Etendusasutuse seaduse ja rahvusooperi seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte 2003. aastast kehtiv ja suures osas selle 1997. aastal jõustunud versioonil põhinev etendusasutuse seadus on seni reguleerinud eeskätt riigiasutusena toimivate etendusasutuste tegevust. Tänaseks on kõikide riigietendusasutuste tegevus lõpetatud ja kavas ei ole neid ka tulevikus moodustada. Seetõttu loobutakse etendusasutuse seaduses termini „riigietendusasutus“ kasutamisest ja reguleeritakse edaspidi peamiselt riigi asutatud sihtasutusena tegutsevate, munitsipaal- ja sihtasutusena tegutsevate munitsipaaletendusasutuste ning piiratumas mahus ka eraetendusasutuste tegevust. Kasutusele võetakse termin „ kontser di t asutus “. Lisaks etendusasutuse seaduse ajakohastamisele etendusasutuste tegutsemisvormide aspektist uuendatakse eelnõukohase seadusega etendusasutuste riigipoolse rahastamise süsteemi. Seaduse tasandil nimetatakse etendusasutuste toetamise üldised eesmärgid, milleks on riigi asutatud sihtasutusena tegutsevate etendusasutuste puhul neile riigi kui asutaja seatud põhikirjaliste eesmärkide täitmise tagamine ja muude etendusasutuste puhul valdkonna mitmekesistamisesse ja etenduskunstide piirkondlikku kättesaadavusse panustamine. Täiendavalt nähakse seaduses ette võimalus toetada etendusasutusi üksikute valdkonna arengu, rahvuskultuuri, piirkondliku mõju või rahvusvahelistumise seisukohalt eriti oluliste tegevuste elluviimisel. Kultuuriministrit volitatakse kehtestama määrusega riigieelarvest etendusasutustele antavate toetuste liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise ja toetuse määramise tingimused ja kord. Rahastamissüsteemi täpsema kirjelduse viimine ministri määruse tasandile võimaldab senisest üksikasjalikumat regulatsiooni, mida etenduskunstide maastiku pidevat arengut silmas pidades on tulevikus kergem ka ajakohasena hoida. Kõik see tagab rahastamissüsteemi suurema selguse ja läbipaistvuse. Samuti loobutakse etendusasutuse seaduses mitme mitte-valdkonnaspetsiifilise küsimuse reguleerimisest ehk teisisõnu tunnistatakse kehtetuks sätted, mis sisuliselt kordavad muudes õigusaktides sätestatut ega täida seejuures ka õigusselguse eesmärki. Kõik etendusasutuse tegevuse korraldust reguleerivad sätted on üle vaadatud etendusasutuste tegelikku toimimist arvestades ja nende sõnastused praktikaga kooskõlla viidud. Rahvusooperi seaduses tehakse tehniline parandus. Seaduse tekstist jäetakse välja etendusasutuse seaduse vananenud avaldamismärge. Seadus jõustub 2022. aasta 1. jaanuaril. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kultuuriministeeriumi kunstide asekantsler Hillar Sein (teenistussuhe lõppenud), kunstide osakonna teatrinõunik Katre Väli (
[email protected], 628 2212) ja muusikanõunik Madli-Liis Parts (
[email protected], 628 2252) ning õigus- ja varahaldusosakonna õigusnõunik Karin Ligi (
[email protected], 628 2254). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Kultuuriministeeriumi kantselei sekretär-keeletoimetaja Anni Viirmets (
[email protected], 628 2220). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga, mille punktis 5.27 peetakse oluliseks toetada etendusasutusi võimaldamaks etenduste läbiviimist kõigis Eesti piirkondades. Selle eesmärgi täitmiseks on kultuuriministrile antud ülesanne töötada hiljemalt oktoobriks 2021 välja etendusasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Samasisuline eelnõu esitati ministeeriumidele (välja arvatud Justiitsministeeriumile) kooskõlastamiseks ja huvirühmadele arvamuse avaldamiseks 2018. aasta aprillis. Eelnõu kohta esitasid märkused Rahandusministeerium, Sotsiaalministeerium, Eesti Etendusasutuste Liit, Eesti Interpreetide Liit, Eesti Muusikanõukogu, Eesti Näitlejate Liit, Eesti Rahvusringhääling, Eesti Teatriliit, Eesti Väike- ja Projektiteatrite Liit, Rahvusarhiiv, Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet ning Teatri- ja Muusikamuuseum (vt käesolevale seletuskirjale lisatud kooskõlastustabelit I, lisa 2). Siseministeerium kooskõlastas eelnõu märkusteta, ülejäänud ministeeriumid vaikimisi. Eelnõu menetlus peatus toona ennekõike seetõttu, et Eesti Etendusasutuste Liit palus võimalust esitada etendusasutuste riigipoolset rahastamist puudutavad täiendavad ettepanekud. 2020. aastal need Kultuuriministeeriumile (edaspidi KuM ) ka esitati ja väljendati valmisolekut eelnõuga edasi liikuda. Kuna eelnõu eelmisest kooskõlastamisest on palju aega möödas, esitati eelnõu 2021. aastal uuesti kõikidele ministeeriumidele kooskõlastamiseks ja huvirühmadele arvamuse avaldamiseks. Eelnõuga muudetakse etendusasutuse seaduse (edaspidi EAS ) redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 20.11.2014, 13 ja rahvusooperi seaduse (edaspidi ROS ) redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 27.02.2015, 4. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk Eelnõu algatamine on vajalik eeskätt etendusasutuste riigipoolse rahastamise korrastamiseks, aga ka EAS-i kohandamiseks vastavalt sellele, millistes juriidilistes vormides etendusasutused praegu etenduskunstide maastikul tegutsevad ning milliste reeglite järgi on neil tänapäevaseid tingimusi arvestades parim oma tegevust korraldada. Kehtiva EAS-i kohane rahastamissüsteem, mille aluseks on külastaja teenindamise kulu ja kohalike elanike keskmisest palgast sõltuva arvestusliku piletihinna vahe, ei ole kunagi edukalt töötanud, sest etendusasutused alustasid nii-öelda võidujooksu külastajanumbritele, mis ohustab kunstilise taseme hoidmist, ning riik ei suutnud kogu külastajate hulka kinni maksta, st etendusasutused suutsid „publikut toota“ oluliselt kiiremini kui riik „publikut osta“. Lisaks on mitmeid vaidlusi põhjustanud EAS-is munitsipaal- ja eraetendusasutustele toetuse määramise kontekstis kasutatud määratlemata õigusmõistete „etendusasutuse rahvuskultuuriline tähendus“ ja „etendusasutuse regionaalne tähendus“ tõlgendamine. Etendusasutuste rahastamise kitsaskohtadele on korduvalt tähelepanu juhtinud ka Riigikontroll. Probleemi lahendamiseks sätestatakse EAS-is üldised põhimõtted, millisel eesmärgil riik etendusasutusi toetab, ning volitatakse valdkonna eest vastutavat ministrit kehtestama määrusega täpsem etendusasutuste riigieelarvest rahastamise kord. Selline lahendus tagab valdkonna pidevat arengut arvestava paindlikkuse ning aitab edaspidi vältida olukorda, kus riik ei suuda etenduskunstide maastikul toimuvale piisavalt operatiivselt reageerida. 2003. aastal jõustunud EAS-is on esikohale seatud KuM-i hallatavate riigiasutustena toimivad etendusasutused ning seadus on üles ehitatud eeskätt nende tegevuse korraldamiseks. Praeguseks on etendusasutuste maastik oluliselt muutunud: kõik kunagised riigietendusasutused on ümber kujundatud sihtasutusteks ja see tegutsemisvorm on ennast õigustanud. Seetõttu loobutakse EAS-is termini „riigietendusasutus“ kasutamisest ja arvestades võimalike tulevaste valdkondlike muudatustega, võetakse kasutusele termin „sihtasutusena tegutsev munitsipaaletendusasutus “. Lihtsustamaks erinevates juriidilistes vormides tegutsevatele etendusasutustele kohalduvas regulatsioonis orienteerumist, määratletakse senisest täpsemalt, millised sätted puudutavad ka eraetendusasutusi. Praeguses EAS-is on etendusasutuse töökorralduse regulatsioon osaliselt vananenud või ebaselge, mistõttu on tegelik praktika arenenud seaduses sätestatust erinevalt. Näiteks: etendusi ja kontserte ei plaanita mitte kalendriaasta, vaid hooaja kaupa ehk septembrist juunini, mis on üldlevinud tava; meediakanalid, mida kasutatakse etenduse või kontserdi toimumisest avalikkuse teavitamiseks, muutuvad üha mitmekesisemaks, mistõttu teavituse sisu eeskätt paberkandjal plakati tarbeks loodud nõuetega kooskõlla viimine võib osutuda ebamõistlikult keeruliseks; ei jäädvustata mitte üksnes rahvuskultuuri seisukohast olulisi teoseid, vaid tulenevalt salvestusvõimaluste avardumisest etendusasutuse enda arhiivi tarbeks sisuliselt kõiki kontroll- või esietendusi; samas on tekkinud probleemid salvestiste säilitamisega, st ebaselge on sealjuures näiteks Teatri- ja Muusikamuuseumi roll; teoste toimikuid peetakse valdavalt digitaalselt, ent ebaselge on nende arhiveerimise ja säilitamisega seonduv, mistõttu on oht, et osa rahvuskultuuri seisukohast olulisest materjalist võib kaduma minna. Loetletud probleemide lahendamiseks muudetakse või täpsustatakse vastavaid EAS-i sätteid. Eelnõu ettevalmistamisele eelnes väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK ) koostamine. VTK esitati puudutatud ministeeriumidele ja huvirühmadele kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks 2016. aasta veebruaris. Ministeeriumidest esitas Justiitsministeerium soovitusi kavandatavate muudatuste mõjude hindamise osas, millega on käesolevas seletuskirjas arvestatud. Huvirühmade esindajatest avaldasid VTK- ga seoses arvamust Eesti Teatri Agentuur (teose jäädvustamise ja valdkondliku statistika kohta), Teatri- ja Muusikamuuseum (teose toimiku säilitamise kohta), Eesti Teatriliit (etendusasutuste rahastamise ja etendusasutuse juhi valimise kohta) ja Rahvusooper Estonia (avaldas soovi esitada sisulised märkused eelnõu valmimise järel). Esitatud ettepanekuid on käsitletud eelnõu vastavasisuliste punktide selgituste juures. VTK-s seati eesmärgiks korrastada etendusasutuste rahastamist ning kohandada seaduses sätestatud etendusasutuse tegutsemisvormid ja töökorraldus tegeliku praktikaga. Eelnõu vastab nimetatud eesmärgile. Alljärgnevalt on kirjeldatud eelnõu vastavust VTK- le selles nimetatud alaeesmärkide kaupa. VTK: Seaduse tasandil on kehtestatud kõikidele osapooltele üheselt mõistetav ja riigieelarveliste vahendite kasutuse läbipaistvust tagav etendusasutuste rahastamismudel. EAS-is nimetatakse põhimõtted, mis eesmärgil riik etendusasutusi toetab. Seejuures on selgelt eristatud riigi kui asutaja kohustus tagada riigi asutatud sihtasutusena tegutsevate etendusasutuste põhikirjaliste eesmärkide täitmine ning riigi poolt muudesse etendusasutustesse panustamise motiivid. Rahastamissüsteemi täpsem kirjeldus esitatakse sarnaselt teiste KuM-i vastutusvaldkondadega ministri määruse tasandil. VTK: Rahastamismudel sisaldab strateegilisi valikuid teha lubavat komponenti, mis võimaldab finantseerimisotsuste langetamisel arvestada etendusasutuse kvalitatiivset või rahvuskultuurilist olulisust. Kultuuriministri määrusesse, milles nähakse ette rahastamismudeli täpsem kirjeldus, on kavandatud toetuse taotleja hindamise kriteeriumid. Muu hulgas hinnatakse etendusasutuse tegevuse kunstilist taset, rahvuskultuurilist tähtsust, valdkondlikku mõju jne. VTK: Rahvuskultuuriliselt, kunstiliselt ja regionaalselt olulistele etendusasutustele pakutakse riigipoolset baasfinantseerimist ulatuses, mis tagab omatulule nende eelarves mõistliku osakaalu ning võimaldab loomingulist vabadust kunstiliste plaanide elluviimisel. Riigipoolne baasfinantseerimine on tagatud riigi asutatud sihtasutusena tegutsevatele etendusasutustele põhimõttega, mille kohaselt riik toetab nende põhikirjaliste eesmärkide täitmist. Muudel juhtudel on silmapaistvatele etendusasutustele riigipoolse toetuse suurem osakaal nende eelarves kindlustatud seeläbi, et rahvuskultuuriline, piirkondlik ja valdkondlik tähtsus on kõik näitajad, mida toetusotsuste tegemisel arvestatakse. Lisaks on kavandatavasse kultuuriministri määrusesse lisatud võimalus otsustada põhjendatud juhul etendusasutusele toetuse andmine kuni kolmeks aastaks, mis võimaldab pikemaajalist kindlustunnet kavandatud tegevuste elluviimisel. VTK: Valdkonna professionaalidele on tagatud mõistlik sissetulek, tegutsemaks oma erialal põhitegevusena. Kavas on jätkata riigi asutatud sihtasutusena tegutsevate etendusasutuste kui valdkonna peamiste tööandjate tööjõukulude katmise toetamist. Vastavalt kavandatavale kultuuriministri määrusele on sihtasutuse töötajate arv üks komponentidest, mida toetuse suuruse kindlaksmääramisel arvestatakse. VTK: Kohaliku omavalitsuse ja riigi suhted etendusasutuste loomisel ning finantseerimisel on selgelt piiritletud. Praktikas ei ole probleemiks niivõrd ebaselgus kohalike omavalitsuste ja riigi suhetes etendusasutuste loomisel, kuivõrd nende tegevuse rahastamisel. Munitsipaaletendusasutuse loomine on kohaliku omavalitsuse otsus, millesse riik ei sekku. Selle kinnituseks kaotatakse EAS-ist näiteks kohustus KuM-i munitsipaaletendusasutuse moodustamisest teavitada. Rahastamise osas jäetakse EAS-is sisuliselt muutmata põhimõte, mille kohaselt toetab riik munitsipaaletendusasutusi ja sihtasutusena tegutsevaid munitsipaaletendusasutusi sarnaselt eraetendusasutustega eeldusel, et need täiendavad riigi asutatud sihtasutusena tegutsevate etendusasutuste võrku, mitmekesistades etenduskunstide valdkonda ning aidates kaasa piirkondlikule nõudlusele vastava etenduste kättesaadavuse tagamisele. Seega, munitsipaaletendusasutuse rahastamine on eeskätt kohaliku omavalitsuse ülesanne ning riigi toetus saab olla üksnes täienduseks valla või linna antavale etendusasutuse toimimiseks vajalikule baasrahastusele. VTK: Seadus sisaldab raskusteta mõistetavaid ja põhjendatud tingimusi, millele riigieelarvelist toetust taotlev kohaliku omavalitsuse, sihtasutusena tegutsev või eraetendusasutus peab vastama. KuM-i kaudu riigieelarvelist toetust taotlevale etendusasutusele seatud tingimused nimetatakse EAS-i lisatava volitusnormi alusel kehtestatavas kultuuriministri määruses. VTK: Vajadusel on seaduses sätestatud etendusasutuse spetsiifikaga arvestamise võimalus, mis soodustab etenduskunstide maastiku institutsioonilist mitmekesisust. EAS-is võetakse kasutusele termin „kontser di t asutus“, mis võimaldab näha muusikavaldkonnas tegutsevatele etendusasutustele ette erisusi EAS-i regulatsioonist. Lisaks arvestatakse etendusasutuse spetsiifikaga etendusasutuste rahastamise tingimusi ja korda puudutavas ministri määruses hindamiskriteeriumi puhul, mis võimaldab pöörata tähelepanu etendusasutuse institutsioonilisele eristumisele valdkonna enamusest, st anda kõrgem hinnang näiteks etenduskunstikeskustena tegutsevatele etendusasutustele, kui valdkonnas selleks parajasti vajadus on. VTK: Etendusasutuse igapäevase toimimise aluste ja tegevuse aruandluse regulatsioon on ajakohastatud. Eelnõuga muudetakse suurt osa etendusasutuse töökorraldust puudutavatest EAS-i sätetest, arvestades võimalikult palju seda, kuidas töökorralduslikud küsimused praktikas on lahendatud. Arvestuse ja aruandlusega seonduvalt jäetakse EAS-ist välja mitte-valdkonnaspetsiifilised ning seega tarbetud raamatupidamislikku arvestust puudutavad sätted ja ebamäärased viited täpselt nimetamata õigusaktidele ning täpsustatakse etendusasutuste statistilist aruandlust puudutavat regulatsiooni. VTK: Tagatud on rahvuskultuuri seisukohast olulise materjali säilimine. EAS-i lisatakse viide arhiiviseadusele. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu § 1 punkt 1 – muudetakse termini „etendusasutus“ määratlust. Võrreldes kehtiva sõnastusega, lisatakse täpsustus, et etendusasutus on juriidiline isik või asutus; nimetatakse vastavalt Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatorile etendusasutuse põhitegevusalad; hõlmatakse etendusasutuses loomingulise töö tegijate hulka ka võlaõiguslike lepingute alusel teenuse pakkujad ning loobutakse loomenõukogu olemasolu nõudest. Kirjeldatud muudatused on vajalikud eeskätt eraõiguslike juriidiliste isikute vormis tegutsejate (välja arvatud riigi või kohaliku omavalitsuse asutatud sihtasutused) sobitumiseks termini „etendusasutus“ alla, kuna nende väiksust arvestades ei ole sageli mõistlik eeldada töösuhet loominguliste töötajatega (loominguline töö ostetakse reeglina teenusena sisse) ega loomingulise juhi kõrval lisaks ka loomenõukogu olemasolu. Etendusasutuse põhitegevusalade nimetamise kaudu rõhutatakse, et etenduskunstide alane tegevus peab olema asutuse või isiku peamine eesmärk ning etendusasutuseks EAS-i tähenduses ei loeta etenduste või kontsertide korraldajat, kes täidab formaalselt muud EAS § 2 lõikes 1 loetletud tingimused, kuid tegutseb peamiselt näiteks huvikoolina. Etendusasutusena käsitatakse seega juriidilist isikut või asutust, kes vastab üheaegselt kõigile EAS § 2 lõikes 1 sätestatud tingimustele. EAS § 2 lõiget 2 ja edaspidi seadust läbivalt korrigeeritakse nii, et loobutakse termini „riigietendusasutus“ kasutamisest ja võetakse lisaks kehtivas seaduses nimetatud etendusasutuse juriidilistele vormidele kasutusele termin „sihtasutusena tegutsev munitsipaaletendusasutus “. Kõikide KuM-i hallatavate riigiasutustena toimivate etendusasutuste tegevus on lõpetatud ja kavas ei ole ka tulevikus uusi riigietendusasutusi moodustada, sest riigi osalusel asutatud sihtasutuse vormis tegutsemine on end teatri- ja muusikavaldkonnas õigustanud. Termin „sihtasutusena tegutsev munitsipaaletendusasutus “ võetakse kasutusele just tulevikku vaatavalt, sest praegu olemasolevad munitsipaaletendusasutused toimivad küll kohaliku omavalitsuse hallatavate asutustena, kuid EAS-i kohaldumine tuleb tagada ka juhul, kui nimetatud asutuste tegevus soovitakse sarnaselt kunagiste riigietendusasutustega ümber korraldada. Termin „riigietendusasutus“ on kasutusel ka väljateenitud aastate pensionide seaduses (edaspidi VAPS ) ja selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1992. a määruses nr 207 „Väljateenitud aastate pensionile õigust andvate kutsealade ja ametikohtade loetelu ning selle pensioni määramiseks vajaliku staaži arvutamise kord“. Nendes õigusaktides nimetatakse ka munitsipaal- ja eraetendusasutust ning sihtasutusena tegutsevat etendusasutust. Termini „riigietendusasutus“ kasutamisest loobumine ja termini „sihtasutusena tegutsev munitsipaaletendusasutus “ kasutusele võtmine ei tingi vajadust muuta VAPS-i või selle rakendusakti. Riigietendusasutuste nimetamine väljateenitud aastate pensioni kontekstis on endiselt ajakohane ja asjaolu, et riigietendusasutusi praegu enam ei eksisteeri ja nende tegevust edaspidi EAS-is ei reguleerita, seda ei mõjuta. Termin „sihtasutusena tegutsev munitsipaaletendusasutus “ ei ole VAPS-i ja selle rakendusaktiga seonduvalt probleemiks seetõttu, et EAS § 2 lõike 2 uue sõnastuse kohaselt kasutatakse nii riigi asutatud sihtasutusena tegutsevat etendusasutust kui ka sihtasutusena tegutsevat munitsipaaletendusasutust hõlmava kokkuleppelise lühiväljendina sõnastust „sihtasutusena tegutsev etendusasutus“, mis on seni küll üksnes riigi asutatud sihtasutusena tegutsevate etendusasutuste tähenduses kasutusel ka VAPS-is ja nimetatud Vabariigi Valitsuse määruses. Tulevikus on terminit „sihtasutusena tegutsev etendusasutus“ võimalik VAPS-is tõlgendada EAS-i uut sõnastust arvestades nii, et see hõlmab ka sihtasutusena tegutsevaid munitsipaaletendusasutusi . Eelnõu § 1 punkt 2 – EAS § 2 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks, kuna see sisaldab viidet kehtetule riigi poolt eraõiguslike juriidiliste isikute asutamise ja nendes osalemise seadusele, mida asendab riigivaraseadus (edaspidi RVS ). Lisaks ei ole vajalik EAS-is reguleerida sihtasutusena tegutseva etendusasutuse juhindumist sihtasutuste seadusest (edaspidi SAS ) ega RVS-ist, kuna kõnealused regulatsioonid kohalduvad sõltumata EAS-is sisalduvast viitest. Eelnõu § 1 punkt 3 – EAS-i täiendatakse §-ga 2 1 , mille esimeses lõikes esitatakse termini „kontser di t asutus“ määratlus. Kontse di r t asutus on etendusasutuse alaliik, mistõttu peab ka kontser di t asutus vastama kõikidele EAS § 2 lõikes 1 loetletud tingimustele. Kontser di t asutuse eripäraks on asjaolu, et autorite ja esitajate loomingu avalikke esitusi korraldatakse valdavalt kontsertide või muusikalavastustena. Kontser di t asutuse eristamine etendusasutuse alaliigina on vajalik, võimaldamaks erisusi teatud EAS-i sätetest (näiteks ei ole kontser di t asutustel kohustust esitada aruannet valdkondlikku statistika andmebaasi). Nii näebki EAS § 2 1 lõige 2 ette, et kontsertasutusele kontser di asutusele kohaldatakse EAS-is etendusasutuse kohta sätestatut niivõrd, kuivõrd seadusest ei tulene teisiti. Termin „kontser di t asutus“ ei hõlma eraetendusasutusi ehk teisisõnu erahuvides tegutsevate kontserdikorraldajate tegevust EAS ei reguleeri. See on sätestatud kõnealuse paragrahvi kolmandas lõikes. Tegemist on erinevusega võrreldes 2018. aastal kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks esitatud eelnõu versiooniga. Toona oli kavas EAS-iga hõlmata ka erahuvides tegutsevad kontserdikorraldajad, et reguleerida neile riigieelarvest antavate toetuste määramise tingimused ja kord EAS-i alusel kehtestatavas ministri määruses. Kuna vahepeal on kõnealuste isikute riigieelarvest toetamiseks kehtestatud kultuuriministri määrused riigieelarve seaduse § 53 1 lõike 1 alusel ja muid erahuvides tegutsevate kontserdikorraldajate tegevusega seonduvaid küsimusi valdkonnaspetsiifilises seaduses reguleerida pole tarvis, siis juba toimivat süsteemi muutma ei hakata. Kontser di t asutused, kelle tegevust jääb EAS reguleerima on 2021. aasta jaanuari seisuga SA Eesti Filharmoonia Kammerkoor, SA Eesti Kontsert ja SA Eesti Riiklik Sümfooniaorkester (riigi asutatud sihtasutusena tegutsevad kontser di t asutused) ning KuM-ile teadaolevalt ka Narva Linna Sümfooniaorkester, Pärnu Linnaorkester ja Tallinna Filharmoonia ( munitsipaalkontser di t asutused ). Eelnõu § 1 punkt 4 – EAS § 3, mis reguleerib etendusasutuse moodustamist, ümberkorraldamist, selle tegevuse lõpetamist ja nendest KuM-i teavitamist, tunnistatakse kehtetuks. Arvestades asjaolu, et EAS-is loobutakse termini „riigietendusasutus“ kasutamisest ja nimetatakse muude etendusasutuse tegutsemisvormide kõrval edaspidi ka sihtasutusena tegutsevat munitsipaaletendusasutust , tuleks kõnealust paragrahvi ulatuslikult muuta. Samas puudub otsene vajadus EAS-is etendusasutuse asutamise või moodustamise, ümberkorraldamise ja selle tegevuse lõpetamisega seonduvat üldse käsitleda, kuna tegemist ei ole valdkonnaspetsiifilise regulatsiooniga. Nimetatud küsimused on piisavalt täpselt reguleeritud teistes õigusaktides. Näiteks riigi poolt või osalusel sihtasutuse asutamise, selle jagunemise, lõpetamise või teise sihtasutusega ühinemise puhul tuleb juhinduda lisaks SAS-ile RVS-ist; valla või linna poolt sihtasutuse asutamisel ja lõpetamisel RVS-i asemel kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest (edaspidi KOKS ); KOKS-is ja valla või linna põhimääruses sätestatut peab arvestama kohaliku omavalitsuse asutuste moodustamisel. Kuivõrd loetletud õigusaktid kohalduvad ka etendusasutustele, on mõistlik arvukate muudatuste sisseviimise asemel loobuda mujal olemasoleva regulatsiooni asjatust kordamisest EAS-is . EAS § 3 lõiked 3 ja 4, mille kohaselt munitsipaal- ja eraetendusasutuse moodustamisest või asutamisest, ümberkorraldamisest ja nende tegevuse lõpetamisest teavitatakse valdkonna eest vastutavat ministrit, tunnistatakse kehtetuks põhjusel, et KuM ei pea etendusasutuste registrit. Seega on taoline teavitamiskohustus on sisutu. Eelnõu § 1 punkt 5 – EAS § 4 lõikes 1 sätestatakse nõuded etendusasutuse põhikirjale või põhimäärusele. Varem reguleeris kõnealune säte üksnes põhimääruse sisu ja seda kohaldati sama paragrahvi kolmandas lõikes paiknenud viite kaudu ka sihtasutusena tegutseva etendusasutuse põhikirjale. Põhimäärusega seonduv puudutab pärast riigietendusasutuste tegevuse lõpetamist ja nende EAS-is nimetamisest loobumist vaid munitsipaaletendusasutusi . Kuna nii riigi asutatud sihtasutusena tegutsevatel etendusasutustel kui ka võimalikel sihtasutusena tegutsevatel munitsipaaletendusasutustel , samuti eraetendusasutustel, on põhimääruse asemel põhikiri, on kohane tõsta enamikku puudutav regulatsioon senisest paremini esile. Põhikirjas ja põhimääruses sisalduva teabe hulka on täiendatud EAS-i teistest sätetest (näiteks §-st 6, milles nähakse riigi asutatud sihtasutusena tegutsevatele etendusasutustele, munitsipaaletendusasutustele ja sihtasutusena tegutsevatele munitsipaaletendusasutustele ette kohustus sätestada etendusasutuse juhi ja loomingulise juhi vaba ametikoha täitmise tingimused ja kord etendusasustuse põhikirjas või põhimääruses, ning § 9 lõikest 3, mille kohaselt sätestatakse riigi asutatud sihtasutusena tegutseva etendusasutuse (samuti riigilt toetust taotleva munitsipaaletendusasutuse , sihtasutusena tegutseva munitsipaaletendusasutuse ja eraetendusasutuse) põhikirjas või põhimääruses arengukava koostamise ja muutmise kord) ja riigi asutatud sihtasutusena tegutsevate etendusasutuste põhikirjadest lähtuvalt. Ka olemasolevate munitsipaaletendusasutuste põhimäärused üldjoontes juba vastavad EAS § 4 lõike 1 uuele sõnastusele. Eelnõu § 1 punkt 6 – EAS § 4 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks. EAS § 4 lõige 2 on seni reguleerinud riigietendusasutuste ja munitsipaaletendusasutuste põhimääruste kinnitamist. Nagu eelnevates selgitustes märgitud, loobutakse EAS-is kunagisi riigietendusasutusi puudutavast regulatsioonist. Samuti pole vajalik EAS-i alles jätta munitsipaaletendusasutuste põhimääruste kinnitamist puudutavat lauset, kuna valla või linna ametiasutuste ja nende hallatavate asutuste põhimääruste kinnitamisega seonduv on reguleeritud KOKS-is . EAS § 4 lõige 3, mis reguleeris viitega EAS § 4 lõikele 1 sihtasutusena tegutseva etendusasutuse põhikirja sisu, tunnistatakse kehtetuks, kuna asjakohane regulatsioon sisaldub edaspidi eelnõu § 1 punktiga 5 muudetavas EAS § 4 lõikes 1. Eelnõu § 1 punkt 7 – EAS § 4 täiendatakse neljanda lõikega, millega nähakse ette sama paragrahvi esimeses lõikes etendusasutuse põhikirjale või põhimäärusele sätestatud sisunõuete kohaldumine ka eraetendusasutustele. Kõnealuste nõuete laiendamine eraetendusasutustele võimaldab kasutada muu hulgas ka põhikirja selleks, et hinnata, kas tegemist on etendusasutusega EAS § 2 lõike 1 tähenduses ja kas antud isik peaks näiteks saama taotleda riigieelarvest etendusasutustele ette nähtud toetust. Eelnõu § 1 punkt 8 – muudetakse EAS § 5. Selle lõigetes 1 ja 5 ning kokkuvõttes seaduses läbivalt loobutakse sõnastusest „etendusasutuse direktor“ ja kasutatakse selle asemel sõnastust „etendusasutuse juht“. Sihtasutusena tegutsevatel etendusasutustel ei ole direktorit, etendusasutuse juhi ülesandeid täidab juhatuse liige. Direktor on küll munitsipaaletendusasutustel , kuid juhi ametinimetuse sätestamine EAS-is pole vajalik. Paragrahvi 5 lõike 2 sissejuhatavat lauseosa ning punkte 2 ja 3 võrreldes kehtiva sõnastusega ei muudeta, ent punktis 1 nimetatakse repertuaariplaani kõrval ka hooajakava. Muudatus on seotud eelnõu § 1 punktidega 14 ja 15, millega muudetakse EAS § 10 ja 11. Sõna „hooajakava“ lisamine on tingitud asjaolust, et kontser di t asutustes ei koostata repertuaariplaani, vaid seda asendab hooajakava. Lisaks täpsustatakse kõnealuse sätte sõnastust nii, et repertuaariplaan või hooajakava esitatakse loomenõukogule üksnes juhul, kui etendusasutuses on loomenõukogu üldse moodustatud, ning mitte läbivaatamiseks, vaid arvamuse andmiseks. Loomenõukogu olemasolu küsimuse puudutamine on vajalik seetõttu, et EAS-i lisatava § 5 lõike 6 kohaselt kohaldub etendusasutuse loomingulise juhi ülesandeid reguleeriv EAS § 5 lõige 2 ka eraetendusasutusele, ent samas ei ole loomenõukogu moodustamine tulenevalt EAS § 2 lõikes 1 eelnõuga tehtavatest muudatustest ja §-st 8 eraetendusasutustes kohustuslik. Seega, eraetendusasutuses, kus loomenõukogu moodustatud pole, ei saa loominguline juht repertuaariplaani või hooajakava loomenõukogule esitada. Sõna „läbivaatamiseks“ asendatakse muudetavas sättes sõnadega „arvamuse andmiseks“, väljendamaks senisest paremini loomenõukogu pädevuse piire. Senine läbivaatamise põhimõte ei anna selget vastust küsimusele, kas loomenõukogu peab andma repertuaariplaanile või hooajakavale kooskõlastuse või arvamuse. Kuigi kehtiv EAS § 11 lõige 2, mille kohaselt kehtestab repertuaariplaani etendusasutuse juht loomenõukogu ettepaneku alusel, viitab pigem loomenõukogupoolse kooskõlastuse olemasolu nõudele, antakse eelnõukohaste muudatustega loomenõukogule Eesti Etendusasutuste Liidu ettepanekul siiski üksnes nõuandev roll, mistõttu kasutatakse ka sõnastust „arvamuse andmiseks“. Paragrahvi 5 lõiget 3 täiendatakse sihtasutusena tegutsevaid etendusasutusi silmas pidades nii, et loomingulise juhi ametinimetus nähakse ette etendusasutuse põhikirjas või põhimääruses. Paragrahvi 5 lõike 4 uus sõnastus näeb ette, et etendusasutuse juhi ja loomingulise juhi ülesandeid võib täita sama isik, kui selline võimalus on sätestatud etendusasutuse põhikirjas või põhimääruses. Kõnealust sätet on täiendatud viitega põhikirjale ja jäetud välja sõnad „etendusasutuse moodustaja otsusel“. Juriidilise isiku põhikirja ja asutuse põhimääruse kinnitamine toimub teistes õigusaktides (olenevalt etendusasutuse tegutsemisvormist reeglina kas SAS-is, mittetulundusühingute seaduses või KOKS-is ) sätestatud alustel, mistõttu pole tarvis EAS-is märkida, kelle otsusel põhikirja ja põhimäärust sisustatakse. EAS § 5 täiendatakse lõikega 6, mille kohaselt kohaldatakse etendusasutuse juhi ja loomingulise juhi kohta sama paragrahvi lõigetes 1–4 sätestatut ka eraetendusasutusele. Loomingulise juhi olemasolu nõue eraetendusasutuses tuleneb EAS § 2 lõikest 1. Eelnõu § 1 punkt 9 – muudetakse EAS § 6, mis puudutab etendusasutuse juhi ja loomingulise juhi vaba ametikoha täitmist. Etendusasutuse direktori asemel nimetatakse ka siin paragrahvis etendusasutuse juhti. Kehtima jääb põhimõte, et etendusasutuse juht valitakse avalikul konkursil osalejate hulgast, kuid EAS § 6 lõiget 1 täiendatakse selliselt, et avalik konkurss tuleb korraldada ka riigi asutatud sihtasutusena tegutseva etendusasutuse, välja arvatud kontsert a di sutuse , loomingulise juhi vaba ametikoha täitmiseks. Selline on olnud teatrivaldkonna soov. Riigi asutatud sihtasutusena tegutsevate kontser di t asutuste suhtes see reegel ei kehti, kuna muusikavaldkonnas on üldtunnustatud rahvusvaheline praktika, et loomingulisi juhte otsitakse reeglina sihtpakkumise teel. Paragrahvi 6 teine lõige näeb ette, et riigi asutatud sihtasutusena tegutseva kontser di t asutuse, munitsipaaletendusasutuse ja sihtasutusena tegutseva munitsipaaletendusasutuse loomingulise juhi vaba ametikoha täitmise kord sätestatakse etendusasutuse põhikirjas või põhimääruses. Seega kõnealusel juhul avaliku konkursi korraldamise kohustust seaduses ette ei nähta, ent etendusasutuse asutaja või moodustaja võib seda muidugi põhikirja või põhimääruse tasandil teha. Sama põhimõte on suures osas kehtinud ka varem, ent sätet on korrigeeritud vastavalt sama paragrahvi esimeses lõikes tehtud muudatusele, mille kohaselt tuleb teatud juhtudel (riigi asutatud sihtasutusena tegutsevas etendusasutuses juhul, kui tegemist ei ole kontserta kontserdia sutusega) ka loomingulise juhi leidmiseks avalik konkurss korraldada. Paragrahvi 6 lõike 3 kohaselt sõlmitakse etendusasutuse juhi ja loomingulise juhiga vastavalt etendusasutuse tegutsemisvormile (sihtasutusena tegutsev etendusasutus või munitsipaaletendusasutus ) juhatuse liikme leping või tähtajaline tööleping kuni viieks aastaks. Sama põhimõte on olnud seni sätestatud EAS § 6 lõigetes 2 ja 4. Lõikes 3 nähakse ka ette, et tähtajalise töölepingu asemel võib kontserta kontserdia sutuse loomingulise juhi või tema esindajaga sõlmida teenuse osutamiseks muu võlaõigusliku lepingu tähtajaga kuni viis aastat. Viimati nimetatud täiendus on vajalik, kuna rahvusvahelise ja ka Eestis vähemalt riigi asutatud sihtasutusena tegutsevates kontserta kontserdia sutustes levinud praktika kohaselt täidetakse kontserta kontserdia sutuses loomingulise juhi ülesandeid sageli isikut esindava agentuuriga sõlmitud lepingu alusel. Kui valdav osa loomingulise juhi tööst on selline, mille tegemise aja, koha ning viisi saab loominguline juht ise valida, tegutsedes erinevalt töötajast iseseisvalt, on töölepingu asemel muu võlaõigusliku lepingu sõlmimine põhjendatud ja lubatav. Uuendusena nähakse kõnealuse paragrahvi neljandas lõikes ette võimalus pikendada etendusasutuse juhiga sõlmitud juhatuse liikme lepingut või tähtajalist töölepingut etendusasutuse nõukogu või moodustaja otsusel üks kord kuni viieks aastaks avalikku konkurssi korraldamata. Muudatus võimaldab heal juhil pikema aja vältel etendusasutuse arengusse panustada, ent tagab ka selle, et hiljemalt kümne aasta möödumisel antakse uutele tulijatele võimalus juhi kohale kandideerida. EAS § 6 lõike 5 kohaselt kohaldatakse sellist võimalust ka riigi asutatud sihtasutusena tegutseva etendusasutuse, välja arvatud kontserta kontserdia sutuse, loomingulise juhiga sõlmitud lepingule ehk olukorrale, kus EAS § 6 lõike 1 muudatuste kohaselt tuleks edaspidi ka korraldada avalik konkurss. Etendusasutuse juhi valimise osas tegi Eesti Teatriliit VTK kooskõlastamise käigus ettepaneku, et kõik riigilt toetust saavate etendusasutuste juhid peaksid olema perioodiliselt valitavad avaliku konkursi teel. EAS kohaldub riigi asutatud sihtasutusena tegutsevatele etendusasutustele, munitsipaaletendusasutustele ja sihtasutusena tegutsevatele munitsipaaletendusasutustele ning eraetendusasutustele üksnes juhul, kui see on konkreetse sätte juures nimetatud. Kuivõrd avaliku konkursi teel juhi valimist puudutava regulatsiooni juures ei ole seaduses sätestatud, et see kohalduks ka eraetendusasutustele, juhinduvad avaliku konkursi korraldamise nõudest vaid riigi või kohaliku omavalitsuse asutatud sihtasutusena tegutsevad etendusasutused ja munitsipaaletendusasutused . Eelnõu ettevalmistajad ei pea mõistlikuks eraetendusasutustele juhi valimist avaliku konkursi korraldamise teel kohustuslikuks muuta. Kuna tegemist oleks ettevõtlusvabaduse riivega, peaks see olema mõjuvalt põhjendatud. Asjaolu, et riigilt toetust saav eraetendusasutus kasutab teatud määral nii-öelda avalikku raha, ei ole seostatav etendusasutusele juhi valimisega. Toetuse õiguspärast kasutamist kontrollitakse asjakohase aruandluse kaudu. Eelnõu § 1 punkt 10 – EAS § 8 lõikest 1, mis puudutab loomenõukogu ülesandeid, jäetakse välja teose jäädvustamise üle otsustamine. Kõnealune muudatus on seotud eelnõu § 1 punktiga 18 EAS §-s 13 tehtavate muudatustega. Kehtiva EAS § 13 lõike 3 kohaselt kehtestab jäädvustatavate ehk rahvuskultuuriliselt oluliste teoste loetelu etendusasutuse juht loomenõukogu ettepaneku alusel. Kuna teoste jäädvustamine on võrreldes EAS-i kehtestamise ajaga muutunud tunduvalt lihtsamaks ja vähem kulukaks, jäädvustavad etendusasutused teoseid omal valikul ja mitte üksnes nende rahvuskultuurilisest olulisusest lähtuvalt. Seega puudub vajadus, et loomenõukogu teostele enne jäädvustamist sisulise hinnangu annaks ja etendusasutuse juhile nende salvestamiseks ettepaneku teeks. Eelnõu § 1 punkt 11 – muudetakse EAS § 8 lõiget 3, milles nähakse ette loomenõukogu koosseis. Kui kehtiva sõnastuse kohaselt peavad loomenõukogusse kuuluma etendusasutuse juht, loominguline juht ja loominguliste töötajate esindajad, siis edaspidi ei pea etendusasutuse juht loomenõukogusse kuuluma. Küll aga on juhi kuulumine loomenõukogusse, lisaks teistele valdkonna asjatundjatele, võimalusena siiski olemas (arvestades kasvõi asjaolu, et etendusasutuse juht võib ühtlasi olla ka loominguline juht). Kuna etendusasutuse juht otsustab loomingulise tegevusega seotud küsimusi üksnes loomingulise juhi ettepanekul ja loominguline juht on loomenõukogu liige, ei ole etendusasutuse juhi kuulumine loomenõukogusse otseselt vajalik. EAS § 8 lõige 3 on seotud ka ROS-iga , kuna vastavalt ROS § 13 lõikele 3 kohaldatakse rahvusooperi loomenõukogu koosseisule kõnealust EAS-i sätet. Kirjeldatud muudatusega ei kaasne ROS-i muutmise vajadust, sest EAS § 8 lõike 3 uus sõnastus sobib ka rahvusooperi konteksti. Eelnõu § 1 punkt 12 – EAS § 9 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks. Kõnealune säte reguleerib etendusasutuse arengukava etendusasutuse asutajale või moodustajale kooskõlastamiseks esitamist. Praktikas esitavad riigi asutatud sihtasutusena tegutsevad etendusasutused KuM-ile kui asutajaõiguste teostajale sihtasutuse nõukogu kinnitatud arengukava teadmiseks, mitte veel kinnitamata arengukava kooskõlastamiseks. Kuna riigi asutatud sihtasutusena tegutsevate etendusasutuste nõukogudes on ka ministeeriumi esindajad, ei pea KuM põhjendatuks arengukavasid eraldi kooskõlastada. Munitsipaaletendusasutuste puhul on arengukava kooskõlastamine põhimäärustes reguleeritud erinevalt, näiteks Tallinna Linnateater peab arengukava kooskõlastama Tallinna Kultuuri- ja Spordiametiga, Tallinna Filharmoonia aga linnavalitsusega. Eelnevast tulenevalt ei pea eelnõu ettevalmistajad vajalikuks arengukava võimalikku kooskõlastamise protsessi seaduses reguleerida ning see peaks olema sätestatud etendusasutuse põhikirjas või põhimääruses. Eelnõu § 1 punkt 13 – muudetakse EAS § 9 lõiget 5, mis puudutab munitsipaal- ja eraetendusasutuse kohustust esitada arengukava valdkonna eest vastutavale ministrile. Sätte uue sõnastuse kohaselt on munitsipaaletendusasutusel , sihtasutusena tegutseval munitsipaaletendusasutusel ja eraetendusasutusel kohustus arengukava koostada üksnes juhul, kui nad soovivad taotleda toetust EAS-is ja selle alusel kehtestatud korras. Seega loobutakse seaduses nõudest, mille kohaselt peab munitsipaaletendusasutus igal juhul arengukava koostama ning jäetakse see etendusasutuse moodustaja otsustada. Küll aga on arengukava koostamine endiselt üheks riigieelarvest toetuse taotlemise eelduseks. Etendusasutuste samasisuline kohustus on tuletatav ka EAS § 9 lõike 5 senisest sõnastusest, sest arengukava esitamine eeldab alati selle koostamist, ent uus sõnastus väljendab paremini põhimõtet, mille kohaselt eraetendusasutusele kohaldatakse üksnes neid EAS-i sätteid, mille puhul see on seaduses nimetatud. Kuna munitsipaal kontserta kontserdia sutusi ja sihtasutusena tegutsevaid munistipaal kontserta kontserdia sutusi EAS-i alusel riigieelarvest ei toetata (vt ka eelnõu § 1 punkti 24 selgitust), ei laiene neile ühelgi juhul EAS-ist tulenev arengukava koostamise nõue. Arengukava valdkonna eest vastutavale ministrile esitamise kohustusest seaduse tasandil loobutakse. Etendusasutusele riigieelarvest toetuse taotlemise kord on kavas kehtestada valdkonna eest vastutava ministri määrusega (vt eelnõu § 1 punkti 25). Määruses sätestatakse taotlemisel esitatavate dokumentide loetelu, mille hulgas on ka arengukava. Eelnõu § 1 punkt 14 – muudetakse EAS § 10, mis puudutab etendusasutuse töökorralduse aluseid. EAS § 10 lõike 1 uue sõnastuse kohaselt on etendusasutus nii repertuaari valikul kui ka muudes kunstilistes otsustes sõltumatu. Sätet on laiendatud muude kunstiliste otsuste osas, väljendamaks etendusasutuse täielikku loomingulist vabadust. Sõna „iseseisev“ on asendatud küll samatähendusliku, ent valdkonnas asjakohases kontekstis enam kasutatava sõnaga „sõltumatu“. Paragrahvi 10 seniseid lõiked 2 ja 3 ühendatakse ning repertuaariplaani kõrval nimetatakse ära seda kontserta kontserdia sutustes asendav hooajakava. Eelnõu § 1 punkt 15 – muudetakse EAS § 11. Kõnealuses paragrahvis asendatakse sõna „kalendriaasta“ sõnaga „hooaeg“, kuna praktikas kavandatakse etendusasutuse tegevust hooaja kaupa, ning nimetatakse repertuaariplaani kõrval ära seda kontserta kontserdia sutustes asendav hooajakava. EAS § 11 lõiget 2 muudetakse nii, et repertuaariplaani või hooajakava kinnitab etendusasutuse juht loomingulise juhi, mitte loomenõukogu ettepaneku alusel. Kuna loomenõukogul on vastavalt eelnõu § 1 punktiga 8 EAS § 5 lõike 2 punktis 1 tehtavale muudatusele repertuaariplaani või hooajakava koostamisel üksnes nõuandev roll ning vastutus nimetatud dokumentide sisu eest on eeskätt loomingulisel juhil, on kohane, et just viimati nimetatu esitab need etendusasutuse juhile kinnitamiseks. EAS § 11 senised lõiked 3 ja 4, mis puudutavad repertuaariplaani esitamist etendusasutuse asutajale või moodustajale ning riigieelarvelise toetuse taotlemisel valdkonna eest vastutavale ministrile, jäetakse paragrahvi uuest sõnastusest välja. Etendusasutuse asutajal või moodustajal puudub praktiline vajadus repertuaariplaani ülevaatamiseks, mistõttu on tegemist tarbetu infokohustusega. Ülevaate planeeritavast repertuaarist esitavad etendusasutused KuM-ile küll ka edaspidi toetuse taotlemisel, ent taotlemiseks vajalike dokumentide loetelu sätestatakse eelnõu § 1 punktiga 25 EAS-i lisatava volitusnormi alusel kehtestatavas kultuuriministri määruses. Lähtudes aga põhimõttest, et eraetendusasutusele kohaldatakse üksnes neid EAS-i sätteid, mille puhul see on seaduses nimetatud, nähakse repertuaariplaani koostamise kohustus, sarnaselt arengukava koostamise kohustusega, riigilt toetuse taotlemise eeldusena ette siiski seaduses (uue sõnastuse kohaselt EAS § 11 lõikes 3). EAS § 11 muudatused puudutavad ka ROS-i , mille § 13 lõikes 2 EAS §-le 10 ja § 11 lõikele 1 viidatakse. Nimetatud viide on siiski endiselt ajakohane ega vaja seoses EAS-is tehtavate muudatustega parandamist. Eelnõu § 1 punkt 16 – muudetakse etenduse või kontserdi toimumisest avalikkuse teavitamist puudutava EAS § 12 lõike 1 sissejuhatavat lauseosa. Ajast, mil kehtiv EAS jõustus, on möödunud ligi 20 aastat ning erinevate võimaluste valik avalikkuse teavitamiseks on tänaseks oluliselt laienenud. Kõik tänapäevased infokanalid ei eelda aga sellise mahuga sõnumit, mis võimaldaks nimetada kõik EAS § 12 lõikes 1 loetletud andmed. Sageli teavitatakse avalikkust etenduse või kontserdi toimumisest televisioonis või sotsiaalmeedias, esitades üksnes valiku nõutud teabest. Eeskätt autorite õigusi arvestades on kõnealuses lõikes ettenähtud andmete teatavaks tegemine mõistetavalt vajalik, mistõttu on ka uues sõnastuses säilitatud kohustus vastavad andmed avalikkusele siiski esitada. Uuendatud sõnastus kohustab etendusasutust andmed etenduse või kontserdi kohta küll avalikult kättesaadavaks tegema, ent mitte igakordsel avalikkuse teavitamisel kogu EAS § 12 lõikes 1 sätestatud loetelule vastavat infot kordama. Praktikas võib kogu asjakohane teave olla kättesaadav näiteks etendusasutuse veebilehel, selle puudumisel reklaammaterjalil või kavalehel ning muude kanalite vahendusel avalikkuse teavitamisel seda täies mahus korrata pole tarvis. Eelnõu § 1 punkt 17 – avalikkuse teavitamisel etenduse või kontserdi toimumisest loobutakse kohustusest nimetada etendusasutuse loomingulise juhi nimi. Loomingulisel juhil ei ole autoriõigusi (välja arvatud juhul, kui tegemist on ühtlasi teose autoriga), mistõttu on tema nime igakordse nimetamise nõue ebavajalik. Eelnõu § 1 punktidel 16 ja 17 on samuti viite kaudu puutumus ROS-iga , mis aga ka avalikkuse teavitamist puudutavate muudatustega seoses korrigeerimist ei vaja. Eelnõu § 1 punkt 18 – muudetakse EAS § 13, mis puudutab teose jäädvustamist. EAS § 13 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „rahvuskultuuri seisukohalt oluliste“. Kuna teoste jäädvustamine on võrreldes EAS-i kehtestamise ajaga muutunud märgatavalt lihtsamaks ja vähem kulukaks, jäädvustavad etendusasutused teoseid omal valikul ja mitte üksnes nende rahvuskultuurilisest olulisusest lähtuvalt. Teoste jäädvustamise ja autoriõigustega seonduvalt palus Eesti Teatri Agentuur VTK kooskõlastamise käigus arvestada selle sätte võimalikul muutmisel nende teadmisi ja praktilisi kogemusi. Eelnõuga ei panda etendusasutustele kohustust kõiki repertuaaris olevaid teoseid jäädvustada. Kõnealuses sättes juhindutakse tegelikust praktikast ehk asjaolust, et teoseid reeglina jäädvustatakse ning osundatakse seejuures kohustusele pidada silmas autoriõiguse seadusest (edaspidi AutÕS ) tulenevaid piiranguid, sealhulgas asjaolu, et autorile kuulub õigus lubada või keelata oma teost reprodutseerida ( AutÕS § 13 lõike 1 punkt 1) ning et seni fikseerimata esituse salvestamine on lubatud vaid teose esitaja nõusolekul ( AutÕS § 67 lõike 2 punkt 1). EAS § 13 lõikes 2 asendatakse erinevate andmekandjate loetelu sõnastusega „mistahes andmekandjale“. Tegemist on sõnastuse ajakohastamisega, kuna kehtivas EAS-is nimetatud heli- ja videolint ning film ja heliplaat ei vasta tänapäevasele salvestustehnikale. Paragrahvi 13 uuest sõnastusest jäetakse välja sätted (kehtiva EAS-i kohaselt § 13 lõiked 3 ja 4), mis puudutavad jäädvustamisele kuuluvate teoste loetelu kehtestamist ja selle etendusasutuse moodustajale või asutajale teadmiseks esitamist. Nagu juba öeldud, ei toimu etendusasutuses jäädvustatavate teoste valimist nende rahvuskultuurilisest olulisusest lähtudes, mistõttu puudub vajadus, et loomenõukogu teostele enne jäädvustamist sisulise hinnangu annaks ja etendusasutuse juhile nende salvestamiseks ettepaneku teeks. Kuivõrd jäädvustatavate teoste loetelu enam ei kehtestata, kaotab tähenduse ka EAS § 13 lõige 4, mille kohaselt esitatakse loetelu etendusasutuse moodustajale või asutajale teadmiseks. Viimati nimetatud säte on tarbetu ka seetõttu, et etendusasutuse moodustaja või asutaja ei vaja antud teavet. 2018. aastal kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks esitatud eelnõu versioonis oli ette nähtud EAS § 13 täiendamine sättega, mille kohaselt pidi rahvuskultuuri ja Eesti ajaloo seisukohalt olulise teose jäädvustama ja selle salvestise säilimise tagama Eesti Rahvusringhääling. Tegemist on Eesti Rahvusringhäälingu seaduse § 5 lõike 1 punktist 4 tuleneva ülesandega, mille kordamisest EAS-is otsustati eelnõu eelmise versiooni kooskõlastamise käigus saadud tagasiside põhjal loobuda. Etenduste salvestamine Eesti Rahvusringhäälingu poolt toimub vastavalt Eesti Etendusasutuste Liiduga sõlmitud lepingule või etendusasutustega sõlmitavatele üksikkokkulepetele. Eelnõu § 1 punkt 19 – muudetakse EAS § 14, mis puudutab teose toimikut. Paragrahvi 14 lõikes 1 nimetatud teose toimikus sisalduvate materjalide loetelu muudetakse näitlikuks avatud loeteluks. Tulenevalt säilituseksemplari seaduse jõustumisest 2017. aasta 1. jaanuaril puudub otsene kultuuriajalooline vajadus etendusasutuses koguda ja säilitada näiteks kavalehte, reklaammaterjali või väljavõtteid kajastustest trükimeedias, sest Eesti kultuurile olulisi trükiseid ja nende algmaterjali kogub ja säilitab Eesti Rahvusraamatukogu. Küll aga soovivad etendusasutused nimetatud materjale enda arhiivi tarbeks reeglina ka ise säilitada, mistõttu on jäetud etendusasutustele vabadus teose toimiku täpse sisu üle ise otsustada. Sama lõike teises lauses asendatakse sõna „salvestus“ keeleliselt korrektsema sõnaga „salvestis“. Paragrahvi 14 lõike 2 kohaselt võib teose toimikut pidada digitaalselt. Kuna enamik toimikusse kogutavaid materjale ei olegi praegu enam algselt paberkandjal, siis puudub vajadus neid ka toimikusse paberil lisada. Paragrahvi 14 lõige 3 põhineb senisel sama paragrahvi lõikel 2, kuid seda täiendatakse viitega arhiiviseadusele (edaspidi ArhS ). Kõik riigi asutatud sihtasutusena tegutsevad etendusasutused on Rahvusarhiivi hindamisotsuste kohaselt arhiivimoodustajad , mistõttu neil tuleb juhinduda ArhS-is sätestatust. Munitsipaaletendusasutustes sõltuvad toimikute säilitamise üksikasjad sellest, kas kohalikus omavalitsuses on moodustatud oma arhiiv, kuid ArhS-is sätestatut peavad järgima nemadki. Eraetendusasutustele ArhS -i nõuded ei kohaldu, kuid vastavalt ArhS § 3 lõikele 2 kogub Rahvusarhiiv kokkuleppel omanikuga ning võimaluste olemasolul ka kultuuri- ja ajalooväärtusega eraõiguslikke dokumente, kui selleks on avalik huvi. Teose toimikusse kuuluvate materjalidega seoses esitas VTK kooskõlastamise käigus märkused ning täpsustas enda nägemust kohtumisel eelnõu ettevalmistajatega Teatri- ja Muusikamuuseum. Toona toodi peamise murekohana välja muuseumi piiratud võimalused teoste salvestiste ja digitaalsete fotode vastuvõtmisel. Käesolevaks ajaks on see küsimus lahendatud ja muuseumi võimekus digitaalset materjali vastu võtta oluliselt paranenud. Eelnõu § 1 punkt 20 – muudetakse EAS 3. peatüki pealkirja. Esiteks võetakse võõrapärase sõna „finantseerimine“ asemel seaduses kasutusele samatähenduslik eesti keele omasõna „rahastamine“. Teiseks jäetakse kõnealusest pealkirjast välja taotluste esitamist puudutav osa. Kuna taotluste esitamist puudutav EAS § 18 on kavas eelnõu § 1 punktiga 29 kehtetuks tunnistada, tuleb muuta ka peatüki pealkirja. Taotluse esitamine on edaspidi reguleeritud valdkonna eest vastutava ministri määrusega, mille kehtestamiseks vajalik volitusnorm lisatakse EAS-i eelnõu § 1 punktiga 25. Eelnõu § 1 punkt 21 – sarnaselt EAS 3. peatüki pealkirjaga asendatakse ka EAS § 15 pealkirjas sõna „finantseerimine“ sõnaga „rahastamine“. Eelnõu § 1 punkt 22 – EAS § 15 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks. Etendusasutustele valla või linna eelarvest toetuse määramist puudutava sätte sõnastus on ühest küljest puudulik ja teisalt on see EAS-is ka ebavajalik. Nimelt reguleerib kõnealune säte üksnes munitsipaaletendusasutusele valla või linna eelarvest toetuse määramist, ent praktikas toetavad kohalikud omavalitsused vastavalt võimalustele sageli ka oma valla või linna territooriumil etendusi ja kontserte korraldavaid riigi asutatud sihtasutusena tegutsevaid etendusasutusi ja eraetendusasutusi. Valla- või linnavolikogu pädevus munitsipaaletendusasutustele antava toetuse suuruse otsustamiseks ja muudele etendusasutustele toetuse andmise korra kehtestamiseks tuleneb KOKS § 22 lõike 1 punktidest 1 ja 5, mistõttu samasisuliste normide kordamine EAS-is on tarbetu. Eelnõu § 1 punkt 23 – muudetakse EAS § 15 lõiget 5, mis näeb kehtivas sõnastuses ette, et munitsipaaletendusasutus ja eraetendusasutus võivad KuM-i kaudu saada riigieelarvest taotluse alusel toetust EAS-is sätestatud korras. Munitsipaaletendusasutuste vaatest on kõnealune säte olnud sellisel kujul vajalik ilmselt KOKS § 6 lõikes 2 sätestatut arvestades. Nimelt näeb KOKS § 6 lõige 2 ette, et omavalitsusüksuse ülesanne on korraldada antud vallas või linnas koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja huvikoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside, turva- ja hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist, juhul kui need on omavalitsusüksuse omanduses ning nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest. Samamoodi taotluse alusel saavad EAS-i kohaselt riigieelarvest toetust aga ka riigi asutatud sihtasutusena tegutsevad etendusasutused, mistõttu laiendatakse eelnõuga kõnealust sätet ka neile. Teise muudatusena jäetakse EAS § 15 lõikest 5 välja viide KuM-ile , kelle kaudu etendusasutustele EAS-i alusel riigieelarvest toetust antakse. Rahandusministeeriumi soovituse kohaselt tuleks seadustes nimetada riigieelarvet üldiselt ja püüda vältida ühe või teise toetuse saamise sidumist konkreetse valitsusasutusega. See aitab vältida olukorda, kus rahastamisskeemi või kasvõi asutuse nime muutmisel, tuleks muuta ka seadust. Eelnõu § 1 punkt 24 – EAS § 15 täiendatakse lõigetega 6 ja 7. Lõikes 6 nähakse ette, et sama paragrahvi lõiget 5 ei kohaldata munitsipaal kontserta kontserdia sutusele ja sihtasutusena tegutsevale munitsipaal kontserta kontserdia sutusele . EAS § 15 lõiget 5, mis puudutab EAS-is ja selle alusel kehtestatud korras riigieelarvest toetuse saamise võimalust, kohaldatakse seega kontserta kontserdia sutustest vaid sellistele, kes toimivad riigi asutatud sihtasutusena tegutsevate etendusasutustena. Munitsipaal kontserta kontserdia sutusi ja sihtasutusena tegutsevaid munitsipaal kontserta kontserdia sutusi toetatakse riigieelarvest riigieelarve seaduse § 53 1 lõike 1 alusel kehtestatud kultuuriministri määrustes sätestatud tingimustel ja korras. EAS § 15 lõike 7 kohaselt ei välista sama paragrahvi lõige 5 etendusasutusele riigieelarvest muul õiguslikul alusel toetuse maksmist. Viidatud lõige 5 näeb uue sõnastuse kohaselt ette, et etendusasutus võib saada riigieelarvest taotluse alusel toetust EAS-is ja selle alusel kehtestatud korras. Paragrahvi 15 täiendamine lõikega 7 on vajalik, et ei jääks ekslikku muljet, nagu etendusasutustele muid riigieelarvelisi toetusi maksta pole lubatud. Ka etendusasutused võivad saada näiteks praeguses koroonaviiruse levikust põhjustatud tervisekriisis töötasu toetust jms, kui nad konkreetse meetme tingimustele vastavad. EAS reguleerib üksnes sellise riigieelarvest antava toetusega seonduvat, mis on suunatud ainult etendusasutustele ehk etendusasutuste spetsiifiline ega välista etendusasutustele muude, laiemale sihtrühmale suunatud, toetuste maksmist. Eelnõu § 1 punkt 25 – kõnealuse eelnõu punktiga muudetakse etendusasutuste riigieelarvest toetamise senist regulatsiooni. Seaduses nähakse ette riigipoolse rahastamise eesmärk erinevate etendusasutuste tegutsemisvormide arvestuses (EAS § 16 lõiked 1 ja 2) ja võimalus anda sihtotstarbelist toetust üksikute kultuuripoliitiliselt eriti oluliste eesmärkide saavutamiseks (EAS § 16 lõige 3) ning antakse valdkonna eest vastutavale ministrile volitus riigieelarvest etendusasutustele antavate toetuste liikide ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise ja toetuse määramise tingimuste ja korra kehtestamiseks (EAS § 16 lõige 5, rakendusakti kavand lisatud käesolevale seletuskirjale, lisa 1). Kehtiva EAS § 16 lõike 1 kohaselt määratakse toetus etenduse või kontserdi külastaja toetusena. Sellega hüvitatakse etendusasutusele külastaja teenindamise tegeliku kulu ja arvestusliku piletihinna vahe. Toetuse määramise alus on KuM-i tellitav külastajate arv ja uute lavastuste või kontserdikavade arv ning nende teenindamiseks tehtavad kulutused, mis tulenevad töötajate tasustamisest ja vara haldamisest. Vastavalt sama paragrahvi teise lõike kehtivale sõnastusele lähtutakse arvestusliku piletihinna arvutamisel etendusasutuse asukohast, Statistikaameti andmetest kohalike elanike keskmise sissetuleku kohta ning külastajate peamistest sihtrühmadest. Arvestades EAS-i kohaldumise loogikat, on kirjeldatud rahastamise põhimõte puudutanud riigietendusasutusi ja riigi asutatud sihtasutusena tegutsevaid etendusasutusi. Munitsipaal- ja eraetendusasutuste puhul arvestatakse tulenevalt EAS § 16 lõike 3 kehtivast sõnastusest ka nende rahvuskultuurilist ja regionaalset tähendust. Viimati nimetatud määratlemata õigusmõistete tõlgendamine on põhjustanud mitmeid vaidlusi. EAS § 16 lõike 1 uus sõnastus näeb ette r iigi asutatud sihtasutusena tegutsevale etendusasutusele riigieelarvest toetuse määramise etendusasutuse põhikirjaliste eesmärkide täitmise tagamiseks. Põhikirjaliste eesmärkide täitmise tagamise nimetamine seaduses on toetuse andmise üldpõhimõttena oluline põhjusel, et riik on sihtasutusena tegutsevad etendusasutused asutanud konkreetsete strateegiliste eesmärkide täitmiseks ning peab hea seisma selle eest, et sihtasutustel oleks reaalne võimekus neile pandud eesmärke ka täita. Arvestades kultuurivaldkonnale omast suuresti erinevatel toetustel põhinevat toimimist, ei saa eeldada, et riigi asutatud sihtasutustena tegutsevad etendusasutused suudaksid neile pandud eesmärke täita peamiselt omatulu arvelt. Kavas on jätkuvalt toetada riigile kuuluvate etendusasutuste töötajate tasustamise ja vara haldamisega seotud kulude katmist. Senisest külastajate arvu tellimisest loobutakse, ent etendusasutuste tegevusmahtu, mis on riigi asutatud sihtasutustena tegutsevate etendusasutuste puhul pika tegutsemisaja vältel võrdlemisi püsivalt välja kujunenud, siiski arvestatakse. Täpsed kriteeriumid, mida toetuse suuruse kindlaksmääramisel arvestatakse, nimetatakse edaspidi valdkonna eest vastutava ministri määruses. Samadest põhimõtetest lähtutakse ka riigi asutatud sihtasutusena tegutsevate kontserta kontserdia sutuste toetamisel. Sarnaselt kehtivate rahastamispõhimõtetega toetatakse ka edaspidi riigieelarvest võimalusel etendusasutusi, kelle omanik on kohalik omavalitsus, ning eraetendusasutusi. Vastavalt EAS § 16 lõike 2 uuele sõnastusele võib munitsipaaletendusasutusele , sihtasutusena tegutsevale munitsipaaletendusasutusele ja eraetendusasutusele määrata riigieelarvest toetuse etenduskunstide valdkonna mitmekesisuse ja etenduste piirkondliku kättesaadavuse tagamiseks. Tegemist on sama sätte kehtivale sõnastusele sisult lähedase lahendusega. Selliste etendusasutuste toetamisega, kelle omanik ei ole riik, püütakse seega tuua külastajateni etendusi, millega näiteks žanriliselt või sihtrühmi silmas pidades võrreldavaid riigi asutatud sihtasutusena tegutsevad etendusasutused piisavas mahus või üldse ei paku. Samuti toetatakse kõnealuseid etendusasutusi, täiendamaks üle-eestilist riigi asutatud sihtasutusena tegutsevate etendusasutuste võrku ja rahuldamaks piirkondlikku nõudlust. Kriteeriumid, mille alusel munitsipaaletendusasutuse , sihtasutusena tegutseva munitsipaaletendusasutuse ja eraetendusasutuse valdkondlikku ja piirkondlikku olulisust hinnatakse ning millest lähtuvalt riigipoolne toetus määratakse, kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega. EAS § 16 lõike 3 uue sõnastuse kohaselt võib lisaks kõnealuse paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud eesmärkidel antavale etendusasutuse põhitegevuse ja arengu terviklikuks edendamiseks ettenähtud toetusele määrata etendusasutusele riigieelarvest sihtotstarbelise toetuse üksikute valdkonna arengu, rahvuskultuuri, piirkondliku mõju või rahvusvahelistumise seisukohalt oluliste tegevuste elluviimiseks. Säte võimaldab kavandatavas etendusasutuste rahastamist täpsustavas kultuuriministri määruses vajadusel ette näha täiendavaid toetusi kitsamalt piiritletud kultuuripoliitiliste eesmärkide saavutamiseks, soodustamaks näiteks rahvusvaheliste etenduskunstide festivalide korraldamist jmt. Seni on taoliste toetusprogrammide aluseks olevad tingimused olnud kehtestatud üksikaktidega (ministri käskkirjadega). EAS § 16 lõike 4 kohaselt ei kohaldata sama paragrahvi lõikeid 2 ja 3 munitsipaal kontserta kontserdia sutusele ja sihtasutusena tegutsevale munitsipaal kontserta kontserdia sutusele . Nimetatud asutusi EAS-i alusel riigieelarvest ei toe tata (vt ka eelnõu § 1 punkti 24 selgitust). Nagu eespool märgitud, lisatakse etendusasutusele riigieelarvest toetuse määramise põhimõtteid puudutavasse EAS § 16 ka viies lõige, millega volitatakse valdkonna eest vastutavat ministrit kehtestama määrusega riigieelarvest etendusasutustele antavate toetuste liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise ja toetuse määramise tingimused ja kord. Säte hõlmab nii EAS § 16 lõigetes 1 ja 2 kui ka sama paragrahvi lõikes 3 nimetatud eesmärkidel antavaid toetusi puudutava regulatsiooni kehtestamist. Volitusnormi vajalikkust, eesmärki, sisu ja ulatust on põhjendatud käesoleva seletuskirja punktis 8. Etendusasutuste rahastamisega seonduvalt esitas enda ettepanekud VTK kooskõlastamise käigus Eesti Teatriliit, pakkudes etendusasutustele toetuse arvestamise alusena teatrivaldkonnas tuttavat AITA-mudelit. Kuna samasisulisi ettepanekuid esitati ka eelnõu eelmise versiooni kooskõlastusringi raames 2018. aastal, on neile vastatud käesolevale seletuskirjale lisatud kooskõlastustabelis I (lisa 2). Eelnõu § 1 punkt 26 – muudetakse EAS § 17, mis puudutab etendusasutustele riigieelarvelise toetuse andmise otsustamiseks nõuandva komisjoni moodustamist, esimest lõiget. Lõike 1 uue sõnastuse kohaselt moodustatakse komisjon üksnes munitsipaaletendusasutustele , sihtasutusena tegutsevatele munitsipaaletendusasutustele ja eraetendusasutustele riigieelarvest antava toetuse jaotamiseks. Riigi asutatud sihtasutusena tegutsevate etendusasutuste, sh EAS-i alusel toetatavate kontserta kontserdia sutuste toetuse üle otsustamiseks komisjoni moodustamise kohustust ette ei nähta, kuna nende puhul ei hinnata näiteks rahvuskultuurilist, valdkondlikku ja piirkondlikku olulisust, eeldades ühelt poolt, et kõnealused sihtasutused on riik asutanudki nimetatud kriteeriume silmas pidades (näiteks kinnitab nende piirkondlikku olulisust asjaolu, et mitmed neist on asutatud koos kohalike omavalitsustega), ning arvestades teisalt asjaolu, et riigi kui asutaja seatud eesmärkide täitmiseks vajalike vahendite üle otsustamiseks on pädevaim asutajaõiguste teostaja. Kuivõrd ministril on Vabariigi Valitsuse seaduse § 46 lõikest 6 tulenevalt õigus nõuandvaid komisjone igal ajal moodustada, saab selle võimaluse kaudu vajadusel siiski ka riigi asutatud sihtasutusena tegutsevate etendusasutuste rahastamisküsimustesse kaasata valdkonna asjatundjaid väljastpoolt ministeeriumi. Võrreldes kehtiva sõnastusega, jäetakse sättest välja lauseosa, mille kohaselt moodustatakse komisjon mitte üksnes toetuse jaotamiseks, vaid ka eesmärgiga kavandada etendusasutusele riigieelarves ettenähtud toetussumma. Kõnealune ülesanne on seotud kehtiva EAS § 19 lõikega 1, mille kohaselt on komisjoni pädevuses ettepanekute tegemine nii järgmise eelarveaasta toetuse saajate ja toetussummade kohta riigieelarve projekti koostamiseks kui ka toetuse jaotamise kohta jooksvaks aastaks, lähtudes konkreetse aasta riigieelarvest etendusasutustele ettenähtud summast. Praktikas koguneb komisjon toetuse taotluste hindamiseks toetuse kasutamise aastale eelneval aastal ja seda ajal, mil ministeeriumi valitsemisala järgmise aasta eelarve projekt on juba Rahandusministeeriumile esitatud. Seega ei ole võimalik komisjoni ettepanekuid selles osas arvestada. Eelnõu § 1 punkt 27 – muudetakse EAS § 17 lõikeid 3 ja 4. Lõike 3 uue sõnastuse kohaselt koosneb etendusasutuste riigieelarvest toetamise küsimustes kultuuriministrile nõu andev komisjon valdavalt valdkondlike esindusorganisatsioonide ettepanekul nimetatud asjatundjatest ja ministeeriumi esindajate kuulumine komisjoni ei ole kohustuslik. Senisest üldisema sõnastuse „valdkondlikud esindusorganisatsioonid“ kasuks on otsustatud põhjusel, et etenduskunstide maastik on muutunud tunduvalt mitmekesisemaks ning lisandunud on ka erinevaid esindusorganisatsioone. Seetõttu ei saa enam piirduda ainult ühe etendusasutuste loomingulisi töötajaid esindava organisatsiooni ja ühe etendusasutuste juhte esindava organisatsiooni nimetamisega. Lisaks Eesti Teatriliidule ja Eesti Etendusasutuste Liidule tegutsevad valdkonnas ka näiteks ka Eesti Väike- ja Projektiteatrite Liit, ASSITEJ Eesti Keskus (lasteteatrite ühendus), Eesti Tantsunõukogu ning Kaasaegse Tsirkuse Arenduskeskus. Mitmed loetletud organisatsioonidest hõlmavad oma liikmeskonnas nii tööandjate kui töövõtjate esindajaid. Valdkonna eest vastutava m inisteeriumi ( KuM ) esindajate komisjoni nimetamine on muudetud kohustuse asemel võimaluseks seetõttu, et seaduse uude rakendusakti on kavandatud osaliselt kaheastmeline taotluste hindamise süsteem, mille kohaselt hindab komisjon eeskätt taotlejate kunstilist taset ja seejärel on KuM-is valdkonna eest vastutavatel ametnikel võimalik etenduskunstide maastiku võimalikult suure mitmekesisuse huvides teatud kriteeriumidele ka omapoolne hinnang anda. Sellisel juhul ei ole ministeeriumi esindajate osalemine lisaks ka komisjoni töös vajalik. EAS § 17 neljandas lõikes on tegemist tehnilise muudatusega. Osa seni selle paragrahvi esimeses lõikes paiknenud tekstist (komisjoni koosseisu kinnitamine) on neljanda lõike tekstile (komisjoni töökorra kehtestamine) juurde lisatud. Eel nõu § 1 punkt 28 – EAS § 17 täiendatakse lõikega 5, mille kohaselt ei kohaldata kõnealuse paragrahvi lõigetes 1–4 komisjoni moodustamise kohta sätestatut EAS § 16 lõikes 3 nimetatud toetuse jaotamisel. Erisus puudutab üksikute valdkonna arengu, rahvuskultuuri, piirkondliku mõju või rahvusvahelistumise seisukohalt oluliste tegevuste elluviimiseks antavaid toetusi. Praktikas hindavad ka taoliste toetusprogrammide raames esitatud taotlusi komisjonid, mille koosseisu kuulub reeglina ka ministeeriumiväliseid asjatundjaid, ning kavas ei ole seda põhimõtet muuta, ent sõltuvalt konkreetsest programmist ei pruugi EAS-is komisjoni moodustamise kohta sätestatu alati rakendatav olla. Näiteks hindab komisjon erinevalt niinimetatud üldise tegevustoetuse (EAS § 16 lõiked 1 ja 2) jaotamisest kitsamalt eesmärgistatud toetuse määramise protsessis ka taotluse esitanud riigi asutatud sihtasutusena tegutsevaid etendusasutusi. Seega, EAS-i komisjoni puudutavaid sätteid kõnealustel juhtudel ei rakendata ja komisjoni moodustamine nähakse programmispetsiifiliselt ette vastavas kultuuriministri määruses. Eelnõu § 1 punkt 29 – EAS §-d 18–21 tunnistatakse kehtetuks. Tegemist on etendusasutustele määratava riigieelarvelise toetuse suuruse osas valdkonna eest vastutavale ministrile ettepanekuid tegeva komisjoni pädevust, toetuse saamiseks taotluse esitamist, toetuse kasutamiseks lepingu sõlmimist ning etendusasutuse vara valdamist, kasutamist ja käsutamist puudutavate sätetega. Toetusega ja osaliselt ka komisjoni pädevusega seonduvad küsimused, kuivõrd komisjoni pädevus on lahutamatult seotud toetuse taotluste hindamise protsessiga, reguleeritakse edaspidi valdkonna eest vastutava ministri määruses. Osaliselt on komisjoni pädevus tuletatav ka selle moodustamise kohustust puudutavast EAS § 17 lõikest 1 (komisjon moodustatakse munitsipaaletendusasutustele , sihtasutusena tegutsevatele munitsipaaletendusasutustele ja eraetendusasutustele riigieelarvest antava toetuse jaotamiseks), mistõttu on selle eraldi paragrahvis käsitlemine tarbetu. Etendusasutuse varaga seonduvaid küsimusi ei pea eelnõu ettevalmistajad vajalikuks EAS-is reguleerida, kuna olenevalt etendusasutuse juriidilisest tegutsemisvormist on need küsimused teistes õigusaktides ammendavalt reguleeritud. Eelnõu § 1 punkt 30 – tulenevalt etendusasutuse valduses olevat vara puudutava EAS § 21 kehtetuks tunnistamisest tuleb muuta ka EAS 4. peatüki pealkirja. Pealkirjast jäetakse välja etendusasutuse vara puudutav osa ja edaspidi käsitletakse selles peatükis vaid aruandlusega seonduvat. Eelnõu § 1 punkt 31 – EAS § 22 muudetakse nii, et selles reguleeritakse vaid statistilise aruandlusega seonduvat. Paragrahvi 22 kehtiv sõnastus puudutab ka raamatupidamislikku arvestust, kuid sarnaselt etendusasutuse varaga seonduvaga ei ole vajalik neid küsimusi etendusasutuste spetsiifiliselt reguleerida. Kuivõrd § 22 lõiked 1 ja 2 sisaldavad ka ebamääraseid viiteid õigusaktidele, täpsustamata, milliseid õigusakte silmas peetakse, ei ole nende säilitamine senisel kujul põhjendatud ka õigusselguse eesmärki silmas pidades. EAS § 22 lõike 1 uue sõnastuse kohaselt esitab etendusasutus statistilise aruande valdkondlikku statistika andmebaasi selle haldaja määratud tähtpäevaks. Teatristatistikaga tegeleb Eesti Teatri Agentuur. Andmed eelmise kalendriaasta uuslavastuste, etenduste ja külastajate arvu kohta esitatakse senise praktika kohaselt 15. veebruariks ning majandusnäitajate aruanne 1. aprilliks. Nimetatud tähtpäevade sätestamist seaduses ei pea eelnõu ettevalmistajad siiski mõistlikuks, kuna need võivad ajas muutuda. Seetõttu kasutatakse konstruktsiooni „haldaja määratud tähtpäevaks“. EAS § 22 lõike 2 uue sõnastuse kohaselt avalikustatakse statistilise aruande esitamise tähtpäev valdkondliku statistika andmebaasi haldaja ja valdkonna eest vastutava ministeeriumi ( KuM ) veebilehel. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 3 on statistilise aruande esitamise kohustus ka eraetendusasutustel. Eraetendusasutustele on aruande esitamise kohustus pandud eesmärgiga tagada võimalikult täpse ja kvaliteetse teatristatistika olemasolu. EAS § 22 lõike 4 kohaselt kontserta kontserdia sutustele EAS-iga statistilise aruande esitamise kohustust ei panda. See tuleneb asjaolust, et muusikavaldkonnas sarnane statistika andmebaas puudub. Eelnõu § 2 – muudetakse ROS § 4 lõike 1 teist lauset, jättes sellest välja etendusasutuse seaduse vananenud avaldamismärke. Tegemist on tehnilise muudatusega. Avaldamismärkeid üldjuhul seaduse tekstis ei esitata. Eelnõu § 3 – tegemist on jõustumissättega. Seadus jõustub 2022. aasta 1. jaanuaril. Jõustumisaja valikut on põhjendatud käesoleva seletuskirja punktis 9. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga võetakse EAS-is kasutusele termin „ kontserta kontserdia sutus“. Kontserta Kontserdia sutusena EAS-i tähenduses mõistetakse sihtasutusena tegutsevat etendusasutust või munitsipaaletendusasutust , mille eripäraks on asjaolu, et autorite ja esitajate loomingu avalikke esitusi korraldatakse valdavalt kontsertide või muusikalavastustena. Uue termini kasutuselevõtmine on vajalik, võimaldamaks erisusi mõnedest EAS-i sätetest. Õigusaktides seni kasutamata kokkuleppelise lühiväljendina kasutatakse EAS-is sõnastust „sihtasutusena tegutsev munitsipaaletendusasutus “. Nimetatu all mõistetakse kohaliku omavalitsuse sihtasutusena tegutsevat etendusasutust. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõusse kavandatud seadusemuudatused ei ole seotud Euroopa Liidu õigusaktidega. Kuna etendusasutustele riigieelarvest antava toetuse näol võib olla aga tegemist riigiabiga Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, on riigieelarvest etendusasutustele antavate toetuste liike ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise ja toetuse määramise tingimusi ja korda reguleeriva rakendusakti kavandisse lisatud viited Euroopa Komisjoni k omisjoni määrusele (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8), ning Euroopa K k omisjoni määrusele (EL) nr 651/2014 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), muudetud komisjoni määrusega (EL) 2017/1084 (ELT L 156, 20.06.2017, lk 1–18). Kavandatava kultuuriministri määruse eelnõu vastavust Euroopa Liidu õigusele analüüsitakse selle seletuskirjas. 6. Seaduse mõjud Eelnõusse kavandatud EAS-i muudatused ei mõjuta keskkonda, regionaalarengut ning riigi julgeolekut ja välissuhteid. Tuvastatud on mõju majandusele, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, avaliku sektori rahastamisele ning sotsiaalsed mõjud. 6.1. Kavandatav muudatus: termini „etendusasutus“ määratluse muutmine ja uue termini „sihtasutusena tegutsev munitsipaaletendusasutus “ kasutusele võtmine. 6.1.1. Mõju majandusele (ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus) 6.1.1.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühmad Muudatused termini „etendusasutus“ määratluses on tehtud ennekõike selleks, et hõlmata sellega etenduskunstide valdkonnas tegutsevaid eraõiguslikke juriidilisi isikuid, kes varem formaalselt kõnealuse terminiga näiteks loomenõukogu puudumise tõttu hõlmatud ei olnud. KuM-i andmetel on etendusasutusena EAS-i tähenduses käsitatavaid eraõiguslikke juriidilisi isikuid (välja arvatud riigi asutatud sihtasutused ja eraõiguslikud kontserdikorraldajad) umbes 35, mis moodustab kõigist Eestis registreeritud ettevõtetest 0,01% ja kõigist Eestis registreeritud kunsti, meelelahutuse ja vaba aja valdkonna ettevõtetest 0,2%. Tegemist on seega väikese sihtrühmaga. 6.1.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Muudatus võib mõjutada asutusi ja isikuid, kes kas varem vastasid termini „etendusasutus“ määratlusele ja selle uue sõnastuse kohaselt enam ei vasta või vastupidi, varem ei vastanud termini „etendusasutus“ määratlusele EAS-i tähenduses ja eelnõu seadusena jõustumisel vastavad. Esimesel juhul ei kohaldu vastavale asutusele või isikule ühelt poolt enam EAS-is ja teistes õigusaktides, mis viitavad EAS-ile , sätestatud nõuded, ent teisalt pole tal võimalik etendusasutusena ka riigieelarvest toetust taotleda. Teisel juhul on olukord vastupidine ehk asutusel või isikul tuleb oma tegevuses juhinduda EAS-is ja muudes õigusaktides etendusasutuse kohta sätestatust ning tal on teatud tingimuste täitmisel võimalik taotleda riigilt etendusasutusena tegutsemiseks toetust. Ainus põhjus, miks mõni varem etendusasutusena käsitatav juriidiline isik EAS-i muudatuste jõustumisel enam seaduse kohaldamisalasse ei pruugi mahtuda, võib olla enda põhitegevusalaks teatri- ja tantsuetenduste või kontsertide lavastamise ja esitamise, muusikalise loometegevuse või lavakunsti abitegevuste valimata jätmine. Kuna EAS-ist juhinduvad siiski valdkonna professionaalid, ei ole põhjust arvata, et olulisel osal mõjutatud sihtrühmast tuleks hakata ettevõtte põhitegevusala muutma. Kui selleks ka üksikutel juhtudel vajadus peaks tekkima, on tegemist ühekordse tegevusega, mis ei avalda olulist mõju ettevõtte tegevusele. Mis puudutab seda, et terminiga „etendusasutus“ peaks näiteks loomenõukogu olemasolu nõudest loobumise tõttu olema edaspidi hõlmatud rohkem eraetendusasutusi, siis kõnealuse muudatusega kaasneb sihtrühmale pigem positiivne mõju. Nagu juba öeldud, avaneb ka sellistel asutustel ja juriidilistel isikutel näiteks võimalus taotleda riigieelarvest etendusasutustele mõeldud toetust. 6.1.2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele (asutuste korraldus) 6.1.2.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm Termini „sihtasutusena tegutsev munitsipaaletendusasutus “ kasutusele võtmine EAS-is võib mõjutada eelkõige kohalikke omavalitsusi, kes on praeguseks moodustanud kohaliku omavalitsuse asutusena tegutsevaid etendusasutusi, aga põhimõtteliselt ka kõiki teisi linnu ja valdu, kellel on kavas tulevikus etendusasutus asutada või moodustada. Munitsipaaletendusasutuse on tänaseks moodustanud viis kohalikku omavalitsust (Narva, Paide, Pärnu, Tallinn, Viljandi) 79-st. Kõige tõenäolisemalt kõnealusest muudatusest mõjutatud sihtrühm on seega väike. 6.1.2.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Termini „sihtasutusena tegutsev munitsipaaletendusasutus “ kasutusele võtmine ja selle sisuline võrdsustamine EAS-is kohaliku omavalitsuse asutusena tegutseva etendusasutusega annab kohalikule omavalitsusele valikuvõimaluse etendusasutuse erinevate juriidiliste vormide vahel, tekitamata seejuures õiguslikku ebaselgust EAS-i kohaldumise osas. Olemasolevaid munitsipaaletendusasutusi on niisiis võimalik kujundada ümber sihtasutusena tegutsevateks munitsipaaletendusasutusteks , ilma et sellega kaasneks muudatusi EAS-ist tulenevate nõuete täitmises. Kuivõrd praegu KuM-ile teadaolevalt ühtegi sarnast protsessi käimas ei ole, ei avalda kõnealune muudatus sihtrühmale ilmselt kohest mõju. Arvestades asjaolu, et etendusasutuse asutamine või moodustamine on kohalike omavalitsuste seas võrdlemisi harv, ei ole ka tulevikus avalduv mõju oluline. 6.2. Kavandatav muudatus: termini „riigietendusasutus“ EAS-is kasutamisest loobumine; etendusasutuse moodustamist, ümberkorraldamist ja selle tegevuse lõpetamist, põhikirja või põhimääruse kinnitamist, vara ja arvestust puudutavate EAS-i sätete kehtetuks tunnistamine. 6.2.1. Avalduva mõju kirjeldus Kavandatav muudatus korrastab õigusruumi. Oma toime kaotanud, ebatäpselt sõnastatud või tarbetult teistes õigusaktides sätestatut dubleerivate sätete kehtetuks tunnistamine ei avalda ühelegi konkreetsele sihtrühmale märkimisväärset mõju, ent võimaldab igal seaduse lugejal vaid vajalikku sisaldavas tekstis paremini orienteeruda. 6.3. Kavandatav muudatus: etendusasutuse moodustamisest, ümberkorraldamisest ja selle tegevuse lõpetamisest teavitamise ning etendusasutuse arengukava, repertuaariplaani ja jäädvustatavate teoste loetelu osas teatud juhtudel nende koostamise või kooskõlastamiseks või teadmiseks esitamise kohustusest loobumine. 6.3.1. Mõju majandusele (halduskoormus) 6.3.1.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm Mõjutatud on vähemal või rohkemal määral kõik etendusasutused (ei hõlma erahuvides tegutsevaid kontserdikorraldajaid), keda on KuM-i andmetel pisut üle 50, mis moodustab kõigist Eestis registreeritud ettevõtetest 0,02% ja kõigist Eestis registreeritud kunsti, meelelahutuse ja vaba aja valdkonna ettevõtetest 0,28%. Tegemist on seega väikese sihtrühmaga. 6.3.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Eelnõu kohaselt ei pea enam KuM-i etendusasutuse asutamisest või moodustamisest, ümberkorraldamisest ja selle tegevuse lõpetamisest teavitama, etendusasutuse arengukava asutajale või moodustajale kooskõlastamiseks ja repertuaariplaani teadmiseks esitama ning jäädvustamisele kuuluvate teoste loetelu kehtestama ja seda samuti asutajale või moodustajale teadmiseks esitama. Sellest tulenevalt väheneb etendusasutuste halduskoormus. Kuivõrd tegemist on kord aastas või harvemini täidetava infokohustusega, on mõju avaldumise sagedus väike kuni keskmine. Sihtrühmale avalduva mõju ulatus on väike, sest etendusasutustele ei panda uusi kohustusi ja kohustuste vähenemisega on eeldatavasti kerge kohaneda. Sihtrühmale negatiivsete mõjude kaasnemise riski ei esine. Kokkuvõttes on eelkõige sihtrühma väiksusest tulenevalt mõju ettevõtjate halduskoormusele tervikuna ebaoluline, ent valdkondlikult aitavad kõnealused muudatused siiski ebavajalikust teabe edastamise kohustusest suurel määral vabaneda. 6.3.2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele (asutuste korraldus) 6.3.2.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühmad Muudatusest on mõjutatud KuM nii etenduskunstide valdkonna arengu suunaja kui ka riigi asutatud sihtasutusena tegutsevate etendusasutuste asutajaõiguste teostajana ning kohalikud omavalitsused munitsipaaletendusasutuste moodustajatena . Sihtrühma kuulub seega üks valitsusasutus ja viis kohalikku omavalitsust (Narva, Paide, Pärnu, Tallinn, Viljandi), mistõttu võib sihtrühma hinnata väikeseks. 6.3.2.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Igasugune infokohustuse vähendamine võib tekitada olukorra, kus mingiks otstarbeks vajalikud andmed teabe senise saajani enam ei jõua. Eelnõu ettevalmistajad ei näe aga muudatusest puudutatud informatsiooni kogumisel praktilist väärtust. Näiteks ei pea KuM etendusasutuste registrit, mistõttu on nende moodustamisest teavitamine ebavajalik, samuti ei ole KuM-il riigi asutatud sihtasutusena tegutsevate etendusasutuste asutajaõiguste teostajana või kohalikel omavalitsustel munitsipaaletendusasutuste moodustajana midagi peale hakata neile teadmiseks esitatud repertuaariplaaniga. Sihtrühma töökorraldusele kõnealune muudatus siiski olulist mõju avaldada ei tohiks, sest KuM-i näitel võib öelda, et tarbetut teavitamiskohustust juba praegu sageli ei täideta ja KuM seda ka ei nõua ning ilmselt on see samamoodi kohalike omavalitsuste ja munitsipaaletendusasutuste puhul. 6.4. Kavandatav muudatus: teose jäädvustamisega seotud regulatsiooni ajakohastamine. 6.4.1. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele (asutuste korraldus) 6.4.1.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühmad Mõjutatud on peamiselt riigi asutatud sihtasutusena tegutsevad etendusasutused ja munitsipaaletendusasutused . Riigi asutatud sihtasutusena tegutsevaid etendusasutusi on 11 , mis moodustab 67-st riigi osalusega sihtasutustest 16%. Munitsipaaletendusasutusi on kuus , mis moodustab kõigist kohaliku omavalitsuse asutustest 0,29% ning kunsti, meelelahutuse ja vaba aja valdkonnas tegutsevatest kohaliku omavalitsuse asutustest 1,1%. Kokkuvõttes puudutab kavandatav muudatus avaliku sektori asutustest ja isikutest väikest osa. 6.4.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Etendusasutused ei pea kavandatavate muudatuste kohaselt jäädvustamisel enam eristama rahvuskultuuri seisukohalt olulisi teoseid. Olulist mõju kavandatav muudatus etendusasutuste tegevuse korraldusele siiski ei avalda, kuna, nagu juba vastavate eelnõu punktide selgituste juures märgitud, salvestamise suhteline lihtsus ja odavus on aastatetaguse ajaga võrreldes tinginud olukorra, kus jäädvustataksegi oluliselt enam kui üksnes rahvuskultuuri seisukohalt tähtsaid teoseid. 6.5. Kavandatav muudatus: teose toimiku säilitamisega seotud regulatsiooni täpsustamine. 6.5.1. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele (asutuste korraldus) 6.5.1.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühmad Mõjutatud on riigi asutatud sihtasutusena tegutsevad etendusasutused ja munitsipaaletendusasutused , kaudselt ka Teatri- ja Muusikamuuseum. Sarnaselt käesoleva seletuskirja punktis 6.4.1.1. märgituga on tegemist väikese sihtrühmaga. 6.5.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Tänu EAS § 14 muudatustele lihtsustatakse ühelt poolt toimiku pidamist, võimaldades seda teha ka digitaalselt ning muutes toimiku sisu üle otsustamist paindlikumaks, teisalt aga rõhutatakse senisest enam kultuuriajaloolise materjali säilitamise olulisust, lisades EAS-i viite ArhS-ile . Kavandatava muudatusega kaasneva mõju ulatus on väike, kuna etendusasutustele ei ole pandud kohustust oma tegevus teose toimiku pidamisel ümber korraldada, vaid on antud senisest suurem otsustusvabadus. ArhS -ist tulenevad kohustused on arhiivimoodustajatest etendusasutustele laienenud ka varem, mistõttu ei saa ka selles osas rääkida uute ülesannete tekkimisest. Mõju avaldumise sagedus on keskmine, sest töö toimikutega on regulaarne. Võimaliku ebasoovitava mõjuna võib selle muudatuse tulemusena väheneda toimikute maht ja osa potentsiaalsest rahvuslikust kultuuripärandist jääda säilitamata. Eelnõu ettevalmistajad hindavad nimetatud riski aga väikeseks, kuna etendusasutused on reeglina enda ajalugu kajastavate materjalide säilimisest väga huvitatud. Kokkuvõttes on muudatuse mõju etendusasutuste tegevuse korraldusele seega ebaoluline. Teatri- ja Muusikamuuseumi puhul selgineb küll muudatuste ja käesolevas seletuskirjas vastavate eelnõu punktide kohta esitatud põhjenduste mõjul muuseumi roll Rahvusarhiivi kõrval, ent EAS-i muutmisel muuseumi töökorraldusele otsest mõju ei ole. 6.5.2. Sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud (haridussüsteem ja kultuur) 6.5.2.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm Mõjutatud on arhivaalide ja museaalide vahendusel etenduskunstide valdkonna ajaloost osasaajad. Sihtrühma suurus ei ole eelnõu ettevalmistajatele teada. 6.5.2.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Teose toimiku säilitamisega seonduva regulatsiooni täpsustamine viitega ArhS-ile tagab kultuuripärandi säilimise ja arhivaalide vaba kasutuse põhimõtte kaudu selle huvilistele kättesaadavaks tegemise. Arhiiviväärtuse puudumisel või juhul kui tegemist on esemetega, mida Rahvusarhiiv säilitamiseks vastu ei võta, on võimalik etendusasutuste tegevust kajastav materjal üldsusele kättesaadavaks teha muuseumide vahendusel. Kavandatava muudatuse tulemusena sihtrühma käitumises muudatusi oodata ei ole, mistõttu on avalduv mõju eeldatavasti ebaoluline. 6.6. Kavandatav muudatus: etendusasutuste riigipoolse rahastamise süsteemi muutmine. 6.6.1. Mõju majandusele (leibkondade toimetulek ja majanduslikud otsused) 6.6.1.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm Kaudselt võivad muudatused etendusasutuste riigipoolses rahastamises mõjutada etendusasutuste külastajaid. Statistikaameti andmetel külastas teatrit 2017. aastal vähemalt üks kord 453 900 vähemalt 15-aastast Eesti elanikku ehk 41,2% kogu vanusegrupist. Vähemalt kord aastas kontserdil käijaid oli 547 100 ehk 49,6% kogu vanusegrupist. Tegemist on keskmise suurusega sihtrühmaga. 6.6.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Igasugused muudatused etendusasutuste rahastamises võivad mõjutada etenduste ja kontsertide piletihinda ja seeläbi leibkondade tarbimiskäitumist. Värskeima avaldatud statistika kohaselt tuli 2019. aastal täisealisel teatrikülastajal pileti eest maksta keskmiselt 14,85 eurot. Statistikaameti andmetel oli samal aastal Eesti keskmine netokuupalk 1 162 eurot. Taskukohaseks võib pidada piletihinda, mis jääb suurusjärku 1% keskmisest kuupalgast. 2019. aastal moodustas keskmine teatripileti hind keskmisest kuupalgast 1,28%. Et tasakaal piletihinna ja elanike sissetulekute vahel ei väheneks, jätkatakse ka tulevikus etendusasutuste toetamist riigieelarvest ning seda lisaks riigi asutatud sihtasutusena tegutsevatele etendusasutustele ka munitsipaal- ja eraetendusasutuste puhul. Kokkuvõttes mõjutab tarbijate majanduslikke otsuseid piletihinna kaudu eeskätt see, kui palju valdkonnale toetuste kaudu raha eraldatakse, mitte niivõrd see, kuidas vahendeid valdkonna sees jaotatakse. Seega on muudatuste mõju sihtrühmale ebaoluline. 6.6.2. Mõju majandusele (ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus) 6.6.2.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm Mõjutatud on kõik etendusasutused (ei hõlma erahuvides tegutsevaid kontserdikorraldajaid), keda on KuM-i andmetel pisut üle 50. Vastavalt käesoleva seletuskirja punktis 6.3.1.1. märgitule on tegemist väikese sihtrühmaga. 6.6.2.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Eelnõukohaste muudatuste jõustumise järel on EAS-is nimetatud etendusasutuste toetamise üldised eesmärgid ning rahastamissüsteemi täpsem kirjeldus sisaldub kultuuriministri määruses. Sihtrühma jaoks seadusesse kavandatav muudatus olulist mõju ei avalda, kuna riigi asutatud sihtasutusena tegutsevate etendusasutuste puhul jääb sisuliselt kehtima põhimõte, et riik otsustab, millises mahus tegevus tuleb sihtasutusele pandud strateegiliste eesmärkide täitmiseks tagada ning munitsipaal- ja eraetendusasutused peavad toetuse saamiseks valdkondlikult silma paistma. Ka täiendavate kitsamalt eesmärgistatud toetuste määramine pole iseenesest uus – seni on tingimused selleks olnud kehtestatud üksikaktidega. Olulisemat mõju võivad avaldada EAS-i rakendusakti kavandatavad toetuse taotleja hindamist ja toetuse suuruse kujunemist puudutavad kriteeriumid, mille toimet hinnatakse eraldi kõnealuse määruse eelnõu koostamise käigus. Seni toetuse taotlemist, lepingute sõlmimist jms reguleerinud sätted tunnistatakse küll seaduse tasandil kehtetuks, ent kantakse üle määrusesse, mistõttu ei toimu olulisi muudatusi ka toetuse taotlemise protsessis ning etendusasutuste jaoks toimub kõik harjumuspäraselt. Kuivõrd eelnõu ettevalmistajad ei näe kavandatavates seadusemuudatustes sihtrühma liikmete suhtes avalduvate negatiivsete mõjude riski, on tulenevalt kirjeldatust, nagu juba eespool öeldud, majanduslik mõju sihtrühmale ebaoluline. 6.6.3. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele (asutuste korraldus) 6.6.3.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm Muudatus mõjutab KuM-i sisemist töökorraldust ja protseduure. Kuna puudutatud on üks valitsusasutus, on sihtrühm väike. 6.6.3.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta KuM-i mõjutavad peamiselt kavandatava ministri määruse tasemele jäävad muudatused etendusasutustele riigieelarvest toetuse eraldamise menetluskorras ning sellele antakse üksikasjalikum hinnang kõnealuse määruse seletuskirjas. Seadusemuudatuste kontekstis tuleb asjaomastel KuM-i teenistujatel end uuendatud regulatsiooniga kurssi viia ja sellest etendusasutuste rahastamist puudutavates küsimustes juhinduda. Olulist mõju KuM-ile EAS 3. peatükis tehtavad muudatused seega ei avalda. 6.6.4. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele (avaliku sektori rahastamine, sh kulud ja tulud) 6.6.4.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm Eelnõu mõjutab kõiki etendusasutusi, kellest riigi asutatud sihtasutusena tegutsevad etendusasutused ja kohaliku omavalitsuse etendusasutused on osa avalikust sektorist ning eraetendusasutused on reeglina osa mittetulundussektorist. Eespool sihtrühmade suurusele antud hinnangutele tuginedes võib öelda, et tegemist on väikese sihtrühmaga. 6.6.4.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Etendusasutuste rahastamissüsteemi korrastamine mõjutab finantsotsuste läbipaistvust avalikus sektoris. Peamiselt aitab otsuste läbipaistvusele kaasa rakendusakti tasandile jääv riigi asutatud sihtasutusena tegutsevate etendusasutuste põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks vajalike kulukomponentide ning muude etendusasutuste valdkondliku ja piirkondliku mõju hindamise kirjeldus. Seega on seaduses keskse tähtsusega valdkonna eest vastutavale ministrile asjakohase määruse kehtestamiseks volituse andmine, mis võimaldab finantsotsuste aluseks olevaid põhimõtteid õigusaktis detailsemalt reguleerida ning praktika käigus ilmnevaid puudusi või ebatäpsusi tulevikus ka kiiremini korrigeerida. Mõju ulatus on väike, sest sellelt sihtrühmalt toetusotsuste läbipaistvamaks muutmine mingeid täiendavaid tegevusi ei eelda. Kohustatud pool on seejuures toetuse andja ehk KuM . Mõju avaldumise sagedus on keskmine, sest etendusasutustele toetuse eraldamise otsustamine toimub igal aastal. Võimaliku negatiivse mõjuna võib välja tuua asjaolu, et kui rahastamise üksikasjad on reguleeritud määruse tasandil, mille muutmisprotsess on seaduse muutmisega võrreldes oluliselt kiirem ja lihtsam, võib tekkida oht rahastamissüsteemi stabiilsusele. Samas kinnitavad näited KuM-i teistest vastutusvaldkondadest, et riigieelarvelise toetuse eraldamise aluseid üleliia tihti ja põhjapanevalt ei muudeta , ning etenduskunstide valdkonna hetkeolukord omakorda näitab, et paindlikkuse puudumine viib suure tõenäosusega olukorda, kus seadus jääb tegeliku elu vajadustele jalgu. Eelnevast tulenevalt võiks hinnata muudatuse mõju avaliku sektori rahastamisele tervikuna küll pigem ebaoluliseks, ent valdkonnale on tegemist kauaoodatud ja olulise lahendusega. 6.7. Kavandatav muudatus: etendusasutuse statistilise aruandlusega seotud regulatsiooni täpsustamine. 6.7.1. Mõju majandusele (ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus ning halduskoormus) 6.7.1.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm Mõjutatud on kõik etendusasutused, välja arvatud kontserta kontserdia sutused. KuM-i andmetel kuulub sihtrühma alla 50 asutuse ja isiku, mis moodustab kõigist Eestis registreeritud ettevõtetest 0,02% ja kõigist Eestis registreeritud kunsti, meelelahutuse ja vaba aja valdkonna ettevõtetest 0,26%. Tegemist on seega väikese sihtrühmaga. 6.7.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Kõikidel etendusasutustel, välja arvatud kontserta kontserdia sutustel, on eelnõukohase seaduse jõustumisel kohustus esitada aruanne valdkonna statistilise andmebaasi haldajale. Kehtiva EAS-i kohaselt, milles statistilist aruandlust käsitletakse küll võrdlemisi häguselt, on eraetendusasutustel kohustus esitada oma tegevuse kohta statistiline aruanne riigi- ja munitsipaaletendusasutuste kohta kehtestatud korras (kehtiv EAS § 22 lõige 3). Seega ei suurene ühegi etendusasutuse halduskoormus. 6.7.2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele (asutuste korraldus) 6.7.2.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm Muudatus mõjutab riigiasutustest üksnes KuM-i , mistõttu on tegemist väikese sihtrühmaga. 6.7.2.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Kavandatavad muudatused motiveerivad eeldatavasti etendusasutusi korrektselt statistilise aruande esitamise kohustust täitma. See tagab poliitikakujundajatele valdkondlikest arengutest hea ülevaate. Muudatusega ei kaasne KuM-i tööprotsessides ümberkorraldusi, kuid teenistujatel on võimalik olemasolevate tööülesannete täitmisel kasutada senisest kvaliteetsemaid andmeid. Kokkuvõttes on mõju KuM-i töökorraldusele siiski ebaoluline. 6.7.3. Sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud (haridussüsteem ja kultuur) 6.7.3.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm Mõjutatud on Eesti kultuurielu uurijad. Sihtrühma suurus ei ole eelnõu ettevalmistajatele teada. 6.7.3.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Kuivõrd valdkondlikus statistilises andmebaasis sisalduv teave on avalikult kättesaadav , avaldavad statistika kvaliteeti parandavad muudatused positiivset mõju kõigile etenduskunstide valdkonna arengutest huvitatutele. Kuna statistilise aruande esitamise kohustus on etendusasutustel ka praegu ja muudatuse tulemusena loodetakse kujundada etenduskunstide maastikul toimuvast üksnes senisest mõnevõrra täpsem pilt, ei ole tegemist kultuurile tervikuna olulise mõjuga. 6.8. Muudatuste koondmõju ettevõtjate ja kodanike halduskoormusele ning avaliku sektori töökoormusele Etendusasutuste halduskoormus väheneb tänu etendusasutuse moodustamisest, ümberkorraldamisest ja selle tegevuse lõpetamisest teavitamise ning etendusasutuse arengukava, repertuaariplaani ja jäädvustatavate teoste loetelu osas teatud juhtudel nende koostamise või kooskõlastamiseks või teadmiseks esitamise kohustusest loobumisele (vt ka käesoleva seletuskirja punkti 6.3.1). Eelnõuga kavandatavad muudatused ei mõjuta kodanike halduskoormust ega märkimisväärsel määral ka avaliku sektori töökoormust. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Seaduse rakendamisega ei kaasne kohaliku omavalitsuse asutustele lisategevusi. Riigiasutustest puudutab seaduse rakendamine üksnes KuM-i . EAS-i muudatused eeldavad teavitustööd etendusasutuste ja muude valdkonna organisatsioonide hulgas. Kuna huvirühmade esindajaid on eelnõu ettevalmistamisesse kaasatud, on valdkonna esindajad uuendustega üldjoontes kursis ning teavitustegevustega ei kaasne olulist ressursikulu. Seaduse rakendamisega ei kaasne riigieelarveliste kulutuste suurenemist ega rahaliselt mõõdetavat tulu. Kuigi seadusemuudatused puudutavad etendusasutustele riigieelarvest toetuse maksmist, ei ole muudatusi kavandatud selliselt, et need mõjutaksid etendusasutustele riigi eelarvest eraldatava toetuse kogusummat. 8. Rakendusaktid EAS-i täiendatakse uue volitusnormiga. EAS § 16 lõike 5 kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister (kultuuriminister) määrusega riigieelarvest etendusasutustele antavate toetuste liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise ja toetuse määramise tingimused ja korra. Volitusnorm on vajalik, kuna selle alusel kehtestatavasse rakendusakti kavandatud regulatsioon sisaldab arvukalt tehnilist laadi üksikasju, mida pole otstarbekas seaduse tasandil reguleerida. Näiteks nähakse kavandatavas määruses ette toetuse taotlemisel esitatavate dokumentide loetelu, taotluse esitamise tähtpäev, taotleja hindamiskriteeriumid ning toetuse kasutamise lepingu sõlmimist ja toetuse kasutamise aruande kontrollimist puudutavad sätted. Nimetatud detaile puudutav regulatsioon võib vajada operatiivsemat muutmist, kui seadus seda võimaldab. Kehtivas EAS-is on püütud samu küsimusi seaduse tasandil reguleerida, ent seejuures ei ole arusaadavalt saavutatud sarnast täpsusastet nagu kavandatavas määruses, mistõttu on osutunud vajalikuks toetuse taotlemise ja määramisega seonduvat igal aastal ministri käskkirjaga täpsustada, näiteks määrata vastavalt kehtivale EAS § 18 lõikele 1 taotluste esitamise tähtpäev. Arvestades etenduskunstide pidevalt arenevat ja muutuvat maastikku, peab olema võimalik ka taotlejate sisulise hindamise aluseks olevaid asjaolusid paindlikumalt muuta. Kuna kavandatava määruse näol on tegemist valdkonnaspetsiifilise regulatsiooniga, on kohane anda volitus määruse kehtestamiseks valdkonna eest vastutavale ministrile. Sarnaselt on riigieelarvelise toetuse määramine reguleeritud ka teistes KuM-i vastutusvaldkondades, näiteks muuseumide ja spordiorganisatsioonide osas. Volitusnorm ja selle alusel kavandatav rakendusakt on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega, kuna reguleeritav valdkond ei kuulu seadusandja ainupädevusse. Eelnõu § 1 punktiga 9 muudetakse EAS § 6, mille lõike 1 senise sõnastuse kohaselt kehtestab etendusasutuse direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatava avaliku konkursi tingimused ja korra etendusasutuse moodustaja . Nimetatud volitusnormi alusel on kehtestatud kultuuriministri 31. märtsi 2011. a määrus nr 4 „Riigietendusasutuse direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatava avaliku konkursi läbiviimise tingimused ja kord“. Kuna kõikide riigietendusasutuste tegevus on lõpetatud ja neid enam ei moodustata, puudub asjakohase määruse järele edaspidi vajadus. Kõnealuse sätte uue sõnastuse kohaselt korraldatakse etendusasutuse juhi ja riigi asutatud sihtasutusena tegutseva etendusasutuse, välja arvatud kontserta kontserdia sutuse, loomingulise juhi vaba ametikoha täitmiseks avalik konkurss, mille korraldamise tingimused ja kord sätestatakse etendusasutuse põhikirjas või põhimääruses. Eelnevast tulenevalt muutub nimetatud kultuuriministri määrus ( https://www.riigiteataja.ee/akt/106042011009 ) eelnõukohase seaduse jõustumisel kehtetuks. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 2022. aasta 1. jaanuaril. Kindlal kuupäeval jõustumist on eelistatud üldises korras jõustumisele, kuna see võimaldab paremini ajastada ka seaduse uue rakendusakti jõustumist. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon KuM on kaasanud eelnõu ja rakendusakti kavandi ettevalmistamisesse huvirühmade esindajaid. Toimunud on kohtumised Eesti Esitajate Liidu, Eesti Etendusasutuste Liidu, Eesti Heliloojate Liidu, Eesti Interpreetide Liidu, Eesti Muusikanõukogu, Eesti Näitlejate Liidu, Eesti Väike- ja Projektiteatrite Liidu, MTÜ Eesti Muusikafestivalid, Tallinna Linnateatri, Teatri- ja Muusikamuuseumi, Vene Teatri ning mitmete eraetendusasutuste esindajatega. Teatrivaldkonna rahastamisprobleemidele lahenduste leidmiseks moodustati 2017. aastal töörühm, kuhu kuulusid KuM-i , Eesti Etendusasutuste Liidu, Eesti Teatriliidu, Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapitali, Eesti Väike- ja Projektiteatrite Liidu, Eesti Tantsunõukogu, ASSITEJ Eesti Keskuse ja Teater Vanemuise kui mitmeliigiteatri esindajad. Jätkuvad arutelud huvirühmade esindajatega rakendusakti kavandatud rahastamisküsimustes. Eelnõu esitati kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Narva Linnavalitsusele, Paide Linnavalitsusele, Pärnu Linnavalitsusele, Tallinna Kultuuri- ja Spordiametile, Viljandi Linnavalitsusele, Eesti Rahvusringhäälingule, Eesti Balletiliidule, Eesti Etendusasutuste Liidule, Eesti Filharmoonia Kammerkoorile, Eesti Kontserdile, Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liidule, Eesti Lavastuskunstnike Liidule, Eesti Näitlejate Liidule, Eesti Riiklikule Sümfooniaorkestrile, Eesti Tantsukunsti ja Tantsuhariduse Liidule, Eesti Teatri Agentuurile, Eesti Teatriliidule, Eesti Väike- ja Projektiteatrite Liidule, Rahvusarhiivile, Rahvusooper Estoniale ning Teatri- ja Muusikamuuseumile (Eesti Ajaloomuuseum). Eelnõu kohta esitasid märkused Rahandusministeerium, Eesti Etendusasutuste Liit, Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Eesti Kontsert, Eesti Näitlejate Liit, Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Eesti Tantsukunsti ja Tantsuhariduse Liit ning Eesti Teatriliit (vt käesolevale seletuskirjale lisatud kooskõlastustabelit II, lisa 3). Eesti Balletiliit, Eesti Teatri Agentuur, Pärnu Linnavalitsus ja Rahvusarhiiv kinnitasid kirjalikult märkuste puudumist. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kooskõlastas eelnõu märkusteta, ülejäänud ministeeriumid vaikimisi. Algatab Vabariigi Valitsus 2021. a Vabariigi Valitsuse nimel ( allkirjastatud digitaalselt ) Valitsuse nõunik
EELNÕU 19 .03.2021 Etendusasutuse seaduse ja rahvusooperi seaduse muutmise seadus § 1. Etendusasutuse seaduse muutmine Etendusasutuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(1) Etendusasutus käesoleva seaduse tähenduses on juriidiline isik või asutus: 1) kelle põhitegevusala on teatri- ja tantsuetenduste või kontsertide lavastamine ja esitamine, muusikaline loometegevus või lavakunsti abitegevused; 2) kes korraldab regulaarselt autorite ja esitajate loomingu avalikke esitusi etenduste või kontsertidena; 3) kes on töösuhtes loominguliste töötajatega või võlaõiguslikus suhtes teenuse osutajatega loominguliste eesmärkide täitmiseks; 4) kellel on loominguline juht; 5) kes teavitab avalikkust etenduse või kontserdi toimumisest. (2) Käesolev seadus reguleerib sellise etendusasutuse tegevust, kes toimib riigi sihtasutusena või riigi osalusel asutatud sihtasutusena (edaspidi riigi asutatud sihtasutusena tegutsev etendusasutus ), kohaliku omavalitsuse sihtasutusena (edaspidi sihtasutusena tegutsev munitsipaaletendusasutus ja koos riigi asutatud sihtasutusena tegutseva etendusasutusega sihtasutusena tegutsev etendusasutus ) või kohaliku omavalitsuse asutusena (edaspidi munitsipaaletendusasutus ). “; 2) paragrahvi 2 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 3) seadus e 1. peatükki t täiendatakse §-ga 2 1 järgmises sõnastuses: „ § 2 1 . Kontsertasutus Kontser di asutus (1) Kontser di t asutus käesoleva seaduse tähenduses on sihtasutusena tegutsev etendusasutus või munitsipaaletendusasutus , kes korraldab autorite ja esitajate loomingu avalikke esitusi valdavalt kontsertide või muusikalavastustena. (2) Kontser di t asutusele kohaldatakse käesolevas seaduses etendusasutuse kohta sätestatut niivõrd, kuivõrd käesolevast seadusest ei tulene teisiti. (3) Käesolevat seadust ei kohaldata eraetendusasutusele, kes korraldab autorite ja esitajate loomingu avalikke esitusi valdavalt kontsertide või muusikalavastustena. “; 4) paragrahv 3 tunnistatakse kehtetuks; 5) paragrahvi 4 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Etendusasutuse põhikirjas või põhimääruses nähakse ette etendusasutuse ülesanded, juhtimis e korraldus , vara ja selle majandamise ning eelarvega seotud õigused ja kohustused, vajaduse korral aruandluse ja kontrolli korraldus, etendusasutuse juhi ja loomingulise juhi vaba ametikoha täitmise ja arengukava koostamise ja muutmise kord ning muud etendusasutuse tegevuse korraldamiseks olulised sätted.“; 6) paragrahvi 4 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks; 7) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „ (4) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 kohaldatakse ka eraetendusasutusele. “; 8) paragrahvi 5 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Etendusasutuse juht tagab etendusasutuse ülesannete täitmise ning vastutab etendusasutuse üldseisundi ja arengu ning selle rahaliste vahendite sihipärase kasutamise eest. Loomingulise tegevusega seotud küsimusi otsustab etendusasutuse juht loomingulise juhi ettepanekul. (2) Etendusasutuse loomingulist tegevust kavandab ja koordineerib loominguline juht, kes: 1) korraldab etendusasutuse repertuaarivalikut ning koostab repertuaariplaani või hooajakava ja esitab selle loomenõukogu olemasolu korral sellele arvamuse andmiseks; 2) korraldab loominguliste töötajate valikut ja rakendamist; 3) tagab etendusasutuse loominguliste eesmärkide täitmise. (3) Etendusasutuse loomingulise juhi ametinimetus nähakse ette etendusasutuse põhikirjas või põhimääruses. (4) Etendusasutuse juhi ja loomingulise juhi ülesandeid võib täita sama isik, kui selline võimalus on sätestatud etendusasutuse põhikirjas või põhimääruses. (5) Sihtasutusena tegutsevas etendusasutuses täidab etendusasutuse juhile pandud ülesandeid sihtasutuse juhatus põhikirjas ettenähtud korras. Etendusasutuse loomingulise juhi ülesandeid võib sihtasutuse nõukogu otsuse alusel täita juhatuse liige. (6) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1–4 kohaldatakse ka eraetendusasutusele. “; 9) paragrahv 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 6. Etendusasutuse juhi ja loomingulise juhi vaba ametikoha täitmine (1) Etendusasutuse juhi ja riigi asutatud sihtasutusena tegutseva etendusasutuse, välja arvatud kontser di t asutuse , loomingulise juhi vaba ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss, mille korraldamise tingimused ja kord sätestatakse etendusasutuse põhikirjas või põhimääruses. (2) Riigi asutatud sihtasutusena tegutseva kontser di t asutuse, munitsipaaletendusasutuse ja sihtasutusena tegutseva munitsipaaletendusasutuse loomingulise juhi vaba ametikoha täitmise kord sätestatakse etendusasutuse põhikirjas või põhimääruses. (3) Etendusasutuse juhi ja loomingulise juhiga sõlmitakse tähtajaline tööleping kuni viieks aastaks juhul , kui nad ei ole sihtasutusena tegutseva etendusasutuse juhatuse liikmed. Tähtajalise töölepingu asemel võib kontser di t asutuse loomingulise juhi või tema esindajaga sõlmida teenuse osutamiseks muu võlaõigusliku lepingu tähtajaga kuni viis aastat. (4) Sihtasutusena tegutseva etendusasutuse nõukogu või munitsipaaletendusasutuse moodustaja otsusel võib etendusasutuse juhiga sõlmitud juhatuse liikme lepingut või tähtajalist töölepingut avalikku konkurssi korraldamata pikendada üks kord kuni viie aasta võrra pikendada. (5) Käesoleva paragrahvi lõiget 4 kohaldatakse ka riigi asutatud sihtasutusena tegutseva etendusasutuse, välja arvatud kontser di t asutuse , loomingulise juhiga sõlmitud lepingule . “; 10) paragrahvi 8 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „ ning otsustab teose jäädvustamise “; 11) paragrahvi 8 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (3) Loomenõukogusse kuuluvad etendusasutuse loominguline juht ja loominguliste töötajate esindajad. Loomenõukogusse võivad kuuluda ka etendusasutuse juht ja asjatundjatena ka teised isikud. “; 12) paragrahvi 9 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 13) paragrahvi 9 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Munitsipaaletendusasutusele , sihtasutusena tegutsevale munitsipaaletendusasutusele ja eraetendusasutusele kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikeid 1–3 juhul , kui nad taotlevad toetust riigieelarvest käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud korras.“; 14) paragrahvi 10 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Etendusasutus on repertuaari valikul ja muudes kunstilistes otsustes sõltumatu. (2) Etendused ja kontserdid planeeritakse repertuaariplaani või hooajakava ja nende sell e põhjal koostatud kuukava alusel. “; 15) paragrahv 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 11. Repertuaariplaan ja hooajakava (1) Repertuaariplaan või hooajakava koostatakse vähemalt üheks hooajaks. (2) Repertuaariplaani või hooajakava kinnitab etendusasutuse juht loomingulise juhi ettepaneku alusel. (3) Eraetendusasutusele kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikeid 1 ja 2 juhul , kui ta taotleb toetust riigieelarvest käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud korras.“; 16) paragrahvi 12 lõike 1 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Etendusasutus teeb etenduse või ja kontserdi kohta avalikult kättesaadavaks järgmised andmed:“; 17) paragrahvi 12 lõike 1 punkt 8 tunnistatakse kehtetuks; 18) paragrahvi 13 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Etendusasutus korraldab oma repertuaaris olevate teoste jäädvustamist, arvestades autoriõiguse seadusest tulenevaid nõudeid. (2) Jäädvustamine käesoleva seaduse tähenduses on teose esituse salvestamine mistahes andmekandjale. “; 19) paragrahvi 14 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Etendusasutus koostab repertuaaris oleva teose kohta toimiku, kuhu võivad kuuluda kuulu vad asjakohased materjalid, näiteks tekstiraamat, kavaleht, reklaammaterjal, kujunduse kavandid või fotod, väljavõtted meediakajastustest ja muud asjakohased materjalid. Võimaluse korral lisatakse toimikusse teose salvestis. (2) Teose toimikut võib pidada digitaalselt. (3) Teose toimiku koostamist ja säilitamist korraldab etendusasutuse juht, arvestades arhiiviseadusest tulenevaid nõudeid. “; 20) seaduse 3. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ 3. peatükk ETENDUSASUTUSE EELARVE JA RAHASTAMINE NING KOMISJONI MOODUSTAMINE “; 21) paragrahvi 15 pealkirjas asendatakse sõna „finantseerimine“ sõnaga „rahastamine“; 22) paragrahvi 15 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 23) paragrahvi 15 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (5) Etendusasutus võib saada riigieelarvest taotluse alusel toetust käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud korras. “; 24) paragrahvi 15 täiendatakse lõiget ega 6 ja 7 järgmises sõnastuses: „(6) Käesoleva paragrahvi lõiget 5 ei kohaldata munitsipaalkontser di t asutusele ja sihtasutusena tegutsevale munitsipaalkontser di t asutusele . (7) Käesoleva paragrahvi lõige 5 ei välista etendusasutusele riigieelarvest muul õiguslikul alusel toetuse maksmist. “; 25 ) paragrahvi 16 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigi asutatud sihtasutusena tegutsevale etendusasutusele määratakse riigieelarvest toetus etendusasutuse põhikirjaliste eesmärkide täitmise tagamiseks. (2) Munitsipaaletendusasutusele , sihtasutusena tegutsevale munitsipaaletendusasutusele ja eraetendusasutusele võib määrata riigieelarvest toetuse etenduskunstide valdkonna mitmekesisuse ja etenduste piirkondliku kättesaadavuse tagamiseks. (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud eesmärkidel antavale etendusasutuse põhitegevuse ja arengu terviklikuks edendamiseks ettenähtud toetusele võib etendusasutusele määrata riigieelarvest sihtotstarbelise toetuse üksiku te valdkonna arengu, rahvuskultuuri, piirkondliku mõju või rahvusvahelistumise seisukohalt oluliste ks tegevuste elluviimise ks. (4) Käesoleva paragrahvi lõikeid 2 ja 3 ei kohaldata munitsipaalkontser di t asutusele ja eg a sihtasutusena tegutsevale munitsipaalkontser di t asutusele . (5) R iigieelarvest etendusasutustele antavate toetuste liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise ja toetuse määramise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 26 ) paragrahvi 17 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Munitsipaaletendusasutustele , sihtasutusena tegutsevatele munitsipaaletendusasutustele ja eraetendusasutustele riigieelarvest antava toetuse jaotamiseks moodustab valdkonna eest vastutav minister nõuandva komisjoni.“; 27 ) paragrahvi 17 lõiked 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(3) Komisjoni enamuse moodustavad valdkondlike esindusorganisatsioonide ettepanekul nimetatud asjatundjatest liikmed. Komi sjoni võivad kuuluda ka valdkonna eest vastutava ministeeriumi esindajad. (4) Komisjoni koosseisu ja töökorra kinnitab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga . “; 28 ) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1–4 ei kohaldata käesoleva seaduse § 16 lõikes 3 nimetatud sihtotstarbelise toetuse jaotamisel. “; 29 ) paragrahvid 18–21 tunnistatakse kehtetuks; 30 ) seaduse 4. peatüki pealkirjast jäetakse välja sõnad „ VARA JA “; 31 ) paragrahv 22 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 22. Aruandlus (1) Etendusasutus esitab statistilise aruande valdkondlikku statistika andmebaasi selle haldaja määratud tähtpäevaks. (2) Statistilise aruande esitamise tähtpäev avalikustatakse valdkondliku statistik a andmebaasi haldaja ja valdkonna eest vastutava ministeeriumi veebilehel. (3) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 kohaldatakse ka eraetendusasutusele. (4) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata kontser di t asutusele. “. § 2. Rahvusooperi seaduse muutmine Rahvusooperi seaduse § 4 lõike 1 teisest lausest jäetakse välja tekstiosa „(RT I 1997, 11, 94)“. § 3. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2022. aasta 1. jaanuaril. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, 2021. a Algatab Vabariigi Valitsus 2021. a Vabariigi Valitsuse nimel ( allkirjastatud digitaalselt ) Valitsuse nõunik
Teie 06.04.2021 nr KUM/16-0146/-4K, 1-
Kultuuriministeerium
11/881-1
[email protected]
Meie 05.05.2021 nr 8-2/2318
Etendusasutuse seaduse muutmise seaduse
eelnõu kooskõlastamine
Kultuuriministeerium on esitanud Justiitsministeeriumile kooskõlastamiseks etendusasutuse seaduse
(edaspidi EAS) ja rahvusooperi seaduse muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu).
Justiitsministeerium kooskõlastab eelnõu järgmiste märkustega.
I. Põhimõttelised märkused
1. Eraetendusasutuste regulatsioon − eraõiguslike sihtasutuste tegevust reguleerib sihtasutuste
seadus (edaspidi SAS), seega peavad sihtasutusena tegutseva eraetendusasutuse reeglid
tulenema ennekõike SAS-st. Sihtasutuse põhikirja tingimused on reguleeritud SAS §-s 8. Eelnõu
§ 1 punkt 7 kohaselt täiendatakse EAS-i selliselt, et EAS §-s 4 kehtestatud põhikirja tingimused
rakenduvad ka eraetendusasutustele. Eelnõu § 1 punktis 5 (millega muudetakse EAS §-i 4)
nimetatud tingimused ei peaks olema eraõigusliku juriidilise isiku põhikirjas. Kui eraõiguslikele
sihtasutustele nähakse ette täiendavad nõuded EAS-ga, tekitab see ebaselgust, millisest
seadusest millised nõuded tulevad ning kuidas need omavahel suhestuvad.
Seletuskirja põhjal tundub, et eraetendusasutustele kohalduvate tingimuste lisamise eesmärk on
eelkõige see, et nad kuuluksid ka EAS § 2 lg-s 1 nimetatud etendusasutuse alla ja sellest
tulenevalt saaks nad taotleda riigieelarvest etendusasutustele ette nähtud toetust. Seda on ka
eelnõu § 1 p-s 7 väljendatud. Justiitsministeerium soovitab eraettevõtjate tegevus EAS-ist välja
jätta, toetuse taotlemise tingimused näha ette toetuse taotlemist reguleerivas määruses. Eelnõuga
pandavad lisakohustused tekitavad eraõiguslikele sihtasutustele õigusselgusetust, nt millisest
seadusest lähtuda põhikirja puhul, ning näivad põhjendamatu piiranguna ettevõtlusvabadusele.
2. Eelnõu § 1 p 19 − teeme ettepaneku täiendada kavandatavat sätet viitega autoriõiguse seadusele
(edaspidi AutÕS), nt järgmiselt: „(3) Teose toimiku koostamist ja säilitamist korraldab
etendusasutuse juht, arvestades arhiiviseadusest ja autoriõiguse seadusest tulenevaid nõudeid.“
Põhjus on selles, et sarnaselt etenduse salvestise tegemisele, mille puhul § 13 sisaldab viidet
AutÕSile, tuleb autoriõiguse seaduse nõuetega arvestada ka teose toimiku koostamisel ja selle
säilitamisel (sh toimiku võimalikul digitaliseerimisel, avalikkusele kättesaadavaks tegemisel jm
kasutamisel). Nimelt sisaldab toimik eelduslikult teosena käsitatavaid osi (kavalehtede kujundus,
reklaammaterjal, fotod jms), mille kasutamisel tuleb järgida AutÕS nõudeid. Eriti oluline on see
juhul, kui toimik sisaldab selliseid teoseid, mille suhtes autoriõigused ei kuulu etendusasutusele
endale. Seejuures juba ainuüksi toimiku koostamine hõlmab eelduslikult teoste reprodutseerimist,
mis on autorile kuuluv varaline õigus (AutÕS § 13 lg 1 p 1). Sõltuvalt toimiku hilisema säilitamise
viisist (nt digitaliseerimisega kaasneb täiendav reprodutseerimine) ja kasutamisest (nt kas see
tehakse üldsusele kättesaadavaks, vt AutÕS § 13 lg 1 p 91) võivad saada riivatud ka teised autorile
kuuluvad õigused. Teatud juhtudel võivad need tegevused langeda nn vabakasutuse erandite alla,
mil autorilt nõusoleku saamine ja talle kasutuse eest tasu maksmine ei ole vajalik (vt nt AutÕS §
20). Seda tuleb aga igal üksikjuhul hinnata. Kui EAS §-s 13 on viide AutÕSile, siis selguse ja
ühetaolisuse huvides võiks see olla ka §-s 14. Lisaks on praktika näidanud, et selliste viidete
olemasolu on kasulik, kuna aitab juhtida seaduse kohaldaja tähelepanu sellele, et ta peab
arvestama ka teistest seadustest tulenevate nõuetega.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected] / www.just.ee
Registrikood 70000898
II. Sisulised märkused
3. Eelnõu § 1 p 31 – kuigi statistika kogumine on ka kehtiva seaduse redaktsiooni järgi
etendusasutuste kohustus, siis seletuskirjast seda välja ei loe. Palume seletuskirjas sellele viidata
ning täiendada seletuskirja selgitusega, mis eesmärgil statistikat kogutakse, kuna statistika
kogumine iseenesest ei saa olla eesmärk.
III. Märkused eelnõu mõjude kohta
4. Tunnustame Kultuuriministeeriumit selle eest, et käesoleva eelnõu seletuskirja mõjude osa on
väga põhjalikult koostatud.
5. Seletuskirjas (lk 19) on välja toodud, et Kultuuriministeerium avaldab enda veebilehel kuupäeva,
millal tuleb avalikustada statistiline aruanne. Soovitame esialgu kasutada praktikat, kus
Kultuuriministeerium teavitab etendusasutusi (näiteks e-maili teel), sest etendusasutused ei
pruugi jälgida kodulehte ning aruanded võivad siiski hilineda. Lisame veel, et kuna tõenäoliselt
haldaja määratud kuupäev hakkab aastast-aastasse olema sarnane, võib sõnastus olla ka näiteks
„iga aasta veebruari kuu teise nädala reedeks“ vms.
6. Seletuskirjas (lk 25) on väidetud, et Eesti keskmine netokuupalk oli 1162 eurot, kuid viites toodud
tabel hõlmab ainult keskmist brutopalka. Palume üle kontrollida viide ning vajadusel parandada
või selgitada, kuidas on arvutatud netokuupalk. Ühtlasi juhime tähelepanu, et Statistikaamet
avaldab sissetulekute andmeid mitme erineva metoodika alusel (vt artikkel). Seega soovitame
seletuskirjas (lk 16) täpsustada, milliseid sissetulekute andmeid on mõeldud.
7. Seletuskirjas (lk 28) on välja toodud, et kavandatavad muudatused motiveerivad etendusasutusi
statistikat esitama. Palume selgitada täpsemalt, kuidas need muudatused motiveerivad
etendusasutusi korrektselt statistikat esitama.
IV. Normitehnilised ja keelemärkused
8. Palume arvestada käesoleva kirja lisas esitatud eelnõu ja seletuskirja kohta tehtud normitehniliste
ja keelemärkustega.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Maris Lauri
minister
Lisad:
1. Eelnõu normitehnilised ja keelemärkused.
2. Seletuskirja normitehnilised ja keelemärkused.
Helen Uustalu, 620 8257,
[email protected]
Kärt Nemvalts, 620 8283,
[email protected]
Maria Sutt, 620 8128,
[email protected]
Eveli Voolens,
[email protected]
Taima Kiisverk, 620 8181,
[email protected]