Kiri

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: RAM/21-0589 - Tulumaksuseaduse muutmise seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 13.05.2021 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/8104d3cd-017f-435b-a6ef-bf4813c6b247 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/8104d3cd-017f-435b-a6ef-bf4813c6b247?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main Ministeeriumid Meie 03.05.2021 nr 1.1-10.1/3481-1 Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis on kättesaadav õigusaktide eelnõude elektroonilise kooskõlastamise süsteemi EIS vahendusel http://eelnoud.valitsus.ee/. Kuna vastavalt Vabariigi Valitsuse 29. aprillil 2021 heaks kiidetud riigi eelarvestrateegiale 2022–2025 peab eelnõu jõustuma 1. jaanuaril 2022, palume kooskõlastused ja arvamused esitada hiljemalt 13. maiks 2020. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Keit Pentus-Rosimannus rahandusminister Lisad: 1. Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu. 2. Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri. Lisaadressaadid: Maksu- ja Tolliamet Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoda Eesti Maksumaksjate Liit Eesti Tööandjate Keskliit Inga Klauson 6113066 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272  EELNÕU 27.04.2021 Tulumaksuseaduse muutmise seadus § 1. Tulumaksuseaduse muutmine Tulumaksuseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahv 25 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 282 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „25–27“ tekstiosaga „26 ja 27“ ja lõikest jäetakse välja teine lause; 3) paragrahvi 282 lõikes 11 asendatakse tekstiosa „§-des 25 ja 26“ tekstiosaga „§-s 26“; 4) paragrahvi 44 lõikes 21 asendatakse tekstiosa „§-des 25 ja 26“ tekstiosaga „§-s 26“; 5) paragrahvi 61 lõiked 20 ja 49 tunnistatakse kehtetuks. § 2. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2022. aasta 1. jaanuaril. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, ”.…” …………….. 2021. a. Algatab Vabariigi Valitsus …………… 2021 (allkirjastatud digitaalselt)  Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte Eelnõuga kaotatakse füüsiliste isikute õigus arvata oma maksustatavast tulust maha eluasemelaenu intressid. 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja koostas Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna nõunik Inga Klauson (e-mail [email protected], 611 3066). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi õigusosakonna jurist osakonna juhataja ülesannetes Virge Aasa (e-mail [email protected], tel 611 3549). Eelnõu toimetas keeleliselt õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (e-mail [email protected], tel 611 3638). 1.2 Märkused Eelnõu näeb ette tulumaksuseaduse (edaspidi ka TuMS) kuni 31. detsembrini 2021 kehtiva redaktsiooni (RT I, 28.12.2020, 13) muutmise. Vabariigi Valitsus kiitis 29. aprillil 2021. a heaks riigi eelarvestrateegia 2022–2025, milles oodatakse, et aastal 2023 laekub riigieelarvesse 6 miljonit füüsilise isiku tulumaksu enam, kuna alates aastast 2022 kaotatakse füüsiliste isikute õigus arvata oma maksustatavast tulust maha eluasemelaenu intress. Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega ega muu menetluses oleva eelnõuga, sh teiste tulumaksuseaduse muutmist puudutavate eelnõudega. Maksukorralduse seaduse § 41 kohaselt peab maksuseaduse, samuti selle muudatuse vastuvõtmise ja jõustumise vahele üldjuhul jääma vähemalt kuus kuud. Sätet ei kohaldata maksukohustuslast soodustava mõjuga maksuseaduse ja selle muudatuse korral. Kuivõrd riigi eelarvestrateegias 2022–2025 on kajastatud eluasemelaenude intresside maksustatavast tulust maha arvamise õiguse kaotamine aastast 2022, on eelnõu põhjendatult kiireloomuline ja sellest tulenevalt ei ole enne eelnõu ettevalmistamist koostatud eelnõule väljatöötamiskavatsust kooskõlas Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punktiga 1. Seadus on kavandatud jõustuma 2022. aasta 1. jaanuaril. Muudatuste seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk Seaduseelnõu eesmärk on kaotada ebaefektiivne ja kulukas maksusoodustus – füüsilise isiku õigus arvata oma maksustatavast tulust maha eluasemelaenu intressid. Eluasemelaenu 1 intresside mahaarvamise õigus kehtestati 1996. aastal eesmärgiga lihtsustada ligipääsu eluasemelaenudele ning seega ka uutele eluasemetele. Tol ajal olid eluasemelaenude intressid kõrged ning praegu toimiv laenuturg välja kujunemata. Näiteks 1997. aastal oli keskmine eluasemelaenu intress ca 12–13%, samas 2021. aasta märtsis oli see Eesti Panga andmetel 2,17%. Seetõttu oli riigi algne sekkumine eluasemelaenu turule vajalik ning õigustatud, kuid nüüdseks on see oma algse eesmärgi kaotanud. Lisaks on eluasemelaenu intresside mahaarvamise õigus küllaltki kulukas meede. Näiteks 2020. aastal deklareerisid eluasemelaenu intresse 140 331 inimest summas 31 miljonit eurot ja said tulumaksu tagasi ligi 6 miljonit eurot, keskmiselt 48 eurot inimese kohta. Lisaks soosib eluasemelaenu intresside mahaarvamise õigus kui maksusoodustus pigem kõrgema sissetulekuga inimesi. 2020. aasta eest rakendatud eluasemelaenu intresside mahaarvamistest 59% läks IX ja X tuludetsiilile, inimeste arvu järgi üle poole ehk 53%. Samas I-V detsiili rakendatud eluasemelaenu intresside mahaarvamised moodustasid 5% ja puudutasid 12% deklareeritutest (vt joonis 2, mõjude peatükis). Seega saavad maksusoodustusest kasu kõige rohkem need, kes vajavad kõige vähem abi, mis suurendab ühiskonnas ebavõrdsust. Eluasemelaenu intresside mahaarvamise kaotamist on Eestile soovitanud ka OECD1. Aastate jooksul on maksusoodustust juba oluliselt piiratud (aastast 2017 saab eluasemelaenu intresse maha arvata vaid 300 euro ulatuses aastas), seega ei täida maksusoodustus ka enam oma algset eesmärki – lihtsustada ligipääsu eluasemelaenudele ning seega ka uutele eluasemetele. Kuivõrd eluasemelaenu intresside lubatav maha arvamine piirdub 300 euroga aastas (maksutagastus maksimaalselt 60 eurot aastas), ei mõjuta see eluasemelaenude kättesaadavust. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu § 1 punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks TuMS § 25, mis sätestab füüsiliste isikute õiguse arvata oma maksustatavast tulust maha eluasemelaenu intressid. Muudatuse tulemusena ei saa enam eluasemelaenu intresse oma maksustatavast tulust maha arvata. Eluasemelaenu intresside mahaarvamise õigus kaotatakse põhjusel, et see ei täida enam oma eesmärki, on ebaefektiivne ja kulukas. Eluasemelaenu intresside mahaarvamise õigus kehtestati 1996. aastal eesmärgiga lihtsustada ligipääsu eluasemelaenudele ning seega ka uutele eluasemetele. Tol ajal olid eluasemelaenude intressid kõrged ning praegu toimiv laenuturg välja kujunemata. Näiteks 1997. aastal oli keskmine eluasemelaenu intress ca 12–13%, samas 2021. aasta märtsis oli see Eesti Panga andmetel 2,17%. Seetõttu oli riigi algne sekkumine eluasemelaenu turule vajalik ning õigustatud, kuid nüüdseks on see oma algse eesmärgi kaotanud. Kõnealune muudatus on vastavuses Põhiseaduse §-st 10 tuleneva õigusriigi põhimõttega, mis hõlmab õiguskindluse põhimõtet. Vastavalt Riigikohtu 2. detsembri 2004. a otsusele kohtuasjas 3-4-1-20-04 ei tähenda õiguspärane ootus, et isikute õiguste piiramine või soodustuste lõpetamine on üldse lubamatu. Õiguspärase ootuse põhimõte ei nõua kehtiva regulatsiooni 1 https://read.oecd-ilibrary.org/economics/oecd-economic-surveys-estonia-2015/assessment-and- recommendations_eco_surveys-est-2015-3-en#page10 2 kivistamist – seadusandja võib õigussuhted vastavalt muutunud oludele ümber kujundada ning sellega paratamatult halvendada mõnede ühiskonnaliikmete olukorda. Otsus selle kohta, milliseid reforme läbi viia ja milliseid ühiskonnagruppe nende reformidega eelistada, on seadusandja pädevuses. Seadusandjal on eelarve- ja maksukoormust puudutavates küsimustes ulatuslik otsustusõigus. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-4-1-27-13 asunud seisukohale, et õiguspärase ootuse põhimõtet piirab demokraatia põhimõte. Otseselt või kaudselt rahva mandaadile tuginevad poliitilised organid on põhimõtteliselt õigustatud oma varasemaid valikuid ajakohastama, kui sellega ei kahjustata ülemäära kehtivat regulatsiooni usaldanud isikuid. Seejuures saab õiguspärane ootus tekkida nii tähtajalise kui ka tähtajatu regulatsiooni puhul. Tähtajalist ja tähtajatut regulatsiooni tuleb õiguspärase ootuse riive mõõdukuse hindamisel siiski käsitada erinevalt. Tähtajaliselt antud õiguste ja piiratud kohustuste puhul on isikute õiguspärane ootus enam kaitstud kui tähtajatu regulatsiooni puhul. Tähtajalise regulatsiooni muutmiseks isikule ebasoodsas suunas peavad olema kaalukamad eesmärgid kui tähtajatu regulatsiooni muutmiseks. (p 69) Nagu ülal mainitud, on olukord laenuturul võrreldes selle ajaga, kui eluasemelaenu intressi mahaaravamise õigus kehtestati, oluliselt muutunud, mistõttu eluasemelaenu intresside mahaarvamise õiguse kaotamine laenuvõtjaid ülemäära ei kahjusta. Kuna eluasemelaenu intressi mahaarvamise õigus on piiratud 300 euroga aastas, võivad nad saada iga-aastaselt 60 eurot väiksema tulumaksutagastuse (tegelik tagastus sõltub ka teistest mahaarvamistest, sest mahaarvamiste kogupiirangut 1200 eurot aastas ei muudeta). Vastuolu puudumist õiguspärase ootuse põhimõttega kinnitab ka see, et TuMS ei kehtesta eluasemelaenu intresside mahaarvamise õigust expressis verbis ei tähtajalise ega tähtajatu õigusena. Samuti ei ole keelatud eluasemelaenu intresside piirmäära korrigeerimine, mida on varem mitu korda tehtud. Nimelt vähendati mahaarvamise piirmäära 2012. aastal ja viimati 2017. aastal. Seega on seadusandja eelnevast praktikast selge, et eluasemelaenu intresside mahaarvamise õigus ei ole igavene. Eelnõu § 1 punktiga 2 kaotatakse TuMS § 282 lõikest 1 viide §-le 25 ja jäetakse TuMS § 282 lõikest 1 välja viimane lause, mille kohaselt saab eluasemelaenu intresse maksustatavast tulust maha arvata kuni 300 eurot. Tegemist on tehnilise muudatusega, mis on seotud § 25 kehtetuks tunnistamisega. Kuna eelnõuga kaotatakse eluasemelaenu intressi mahaarvamise õigus, siis ei ole ka mahaarvamise piirang enam asjakohane. Eelnõu § 1 punktiga 3 jäetakse TuMS § 282 lõikest 11 välja viide §-le 25. Tegemist on tehnilise muudatusega, mis on seotud § 25 kehtetuks tunnistamisega. Eelnõu § 1 punktiga 4 jäetakse TuMS § 22 lõikest 21 välja viide §-le 25. Tegemist on tehnilise muudatusega, mis on seotud § 25 kehtetuks tunnistamisega. Eelnõu § 1 punktiga 5 tunnistatakse kehtetuks TuMS § 61 lõiked 20 ja 49. Lõike 20 puhul on tegemist üleminekusättega, mis võimaldab residendist füüsilisel isikul oma tulust maha arvata ka krediidiasutusega samasse kontserni mittekuuluvale Eesti residendist finantseerimisasutusele tasutud eluasemelaenu või liisingu intressid, kui leping on sõlmitud enne Eesti Euroopa Liiduga liitumise päeva. Samuti võib residendist füüsiline isik tulust maha arvata oma abikaasale, vanematele või lastele eluaseme soetamiseks võetud laenu või liisingu intressid, kui leping on sõlmitud enne 2005. aasta 1. jaanuari. Kõnealust üleminekusätet kasutab 3 hetkel 8659 maksumaksjat. Kuna eelnõuga kaotatakse eluasemelaenu intressi mahaarvamise õigus, tunnistatakse kehtetuks ka sellega seotud üleminekusätted. Lõike 49 kohaselt kohaldatati kuni 2016. aasta 31. detsembrini kehtinud § 25 lõiget 4 maksumaksja suhtes, kellel oli selle kuupäeva seisuga nimetatud lõikes sätestatud õigus, kuni edasikantud intresside maha arvamise lõpuni. TuMS § 25 lõige 4 võimaldas last üksi kasvataval, maksustamisperioodil lapsehoolduspuhkust kasutanud vanemal, samal maksustamisperioodil tasutud eluasemelaenu intressid täies ulatuses või osaliselt maha arvata järgnevate maksustamisperioodide tulust, arvestamata käesoleva seaduse §-s 282 sätestatud piirangut. Kõnealust üleminekusätet ei kasuta enam ükski maksumaksja, seetõttu tunnistatakse see kehtetuks. Eelnõu § 2 punkti 1 kohaselt jõustub seadus 2022. aasta 1. jaanuaril. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei leidu õigusaktides varem kasutamata ega võõrkeelseid termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu vastab Euroopa Liidu õigusele. 6. Seaduse mõjud Eelnõu rakendamisega ei ole ette näha mõju regionaalarengule, elu- ja looduskeskkonnale, riigi julgeolekule, välissuhetele ja riigiasutuste korraldusele. Eelnõu rakendamisega on ette näha mõju sotsiaalvaldkonnale ja majandusele. Kaasnev mõju: Mõju sotsiaalvaldkonnale ja majandusele Sihtrühm. Mõjutatud isikud on füüsilised isikud, kes tasuvad eluasemelaenu intresse ja kelle maksustatav tulu on piisavalt suur, et oleks võimalik eluasemelaenu intresse oma maksustatavast tulust 300 euro ulatuses maha arvata. 2020. aastal deklareeris eluasemelaenu intresse 140 331 maksumaksjat (vt tabel 1). Seega on sihtrühm Eesti täisealist elanikkonda arvestades pigem väike. Tabel 1. Deklareeritud ja rakendatud eluasemelaenu intressid, 2013-2020 Deklaratsioonide Deklareeritud Rakendamiste Rakendatud AASTA arv summa arv summa 2013 108 666 66 005 873 103 290 58 571 704 2014 113 183 69 282 712 107 899 61 888 386 2015 113 349 65 619 370 108 647 59 041 033 2016 116 878 66 168 882 112 396 53 728 720 2017 128 046 68 990 996 120 679 27 230 253 2018 135 025 85 741 751 120 666 28 076 397 2019 143 055 99 256 044 131 199 31 154 827 4  2020 140 331 106 926 669 129 250 31 136 903 Allikas: Maksu ja tolliamet Mõju ulatus. Madalate intressimäärade tingimustes on mõju leibkondadele ning kinnisvaraturule piiratud. Kuna eluasemelaenu intresse saab maksustatavast tulust maha arvata kuni 300 eurot aastas, kaotab maksumaksja muudatuse tulemusena maksimaalselt 60 eurot aastas (tegelik tagastus sõltub ka teistest mahaarvamistest, sest mahaarvamiste kogupiirangut 1200 eurot aastas ei muudeta). Arvestades, et eluasemelaenu intresside mahaarvamist kasutavad kõige rohkem pigem suurema sissetulekuga füüsilised isikud, tasandatakse eluasemelaenu intressi mahaarvamise õiguse kaotamisega madala ja kõrge sissetulekuga inimeste vahelist ebaõiglust. Madala sissetuleku puhul ei ole inimese maksustatav tulu tihtipeale piisavalt suur, mistõttu ei ole võimalik eluasemelaenu intressi maha arvata. Seda kinnitavad ka allolevad tabelid, mis näitavad intresside deklareerimist aastatel 2019 (vt tabel 2) ja 2020 (vt tabel 3). Näiteks aastal 2020 deklareerisid esimeses detsiilis2 eluasemelaenu intressi 3183 inimest, viiendas detsiilis 5495 inimest, samas kümnendas detsiilis 44 446 inimest. Esimese detsiili puhul sai deklareeritud eluasemelaenu intressist reaalselt kasutada 0,24%, mis näitab, et madala sissetuleku puhul on maksustatav tulu nii väike, et inimesel ei olegi üldjuhul võimalik eluasemelaenu intresse maha arvata ja tulumaksu tagasi saada. Samas kümnenda detsiili puhul sai deklareeritud eluasemelaenu intressist maha arvata 25%. Tabel 2. Deklareeritud ja rakendatud eluasemelaenu intressid detsiiliti, 2019 Kasutamata Deklareerinud Detsiil Deklareeritud jäänud Rakendatud inimeste arv I 1 885 308 1 884 855 453 3 220 II 2 163 151 2 156 364 6 787 3 625 III 1 379 073 1 373 714 5 359 2 450 IV 1 097 186 1 087 340 9 846 1 953 V 3 118 879 2 088 191 1 030 688 5 638 VI 5 728 907 3 425 420 2 303 487 10 372 VII 8 562 052 5 088 108 3 473 944 15 233 VIII 13 111 372 8 014 362 5 097 010 21 898 IX 20 921 066 13 376 710 7 544 356 31 547 X 40 904 440 29 309 951 11 594 489 46 689 Allikas: Maksu ja tolliamet Tabel 3. Deklareeritud ja rakendatud eluasemelaenu intressid detsiiliti, 2020 Kasutamata Deklareerinud Detsiil Deklareeritud jäänud Rakendatud inimeste arv I 2 145 235 2 139 945 5 290 3 183 II 2 827 395 2 798 265 29 130 4 126 III 1 706 520 1 693 680 12 840 2 691 IV 1 386 021 1 160 446 225 575 2 175 V 3 408 237 2 198 021 1 210 216 5 495 VI 6 435 430 4 017 698 2 417 732 10 670 VII 9 768 819 6 151 392 3 617 427 15 719 2 Detsiilide taga olevad sissetulekute vahemikud on välja toodud allolevas tabelis. 5 VIII 14 566 841 9 355 774 5 211 067 22 113 IX 22 435 398 14 961 945 7 473 453 30 947 X 43 183 029 31 998 219 11 184 810 44 446 Allikas: Maksu ja tolliamet Joonis 1. Deklareeritud eluasemelaenu intressid detsiiliti, 2019-2020 Deklareeritud eluasemelaenu intressid 50 000 000 45 000 000 40 000 000 35 000 000 30 000 000 25 000 000 20 000 000 15 000 000 10 000 000 5 000 000 0 I II III IV V VI VII VIII IX X 2019 2020 Allikas: Maksu ja tolliamet Joonis 2. Eluasemelaenu intresse deklareerinud inimeste arv detsiiliti, 2019-2020 50 000 45 000 40 000 35 000 30 000 25 000 20 000 15 000 10 000 5 000 0 I II III IV V VI VII VIII IX X 2019 2020 Allikas: Maksu ja tolliamet Tabel 4. Detsiilide tuluvahemikud, 2020 Tuluvahemiku algus, € Tuluvahemiku lõpp, € Detsiil aastas aastas Inimeste arv I 0 766 105 805 II 766 4 202 105 804 6  III 4 202 5 825 105 804 IV 5 825 6 622 105 804 V 6 622 7 955 105 804 VI 7 955 10 798 105 804 VII 10 798 14 309 105 804 VIII 14 309 18 493 105 804 IX 18 493 25 460 105 804 X 25 460 105 804 Allikas: Maksu ja tolliamet Mõju avaldumise sagedus on iga-aastane. Eluasemelaenu intressi saab muudatuse eelselt oma maksustatavast tulust maha arvata üks kord aastas füüsilise isiku tuludeklaratsiooni esitades, tagastatav summa on maksimaalselt 60 eurot aastas. Muudatuse tulemusena lõpeb võimalus maha arvata eluasemelaenu intresse, kuid säilib üldine maksustatavast tulust maha arvamise piirmäär 1200 eurot. Maksumaksjal on võimalus varasema eluasemelaenu intressi mahaarvamise ulatuses enam maha arvata näiteks koolituskulusid ja tehtud annetusi, kui need mahaarvamised jäid seni piirmäära tõttu kasutamata. Ebasoovitavate mõjude riski ei ole ette näha. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Eelnõu rakendamine eeldab muudatusi Maksu- ja Tolliameti e-maksuameti infosüsteemis. IT- kulu esialgsete hinnangute kohaselt on ligi 7000 eurot. MTA katab IT-kulu enda eelarvest. 2020. aastal deklareeris 140 331 maksumaksjat eluasemelaenu intresse summas 31 miljonit eurot, seega said nad tulumaksu tagasi ligi 6 miljonit eurot, keskmiselt 48 eurot inimese kohta. Rahandusministeeriumi 2021. aasta kevadprognoosi kohaselt on riigi eeldatav tulu läbi muudatuse 6 miljonit eurot aastatel 2023 ja 2024 ning 6,2 miljonit eurot aastal 2025. 2023 2024 2025 Riigi täiendav maksutulu 6,0 6,0 6,2 8. Rakendusaktid Eelnõu rakendamiseks on vaja muuta järgmisi rakendusakte: 1) Rahandusministri 14.06.2011. a määrus nr 30 „Residendist füüsilise isiku tulu deklareerimine“. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 2022. aasta 1. jaanuaril. 7 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja arvamuse avaldamiseks Maksu- ja Tolliametile, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Maksumaksjate Liidule ja Eesti Tööandjate Keskliidule. 8