Kultuuriministeerium · 5. mai 2021
- Viit
- 3-3/993-3
- Registreeritud
- 5. mai 2021
- Dokumendi liik
- Sissetulev kiri
- Adressaat
- Sihtasutus Kunstihoone
- Saabumis/saatmisviis
- e-post
- Funktsioon
- 3 Ministeeriumi ja valitsemisala varahaldus ja majandustegevus
- Sari
- 3-3 Kirjavahetus riigi asutatud sihtasutuste küsimustes
- Toimik
- 3-3/2021 Kirjavahetus riigi asutatud sihtasutuste küsimustes
- Vastutaja
- Erle Toiger
- Lahendamise tähtaeg
- 4. juuni 2021
Sisu (failidest)
SA Kunstihoone
2020. aasta asutajaõiguste aruanne
Kunstihoone põhikirjalisteks eesmärkideks on kaasaegse kunsti edendamine Eestis
ning professionaalne näitusetegevus. 2020. aastal tõime kokku välja 16 uut näitust
— mitmel näitusepinnal toimus korraga 1, Kunstihoones 4, Linnagaleriis 5 ning
Kunstihoone galeriis 5. Lisaks korraldasime näituse Freiburgi Kaasaegse Kunsti
Muuseumis.
Kaasaegse kunsti valdkond on olemuslikult rahvusvaheline, võib isegi öelda, et
tegemist on ühe kõige rahvusvahelisema kultuurinähtusega üldse. Nii on seda
loomulikult ka Tallinna Kunstihoone programm. Enamikul meie näitustest on
oluline rahvusvaheline aspekt — osalevad väliskunstnikud või on kaasatud
väliskuraator.
Pakume kvaliteetset ja kaasaegset näituseprogrammi Eesti publikule. Kunstihoone
roll on anda siinsele vaatajaskonnale võimalus osaleda rahvusvahelises kunstielus.
Seetõttu on meie programmis oluline koht rahvusvahelistel rühmanäitustel. Iga
selline näitus on sisuliselt ka uus organisatsioon, mis hõlmab kunstnikke ja
kuraatoreid nii Eestist kui välismaalt. Näituse ettevalmistuse käigus sündivad
isiklikud ja institutsionaalsed töösuhted jäävad sageli kestma ka peale näitust. Üks
oluline tulemus on seejuures Eesti kunstnike (ja eesti kultuuri) kaasatus
rahvusvahelisse kultuuriellu ning osalemiskutsed näitustele piiri taga.
2020 aastal leidis aset 5 rahvusvahelist näitust, milledest 2 toimusid Kunstihoones,
2 Kunstihoone galeriis ja üks väljaspool Eestit.
Meie roll Eesti kunstielus on ka siinsete kunstnike, kunstielu ja produktsiooni
toetamine. Eriti olulised selle rolli täitmisel on kunstnike isikunäitused. Arvestatav
rõhk isikunäitustel on just meie galeriide (Kunstihoone galerii ja Linnagalerii)
programmis. Lisaks püüame keskmiselt korra aastas tuua välja ka suure
Kunstihoones aset leidva isikunäituse, 2020 aastal oli selleks Mihkel Ilusa ja Paul
Kuimeti isikunäitus „Lõputa lugu“.
Meeskond
2020 aasta alguses koosnes Kunstihoone meeskond järgmistest töötajatest:
juhataja, 3 kuraatorit (Siim Preiman, Tamara Luuk, Corina L. Apostol), 2
projektijuhti, galeriiassistent ning 2 saalitöötajat ja 2 külastusjuhti.
2020 aasta jooksul liitus Kunstihoone meeskonnaga kolmas projektijuht,
võimaldades ühel projektijuhtidest tegeleda ka turunduse ja kommunikatsiooni
küsimustega. Meeskond täienes aasta teises pooles ka haridustöötaja võrra, kes
tegeleb venekeelse publiku kaasamisega.
Viisime lõpuni saalitöö reformi, mille käigus saalitöötajate ametikohad
asendatakse külastusjuhi ametikohaga. Külastusjuhtide tööülesannete hulka kuulub
lisaks korra tagamisele näituseruumis ka iseseisev näituseringkäikude läbiviimine
ning näituse tutvustamine internetiplatvormidel.
Näituste teostamisel mängis olulist rolli ka meie väga hea koostöö partneritega. OÜ
Valge Kuup, tagab meie näituste tehnilise toe ja professionaalse näituseehituse
ning MTÜ Sally Stuudio vastutab haridusprogrammide eest.
Haridus- ja publikuprogrammid
Kunstihoone jätkas haridusprogrammide osas koostööd Sally Stuudioga ning lisaks
võeti Kunstihoonesse täiskohaga tööle venekeele suunaga haridustöötaja.
Haridusprogrammides osales kokku 1227 inimest, mis on 2019 aastaga samas
suurusjärgus. Arvestades, et suure osa aastast olid haridusprogrammid piirangute
tõttu keelatud või teostatavad vaid väga väikestes gruppides, võib osalejate
numbrit pidada igati heaks.
Lisaks jätkusid kunstnikuvestlused, loengud, kontserdid, ringkäigud kuraatoriga ja
teised publikuprogrammid.
Külastatavus
Näituste arv külastatavust kirjeldavas tabelis kajastab kõiki näitusi, mille
külastajaid loeti kirjeldatava aasta külastatavuse hulka. Külastusi loeme 01.01 kuni
31.12 perioodis ning aastavahetusele jäävate näituste külastatavus jaguneb
statistikas kahe aasta vahel.
2020 aastal kehtinud piirangud, mille tõttu pidi Kunstihoone olema vahepeal
täielikult suletud ning osa ajast jälgima rangeid piiranguid, mõjusid drastiliselt
külastajate arvule. Kõige suurem kukkumine on näha Kevadnäituse juures, mis sai
avatud olla tavapärasest märgatavalt lühemalt ning mille külastatavus langes 36%.
Kõik näitusepaigad kokku
2020
2016 2017 2018 2019 2020
vs 2019
Külastajaid kokku 48392 52112 55326 61537 38291 -37,78%
Näitusi kokku 20 22 17 16 16 0,00%
Külastajaid näituse kohta 2420 2369 3254 3846 2393 -37,77%
Kunstihoone
Külastajad kokku 16770 18813 18292 16153 12540 -22,37%
Sealhulgas piletita
2800 3277 4486 2343 3196 26,69%
(ei sisalda avamiste ja tasuta päevade
külastusi)
Näitusi kokku 7 8 6 5 5 0,00%
Külastajaid näituse kohta 2396 2352 3049 3230 2508 -22,35%
Kunstihoone galerii
Külastajad kokku 16596 14056 16715 17217 11986 -30,38%
Näitusi kokku 6 8 7 6 5 -16,67%
Külastajaid näituse kohta 2766 1757 2388 2869 2397 -16,44%
Linnagalerii
Külastajad kokku 15026 20094 13793 19538 11185 -42,75%
Näitusi kokku 7 8 7 6 5 -16,67%
Külastajaid näituse kohta 2147 2512 1970 3256 2237 -31,30%
Näitused välismaal
Külastajad kokku 4466 8629 2580 -70,10%
Näitusi kokku 2 1 1 0,00%