Kiri

TEGEVUSARUANNE 2020 Sarnaselt muu maailmaga kujunes aasta 2020 Vanemuisele keeruliseks ja pidevate muutuste ning ringiplaneerimiste tähe all, kuid siiski mahtus aastasse ka head teatrit ja muid positiivseid hetki. Loomulikult määras kogu aastat märtsis alanud koroonakriis, mis tähendas, et mai lõpuni oli teater publikule suletud. Teater alustas etendustega taas 3.juulil, kui teist suve etendati Kammivabriku sündmuskeskuses Ain Mäeotsa lavastust “Kirvetüü”, millega anti 9 etendust. Teater Vanemuine, Eesti vanim teater, annab jätkuvalt traditsiooniliselt etendusi kolmes eri žanris. Teatri repertuaaris on draama-, muusika- ja tantsulavastused ning kontserdid ja eriüritused. Vanemuise teatrit külastas 2020. aastal kokku 96 004 inimest (vs 2019. 185 936), sealhulgas 7330 noortetöö üritustel. 2020. aastal anti kokku 371 etendust ja kontserti (sh 17 ringreisil) ning 212 noortetöö üritust. 2020. aastal jäi ära kokku 166 etendust ja kontserti. Publikuarvule kehtestatud piiranguid rakendas teater nii etenduste kui kontsertide puhul: suveperioodil 50% täituvus ja 400 külastaja piirang alates novembri lõpust. Omatulu teenis Vanemuise teater möödunud aastal 1,68 miljonit eurot (ilma käibemaksuta), 2019. aastal teeniti omatulu 2,86 miljonit eurot. Esietenduseni jõudis 11 uuslavastust, nende seas 7 sõnalavastust, 2 balletti, 1 operetiõhtu ning muusikal. Kõige rohkem käidi vaatamas komöödiat „Pangarööv“ (6386 inimest), sellele järgnes muusikal „Ooperifantoom“ 6177 vaatajaga. Ooperitest-operettidest olid külastatuimad „Õhtu Lehariga“ (1931 inimest) ning „Viini veri“ (1668 vaatajaga). Tantsulavastustest kogusid enim vaatajaid „Tilda ja tolmuingel“ (2552 inimest) ja „Don Juan“ (1334 vaatajat). Andsime ka 4 kirjeldustõlke ja subtiitritega etendust, mida külastas 164 vaegkuuljat ja -nägijat koos saatjatega. Meil on suur rõõm, et ligipääsetavate etenduste korraldamine koostöös Kirjeldustõlge OÜ-ga pälvis tunnustust Tartu aasta tegu 2020 konkursil. Ligipääsetavate etenduste toimumist toetab Tartu Linnavalitsus. TEATRI TEGEVUSED PIIRANGUTE AJAL Teatritel jäid ära etendused märtsist maini. Vanemuine korraldas oma töö selliselt ringi, et teatrirahva puhkuseperiood tõsteti kevadesse ning suvel alustati taas proovidega, et sügisest saaks majad täies mahus taas publikule avada. 3 Teatrimajad roheliseks Nelja Põhjamaa kultuuriorganisatsiooni koostöös valgustati Rahvusooper Estonia ja Vanemuise teatrimajad eriolukorra ajal igal õhtul rohelise, lootuse värvi valgusega, et näidata üles austust ja toetust kõigile, kes kriisiga silmitsi seisavad. Algatusega oodati ühinema kõiki kultuuriasutusi üle maailma ja paljud selle üleskutsega ka liitusid. Lisaks Vanemuise teatrile ja Rahvusooperile Estonia värvusid kampaania algatajatena roheliseks Tampere Talo ja Tampere Ooperimaja Soomes ning Harpa kontserdi- ja konverentsikeskus Islandil. Kampaania “Kanna maski” Oktoobris ühendasid 9 Eesti teatrit jõud ja alustasid publikule suunatud viiruse peatamise usaldusmeetme kampaaniat “Kanna maski”. Teatrid jagasid oma kodulehtedel ja sotsiaalmeediakanalites videoklippi, mis annab teada, et Eesti teatrid järgivad kõiki soovitatud ettevaatusabinõusid ning kutsuvad publikut üles tegema sedasama. Teatrid palusid, et vaatajad kannaks teatrisse tulles võimalusel maski ning hoiaks üksteisega distantsi, et teatriime sünniks turvalises keskkonnas. Tänaseks võib julgelt väita, et teatrite algatatud kampaania kukkus viljakale pinnasele ja väga kiiresti sai teatris maskikandmisest ühiskondlik norm, mis kandus edasi ka ühiskonda laiemalt. REPERTUAAR Seoses viiruse olukorraga muutus repertuaar märkimisväärselt. Edasi lükkusid mitmed esietendused, sh originaalooper “Põrgupõhja uus Vanapagan” lausa aasta võrra. Ära jäi plaanitud uuslavastus “Kuus tegelast autorit otsimas”. Uuslavastused suures majas • Ooperifantoom, muusikal - taasesietendus juubelihooajal 25.01.20. Lavastaja Georg Malvius, kunstnik Iir Hermeliin. • Pangarööv, komöödia - plaanitud esietendus 14.03, tegelik esietendus 3.09. Lavastaja Ain Mäeots, stsenograaf Jaanus Laagriküll, kostüümikunstnik Gerly Tinn. Autorid H. Lewis, J. Sayer, H. Shields. Originaalpealkiri “The Comedy about a Bank Robbery”. Näidend oli 2017. aastal Suurbritannias Laurence Olivier ’nimelise parima uue komöödia auhinna nominent ning sai 2018. aastal parima komöödia auhinna Prantsusmaal. • Nunnad hoos, muusikal - esietendus 28.11. Lavastaja Samuel Harjanne (Soome), kunstnik Karmo Mende, muusikajuht Taavi Kull. Touchstone Picturesi ja stsenarist Joseph Howardi muusikalise komöödia „Sister Act” ainetel. Kaastegevad Vanemuise kooriartistid, sümfooniaorkester ja bänd. Peaosas Tanja Mihhailova-Saar. 4 Uuslavastused väikses majas • Neid oli kolm õde, ballett - esietendus 01.02, Anton Tšehhovi näidendi „Kolm õde” ainetel loonud koreograafia Marika Aidla. • Õhtu Leháriga, operetiõhtu - esietendus 21.08, muusikajuht ja dirigent Endel Nõgene, koreograaf Fabrice Gibert, kunstnik Maarja Meeru. • Tilda ja tolmuingel, ballett - esietendus 24.10, libreto ja koreograafia Andrus Kivirähki raamatu „Tilda ja tolmuingel“ põhjal Mare Tommingas, kunstnik Takinada, helilooja Vaiko Eplik, videograafik-animaator Taavi Varm. • Marvini tütred, draama - esietendus 9.12, autor S. McPherson, lavastaja Tiit Palu, kunstnik Eugen Tamberg. Uuslavastused Sadamateatris • Laul õnnest, draama - esietendus 8.02, koostöölavastus Muusika- ja teatriakadeemia lavakunstikooliga. Autor Oskar Luts, lavastaja Elise Metsanurk, kunstnik Kaspar Jancis. • Kaalud, draama - algselt plaanitud esietendus 2.05, tegelikult toimunud 28.08. Autor Jevgeni Griškovets, lavastaja ja muusikaline kujundaja Tiit Palu, kunstnik Maarja Meeru. • Mitte midagi, draama - esietendus 3.10, autor Janne Teller, dramatiseerija, tõlkija ja lavastaja Johan Elm, kunstnik Eugen Tamberg, muusikaline kujundaja Kirill Havanski. • Head inimesed, draama - esietendus 21.11, autor Mart Kadastik, lavastaja ja muusikaline kujundaja Ain Mäeots, kunstnik Kristjan Suits. Suvelavastus Tartu Kammivabriku sündmuskeskuses Kirvetüü Autor Ott Killusk, esietendus 27.06.2019. Lavastaja ja muusikaline kujundaja Ain Mäeots, kunstnik Iir Hermeliin. Mängiti ka teist suve juulis 2020. Kontserdid Memory 10.jaanuaril alustas juba 16.hooaega muusikalikontsert “Memory”. Vanemuise sümfooniaorkestri ja bändi saatel astusid lavale Hanna-Liina Võsa, Maria Listra, Kalle Sepp, Lauri Liiv, Rasmus Kull ning Vanemuise kooriartistid Katrin Kapinus, Siiri Koodres, Risto Orav ja Oliver Timmusk. Kontsertide konferansjee oli Hannes Võrno, muusikajuht ja dirigent Martin Sildos. Esitusele tulid imekaunid lood tuntud muusikalidest nagu „Ooperifantoom“, „Kaunitar ja koletis“, „Sweeney Todd“, „Cats“, „Cabaret“, „West Side Story“, „Jesus Christ Superstar“, „Helisev muusika“, „Produtsendid“, „Chess“, „Nunnad hoos“ jpt. 5 Ooperigala 31.jaanuaril toimus Vanemuise kontserdimajas traditsiooniline ooperigala. Gala oli pühendatud 150-aastasele Vanemuisele ja esitati rõõmu ning austusega ka eesti muusika suurkujude, Tartu ning Vanemuisega tihedalt seotud heliloojate, Heino Elleri ja Eduard Tubina loomingut. Esitusele tulid avamängud, aariad ja duetid tuntud eesti ja välismaistest ooperitest nagu „Tormide rand“, „Cyrano de Bergerac“, „Barbara von Tisenhusen“, „Rigoletto“, „Turandot“, „Boheem“ jpt. Galal astusid üles Vanemuise solistid Pirjo Jonas, Karmen Puis, Rasmus Kull, Simo Breede ja Märt Jakobson ning külalistena Anna Denisova (Venemaa), Ivan Defabiani (Itaalia) ja Tuncay Kurtoğlu (Türgi). Gala dirigent ja kunstiline juht oli Paul Mägi. Laval olid lisaks solistidele ka Vanemuise sümfooniaorkester ja ooperikoor. Gala sai teoks Vanemuise teatri ja Eesti Kontserdi koostööprojektina. Vanemuise sümfooniaorkestri hooaja lõppkontsert Hooaja lõppkontsert jäi piirangute tõttu kahjuks ära. Vanemuise sümfooniaorkestri 10. suvekontsert Piirangute tõttu pidi Vanemuine vähendama kontserdi külastajate arvu 2000 inimeseni. Piiratud publikualale sisenemine toimus pääsmete alusel. Kontserdist tegi ülekande ERR. Kontserdil kõlas Tšaikovski, Verdi, Mozarti, Hatšaturjani, Straussi, Brahmsi, Beethoveni, Giménezi ja teiste tuntud heliloojate looming. Dirigendiks oli Vanemuise muusikajuht ja peadirigent Paul Mägi, kelle jaoks see oli ühtlasi viimaseks etteasteks Vanemuise muusikajuhina. Solistina astus üles Priit Volmer (bass, RO Estonia). Kaasa tegid veel Lembit Saarsalu saksofonil ja Jürmo Eespere klaveril. Konferansjee oli traditsiooniliselt Hannes Kaljujärv. Kontserdi peatoetaja oli AS GIGA. Koostööpartneriteks VSpa, Kvartal, Coop Tartu ja Pernod Ricard. Vanemuise sümfooniaorkestri ja Vanemuise Kontserdimaja hooaja avakontsert 4.septembril toimus Vanemuise sümfooniaorkestri ja Vanemuise kontserdimaja hooaja avakontsert vastselt renoveeritud kontserdimajas, mis oli ühtlasi teatri uue muusikajuhi ja peadirigendi Risto Joosti esimeseks etteasteks. Avakontserdil tulid ettekandele Eino Tambergi „Avafanfaarid“ ning aariad ja ansamblid ooperist „Cyrano de Bergerac“. Samuti esitati Ludwig van Beethoveni „Sümfoonia nr 9“. Solistidena astusid üles Pirjo Jonas (sopran), Helen Lepalaan (metsosopran), Juhan Tralla (tenor), Simo Breede (bariton) ning Märt Jakobson (bass). Kaasa tegid Vanemuise ooperikoor, Tartu Ülikooli kammerkoor ja Tartu Noortekoor. 6 Enne kontserti kell 18 esitleti kontserdimaja Salva saalis Virge Joametsa raamatut “Vanemuise muusikateater aegade peeglis. 150 valitud lavastust”. Kontserdi salvestas Klassikaraadio. Advendikontsert Traditsiooniline advendikontsert Tartu Jaani kirikus pidi toimuma 20.detsembril, kuid jäi kiriku kütteprobleemide tõttu kahjuks ära ning toimus 19.jaanuaril aasta avakontserdina Tartu Pauluse kirikus Martin Sildose dirigeerimisel. Solistid olid Karmen Puis (sopran) ja Kadri Palu (viiul). Kontserdi salvestas Klassikaraadio. Näitused Fotonäitus „dRaamat“ 3. septembril avati Vanemuise suure maja publikugaleriis Maris Saviku fotonäitus “dRAAMAT”. dRAAMAT on Vanemuise 150. sünnipäevale pühendatud fotoprojekt, mis jälgis draamatrupi tegemisi möödunud juubelihooajal. Fotonäitus on järellugu 27. märtsil ilmunud fotoraamatule. Ehkki dRAAMATus on ka mõned kokkulepitud portreesessioonid näitlejatele armsates või mingil muul põhjusel just sel hetkel olulistes kohtades, ei räägi selle raamatu leheküljed mingit kokkulepitud lugu. „Ma vaatan otsa inimesele. Päriselt otsa, teadmata, mis järgmiseks juhtub või millega see lõpeb. Eesriiet ei ole,“ kirjeldab Savik. Maris Savik on lõpetanud Tartu Kõrgema Kunstikooli Pallas fotograafia erialal, on töötanud Vanemuise teatris valgusmeistrina ning teinud fotokujundusi lavastustele. Näitus jääb suure maja publikugaleriis avatuks kuni juunini 2021. Jaanus Tepomehe isikunäitus „Juhus. 35mm” 9. septembril avati Vanemuise väikeses majas Draama festivali raames Jaanus Tepomehe isikunäitus „Juhus. 35mm”. Vanemuise teatri draamanäitleja Jaanus Tepomees sai neli aastat tagasi vanaemalt vanaisa töökorras vana Smena fotokaamera. Esimese filmi kõik pildid õnnestusid ja sel hetkel toimus kirglik armumine analoogfotograafiasse. Juhusest on saanud järjepidevus ning see jätkub ja on aja jooksul vaid süvenenud ning loonud läbi uute kaamerate, kaadrite, katsetamiste kaudu sügavamaid ja mitmetahulisemaid kihte Tepomehe loomingule läbi fotokunsti. Näitus jäi väikese maja publikugaleriis avatuks kuni 19. jaanuarini 2021. Näitusel olid lisaväärtusena puutekirjas materjalid vaegnägijatele. Vanemuine 150 Viiruseolukorra tõttu jäidki Vanemuise suure juubeli olulisemad sündmused pidamata, kuid midagi siiski saime publikule pakkuda. 7 Tammepuu istutamine 24. juunil 1870. aastal kanti Tartus Jaama tänaval Vanemuise seltsi majas ette Lydia Koidula kirjutatud näidend “Saaremaa onupoeg” – esimene eestikeelne näitemäng. Sellest päevast sai alguse ka Vanemuise teater, millel täitus tänavu 150. sünnipäev. Väärika juubeli tähiseks istutasid vanemuislased 24. juunil rahvusliku teatri sünnikoju, praeguse Laulupeomuuseumi parki tammepuu. Eesti Teatriuurijate ja -kriitikute Ühenduse aastakonverents “Peaosas vaataja” Konverents toimus 21. veebruaril Tartus Sadamateatris ning oli pühendatud Vanemuise teatri 150. juubelile. Konverentsil rääkisid Tartu Ülikooli teatriteadlased professor Anneli Saro ja Hedi-Liis Toome osavõtuteatrist ja selle kogemisest palju kõneainet pakkunud G9 ja Tartu Uue Teatri lavastuse „Hingede öö“ põhjal, teatrikriitik Pille-Riin Purje võttis aga fookusesse publiku osaluse psühholoogilises teatris Eesti Draamateatri „Ivanovi“ näitel. Tartu Ülikooli õppejõud Riina Oruaas näitas, kuidas tema õpetatud kümned ja kümned tudengid on Vanemuise lavastusi kirjeldanud ja analüüsinud. Tartu Ülikooli ajaloolane Anu Raudsepp rääkis oma vanaonu märkmete põhjal Tartu sõjajärgsest teatrielust, ühest kõige vähem uuritud ajastust Eesti teatris. Elektriteatri ehk siis Tartu alternatiivkino publiku-uuringust tegi ülevaate selle läbiviija, Rakendusliku Antropoloogia Keskuse uurija Liisi Reitalu. Lisaks ettekannetele oli konverentsil kavas kaks vestlusringi inimestega, kes kõige enam publikuga kokku puutuvad. Kui hästi tunnevad oma publikut teatrite turundus- ja kommunikatsioonijuhid ja milliseid teadmisi nende amet nõuab, sai küsida Tanel Tomsonilt (Eesti Draamateater), Mari Nurgalt (Ugala), Eneli Järsilt (Kanuti Gildi SAAL) ja Marie Kliimanilt (Tartu Uues Teater). Teises vestlusringis osalesid aga need inimesed, kes publikule ka füüsiliselt kõige lähemale jõuavad ehk siis näitlejad ja lavastajad: Vanemuise teatri draamajuht ja lavastaja Tiit Palu, vabakutseline lavastaja Lennart Peep ning vabakutselised näitlejad Piret Simson ja Gert Raudsep. Arutleti, kuidas lavastajad ja näitlejad oma töös publikuga peavad arvestama, kas erinevate riikide, linnade, teatrite või lavastuste publikul on mingeid erijooni jms. „Hea meel on rääkida vaatajast just Vanemuise teatri 150. juubeli puhul. Ajalooliselt on nii Vanemuise esimene juht Karl Menning kui ka kõige pikaajalisem direktor ja kunstiline juht Kaarel Ird pööranud suurt tähelepanu just publikule ja dialoogile oma vaatajatega,“ ütles konverentsi peakorraldaja, teatriteaduse professor Anneli Saro. Publikukohtumised “Võtame hetke” Vanemuise juubelihooajal kutsusime inimesi taas publikukohtumistele Vanemuise väikese maja ovaalsaali. Esimene “Võtame hetke” toimus laupäeval, 22. veebruaril kell 16, kui publikuga vestlesid Vanemuise balletiartistid Janek Savolainen ja Aivar Kallaste ning näitleja Jaanus Tepomees. 8 Järgmine publikukohtumine “Võtame hetke” pidi leidma aset 21. märtsil kell 16, kui publikuga plaanisid kohtuda Ain Mäeots ja Ragne Pekarev, kuid eriolukorra tõttu jäi see kahjuks ära. Kohtumiste sari “Vanemuise näitlejad kinolinal” 2020.aastal tähistas eesti rahvuslik teater oma 150. sünnipäeva. 1870. aasta jaanipäeval Tartus Vanemuise Seltsi Jaama tänava majas mängitud Lydia Koidula “Saaremaa onupojast” sai alguse kogu omakeelse eesti teatri arengulugu. Eesti vanim teater Vanemuine ning väärtfilmikino Tartu Elektriteater tulid välja kohtumiste sarjaga “Vanemuise näitlejad kinolinal”. Sarja raames oli plaanitud kord kuus vaadata mõnd filmi, milles on meeldejääva peaosa teinud praegune Vanemuise draamanäitleja. Plaan oli, et pärast ühist filmivaatamist on vaatajatel võimalus selle näitlejaga kohtuda, kuulata kaadri taha jäänud juhtumuste meenutusi ning esitada omapoolseid küsimusi. Avaõhtul, 20. veebruaril kell 19 sai Tartu Elektriteatris näha veerand sajandit tagasi üles võetud romantilist seiklusfilmi “Jüri Rumm” (režissöör Jaan Kolberg, filmistuudio Kolberg ja Vester), mille peaosas tegi oma esimese suurema filmirolli Hannes Kaljujärv, kes oli ka avaõhtu külaline. 7.septembril toimus teine kohtumine, seekord oli peategelaseks Karol Kuntsel, 29.oktoobril toimus kohtumine Jüri Lumistega. Kohtumisõhtute vestlusosa juhib Vanemuise dramaturg Sven Karja. Filmisarja toimumist toetab Eesti Kultuurkapital. TURUNDUSTEGEVUS Teatri turundusosakonnal vahetus juht ja augustist 2020 on selles rollis Kristel Tannik. Teatri turundustegevus käib ajaga kaasas. Stabiilse publiku tagamisel kasutatakse traditsiooniliste reklaammaterjalide kõrval sotsiaalmeediat, kodulehte ja digimeediat, et info uuslavastustest, sooduspakkumistest ja kampaaniatest jõuaks võimalikult kiiresti vaatajani. Koostöö toimub koolide, reisibüroode, hotellide, muuseumide jpt. asutustega. Aasta 2020 sai paraku turundusosakonna peamiseks tegevuseks piletite ringivahetamine ja tagasiostmine ning jälle ja jälle muudetud mängukavast publiku teavitamine. Senisest enam kasutab turundusosakond sihitud digireklaami. Piletisadu 2 korda aastas, jaanuaris ja septembris, korraldati ka sellel keerulisel aastal traditsioonilist piletite soodusmüüki. Kampaaniad on oodatud ja need võetakse alati hästi vastu. Jaanuari kampaania oli üle aegade edukam, septembri kampaanial oli juba tugev koroona vari. 9 HARIDUS- JA NOORTETÖÖ Noortetöö 212 üritustel osales kokku 7330 külastajat. • Konkurss „Arukas arvustaja“ - Traditsiooniliseks muutunud konkursil kutsus teater gümnasiste osalema arutlusel Vanemuise teatri lavastuste üle. Võistlusele saadetud tööd kajastasid lavastusi eri žanritest. Töid hindas neljaliikmeline žürii ja arukaks arvustajaks valiti Juhan Pikamäe, kes kirjutas töö "Poolikuks jäävate liinide kompott: Hendrik Toompere "Faust"" • Appi! Ooper!? - Muusikatunnis räägitakse mis on ooper, mis on talle iseloomulik. • Vanemuise Kollase Kassi suvekool - suvekooli 2020.aastal ei toimunud. • Õpetajate päeva üritus 17.septembril 2020.a. osales Vanemuise suures majas õpetajate üritusel ligi 200 õpetajat. Noortetöö osakond tutvustas haridusprogramme, toimusid töötoad ja anti ülevaade repertuaarist ja 151. hooaja sündmustest. • Koolipäev teatris - sisaldab kolme ainetundi: kirjandus, kehaline kasvatus ja füüsika. Põnev programm tutvustab muu hulgas ka teatri uue lavatehnika demonstratsioonetendust. • Klassist välja! - Haridusprogrammid erinevatele kooliastmetele, mida tehakse koostöös TÜ Loodusmuuseumiga. • Teatriekskursioonid - Kollased kassid viivad läbi etenduse-eelseid ekskursioone suures ja väikses majas. • Kollase kassi teatritunnid „Lastele keelatud! “,“Kostüümimäng“, butafoorse koogi töötuba tutvustavad koolilastele, mis toimub lava taga lavastuse ettevalmistamisel. • Koolivaheaja kollased kassid, sünnipäev Kollaste kassidega - juhendajad tutvustavad teatrit ja mängivad koos teatriteemalisi mänge. PERSONAL SA Teater Vanemuine juhatus on üheliikmeline. Juhatusele arvestati aruandeaastal tasudeks koos maksudega 66 936 eurot. SA Teater Vanemuine nõukogu oli aruandeaastal viieliikmeline. Nõukogule arvestati aruandeaastal tasudeks koos maksudega 15 361 eurot. Tehingud juhatuse ja nõukogu liikmetega ja nendega seotud osapooltega on avalikustatud vastavas lisas. 151. hooajast liitusid Vanemuise draamatrupiga 5 noort näitlejat lavakunstikooli 29. lennust: Lena Barbara Luhse, Maarja Johanna Mägi, Kaarel Pogga, Ken Rüütel, Oskar Seeman ja Saara Nüganen Endla Teatrist. Suuri muudatusi oli loomingulises meeskonnas veel. Juulis lõppes senise peadirigendi ja muusikajuhi Paul Mägi leping ning augustist alustas Vanemuise muusikajuhi ja peadirigendina Risto Joost. 10 Teatri turundusjuhina alustas augustist Kristel Tannik ning augustist loodi teatrisse taas kirjandustuba, kuhu kuuluvad juht, kaks dramaturgi ja teatri raamatukogu juht ning noodikogu spetsialist. Saatsime viimsele teele kaks kunagist teatrijuhti Jaak Viller ja Viljo Saldre, meie hulgast lahkus ka kauaaegne balletiartist, lavastaja assistent ja tulihingeline Vanemuise patrioot Ernst Raiste ning näitlejanna Raine Loo. Koosseisulisena (ilma juhatuse ja nõukogu liikmeteta) töötas Vanemuise teatris 2020.a. lõppedes 359 töötajat. sh. muusikavaldkonnas 114 inimest, draamas 27, balletis 45, hooaja koordineerimise keskuses 8, etendusi ettevalmistavas ja teenindavas 110, turunduses 11, halduses 8, teeninduses 22, kirjandusalas 5, finantsalal 4 ja mujal 5 inimest. Kokku olid tööjõukulud koos maksudega 7 541 758 eurot, millest mittekoosseisuliste töötajate osa moodustas 193 581 eurot. AUHINNAD JA TUNNUSTUSED Hotelli London stipendium 2020.aastal keerulise majandusolukorra ja reisipiirangute tõttu stipendiumit välja ei antud. Koostöö aga jätkub kindlasti ja 2021.aastal õnnestub ehk ka stipendium välja anda. Eesti Teatriliidu auhinnad Eesti teatri aastaauhindade jagamine oli plaanitud suurejoonelise lavastuse ja peona Vanemuise 150. hooajal Tartusse, teatrimajja ja kontserdimajja. Märtsi keskel oli selge, et rahvusvahelisel teatripäeval, 27.märtsil pidu ei toimu. Selle asemel lavastati auhindade üleandmine telesaatena ja nii sai teatrirahvas pidutseda teleekraanide taga. Meie suureks rõõmuks pälvisid vanemuislased ka mitmed preemiad: Parim meespeaosatäitja Karol Kuntsel Balletiauhind Raminta Rudžionytė-Jordan Salme Reegi nimeline auhind Katrin Pärn ja Janek Savolainen, lastelt lastele tantsulavastuse „Klaabu“ eest Eesti Teatri Tehniliste Töötajate Ühenduse aumärk valgusmeister Imbi Mälk Priit Põldroosi nimeline auhind Jaak Viller Eesti Näitlejate Liidu auraha Raivo Adlas 11 Kunstnikuauhind Kristjan Suits kujunduste eest lavastustele „Persona“ ja „Julm mõrvar Hasse Karlsson paljastab tõe naise kohta, kes külmus surnuks raudteesillal“ Vanemuise teatris. Natalie Mei nimeline auhind Mare Raidma, fantaasiaküllaste ja nüüdisaegsete kostüümide eest muusikalile „Kaunitar ja koletis“ Vanemuise teatris. Vanemuise loomenõukogu aastapreemiad Loomenõukogu draamapreemiaga tunnustati kõrge loomingulise vormi ja pühendunud töössesuhtumise eest näitlejanna Piret Laurimaad. Muusikapreemia laureaat on tänavu Margus Kits – pikaaegse, teeneka ja meisterliku töö eest Vanemuise sümfooniaorkestri flöödirühma kontsertmeistri ja muusikuna. Balletipreemia pälvis Georgia Tony Hyrkäs, kes on paistnud silma oma kohusetundlikkuse ja töökusega, mida on ka lavalt märgata. Georgia järgib täpselt rolli dramaturgilist liini ja töötab iseseisvalt tehniliste detailidega, mis on tantsija arengu seisukohalt oluline. Tehnilise töötaja aastapreemia sai juurdelõikaja Külli Kukk, kelle pikaajaline töökogemus, mitmekülgsed erialased oskused ning usaldusväärsus muudavad iga lavastuse ettevalmistusprotsessi sujuvaks. Administratiivtöötaja aastapreemia vääriliseks tunnistati vanempuhastusteenindaja Ljudmila Medvedeva, kelle tööpõld on tänasel viiruseohtlikul ajal oluliselt suurem kui tavapäraselt. Auhindade väljaandmist toetasid Tallink, Kinema, Metec, Giga ja Martell. Kolleegipreemiad Aasta vanemuislase tiitli pälvisid näitleja Karol Kuntsel ja vastuvõtusekretär Kädi Jakobson. Lisaks kolleegide tunnustusele ja aasta vanemuislase tiitlit kinnitavale aukirjale said mõlemad laureaadid graveeringuga käekella ning eksklusiivse majutus-, kultuuri- ja maitseelamuse. Aasta vanemuislast valiti seitsmeteistkümnendat aastat, valimine toimus kahes kategoorias: üks laureaat valiti lavajõudude seast, teine nende hulgast, kes oma igapäevatöös lavale ei astu. Iga Vanemuise töötaja sai oma arvamust avaldada salajasel hääletusel. Veel anti välja eriauhinnad, mille laureaadid selgusid osakonnasiseste hääletuste tulemusena. Eriauhindade väärilised vanemuislased saavad edaspidi kanda vastava kirjega pusa. Lavajõudude seast pälvisid kolleegide tunnustuse Aivar Tommingas, Benjamin Roomes, Alain Divoux, Pirjo Jonas, Kadri Palu, Ele Sonn ning Kai Visnapuu, Väljaspool lava töötavatest vanemuislastest said eriauhinna Deivi Pard, Viktor Porossov, Katrin Kelpman, Andreas Kangur, Raina Varep, Jane Aus, Jete-Ri Jõesaar, Heleri All ja Meeli Tamm. Tartu aasta tegu Vanemuine andis 2020. aastal neli kirjeldustõlke ja subtiitritega etendust, mida külastas 164 vaegkuuljat ja -nägijat koos saatjatega. Ligipääsetavate etenduste korraldamine koostöös Kirjeldustõlge OÜ-ga pälvis tunnustust Tartu aasta tegu 2020 konkursil. 12 VÄLISSUHTED Balletitrupi ringreis Kiievisse Vanemuise balletitrupp käis Kiievis ringreisil, kus toimus Eesti Vabariigi 102. aastapäeva pidulik vastuvõtt ja näituse „Tantsides Tartut“ avamine Kiievi Eesti suursaatkonna poolt Kiievi akadeemilises ooperi- ja balletiteatris. Kutsutud külaliste poolt võeti hästi vastu Vanemuise balletitrupi esitatud katkendid Vanemuise praegusest ja varasemast balletirepertuaarist. „Etendust nähes ei uskunud keegi, et Tartu on 100 00 elanikuga linn 1,3 miljoni inimesega Eestis. Tänu sellistele esinemistele ja üritustele muutume väljaspool Eestit mõõtmatult suuremaks. Iga kord Tartus teatris käies imestame, et see mida laval näeme, on nii kõrgel tasemel. Nähtud etendus ja näitus olid justkui ühe unenäolise unistuse täitumine – näha oma lemmik-balletitruppi ja killukest kodulinna Tartut siinsamas Kiievis,“ muljetasid Kiievi Eesti suursaadik Kaimo Kuusk ja Ene Mii Kuusk vastuvõtul. Ringreisil osales 23 inimest, teiste seas ka näituse ja fotoraamatu „Tantsides Tartut“ autor, fotograaf Maris Savik. RAHASTAMINE Toetused Sihtasutusele Teater Vanemuine eraldati Kultuuriministeeriumi poolt 2020. aastal toetuseks 7 962 167 eurot, mille sihtostarve oli katta personalikulusid, halduskulusid, toetada hoonete remonti, orkestri instrumentide ja töövahendite soetust ning katta väikese maja hoolduskulusid Riigi Kinnisvarale. Täiendavalt toetas Kultuuriministeerium Vanemuise teatrit eelarvevahenditest “Kriisiabi etendusasutustele” 419 032 eurot. Virge Joametsa koostatud muusikaraamatu väljaandmist toetas ministeerium 7 150 euroga ja uue ooperi libreto kirjutamist 3 200 euroga. Kultuuri arendamiseks sai teater Tartu linnalt toetust 81 000 eurot. Lisaks toetas Tartu linn Kassitoome suvekontserdi toimumist 13 000 euroga ning nägemis- ja kuulmispuudega isikutele ligipääsetavate etenduste loomist 6 980 euroga. Töötukassa maksis märtsist-maini valitsenud eriolukorrast tingitud tööseisaku tõttu Vanemuise töötajatele töötasu hüvitist koos maksudega kokku 472 803 eurot. Erakapitali toetajad 2019. aastal sõlmiti reklaamleping Eesti laevanduskontserniga AS Tallink Grupp, kes on teatri peatoetaja 150., 151., ja 152. hooajal ja kes vaatamata keerulisele majanduslikule olukorrale jätkas teatri toetamist kokkulepitud mahus ning pälvis selle eest ka Kultuuriministeeriumilt kultuurisõbra tiitli. 13 Jätkuvalt on meie hea partner ja ürituse toetaja Kassitoome suvekontserdil AS Giga. Lisaks toetasid teatrit Tarmetec ja Kinema, esimesel poolaastal ka Autospirit Tartu ja Altia Eesti, kes teisel poolaastal majanduslikel põhjustel toetuse peatasid. Teisest poolaastast lisandus partnerina Pernot Ricard. Majandustegevus Vanemuise eriolukorra tõttu korrigeeritud eelarvemaht oli 2020.a 10,46 miljonit eurot. Kui tavapäraselt on olnud teatri omatulu eelarvemahust ca 30%, siis aruandeaastal oli see 16%. Teatri tegevustulem oli kahjum -794 732 eurot (2019. aastal kahjum -1 678 639 eurot). Tegevustulem sisaldab põhivara soetuseks ja renoveerimiseks saadud toetust, kui ka põhivara amortisatsiooni. Vastavalt raamatupidamislikele arvestuspõhimõtetele kajastatakse toetus tuluna selle saamise aastal. Toetuse eest soetatud varade kulumit arvestatakse kasutusea jooksul ehk oluliselt pikema perioodi jooksul kui toetuse arvele võtmise aasta. Investeeringud ja renoveerimised Aruandeaastal renoveeriti teatri peahoone elektrikilp. Investeeringu suurus oli 64 000 eurot ja seda rahastas kultuuriministeerium. Lugupidamisega, Kristiina Alliksaar SA Teater Vanemuine juhatuse liige 14  Vabariigi Valitsuse 8. aprilli 2010. a määruse nr 46 „Nõuded riigi osaluse valitsemise ning asutaja- ja liikmeõiguste teostamise aruannete sisule ning nende esitamise kord ja vormid“ lisa 2 SIHTASUTUSE TEGEVUSEESMÄRGID SIHTASUTUS: Sihtasutus Teater Vanemuine Eesti rahvuskultuuri rikastamine, eesti kultuurimõtte edendamine ja eesti keele hoidmine luues ning esitades kunstiväärtuslikke sõna-, muusika- ja tantsulavastusi ning PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 1: korraldades muid etenduskunstisündmusi. TEGEVUSEESMÄRK 1.1: Laia ja mitmekülgse repertuaarivalikuga sõna-, muusika-ja tantsulavastuste loomine. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Teatri repertuaarist leiavad meeldejäävaid teatrielamusi nii nõudlikud intellektuaalid kui ka kvaliteetset meelelahutust otsivad vaatajad. Silmas on SA Teater Vanemuine arengukava aastateks 2021- Teatri repertuaar on žanriliselt ja materjalilt mitmekülgne peetud erinevaid vanuse-ja vaatamiskogemusega sihtgruppe. 2024 2020 2021 2022 2023 2024 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.1.1 Uuslavastuste arv aastas 14 11 14 14 14 14 s.h. sõnalavastused 7-9 7 6-8 6-8 6-8 6-8 s.h. muusikalavastused 2-4 2 2-4 2-4 2-4 2-4 s.h. tantsulavastused 2-4 2 2-4 2-4 2-4 2-4 s.h. laste-ja noortelavastused 3 0 3 3 3 3 s.h. suve- ja vabaõhulavastused 1 0 1 1 1 1 Jooksvas repertuaaris olevate 1.1.2 lavastuste arv 36 46 36 36 36 36 s.h. sõnalavastused 20 23 20 20 20 20 s.h. muusikalavastused 10 10 10 10 10 10 s.h. tantsulavastused 6 5 6 6 6 6 s.h. laste-ja noortelavastused 8 7 8 8 8 8 s.h. suve- ja vabaõhulavastused 1 1 1 1 1 1 TEGEVUSEESMÄRK 1.2: Muude etenduskunstisündmuste loomine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Teadliku teatripubliku kasvatamine tutvustades teatriga seonduvaid Teatrist leiavad meeldejäävaid lavastuste väliseid elamusi erinevad vanuse-ja SA Teater Vanemuine arengukava aastateks 2020- valdkondi lavastuste väliselt, s.h. haridusprogrammid vaatamiskogemusega sihtgrupid 2024 2020 2021 2022 2023 2024 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk Sümfooniaorkestri 1.2.1 kontsertprojektide arv aastas 5 4 5 6-8 6-8 6-8 1.2.2 Ooperi-ja operetigala 1 1 1 1 1 1 1.2.3 Meistrikursused 1 0 1 1 1 1 1.2.4 Tantsugala 1 0 1 1 1 1 Haridusprogrammides-ja noortetöö 1.2.5 üritustel külastajate arv 14 000 7 330 8 000 14 000 14 000 14 000 TEGEVUSEESMÄRK 1.3: Lavastuste esitamine, s.h. külalisesinemised EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA SA Teater Vanemuine arengukava aastateks 2021- 2024  2020 2021 2022 2023 2024 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.3.1 Külastajate arv aastas 180 000 96 004 130 000 180 000 180 000 180 000 1.3.2 Väljastpoolt Tartut külastajate arv 20% 15% 15% 20% 20% 20% 1.3.3 Põhikohaga töötajate arv 360 359 360 360 360 360 Põhjused eesmärkide saavutamata jäämise kohta Üldine hinnang eesmärkide saavutamise kohta Teatri repertuaar on mitmekülgne ja kõrge kunstilise tasemega. 2020 aasta eesmärke mõjutas tugevalt Covid-19 levik, etendustegevuse peatamine eriolukorras ja piiratud publiku arv toimunud etendustel. Eesmärke ei olnud võimalik täita. Märkused Kristiina Alliksaar SA Teater Vanemuine 04.05.2021