Kiri

Taimar Peterkop Teie 05.04.2021 nr 7-2/21-00794-1 Riigikantselei [email protected] Meie 05.05.2021 nr 1-12/875-2 „Eesti 2035“ tegevuskava eelnõu ja seletuskirja kooskõlastamine Kultuuriministeerium kooskõlastab „Eesti 2035“ tegevuskava eelnõu ja seletuskirja märkuste ning ettepanekutega. 1) Teeme ettepaneku lisada Kultuuriministeerium osaliseks muutuse „Oskused ja tööturg“ tegevuse „Digi- ja rohepöördeks vajalike oskuste pakkumise suurendamine, õppekavade arendamine ning vastavate sektorite oskustööjõu kasvatamine“ juurde (lk 3). Kultuurivaldkonna järgnevate aastate oluline siht on kultuuri kättesaadavuse suurendamine, milles digipöördel ja vastavate oskuste suurendamisel on oluline roll. Samuti on kultuurivaldkonna edasises arengus oluline koht rohepöördel, kuid sellegi rakendamiseks on vaja suurendada seotud valdkondlikke oskusi ning arendada õppekavasid. 2) Lk 5 punkti „A. Kujundame tervikliku rahvastiku- ja perepoliitika kestliku rahvastiku ja heaolu tagamiseks“ toodud muutuse 1. tegevuse juurest tuleks Kultuuriministeerium välja jätta, sest 2021. aastal on rahvastiku- ja perepoliitika kujundamine üle viidud Sotsiaalministeeriumi pädevusse. 3) Lk 9 tegevuse „Tagame elujõulise kultuuriruumi“ juures peaks olema märgitud arenguvajadusena ka „AV7“. Kõigi antud tegevuste alategevuste juures on vaja tihedat koostööd kohalike omavalitsustega (lisaks väljatoodud taristule ja teenustele). 4) Eelnõus nimetatakse kultuuri- ja lõimumisvaldkonna sihtrühma erinevalt: „erineva keele- ja kultuuritaustaga inimesed“, „teisest rahvusest inimesed“ ja „eesti keelest erineva emakeelega inimesed“. Teeme ettepaneku kasutada dokumendi ühtlustamiseks ühtset terminoloogiat, asendades olemasolevad kas väljendiga „teisest rahvusest inimesed“ või „erineva keele- ja kultuuritaustaga inimesed“. 5) Eelnõu lk-l 9 on punkt, mille kaudu viiakse ellu kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete järgimist ruumiotsuste langetamisel kohalikul ja riiklikul tasandil: „avaliku ruumi planeerimisel ohutut ja turvalist käitumist soodustavate, riskikäitumist pärssivate ja ligipääsetavust tagavate meetmete rakendamine ja turvalise ruumi loomise põhimõtete juurutamine“. Teeme ettepaneku seda täiendada, lisades lauseosa „ja ligipääsetavust tagavate meetmete rakendamine ja turvalise ruumi loomise põhimõtete juurutamine.“ ette „segregeerumist vältivate“. Ettepanek on kooskõlas kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetega1: „hea ruumilahendus toetab elavaid ja segakasutusega naabruskondi ning aitab vältida segregatsiooni. See loob tänapäevaste vahendite abil keskkonda, mis kultuuripärandi austamise kõrval loob ka uusi kultuuriväärtusi ja toetab bioloogilist mitmekesisust.“ 6) Küsimusi tekitab ka eelnõus kajastatud mõõdik „ülemäärase kehakaaluga elanike osakaal“ tasemega 50,7% 2018. aastal, mille 2035. aasta sihttasemeks on määratud ≤50%. Leiame, et mõõdik, hõlmates kõiki vanuse- ja sihtgruppe, ei sea olukorra parandamisele sisuliselt 1 https://www.kul.ee/media/60/download Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941  juhitavat ning mõõdetavat ambitsioonikat eesmärki kooskõlas riigi pikaajaliste strateegiliste sihtidega, mida peaksid ministeeriumid ellu viima, planeerides arengukavade ja programmide kaudu tegevusi. Palume kaaluda mõõdiku täpsustamist sihtrühmade lõikes ning täpsustada taustainfot ja metoodikat, millest lähtudes on saavutustase planeeritud. Kuna tegevuskava eelnõust ei tule esile teiste valdkondade seoseid ruumiloome ja liikuvusega, sh mõõdikutes ei ole esile tõstetud rahulolu elukeskkonnaga, esitame järgmised märkused, millega palume arvestada: 1) Rahva kestlikkus, tervis ja sotsiaalkaitse. Muutus „B. Tervist toetava elukeskkonna kujundamine. Kujundame elukeskkonna ning inimeste hoiakuid ja käitumist tervist ja keskkonda hoidvaks ning vähendame riskikäitumist AV2, AV6.“ Muutus sisaldab KOV-ide võimestamist tervislike, elu säästvate ja ohtusid ennetavate käitumisviiside edendamisel ning selleks sobiva keskkonna loomisel. Kuid inimeste liikumisaktiivsuse, sportimise ja ühistegevuse suurendamise ja tervist toetava elukeskkonna kujundamisel ei tule piisavalt esile arhitektuuripoliitika roll ruumilise planeerimise ja ehitusliku keskkonna kujundamisel ning Kultuuriministeeriumi ei ole osalisena nimetatud. 2) Majandus ja kliima. Muutus „E. Lähme üle kliimaneutraalsele energiatootmisele tagades energiajulgeoleku AV3, AV6, AV7, AV8.“ Muutus ei too esile taastuvenergia osakaalu kasvu toetava tasakaalu saavutamise ruumilist mõõdet (ruumiloome) ning esitab näitena vaid regulatiivse keskkonna. 3) Ruum ja liikuvus. Muutused, sh muutus „C. Pakume vajaduspõhist, kõiki transpordiliike hõlmavat ning koostoimivat transporditeenust“ ei too esile selgeid seoseid ruumiloome, liikuvusvõimaluste ja rahva tervisega (vt eespool). 4) Riigivalitsemine. Muutus „A. Suurendame valitsemise ühtsust ja tagame sujuva riigi toimimise AV3, AV9“ lõimib asjakohaselt strateegilise planeerimise (riigi, KOV-ide ja regionaalsel tasandil) ja riigieelarve korrastamise, sh kesksete teemade (nt säästev areng, kultuur ja keel, regionaalareng, kliimaeesmärgid, sooline võrdõiguslikkus ja võrdsed võimalused) tervikliku käsitluse tagamise ning ruumilise arengu koordineeritud kavandamise. Palume mõõdikud siduda elukeskkonna rahulolu uuringu tulemustega (ruumiloome aluspõhimõtetega arvestamine poliitikakujundamisel, ligipääsetavuse ja elukohaeelistuse küsimused, avaliku ruumi kvaliteet jms). Elukeskkonna rahulolu mõõdikuga seoses märgime, et praegu täiendatakse elukeskkonnaga rahulolu mõõtmise metoodikat – täiendatud metoodikat arvestades on järgmine küsitlus kavas 2022. aasta sügisel. Edaspidi soovime täiendatud metoodika alusel lisaks üldisele elukeskkonnaga rahulolule lisada „Eesti 2035“ seireraamistikku täiendavaid mõõdikuid, et seirata elukeskkonnaga rahulolu senisest täpsemate komponentide lõikes. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Ott minister Merle Männik 628 2255 [email protected]