Kultuuriministeerium · 4. mai 2021
Sisu (failidest)
MINISTRI MÄÄRUS
Tallinn Kuupäev digitaalallkirjas nr 15
COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse
levikust tulenevatest piirangutest tingitud
erakorraline abi elamuskeskuste pidajatele ning
konverentside ja teiste selliste ürituste
korraldamiseks kasutatavate hoonete
valdajatele
Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Reguleerimis- ja kohaldamisala
(1) Määrusega kehtestatakse COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikust tulenevatest
piirangutest tingitud erakorralise abi tingimused elamuskeskuste pidajatele ning konverentside ja
teiste selliste ürituste korraldamiseks kasutatavate hoonete valdajatele, kelle tegevus on alates
11. märtsist 2021 täielikult peatatud või oluliselt piiratud Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020. a
korralduse nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“
tõttu.
(2) Määruses reguleerimata küsimustele kohaldatakse haldusmenetluse seadust ning toetuse
andmisel riigiabina või vähese tähtsusega abina Euroopa Liidu vastavaid õigusakte.
(3) Määrust ei kohaldata taotlejale, kellele Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu eelneva otsuse
alusel, millega sama liikmesriigi antud abi on tunnistatud ebaseaduslikuks või väärkasutatuks ja
ühisturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasi maksta.
(4) Kui toetus on vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles
käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega
abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1) (edaspidi VTA määrus), artikli 3 lõike 2 mõistes, ei
kohaldata määrust VTA määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel.
(5) Määrust ei kohaldata taotlejatele, kellele on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud
piirangute tõttu riigi 2021. aasta lisaeelarve vahendite arvelt toetust makstud teiste COVID-19
toetusmeetmete, välja arvatud Eesti Töötukassa toetusmeetme, raames.
(6) Määruse rakendamise eest vastutab Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi toetuse andja).
§ 2. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus
(1) Toetuse andmise eesmärk on COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikust
tulenevatest piirangutest oluliselt mõjutatud käesoleva määruse § 1 lõikes 1 nimetatud ettevõtjate
jätkusuutlikkuse tagamine.
(2) Toetuse andmise tulemusena on tagatud käesoleva määruse § 1 lõikes 1 nimetatud ettevõtjate
majanduslik jätkusuutlikkus.
§ 3. Riigiabi
(1) Käesoleva määruse alusel antav toetus võib kvalifitseeruda riigiabiks konkurentsiseaduse
§ 30 mõistes või vähese tähtsusega abiks konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 mõistes.
(2) Riigiabi andmisel lähtutakse konkurentsiseaduse §-st 341 ja riigiabi ajutisest raamistikust
ning vähese tähtsusega abi andmisel VTA määrusest ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatust.
(3) Kui toetus on riigiabi, kontrollib toetuse andja, et meetme raames antav toetus ei ületaks koos
muude riigiabi ajutise raamistiku jaotise 3.1 alusel antud toetustega riigiabi ajutise raamistiku
punktis 22 nimetatud summat taotleja kohta.
(4) Kui toetus loetakse vähese tähtsusega abiks VTA määruse mõistes, kontrollib toetuse andja
riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrist, et taotletava toetuse andmise korral ei ületaks
taotlejale kolme järjestikuse majandusaasta jooksul eraldatud vähese tähtsusega abi koos
taotlusvoorust eraldatava toetusega 200 000 eurot.
(5) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised isikud, kes on
omavahel seotud VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt. Lisaks võetakse vähese tähtsusega abi
andmisel arvesse VTA määruse artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese
tähtsusega abi kumuleerimisreegleid.
(6) Riigiabi antakse Euroopa Komisjoni vastava riigiabi lubava otsuse vastuvõtmisest, kuid mitte
kauem kui riigiabi ajutises raamistikus sätestatud tähtajani.
2. peatükk
Nõuded taotlejale, taotlusele ja toetuse taotlemine
§ 4. Nõuded taotlejale
(1) Taotleja võib olla Eestis registreeritud eraõiguslik juriidiline isik, välja arvatud riigi asutatud
sihtasutus:
1) elamuskeskuse pidaja, kes pakub tasulise sissepääsu alusel siseruumis, püsivas asukohas
teaduslikul, hariduslikul või meelelahutuslikul eesmärgil elamusteenust, millest on avalikkust
teavitatud ning mis on olnud avalikkusele kättesaadavad erinevates vanuserühmades
sihtgruppidele (edaspidi elamuskeskus) või;
2) hoone valdaja, kes tegeleb teatri-, kontserdi-, konverentside ja teiste selliste ürituste
korraldamiseks kasutatavate hoonete käitusega, kelle põhitegevusala on justiitsministri 28.
detsembri 2005. a määruses nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord“ lisas 16 „Eesti
majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK)“ sätestatud tegevusala koodiga jagu R 90041
(edaspidi konverentsikeskus).
(2) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:
1) tema tegevus on käesoleva määruse § 1 lõikes 1 toodud piirangute tõttu täielikult peatunud või
oluliselt piiratud;
2) ta ei ole pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel ning tal puudub kehtiv äriregistrist
kustutamise hoiatus;
3) tal puuduvad riiklike maksude maksuvõlad või on need taotluse esitamise ajaks ajatatud;
4) tal ei ole majandusaasta aruande ega maksudeklaratsioonide esitamise võlga;
5) juhul kui toetuse andja on teinud taotleja kohta varem toetuse tagasinõudmise otsuse, ei ole tal
otsuse kohaselt tagasimaksmisele kuuluv toetus tähtajaks tagasi maksmata;
6) ta ei ole raskustes ettevõtja Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 Euroopa Liidu
aluslepingu artiklite 107 ja 108 alusel, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku
sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), muudetud komisjoni määrusega (EL) 2017/1084
(ELT L 156, 20.06.2017, lk 1–18) (edaspidi üldise grupierandi määrus) artikli 2 punkti 18
mõistes 31. detsembri 2019. a seisuga;
7) erandina punktis 6 sätestatust võib taotleja olla mikro- või väikeettevõtja üldise grupierandi
määruse I lisa tähenduses, kes oli raskustes juba 31. detsembril 2019, COVID-19 raamistiku
punkti 22 tingimustel.
§ 5. Nõuded taotlusele
Taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid ja dokumente:
1) üldandmed taotleja kohta;
2) taotleja kinnitus enda vastavuse kohta käesoleva määruse §-s 4 sätestatud nõuetele;
3) taotleja majandustegevusele COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikust
tulenevatest piirangutest tingitud mõjude lühikirjeldus;
4) teave, kui taotleja on taotlenud ja/või saanud toetust samal ajal mitmest COVID-19
toetusmeetmest;
5) käesoleva määruse § 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud elamuskeskuse või punktis 2 nimetatud
konverentsikeskuse tegevuskoht (aadress), elamuskeskuse puhul ka elamuskeskuse nimi;
6) taotleja 2019. aasta kinnitatud kasumiaruanne, kui taotleja on täisühing või usaldusühing;
7) kasumiaruanne ja bilanss 31. detsembri 2020 seisuga, kui taotleja ei tegutsenud 2019. aastal,
kuid äriregistrile majandusaasta aruande esitamise tähtaeg ei ole veel saabunud;
8) kasumiaruanne ja bilanss, kui taotleja alustas tegutsemist 2019. aastal ning alustamisest
tingituna on tema majandusaasta ühe korra pikem kui 12 kuud, kuid äriregistrile majandusaasta
aruande esitamise tähtaeg ei ole veel saabunud;
9) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel ja volitus ei ole antud toetuse
andja toetuste taotlemise e-keskkonna (edaspidi e-keskkond) kaudu.
§ 6. Taotluse esitamine
(1) Taotlusvooru eelarve kinnitab kultuuriminister käskkirjaga.
(2) Taotluste esitamise tähtajast ja eelarvest teavitab toetuse andja oma veebilehel vähemalt kolm
kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva.
(3) Taotlus tuleb esitada käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt teatatud tähtaja jooksul.
(4) Taotluse peab esitama esindusõiguslik isik e-keskkonna kaudu. Toetuse andja kinnitab
taotluse kättesaamist.
(5) Kui taotluse esitamisel esineb e-keskkonnas tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegset
esitamist, loetakse taotluse esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea likvideerimist.
3. peatükk
Toetuse suurus
§ 7. Toetuse suurus
(1) Toetussumma arvutamise alus on vastavalt tegutsetud kuudele 2019. aastal teenitud 2,5 kuu
keskmine käive, kuid mitte rohkem kui 150 000 eurot taotleja kohta.
(2) Kui taotleja alustas tegutsemist 2018. aastal ning alustamisest tingituna on tema
majandusaasta ühe korra pikem kui 12 kuud, võetakse 2018. aasta tegutsetud kuude käive,
liidetakse see 2019. aasta käibele ning arvutatakse tegutsetud kuude 2,5 kuu keskmine käibe
summa, kuid mitte rohkem kui 150 000 eurot taotleja kohta.
(3) Kui taotleja majandusaasta ei ühti kalendriaastaga, võetakse toetussumma arvutamise aluseks
2018. ja 2019. majandusaasta käive.
(4) Kui taotleja majandusaasta ei ühti kalendriaastaga ja taotleja alustas tegutsemist 2019. aastal,
võetakse toetussumma arvutamise aluseks tema viimase majandusaasta käive.
(5) 31. detsembri 2020 seisuga täpselt või vähem kui aasta tegutsenud taotleja toetussumma
arvutamise alus on 2020. aastal vastavalt tegutsetud kuudele teenitud 2,5 kuu keskmine käive,
kuid mitte rohkem kui 150 000 eurot taotleja kohta.
(6) Juhul kui toetuse rahastamise eelarvest ei piisa kõigi nõuetele vastavate taotluste
rahuldamiseks käesolevas paragrahvis sätestatud määras, leitakse toetuse lõplik summa
proportsionaalsuse põhimõttel. Selleks arvutatakse maksimaalsete vajaduste kogusumma ja
taotlusvooru eelarve vahe. Taotleja maksimaalset vajadust vähendatakse protsendimääras, mille
võrra ületab nimetatud vajaduste kogusumma eelarvet nii, et taotlejatele eraldatav kogusumma
oleks võrdne taotlusvooru eelarvega.
(7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–5 nimetatud käibe hulka arvestatakse mittetulundusühingute
ja sihtasutuste puhul kasumiaruande read „tulu ettevõtlusest“ ja „muud tulud“.
(8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–5 nimetatud käibe hulka arvestatakse äriühingute puhul
kasumiaruande rida „müügitulu“.
(9) Toetust ei maksta, kui toetuse suurus on väiksem kui 500 eurot, välja arvatud juhul, kui
käesoleva paragrahvi 6 alusel toimub toetussumma proportsionaalne vähendamine.
(10) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–5 nimetatud käibe hulka ei arvestata annetusi ja toetuseid.
4. peatükk
Taotluse menetlemine ja toetuse maksmine
§ 8. Taotluse menetlemine
(1) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 30 tööpäeva alates taotlusvooru sulgemisest.
(2) Taotluse tähtaja jooksul esitamata jätmisel või kui taotleja ei vasta käesoleva määruse § 3
lõigetes 3 ja 4 sätestatud nõudele, jäetakse taotlus läbi vaatamata.
(3) Kui taotleja on taotluse esitamise tähtaja ületanud mõjuval põhjusel, võib toetuse andja omal
algatusel või taotleja taotluse alusel tähtaja ennistada haldusmenetluse seaduse §-s 34 sätestatud
korras.
(4) Taotluse menetlemise käigus võib toetuse andja nõuda taotlejalt selgitusi, lisainformatsiooni,
taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad
puudused.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud puuduste kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda
taotlejale kuni viis tööpäeva, mil taotluse menetlemise aeg peatub. Toetuse andja jätab taotluse
läbi vaatamata, kui taotleja ei ole tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud, ning teavitab sellest
taotlejat e-keskkonna kaudu kümne tööpäeva jooksul alates käesolevas lõikes toodud tähtaja
saabumisest. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks.
(6) Toetuse andja tunnistab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik
käesoleva määruse §-des 4 ja 5 sätestatud nõuded.
§ 9. Taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimused ja kord
(1) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb Riigi Tugiteenuste Keskus.
(2) Taotluse rahuldamise otsus tehakse juhul, kui taotleja ja taotlus vastavad käesolevas
määruses nimetatud nõuetele.
(3) Taotluse võib rahuldada osaliselt, kui taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole kooskõlas
käesoleva määruse § 3 lõigetega 3 või 4 või käesoleva määruse § 7 lõikes 6 sätestatud juhul.
Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on sellega nõus. Taotleja nõusolekut ei
küsita, kui taotlus rahuldatakse osaliselt käesoleva määruse § 7 lõike 6 alusel.
(4) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui
1) taotleja ja/või taotlus ei vasta kasvõi ühele käesoleva määruse §-des 4 ja 5 sätestatud
tingimustele;
2) taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil;
3) käesoleva määruse § 7 lõikes 9 sätestatud juhul;
4) taotleja ei ole nõus taotluse osalise rahuldamisega;
5) taotleja ei võimalda taotluse nõuetele vastavust kontrollida.
(5) Taotlejale saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus e-keskkonna kaudu.
§ 10. Toetuse maksmine
Toetus makstakse toetuse saajale välja kümne tööpäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise
otsuse tegemist.
§ 11. Vaide esitamine
(1) Toetuse andja otsuse või toimingu peale võib vaide esitada haldusmenetluse seaduses
sätestatud korras.
(2) Toetuse andja lahendab vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.
5. peatükk
Toetuse tagasinõudmine
§ 12. Toetuse tagasinõudmine
(1) Otsuse toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise kohta teeb toetuse andja kaalutlusõiguse
kohaselt järgmistel juhtudel:
1) ilmneb asjaolu, mille korral ei oleks taotlust rahuldatud;
2) toetuse saaja on esitanud valeandmeid või andmeid varjanud;
3) toetuse andmine ei ole kooskõlas riigiabi reeglitega.
(2) Toetuse tagasinõude otsuse võib teha ühe aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse
täitmise lõppemisest arvates, välja arvatud juhul, kui riigiabi andmist reguleerivast õigusaktist
tuleneb teisiti.
(3) Toetuse saaja peab tagasinõutud toetuse tagasi maksma 60 kalendripäeva jooksul otsuse
kehtima hakkamise päevast alates.
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Anneli Ott Tarvi Sits
minister kantsler
Kultuuriministri määruse „COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikust
tulenevatest piirangutest tingitud erakorraline abi elamuskeskuste pidajatele ning
konverentside ja teiste selliste ürituste korraldamiseks kasutatavate hoonete
valdajatele“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus ja eesmärk
Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.
Kultuuriministri määruse eelnõu (edaspidi eelnõu) reguleerib COVID-19 haigust põhjustava
koroonaviiruse levikust tulenevatest piirangutest tingitud erakorralise abi andmist
elamuskeskuste pidajatele ning konverentside ja teiste selliste ürituste korraldamiseks
kasutatavate hoonete valdajatele, kelle põhitegevus on Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020. a
korralduses nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja
piirangud“ kehtestatud piirangute tõttu täielikult peatatud või oluliselt piiratud. Riigi 2021.
aasta lisaeelarvega on nähtud ette rahalised vahendid COVID-19 haigust põhjustava
koroonaviiruse levikuga seotud kriisi ja sellest tulenevate piirangute mõju leevendamiseks.
Lisaeelarvega soovitakse leevendada piirangutest tulenevaid kahjusid piirangutest otseselt
mõjutatud sektorites ning kiirendada kriisist välja tulemist. Meede on vajalik pehmendamaks
COVID-19 kriisi ja kehtestatud piirangute mõju määruse sihtrühma kuuluvas sektoris. Antud
meetme kogumaht on 1 500 000 eurot.
Täpsemad tingimused on välja töötatud sõltuvalt sektori spetsiifikast. Meetmest saab toetust
erasektor. Riigiasutused, riigi poolt asutatud ja riigi osalusega sihtasutused ning avalik-
õiguslikud juriidilised isikud antud meetme alla ei lähe.
Toetuse andmise üldtingimused on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 16. aprilli 2021. a
määrusega nr 38 „COVID-19 põhjustava viiruse levikuga seotud kriisi leevendamiseks ette
nähtud toetusmeetmete üldtingimused“ (edaspidi üldmäärus). Eelnõu on seotud Euroopa
Komisjoni teatisega „Riigiabi ajutine raamistik majanduse toetamiseks praeguse COVID-19
puhangu kontekstis“ (ELT C 91I, 20.03.2020, lk 1–9, muudetud ELT C 112 I, 04.04.2020,
lk 1–9; ELT C 164, 13.05.2020, lk 3–15; ELT C 218, 02.07.2020, lk 3–8; ELT C 340 I,
13.10.2020, lk 1–10; ELT C 34, 1.02.2021, lk 6–15, edaspidi riigiabi ajutine raamistik).
Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kultuuriministeeriumi ning Majandus-ja
Kommunikatsiooniministeeriumi ametnikud.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb 5 peatükist ja 12 paragrahvist.
1. peatükk
Üldsätted
Paragrahviga 1 kehtestatakse eelnõu reguleerimis- ja kohaldamisala.
Lõike 1 kohaselt kehtestatakse eelnõuga COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse
1
levikust tulenevatest piirangutest tingitud erakorralise abi saamise ning vahendite kasutamise
tingimused elamuskeskuste pidajatele ning konverentside ja teiste selliste ürituste
korraldamiseks kasutatavate hoonete valdajatele, kelle tegevus on alates 11. märtsist 2021
kuni piirangute lõpuni täielikult peatatud või oluliselt piiratud Vabariigi Valitsuse 19. augusti
2020. a korralduse nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja
piirangud“ tõttu.
Lõike 2 kohaselt tuleb eelnõuga reguleerimata küsimustele kohaldada Euroopa Liidu
vastavaid õigusakte, kui toetust antakse riigiabina või vähese tähtsusega abina, ja
haldusmenetluse seadust. Euroopa Liidu vastavate õigusaktide all on mõeldud Euroopa
Komisjoni riigiabi ajutise raamistiku reeglistikku, selle alusel toetuse andjale eraldatud
riigiabi loas kehtestatud tingimusi ning teisi Eestile otsekohalduvaid õigusakte, mistõttu tuleb
eelnõu kehtestamises ja toetuse andmise ülesannete täitmises juhinduda osapooltel otse neist.
Haldusmenetlusele tuleb kohaldada haldusmenetluse seaduse sätted kooskõlas eelnõus
sätestatud korra ja erisustega.
Lõike 3 kohaselt ei kohaldata eelnõu taotlejatele, kellele Euroopa Komisjoni või Euroopa
Kohtu otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks või väärkasutatuks ja
ühisturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasimaksmiseks.
Nimetatud nõue tuleneb riigiabi reeglitest ning siin ei saa rakendada võimalust, et kui
tagasimaksmise nõue on küll esitatud, kuid tähtaeg ei ole saabunud, võib uut toetust taotleda.
Toetust ei saa, kui varasema nõude kohaselt tagasimaksmisele kuuluv toetus on tagasi
maksmata, olenemata sellest, kas tähtaeg on saabunud või mitte.
Lõige 4 piirab eelnõu kohaldamist ning sätestab, et kui antakse vähese tähtsusega abi, ei tohi
seda kasutada näiteks tegevuseks, mis on seotud ekspordiga kolmandatesse riikidesse või
liikmesriikidesse, täpsemalt sellisele abile, mis on vahetult seotud eksporditavate koguste,
turustusvõrgu loomise ja toimimise või muude eksportimisest tulenevate jooksvate kuludega,
ning ka abile, mille tingimuseks on kodumaiste toodete kasutamine importtoodete asemel.
Lõikes 5 sätestatakse toetuse taotlemist ja saamist välistav asjaolu, mille eesmärgiks on
vältida olukordi, kus ettevõtja saab sama perioodi, samade piirangute eest ja samal
sihtotstarbel toetust mitmest kohast. See puudutab kõiki tõttu riigi 2021. a lisaeelarve
vahendite arvelt kehtestatud toetusmeetmeid. Eelkõike võib käesoleva toetusmeetme
sihtrühmal olla seos järgmiste toetusmeetmetega: kultuuriministri 20.04.2021 määrus nr 12
„COVID-19 puhangust tingitud erakorraline abi spordiobjektide valdajate toetamiseks“,
kultuuriministri 20.04.2020 määrus nr 14 „COVID-19 puhangust tingitud erakorraline abi
kultuurikorraldajatele“, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21.04.2020 määrus nr 16
„Ettevõtjate toetamine seoses COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikust
tulenevate piirangutega“. Välistust ei rakendada Eesti Töötukassa meetmele.
Lõike 6 kohaselt on toetuse andja Riigi Tugiteenuste Keskus, kes vastutab taotlusvooru
väljakuulutamise ja koordineerimise eest ehk teavitab taotlejaid ja avalikkust toetuse saamise
võimalusest, menetleb taotlust ja otsustab, kas taotlus rahuldada või mitte jne.
Paragrahviga 2 kehtestatakse toetuse andmise eesmärk ja tulemus.
Toetuse andmise eesmärk on COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikust
tulenevatest piirangutest oluliselt mõjutatud sihtrühma jätkusuutlikkuse tagamine ja toetuse
2
andmise tulemusena on tagatud nende majanduslik jätkusuutlikkus pärast piirangute
lõppemist ja COVID-19 pandeemia raugemist.
Paragrahviga 3 kehtestatakse riigiabi reeglite kohaldumine.
Lõike 1 kohaselt võib eelnõu alusel toetuse andmine kvalifitseeruda riigiabiks
konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 mõistes või vähese tähtsusega abiks konkurentsiseaduse § 33
lõike 1 tähenduses. Konkurentsiseaduse § 30 lõige 1 sätestab, et riigiabiks loetakse Euroopa
Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 sätestatud abi. Riigiabi konkreetset definitsiooni
Euroopa Liidu toimimise leping ei anna, kuid artikli 107 lõike 1 järgi on riigiabi igasugune
liikmesriigi või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või
ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist,
ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust.
Vähese tähtsusega abi hinnatakse samade kriteeriumide alusel kui riigiabi. Kõikide taotluste
puhul hindab toetuse andja iga taotluse puhul eraldi, kas toetus loetakse riigiabiks, vähese
tähtsusega abiks või mitte.
Lõikes 2 sätestatakse riigiabi andmisel järgitavad õiguslikud alused ning antakse viited
vastavatele regulatsioonidele.
Lõike 3 kohaselt peab toetuse andja kontrollima enne riigiabi andmist, et kogu avaliku sektori
toetus ühele taotlejale riigiabi ajutise raamistiku alusel ei ületaks 1,8 miljonit eurot.
Arvestusse läheb kogu riigiabina antud kriisiabi, sh eelmisel aastal antud kriisiabi. Kontrolli
tehakse Riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrist.
Lõikes 4 sätestatakse, et vähese tähtsusega abi andmisel tuleb muuhulgas jälgida, et ühele
ettevõtjale (taotlejale) antava vähese tähtsusega abi kogusumma ei ületaks mis tahes kolme
eelarveaasta pikkuse ajavahemiku jooksul 200 000 eurot. Kogusumma all mõeldakse kogu
avaliku sektori toetust kokku. Kui vähese tähtsusega abina kvalifitseeruvat toetust taotletakse
suuremas summas, kui taotleja on õigustatud saama, vähendab toetuse andja taotleja
nõusolekul toetuse summat kuni vähese tähtsusega abi ülemmäärani.
Lõike 5 kohaselt loetakse vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel üheks ettevõtjaks kõik
sellised ettevõtjad, kes on omavahel seotud VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt. Artikli 2
lõike 2 kohaselt hõlmab „üks ettevõtja“ kõik ettevõtted, mille vahel on vähemalt üks
järgmistest tunnustest:
1) ettevõte omab teises ettevõttes aktsionäride või osanike häälteenamust;
2) ettevõttel on õigus ametisse määrata või ametist vabastada enamikku teise ettevõtte haldus-
, juht-, või järelevalveorgani liikmetest;
3) ettevõttel on õigus rakendada teise ettevõtte suhtes valitsevat mõju vastavalt teise
ettevõttega sõlmitud lepingule või selle asutamislepingule või põhikirjale;
4) ettevõte, mis on teise ettevõtte aktsionär või osanik, kontrollib vastavalt kokkuleppele teiste
aktsionäride või osanikega üksi sellise ettevõtte aktsionäride või osanike häälteenamust.
Üheks ettevõtjaks peetakse ka ettevõtteid, mis on eelmainitud punktides 1–4 kirjeldatud
suhtes ühe või enama muu ettevõtte kaudu. Vähese tähtsusega abi maksimaalse määra
väljaselgitamisel vaadeldakse ettevõtete seoseid riigipõhiselt. Euroopa Komisjon on „ühe
ettevõtja“ mõiste sisustamisel lähtunud asjaolust, et konkurentsieeskirjade kohaldamisel on
ettevõtja igasugune majandustegevusega tegelev üksus, olenemata tema õiguslikust seisundist
3
ja rahastamisviisist ning Euroopa Liidu Kohus on otsustanud, et kõiki sama üksuse
(õiguslikult või faktiliselt) kontrollitavaid üksusi tuleks käsitleda ühe ettevõtjana.
Lisaks võetakse toetuse andmisel arvesse VTA määruse artiklis 5 sätestatud erinevateks
eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreeglid. See tähendab, et üldise,
põllumajandusliku ja kalamajandusliku vähese tähtsusega abi summad ei tohi kokku ületada
200 000 eurot kolmeks majandusaastaks. Nimetatud kumuleerumisreegleid on arvesse võetud
ka riigiabi ja vähese tähtsusega abi registris, mis tähendab, et sealt nähtub, millist liiki ja kui
palju vähese tähtsusega abi on ettevõtjale antud.
Lõike 6 kohaselt saab riigiabi ajutise raamistiku alusel kriisiabi anda ehk taotluse rahuldamise
otsuse teha pärast seda kui Euroopa Komisjon on teinud vastava otsuse ehk meetme heaks
kiitnud. Toetuse andja esitab loa taotluse Euroopa Komisjonile peale eelnõu jõustumist.
Riigiabi ajutise raamistiku alusel saab toetuseid riigiabina eraldada kuni 31.12.2021.
2. peatükk
Nõuded taotlejale ja taotlusele ning toetuse taotlemine
Paragrahviga 4 kehtestatakse nõuded taotlejale.
Lõikes 1 kehtestatakse subjektide ring, kellele toetus on suunatud. Antud meetmest saavad
toetust eraõiguslikud juriidilised isikud. Toetusmeede hõlmab 2 sihtrühma:
1) Elamuskeskuse pidajad, kes pakuvad tasulise sissepääsu alusel siseruumis, püsivas
asukohas teaduslikul, hariduslikul või meelelahutuslikul eesmärgil elamusteenuseid, millest
on avalikkust teavitatud ning mis on olnud avalikkusele kättesaadavad erinevates
vanuserühmades sihtgruppidele. Oluline on välja tuua, et silmas ei ole peetud üksnes hoone
valdamist, vaid isikut, kes elamuskeskust peab. Elamuskeskuse pidaja on isik, kes korraldab
elamuskeskuses teenuste pakkumist ja saab omale piletitulu.
Sise- ja välisturistide teenindamiseks loodud mitmesugused turismiatraktsioonid on olulised
reisimotivatsiooni loojad ning paljud neist populaarsed pereturismi sihtkohad üle Eesti.
Elamuskeskus on püsivas asukohas olev siseruumis asuv kompleks, mis on avatud külastajale,
sealhulgas üksikkülastajale, tasulise sissepääsu alusel või on elamuskeskuse teenused
kasutatavad tasu eest. Selle pidaja pakub aastaringselt või tegutsemishooajal nimetatud
elamusteenust teaduslikul, hariduslikul või meelelahutuslikul eesmärgil. Samuti on oluline, et
pakutavatest teenustest on avalikkust teavitatud ning teenused on olnud avalikkusele
kättesaadavad erinevates vanuserühmades sihtgruppidele. See tähendab, et külastajal on
võimalik külastusaegadel tulla kohale ning tarbida hinnakirjastatud teenuseid (st hinnakiri on
eelnevalt avalikult kättesaadav) vaba ruumi olemasolu korral kas eelneva broneeringu alusel
või ilma. Teenuste tarbimine peab olema võimalik üksikkülastajatele. Elamuskeskuseks
loetakse määruse tähenduses külastuskeskuseid. Külastuskeskus on siserajatis (näiteks
seikluspark) või hoone, kus paikneb siseatraktsioon (näiteks ekspositsioon, veepark,
liikluslinn vmt). Elamuskeskuseks ei loeta spordiklubisid ja ilma lõõgastuskeskuseta
spordiklubidena tegutsevaid ujulaid ning erinevate tasuliste ekskursioonide pakkumist muud
tüüpi hoonetes (nt tootmisüksustes vmt) ning linna- või looduskeskkonnas toimuvate
ekskursioonide ja retkede korraldamist. Elamuskeskuseks ei loeta transpordivahenditel
(bussid, laevad jmt) pakutatavaid ekskursioone ja elamusteenuseid.
2) hoonete valdajad, kes tegelevad teatri-, kontserdi-, konverentside ja teiste selliste ürituste
4
korraldamiseks kasutatavate hoonete käitusega. Taotleja põhitegevusala peab olema
justiitsministri 28. detsembri 2005. aasta määruses nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise
kord” lisas 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK)” sätestatud tegevusala
koodiga jagu R 90041. Määruse kontekstis on neid ühiselt nimetatud konverentsikeskusteks.
Eesmärk on toetada konverentside ja muude ürituste korraldamiseks kasutatavate hoonete
valdajaid. Erinevate piirangute ja järsu nõudluse languse tõttu on nende ettevõtjate käive
langenud sõltuvalt ettevõttest 50-92%. Osad hoonete valdajad on saanud tegutseda
virtuaalsündmuste teenindamise näol, kuid need on üksikud näited. Kuivõrd personalikulud
moodustavad neis hoonetes väga väikese osa kulude struktuurist, on muud majandamiskulud
kõrged. Personali on juba vähendatud 50% ning osades paikades viidud praktiliselt nulli.
Prognoos on, et lisaks märtsi ja aprilli käibe kadumisele jätkub sarnane olukord ka mais ja
juunis. Uute sündmuste teenindamine saab hoo sisse pigem sügisest ning siis ka kohalike
korraldajate poolt. Rahvusvahelised üritused naasevad mitte ennem kui kevadel 2022 ja siis
ka osaliselt, olles otseselt seotud olukorraga meil, maailmas ja teiste riikide tingimuste,
piirangutega. Selle sihtrühma põhitegevusala EMTAK-kood on 90041 (teatrimajade,
kontserdihallide, -saalide jms hoonete käitus). Kui viidatud EMTAK ei ole ettevõtja jaoks
põhitegevusala, siis ta toetust taotleda ei saa.
Toetuse sihtrühmast on välistatud füüsilisest isikust ettevõtjad, riigiasutused, avalik-
õiguslikud juriidilised isikud ja ka riigi poolt asutatud või riigi osalusega sihtasutused, sest
neile on riik loonud eraldi meetmed.
Lõikega 2 kehtestatakse täpsustavad nõuded taotlejale.
Punkti 1 kohaselt saab toetust taotleja, kelle tegevus on eelnõu § 1 lõikes 1 toodud perioodil
oluliselt piiratud kehtestatud piirangute tõttu. See tähendab seda, et kas taotleja tegevus on
Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020. a korralduse nr 282 „COVID-19 haiguse leviku
tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ alusel alates 11. märtsist 2021 täielikult
peatatud, ehk teenuse osutamine on keelatud või on sellele seatud sellised tingimused, mis
ulatuslikult on mõjutanud oluliselt taotleja tavapärast majandustegevust. Nõue on seotud
määruse § 5 punktis 3 sätestatud nõudega, mille kohaselt peab taotleja esitama taotluses teabe
seatud piirangute mõjust tema majandustegevusele.
Punkti 2 kohaselt kontrollitakse, et taotleja suhtes ei ole välja kuulutatud pankrotti, ta ei ole
likvideerimisel ega sundlõpetamisel. Teavet pankroti, likvideerimise ja sundlõpetamise
menetluse kohta saab äriregistrist, samuti väljaandest Ametlikud Teadaanded.
Punktis 3 sätestatakse, et taotlejal ei tohi olla maksu- või maksevõlga riigile taotluse esitamise
seisuga või on need ajatatud. Kui taotlejal on maksu- ja maksevõlad, mis ei ole ajatatud, ei ole
nimetatud nõue täidetud. Maksu- ja maksevõla puudumisega arvestamise eesmärk on toetada
taotlejat, kellel ei ole tekkinud riigi ees rahalist võlga.
Punktis 4 sätestatakse, et taotlejal ei tohi olla äriregistrile majandusaasta aruande ega
maksudeklaratsioonide esitamise võlga kui see on kohane arvestades taotleja õiguslikku
vormi.
Punktis 5 sätestatakse, et toetust ei anta, kui taotlejale on tehtud tagasinõudmise otsus mõne
varasema toetuse raames ja tagasinõudmise otsuse kohaselt on tagasimaksmisele kuuluv
toetus tagasi maksmata. Silmas peetakse sellist olukorda, kus toetuse tagasimaksmiseks ette
5
nähtud tähtaeg on möödunud, sealhulgas ajatamisgraafiku alusel, kuid toetust ei ole ette
nähtud mahus tähtaja jooksul tagasi makstud. Nõude mõte ei ole kohustada tagasimaksmisele
kuuluvat toetust tagasi maksma enne tagasimakse tähtaega, vaid sellega ajendatakse
tagasimaksmisele kuuluvat toetust maksma tagasi tähtajaks.
Punktis 6 sätestatakse, et taotleja ei tohi olla raskustes olev ettevõtja Euroopa Komisjoni
määruse (EL) nr 651/2014 Euroopa Liidu aluslepingu artiklite 107 ja 108 alusel, millega
teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78),
muudetud komisjoni määrusega (EL) 2017/1084 (ELT L 156, 20.06.2017, lk 1–18) (edaspidi
üldise grupierandi määrus) artikli 2 punkti 18 mõistes 31. detsembri 2019. a seisuga.
Riigiabi taotlejale ei tohi olla Euroopa Liidu õiguse kohaselt raskustes 31. detsembri 2019. a
seisuga. Raskuses oleva ettevõtja definitsioon on toodud grupierandi määruse artikkel 2
punktis 18. Taotleja ei tohi vastata alltoodud tunnustele.
1. Kui on tegemist piiratud vastutusega äriühinguga, välja arvatud alla kolme aasta tegutsenud
väikese/keskmise suurusega ettevõtja (edaspidi VKE)), kes on akumuleeritud kahjumi tõttu
kaotanud üle poole oma märgitud osa- või aktsiakapitalist. Nii on see juhul, kui akumuleeritud
kahjumi mahaarvamine reservidest (ning kõikidest muudest elementidest, mida üldiselt
peetakse äriühingu omavahendite osaks) annab negatiivse tulemuse, mis ületab poole
märgitud osa- või aktsiakapitalist. Piiratud vastutusega äriühinguteks loetakse osaühing, millel
on osadeks jaotatud osakapital, ja aktsiaselts, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital.
2. Äriühing, välja arvatud alla kolme aasta tegutsenud VKE, kus vähemalt mõnel liikmel on
piiramatu vastutus äriühingu võlgade eest ja kes on kaotanud kogunenud kahjumi tõttu üle
poole oma arvetel olevast kapitalist.
3. Kui asjaomase ettevõtja suhtes on võlausaldajate soovil algatatud kõiki võlakohustusi
hõlmav maksejõuetusmenetlus või ettevõtja vastab siseriikliku õiguse kohaselt kõiki
võlakohustusi hõlmava maksejõuetusmenetluse kohaldamise kriteeriumidele. Maksejõuetus
on nähtus, mis iseloomustab ettevõtte majanduslikku seisundit, kuid ei tähenda iseenesest veel
isiku pankrotti (mida reguleerib pankrotiseadus). Maksejõuetuse põhitunnus on, et võlgnik ei
suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ning see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust
olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku
vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast
tulenevalt ajutine. Maksejõuetuse kontrollimisel tuleb lähtuda ettevõtte majandusaasta
aruandest (bilansist).
4. Kui ettevõtja on saanud päästmisabi ning ei ole veel laenu tagasi maksnud või garantiid
lõpetanud või on saanud ümberkorraldusabi ning tema suhtes kohaldatakse endiselt
ümberkorraldamiskava. Riigid võivad anda kahte sorti riigiabi: üks on päästmisabi ja teine on
restruktureerimisabi ja nende hulka ei loeta ajutise raamistiku alusel antavat abi. Neid antakse
raskuses olevale ettevõttele selleks, et ta nendest raskustest välja tuua. Seda võib anda kümne
aasta jooksul ühe korra. Restruktureerimisabi on ümberkorraldusabi.
5. Ettevõtja puhul, kes ei ole VKE, kui viimase kahe aasta jooksul: i) on ettevõtja arvestuslik
finantsvõimendus olnud suurem kui 7,5 ja ii) on ettevõtja EBITDA suhe intressimaksete
kattevarasse olnud alla 1,0.
Riigiabi ajutise raamistiku alusel tehakse erand raskustes olemise absoluutsele keelule mikro-
või väikeettevõtjate suhtes komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 I lisa tähenduses. Erand
seisneb selles, et tal lubatakse olla raskustes juba 31. detsembril 2019. a, tingimusel, et tema
6
suhtes ei kohaldata riikliku õiguse alusel maksejõuetusmenetlust ja et ta ei ole saanud
päästmisabi ega ümberkorraldamisabi.
Punktis 7 sätestatakse, et erandina punktis 6 sätestatust võib taotlejaks olla mikro- või
väikeettevõtja üldise grupierandi määruse I lisa tähenduses, kes oli raskustes juba 31.
detsembril 2019. a, COVID-19 raamistiku punkti 22 tingimustel.
Paragrahv 5 kehtestab üksikasjalikud nõuded taotlusele ehk milliseid andmeid ja dokumente
peab taotlus sisaldama.
Paragrahviga 6 sätestatakse taotluse esitamise regulatsioon.
Lõike 1 kohaselt kinnitab taotlusvooru eelarve kultuuriminister. Toetuse taotlemine toimub
vooruliselt.
Lõike 2 kohaselt teavitab toetuse andja taotlusvooru avamisest, taotluste esitamise tähtajast ja
taotlusvooru eelarvest oma veebilehel vähemalt kolm kalendripäeva enne taotlusvooru
avamise päeva.
Lõigetes 3-5 sätestatakse, et taotlus tuleb esitada määruse § 6 lõike 2 kohaselt teatatud tähtaja
jooksul. Kõiki ühte taotlusvooru esitatud taotlusi menetletakse samal ajal. Tähtajaks esitatud
taotlus peab olema esitatud ettenähtud viisil ja vormil koos nõutud dokumentidega.
Taotlemine toimub Riigi Tugiteenuste Keskuse toetuste taotlemise e-keskkonna kaudu
(edaspidi e-keskkond).
Kui taotluse esitamisel esineb e-keskkonnas tehniline viga ja selle tõttu ei ole võimalik
taotlust tähtpäevaks esitada, loetakse taotlus siiski tähtpäevaks esitatuks, kui see on toetuse
andjale saadetud tehnilise vea likvideerimise järgsel tööpäeval.
3. peatükk
Toetuse suurus
Paragrahviga 7 kehtestatakse toetuse suurus ja arvestamise alus.
Lõigetes 1-5 kirjeldatakse toetussumma arvutamise aluseid olenevalt taotleja tegutsemise ja
majandusaasta pikkusest. Toetussumma arvutamise aluseks on 2,5 kuu keskmine käive ning
toetus ühe taotleja kohta ei saa olla suurem kui 150 000 eurot. Toetuse andja arvutab toetuse
summa tuginedes taotleja 2019. a majandusaasta aruandes esitatud andmetele. Kuna esitatud
majandusaasta aruandes on äriregistris toetuse andjale kättesaadavad, ei pea taotleja neid
uuesti esitama. Juhul kui taotlejal ei ole äriregistrile majandusaasta aruande esitamise
kohustust või ei ole selle esitamise kohustus veel saabunud, siis esitab taotleja vajalikud teabe
koos taotlusega (määruse § 5 punktid 5 – 8). Kui taotleja ei tegutsenud 2019. a, vaid aastast
2020 on talle toetusumma arvutamise alus sätestatud määruse § 7 lõikes 5.
Lõikes 6 sätestatakse, et juhul kui toetuse rahastamise eelarvest ei piisa kõigi nõuetele
vastavate taotluste rahuldamiseks paragrahvis sätestatud määras, leitakse toetuse lõplik
summa proportsionaalsuse põhimõttel. Selleks arvutatakse maksimaalsete vajaduste
kogusumma ja taotlusvooru eelarve vahe. Taotleja maksimaalset vajadust vähendatakse
7
protsendimääras, mille võrra ületab nimetatud vajaduste kogusumma eelarvet nii, et
taotlejatele eraldatav kogusumma oleks võrdne taotlusvooru eelarvega.
Lõigetes 7-8 kirjeldatakse taotlejate juriidilise vormi lõikes, mida täpselt käibe hulka
arvestatakse.
Lõike 9 kohaselt kehtestatakse toetuse minimaalne eraldatav summa. Toetust ei maksta, kui
toetuse arvestuslik suurus on väiksem kui 500 eurot. Toetuse arvestuslik summa saadakse
kasutades esmalt eelnõu § 7 lõigetes 1, 2, 3, 4 või 5 toodud metoodikat. See piirmäär ei
kohaldu juhul kui toimub toetussumma proportsionaalne vähendamine.
Lõikes 10 täpsustatakse, et eelnõu § 7 lõigetes 1-5 nimetatud käibe hulka ei arvata toetuseid
ja annetusi.
4. peatükk
Taotluse menetlemine ja toetuse maksmine
Paragrahviga 8 kehtestatakse taotluse menetlemise kord.
Lõikes 1 sätestatakse, et toetuse andja menetleb taotlust kuni 30 tööpäeva taotlusvooru
sulgemisest arvates. Haldusmenetluse seaduse § 41 järgi tuleb haldusorganil juhul, kui tal ei
ole võimalik haldusakti anda või toimingut sooritada ettenähtud aja jooksul, teha viivituseta
teatavaks tõenäoline aeg ning näidata tähtajast mittekinnipidamise põhjus.
Lõike 2 kohaselt jäetakse taotlus läbi vaatamata, kui seda ei ole tähtajaks esitatud või kui see
ei vasta määruse § 3 lõigetes 3 või 4 sätestatud tingimustele.
Lõike 3 kohaselt võib toetuse andja taotluse esitamise tähtaja ennistada. Tähtaega võib
ennistada toetuse andja omal initsiatiivil või taotleja taotlusel. Mõlemal juhul peab
ennistamiseks olema mõjuv põhjus. Millised on mõjuvad põhjused, mis võivad olla
menetlustähtaja ennistamise aluseks, on toetuse andja otsustada lähtudes iga konkreetse juhu
asjaoludest. Selliseks põhjuseks saab olla sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise
vahetult mõjutada ei saanud (liiklustakistus, elektrikatkestusi).
Taotluse esitamise tähtaja ennistamist piiravad asjaolud, kui ennistamine toob kaasa
taotlusvooru rahalise mahu ületamise ning määruse järgi peaks kõik toetused
proportsionaalselt ringi arvutama, ehk teiste taotlejate õigusi ei tohi ennistamisega riivata.
Lõigete 4 ja 5 kohaselt võib toetuse andja juhul, kui taotluse läbi vaatamise käigus selgub, et
taotlus ei ole piisavalt selge ja/või selles esinevad puudused, küsida taotlejalt selgitusi ja
lisadokumente taotluses esitatud andmete kohta või nõuda taotluse täiendamist või muutmist.
Taotlejale edastatakse e-keskkonna kaudu vastavasisuline teade, milles on kirjeldatud
asjaolud, mis vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisateavet, ning märgitud tähtaeg
puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda taotlejale kuni
viis tööpäeva, mil peatub eelnõu § 8 lõikes 1 toodud taotluse menetlemise aeg. Kui puudus
kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks.
Toetuse andja jätab taotluse läbi vaatamata, kui taotleja ei ole eelnõu § 8 lõikes 5 sätestatud
tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud või kui puuduste kõrvaldamise raames esitatud lisateave
8
ei anna ikkagi alust lugeda nõuet täidetuks. Sellekohane teade edastatakse taotlejale e-
keskkonna kaudu kümne tööpäeva jooksul tähtaja saabumisest arvates.
Lõike 6 kohaselt saab toetuse andja tunnistada taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks ainult
juhul, kui on täidetud kõik eelnõu § 4 ja 5 sätestatud nõuded. Juhul kui taotleja ja/või taotluse
vastavuskontrolli tulemusena ilmneb puudus, mida ei ole võimalik kõrvalda või seda ei
kõrvaldata, tunnistab toetuse andja taotleja ja/või taotluse nõuetele mittevastavaks ning teeb
taotluse rahuldamata jätmise otsuse.
Paragrahvis 9 nähakse ette taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimused ja kord
ning üldised alused.
Lõikes 1 sätestatakse, kes teeb taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise otsuse.
Lõike 2 kohaselt rahuldatakse taotlus juhul, kui taotleja ja taotlus vastavad eelnõus nimetatud
nõuetele.
Lõike 3 kohaselt võib taotluse rahuldada osaliselt. Osaline rahuldamine on põhjendatud kui
taotleja taotleb riigiabi või vähese tähtsusega abi ning eelnõu §-s 7 toodud metoodika alusel
arvutatud toetussummat tuleb vähendada eelnõu § 3 lõigetes 3 või 4 toodud asjaolude tõttu.
Osalise rahuldamise korral on toetuse andjal kohustus taotleja ära kuulata. Kui taotleja ei ole
osalise rahuldamisega nõus, jäetakse taotlus rahuldamata. Taotlus võidakse osaliselt rahuldada
ka määruse § 7 lõikes 6 sätestatud toetussumma proportsionaalse vähendamise tõttu. Sel juhul
toetuse saaja nõusolekut ei küsita.
Lõike 4 kohaselt tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui taotleja ja/või taotlus ei vasta
kas või ühele eelnõus sätestatud nõudele, kui taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või
ähvardusega või muul õigusvastasel viisil, taotleja ei võimalda teha taotluse nõuetele
vastavuse kontrolli, toetuse arvestuslik suurus jääb alla toetuse miinimum summat või taotleja
ei ole nõus taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga.
Lõike 5 kohaselt saadetakse taotlejale tema kohta tehtud otsus e-keskkonna kaudu.
Paragrahviga 10 sätestatakse toetuse maksmise tingimused. Toetus makstakse toetuse
saajale ühes osas kümne tööpäeva jooksul taotluse rahuldamise otsuse tegemisest.
Paragrahvis 11 sätestatakse vaide esitamisse puutuv.
5. peatükk
Toetuse tagasinõudmine
Paragrahviga 12 reguleeritakse toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist ja toetuse
tagasimaksmist nimetatud otsuse alusel. Toetust taotledes nõustub taotleja toetuse eraldamise
tingimustega, sealhulgas kohustusega maksta toetus tagasi, kui toetust on saadud mõnel
toetuse tagasinõudmise aluse esinemisel.
Lõikes 1 sätestatakse, millal tehakse otsus toetuse tagasinõudmise kohta.
Lõike 2 kohaselt võib toetuse tagasinõudmise otsuse teha ühe aasta jooksul toetuse saaja
viimase kohustuse täitmise lõppemisest. Erisus on ebaseadusliku, väärkasutatud või
ühisturuga kokkusobimatu riigiabi korral. Sellisel juhul võib toetuse tagasinõudmise otsuse
9
teha kümne aasta jooksul pärast toetuse saajale toetuse eraldamist. Ebaseaduslikuks riigiabiks
loetakse nõukogu määruse (EL) nr 2015/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad
Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (kodifitseeritud tekst) (ELT L
248, 24.09.2015, lk 9–29), artikli 1 punktis f nimetatud abi. Riigiabi väärkasutamiseks
loetakse nõukogu määruse (EL) nr 2015/1589 artikli 1 punktis g sätestatut. Ebaseaduslik
riigiabi on uus abi, mis ei ole eraldatud kooskõlas riigiabi reeglitega. Väärkasutatud abi on
abi, mida ei ole kasutatud kooskõlas toetuse andmise tingimuste ja taotluse rahuldamise
otsusega.
Lõike 3 kohaselt tuleb toetus tagastada toetuse tagasinõudmise otsuse kehtima hakkamise
päevast arvestades 60 kalendripäeva jooksul. Toetuse tagasinõudmise otsus kui haldusakt
hakkab haldusmenetluse seaduse § 61 lõike 1 järgi kehtima alates selle kättetoimetamisest
koostoimes haldusmenetluse seaduse § 62 lõike 2 punktiga 2, mille kohaselt tuleb haldusakt
teha menetlusosalisele kättetoimetamisega teatavaks, kui varasem haldusakt tunnistatakse
kehtetuks või seda muudetakse.
Enne toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist tuleb anda toetuse saajale võimalus asjaolusid
selgitada ehk ta haldusmenetluse seaduse kohaselt ära kuulata. Sellega tagatakse, et toetuse
saaja on tema suhtes käimas olevast menetlusest teadlik ning ta on saanud otsustamisel teada
olevaid asjaolusid selgitada ja toetuse andja on saanud neid otsuse tegemisel arvesse võtta.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Eelnõus on viidatud õigusaktidele, millest tuleb
riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmisel lähtuda.
4. Eelnõu mõju
Eelnõu peamine eesmärk on vähendada COVID-19 viiruse leviku pidurdamiseks seatud
piirangute mõju. Toetuse eesmärgiks on leevendada piirangute mõju nendes ettevõtetes, kelle
tegevus on seetõttu peatunud või oluliselt piiratud. Peamine mõju ilmneb ettevõtete
majandusliku toimetuleku ja jätkusuutlikkuse tagamises. Mõju muudele valdkondadele ega
ebasoovitavaid mõjusid ei kaasne.
5. Eelnõu rakendamiseks vajalikud kulutused
Eelnõu rakendamisega kaasnevad kulud on 1 500 000 eurot. Rakendamiseks vajalikud
vahendid eraldatakse toetuse andjale riigi 2021. a lisaeelarvega. Eelnõu rakendamisega seotud
eeldatavad tulud avalduvad toetuse saaja majandustulemustes ja jätkusuutlikkuses.
6. Eelnõu rakendamine ja jõustumine
Eelnõu jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu on heakskiidetud Vabariigi Valitsuse 22.04.2021. a istungil.
10