Aruanne

Sisukord 1. Põhilised tegevussuunad ........................................................................................................ 4 1.1 Koroonaviiruse mõju ................................................................................................... 5 1.1.1 Esimene laine (märtsist suveni, sh üleminekuperiood eriolukorra lõppedes) ...... 5 1.1.2 Teine laine (alates septembrist) ............................................................................ 8 2. Juhtimine ................................................................................................................................ 9 2.1 Raamatukogude võrgu struktuur ja nõukogud ............................................................. 9 2.2 Eelarve ....................................................................................................................... 10 2.3 Projektid..................................................................................................................... 11 2.4 Personali koosseis, juhtimine ja areng ........................................................................... 12 2.4.1 Ülevaade täienduskoolitusest .................................................................................. 13 2.4.2 Tallinna Keskraamatukogu korraldatud koolitused raamatukoguhoidjatele üle Eesti .......................................................................................................................................... 13 2.4.3 Raamatukogutöötajate avalikud esinemised ........................................................... 14 2.4.4 Erialahariduse omandamine .................................................................................... 14 2.4.5 Töötajate tunnustamine ........................................................................................... 14 2.5 Raamatukogu haldusjuhtimine ....................................................................................... 15 2.5.1 Juurdepääs liikumispuudega inimesele ................................................................... 16 2.6 Raamatukogu arendustegevused infotehnoloogia valdkonnas ....................................... 17 3. Kogud: komplekteerimine ja töötlemine .............................................................................. 17 3.1 Komplekteerimise põhimõtted ja uuendused ................................................................. 18 3.1.1 Raamatute, sh e-raamatute komplekteerimine ........................................................ 19 3.1.2 Perioodika komplekteerimine ................................................................................. 22 3.1.3 Auviste komplekteerimine ...................................................................................... 23 3.2 Inventuurid, mahakandmised ......................................................................................... 23 4. Lugejateenindus ja raamatukoguteenused ............................................................................ 24 4.1 Avaliku teabe kättesaadavaks tegemine ......................................................................... 24 4.2 Raamatukogu kasutamine ja teenused ............................................................................ 25 Raamatukogu uued teenused ................................................................................................ 27 4.3 RVL teenindus................................................................................................................ 31 4.4 Laste- ja noorteteenindus ............................................................................................... 31 4.4.1 Laste-ja noortekirjanduse komplekteerimine .......................................................... 33 4.4.2 Laste ja noorte poolt raamatukogu kasutamine ....................................................... 33 4.4.3 Laste-ja noorte lugemisharjumuste kujundamine ja arendamine ............................ 34 2  4.4.4 Laste- ja noorteüritused ........................................................................................... 36 4.5 Erivajadustega sihtrühmade teenused ............................................................................ 37 4.6 Raamatukogu kui kohalikku pärandit jäädvustav, elukestvat õpet toetav ja vabaaja võimalusi pakkuv kultuurikeskkond .................................................................................... 39 4.6.1 kohalikul tasandil .................................................................................................... 40 4.6.2 riiklikul tasandil ....................................................................................................... 42 4.6.3 rahvusvahelisel tasandil ........................................................................................... 43 4.7 Raamatukogu koolituskeskusena kasutajatele ............................................................... 43 4.8 Raamatukoguteenuse turundus ja väljaanded................................................................. 45 4.9 Andmebaasid .................................................................................................................. 47 5. 2021. aasta tegevused ........................................................................................................... 47 LISA 1. Projektitoetused ja nende kasutamine 2020 ............................................................... 49 LISA 2. Personali koolitus ....................................................................................................... 51 LISA 3. Koolitused .................................................................................................................. 52 LISA 4. Raamatukogutöötajate avalikud esinemised............................................................... 55 LISA 5. Raamatukogude ehitamine, renoveerimine, remondid ............................................... 56 LISA 6. Hangitud inventar ja seadmed .................................................................................... 57 LISA 7. Valik laste- ja noorteüritusi ........................................................................................ 59 LISA 8. Veebilehed, Facebooki ja Instagrami kontod, blogid, YouTube ................................ 61 LISA 9. Laenatud teavikute esikümme aastal 2020 ................................................................. 63 3 Tabel 1. Üldandmed Linna nimi Elanike arv Üldkasutatavate Harukogude arv Kokku (01.12.19) raamatukogude arv Tallinn 443 910 1 17 + raamatukogubuss 18 1. Põhilised tegevussuunad 2020. aastal avas Tallinna Keskraamatukogu lugejatele palju uusi teenuseid, sh e-teenuseid. Koroonaviiruse haiguse COVID-19 leviku tõttu tuli kohapealsed teenused kujundada sõltuvalt perioodist (riigi poolt kehtestatud eriolukord või tervishoiualane hädaolukord, jooksvalt kehtestatud erinevad piirangud, Tallinna linna poolt kehtestatud roheline, kollane või punane stsenaarium) kas osaliselt või täielikult ümber kontaktivabaks ning koolitused ja üritused viia üle veebi. Eriolukorra ajal käivitatud uued e-teenused osutusid väga populaarseks ning kuuluvad täna ka püsivalt raamatukogu teenuste hulka. Näiteks koolitusi ja raamatukogutunde korraldatakse videosildade vahendusel, lastele loetakse raamatuid ette telefoni, Skype’i või Facebooki’i teel, seenioridele toimuvad Skype vestlusklubi kohtumised jm tegevused. 2020. aastasse jääb ka seemnelaeka avamine Laagna raamatukogus, kust lugejad saavad tasuta seemneid laenata, Naxose e-muusikakogude lisandumine e-raamatukogude loetellu ning võimalus saada kirjandust kätte kontaktivabalt, sealjuures tasulise teenusena üle Eesti asuvatesse pakiautomaatidesse. Raamatukogu teenuseid kasutas 2020. aastal rekordarv lugejaid - üle 76 000 inimese (kasv 3,6%) ning raamatukogu külastati füüsiliselt ja virtuaalselt rohkem kui 1,72 miljonit korda. Koroonaviiruse levikule reageeris raamatukogu uute teenuste avamisega, mille tulemusel kasvas virtuaalkülastuste arv 96,8% ja infopäringute arv 56,7%. Kojulaenutuste arv kasvas 8,3% ning seda peamiselt tänu lugejate suurele huvile e-raamatute vastu. E-raamatukogude avamise järel kõigile Eesti elanikele (18. märtsil) tõusis nende kasutus mitmekordselt. Kõige populaarsem oli ELLU, uusi lugejaid lisandus ja e-raamatuid laenati 3 korda enam kui eelmisel aastal. 2020. aasta lõpuks tehti ca 130 000 e-laenutust, mis moodustas 7,2% kõikidest laenutustest. Aasta jooksul osales koolitustel üle 26 800 lugeja. YouTube’I kanalile koostati koolitusmaterjale digioskuste iseseisvaks omandamiseks ning nõustati telefoni ja veebi teel arvutikasutamisel tuge vajavaid inimesi. Eakatele lugesid raamatukoguhoidjad telefoni teel uudiseid ette ja vastasid igapäevaelu puudutavatele küsimustele. Seda tehes aitas raamatukogu ühtlasi vähendada eakate isolatsioonist ja suhtlemisvaegusest tulenevat üksindustunnet ja stressi. Erinevatel üritustel, millest mitmed toimusid veebis, osales kokku rohkem kui 57 000 lugejat, mis tähendas osalejate arvu osas 27,6% tõusu. 4 Raamatukogu peamine digikultuuriaastat tähistav projekt oli „Digiloojad raamatukogus”, mille eesmärgiks oli arendada noorte digioskusi ja julgustada neid olema ise digitaalse sisu loojad, mitte lihtsalt vaatajad ja edastajad. Aasta jooksul toimus kokku 32 animatsiooni, robootika ja mängudisaini digitöötuba. Digiteemadel toimus ka mitmeid rühmakoolitusi. Neist üks suuremaid oli sügisel Kännukuke raamatukogus toimunud 3D modelleerimise koolitus Avatud Kooli õpilastele, kes õppisid Tinkercad programmiga 3D kujundamist ning valmistasid endale 3D võtmehoidjad. Kahjuks jäi viiruseohu tõttu ära digituur mööda Eestimaa erinevaid paikkondi, mida valmistati ette koostöös Rahvusraamatukogu, Digikultuuri aasta korraldajate ning kohalike raamatukogudega. Digituuri asemel valmivad 2021. aasta algupoolel erinevate digiteemadega õpivideod, mille tegemisel osalevad ka Tallinna Keskraamatukogu raamatukoguhoidjad. 1.1 Koroonaviiruse mõju 1.1.1 Esimene laine (märtsist suveni, sh üleminekuperiood eriolukorra lõppedes) 11.03.2020 andis Maailma Terviseorganisatsioon teada, et Wuhanist (Hiinast) alguse saanud koroonaviiruse levik on võtnud pandeemia mõõtmed. Selleks ajaks oli Eestis tuvastatud juba mitu COVID-19 viiruse nakatumisjuhtumit. 12.03.2020 õhtul kuulutas Vabariigi Valitsus välja 1. maini kestva eriolukorra. Kohe algul võttis raamatukogu vastu otsuse teha kõik võimalik, et inimesi kriisis toetada. Raamatukogu otsustas riskirühma kuuluvad raamatukoguhoidjad suunata kodukontorisse erinevaid e-teenuseid pakkuma. Hakati planeerima e-teenuseid ja vajalikke töövahendeid, seadistama sülearvuteid kodukontorite/kaugtöö vajadustele, testiti internetiühendusi, alustati töötajate juhendamisega erinevate e-keskkondade osas. Siseveebi hakati jooksvalt lisama juhendeid ja infomaterjale (sh töökorralduse osas) nii raamatukoguhoidjatele kui koristajatele. Selleks, et tagada teenuste pakkumine raamatukogudes ja samas vähendada ka töötajate riski nakatuda koroonaviirusesse väljas ja ühistranspordis liikumisel, paigutati töötajad võimalusel ümber nii, et nad saaksid töötada kodule lähimas raamatukogus. Teenuste pakkumiseks jagati töötajatele isikukaitsevahendeid (nii palju, kui neid oli võimalik tol hetkel saada) – kindaid, visiire, käte desinfitseerimisvahendeid ja maske (nii palju, kui neid üldse oli sel hetkel reaalselt võimalik saada). Esimestest päevadest alates soovitati lugejatel lugeda e-raamatuid (tehti õppevideoid ja koostati erinevaid veebimaterjale e-raamatukogude kasutamise õpetamiseks, samuti viidi aasta jooksul läbi hulganisti selleteemalisi koolitusi ja nõustamisi), juhendati lugejaid telefoni ja veebi teel IKT ning e-teenuste kasutamisel jpm. Lugejaid teavitati, et viiviste arvestus on peatatud ning et nende käes olevate teavikute tagastustähtajad pikendatakse automaatselt vähemalt eriolukorra lõpuni. 14.03.2020 suleti 8 haruraamatukogu, mille ruumid ei võimaldanud külastajatel eriolukorra reegleid järgida, 16.03 suleti vastavalt Tallinna linnalt tulnud korraldustele kõik raamatukogud, marsruudile ei läinud ka raamatukogubuss. E-teenuste pakkumine jätkus kõikides teenindusüksustes, kontaktivaba laenutus ja tagastus neljas teeninduspunktis (eestikeelse kirjanduse osakonnas, võõrkeelse kirjanduse osakonnas, Kännukuke ja Paepealse haruraamatukogus). Teeninduspunktid avati raamatukogudes, kus oli võimalik tagada külastajate hajutatus ja võimalikult ohutu liikumisvoog ning töötajate turvalisus. Teeninduspunktides sai teavikuid 5 kontaktivabalt laenata ja tagastada (toonaste teadmiste ja Kultuuriministeeriumi juhiste tõttu jäid need enne uuesti väljalaenutamist 72 tunniks karantiini). Hädavajadusel oli võimalik kasutada arvutit (seansi pikkus 15 minutit), lugeda peamisi päevalehti, printida ja paljundada. Tavapäraselt on Tallinna Keskraamatukogu suuremad ja väiksemad haruraamatukogud erinevate lahtiolekuaegadega. Selleks, et kodukontoris töötajate ja haiguslehtede tõttu vähema personaliga toime tulla ning oma teenuseid lugejatele selgemalt kommunikeerida, lepiti kokku, et kõik teenindusosakonnad vastavad eriolukorra ajal telefonikõnedele ja suhtlevad veebikanalites E‒R kell 10‒18 ja L kell 10‒16, kõik haruraamatukogud T‒R kell 10‒18 ja L kell 10‒16. 18.03.2020 taastati võimalus raamatukogudest teavikuid ettetellimise teel ja raamatukogust kontaktivabalt koju laenata, kuid tagastamisega paluti oodata. 19.03.2020 hakati pakkuma e-teenust “Loeme ette”, kus telefoni või Skype teel loeti lastele jutte ette või lugesid lapsed raamatukoguhoidjatele ette. Teenus loodi eesmärgil ulatada abikäsi kodukontorisse jäänud lapsevanematele ja tähelepanu vajavatele lastele. Järgnesid mitmed teised e-teenused noortele ja seenioridele. Loodud e-teenused olid nii edukad, et jäidki raamatukogu püsiteenuste hulka. 30.03.2020 suleti seoses koroonaviiruse kiire levikuga Tallinnas ja Harjumaal ka teeninduspunktid. Suletud uste taga jätkus e-teenuste pakkumine ja kontaktivabaks laenutuseks raamatupakkide kokkupanemine. Avati ka uus tasuline teavikute kodulähedase pakiautomaati tellimise teenus. Eriolukorra ajal saadeti Omniva pakiautomaatidesse kokku 1170 raamatupakki. Eriolukorra järgselt tuli teenus aga peatada, kuna selle osutamiseks puudus edasine juriidiline alus (eriolukorra ajal võimaldas seda teha vastav Tallinna Kultuuriameti käskkiri). Teenust hakati ümber kujundama nii, et sellega saaks jätkata ka tavaolukorras. Eriolukorra perioodil hakati pakkuma koduteenindust kõigile Tallinna linna pensionäridele, kel COVID-19 riskigruppi kuulumise tõttu võis olla ohtlik väljas liikuda. Koduteenindusega uusi liitujaid oli siiki väga vähe. Mai lõpu seisuga oli raamatukogul 83 koduteeninduse kasutajat, neist 16 liitusid eriolukorra perioodil. Alternatiivina kohapeal lehelugemisele hakati pakkuma võimalust, et raamatukoguhoidjad loevad soovijatele (peamiselt seenioridele) telefoni või Skype’i teel artikleid ette. Nõusoleku selle teenuse osutamiseks eriolukorra perioodil andsid kõik suuremad päeva- ja nädalalehed. Antud teenuse raames raamatukoguhoidjatele küll helistati, kuid rohkem sooviti niisama raamatukoguhoidjaga suhelda ja arutleda riigis toimuva üle. Seda tehes aitas raamatukogu ühtlasi vähendada eakate isolatsioonist ja suhtlemisvaegusest tulenevat üksindustunnet ja stressi. Kriisiliinide koormuse vähendamiseks julgustati lugejaid pöörduma raamatukogu poole mitte ainult tavapäraste infopäringutega kirjanduse ja uurimistööde teemadel, vaid ka igapäevaelu küsimustes. Eriolukorrast väljumisel avati teenused järk-järgult, et tagada jätkuvate piirangute ja reeglite täitmine. Avamisel lähtuti Tallinna linnapea 6.05 2020. a käskkirjast „Tallinna linna asutuste töökorraldus COVID-19 levikust põhjustatud eriolukorrast väljumise ajal“, samuti „COVID-19 epideemiast tingitud eriolukorra piirangute leevendamise kavast Tallinnas“ ning Kultuuriministeeriumi 07.05.2020. a juhendist „COVID-19 käitumisjuhised raamatukogudele“ ja Terviseameti juhistest. 6 Perioodil 11.05–16.05.2020 sai teenindusosakondades teavikuid kontaktivabalt tagastada E–L kell 11–16 ning haruraamatukogudes T–L kell 11–16. 18.05 avati osaliselt teenindussaalid, alustati lisaks ettetellimisega kojulaenutusele ka eelregistreerimisega arvutitöökoha kasutamise pakkumisega raamatukogudes, kus oli võimalik täita kõiki ohutusnõudeid, sealjuures taastati täies mahus osade teenindusüksuste lahtiolekuajad. Kõik teenindussaalid ja teenused avati täielikult uuesti 01.06.2020. Et vältida suure hulga lugejate korraga raamatukogudesse tulemist, pikendati eriolukorra järel teavikute tähtaegu automaatselt kuni 24.06.2020. Viiviste arvestus taastati alles alates 25.06.2020. Kevadise koroonaviiruse laine kõrghetkel oli samaaegselt töölt kõrval 17% töötajatest seoses töövõimetuslehtedega, kaugtööl oli 20% töötajatest. Viiruse leviku tõkestamiseks kasutati erinevaid meetmeid: ajutiselt kontaktiga teenuste piiramine, e-teenuste suurendatud mahus osutamine, isikukaitsevahendite kasutamine kontaktiga teenuste osutamisel (maskid, visiirid, kindad), töötajate roteerumine ühistranspordi vältimiseks, võimalusel ja vajadusel kaugtöö, töötamiseks eraldi ruumide kasutamine, tööruumides distantsi hoidmine jne. Teise laine ettevalmistusena paigaldati teeninduslettidele kaitseklaasid ja täiendati isikukaitsevahendite varusid, telliti ohutut vahemaa hoidmist meeldetuletavad kleebised põrandatele ning lisati täiendavad plakatid distantsi hoidmiseks teenindussaalidesse. Uuendati siseveebis olevaid juhendeid teenuste osutamiseks. Jätkati kontaktivabade teenuste pakkumisega ja arendamisega. Kaardistati töötajate elukohad ja võimalikud elukohad kriisiperioodiks, kodused internetikiirused ja IKT vahendid. Infotehnoloogia osakond arendas, täiendas ja parendas kaugtöö võimekust ja võimalusi. Põhilised lisakulutused seoses eriolukorraga, tervishoiualase hädaolukorraga ning teiseks koroonaviiruse laineks ettevalmistumisega olid järgmised:  osades haruraamatukogudes erakorralised arvutikaabeldused arvutikasutamisteenuse tagamiseks, sh et teenuste pakkumisel oleks tagatud piirangutest (hajutatuse nõue, 2+2) kinnipidamine;  osades haruraamatukogudes andmeside kiiruse tõstmine veebi teel teenuste pakkumiseks (e-teenuste kvaliteedi tõstmiseks, mitme veebitunni korraga läbiviimise võimaldamiseks);  WiFi leviala laiendamine teenindusüksustes, kus avati välilugemissaale;  masspostituse lahendused lugejate teavitamiseks piirangutest ja teenustest;  kaugtöö võimaluste loomine, sh 4G võimekusega sülearvutite (14 tk) ostmine töötajatele kaugtöö tegemiseks;  mikrofoniga kõrvaklapid (30 tk) ja veebikaamerad (25 tk), et pakkuda teenuseid üle veebi;  juhtmevaba mikrofonilahendus võõrkeelse kirjanduse osakonnale YouTube’i saadete tegemiseks,  35 reguleeritava monitori hankimine mittereguleeritavate monitoride väljavahetamiseks – raamatukoguhoidjad istuvad arvutiekraani taga senisest enam, vaja tagada ergonoomiline töökoht;  31 uue otsinguarvuti ostmine – nendes on võimalik kasutada lugejatel ka ID-kaarti, sh ise ennast raamatukogu lugejaks registreerida (vähendab kontakti raamatukoguhoidja ja lugeja vahel);  pestavad klaviatuurid; 7   Zoom Pro teenuse kasutuselevõtt erinevate koolituste, vestlusringide ja ürituste läbiviimiseks;  uus ruuter kaugtöö efektiivsuse tagamiseks;  makseterminal teenindusüksustesse, kus see veel puudus (omatulu vähese laekumise tõttu ei peetud varem mõistlikuks kõikjal kasutusele võtta);  raamatukärud (30 tk), et korraldada kontaktivaba laenutust ja transportida raamatuid karantiini;  jalgadel seisvad reklaamalused (19 tk) ja pabertahvlid lugejate teavitamiseks;  ventilatsiooniseadmete korrastamine;  teisaldatavad kaitseekraanid teeninduslettidele (59 laia kaitseekraani ja 10 kitsast kaitseekraani), et valmistuda teiseks koroonaviiruse laineks;  pleksiklaaside ostmine töötajate ja lugejate eraldamiseks arvutiteenuse pakkumiseks ka eriolukorras ja punase stsenaariumi perioodil;  põranda- ja lauasirmid lugejatöökohtade eraldamiseks;  eestikeelse kirjanduse osakonnale kergesti teisaldatavad lauad, mille abil tagada rühmakoolitustel osalejate suurem eraldatus;  visiirid, maskid jm isikukaitsevahendid töötajatele;  ohutuslindid teenindusalade eraldamiseks;  käte desifitseerimisjaamad;  pedaaliga prügikastid;  toolid, lauad, päikesesirmid õueraamatukogude loomiseks. 1.1.2 Teine laine (alates septembrist) Koroonaviiruse teine laine saabus järk-järgult, mis andis võimaluse paindlikult teenuse osutamist ümber korraldada vastavalt riigis kehtestatud piirangutele. Vastavalt olukorra muutumisele vähendati kohapeal pakutavaid teenuseid (piirarvud kohapeal toimuvatele rühmakoolitustele jne) ning suurendati veebitegevuste mahtu. Kujundati ümber teavikute pakiautomaati saatmise teenus, täiendati tehnilist võimekust podcast’ide tegemiseks sobiva salvestustehnika hankimisega (et veebis paremini erinevaid vestlussaateid ja raamatututvustusi teha), alustati ettevalmistustega tagastusluukide paigaldamiseks jne. Jätkati kõikide eri- ja tervishoiualase hädaolukorra ajal loodud teenuste pakkumist, aga väiksemas mahus, kuna raamatukogud olid füüsiliselt avatud, v.a mõni struktuuriüksus mõned üksikud päevad (veebiteenuste osutamine siiski ei katkenud, nende pakkumist jätkati kodukontoritest). Kui märtsist augustini (k.a) suunati COVID-19 testi tegema vaid 3 raamatukogu töötajat, siis septembrist detsembrini (k.a) 39 töötajat. Iga kord, kui keegi töötajatest suunati testima, tekkis sama struktuuriüksuse töötajatele kohustus kanda lisaks visiirile ka kirurgimaski. Lisaks visiirile oli maski kandmine soovituslik ka muul perioodil ning paljud töötajad seda ka tegid (v.a need, kes tervislikel põhjustel seda teha ei saanud). Sügisel eraldati raamatukogule linna poolt raha RFID-põhisele teavikutuvastussüsteemile üleminekuks ja RFID-põhise iseteeninduse terviklahenduse hankimiseks. Septembri lõpus alustati rahvusvahelise riigihanke hankedokumendi koostamist, hange avaldati registris 14. detsembril. Aastatel 2021-2023 on plaanis kõik Tallinna Keskraamatukogu teavikud varustada RFID kiipidega ning töökohad RFID lugerite ja tarkvaraga. Plaanis on paigaldada 2021. a jooksul suuremate teenindusosakondade ja haruraamatukogude juurde kokku kaheksa 8 laenutuskappi. 2021.-2023. aastal on plaanis paigaldada igasse teenindusosakonda ja haruraamatukogusse iseteenindusautomaadid ja „targad“ tagastusriiulid. Kõige suuremaks väljakutseks on olnud raamatukogu töötajate ja külastajate ohutuse tagamine. See on eeldanud kõikide töövoogude ja teenindusprotsesside põhjalikku läbimõtlemist, asutusesiseste juhendite ja töökorralduse juhiste ning lugejatele suunatud eeskirjade pidevat ümberkirjutamist ja täiendamist vastavalt viiruse leviku hetkeolukorrale ning Kultuuriministeeriumi ja linna suunistele ja korraldustele. Suuremateks väljakutseteks olid ka IKT valmisolek suures mahus veebiteenuste pakkumiseks ning kodukontorite vajadused. Senisest enam tuli tegeleda avalikkuse teavitamisega (tekstid veebilehele, juhendid, pressiteated, masspostitused, e-kirjadele vastamised, sh sotsiaalmeedias jne) raamatukogu poolt pakutavate teenuste osas. Sügisest 2020 algatati kõigile suunatud kampaania “Tervena raamatukokku!”, mille raames pikendati tagastamistähtajad nt karantiini suunatud lugejatel ka siis, kui tähtaeg oli juba möödunud. Kriis andis raamatukogule võimaluse senisest enam lugejatele näidata, et toetab neid ka keerulistel eluperioodidel. Raamatukogu tegemistele osaks saanud suure meediatähelepanu ja veebiteenuste loomise kaudu jõudis raamatukogu ka inimesteni, kes varem raamatukogu teenustest midagi ei teadnud või ei tulnud neid raamatukogusse kohapeale kasutama. Erakorralistes oludes ilmnevad hästi töötajate võime teadmatusega toime tulla ja muutustega kohaneda. Eriolukorra ajal ilmutasid paljud töötajad suurepärast kohanemisvõimet, pakkudes välja lahendusi ootamatult muutunud olukorras. Samuti leidis kinnitust vajadus pidevalt digi- oskusi arendad. Tänu järjepidevale digioskuste arendamisele oli meie raamatukogu teistele eeskujuks uute ja uuenenud e-teenuste kiirel väljatöötamisel. 2. Juhtimine 1.2 Raamatukogude võrgu struktuur ja nõukogud Tallinna Keskraamatukogu on raamatukogu peamajast (Estonia pst 8), võõrkeelse kirjanduse osakonnast (Liivalaia 40), 17 haruraamatukogust, raamatukogubussist ja töötlusosakonnast koosnev tsentraliseeritud süsteem, mis teenindab Tallinna linna elanikke ja külalisi. Tallinna linnas elab ca 444 000 inimest ning kasulikku pinda on raamatukogudel kokku 10 665 m2. Samas, Espoos (Soomes), kus on elanikke ca 300 000, on 17 raamatukogul ja 2 raamatukogubussil kokku kasulikku pinda 18 887 m2. Linnaruum muutub ja vajalik on muuta ka raamatukogude asukohti. Mitmed raamatukogud (nt Tondi, Kadrioru) vajavad kaasaegse raamatukoguteenuse pakkumiseks tänasest oluliselt suuremat pinda. Samuti tuleks suure elanikkonnaga Lasnamäel avada vähemalt veel üks uus raamatukogu. Raamatukogubuss on jäänud vanaks, mistõttu on lähiaastatel vajalik uus raamatukogubuss. Tallinna Keskraamatukogul on kaks nõukogu: kogude kujundamise nõukogu (end komplekteerimisnõukogu) ja töökeskkonnanõukogu. Kogude kujundamise nõukogu pädevusse kuulub raamatukogu kogu komplekteerimise arengusuundade seadmine, 9 komplekteerimistegevuse, sh kogu sisu hindamine, komplekteerimist puudutavate aruannete ja uurimuste läbivaatamine ning raamatukogu töötlusosakonnale ettepanekute tegemine. Töökeskkonnanõukogu on tööandja ja töötajate esindajate koostöökogu, kus lahendatakse ettevõtte töötervishoiu ja tööohutusega seotud küsimusi. Mõlemale nõukogule tõi aasta 2020 uusi väljakutseid, sh seoses COVID-19 levikuga riigis. Nii näiteks tuli muuta raamatute valimise süsteemi raamatukogudesse (vältimaks kontakte eri struktuuriüksuste töötajate vahel) ning tõstatati küsimus kodukontorite ergonoomilisuse osas. Tähtsamad uued või muudetud käskkirjad 2020. aastal olid järgmised:  arvutitöökoha ja traadita andmesidevõrgu (WiFi) kasutamine;  e-teavikute laenutamine;  internetitöökoha kasutamise eeskiri eriolukorra perioodil ja edaspidi, kui on eluohtliku viiruse levimise oht;  kampaania „Tervena raamatukokku!“;  komplekteerimisnõukogu;  kontaktivaba teavikute laenutamine;  meetmed koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku tõkestamiseks raamatukogus;  raamatukogu tegevus alates 01.06.2020;  raamatukogu tegevus eriolukorra perioodil;  raamatukogu tegevus eriolukorrast väljumise perioodil;  riigihanke ja ostumenetluse korraldamine:  seemnete laenutamine;  sisekord;  sularahakassa inventuur;  Tallinna Keskraamatukogu asjaajamiskord;  tasuliste teenuste, tagatiste ja kaardimaksetehingute kajastamine;  teabehalduse korraldamine;  teavikute inventeerimine;  teavikute komplekteerimine;  teavikute kõlbmatuks tunnistamine ja mahakandmine;  teavikute pakiautomaati tellimise teenus;  tänumärgi statuut ja andmine. 1.3 Eelarve 2020. aasta eelarves moodustasid tulud omavalitsuselt 4 004 847 eurot (sisaldab ka ehitusinvesteeringuid), kahanemine eelmise aastaga võrreldes 1,4%. Tulud riigilt olid kokku 521 193 eurot (kasv 27,4%). Tulu muudest allikatest (annetused, välisprojekt) oli kokku 21 193 eurot (kasv 84,3%). Kuna COVID-19 viiruse mõjul vähenesid linnakassa tulude ja linna asutuste omatulude laekumised, siis sai raamatukogu suve alguses sarnaselt teiste linnaasutustega korralduse käituda kulutuste tegemisel säästlikult ning teha vaid neid kulutusi, mis on asutuse ülesannete täitmiseks kriitiliselt vajalikud. Samuti anti korraldus planeerida kulude kokkuhoidu. Sügisel vastuvõetud lisaeelarvega vähendati raamatukogu kulude eelarvet 51 712 eurot, sellest töötasu 47 610 eurot. 10 Tabel 2. Eelarve 2020 Eelarve Seisuga Seisuga Muutus % 31.12.19 € 31.12.20 € Eelarve kokku * 4 307 114 4 492 170 4,3% Tööjõukulu (sh erisoodustused, 2 785 914 2 868 390 3% tööjõukuludega kaasnevad maksud) Komplekteerimiskulu 752 317 892 124 18,6% sh KOV-lt 366 736 376 690 2,7% sh riigilt 375 898 495 332 31,8% Infotehnoloogiakulu 125 082 137 206 9,7% * ei sisalda ehitusinvesteeringuid Omatulu laekus 104 351 eurot (vähenemine võrreldes eelmise aastaga 30,7%), sellest lugejate võlgnevustest 66 933 (vähemine 31,7%), tasuliste teenuste eest 11 594 (vähenemine 36,5%), raamatukogu ruumide ja inventari kasutamise eest 3550 ja kommunaalteenuste edasimüügist 21 664 eurot. Raamatukogule mittevajalike teavikuid müüdi eelmise aastaga samas mahus (22 267 eurot), laekunud tulu kasutati uute teavikute ostmiseks. Ehitusinvesteeringuid eraldas Kultuuriamet summas 55 059 (kahanemine 68,9%) eurot. 1.4 Projektid Tabel 3. Projektidest saadud toetussummad ja nende kasutamine kokku aastal 2020 Projektid, toetused Eraldatud Kasutatud Projekti summa, € 2020, € üldmaksumus*, € Kultuurkapital 15 490 8250,8 18 142 Kultuuriministeerium jm riigi 24 232 16 159,55 28 824,6 toetusega projektid Muud projektid ja toetused 2890 1090,79 2890 Kokku 42 612 25 501,14 49 856,6 *projekti planeeritud üldmaksumus, sisaldab ka tagasi makstud jääki Projektide loetelu on toodud Lisas 1. Kultuurkapitali toetused võimaldasid raamatukogul korraldada erinevatele sihtrühmadele kirjandusega seotud üritusi ning maksta kirjanikele jt esinejatele tasu. Projektitoetuste abil arendati laste ja noorte lugemisharjumusi ning STEAM- oskusi, toetati lõimumist ning panustati raamatukoguteenuste arendamisse üle Eesti. Sotsiaalministeeriumi ja Tallinna Linnavalitsuse täiendava toetuse toel läbiviidud projekt „Õnnelik seenior“ pakkus eakatele arendavaid tegevusi ja vähendas üksindustunnet. COVID-19 pandeemia tõttu tagastati konverentsidel osalemiseks taotletud toetused, samuti jäi kasutamata osa „Õnnelik seenior“ projekti toetussummast, kuna antud projekti tegevused nägid ette eakatele, kes kuuluvad viiruse riskigruppi, tegevuste pakkumist kohapeal. Viiruse ägenemine Harjumaal ja Ida-Virumaal juba alates oktoobrist ei võimaldanud läbi viia vallakeskraamatukogu juhtide praktikat, selle asemel korraldati kahepäevane veebikoolitus 11 „Interaktiivsed raamatukogutunnid ja harivad online-mängud Sinu raamatukogus“. Võimalusel pikendati toetussummade kasutamise tähtaega ning viidi kirjanikega kohtumised üle veebi, nii et üldjuhul said projektid algselt planeeritud mahus läbi viidud. Kokku tuli loobuda eraldatud toetusest või tagastada toetuste kasutamata jääk summas 6482 eurot. 2020. aastal esitas raamatukogu projektitaotlusi mõnevõrra vähem kui varasematel aastatel, põhjuseks nii see, et regionaalse kultuuritegevuse toetamiseks viidi tavapärase nelja asemel läbi kolm taotlusvooru, kui ka see, et mitmete kevadel lõppema pidanud projektide tähtajad pikendati aasta lõpuni ning uued taotlused esitati kas 2020. a lõpus või uue aasta alguses. 2021. aastal esitatud taotlused tuleb koostada nii, et projekt võimaldaks tegevusi teha nii kohapeal kui üle veebi. 2.4 Personali koosseis, juhtimine ja areng 31.12.2020 seisuga töötas Tallinna Keskraamatukogus 159 töötajat (koosseis 141,7), sh 130 raamatukoguhoidjat (koosseis 119,75). 130-st raamatukoguhoidjast 110 on ülikooliharidusega, neist 57-l raamatukogundusharidus. Neljal raamatukoguhoidjal on raamatukogunduslik keskharidus ja 9 raamatukoguhoidjal kutsetunnistus, mis on omandatud peale 2010. aastat. Osadel raamatukoguhoidjatel on kõrgharidus veel omandamisel. 2020. aastal muudeti raamatukogu koosseisu eesmärgiga laiendada senisest veelgi maatriksjuhtimist, et võimestada võtmevaldkondi, tugevdada tööd raamatukogule oluliste sihtrühmadega, rakendada erinevates struktuuriüksustes töötavate raamatukoguhoidjate pädevusi ja loomingulisust ning arendada nende teadmisi erinevates valdkondades. Pearaamatukoguhoidja asemel võeti kasutusele peaspetsialisti ametinimetus, laste- ja noorteteeninduse koordineerimine jagati kahe peaspetsialisti vahel ning ametinimetuses kajastati selgelt peaspetsialisti tegevusvaldkond. Ülesüsteemselt tegelevad võtmevaldkondade koordineerimisega lasteteeninduse, noorteteeninduse, haridustegevuse, sotsiaalse kaasatuse ning kultuurilise mitmekesisuse peaspetsialist. Maatriksjuhtimise tugvedamine vahetult enne koroonakriisi suurendas raamatukogu kiiret reageerimisvõimekust, efektiivsust ja paindlikkust ootamatult saabunud ebastabiilses keskkonnas. Avalike suhete osakonna ümberkorraldamise käigus suurenes osakonna koosseis arendusjuhi ametikoha võrra. Arendusjuht tegeleb arendusprojektidega, samuti töötajate koolitamise ja arendamisega ning täidab avalike suhete osakonna juhataja ülesandeid. Veebruaris võttis linnavalitsus vastu otsuse Tallinna linna 2020. aasta palga korrelatsiooni reservi jagamise osas järgnevalt: töötasu alammäära korrigeerimine, linna kultuuriasutuste põhipalkadeks ette nähtud vahendite suurendamine kuni 2,5%, et tagada sarnased võimalused riiklike kultuuriasustusega (Kultuuriministeeriumi ja TALO leppisid 2019. aasta lõpus kokku, et kõrgharidusega kultuuritöötajate töötasu alammäär 2020. a ei tõuse, kuid suurendatakse riiklike kultuuriasutuste põhipalkadeks ettenähtud vahendeid 2,5%) ning kõikide linna asutuste töötajate lisatasude ja preemiate tagamine võrdsetel alustel vähemalt 2% töötajate aasta põhipalkade summalt. Otsusega eraldati Tallinna Keskraamatukogule töötasudeks kokku 98 463 eurot ning töötasuga kaasnevateks maksudeks 33 291 eurot. Kuid eriolukorra tõttu lükati Tallinna Linnavalitsuse otsusega märtsis palga korrektsiooni reservi vahendite jaotamine Tallinna Kultuuriameti haldusala asutustes edasi kuni Tallinna Linnavalitsuse uue otsuseni, palgatõusud peatati. Sügisel esimese lisaeelarvega vähendati Keskraamatukogu kulude eelarves töötasu 47 610 eurot ehk siis summa võrra, mis algselt eraldati põhipalkade suurendamiseks. 12 Lisaks palgatõusule jäid koroonaviiruse leviku tõttu seisma mitmed Linnakantselei personaliteenistuse arendusprojektid (hallatavate asutuste töötajate SportID pilootprojekt ja töö tasustamise põhimõtted), mis oleksid rakendumisel tugevdanud motivatsioonipaketti. 2020. aastal viidi läbi 29 värbamist. 2.4.1 Ülevaade täienduskoolitusest Kiire olude muutus ja vajadus lähtuvalt sellest muutustega kaasa minna või arendusi eest vedada andis paljudele motivatsiooni enesearengule suuremat tähelepanu pöörata. Erakorralised olud andsid võimaluse töötajatele teada saada oma tegelike võimete ulatust. Erakorralised olud andsid võimaluse töötajatele teada saada oma tegelike võimete ulatust, samuti õppida vahetult praktikast, mida kiirelt muutuv olukord pakkus. 2020. aastal osalesid töötajad 98 koolitusel, sealhulgas sisekoolitustel. Koolitustel osales 129 töötajat, koolituste kestuseks oli 916 koolitustundi. Koolitustel osalemiste kohta on ülevaatlik tabel Lisas 2 ja 3. Tähelepanu pöörati digioskuste arendamisele, mida kinnistas praktiline veebiplatvormidel toimunud koolitustel osalemine. Aasta alguses toimunud noortetöö õppepäeval keskenduti noorte kaasamise võimalustele ja kogemuste jagamisele. Ka 2021. aastal arendatakse digi-, teenindus-, infootsingu oskusi ja kirjanduse tundmist. 2.4.2 Tallinna Keskraamatukogu korraldatud koolitused raamatukoguhoidjatele üle Eesti Tabel 2. Koolitused raamatukoguhoidjatele üle Eesti Koolituse Koolituse teema Koolituse Raamatukogu Eelarve/ aeg maht/ hoidjate arv/ Koolituseks kestus KOV-de arv kulutatud summa 6.11.2020 Aleksander Sibula 5,4 841 veebis 1164,18 erialapäev: noored lugejad kuulajat ja noortekirjandus 23.11.2020, Veebikoolitus: 9,15 23.11 – 51, 1093,64 26.11.2020 interaktiivsete 26.11 – 38 raamatukogutundide ja harivate online-mängude rakendamine raamatukogus Sibula erialapäeva keskendumine noortekirjandusele arendas järgmisi kompetentse: kogude kujundamine ning raamatukogu- ja infoteenuste pakkumine lähtuvalt sihtrühma vajadustest. Veebikoolitus arendas ennekõike digikeskkondades suhtlemise, aga ka sisuloome ja turvalisuse kompetentse. 13 2.4.3 Raamatukogutöötajate avalikud esinemised Tallinna Keskraamatukogu töötajate ettekanded ja loengud olid peamiselt teemadel erakorralistes oludes kontaktivabade ja veebiteenuste kiire arendamine. Täpsem ülevaade on Lisas 4. 06.11 toimus traditsiooniline Aleksander Sibulale pühendatud erialapäev, kus käsitleti noortekirjandust ning mille raames toimusid vestlusringid „Raamatud on ohtlikud?” ja “Kohustuslik kirjandus on halb?” Vestlusringe juhtisid Jaanika Palm ja Krista Kumberg, osalesid René Tendermann, Berit Kaschan, Rita Rätsepp ja raanatukogu noor vabatahtlik Diana ning Pille Liblik, Sass Henno, Kristiine Kurema ja raamatukogu noor vabatahtlik Joosep. Vestlusringi sai otsepildis jälgida Tallinna Keskraamatukogu Youtube’i kanalis ning see on järelevaadatav. Osaliselt kandis erialapäeva üle ERRi kultuuriportaal. Laste- ja noorteteeninduse peaspetsialistid jagasid veebis ürituste ja koolituste läbiviimise kogemusi raamatukoguhoidjatele üle Eesti nii koolituse ja nõustamiste kui ka erinevate ettekannete kaudu (nt Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu kooliraamatukoguhoidjate sektsiooni kohtumisel, kus lasteteeninduse peaspetsialist tutvustas e-platvorme ja põnevamaid raamatukogutunde). Juba mõne aja möödudes oli näha, et saadud teadmisi üle Eesti ka rakendati. Kaie Holm osales rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2021-2030 arengukava koostamise aruteluseminaril ning Tallinna Ülikooli korraldatud mõttetalgutel Eesti aktiivselt vananemise keskkonna arendamiseks. Kristel Palk ja Nadezhda Geryak osalesid ideede töötoas "Rändetaustaga lapsed ja noored koolikogukonnas" (Tartu Ülikooli RITA-RÄNNE projekt). Triinu Seppam-Saar ja Kaie Holm andsid intervjuu digikultuuri aasta raames koostatava digikultuuri ülevaate jaoks. 2.4.4 Erialahariduse omandamine. Raamatukoguhoidjate järelkasvu toetamine 2020. aastal õppis Eesti Rahvusraamatukogu raamatukoguhoidja kutseõppes kaks, Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituudi infoteaduse bakalaureuseõppes üks ja ja Tartu Ülikoolis infokorralduse erialal üks raamatukoguhoidja. Tallinna Keskraamatukogus käis 2020. aastal praktikal kuus üliõpilast, neist neli Tartu Ülikoolist. 2.4.5 Töötajate tunnustamine 2020. aastal said Kultuuriministeeriumi tänukirjad Sääse raamatukogu raamatukoguhoidja Ljudmilla Kapatsõna ja töötlusosakonna köitja Sirje Kriisa, Tallinna Kultuuriameti tänukirja majandusosakonna autojuht-ekspediitor Peeter Veevo. Tallinna Keskraamatukogu aastapreemia pälvis eestikeelse kirjanduse osakonna lasteteeninduse peaspetsialist Merle Tanilsoo. Parima lasteteeninduse eest tunnustati Paepealse raamatukogu ja parima noorteteeninduse eest eestikeelse kirjanduse osakonna kollektiivi. 2020. aastal korraldas traditsioonilise üle-eestilise infootsingu võistluse Tallinna Keskraamatukogu. Seoses võistluse korraldamisega võistlusel ei osaletud. 14 Raamatukogupäevadel (20.10.2020) toimunud kirjanduslikus mälumängus saavutas Tallinna Keskraamatukogu võistkond kaheksanda koha. Võistkonda kuulusid eestikeelse kirjanduse osakonna raamatukoguhoidjad Triinu Rannaäär, Alvar-Jaanus Tamm ja Sandra Kingisepp. Traditsiooniliselt tunnustati kolleegipreemiatega kaastöötajaid: hea koostööpartner 2019 - muusikaosakonna raamatukoguhoidja Ester Pomerants, ideede generaator – eestikeelse kirjanduse osakonna raamatukoguhoidja Mirjam Kaun, tubli uustulnuk – Laagna raamatukogu raamatukoguhoidja Inna Milovanova, tubli noortöötaja – eestikeelse kirjanduse osakonna raamatukoguhoidja Helen Kena, usin töömesilane – Tondi raamatukogu raamatukoguhoidja Aivi Kiviloo, vapper raamatukoguhoidja – eestikeelse kirjanduse osakonna juhataja Tiina Põldmaa, IT-tark – muusikaosakonna raamatukoguhoidja Liis Kivirand, aasta parima projekti läbiviija - võõrkeelse kirjanduse osakonna juhataja Kristel Palk, majahaldjas majandusosakonna koristaja – Aime Remma, kindel tugi – avalike suhete osakonna kommunikatsioonispetsialist Mari Sieberk ja usin mesilaspere Kalamaja raamatukogu. 2.5 Raamatukogu haldusjuhtimine Tallinna Keskraamatukogu raamatukogud paiknevad üle linna 19 hoones, üldpinnaga 14 391 m², neist neli hoonet on Tallinna Keskraamatukogu bilansis (Estonia pst 8 hoone, Pääsküla, Kännukuke ja Pelguranna raamatukogu) üldpinnaga 6942 m². Hoonete ja ruumide majandamiseks kulus 2020. aastal 346 982 eurot (km-ta). Kultuuriameti eraldatud investeeringuid (kokku summas 55 060 eurot) kasutati ventilatsiooniseadmete korrastamiseks, amortiseerunud valgustite vahetamiseks LEDide vastu, küttesüsteemi remontimiseks jms. Nii investeeringu- kui tegevuseelarvest tehtud olulisemate tööde ülevaade on toodud Lisas 5. Raamatukogubussi peatustes asendati kulunud ja katkised infotorud uute infopaneelidega. Raamatukogubuss ise on 12-aastane ja 2020. aastal kulus bussi hooldamiseks ja remondiks 3837 eurot (km-ta). Muusikaosakonna teenuste arendamine nõudis ka teenindussaali ruumilahenduse muutmist. Nii sai värvitud osa saali seintest ning hangitud varasemast suurema tööpinnaga ja sirmidega eraldatud lugejalauad ning istujat ümbrusest eraldava disainiga tugitool. Eriolukorra ajal remonditi Laagna raamatukogu endine hoidlaruum, et võtta see kasutusele noorteruumina. Nii said ruumi seinad ja lagi värvitud, paigaldatud uus elektrisüsteem, valgustid ja ventilatsiooniseade. Ühtlasi paigutati Laagna raamatukogu teenindussaalides ümber riiuleid jm inventari. Kuna 2019. aastal liisiti uus kaubik, siis pani Kultuuriamet raamatukogu vana Ford Transit kaubiku avalikule kirjalikule enampakkumisele ning oktoobris leidiski raamatukogu aastaid hästi teeninud sõiduk uue omaniku. Sügisel hakati sorteerima makulatuuri suunatud ajalehti, ajakirju, kõva- ja pehmekaanelisi raamatuid, mis võimaldab raamatukogul suunata veelgi suurema osa tekkivast vanapaberist taaskasutusse. COVID-19 viiruse leviku tingimustes teenuse tagamiseks hangiti kevadel 30 raamatukäru, 19 teisaldatavat reklaamstendi ja pabertahvleid. Eriolukorra ajal tagas finantsteenistus kõikidesse raamatukogudesse makseterminalid. Suvel hangiti toole, laudu, päikesesirme 15 õueraamatukogude loomiseks. Viiruseleviku teiseks laineks valmistudes soetati lauasirme teeninduslettidele töötajate kaitseks, põranda- ja lauasirme lugejatöökohtade eraldamiseks ning peamajja kergesti teisaldatavaid laudu, mille abil sai tagada rühmakoolitustel osalejate suurema eraldatuse. Hangiti ka pedaaliga prügikaste, käte desifitseerimisjaamu jm vahendeid viiruse leviku vähendamiseks. Kokku tehti COVID-19 viiruse levikuga seotud kulusid 26 757 eurot (km-ta), sellest inventarile 9426 eurot, meditsiini- ja hügieenivahenditele 9968 eurot, lisaks saadi teatud kaitse- ja desovahendeid linna tsentraalsete hangete raames. Lastele osteti raamatukogudesse sobivaid arvuti- ja kott-toole, teenindussaalidesse külastaja- ja töötajatele töötoole; Kännukuke raamatukokku lugejatele ka diivan. Uut inventari sai kõige enam Laagna raamatukogu: uued lauad-toolid, diivan ja suur teisaldav teler noorteruumi, diivan lasteteeninduse saali, köögimööbel ja köögitehnika töötajate puhkuruumi. Sõle raamatukogu õmblustoas tuli amortiseerinud overlok õmblusmasin asendada uuega. Kokku kasutati 2020. aastal inventari soetamiseks 33 072 eurot (km-ta). 2.5.1 Juurdepääs liikumispuudega inimesele Liikumispuudega inimene saab külastada enamikke Tallinna Keskraamatukogu raamatukogudest. Ratastooliga liikuv inimene ei saa külastada Kadrioru, Paepealse ja Torupilli raamatukogu. Keskraamatukokku (Estonia pst 8) ei saa liikumispuudega inimene siseneda peauksest ning majas saab ta liikuda ainult koos raamatukoguhoidjaga. Kahjuks puudub võimalus pääseda teisele korrusele raamatukoguteenuseid kasutama mitmekorruselistes raamatukogudes: Kännukuke, Pääsküla ja Sõle raamatukogus. See tähendab, et Sõle ja Pääsküla raamatukogus puudub ligipääs II korrusel asuvatele arvutitöökohtadele, perioodika kohallugemisteenusele ning lastele pakutavatele teenustele. Kännukuke raamatukogus asub teisel korrusel võõrkeelne kirjandus, noortele suunatud teenused ning ka innovatsioonilabor – kõigile nendele teenustele puudub liikumispuudega inimestel ligipääs. Nendes raamatukogudes saame anda I korrusel kasutamiseks küll sülearvuti, kuid probleemi see ei lahenda, kuna sama sülearvutit kasutatakse ka esitlusteks ning nii võib juhtuda, et ürituste ja koolituste ajal ei ole meil võimalik liikumispuudega inimesele arvutitöökoha kasutamise teenust pakkuda. Liikumispuudega autojuhi või liikumispuudega või pimedat inimest teenindava juhi sõiduki parkimine raamatukogude lähedal võib olla raskendatud. Kuna liiklus pealinnas on tihe, autosid palju, siis võib raamatukogu lähedale autole parkimiskoha leidmine olla vahel üsna keeruline. Raamatukogu veebilehel on alarubriik ”Erivajadustega lugejale”, kus on toodud vajalik info ratastoolis lugejale. Juurdepääsetavust olulises mahus parandada ei olnud kahjuks võimalik. Kalamaja raamatukogule paigaldati automaatselt avanev välisuks ja 2021. aastal on plaanis rekonstrueerida ukse ees olev kaldtee, samuti paigaldada käsipuu. Käsipuude paigaldamine on plaanis ka Torupilli raamatukogu ja võõrkeelse kirjanduse osakonna välistrepile. Pääsküla raamatukogu sisetrepile paigaldati novembris täiendav, lastele sobiva kõrgusega käsipuu. Invatualetid on küll olemas mitmes raamatukogus, kuid samas mitte igal pool varustatud hädaväljakutsesüsteemiga. 2020. aastal parandati häiresüsteemi Pelguranna raamatukogus. Sellel aastal on plaanis häirenupud paigaldada Väike-Õismäe raamatukogu ja peamaja invatualettidesse. 16 Vajalikud oleksid täiendavad investeeringud raamatukogude ligipääsetavuse suurendamiseks, vastav rida on näiteks ette nähtud linna 2021. a investeeringute eelarves sotsiaalhoolekandes. 2.6 Raamatukogu arendustegevused infotehnoloogia valdkonnas Tähelepanu all oli andmeside kiiruse ja kvaliteedi parendamine. Männiku raamatukogu ühendus tõsteti ümber optilisele kaablile ja kiirusele 30/30Mbps. Nüüd on kõikide raamatukogude ühendused 30Mbps või kiiremad. Endiselt oli probleeme meie suurima haruraamatukogu, Kännukuke raamatukogu, andmeside kvaliteediga; lahenduseks oleks optiline kaabel, kuid selle paigaldamine on jäänud seni liiga kõrge hinna taha. Männi ja Laagna raamatukogus laiendati WiFi leviala, et pakkuda teenust lugejatele ka õues. Lugejate teavitamiseks piirangutest ja pakutavatest teenustest kasutati nii välist Sendsmaily masspostituse teenust kui rakendati masspostituse lahendus MailTrain. Kaabeldustöid tehti Laagna (teenindussaalide ümberkorraldamine), Nõmme (põrandakarbikute korrastamine) ning mitmetes teistes (nt Paepealse, Sõle ja Pelguranna) raamatukogudes lugejatele arvutiöökoha või teeninduse tagamiseks pandeemia ajal. Jätkati serverite, võrguseadmete ja arvutite tarkvarade uuendamist, et tagada seadmete turvaline töö. Suuremate failide üleslaadimiseks ja jagamiseks rakendati pilvelahendus. Osteti juurde tahvelarvuteid (4 tk), otsinguarvuteid (31), miniarvuteid (4 tk), ruuter, uus server, lisamälu olemasolevatele serveritele, uus switch, kontorikombaine (3 tk), reguleeritavaid monitore (35 tk), pestavaid klaviatuure, sülearvuteid (14 tk), veebikaameraid (25 tk), mikrofoniga kõrvaklappe (30 tk) jms. Kõikides töötajate ja lugejate arvutites uuendati Microsoft Office tarkvara versioonile 2019. Aktiivselt tegeleti kaugtöö võimaluste loomise ja parendamisega (turvalised kaugtöö lahendused) ning lahenduste leidmisega otseülekannete ja veebitundide tegemiseks. 3. Kogud: komplekteerimine ja töötlemine Seisuga 31. detsember 2020 kajastub e-kataloogis ESTER 100% Tallinna Keskraamatukogu kogudest, st sisestamata kogu enam ei ole. Tabel 5 ja 6. Kogu suurus seisuga 31.12.2020 ja elektrooniline kogu seisuga 31.12.2020 Eksemplaritüüp Kogu suurus 31.12.2020 Raamatud ja noodid 812 848 Auvised 14 940 Elektroonilised teavikud 335 Muud teavikud 2996 Kokku 831 119 Eksemplaritüüp Kogu suurus 31.12.2020 E-raamatud 19 489 Audioraamatud veebis 1346 E-noodid 123 17 E-jadaväljaanded 104 Kokku 21 062 60% trükiraamatute kogust moodustas ilukirjandus ja 40% teadmiskirjandus. 63% raamatutest olid eestikeelsed ja 37% muukeelsed (sh 31% venekeelsed). E-raamatute osas oli ilukirjanduse osakaal 64%. E-raamatute kogust moodustasid 78% eestikeelsed ja 22% muukeelsed (sh 4% venekeelsed) e-raamatud. Raamatukogu lugejad saavad laenata koju 97,7% teavikutest (sh 63% eestikeelsed ja 31% venekeelsed raamatud), ülejäänud on mõeldud kasutamiseks raamatukogus kohapeal. 3.1 Komplekteerimise põhimõtted ja uuendused (sh e-teavikud) Raamatukogu komplekteerimist reguleerib alates 2020. aasta lõpust direktori 17. november 2020 käskkiri nr 1-2/57 „Teavikute komplekteerimine“, millega on mh kehtestatud komplekteerimispõhimõtted ja komplekteerimise kord. Töötlusosakonnal tuli jälgida, et komplekteerimine toimuks vastavalt Tallinna Keskraamatukogu komplekteerimispõhimõtetele ja kultuuriministri 09.01.2015 määrusele nr 1 „Rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate kulude jaotamise kord“, mis reguleerib, millele tuleb 30% toetusest kulutada. 30% toetuste summa kasutamise nõue täideti. Enim muudatusi toimus 2020. aastal just e-raamatukogudesse teoste komplekteerimisel. Seoses ELLU avamisega kogu Eestile tuli osta eestikeelsete e-raamatute litsentse oluliselt rohkem. Suurendati ka audio- ja e-raamatute valikut e-raamatukogus OverDrive ning laiendati võõrkeelsete e-ajakirjade valikut RBdigitalis. E-raamatukogus OverDrive on teostele väga pikad järjekorrad, mida aitas veidigi kompenseerida see, et kogu aasta jooksul tehti keskkonnas sooduskampaaniaid ning oli varasemast laiem litsentsimudelite valik, mis võimaldas osta e-teavikuid selliste litsentsimudelitega, mis sobivad paremini OverDrive’i e-raamatukogu kasutajate nõudlusega. 2020. aasta lõpus taotles Tallinna Keskraamatukogu kultuuriministeeriumilt lisatoetust, et lisaks kogu riigi elanikkonna teenindamiseks vajalike e-raamatute litsentside ostmisele saaks raamatukogu osta tallinlastele aasta lõpus ka ilmuvaid trükiraamatuid. 2020. aastal lõpetati teenindusosakondade ja haruraamatukogude vaheliste teavikute üleandmise vormistamine kustutamise ja juurdetulekuna. Kustutamise ja juurdetuleku arvestus toimub edaspidi ühtse Tallinna Keskraamatukogu kogu kohta. Komplekteerimiskulude jagunemine:  riigi toetus 495 332,02 € (2019. a 375 898,00 €), sh toetus e-väljaannete hankimiseks üle-eestilise kättesaadavuse suurendamiseks;  linnaeelarvest 376 689,84 € (2019. a 366 736,45 €);  annetused 20 101,70 € (2019. a 9682,99 €), sh eraisikute annetused eriolukorra ajal e-raamatute ostmiseks (1776,00 €) ja raamatukogude annetused eriolukorra ajal e-raamatute ostmiseks (8950,00 €). 18 Kulud teavikute liikide lõikes:  raamatutele: 585 627, 20 € (2019. a 526 448,45 €);  perioodikale: 109 559,16 € (2019. a 114 507,78 €);  auvistele: 3966,64 € (2019. a 5197,69 €);  muudele teavikutele (mängud, esemed jms): 9462,07 €;  filmide laenutuslitsentsidele 139,04 € (2019. a 92,02 €);  elektroonilistele väljaannetele 183 369,45 € (2019. a 106 071,50 €), sh o e-raamatutele ELLUs – 151 961,17 € (2019. a 68 797,39 €); o e-raamatutele OverDrive´is 11 643,32 € (2019. a 17 359,85 €); o audioraamatutele OverDrive´is – 12 478,63 € (2019. a 14 187,12 €); o e-jadaväljaannetele RBdigitalis – 4 896,74 € (2019. a 4 829,68 €); o Eesti digiperioodikale (Ekspress Meedia ja Õhtuleht) – 151,00 € (2019. a 119,86 €); o Naxose muusikaandmebaasidele – 1460,99 €; o õigusinfo andmebaasile Estlex – 777,60 € (2019. a 777,60 €). 3.1.1 Raamatute, sh e-raamatute komplekteerimine 2020. aastal kujunes ühe raamatu keskmiseks hinnaks 9,98 eurot (2019. a 10,73 €), sh eestikeelse raamatu keskmiseks hinnaks 12,75 eurot, mis on 4% kõrgem kui varasemal aastal (2019. a 12,26 €). Eestikeelse raamatu hinnatõus oli ootuspärane, sest kirjastuste poolt oli kuulda kurtmist, et raamatute väljaandmise kulud kasvavad ning ka raamatupoodides oli hinnatõus täheldatav. Ostetud nimetuste arv vähenes 5,2% (2019. a 3159, 2020. a 2993), kuid eksemplaarsus kasvas 3,1% (2019. a 34 712, 2020. a 35 773). Ühte nimetust osteti keskmiselt 12 eksemplari ning seda siis kõikide teenindusosakondade ja haruraamatukogude peale kokku. Võõrkeelsete raamatute keskmine hind kujunes madalamaks kui varasematel aastatel: venekeelsel raamatul 4,90 eurot, mis on 11,9% ning teistes võõrkeeltes raamatutel 9,99 eurot, mis on 11,4% madalam kui 2019. aastal. Kirjastustelt ja edasimüüjatelt tuli võõrkeelsele kirjandusele (v.a venekeelsele kirjandusele) varasemate aastatega võrreldes vähem pakkumisi - tarneraskused, raamatute ilmumisi lükati edasi jne. Venekeelseid raamatuid osteti ühte nimetust keskmiselt 4,8 eksemplari (2019. a 5,8 eks) ning teistes võõrkeeltes 1,3 eksemplari (2019. a 1,2 eks). Raamatute juurdetulekust moodustasid:  ostud 57 792 eksemplari, mis on 96,4% juurdetulekust;  annetused 1725 eksemplari, mis on 2,9% juurdetulekust;  arvelevõtmised 100 eksemplari, mis on 0,2% juurdetulekust;  asendused 310 eksemplari, mis on 0,5% juurdetulekust. Keeleliselt jagunes raamatute juurdetulek järgmiselt:  eesti keeles 35 773 eks, s.o 61,9%;  vene keeles 19 561 eks, s.o 33,8%  teistes võõrkeeltes 2458 eks, s.o 4,3%. Raamatute juurdetulekust moodustas ilukirjandus 41 128 eksemplari, s.o 68,6% (2019. a 19 35 602 ehk 69,3%) ning teadmiskirjandus 18 799 eksemplari, s.o 31,4% (2019. a 15 811 ehk 30,7%). 2020. aastal annetati Tallinna Keskraamatukogule 1860 teavikut, millest 1725 olid raamatud (sh neli nooti) ning 135 auvised. Võrreldes 2019. aastaga vähenes kingitud teavikute arv 23,9% (2019. aastal 2443 annetust). Kui kahel eelneval aastal suurendas kingituseks saadud raamatute hulka märkimisväärselt Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva puhul välja antud raamatusari (2019. aastal 399 eksemplari), siis sarja väljaandmine lõpetati 2019. aastal ning 2020. aastal neid annetusena juurde ei lisandunud. Eraisikutelt saadi annetusi 1071 eksemplari, riigiasutustelt 500 eksemplari, äriettevõtetelt 258 eksemplari, Tallinna linna asutustelt 23 eksemplari ning mittetulundusühingult 8 eksemplari. Riigiasutustest oli suurimaks annetajaks Eesti Lastekirjanduse Keskus (234 eksemplari) ja äriettevõtetest Apollo Kauplused (59 eksemplari). E-raamatute komplekteerimine 2020. aastal said lugejad e-raamatuid laenata e-raamatukogudest ELLU ja OverDrive. ELLUs on laenamiseks Eestis välja antud e-raamatud eesti, vene ja inglise keeles, OverDrive’is peamiselt inglis- ja venekeelsed e-raamatud, mida annavad välja välisriikide kirjastused. 2020. aastal alustati saksakeelsete e-teavikute komplekteerimist OverDrive’i. 2020. aastal osteti e-raamatukogusse ELLU 1330 e-raamatu nimetusele (2019. a 795 nimetust) kokku 11 487 litsentsi (2019. a 4644 litsentsi). Ostetud nimetustest 471 lisandusid ELLU-sse esmakordselt, teised olid varem lisandunud nimetused, millele hangiti lisalitsentse. Võrreldes eelneva aastaga kasvas ostetud litsentside arv 147,4%. Suur litsentside arvu tõus on otseselt seotud ELLU avamisega kogu Eestile, et võimaldada inimestel pandeemia ajal ka kodus püsides kirjandust lugeda. Eestikeelsete e-raamatute litsentse osteti 1321 nimetusele (2019. a 787 nimetusele), ingliskeelsete e-raamatute litsentse kolmele nimetusele (2019. a kolmele nimetusele) ning venekeelsete e-raamatute litsentse kuuele nimetusele (2019. a kahele nimetusele). ELLUsse osteti e-raamatuid e-raamatute tootja Eesti Digiraamatute Keskuse (EDRK) vahendusel ja kirjastustelt otse. E-raamatute keskmiseks hinnaks kujunes 13,50 eurot, mis oli 13,5% madalam kui oli aasta varem (2019. a 15,61 €). Samas, esmakordselt lisatud e-raamatute litsentside keskmine hind oli 15,94 eurot, mis oli 4,9% kõrgem kui 2019. aastal. Paari kirjastusega otsustati testida e-raamatute litsentsimudelit, mille puhul tasutakse kord kvartalis tegelike laenutuste järgi. Teised kirjastused müüvad litsentse üldjuhul 10 laenutuskorra kehtivusega ning tasumine toimub ostetud litsentside arvu alusel. Enamjaolt võrdub seega üks litsents 10 laenutuskorda (ca jaehind), kuid on ka 15 ja 20 laenutuskorraga litsentse. Võrdluseks: kui 2020. aastal ELLUsse ostetud e-raamatute laenutuse keskmiseks hinnaks kujunes 1,22 eurot, mis oli 11,6% madalam kui aasta varem (2019. a 1,38 €), siis võrreldes 2015. aastaga, kui suuremale osale litsentsidele kehtis 20 laenutuskorra piirang, on laenutuse keskmine hind tõusnud 69% (2015. a 0,72 €). 20 Eraisikutelt ja raamatukogudelt koguti litsentside ostmiseks annetusi 10 726 eurot, mis moodustas e-kogude 2020. aasta eelarvest 5,8%. Tabel 7. Raamatukogude annetused e-raamatukogule ELLU Raamatukogu Tehtud annetus 1. Jõhvi Keskraamatukogu 300 2. Kohila raamatukogu 200 3. Kõrveküla raamatukogu 100 4. Kärdla Linnaraamatukogu 200 5. Narva Keskraamatukogu 200 6. Pärnu Keskraamatukogu 700 7. Rapla Keskraamatukogu 300 8. Saare Maakonna Keskraamatukogu 300 9. Saku Vallaraamatukogu 2000 10. Sillamäe Raamatukogu 50 11. Tartu Oskar Lutsu nimeline Linnaraamatukogu 4000 12. Viljandi Linnaraamatukogu 500 13. Võrumaa Keskraamatukogu 100 Kokku 8950 E-raamatuid osteti 112 kirjastuselt (2019. aastal 88 kirjastuselt). Enim e-raamatuid osteti kirjastuselt Varrak, Eesti Raamat, Tänapäev, Petrone Print, Hea Lugu ja Egmont Estonia. Soovitud e-raamatute ostmiseks ei antud raamatukogule luba 21 uue nimetuse (2019. a 10 nimetuse) puhul, mis moodustas kõigist soovitud uutest nimetustest 4,7%. Saamata jäänud raamatutest 9 nimetust olid eesti autorite poolt kirjutatud ning 13 nimetust tõlkekirjandus. Negatiivseid vastuseid saadi aasta jooksul 11 kirjastuselt. ELLUsse esmakordselt ostetud nimetustest 7 olid sellised, mis said kas aasta jooksul või eelnevatel aastatel eitava vastuse, kuid millele 2020. aastal anti ostu- ja laenutusluba. ELLU-s juba olemasolevatele e-raamatutele lisalitsentside ostmiseks saadi eitav vastus 241 nimetusele (2019. a 73 nimetusele), nendest 207 keeldumist tulenes asjaolust, et kirjastaja jaoks oli e-raamatu levitamise õigus lõppenud. Ülejäänud 34 eitavat vastust (2019. a 11 eitavat vastust) saadi kuuelt kirjastajalt. Kõikidest Kultuurikapitali toetusega välja antud raamatutest e-raamatuid kahjuks ei tehta, samuti ei ole autoriõiguste omajatel kohustust neid e-raamatuid raamatukogule müüa. Seega e-raamatu ostmine või mitteostmine ei ole alati raamatukogu valik, vaid sõltub ka autoriõiguste omaja(te) otsusest. Takistuseks on olnud ka see, et e-teavik ei ole e-raamatukogu lugemiskeskkonna jaoks sobivas vormingus. Leiame, et oleks õiglane, kui teosed (nii trüki- kui audio- ja e-raamatud), mis on antud välja riigi (maksumaksja) toel, oleksid kättesaadavad lugejatele ka raamatukogude vahendusel. OverDrive’i administreerimismoodulis on raamatukogule müügiks erinevate litsentsimudelitega e-raamatuid ja audioraamatuid. OverDrive’i e-raamatukogusse osteti 2020. aastal kokku 683 uut nimetust ja 800 litsentsi e-raamatuid (2019. aastal 618 uut nimetust ja 764 e-raamatu litsentsi). 21 2020. aastal osteti 124 nimetust (2019. a 145 nimetust) ajalise piiranguga litsentsiga, laenutuskordadega piiratud litsentsidega osteti 130 nimetust (2019. a 115 nimetust) ning kombineeritud piiranguga litsentsiga nimetusi 171 (2019. a 193 nimetust). Lisaks osteti laenutuste arvu ja ajalise piiranguta ehk one copy / one user (OC/OU) litsentsiga e-raamatuid 375 nimetust (2019. a 285 nimetust). OC/OU litsentsiga nimetused kuuluvad peale ostmist raamatukogu OverDrive’i kogusse mööduvast ajast või laenutuste arvust sõltumata. Enamasti saab litsentse lugeda üks kasutaja korraga, kuid 2020. aastal tulid müügile mitme üheaegse lugejaga litsentsid, millest paljud on piiratud laenutuste arvuga (nt 100 laenutust litsentsi kohta ilma samaaegsete laenutuste piiranguta). Pandeemia ajal annetasid OverDrive’i süsteemi kasutavad kirjastused raamatukogudele üle maailma lastele ja noortele suunatud e-teavikuid. Tallinna Keskraamatukogu kogusse lisandus 35 e-raamatut püsiannetusena ehk OC/OU litsentsimudeliga ning 182 litsentsi e-raamatuid mitme samaaegse kasutaja mudeliga, mis kehtivad ühe aasta. 2020. aastal osteti OverDrive’i e-raamatukogusse 242 uut nimetust (2019. a 223 nimetust) ja 1012 litsentsi (2019. a 278 litsentsi) audioraamatuid, sh lisalitsentsid juba olemasolevatele audioraamatutele. Seitsme nimetuse litsentsimudeliks on 100 laenutust mitme samaaegse kasutajaga ning iga laenutust arvestatakse OverDrive’i statistikas eraldi litsentsiks. Audioraamatutest 100 nimetuse (2019. a 25 nimetust) 123 litsentsi on ajalise kehtivusega 48 kuud. OC/OU litsentsiga osteti 153 nimetust (2019. a 205 nimetust), kokku 185 litsentsi. Audioraamatuid saab üldjuhul kuulata üks lugeja korraga. 2020. aastal annetasid kirjastused OverDrive’is 19 audioraamatu nimetust mitme samaaegse kasutaja litsentsimudeliga. Nimetused jäävad Tallinna Keskraamatukogu kogusse kuni 2021. aasta septembrini. 2020.a suvel avati uus e-raamatukogu: Naxose muusikakogu, st lugejatele avanes veebi teel tasuta ligipääs ingliskeelsetele andmebaasidele Naxos Music Library ja Naxos Music Library Jazz. Naxos Music Library sisaldab maailma juhtivat ja pidevalt täienevat klassikalise muusika e-audiokogu. Praeguseks on selles üle 150 000 CD-plaadi jagu muusikat (sh mitmete tuntud plaadifirmade täielikud kataloogid). Lisaks leiab sealt muusikaleksikoni Naxos Dictionary of Music, lavamuusika libretosid, teoste analüüse, muusikaõppematerjale, esseesid, arvamusartikleid jpm. Väiksemas mahus on võimalik kuulata bluusi, rokki, maailmamuusikat jms. Naxos Music Library Jazz pakub esinduslikku valikut nii traditsioonilisest kui nüüdisdžässist üle 32 000 erinevalt esitajalt. Väiksemas mahus leidub ka poppi, rokki jm muusikastiile. 3.1.2 Perioodika komplekteerimine 2020. aastal telliti ajalehti 43 nimetust (2019. a 42 nimetust):  eestikeelseid 34 nimetust;  venekeelseid 6 nimetust;  teistes keeltes 3 nimetust. Ajakirju telliti 142 nimetust (2019. a 155 nimetust): 22   eestikeelseid 82 nimetust;  venekeelseid 31 nimetust;  teistes keeltes 29 nimetust. Lisaks tellitud perioodikale saadi annetustena 13 nimetust ajalehti ning 19 nimetust ajakirju. 2020. aasta mais täitus kaks aastat RBdigitali e-aamatukogu avamisest. RBdigitalist said lugejad laenata võõrkeelseid e-ajakirju välismaistelt kirjastustelt. Kevadel uuendati e-ajakirjade valikut, et pikendada tellimusi ja asendada vähem populaarsed e-ajakirjad uute nimetustega. 2020. aasta maist on RBdigitali e-raamatukogus 37 kehtiva tellimusega e-ajakirja nimetust, millest 32 on inglise keeles, neli vene keeles ning üks e-ajakiri saksa keeles. Laste- ja noorteajakirju on neist kolm nimetust. Teisel poolaastal lisandus kaks asendusajakirja ilmumise lõpetanud e-ajakirjade asemele, neist üks on e-ajakiri nooremale kooliastmele. RBdigitali komplekteerimiseelarve 2020. aastaks oli 4896,74 €. E-ajakirjade aastatellimuse keskmine hind oli 132,34 €. E-ajakirjade litsentsimudel erineb ELLU ja OverDrive’i e-teavikute litsentsimudelitest selle poolest, et e-ajakirjadel on lubatud mitu samaaegset kasutajat ning laenatud e-ajakirju saab lugeja oma kontol hoida, kuni soovib. Raamatukogu poolt vaadates saab ühel e-ajakirja numbril olla 500-2500 üheaegset laenutust, kuni on ilmunud järgmised kolm numbrit. Seejärel ei piirata üheaegsete laenutuste arvu. Keskmiselt 3-12 kuu järel muutub ajakirja numbri laenutuste arv piiramatuks, olenevalt ajakirja ilmumissagedusest. 3.1.3 Auviste komplekteerimine Auviste keskmiseks hinnaks kujunes 2020. aastal 11,39 eurot, mis on 6,1% madalam kui eelneval aastal (2019. a 12,13 €). Koroonaviiruse levikust põhjustatud piirangute tõttu esines auviste ja ka võõrkeelsete raamatute (v.a venekeelsete) tarnetega probleeme. 2020. aastal ostetud auviste arv kahanes võrreldes eelneva aastaga 23,2% (2019. a 396 eksemplari, 2020. a 304 eksemplari), ostetud nimetuste arv vähenes 26,5% (2019. a 393 nimetust, 2020. a 289). Auviste (sh elektrooniliste teavikute) juurdetulekust moodustasid:  ostud 304 eksemplari ehk 59,7%;  annetused 135 eksemplari ehk 26,5%;  arvelevõtmised 69 eksemplari ehk 13,6%;  asendused 1 eksemplari ehk 0,2%. Ostudena lisandus 289 nimetust (2019. a 393), ühte nimetust osteti keskmiselt seega 1,1 eksemplar. 3.2 Inventuurid, mahakandmised 2020. aastal langes inventuuride puudujääk võrreldes eelneva aastaga 77,4%. Kui varasematel aastatel viidi inventuur läbi raamatukogudes, kus oli veel osa kogust raamatukogutarkvara Sierra andmebaasi sisestamata, siis alates 2020. aastast selliseid kogusid enam ei ole. Seisuga 23 31. detsember 2020 kajastub elektronkataloogis seega 100% Tallinna Keskraamatukogu kogudest. 2020. aastast on Tallinna Keskraamatukogu kogu statistiliselt arvel kui üks ühine kogu ning sellest tulenevalt lõpetati sisemise üleandmise vormistamine kustutamise ja juurdetulekuna. Raamatukogu kogudest kanti maha kokku 76 664 eksemplari teavikuid, sh 34,1% võõrandati tasu eest ja 31,3% olid lagunenud. Teavikuid kanti maha ka põhjustel nagu inventuuri puudujääk, lugejate poolt kaotatud ja aegunud. Erinevalt varasematest aastatest ei olnud 2020. aastal eriolukorra ja tervishoiualase hädaolukorra ning koroonaviiruse teise laine tõttu võimalik korraldada suuremaid raamatutäikasid. Teavikute müük toimus haruraamatukogudes ja teenindusüksustes kohapeal neil perioodidel, kui lugejatel oli võimalik raamatukogus käia. Raamatukogu töötajad tegelesid aasta jooksul kokku 9279 bibliokirjega (2019. a 6863). Täiskirjeid tehti 5143 (2019. a 3925), kiirkirjeid 94 (2019. a 195) ja parandati 4261 kirjet (2019. a 2934). OverDrive Inc. võimaldab Tallinna Keskraamatukogu lugejatele kättesaadavate audio- ja e- raamatute kirjete lisamiseks e-kataloogi ESTER kasutada valmis MARC-formaadis bibliokirjeid. OverDrive’i audio- ja e-raamatute MARC kirjete failid lisatakse peale e-teavikute ostmist automaatselt OverDrive’i FTP lehele, kust raamatukogu saab need kokkupakituna alla laadida ja raamatukogutarkvara Sierra andmebaasi üles laadida. Seejärel korrastab kataloogija kirjed ja avalikustab need e-kataloogis ESTER. 2020. aastal lisandus ESTER-isse 1169 (2019. aastal 576) OverDrive’i e-teaviku kirjet. E-kataloogi ESTER lisati 2020. aastal kokku 76 693 eksemplarikirjet (sh 60 811 raamatut, 103 nooti, 474 auvist, 62 elektroonilist teavikut (sh 61 digimängu), 12 991 ajakirja, 237 ajalehte, 409 e-ressursside kirjet ning 1606 muud teavikut). 4. Lugejateenindus ja raamatukoguteenused 2020. aasta suuremad muudatused teeninduskorralduses ja teenustes olid seotud koroonaviiruse haiguse COVID-19 kiire levikuga, mille tulemusel kuulutati Eestis välja eriolukord ning tervishoiualane hädaolukord. Alates eriolukorra väljakuulutamisest kuni aasta lõpuni olid raamatukogu teenused seotud erinevate piirangutega. Koroonaviiruse leviku mõjust saab lähemalt lugeda aruande punktist 1.1. 4.1 Avaliku teabe kättesaadavaks tegemine. Dokumendihaldusprogrammis DocLogix registreeriti 2020. aastal dokumente 41 sarja. DocLogixi , mida hakati kasutama 2006. aastal, kasutamine lõpetati 2020. aastal. Alustati uue dokumentide liigitusskeemi, mis on raamatukogu funktsioonide ja sarjade struktureeritud loetelu, koostamist. Uue liigitusskeemi alusel sisestati dokumentide andmed 2021. aastal kasutusele võetavasse dokumendihaldussüsteemi Postipoiss. 24 Aasta jooksul uuendati regulaarselt veebilehtede tarkvara (Wordpress, Apache, PHP), et info kättesaadavuses ei tekiks takistusi tarkvarade aegunud versioonide tõttu. 4.2 Raamatukogu kasutamine ja teenused Tabel 8. Raamatukogu lugejad Tallinna Lugejad Lugejad Muutus Keskraamatukogu 2019 2020 (+-) KOKKU 73 521 76 171 + 2650 sh ELLU 5772 18 924 + 13 152 Aastal, mil riik kuulutas välja eriolukorra ning tervishoiualase hädaolukorra, vähenes lugejate arv, kes tulid kasutama raamatukogu teenuseid kohapeale, kõikides raamatukogu teenindusüksustes. Erinevate kaugteenuste pakkumisel, v.a e-raamatukogude kasutamine, raamatukogu lugejaks olemist ei nõutud ega kontrollitud, vajadusel seda siiski soovitati. Sisuliselt pakuti kaugteenuseid (vastati infopäringutele, juhendati IKT kasutamisel, loeti lastele jutte ette jne telefoni või veebi teel) kõikidele Eesti elanikele, kes raamatukogu poole pöördusid. Raamatukogu 76 171 registreeritud lugejast 10 084 (13,2% lugejatest) kasutasid ainult e- raamatukogu ELLU (aasta varem oli ainult ELLU kasutajaid 2239 ehk 3% lugejatest). 52,6% ELLU kasutajatest olid tallinlased, ülejäänud mujalt Eestist või teistest riikidest. 15,2% registreeritud lugejatest, kes aastal 2020 raamatukogu kasutasid, olid 60-aastased ja vanemad ehk kuulusid vanuse poolest koroonaviiruse riskirühma (aasta varem oli 60-aastaste ja vanemate osakaal 16% lugejatest). Teenus on üksinda jäänud eakatele väga oluline, raamatukokku tulek ja raamatute lugemine on tihti ainus tegevus, mis annab nende päevale mõtte. Seega on oluline, et pandeemiate puhkemisel leitaks võimalus ka raamatukoguhoidjate vaktsineerimiseks. 70,8% raamatukogu registreeritud kasutajatest olid naissoost, kuid raamatukoguhoidjate sõnul laenavad tihti naised kirjandust kogu perele. Tabel 9. Raamatukogu külastused ja virtuaalkülastused Tallinna Külast-d Külast-d Muutus Virtuaal- Virtuaal- Muutus Keskraamatu- 2019 2020 (+-) külast-d külast-d (+-) kogu 2019 2020 KOKKU 1 134 453 813 720 -320 733 461 071 907 594 +446 523 Seoses erinevate piirangutega vähenes füüsiliste külastuste arv 28,2%. Virtuaalkülastuste arv suurenes erinevate e-teenuste (infopäringutele vastamine, veebi teel pakutavad koolitused ja nõustamised, erinevad üritused jpm) pakkumise tulemusel aga 97%. 25 Tabel 10. Raamatukogu laenutused, sh laenutused koju Raamatu- Laenut-d Laenut-d Muutus sh laenut-d sh laenut-d Muutus kogu 2019 2020 (+-) koju 2019 koju 2020 (+-) KOKKU 1 910 728 2 003 959 + 93 231 1 672 822 1 811 165 + 138 343 sh ELLU 39 218 111 467 + 72 249 39 218 111 467 + 72 249 sh OverDrive 7 237 15 598 + 8361 7 237 15 598 + 8361 sh RBdigital 1 455 3 421 + 1966 1 455 3 421 + 1966 sh Naxos (uus 0 1377 + 1377 0 1377 + 1377 teenus) Trükiraamatute kohallaenutuste arv langes nö koroona-aastal oodatult 16%, kojulaenutuste arv tõusis 2,8%. Kõige suurema hüppe tegi aga e-raamatute laenutusteenus, nt eestikeelseid e- raamatuid laenati koguni 184% varasemast enam, mis on riigis kehtivate piirangute, lugejatele e-raamatute soovitamise, meediareklaami ning kõigile eestlastele avamise tulemus. Naxos Music Library ning Naxos Music Library Jazz on uued andmebaasid, kuid 1377 sessiooni on piisav number, et olla esimese aasta kasutamisega rahul. Muusikainstrumentidest laenati enim väikekandleid, digiklaverit, elektrikitarri, ukulelesid, viiulit, akustilist ja klassikalist kitarri; spordivahenditest tõukeratast, kiivreid, rula, hantleid, massaažirulli, kõndimiskeppe, Pilatese palli, graatsiaketast ja joogamatti. Tabel 11. Raamatukogu arvutite kasutamine Tallinna Arvutite kasutus: Arvutite kasutus: Muutus (+-) Keskraamatukogu seansside arv 2019 seansside arv 2020 KOKKU 73 846 40 756 - 33 090 Arvutite kasutusnäitajate langust mõjutasid: korduvad ja pikaajalised perioodid, mil arvutiteenus oli kättesaadav vaid mõnes teenindusüksuses, 2+2 nõude tõttu tuli pea et pooled arvutid jätta lugejatele nö suletuks (kaabelduste muutmine oli aeganõudev ja kohati kulukas) ning seetõttu vajadus lühendada arvutitöökoha kasutamise aega 30 minutile. Arvutite kasutamine raamatukogus kohapeal langes 44,8%. Võib öelda, et arvutite arvu ja kasutusaja piiramine (et rohkematel soovijatel oleks võimalus arvutit kasutada) tõi raamatukogule rohkelt kaebusi (sellest veelgi enam kaebusi esitati seoses soovitusega, hilisema kohustusega kanda teiste lugejate ja töötajate kaitseks maski). Kõiki allpool toodud näitajaid mõjutasid 2020. a uued või uuendatud teenused. 26 Tabel 12, 13 ja 14. Virtuaalürituste, virtuaalkoolituste ja virtuaalnäituste ülevaade Tallinna Virtuaalürituste Virtuaalüritustel Virtuaalürituste Keskraamatukogu arv osalejate arv järelvaatajate arv 2019 2020 2019 2020 2019 2020 KOKKU Statistikat 629 Statistikat 35634 Statistikat Arvestatakse eraldi ei eraldi ei eraldi ei eraldi arvestatud arvestatud arvestatud aastast 2021 Tallinna Virtuaalkoolituste Virtuaalkoolitustel Virtuaalkoolituste Keskraamatukogu arv osalejate arv järelvaatajate arv 2019 2020 2019 2020 2019 2020 KOKKU Statistikat 663 Statistikat 5383 Statistikat Arvestatakse eraldi ei eraldi ei eraldi ei eraldi arvestatud arvestatud arvestatud aastast 2021 Tallinna Virtuaal- Virtuaal- Virtuaalnäituste Virtuaalnäituste Keskraamatukogu näituste arv näituste arv külastajate arv külastajate arv 2019 2020 2019 2020 KOKKU Statistikat 8 Statistikat eraldi Arvestatakse eraldi ei ei arvestatud võimalusel aastal arvestatud 2021 Raamatukogu uued teenused Suur arenguhüpe toimus e-teenuste pakkumisel, lisaks tavapärasele infoteenindusele viidi veebi koolitused, juhendamised, huvitegevused ja kirjandusüritused, raamatute ja ajalehtede ettelugemine, lugejatega näost näkku suhtlemine. Koolitusi ja juhendamisi pakuti eakatele jt huvilistele ka telefoni teel. Suurt mõju avaldas e-raamatukogude avamine kogu Eestile, mis tähendas muudatusi raamatukogu senises komplekteerimistegevuses ning üle-eestilist lugejate ja raamatukoguhoidjate nõustamist ja koolitamist. Alates eriolukorrast pakutakse teavikute kontaktivaba laenutust ja tagastust, mis võimaldab lugejatel nii telefoni, e-posti kui veebikanalite kaudu tellida teavikuid raamatukokku ette – see aga, kust lugeja raamatu kätte sai (nt kas riiulilt või laualt teenindussaalis või hoopis tamburist), sõltub kehtivatest piirangutest. Teenuse kasutatavus sõltub piirangute mahust jms. On lugejaid, kes eelistavad alati ise avariiulitelt kirjandust valida, sest nii leiab lugemiseks ka raamatuid, mida ettetellimiseks küsida lihtsalt ei oska. Tasulise teenusena oli lugejatel eriolukorra ajal võimalik tellida teavikuid kodule lähimasse Omniva pakiautomaati. Teavikute tellimine käis läbi raamatukogu veebilehel oleva tellimisvormi. Pooleteise kuu jooksul täideti 1217 tellimust, keskmine tellimuse suurus oli 2-3 raamatut (maksimaalselt sai tellida 5). Teenuse hind oli 5,16 – 7,44 eurot ning sellele lisandus hilisem raamatute tagasisaatmise kulu, kui tagastama ei tuldud raamatukokku kohapeale. 27 Omnival oli võimalik teenust pakkuda ainult sel kujul, et tellija tasus tellimuse eest selle pakiautomaadist väljavõtmisel. Kuna me ei saanud seetõttu pakendamise hinda pakisaatmise hinnale liita, tuli raamatukogul pakendamise kulud ise kanda. Ka oli mitmeid juhtumeid, kus raamatukogu pani tellimuse teele, aga tellija ei võtnud seda pakiautomaadist välja. Eriolukorra lõppedes tuli teenuse osutamine lõpetada ning ümber kujundada. Võrdlevate hinnapakkumiste tulemusel osutus septembrist uueks teenusepakkujaks, kellega leping sõlmiti, DPD. Täna tuleb lugejal tasuda tellimuse eest enne tellimuse täitmist tellimusvormi juures asuva pangalingiga raamatukogu hinnakirja alusel. Lisaks saatmiskulule tuleb lugejal tasuda ka pakendi (spetsiaalne volditav pakend teavikute ohutu transpordi tagamiseks) kulu. Lugejal tuleb mistahes suurusega paki eest (kuni 5 raamatut) maksta 4 eurot (ainult pakiautomaati tellimine, mitte ka tagasisaatmine), mis on odavam kui varasem teenus. Kuna raamatukogud olid aasta lõpuni piirangute raames avatud, täideti perioodil 14.09 – 31.12.2020 kokku 47 tellimust. On selge, et kui ei ole kehtestatud eriolukorda või olulisi piiranguid, kasutatakse teenust vähe. Kui soovitakse ainult ühte raamatut, siis selle pakiautomaati tellimine ja tagasisaatmine võib minna kallimaks kui selle e-poest päriselt endale ostmine - viimane on ka oluliselt lihtsam, kiirem ja mugavam protsess ning boonusena jääb raamat koju päriseks. Tasulisel pakiautomaadi teenusel on ka teisi kitsaskohti, nt saavad teavikuid tellida ainult täisealised lugejad. Alaealistele on juriidiliselt keerukas osutada teenust, millega võivad kaasneda hilisemad tsiviilkohustused (kulu paki mitteväljavõtmise korral, paki tagasisaatmise kulu). Teenuse osutamiseks oleks vajalik küsida alaealise seadusliku esindaja kirjalik nõusolek, mis aga oleks lapsevanema jaoks oluliselt keerukam protsess kui ise veebis lugejaks registreeruda ja seejärel tellimus teha. Tallinna Keskraamatukogul on 3 teenindusosakonda ja 17 haruraamatukogu, mis paiknevad üle linna laiali. Mitmed lugejad ei olnud rahul, et ühte tellimusse sai komplekteerida ainult ühe asukoha teavikuid – uuriti, miks ei saa komplekteerida erinevatest haruraamatukogudest ning miks nad peavad seetõttu iga tellimuse eest eraldi maksma. Kahjuks aga ei ole raamatukogul võimalik piisava kiirusega tervest linnast tellimusi kokku koguda ja ühe pakina saata, raamatukogu püsikuludele selle teenuse osutamisel lisanduks siis täiendav tööjõu- ja kütusekulu. Tellija vaatest lihtne maksesüsteem oli nö köögipoolel keeruline ja viivitusi põhjustav, sest laekumiste infole puudub meie töötajatel kohene ligipääs. See tähendab, et kõigepealt peab teenindusosakond või haruraamatukogu, mis on saanud tellimuse, ära ootama linnapoolse teate, et makse on laekunud, ja alles siis saab hakata tellimust kokku panema. Tellimuste arv on seni olnud väike, aga juba on tekkinud mitu segadust seoses sellega, et tellijad ei lisa maksele nõutud selgitust, millise teenindusosakonna või haruraamatukogu tellimuse eest nad tasuvad. See tähendab, et kõik teenindusosakonnad ja haruraamatukogud peavad üle kontrollima, kas tegu on nende tellimuse eest tasumisega. Maikuus avati Laagna raamatukogus, mille juures tegutseb ka Laagna kogukonnaaed, seemnelaegas. Seemnelaekast saab tasuta seemneid laenata (sealjuures ilma tagastamise kohustuseta), taimede kasvatamist nautida ning ise lillede, püsikute ja maitsetaimede seemneid kogudes ja raamatukogule annetades teisi huvilisi rõõmustada. Vajalikku infot seemnete ja taimede osas leiab juurde raamatutest, mida saab ka koju laenata. Seemnete laenamine annab 28 huvilistele võimaluse tegeleda rõdu- ja potiaiandusega või katsetada aiapidamist kodu- või kogukonnaaedades, muutes Tallinna ajapikku rohelisemaks pealinnaks. Kokku laenati 2020. aastal 532 seemnepakki. Suvel läbis uuenduskuuri raamatukogu muusika- ja filmisaal. Sinna loodi neli arvutitöökohta, kus huvilised saavad tasuta kasutada muusikatarkvara Cubase LE AI Elements 10.5, mis on jõukohane nii algajatele kui harrastusheliloojatele, ja MIDI klaviatuure. Lisaks on lugejatele kasutamiseks ka noodistusprogramm FINALE, mille abil on võimalik erinevatele koosseisudele loodud teos või käsikirjaline noot digitaalseks muuta. Vajadusel pakutakse algajatele individuaalset juhendamist. Piirangute ajal laenutati riskide maandamiseks lastele ja noortele koju ka lauamänge, mis muidu olid mõeldud vaid raamatukogus kohapeal kasutamiseks. Nii palju kui võimalik suunati kevadel, suvel ja sügisel lugejaid lehti ja raamatuid lugema ning lauamänge mängima õueraamatukogudesse. Istumiskohad värskes õhus lugemiseks olid peaaegu kõikide teenindusüksuste läheduses. Õueraamatukogude atraktiivsuse tõstmiseks hangiti juurde päevavarje ja lamamistoole. Raamatukogutunde viidi õues läbi aastaringselt, nii palava kui külmaga, iga ilmaga. 2020. a pöörati erilist tähelepanu seenioridele, püüdes vähendada nende üksindusetunnet ja ärevust pandeemia ajal. Nii sündis eriolukorra alguses seenioride Skype vestlusklubi, mille raames kohtuti aasta jooksul kokku 78 korda, kohtumised toimusid nii eesti kui vene keeles ning osalejaid (kokku 347) oli lisaks Tallinnale ja Harjumaale ka Võrust ja Saaremaalt. Kohtumiste teemad olid väga erinevad. 19 kohtumist toimus digioskuste õpetamiseks. Palju meenutati vestlustes ka möödunud aegu, jagati mälestusi lapsepõlvest, noorusajast, tööelust ja hobidest. Lisaks vestlemisele treeniti mälu, tehti liikumise ja koordinatsiooniga seotud tegevusi, joonistati, mängiti ja mõistatati. Seenioridele käis veebi kaudu esinemas juutuuber Arvo Kassin, Tallinna Ülikooli teadur ja vanemaealiste eestkõneleja Tiina Tambaum. Tallinna päeva raames korraldatud vestlusklubi külaline oli magistritööd tegev üliõpilane Mats-Laes Nuter, kellega arutleti Tallinna avaliku ruumi ja vananemissõbraliku ruumiplaneerimise üle. Jätkus Sotsiaalministeeriumi poolt rahastatud projekt “Õnnelik seenior raamatukogus”, millele andis 2020.a lisarahastust ka Tallinna linn. Kokku toimus 134 koolitust ja üritust (sh veebis), millest võttis osa 1024 seeniori. 6. aprillil alanud kampaania “Seeniorid digitargaks” eesmärgiks oli õpetada ja juhendada seenioreid kasutama erinevaid veebikanaleid. Individuaalset arvuti kasutamise algõpet (nt e- posti aadressi tegemine), tahvelarvutite ja nutitelefonide kasutamise algõpet, Facebooki algõpet, ID-kaardi kasutamise õpetust, e-raamatukogude ja e-lugeri tutvustust ja palju muud pakuti nii telefoni kui veebi teel. Koolitused olid paindlikud, vastates iga konkreetse õppija vajadustele ja teadmiste omandamise tempole. Lisaks koostasid raamatukoguhoidjad õppevideoid ja õppematerjale, mis on leitavad ka Tallinna Keskraamatukogu YouTube’i kanalis. Skype´i vahendusel toimusid ka seenioride digiklubid. Facebooki loodi grupp Tallinna Keskraamatukohu seeniorid. Raamatukoguhoidjad andsid omapoolseid digiteemalisi teadmisi edasi ja jagasid materjale ka seenioridele suunatud vabatahtlike digiteadmiste õpetajate Facebooki grupis Eakate nutiabi. Seenioridele pakuti võimalust, et loetakse neile telefoni või mõne veebikanali kaudu nende jaoks huvipakkuvaid artikleid ette. Loa selleks andsid kõik Eesti suuremad meediaväljaanded. 29 2020. a said olulist täiendust ja kogusid populaarsust Tallinna Keskraamatukogu lugemisblogid. Blogidesse kirjutasid lugemissoovitusi nii raamatukoguhoidjad kui raamatukogu vabatahtlikud. Kokku lisandus blogidesse 688 uut lugemissoovitust, mida külastati 83 427 korral. Laste- ja noortekirjandust tutvustav „Loe mind!“ täienes 304 lugemissoovitusega ning kogus aasta lõpuks 33 285 külastust. Eestikeelsete lugemissoovituste blogi „Lugemiselamused“ täienes 271 postitusega ja külastusi oli 41 735. Venekeelsete lugemissoovituste blogi „Читаем, пишем, обсуждаем“ täienes 74 postitusega ja sai 6233 külastust. Ingliskeelsete lugemissoovituste blogi „Joy of Reading“ sai lisaks 39 postitust ja külastusi oli 2174. Infopäringud Infopäringute all on käsitletud fakti- ja teemapäringuid, mis ei ole seotud raamatukogu töökorralduslike küsimustega ega kirjanduse leidumusega raamatukogus. Aastal 2020 tõusis infopäringute arv 56,4%. Kui võrrelda näitajaid aga viimase viie aasta lõikes, on tõus olnud 124,73%. Tabel 15. Infopäringud Tallinna Infopäringute arv Muutus +/- Keskraamatukogu 2016 2017 2018 2019 2020 2020 vs 2019 KOKKU 11670 14456 13596 16771 26276 +9505 Eriolukorra ajal juhtis raamatukogu inimeste tähelepanu sellele, et raamatukoguhoidjad suudavad erinevaid infokanaleid ja –portaale kasutades kiirelt ja efektiivselt vastuseid leida ning nende poole võib pöörduda ka igapäevaelu puudutavate küsimustega, st karantiini, liiklemise, reisimise jt valdkondade korralduse kohta eriolukorras. Raamatukogu palus helistada kriisitelefonidele vaid kriitiliste ja elutähtsate küsimustega, teiste küsimuste puhul aga raamatukokku. Kõige uuema ja täpsema info saamiseks tegi raamatukogu koostööd Riigikantseleiga. Küsimustele vastati telefoni, e-posti ning reaalajas chati ja Skype vahendusel, nii eesti, vene kui inglise keeles. Infopäringute arvu tõus näitas selgelt, et raamatukogu peetakse usaldusväärseks asutuseks. Kui 18. märtsil avati e-raamatukogud kasutamiseks kogu Eestile, kasvas hüppeliselt ka ELLUga seotud küsimuste arv ja seda just mittetallinlastelt. Infopäringule vastamine lõppes tihti nõustamise ja juhendamisega. 64,4% esitatud päringutest moodustasid teemapäringud. Suur osa teemapäringutest olid seotud koolitöödega, päringuid esitasid õpilased, nende vanemad ja isegi vanavanemad. Esitatud päringud andsid raamatukogule selge signaali, et noored vajavad senisest enam infootsingukoolitusi ning juhendamist, mille järgi eristada usaldusväärne info ebausaldusväärsest, kuidas esitada küsimusi, kuidas ja milliste märksõnadega otsida (seoste loomine), kuidas viidata jne. Noorte aktiivne arvutite ja nutiseadmete kasutamine ei tähenda, et noored ei vaja info otsimisel ja selle töötlemisel abi ja juhendamist. Infopäringutele e-posti teel vastamine lõppes tihti raamatukoguhoidja poolt veel täpsustavate küsimuste esitamisega - nii selgus õpilaste tegelik infovajadus vestluse käigus raamatukoguhoidjaga. 30 Näiteid päringutest: millised linnud söövad lepatriinusid; floristika ja psühhoteraapia omavahelised seosed; mida teha ja kelle poole pöörduda, kui Vabadussõjas osalenud vanaisa ei ole kirjas vastavas andmebaasis; pioneerikirjandus; materjale pulmakõne koostamiseks; nägemispsühholoogia; poliitilised vandenõud; raskeveokid; lindude suled jne. 4.3 RVL teenindus Huvi raamatukogudevahelise laenutuse (RVL) teenuse kasutamise vastu on olnud püsivalt madal. Rohkem ootavad lugejad võimalust, et saaks tellida teoseid Tallinna Keskraamatukogu ühest teenindusüksusest teise. Lugejate soov oleks saada teenust tasuta ning kiiresti. Täna on lugejatel võimalik teoseid vaid tagastada ükskõik millisesse raamatukogu teenindusüksusesse, sõltumata sellest, millisest meie teenindusüksusest see laenati. Nii tagastatakse igal aastal ca 100 000 teavikut. Tabel 16. RVL RVL 2016 2017 2018 2019 2020 Saadud tellimusi 13 17 11 16 15 sh neist täidetud 13 17 11 16 11 Tellitud teistelt 1 2 1 2 3 sh neist saadud 1 2 1 2 2 Oktoobrist detsembri lõpuni piloteeriti Mustamäe ja Nõmme raamatukogudes ujukogu, st mujalt laenatud teavik jääb peale tagastamist sellesse teenindusosakonda või haruraamatukokku, kuhu see tagastatakse, st seda ei saadeta algsesse asukohta tagasi. Eesmärgiks oli suurendada raamatute ringlust, kogu varieeruvust lugeja jaoks ning pakkuda kauaoodatud võimalust tellida teavikuid ühest teenindusüksusest laenamiseks teise üksusesse. Testimise lõpus otsustati ujukogu esialgu kasutusele mitte võtta ning seda järgmistel põhjustel: tarkvaraga Sierra seotud põhjused järjekordade jm haldamisel; uudiskirjanduse ja koolide soovitusliku kirjanduse ebaühtlane jaotumine ning transpordiga seotud ooteajad tõid kaasa rahulolematuse lugejate poolt; teavikute ebaühtlane jaotumine (osades teenindusüksustes riiulid väga täis, teistes pooltühjad, raamatukogud sunnitud kirjandust enda juurde tagasi tellima); transpordikoormuse oluline suurenemine, mis muudab teenuse senisest aeglasemaks (pikad ooteajad). 4.4 Laste- ja noorteteenindus Üheks esimeseks uueks algatuseks oli lugemisprogramm “Loeme ette”, mille eest pälvis raamatukogu ka Euroopa Kodaniku auhinna. Peale eriolukorra kehtestamist hakkasid raamatukoguhoidjad lastele Skype´i, Facebooki või telefoni teel raamatuid ette lugema, pakkudes sellega tuge lapsevanematele, kes kodukontoris olles otsisid oma lastele harivaid ja haaravaid tegevusi. Individuaalne suhtlus raamatukoguhoidjaga aitas hoida lapse huvi ja muutis ettelugemiskogemuse just tema vajadustele vastavaks. Soovi korral sai laps harjutada hoopis 31 lugemist raamatukoguhoidjale ette lugedes. Lisaks raamatute lugemisele räägiti juttu, meisterdati, mõeldi välja nukuetendusi jne. Eriolukorra ajal tehti kokku 622 kõne, sh 193 vene keeles. Lugemisprogrammi mõju oli aga oluliselt suurem kui otsene osalejaskond. „Loeme ette“ info läks sotsiaalmeedias viraalseks kui näide kriisiga positiivsel moel toimetulemisest ning tujutõstva uudise korjasid üles kõik suuremad meediakanalid ja -väljaanded (lisaks Eesti kanalitele ka nt Saksa RTV). Teenuse pakkumist jätkati suure huvi tõttu ka sügisel ning pakutakse tänaseni. Kooliealistele lastele ja noortele hakati pakkuma õpiabi, et toetada neid distantsõppes. Märtsi lõpus algas „Koolitükid valmis raamatukoguhoidja abiga“. Raamatukoguhoidjad aitasid õpilasi Discord platvormil infootsingul ja humanitaarainetes, soovitasid lugemiseks raamatuid, mis on Tallinna Keskraamatukogu e-raamatukogudes kättesaadavad. Muusikaosakonna raamatukoguhoidja abistas muusikaõpetuse koolitöödega. Võõrkeelte õppimiseks ja praktiseerimiseks sai ühineda Skype´i vahendusel toimuvate eesti, inglise, korea, rootsi, saksa ja vene keele vestlusringidega. Tavapäraselt raamatukogus või koolides toimuvaid raamatukogutunde hakati pakkuma veebisildade vahendusel, sh laiendati oluliselt teemade valikut. Kokku pakuti aasta lõpuks raamatukogutunde erinevatele vanusegruppidele ligi sajal erineval teemal. Valmis ka neli salvestatud raamatukogutundi, mis on vabalt kättesaadavad raamatukogu Youtube’i kanalis ning sobivad nii koolitunni sisustamiseks kui koduõppeks. Tundidel on eesti- ja venekeelsed subtiitrid, et neist saaks osa ka keeleõppurid ja kuulmispuudega inimesed. Videote valmimist toetas Kultuuriministeerium. Facebook’i otseülekannetes räägiti lastele kirjandusest ja loeti ette raamatuid, toimusid luulevõimlemised jpm. Youtube´is valmisid lastele oma saatesarjad. Kõige suurema vaatajaskonnaga oli märtsi lõpus alanud 14-osaline lastesaade „Meisterda minuga“, kus õpetati meisterdama asju sellistest materjalidest, mis enamikes kodudes olemas on. Teine populaarne sari oli 5-osaline “Raamatusuve rännakud”, mis viisid vaatajad Tallinna Loomaaeda, Jaapani aeda, metsa, Tallinna vanalinna ja Nõmmele. Igas asukohas tutvustati selle koha iseärasusi, ajalugu või muid põnevaid fakte ning näidati vaatajatele (e-)raamatuid, mis selle paigaga seostusid. Noortele pakkusid suhtlemisvõimalusi Discordis toimunud jututoad, kus räägiti nii kirjandusest kui ka toetati üksteist stressirohkel ajal. Lisaks kolisid Discordi ka erinevad seni raamatukogus toimunud klubid ja huviringid: väitlusklubi, lauamänguklubi, lugemisklubi jpt. Noorteka Facebooki ja Instagrami otseülekannetes tutvustati raamatukogu teenuseid, e-raamatukogusid, noortekirjandust ning loeti ette ka kirjandust. Aja jooksul tekkis neile püsiv vaatajaskond ning raamatututvustuste eest tänasid nii noored, õpetajad kui ka raamatukoguhoidjad üle Eesti. Laste ja noorte lugemisblogi "Loe mind" kasutatavus tegi samuti suure hüppe. Tabel 17. Lugemisblogi „Loe mind“ kasutatavus „Loe mind“ 2019 2020 Muutus +/- Postitused 47 304 257 Blogi külastused 12612 33285 20673 Võimalusel (sõltuvalt piirangutest) viidi lastele ja noortele raamatukogutunde läbi ka õues, sõltumata sellest, kas õues oli soe või külm ja lumi. 32 Laagna raamatukogus sai kevadel valmis varasema hoidlaruumi ümberkujundamine noortetoaks. Noored võtsid suvel toa ruttu omaks, seal käidi koos lugemas ja niisama aega veetmas, video- ja lauamänge mängimas. Sügisel sai hoo sisse ka Laagna noorte lugemisklubi. 2017. aastal alustatud lasteaedadele suunatud rändkoguteenuse „Mesilane Miti raamatutaru lasteaias“ pakkumine jätkus ka 2020. aastal. Teenuse raames komplekteeritakse ja viiakse lasteaiarühmadele laenuks kaste lasteraamatutega ning korraldatakse ka nende tagasitoomine raamatukokku. 2020. aasta lõpuks oli teenuse kasutamiseks lepingu sõlminud 99 lasteaeda, kokku laenutati lasteaedadele 13 654 teavikut. 4.4.1 Laste-ja noortekirjanduse komplekteerimine Lastekirjandust osteti 2020. aastal 17 737 eksemplari (4823 võrra rohkem kui 2019. aastal) ja noortekirjandust 1994 eksemplari (61 võrra rohkem kui 2019. aastal). Lastekirjanduse osakaal kõikidest 2020. aastal ostetud teavikutest oli seega 30,5% eksemplaridest ja 23,1% soetusmaksumusest. Noortekirjanduse osakaal oli nii eksemplaride kui ka soetusmaksumuse osas 3,4%. Kokku moodustasid 2020. aastal ostetud laste-ja noortekirjanduse teavikud 34% kõikidest ostetud eksemplaridest ja 26,5% teavikute soetusmaksumusest. Eesti Lastekirjanduse Keskuse lugemisprogrammi „Lugemisisu“ vahendusel, mida toetab Kultuuriministeerium, sai Tallinna Keskraamatukogu 2020. aastal enda kogusse kingitusena 234 eksemplari lasteraamatuid. E-raamatukogusse ELLU lisati programmi raames 230 e-raamatu litsentsi 15 nimetusele. Pandeemia ajal annetasid ka e-raamatukogu OverDrive’i süsteemi kasutavad kirjastused raamatukogudele üle maailma lastele ja noortele suunatud e-teavikuid. Raamatukogu jälgis komplekteerimisel nomineeritud ja auhinnatud (nt Hea Lasteraamatu ja Hea Noorteraamatu, Paabeli Torn, Aasta Rosin, Nukits, noorsooromaanivõistlused, kaunimate lasteraamatute konkurss) teoste nimekirju ning koolide soovituslikku kirjandust. Vajadusel kasutati järelkomplekteerimise võimalust. Suuremas eksemplaarsuses komplekteeriti ka raamatukogu lugemisprogrammidesse (nt Suvi raamatuga, noorte lugemisväljakutse) valitud teoseid. Pisematele lugejatele ja kampaaniaks „Lugejaks sündinud“ komplekteeriti mitmekesisemalt ja suuremas eksemplaarsuses väikelastele mõeldud raamatuid. Talvise lugemisprogrammi “Talv raamatuga” käivitamiseks komplekteeriti rohkem algklassilastele mõeldud väärtkirjandust. Vastavalt nõudluse suurenemisele tellitakse noortele järjest enam ka ingliskeelset kirjandust. Paepealse raamatukogu jätkas koomiksikogu komplekteerimist koomiksite, mangade ja graafiliste romaanidega nii lastele kui noortele peamiselt eesti, vene ja inglise keeles. 4.4.2 Laste ja noorte poolt raamatukogu kasutamine Tabel 18. Alla 17-aastased raamatukogu lugejad Tallinna Lugejad Lugejad Lugejad Lugejad Lugejad Muutus Keskraamatukogu 2016 2017 2018 2019 2020 2020 vs 2019 (+-) KOKKU 15968 16588 17371 18975 18073 -902 33  Tallinna Laenut-d Laenut-d Laenut-d Laenut-d Laenut-d Muutus Keskraamatukogu 2016 2017 2018 2019 2020 (+/-) KOKKU 182846 186769 190329 204481 204882 400 Tallinna Külast-d Külast-d Külast-d Külast-d Külast-d Muutus Keskraamatukogu 2016 2017 2018 2019 2020 (+-) KOKKU 182846 186769 190329 267373 188242 -79131 Võrreldes aastaga 2019 on laste arv, kes käisid füüsiliselt raamatukogus kohapeal, langenud 4,8%, laste külastuste arv 29,6%. Eelpool toodud näitajaid mõjutasid aasta jooksul kehtinud mitmed piirangud, sh piirangud vaba aja veetmisele raamatukogus kohapeal. Laenutuste arv on jäänud samaks seetõttu, et lastele on kirjandust laenanud vanemad. Vahel laenasid vanemad raamatuid enda lugejakaardile, vahel lapse lugejakaardile – see võis mõjutada seega ka laste kui lugejate arvu. Veebi teel lastele ja noortele tegevusi pakkudes (raamatuid ette lugedes, koolitöödes abistades jne) ei kontrollitud, kas laps on raamatukogu lugeja või mitte ning kedagi lugejaks registreerima ei kohustatud ehk raamatukoguhoidjad tegelesid kõikide laste ja vanematega, kes raamatukogu poole pöördusid. E-raamatukogude kasutamise osas saadi lastelt ja noortelt tagasisidet, et teoste lugemiseks ja kuulamiseks oleks hea, kui oleks piiramatu mahuga internet, aga laste nutiseadmetes seda tihti kahjuks ei ole. Seega eelistati lugeda pigem trükiraamatuid. 4.4.3 Laste-ja noorte lugemisharjumuste kujundamine ja arendamine. Tallinna linna I klasside õpilastele kinkeraamatu väljaandmine on olnud alates 2007. aastast üheks raamatukogu edukamaks laste lugemisharjumust kujundavaks tegevuseks. Raamatu väljaandmise peamiseks eesmärgiks on olnud tagada, et lapsed käiksid esimeses klassis õppimise ajal koos õpetajatega läbi tee koolist raamatukokku ning õpiksid raamatukogu võimalusi tundma. 2020. a sügisel esitleti juba kolmteistkümnendat kinkeraamatut. Raamatu „Kade lehm ja tige lumehang“ autor on Markus Saksatamm ja illustreerija Katrin Ehrich. Raamatu esitlus toimus esmakordselt videosildade vahendusel – otseülekandes osales igast linnaosast vähemalt üks I klass. Nii sai üritusest osa enam lapsi kui tavaliselt – varasemalt on raamatukokku kohapeale kinkeraamatu autoritega kohtuma mahtunud maksimaalselt kaks klassi. Igasse otseülekandes osalevasse kooli oli läinud kohapeale üks meie raamatukoguhoidja, kes ürituse ajal klassile kinkeraamatuid jagas ja hiljem raamatukogu võimalusi tutvustas. Lapsed võtsid uues formaadis toimunud ürituse väga hästi vastu ja tundsid rõõmu, et said autoreid ja teiste linnaosade eakaaslasi videopildis tervitada. Sügise ja talve jooksul õnnestus kas koolides või raamatukogudes ära jagada peaaegu kõik kinkeraamatud. Kinkeraamatut on võimalik lugeda ka raamatukogu Lstelehel ja laenata (e-)raamatukogudest. Jätkusid traditsiooniks kujunenud lugemishuvi ärgitavad üritused. Alguse sai juba varem kirjeldatud kampaania “Loeme ette”, millele lisati detsembris juurde ka võimalus harjutada jõulusalmide lugemist toredate raamatukoguhoidja-päkapikkudega. 34 Jätkus koostöö MTÜ Eesti Abi- ja Teraapiakoerte Ühinguga, kelle toel tegutses raamatukogudes seitse lugemiskoeratiimi. Nõudlus lugemisaegade järgi on väga suur, mistõttu oleks meie eesmärk edaspidi saada igasse linnaosasse vähemalt üks lugemiskoeratiim. Koostöös Eesti Lugemisühinguga toimus üle-eestiline 3-päevaline 3MR koolitus, mille käigus viidi lugejatele läbi kohtumisi “Pilt loeb”. Erasmus+ programmi toel läbiviidava projekti üldeesmärgiks oli rõhutada kvaliteetsete pildiraamatute ettelugemise olulisust koolieelses eas (kuni 7. eluaastani). Kolme aasta jooksul koostavad Rumeenia, Belgia, Itaalia ja Eesti kirjaoskuse edendamisega tegelevad ühingud korraliku pildiraamatute ettelugemise õppekava koos juhendmaterjalidega. Juhendmaterjalid on suunatud lastega töötavate elukutsete esindajate (lasteaiaõpetajad, eripedagoogid, logopeedid, lapsehoidjad, raamatukoguhoidjad, pedagoogikaüliõpilased jne), lapsevanemate ja vabatahtlike koolitamiseks. Tallinna Keskraamatukogust osales koolitusel seitse töötajat. Raamatute lugemisele ärgitati väga erinevate tegevuste kaudu ka loomeringides. Näiteks toimusid koomiksite joonistamise töötoad, näitlemis- ja taaskasutusringid, luulevõimlemine, podcasti õhtud jpm. Toimus arvukalt raamatukogutunde lasteaiarühmadele ja klassidele väga erinevatel, nii meie enda väljapakutud (sh muusikalised) kui õpetajate poolt algatatud teemadel nii Tallinna kui ka veebis teiste Eesti piirkonna haridusasutustele. Populaarseteks osutusid endiselt 2019. aasta algul välja töötatud „Interaktiivsed raamatukohvikud“, mille käigus „maitstakse“ erinevaid raamatuid, saades lühikese aja jooksul tuttavaks mitmete erinevate žanrite, autorite ja raamatutega. Raamatukogutunnid toimusid üldjuhul eesti ja vene keeles, harvem inglise keeles. Õpetajate palvel toimusid mitmel pool keelekümblus-raamatukogutunnid vene õppekeelega koolidele ja lasteaedadele. Lõbusa ja hariva raamatukogutunni käigus kinnistub lastel ka eesti keele oskus paremini ning pannakse alus nende edukale lõimumisele. Eesti keelt emakeelena mittekõnelevatele lastele pakuti mitmeid keeleringe, nt „Eesti keel Mõmmiga“, kus lapsevanemad oma beebidega vastastikku muinasjutte jutustasid ja teineteise kultuure tundma õppisid. Samuti toimus erinevaid keelt praktiseerida võimaldavaid keelekohvikuid noortele, näiteks võõrkeelse kirjanduse osakonnas saksa ja eestikeelse kirjanduse osakonnas korea keele harjutamiseks. Õpetajate hulgas oli endiselt kõrgelt hinnatud raamatukogu projekt „Eesti kirjanike kohtumised raamatukogudes vene keelt kõnelevate õpilastega“. Lõimumist soodustasid ka „Isahiir Huberti jutuhommik“ Lasnamäel asuvas Paepealse raamatukogus, „Õpime mängides“ Põhja-Tallinnas asuvas Sõle raamatukogus, ingliskeelsed koolivaheajalaagrid kevadel ja sügisel Lasnamäel asuvas Laagna raamatukogus. Võõrkeelse kirjanduse osakonnas toimusid jaanuarist märtsini peredele suunatud „Travelling Fairytale“ kohtumised. Noorte lugemishuvi tõstis traditsiooniline Noorte lugemisväljakutse, kus esmakordselt said osalejad loetud raamatutest teada anda ka läbi Google Formsi ning jälgida Infogramis väljakutse edenemist. Programmis osales 38 noort, kes lugesid kokku 216 raamatut kolmes eri keeles. Kuuendat aastat järjest toimus Mustamäe koolide noortekirjanduse mälumäng, mille eesmärgiks on tähtsustada lugemist kui silmaringi ja sõnavara arendavat ning samas mõnusat vaba aja veetmise vormi. Kokku osales lausa 11 võistkonda ja 31 noort Mustamäe koolide 7.- 9. klassidest. Tegemist on väga olulise raamatukogu, õpetajate ja kooliraamatukoguhoidjate vahelise koostööga, kus noored osalevad suure innuga igal aastal. Kolmandat aastat jätkus noortele suunatud kirjandusviktoriin (R)ajunoor, kus kolmeliikmelised võistkonnad panid proovile oma teadmised noortekirjandusest, kooli soovituslikust kirjandusest ja kirjandusklassikast. 2020/2021 osales 8 võistkonda (kokku 24 õpilast). 35 Kõikides raamatukogudes on kohapeal kasutamiseks lauamängud ning need leiavad rohket kasutamist nii pere ja sõpradega mängides kui ka näiteks keelekohvikutes või lugemisklubides. 2020. aastast hakati lugejate suureks rõõmuks lauamänge ka koju laenutama. Videomänge sai mängida muusikaosakonnas, võõrkeelse kirjanduse osakonnas ning Kännukuke, Laagna, Paepealse, Pelguranna ja Väike-Õismäe raamatukogus. Xboxile leiti ka muid kasutusvõimalusi, näiteks Väike-Õismäe raamatukogus kasutati seda laste liiklustundides ohutusteemaliste multifilmide näitamiseks. Kahjuks tõi nii esimene kui teine koroonaviiruse laine kaasa mängudele ligipääsetavuse piiramise, et lapsed ja noored ei veedaks aega suurte gruppidena siseruumides koos. Alates 2013. aastast saavad „Raamatuga priiks“ kampaania raames alaealised tähtaja ületanud teaviku(te) tagastamisel viivitatud aja eest tasu maksmise asemel raamatuid lugeda. 4.4.4 Laste- ja noorteüritused 2003. aastast igal suvel toimuv lugemisprogramm „Suvi raamatuga“ viidi 2020. a esmakordselt läbi virtuaalselt. Programm kestis terve suve ja võimaldas lugeda kirjandust ka koduselt raamaturiiulilt. Tagasisidena oodati lisaks traditsioonilistele joonistustele ka fotosid kohast, kus raamatut loeti. Põnevamad kohad lugemiseks olid näiteks batuudi, kiige ja kännu peal, köögis, puu otsas, raamaturiiuli sees, rannas, ratta seljas ja telgis. Kokku võttis programmist osa 287 last, edukaid lõpetajaid oli 196. Lugemisprogrammi jälgimine veebis (Infogramis) innustas nii mõndagi osalejat lugema veelgi enam raamatuid. Oli osalejaid, kes lugesid isegi üle 90 raamatu. Lõpuüritus toimus veebiplatvormil Zoom, kus lastega kohtusid ekraani vahendusel programmi kõige loetumate raamatute autorid (nt Ilmar Tomusk, Ilmar Trull, Leelo Tungal ja Heiki Vilep). Vähemalt 10 raamatut lugenud ja tagasiside saatnud osalejatele saatsime auhinna. Novembrist 2019 kuni maini 2020 toimus juba kaheksandat korda Tallinna koolide 1.–9. klassidele suunatud lugemisprogramm, mis seekord kandis pealkirja „Loeme ennast loomaaeda“. Seekordses klasside lugemisprogrammis lugesid klassid end Tallinna loomaaeda, kus on peaaegu 10 000 looma. Just see number oligi klassile eesmärgiks – lugeda kokku kõik loomaaia loomad. Kokku osales 62 klassi 1425 õpilasega ja loeti 1 349 100 lehekülge. Kummagi vanusegrupi arvestuses kolm kõige enam lugenud klassi said auhinnaks loomaaiakülastuse. 2014. a alustanud sarja „Mis uudist, raamatukogu?“ raames toimus 2020. aastal 15 kirjaniku või illustraatoriga kohtumist. Pandeemia tõttu loobusid mitmed autorid raamatukogudesse esinema tulekust, mis inspireeris otsima uusi, põnevaid ja värskeid esinejaid. Sarja kohtumisel osales kokku 378 last ja noort. 2012. aastast toimuvat otsimis- ja orienteerumismängu „Aardejaht“, mille eesmärgiks on kutsuda lapsi kuu aja jooksul külastama võimalikult paljusid meie raamatukogusid, ei saanud 2020. a tavapäraselt läbi viia. Raamatukogudes kohapeal käimise asemel suunati lapsed lahendama erinevaid ülesandeid veebis. Veebiülesanded mängu traditsioonilisele formaadile sarnast põnevust siiski ei pakkunud ja tavapärase ca 300 osaleja asemel osales vaid 33 last. 2017. a käivitunud väikelaste lugemisprogramm „Lugude rong“ toimus sel aastal lisaks Väike- Õismäe raamatukogule ka kuues haruraamatukogus ja teenindusosakonnas. Iga laps sai raamatukogus selleks ette nähtud pinnale kleepida omanimelise veduri ja iga loetud raamatuga lisada sellele ühe vaguni. Kokku võttis programmist osa 171 last (2019. a 57 last), kes lugesid 625 (2019. a 350) raamatut. 36 Rahvuskultuuri päevade ajal toimus Nõmme linnaosa raamatukogude koostöös loomeprojekt „Riikide lipud“. Oodati fotolavastusi riigi lippudest, kasutades selleks erinevaid käepäraseid materjale. Saabunud tööd eksponeeriti Nõmme linnaosa raamatukogude Facebooki lehel. Kokku laekus 24 tööd. Kolm enim hääli saanud tööd premeeriti Tallinna Kultuuriametilt saadud auhindadega. 14.12.2020-10.01.2021 toimus lastele esmakordselt lugemisprogramm „Talv raamatuga”, mille eesmärk oli innustada lapsi tavapärasest pikemal koolivaheajal raamatuid lugema. Programm viidi läbi sarnaselt „Suvi raamatuga“ programmiga. Kokku luges programmi raames raamatuid 68 last. Eesti rahvajutu aastast inspireeritud kohtumisürituste sari „Põlvest põlve“ tutvustas vene koduse keelega lastele eesti rahvajutte ja –kombeid. Võõrkeelse kirjanduse osakonnas ning Paepealse ja Sõle raamatukogus toimunud kohtumistel tutvustasid rahvakultuuri spetsialistid lastele lihtsalt, loominguliselt ja mänguliselt eesti rahvapärimust. Raamatukoguhoidjad lugesid rahvajutte ja rääkisid, kuidas neid raamatukogus leida. Sarja viimased kohtumised toimusid veebisildade vahendusel ja olid samuti edukad, ehkki kohapeal toimunud üritused olid vahetumad. Projekti raames toimus kokku 10 kohtumist, kokku osales 226 õpilast. Jätkus projekt „Laulupeoheliloojaga laulupeost“, mille peaeesmärk oli õpilaste ja laulupeoheliloojate kohtumiste kaudu laulupeo kui rahvakultuuri tippsündmuse väärtustamine. Kokku toimus viis kohtumist, millest võttis osa 203 õpilast. Projekti „Elu nagu raamatus“ raames toimus suvel neli rollimängu ehk larpi: A. Dumas „Kolm musketäri“ Snelli pargis, J. K. Rowlingu „Harry Potter“ Vabaduse väljakul; C. Colferi „Sooviloits“ vanalinna tänavatel ning J. Krossi „Mardileib“ Kadrioru raamatukogus. Rollimängudest võttis osa 42 noort ning nende läbiviimisesse oli kaasatud seitse raamatukogu noort vabatahtlikku. 2020. aasta tõi toreda koostöö Kesklinna noortekeskusega. Ühiselt viidi läbi projekt „NoorCast“, mida rahastas Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing. Projekti jooksul toimus 6 üritust, kus õpiti taskuhäälingute läbiviimist. Valminud podcastid on järelekuulatavad Tallinna Keskraamatukogu sotsiaalmeedia kanalites, Youtube’is ja kõigis enimlevinud podcasti platvormides. Valiku toimunud laste- ja noorteüritustest koos osalejate arvudega leiab Lisast 7. 4.5 Erivajadustega sihtrühmade teenused Koduteenindus on teavikute koju toomise teenus, mida raamatukogu pakub Tallinna elanikele, kelle tervislik seisund ei võimalda raamatukogu külastada. Eriolukorra perioodil pakuti koduteenindust kõigile Tallinna linna pensionäridele, kel COVID-19 riskigruppi kuulumise tõttu võis olla ohtlik väljas liikuda. Teavikuid viidi koju üks kord kuus. Koju oli võimalik tellida eestikeelse kirjanduse osakonna, võõrkeelse kirjanduse osakonna ja muusikaosakonna kojulaenutatavaid teavikuid (raamatuid, ajakirju, CDsid, DVDsid jms), soovi korral ka spordivahendeid ja muusikainstrumente. Koduteeninduse lugejatele pakuti järgmisi teenuseid: kojulaenutus, teaviku ootejärjekorda lisamine; arvutikoolituste läbiviimine lugejate kodudes; erinevad e-teenused; kirjandus- või 37 teemanimestike koostamine; infopäringutele vastamine; e-raamatukogude kasutamine; printimine; koopiate tegemine. Tabel 19. Koduteeninduse ülevaade Koduteenindus Kordade arv Teenuste arv Kasutajate arv Laenutuste arv 2019 518 9 74 2558 2020 563 9 92 3794 Muutus +/- 45 0 18 1236 Kevadel võttis raamatukogu ühendust kõikide Tallinna sotsiaal- ja päevakeskustega. Sotsiaalhooldajate kaudu saadeti Tallinna kodustele seenioridele infovoldikud raamatukogu teenuseid ja võimalusi tutvustava teabega (koduteenindus, e-raamatukogud, seenioride Skype vestlusklubi, koolitused videokõnede kaudu ja telefoni teel, ajalehtede ettelugemise teenus jpm). Sügisel viidi läbi infotund Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametile, mille eesmärgiks oli teavitada sotsiaalasutuste juhte raamatukogu teenustest ja tegevustest erinevate sihtrühmadega. Infotunni tulemusel võtsid mitmed juhid raamatukoguga ka ühendust ning uurisid täiendavat infot ja koostöövõimalusi. Sügisel alustati Kristiine Päevakeskuses kirjandusringi läbiviimist, sellega jätkatakse 2021. aastal. Novembris korraldas raamatukogu kampaania jõulukaartide ja kirjade kirjutamiseks Nõmme Pihlakodu ja Iru Hooldekodu elanikele, kes pandeemia ajal on jäänud üksi ja isolatsiooni, kokku edastasid vabatahtlikud 50 pühadesoovi. Mitmed 2020. aastasse planeeritud koostööprojektid Hoolekandeteenuste AS-iga lükkusid pandeemia tõttu kahjuks edasi. 2020. aastal alustati koostööd Tallinna Vaimse Tervise Keskuse Haabersti Klubimajaga. Suvel viisid klubimaja töötajad raamatukoguhoidjatele läbi vaimsete erivajadustega inimeste teenindamise koolituse. Novembris tutvustati raamatukogu teenuseid ja tegevusvõimalusi Haabersti Klubimaja klientidele. Rändkoguteenus võimaldab teavikute ja esemete laenamist juriidilistele isikutele. Asutused saavad laenata nii raamatuid, perioodikat, heli- ja videosalvestisi kui ka spordivahendeid ja muusikainstrumente. Teenust kasutasid nt Tallinna Laste Turvakeskus, Vanurite Eneseabi- ja Nõustamisühing ning Nõmme Pihlakodu. Tabel 20. Teenused teistele asutustele Teenused teistele asutustele Kasutajate arv Laenutuste arv Rändkoguteenus 14 (2019.a 8) 2799 Rändkoguteenus munitsipaallasteaedadele 99 (2019.a 96) 13 654 („Mesilane Miti raamatutaru lasteaias“) 38 4.6 Raamatukogu kui kohalikku pärandit jäädvustav, elukestvat õpet toetav ja vabaaja võimalusi pakkuv kultuurikeskkond Ka kirjandus- ja kultuuriüritused ning nendes osalemine oli mõjutatud aastast, mil enamus ettevõtmistest tuli gruppide kogunemise vältimiseks viia üle veebi. Kuigi ürituste arv langes, oli osalejaid varasemast enam – veebisildade vahendusel läbiviidavaid üritusi ei piira kitsad ruumid, osaleda saavad kõik soovijad, kedagi ukse taha jätma ei pea. Võrreldes varasemate aastatega ei toimunud linnaruumis suuri avalikke üritusi ning ka koostööpartnerite suuremad üritused (nt HeadRead) jäid ära. Siiski leidis raamatukogu võimalusi ka suvisel ajal lugejatele tegevuste pakkumiseks, nt õueraamatukogudes haruraamatukogude hoovides, samuti jätkus Estonia pst 8 ees raamatukärul raamatute tasuta jagamine. Tabel 21. Kirjandus- ja kultuuriüritused Tallinna Kirjandus- ja Kirjandus- ja Muutus Keskraamatukogu kultuuriürituste kultuuriürituste (+/-) arv 2019 arv 2020 KOKKU 2484 2014 - 470 sh lastele vanuses kuni 13 1361 1096 -265 sh noortele 14-26 320 452 132 Aastal 2019 olid 67,7% üritustest suunatud lastele ja noortele (vanuses kuni 26), aastal 2020 oli osakaal suurem – 76,9%. Raamatukogu keskendus senisest enam lastele ja noortele tegevuse pakkumisele, et toetada neid ajal, mil soovitati püsida kodus, sõpradega kokkusaamine oli raskendatud ning ka huviringides ei saanud käia. Just noored olid need, kes avaldasid korduvalt soovi, et raamatukoguhoidjad võiksid olla veebis kättesaadavad ka pühapäeviti ning pühade perioodil, sest nendega on tore kirjanduse ja laiemalt maailma asjade üle arutada. Üllatuslikult said veebis raamatukogu jututubades väga hea kontakti noortega just vanuses 50+ raamatukoguhoidjad. Ju oli tegemist perioodiga, kus noored vajasid sama palju kui enda vanustega suhtlemist ja sõpradega kokkusaamist ka häid kuulajaid ja rahustavaid vanemlikke õpetussõnu ning juhendamist. Tabel 22. Kirjandus- ja kultuuriüritustel osalejad Tallinna Kirjandus- ja Kirjandus- ja Muutus Keskraamatukogu kultuuriüritustel kultuuriüritustel (+/-) osalenute arv osalenute arv 2019 2020 KOKKU 44694 57041 12347 sh lapsed vanuses kuni 13 17632 33988 16356 sh noored 14-26 4831 16548 11717 39 Kui aastal 2019 moodustasid kirjandus- ja kultuuriüritustel osalejatest lapsed ja noored (vanuses kuni 26) 50,3%, siis 2020. aastal 88,6%. Seda näitajat mõjutas ühelt poolt see, et lastele ja noortele oligi suunatud ka rohkem tegevusi, teisalt aga see, et vanemaid ja eakaid lugejaid oli keerulisem saada osalema videosildade vahendusel toimuvatele üritustele – lapsevanemad olid enda seadmed loovutanud laste kasuks (distantsõppe ja sõpradega suhtlemise eesmärgil), eakatel aga kas arvuti puudus kodus või olid oskused arvuti kasutamisel, seega ka üritustel osalemiseks kehvad (vajasid esmalt koolitusi, et nad saaksid oma igapäevased toimingud üldse tehtud). Paljud eakad olid aga lihtsalt kurvad, sest just raamatukokku kohapeale tulek ning teistega vahetult oma mõtete arutamine oli see, mis tõi neile argipäeva rõõmu ja tahtmist liikuda. Kahjuks panid eakate kokkusaamistele piirid tihti just raamatukogude väiksed ruumid ja kehvad ventilatsioonid. Nii siis mitmed eakad lihtsalt helistasid raamatukokku, et lihtsalt niisama raamatukoguhoidjaga juttu ajada ja maailmaasju arutada. Tabel 23. Näitused ja väljapanekud Tallinna Keskraamatukogu 2019 2020 Muutus (+/-) Näitused ja väljapanekud 1739 1226 -513 KOKKU sh näitused 349 246 -103 Näituste arv langes 29,6%, mis oli ka oodatav seoses kehtivate piirangutega. Mitmed näituste avamised tühistati ning näitused jäeti üles panemata, ka laste ja noorte tööd jäeti sõltuvalt kehtinud piirangutest planeeritud aegadel eksponeerimata, et vältida gruppide kogunemisi. Virtuaalnäituste koostamine on aga ajamahukas, mistõttu ei jõutud nendega tegeleda. Küll aga õnnestus lugejatel siiski nautida näitust „Õitsemise lummus“, mille koostas Mart Lepp. Näitusel sai vaadata maale ning unikaalseid luuleteoseid Iris Uuki erakogust. Raamatukogu tegevusega haakus hästi Mirja-Mari Smidti graafika ja maalide näitus, mille keskkonna- ja materjalitundlikute tööde hulgas leidus ka taaskasutusteemalisi ready-made maale. Samuti sobis raamatukokku väga hästi Dylan ja Agve sürrealistlike paberkollaažide näitus „mälestused kadunud maailmast“, mille kollaažid valmisid tänu taaskasutusse jõudnud raamatutele. 4.6.1 kohalikul tasandil Raamatukogu pakkus tegevusi ning tutvustas raamatukogu teenuseid suurematel ülelinnalistel üritustel nii värskes õhus kui veebis. Näiteks avaldati Tallinna päeva puhul raamatukogu YouTube kanali lastesaates „Meisterda minuga“ Tallinna vapist inspireeritud lõvide meisterdamise video ja kutsuti video vahendusel toimuvale ekskursioonile „Tallinna päeva ajaloorännak Estonia puiesteel“. Kultuuriöö tegevusi pakuti huvilistele nii veebis kui värskes õhus, sh osaleti raamatukogu telgiga ja ruuporiga (et inimesed saaksid rahus kuulata luuletusi hajutatult) Kirjandustänava festivalil. Euroopa muinsuskaitsepäevadel korraldas raamatukogu ekskursiooni, mille käigus tutvustati Estonia pst 8 peahoonet läbi ajaloo. Tallinna moodsa 40 õppimise festivali „iduEDU” töötoad toimusid veebis ja täiskasvanud õppija nädala tegevused nii veebis kui raamatukogudes kohapeal. Kuna paljud traditsioonilised ülelinnalised üritused jäid ära, siis pakkus raamatukogu suvel ilusa ilma korral rohkem tegevusi oma raamatukogude hoovialadel või tänaval. Suvised luulepiknikud „Luule lainel” tõid kodumaiste luuletajate loomingu raamatukogust linnaruumi. Kännukuke, Laagna ja Kadrioru raamatukogude hoovides toimunud luulepiknikud äratasid publikus huvi ja luulelugemist tuldi meeleldi kuulama. Selgelt oli märgata, et osalejad tundsid rõõmu vahetutest kontaktidest. Väga tihe koostöö oli Tallinna Kirjanduskeskuse ja lastemuuseumiga Miiamilla Kirjandustänava festivali ürituste korraldamisel. Menukaim luulepiknik toimuski just Kirjandustänava festivalil Kadrioru raamatukogu hoovis, mida rikastasid muusika ja raamatujoogaga lastemuuseumi Miiamilla töötajad. Laagna raamatukogu luulepiknikule andis miljöö näol lisaväärtuse Laagna kogukonnaaias lokkav rohelus. Tallinna Kultuuriameti eestvedamisel ja rahastusel korraldati augusti lõpus Kultuuriöö ja septembris rahvuskultuuride nädala üritusi. Oktoobris pakuti koos Täiskasvanud õppija nädala tugivõrgustikuga koolitusi, üritusi, keelekohvikuid jne. Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu eestvedamisel toimusid üleriigilised raamatukogupäevad „Kohtume raamatukogus“, mille raames pakuti raamatuväljapanekuid ja üritusi. Koos Talina Võro Seltsiga korraldati võru keele nädala „Kõnõlõ mukka võro kiilt!” meeleolukas avaüritus. Hea meel oli ka uute koostööpartnerite üle. Näiteks Balti Keskkonnafoorum korraldas Keskraamatukogus kohalikele omavalitsustele keskkonnahoidlike hangete koolitusi ja MTÜ Johannes Mihkelsoni Keskus arvutikoolitusi tööotsijatele. Jätkus koostöö MTÜ-ga Kammermuusikud tasuta kõrgetasemeliste kammerkontsertide korraldamisel. 2020. a jaanuarist juunini jätkus kontserdisarja „Kammermuusikud linnas” üheksas hooaeg. Kümnes hooaeg algas 2020. aasta septembris. Kontserdisari oli publiku hulgas endiselt populaarne. Aasta jooksul toimus 7 kontserti, millel osales kokku 168 inimest. Koroonaviiruse leviku tõttu jäi ära kolm planeeritud kontserti ning sügisel oli ka külastajaid seetõttu märgatavalt vähem. Jätkus ka koostöö muusikakoolidega - toimus 13 õpilaskontserti. Tänu Mondo MTÜ-le toimusid muusikaosakonnas dokfilmiõhtud noortele, kus näidati filme ja arutleti globaalse ulatusega teemadel nagu inimõigused, lõimumine, arengukoostöö, haridus, keskkonnaprobleemid jne. MTÜ Lasnaidee on koostööpartneriks Laagna ja Paepealse raamatukogule ning Laagna kogukonnaaed toob uusi lugejaid ka raamatukokku. 2020. a oli raamatukogu tegevusi vabatahtlikuna toetanud spetsialiste eriti palju, nt kirjastajad Tauno Vahter ja Krista Kaer koostasid raamatukogu lugejatele pühadeajaks helged ja tujutõstvad lugemisvara soovitusnimekirjad, Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juht Urmet Tambre viis läbi petuskeemide tuvastamise koolituse jne. Koostöös Eesti Õdede Liiduga korraldati terviseloengud nahahooldusest, reumatoloogiast, seljaprobleemidest ja podagrast, mida käis kuulamas 160 inimest. Sisekaitseakadeemia loengusarjast „Turvaline Eesti“ õnnestus korraldada raamatukogus kohapeal vaid veebruarikuine Tiit Tammaru loeng „Ruumiline ebavõrdsus linnades“, sügisel jätkusid loengud juba veebis. Kirjandusprogrammide jt suuremate ürituste auhindadega toetas raamatukogu Kalev, Tallinna Botaanikaaed, Ühinenud Ajakirjad, Hea Lugu, Apollo, Keian Publishing, Vabamu, Vabaõhumuuseum, Pikoprint, Teeme TeistMoodi ja SmailiBlessing. 41 Vabatahtlike kaasamine aitab tugevdada sidemeid raamatukogu ja kogukonna vahel ning võimaldab korda saata oluliselt enamat, kui raamatukogu muidu suudaks. Väga suur abi on vabatahtlikest olnud keelekohvikute ja koolituste läbiviimisel, erinevate ürituste, klubide ja ringide korraldamisel, samuti raamatututvustuste kirjutamisel kirjandusblogidesse jne. Raamatukogu vabatahtlike programm tähistas 2020. a kümnendat juubelit, mille puhul muuhulgas valmis ka vabatahtlike tegevusi kajastav virtuaalnäitus. Koroonaviiruse levik ja raamatukogude sulgemine eriolukorras vähendasid 2020. a aktiivsete vabatahtlike arvu. Kokku tegutses raamatukogus 214 vabatahtlikku (2019. a 243), neist 80 olid alaealised (2019. a 95).Vabatahtlikud käisid raamatukogus abiks 1633 korral. 2020. a tõusid oma tegevustega eriti esile noored vabatahtlikud. Näiteks Aleksander Sibulale pühendatud erialapäeval, mis keskendus noortele ja noortekirjandusele, osalesid vestluspaneelides lisaks spetsialistidele ka vabatahtlikud Joosep ja Diana, kes said oma ülesandega väga hästi hakkama. Silma paistis ka abiturient Adél, kes viis suvel läbi noortele ja täiskasvanutele mõeldud kursuse „Sissejuhatus Javascripti veebiarendusse”. Sügisest hakkas ta vedama noortele suunatud välispoliitika-teemalisi podcaste, kutsudes sinna kaasa mõtlema ja rääkima meie välispoliitika eksperte (nt Marko Mihkelson, Sven Mikser jt). Ääretult uhke on raamatukogu ka mitmete meie endiste kolleegide üle, kes jätkasid aitamist raamatukogu vabatahtlikena. 4.6.2 riiklikul tasandil Raamatukogu osales teist aastat järjest RIA kampaanias „Ole IT-vaatlik!“ – soovijatele korraldati digiteemadel koolitusi ja nõustamisi. Eesti lõimumisvaldkonna arengukava „Lõimuv Eesti 2020“ eesmärke toetas raamatukogu erinevate lõimumistegevustega – keelekohvikud- ja ringid, projekt “Põlvest põlve” jne. „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“ eesmärke silmas pidades korraldati kirjandusüritusi ning paljud neist said teoks tänu Eesti Kultuurkapitali rahastusele. Teatud projektid nagu näiteks „Kirjanik raamatukogus“, „Mis uudist, raamatukogu“, „Lugejate neljapäev“ toimusid Kultuurkapitali toetuse toel juba mitmendat hooaega ning see on taganud ürituste regulaarsuse ja loonud nii esinejate kui lugejate jaoks traditsiooni, mida teatakse ja oodatakse. 2020. aasta esimesel poolaastal lõpetati kaheksas täiskasvanutele suunatud „Raamatuga kevadesse“ lugemisprogramm, mille teemaks oli „Rännakud ajas ja looduses“ ning mis oli pühendatud loodusele ja keskkonnale. Üheksas hooaeg algas 2020. aasta oktoobris, pealkirjaks “Siin- ja sealpool ukseläve” ning teemaks kodu. Raamatukogu tegi ettepanekuid autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõusse seoses kahe EL autoriõiguse direktiivi ülevõtmisega (2019/789 ja 2019/790). Kuna rahvaraamatukogud toetavad nii formaalõpet kui ka elukestvat õpet, mitteformaalõpet, tehti ettepanek muuta sõnastust selliselt, et ka kultuuripärandiasutustel oleks õigus saada kasu erandist, mis reguleerib teose vaba kasutamist hariduslikel eesmärkidel. Samuti tegi raamatukogu ettepaneku muuta perioodi, peale mida võiks eeldada, et teos on kaubanduskäibest väljas – kui eelnõus oli toodud konkreetne aasta (1970), siis raamatukogu ettepanek oli, et perioodi arvestataks jooksvalt ning et aluseks oleks 20 aastat (nö üks põlvkond). Lisaks toodi ära, et antud säte võiks kohalduda ka audiovisuaalse teose ja fonogrammi puhul (ehk vastavat EL direktiivi tuleks muuta). 42 4.6.3 rahvusvahelisel tasandil Tallinna Keskraamatukogu osaleb Põhja- ja Baltimaade raamatukogude koostöövõrgustiku tegevuses. Jätkus 2017. a alguse saanud ühisprojekti „CreaTeams in Library“ alamprojekt “My Green Identity”, mis propageerib rohelist mõtteviisi ja säästlikke eluviise. Projektipartneritega jagatakse kogemusi ja viiakse läbi tegevusi, mis harivad roheteemadel kohalikke kogukondi. 21.-28. novembril toimus Tallinna Keskraamatukogus Rohelise raamatukogu nädal, mille raames korraldati mitmeid töötubasid, üritusi ja raamatuväljapanekuid. EBLIDA-t (Euroopa Raamatukogu-, Info-ja Dokumentatsiooniühenduste Büroo/ The European Bureau of Library, Information and Documentation Associations) hoiti kursis e-raamatute laenutamise olukorraga Eestis ning osaleti praktikuna NAPLE (Euroopa rahvaraamatukogude eest vastutavate riiklike asutuste foorum/ National Authorities on Public Libraries in Europe) e-raamatute töörühmas ning vähemusrahvuste ja regionaalsete vähemuste töörühmas. Raamatukogu osales ka IFLA MetLib (Metropolitan Libraries Section, linnade, mille elanikkonna arv on 400 000 või suurem, keskraamatukogude koostöövõrgustik) võrgustiku töös. Raamatukogu osales Dublini rahvusvahelise kirjandusauhinna valimise protsessis. Igal kevadel saadab raamatukogu oma osakondadele ja haruraamatukogudele välja palve esitada auhinnale vähemalt kolm konkursi tingimustele vastavat raamatut. Nende soovituste põhjal tehakse lõplik valik, mille raamatukogu edastab Dublini Linnaraamatukogule. Kahjuks jäid koroonapandeemia tõttu ära mitmed koostööüritused, nt juba traditsiooniks saanud osalemine Public Libraries 2030 korraldataval interaktiivsel näitusel “Generation Code” Euroopa Parlamendis, ja üleeuroopalise koostöövõrgustiku Lighthouse Libraries kohtumised. Ära jäi ka IFLA (The International Federation of Library Associations and Institutions) World Library and Information Congress 2020, kuhu Tallinna Keskraamatukogu oli valitud postrisessioonil esinema. 4.7 Raamatukogu koolituskeskusena kasutajatele. Tallinna Keskraamatukogus läbiviidavate koolituste sihtrühmadeks on nii lapsed, noored kui ka täiskasvanud. Paaril viimasel aastal on erilise tähelepanu all olnud seenioride digioskused. Täiskasvanute digioskuste arendamisel on oluline personaalne lähenemine. Seega võib näiteks arvuti algõpe olla seotud nii ID-kaardi kui ka erinevate e-teenuste kasutamise koolitusega, sest koolitatav soovib hakata kasutama erinevate e-kaupluste teenuseid jne. Eriolukorra alguses jäid kõik eelnevalt kokkulepitud koolitused ära. Kui laste ja noorte tegevused koliti juba paar päeva hiljem veebi, siis täiskasvanutele suunatud koolitustega nii kiiresti ei läinud, kuna vanemaealisel elanikkonnal oli raske muutunud tingimustega kohaneda ja uute keskkondadega harjuda. Samuti ei ole sellel sihtgrupil sageli kodudes vajalikku tehnikat ja/või internetiühendust ning puuduvad ka vahendid nende soetamiseks. Seoses sellega langes koolituste arv eriolukorra ajal oluliselt, kuid juba mõne aja pärast saavutati nende osas taas oluline kasv. 43 Tabel 24. Individuaalkoolitusel osalejad Tallinna Keskraamatukogu Individuaal- Individuaal- Muutus koolitustel koolitustel (+/-) osalenute arv osalenute arv 2019 2020 KOKKU 6542 6670 128 sh laste arv (vanuses kuni 13) 947 1458 511 sh noorte arv (vanuses 14-26) 473 468 -5 2020. aastal olid 71,1% (2019.a 78,3%) individuaalkoolitustel osalejatest 27-aastased ja vanemad. Keerulisemad ja pikema kestvusega olid need koolitused, mis viidi läbi telefoni või videokõne teel eakatele. Põhilised individuaalkoolitused olid 2020. a IT-alased ning puudutasid mh erinevate e- raamatukogude ja e-kataloogi ESTER kasutamist, veebis lugejaks registreerimist ning sellega seoses ka ID-kaardi ja Mobiil-ID kasutamist. Populaarseteks osutusid ka infootsingu ja erinevate e-teenuste kasutamise koolitused. Vanemaealised õppisid Skype’ kasutamist ning e- posti aadressi seadistamist. Sageli olid telefoni- või videokõned pikad, lisaks koolitamisele sooviti kas lugemissoovitust või veel mingit informatsiooni. 2020. a töötati välja järgmised uued koolitused: Hoia äpi kasutamine, fototöötluse koolitus - rohelise tausta töötlemine, tööotsijate nõustamine. Lisaks pakuti koolitusi järgmistel teemadel: 3D-printimise koolitus, arvuti algõpe (sh e-posti aadressi tegemine), arvutigraafika koolitus, graafikalaudade tutvustus, e-lugerite tutvustus, e- raamatukogude tutvustus, e-teenuste koolitus, Facebooki algõpe, ID-kaardi kasutamine, internet ja infoallikad, kirjanduse tundmise koolitus, kilelõikuri ja termopressi koolitus, kontoritarkvara õppeprogrammid, lauaskannerite tutvustus, muusikalised raamatukogutunnid, sisserännanute nõustamine, sugupuu uurimise koolitus, ahvelarvutite ja nutitelefonide kasutamise algõpe, uurimistöö allikate koolitused gümnaasiumi ja põhikooli õpilastele ning Vikipeedia algõppe koolitus. Tabel 25 ja 26. Rühmakoolitused ja rühmakoolitustel osalejad Tallinna Keskraamatukogu Rühmakoolituste Rühmako Muutus arv 2019 olituste (+/-) arv 2020 KOKKU 2197 1557 -640 sh lastele vanuses kuni 13 1268 888 -380 sh noortele 14-26 216 191 -25 44  Tallinna Keskraamatukogu Rühma- Rühma- Muutus koolitustel koolitustel (+/-) osalenute arv osalenute arv 2019 2020 KOKKU 26923 20154 -6769 sh laste arv (vanuses kuni 13) 18991 14477 -4514 sh noorte arv (vanuses 14-26) 2064 1982 -82 Seoses pandeemiaga langes rühmakoolituste arv 29,1% ning koolitustel osalenute arv 25,1%, mis oli ka oodatav seoses kehtinud 2+2 ning kohapealsete gruppide suuruste piirangutega. Raamatukogu ruumides toimunud rühmakoolitused jäid suuresti eriolukorra-eelsesse aega, jaanuari-veebruari. Lastele suunatud kohapealseid rühmakoolitusi toimus ka suvel ning sügisperioodil, kuid suund ja soovitus oli siiski võimalusel kasutada ära erinevaid veebikeskkondi ning raamatukogude hoove, parke jm raamatukogude lähedal asuvaid kohti vabas õhus. Erilukorra ajal hakati looma erinevaid eesti- ja venekeelseid õppevideoid. Aasta lõpu seisuga oli Tallinna Keskraamatukogu YouTube’ kanalis 18 teenustega seotud õppevideot. Populaarsemad olid veebis lugejaks registreerimise koolitus, ELLU kasutamise juhend ja Skype’ arvutisse paigaldamise juhend. 4.8 Raamatukoguteenuse turundus ja väljaanded Avalikkusele vahendati infot peamiselt oma veebilehtede, sotsiaalmeedia, uudiskirjade ja pressiteadete abil. 2020. aasta lõpus lisandus uue kanalina Tallinna korteriühistutele infokirjade saatmine, mida kasutati kolmel korral. Noortele vahendati infot Facebookis (988 jälgijat) ja Instagramis (499 jälgijat). Kontodel toimusid regulaarsed otseülekanded, kus raamatukoguhoidjad ja põnevad külalised soovitasid uusi raamatuid ja rääkisid noortekirjandusest. Kirjandusblogidesse lisandus tavapärasest enam raamatusoovitusi ja sellest tulenevalt suurenes ka blogide lugejaskond. Raamatukogu YouTube kanalit täiendati arvukate uute videodega, näiteks õpetasid raamatukoguhoidjad e-teenuste kasutamist ja lastele kodustest vahenditest meisterdamist, lugesid muinasjutte jpm. 2020. aastal koostati meediale edastamiseks 39 pressiteadet (2019. a - 36 pressiteadet). Lõviosa pressiteateid koostati uute, valdavalt e-teenuste reklaamiks ja raamatukogu töökorralduse kajastamiseks. Tavapärasest vähem oli erinevate ürituste, näituste, kontsertide ja täikade pressiteateid. Maksimaalselt kasutati ära muud tasuta kanalid, näiteks Vabaduse väljaku ekraan. Raamatukogu tegemisi kajastati erinevates meediakanalites 384 korda (2019. a 247), millest 36 kajastust olid venekeelsed ning vähemalt üks soome, võru ja inglise keeles. Raamatukogu pressiteateid avaldati, need ületasid uudisekünnise ja neist kirjutati ka pikemaid artikleid. Kindlasti oli üheks põhjuseks üldine ühiskondlik olukord, kus meedia otsis ise positiivseid uudised, mida keerulise olukorra tasakaalustamiseks avaldada. Teiselt poolt tegi meedias silmapaistmise võimalikuks raamatukogu väga kiire reageerimine eriolukorras. Uute teenuste 45 reklaamimisel osutus väga tänuväärseks kanaliks sotsiaalmeedia, kus mitmed raamatukogu postitused levisid kulutulena (nt laste lugemisprogramm „Loeme ette“) ja nii õnnestus jõuda väga paljude kasutajateni. Eriolukorra ajal andsid raamatukogutöötajad uute teenuste tutvustamiseks ka palju tele- kui raadiointervjuusid. Üleriigilise meedia tähelepanu pälvis kõige enam uudis e-raamatukogude avamine kõigile Eesti elanikele. Seda kajastasid Eesti Päevaleht, Postimees, Delfi, Pealinn, Tiiu, Anne & Stiil; samuti ka venekeelne meedia: Postimees, Pealinna ja ETV+. Lisaks üleriigilisele meediale vahendasid uudist kohalikele elanikele maakondade lehed (nt Saku valla leht, Tartu Postimees, Pärnu Postimees, Saarte Hääl). Teavitustöö tegemisel olid abiks ka maakondade keskraamatukogud, kes levitasid infot oma sotsiaalmeedias ja panid raamatukogudesse reklaamplakateid ning võimalusel lisasid need ka linnaruumi. E-raamatukogusid reklaamiti ka tasu eest aprillis ja mais väljaannetes Eesti Päevaleht, Eesti Ekspress, Maaleht ja LP ning Sirp. E-raamatukogusid tutvustas raamatukogu kõikides raamatukogule kättesaadavates kanalites, sh välireklaam Kesklinna valitsuse viiel infokolmnurgal Vanalinnas ja selle ümbruses ning Vabaduse väljaku ekraanil. Väga palju positiivset tagasisidet sai märtsi lõpus käivitatud teenus „Loeme ette“. Ettevõtmist kajastasid ERRi kultuuriportaal ja Aktuaalne Kaamera, Postimees, Pealinn ja Õhtuleht, aga ka Äripäev, Direktor veebiportaal ning anti intervjuu Rootsi meediakanalile ARD Studio Stockholm. Eriolukorra ajal seenioridele suunatud teenuseid kajastasid Postimees ja ERR, pikemad artiklid ilmusid ajalehtedes 60+ ja Õhtuleht, anti intervjuusid Aktuaalsele Kaamerale, Terevisioonile, Vikerraadiole ja Raadio Elmarile. Lisaks Pealinnale avaldasid infot ka linnaosade lehed, nt Lasnamäe Leht, Mustamäe leht ja Põhja-Tallinna Sõnumid. Kevadel avatud Laagna raamatukogu seemnelaeka kohta ilmus info väljaannetes Maa Elu, Postimees, ERRi kultuuriportaal ja Menu, Nipiraamat, teenust tutvustati saadetes Aktuaalne Kaamera ja Terevisoon. Üleriigilise meedia uudisekünnise ületasid edukalt ka muusikaosakonna uuenduskuuri ja e-muusikakogude pressiteated. Raamatukoguhoidjate lugemissoovitused ilmusid regulaarselt Õpetajate Lehes ja kõlasid Kuku raadio hommikuprogrammis, viimases käib raamatuid tutvustamas eestikeelse kirjanduse osakonna juhataja Tiina Põldmaa. Raamatusoovitused avaldati ka väljaannete veebilehtedel. Ka venekeelne meedia kajastas raamatukogu tegemisi 2020. aastal enam kui möödunud aastal. Lisaks kajastustele heade koostööpartnerite - ETV+ ja Raadio 4 - kanalites oli neid ka teistes venekeelsetes väljaannetes, näiteks Delfi ja Postimees, ning varasemast enam vahendas uudiseid venekeelne Pealinn. Venekeelsele meediale andis regulaarselt nii tele- kui raadiointervjuusid kultuurilise mitmekesisuse peaspetsialist Nadezhda Geryak. 2020. a tehti raamatukogu sotsiaalmeediakanalites 2527 postitust (2019. a 1705). Võrreldes eelneva aastaga kasvas ka sotsiaalmeediakanalite jälgijate arv. Tallinna Keskraamatukogu Facebooki lehele lisandus aastaga 778 uut jälgijat, kõikidele raamatukogu Facebooki lehtedele kokku 1642. 46  Tabel 27. Facebooki postitused ja kasutatavus Facebooki leht Postitused Jälgijaid Jälgijate Lehevaatamisi Lehevaatamisi (followers) arvu FBsse FBsse kasv sisselogitud sisselogitud võrreldes kasutajate kasutajate 2019. a poolt: poolt: unikaalsed koguarv kasutajad Tallinna Keskraamatukogu 278 4611 778 9213 33 556 Raamatukogubuss Katarina Jee 60 794 57 675 2343 Lasnamäe raamatukogud 182 247 77 1223 4856 Mustamäe raamatukogud 117 428 98 1258 3090 Muusikaosakonna veebipäevik 53 255 29 455 2099 Tallinna Keskraamatukogu 239 960 186 2159 5741 noortekas Nõmme linnaosa raamatukogud 162 748 72 1591 4668 Pirita raamatukogu 148 433 81 1245 3096 Põhja-Tallinna raamatukogud 101 510 83 1372 3609 Raamatuga kevadesse 60 347 84 759 1467 Tallinna Keskraamatukogu 112 335 54 611 1607 Luuleklubi Haabersti raamatukogud 55 217 43 489 1004 Instagramilehte tlnkeskraamatukogunoortekas jälgis 2020. a lõpuks 476 jälgijat (2019. a 358 jälgijat). Instagramis tehti ka oluliselt rohkem postitusi - 169 (2019. a 98). Elu sai sisse ka raamatukogu YouTube’i kanal: kui 2019. a oli sel 27 tellijat ja aasta jooksul lisandus 10 uut videot, siis 2020. a lõpuks oli tellijate arv tõusnud 140ni ja lisandus 85 uut videot, mis kogusid 19 697 vaatamist. 4.9 Andmebaasid. Tallinna Keskraamatukogul on lugejateeninduseks ligipääs neljale andmebaasile/andmebaasisüsteemile: EbscoHost, Oxford Music Online, õigusinfosüsteemi ESTLEX venekeelne pakett ja Naxos Music Library, millest on kirjutatud lähemalt e- raamatukogude all. Samuti pakub raamatukogu lugejatele Äripäeva Kirjastuse käsiraamatute ja ajalehtede elektroonilisi väljaandeid. 5. 2021. aasta tegevused 2021. aastast alates seab raamatukogu oma tegemisi uue arengukava järgi. Järgmiseks viieks aastaks on seatud kolm strateegilist eesmärki: raamatukogu on ligipääsetav, kasutajakeskne ja inspireeriv; raamatukogu on kultuuri, enesetäiendamist ja säästlikkust väärtustavate hoiakute kujundaja; raamatukogu on valdkonna suunanäitaja. 47 Tallinna linna eelarvega eraldatud investeeringute toel alustab raamatukogu uue raamatukogubussi ehitamist ning RFID-põhise iseteeninduse terviklahendusele üleminekut. Raamatukogu osaleb aktiivselt Punane 17 kogukonnamaja projekteerimise protsessis. Koostöös Kultuuri- ja Spordiametiga (1. jaanuarist liideti Kultuuriamet Spordi- ja Noorsooametiga ning ühendamet sai nimeks Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet) tegeleb raamatukogu raamatukoguvõrgu uuendamisega, otsides võimalusi nii paremas asukohas ja paremate ruumide leidmiseks kui ka uute raamatukogude rajamiseks. COVID-19 viiruse ägenemise ajal on eesmärgiks tagada raamatukogudes kohapeal teenused võimalikult kvaliteetsel tasemel, arvestades raamatukogu ruumide füüsilisi võimalusi ning personaliressurssi. Jätkuvalt arendatakse veebi teel pakutavaid teenuseid olulistele sihtrühmadele: lastele, noortele, õpetajatele, lapsevanematele, seenioritele. Kultuuriministeeriumilt toetuse saamisel on e-raamatukogud avatud kogu Eestile 2021. aasta lõpuni. Koostaja: Triinu Seppam-Saar, Tallinna Keskraamatukogu teenindusdirektor Koostatud Tallinna Keskraamatukogu osakondade juhtide, teenindusosakondade ja haruraamatukogude juhatajate ning spetsialistide aastaaruannete põhjal /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Holm direktor 48 LISA 1. Projektitoetused ja nende kasutamine 2020 Projektid, toetused Periood Eraldatud Kasutatud Projekti summa 2020 üldmaksumus Kultuurkapital Kirjandusürituste sarja „Kirjanik 01.09.2019- 3900 2210,4 4350 raamatukogus“ esinejate tasud 30.12.2020 Venekeelsete kirjandusürituste 01.09.2019- 3000 1530 3750 sarja „Lugejate neljapäev“ 30.12.2020 esinejate tasud Kohtumistesari 02.09.2019- 2000 1250 2673 „Laulupeoheliloojatega 31.12.2020 laulupeost“ õpilasele Eesti kirjanike kohtumised 02.09.2019- 1300 520,4 1450 raamatukogudes vene keelt 30.12.2020 kõnelevate õpilastega Kuuldemängutunnid Tallinna 01.11.2019- 600 200 674 Keskraamatukogus 31.05.2020 Kohtumisürituste sari lastele ja 02.01.2020- 1500 1500 1670 noortele „Mis uudist, 22.01.2021 raamatukogu?“ Tallinna Keskraamatukogu 01.07.2020- 780 780 870 luulepiknike „Luule lainel“ 01.10.2020 esinejate tasud Venekeelsete kirjandusürituste 01.10.2020- 2410 260 2705 sarja „Lugejate neljapäev“ 30.06.2021 esinejate tasud Kokku Kultuurkapitali projektid 15 490 8250,8 18 142 Kultuuriministeerium jm riigi toetusega projektid „Elu nagu raamatus“ – kirjandusel 01.07.2020- 1656 1656 1853 põhinevad rollimängud 30.11.2020 linnaruumis (Regionaalse kultuuritegevuse toetamine) Valla keskraamatukogu juhtide 01.10.2020- 2567 1043,64 3446 viiepäevane praktika Tallinna 30.11.2020 Keskraamatukogus (Kultuuriministeeriumi raamatukogude arendamise programm) Aleksander Sibul pühendatud 02.11.2020- 1040 940 1150 erialapäeva korraldamine: 6.11.2020 vestlusring noortekirjandusest „Raamatud on ohtlikud?!“ (Kultuuriministeeriumi raamatukogude arendamise programm) „Digiloojad raamatukogus“ – 01.02.2020- 3350 3350 3901 animatsiooni, robootika ja 31.12.2020 49 mängudisaini töötoad noortele (Regionaalse kultuuritegevuse toetamine) Eesti- ja venekeelsete subtiitritega 01.07.2020- 4479 2460 6078 eestikeelsete raamatukogutundide 31.12.2020 pakett eri sihtrühmadele (Kultuuriministeeriumi raamatukogude arendamise programm) Põlvest põlve: vene koduse 01.01.2020- 600 600 686 keelega lastele eesti rahvajutte ja 31.11.2020 –kombeid tutvustav sari (Regionaalse kultuuritegevuse toetamine) Podcasti töötoad noortele 10.06.2020- 990 990 1090,60 „NoorCast“ (ERÜ 1.11.2020 projektikonkurss „Raamatukogud- muuseumid-noored“) Õnnelik seenior 5.08.2019- 9550 5119,91 10620 (Riigi Tugiteenuste Keskus) 30.06.2020 Kokku Kultuuriministeeriumi jm riigi 24 232 16 159,55 28 824,6 toetusega projektid Muud projektid ja toetused: Projekt „My Green Identity“ 09.2019- 2890 1090,79 2890 (Programm Nordplus Adult 2019) 09.2020 Kokku muud projektid ja toetused: 2890 1090,79 2890 50 LISA 2. Personali koolitus Raamatukogu Koolituste arv Koolitustundide arv Koolituseks nimetus (koolituse maht ) kulutatud Kadrioru rk 7 31,2 Kalamaja rk 9 35,2 Kännukuke rk 11 42,9 Laagna rk 15 264,9 Männi rk 6 25,0 Männiku rk 8 25,3 Nurmenuku rk 8 45,2 Nõmme rk 13 43,2 Paepealse rk 13 44,5 Pelguranna rk 13 137,9 Pirita rk 11 51,3 Pääsküla rk 7 25,8 Sõle rk 5 20,8 Sääse rk 11 46,2 Tondi rk 8 28,8 Torupilli rk 14 54,9 Väike-Õismäe rk 14 53,2 Raamatukogubuss 10 27,6 keskkogu 80 844,1 kokku 98 916,5 4176 eurot 51 LISA 3. Koolitused Osalejate Koolitussündmuse nimi Koolitusasutus arv Rändetaustaga lapsed ja noored 2 Tartu Ülikool koolikogukonnas Teatrihariduse koolituspäev 2020 4 Taavi Tõnisson Põhjamaade Ministrite Nõukogu ja Kodanike 1 Põhjamaade Ministrite Nõukogu Euroopa programmid Eesti Gerontoloogia ja Geriaatria Vananemine kultuuris 1 Assotsiatsioon ERÜ Noorteklubi talveseminar "Tööstress" 1 Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing Raamatukoguhoidja kutsekoolitus (2019/2020) 2 Eesti Rahvusraamatukogu Jaan Kross 100 1 Eesti Rahvusraamatukogu Pildiraamatute ettelugemine 5 Eesti Lugemisühing MTÜ Eesti Rahvusraamatukogu, Tallinna Ülikool, Tartu Oskar XI Endel Annuse bibliograafiapäev 1 Lutsu nimeline Linnaraamatukogu DNS ohud ja turvalisus 1 Eesti Interneti Sihtasutus Tuleohutus 27 Tallinna Keskraamatukogu Hallatavate asutuste palgaseminar 1 HR Outsourcing OÜ Esmaabi täiendkoolitus 1 Marju Karin FIE Lühianimatsiooni tegemine nutiseadmes 13 Nukufilmi Lastestuudio Nutiseadmete koolitus 1 Tallinna Keskraamatukogu Probleemilahendajad puhastusainete seas 1 Puhastusimport OÜ Digikultuur ja lugemine 6 Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing Noortetöö õppepäev 17 Tallinna Keskraamatukogu Personaliklubi kohtumine värbamise teemal 1 LVL UP OÜ Lastekirjanduse aasta kokkuvõte 12 Eesti Lastekirjanduse Keskus Korruptsioonivastane seadus 1 Tanel Kalmet Õpperobootika vahendid huvitegevuses 15 Tallinna Ülikool Isikuandmete töötlemine e-raamatukogu ELLU 7 Toomas Seppel, Hedman Partners teenuses Algupärase laste- ja noortekirjanduse päev Tartu Oskar Lutsu nimeline "Karvased ja sulelised meie laste- 19 Linnaraamatuk noortekirjanduses" Arvutimuusika koolitus 1 Prosset OÜ Praktilised võtted enda ja teiste toetamiseks 1 CV-Online Estonia OÜ Autoriõiguse direktiivi ülevõtmisest 5 Eesti Rahvusraamatukogu mäluasutustele Riigihanke planeerimine ja -menetlus 1 Tartu Ülikool Kuidas videokoosolekut ette valmistada ja läbi 5 Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing viia? Paindlik tööaeg- kuidas meeskonda distantsilt 1 Riskiekspert OÜ ja kaugtöö tingimustes toetada 52 Wordi ja Exceli funktsioonide praktiline 2 Tallinna Keskraamatukogu koolitus Personaliklubi - parima personaliprojekti 1 Tallinna Linnakantselei valimine Digiteemad rahvaraamatukogus 14 Tartu Linnaraamatukogu Psühhosotsiaalsete ohutegurite hindamine 2 Tallinna Tehnikaülikool Kuidas end keerulisel ajal toetada? 3 Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing Raamatukogu ruum kui teenus 3 Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing Paindlik tööaeg- kuidas meeskonda distantsilt 1 Riskiekspert OÜ ja kaugtöö tingimustes toetada Juhtimiskultuur: millised on tulevikku 2 Tallinna Ülikool kujundavad trendid ja ootused juhile? Infootsingu ja e-raamatukogude koolitus 32 Tallinna Keskraamatukogu Esmaabi väljaõpe (16 ak tundi) 3 Marju Karin FIE Esmaabi täiendkoolitus (6 ak tundi) 4 Marju Karin FIE Tööajaarvestuse pidamise koolitus 1 Tallinna Keskraamatukogu Erivajadusega lugejad 6 Tallinna Vaimse Tervise Keskus Sissejuhatus riigihangete maailma 5 Advokaadibüroo PwC Legal Facebook'i koolitus 9 Tallinna Keskraamatukogu Isikukaitsevahendid 1 Tööinspektsioon Kaugkoolituste läbiviimist võimaldavad 3 Tallinna Keskraamatukogu veebiplatvormid DESIGN FOR NEED 1 Eesti Disainerite Liit Erivajadusega lugejad 18 Tallinna Vaimse Tervise Keskus Vanemaealiste digimentori koolitus 1 Tallinna Ülikool "Lugemisisu" 2020/2021 stardikoolitused 8 Eesti Lastekirjanduse Keskus Raamatukoguhoidja kutsekoolitus 2020/2021 2 Eesti Rahvusraamatukogu Exceli koolitus juhatajatele (tase 1) 6 Tallinna Keskraamatukogu Eesti Raamatukoguvõrgu Nordic IUG 2020 2 Konsortsium MTÜ XV oskuskeelepäev 1 Eesti Rahvusraamatukogu Vaimse tervise nädala loeng: Nutisõltuvus - 2 Ridade Vahelt OÜ kas müüt või reaalsus? Andrase seminar 2020 "Kuidas täiskasvanud Eesti Täiskasvanute Koolitajate 9 õpivad ja kuidas neid tõhusamalt õpetada." Assotsia Kuidas tekitada meeskonnatunnet kaugtöö 1 Tallinna Ülikool tingimustes Erivajadusega lugejad (psüühikahäired) 8 Tallinna Vaimse Tervise Keskus Kuidas edendada rohelist hoiakut ettevõttes 1 Tallinna Ülikool Exceli koolitus juhatajatele (tase 2) 7 Tallinna Keskraamatukogu Koroonajuhtum töökohal - isikuandmete 1 Addenda OÜ töötlemine 11th Congress of Baltic Librarians: The Impact 6 Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing of Libraries in the Society 53  Teaduste Akadeemia Underi ja Laps kirjanduses 8. Mäng ja lastekirjandus 3 Tuglase Keskus, Eesti Lastekirjanduse Keskus Tööaja arvestuse ja planeerimise koolitus 1 Tallinna Keskraamatukogu Küberturvalisus seenioritele 5 Riigi Infosüsteemi Amet Exceli koolitus raamatukoguhoidjatele (tase 2) 8 Tallinna Keskraamatukogu Töötervishoiu- ja tööohutusalane 1 RA Koolitused OÜ väljaõppekoolitus Uudiskirjanduse tutvustus oktoober 2020 3 Tallinna Keskraamatukogu VI Koolitajate mittekonverents Eesti Täiskasvanute Koolitajate 1 "Hübriidkoolitus" Assotsia Exceli koolitus raamatukoguhoidjatele (tase 2) 2 Tallinna Keskraamatukogu Ülevaade kirjastuse Tänapäev udiskirjandusest 13 Tallinna Keskraamatukogu Aleksander Sibula erialapäev 36 Tallinna Keskraamatukogu Juhtimiskoolitus rahvaraamatukogude juhtidele 2 Eesti Rahvusraamatukogu Korruptsiooni ennetamine avalikus sektoris 1 Sisekaitseakadeemia Säästva arengu foorum 2020. Linnad ja asumid Stockholmi Keskkonnainstituudi 1 muutvas kliimas Tallinna Kommunikatsioon mitmekesises ühiskonnas: 1 Integratsiooni Sihtasutus üksteise kuulmine vaatamata erinevustele Meediapädevus raamatukogudele 1 Eesti Rahvusraamatukogu Tuleohutuse eest vastutava isiku koolitus 1 EOKK OÜ Personaliklubi kohtumine kaugtöö teemal 1 Tallinna Linnakantselei EMKÜ sügiskoolitus 2 Eesti Muusikakogude Ühendus Enesejuhtimine ja hea vorm töös 4 Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing Eakate küberturvalisuse alane koolitamine 2 Riigi Infosüsteemi Amet (vene keeles) Postipoisi põhikasutajate koolitus 17 Postipoiss Pluss OÜ Seeniorid ja digioskuste jagamine Tallinna 14 Tallinna Keskraamatukogu Keskraamatukogus Nõustamisteenused ja teenusepakkujate 2 Integratsiooni Sihtasutus vaheline kostöö Virtuaalne raamatukogu - kogemuslood ja 17 Tallinna Keskraamatukogu nipid 54 LISA 4. Raamatukogutöötajate avalikud esinemised ettekanded, loengud, koolitused Nimi, Ettekande teema, Konverents, seminar Toimumisaeg ja - ametinimetus pealkiri koht Kristi Veeber, Digikultuuriaasta ERÜ aastakoosolek 28.02.2020 teenindusdirektor tegevustest Rahvusraamatukogu Kristi Veeber, Tallinna ERÜ 27.04.2020 veebis arendusjuht Keskraamatukogu Erialaraamatukogude uued teenused ja sektsiooni kohtumine kogemused eriolukorras Kristi Veeber, Füüsilisest ruumist ERÜ mõttetalgud 13.05.2020 veebis arendusjuht virtuaalsesse: „Raamatukoguruum kui Tallinna teenus“ Keskraamatukogu kogemus eriolukorras Merle Tanilsoo, Raamatukogu Üleriigiline 16.09.2020 Viimsi lasteteeninduse võimalused lasteraamatukoguhoidjate Raamatukogu peaspetsialist eriolukorra ajal päev lastele ja noortele Triinu Rannaäär, Kirjandusblogijate Prima Vista 2020 23.09.2020 Tartu raamatukoguhoidja vestlusring „Inimeste varjud“ Kristi Veeber, Going Virtual – 11th Congress of Baltic 22.10.2020 veebis arendusjuht Tallinn Central Librarians: The Impact Library Online of Libraries in the Society Merle Tanilsoo, Interaktiivsed Tallinna 23.11.2020 lasteteeninduse raamatukogutunnid Keskraamatukogu 26.11.2020 veebis peaspetsialist; ja harivad online- korraldatud koolitus Mirjam Kaun, mängud Sinu raamatukoguhoidjatele noorteteeninduse raamatukogus üle Eesti peaspetsialist Andrea Rood, e- Ülevaade Tallinna ERÜ 20.11.2020 veebis raamatukogu Keskraamatukogu kooliraamatukogude spetsialist e-raamatukogudest sektsiooni sügisseminar ELLU, OverDrive “Raamatukogude ja RBdigital võimalusi veebis” Merle Tanilsoo, Tallinna ERÜ 20.11.2020 veebis lasteteeninduse Keskraamatukogu kooliraamatukogude peaspetsialist infootsioskuseid sektsiooni sügisseminar toetavad “Raamatukogude veebipõhised võimalusi veebis” materjalid ja raamatukogutunnid 55 LISA 5. Raamatukogude ehitamine, renoveerimine, remondid Raamatukogu Teostatud tööd Tallinna  Hoone katuse karniisi ja sadeveetorustiku remondi lõpetamine Keskraamatukogu  Lifti juhtmooduli jõuplaadi vahetus (Estonia pst 8)  Ventilatsioonisüsteemide remontimine  Soojasõlme remontimine  Tagastusluugi paigaldamine Liivalaia 40  Ventilatsiooniagregaadi remontimine (töötlusosakond,  Teenindussaali seinte ja lae remontimine saali kohal asuvas võõrkeelse korteris toimunud veeavarii tulemusel (kindlustusjuhtum) kirjanduse osakond)  Lasteteeninduse saalis amortiseerunud valgustite asendamine LED valgustitega  Tagastusluugi paigaldamine Kalamaja  Automaatselt avaneva uue välisukse paigaldamine raamatukogu  Tagastusluugi paigaldamine Kännukuke  Ventilatsioonisüsteemi remontimine raamatukogu  Evakuatsioonivalgustuse korrastamine  Tagastusluugi paigaldamine Laagna raamatukogu  Endise hoidlaruumi remontimine: seinte ja lae värvimine, uue elektrisüsteemi, valgustite ja ventilatsiooniseadme paigaldamine.  Amortiseerunud valgustite asendamine LED valgustitega  Tagastusluugi paigaldamine Männi raamatukogu  Tuleohutusnõuetele vastavusse viimiseks paanikavastase valgustuse paigaldamine, hoidaruumi tuletõkketööde teostamine  Ventilatsiooniseadmete remontimine  Kütteautomaatika remontimine  Tagastusluugi paigaldamine Nõmme  Katuseakende plekkide vahetamine raamatukogu Pelguranna  Kütteautomaatika remontimine raamatukogu  Tagastusluugi paigaldamine Pirita raamatukogu  Ventilatsiooniagregaadi remontimine  Evakuatsioonivalgustuse korrastamine  Tagastusluugi paigaldamine Pääsküla  Ventilatsiooniagregaadi remont raamatukogu  Sisetrepile lastele sobiva kõrgusega käsipuu paigaldamine  Tagastusluugi paigaldamine Sõle raamatukogu  Vihmaveerenni küttekaabli remontimine  Tagastusluugi paigaldamine Sääse raamatukogu  Ventilatsiooniseadmete remontimine  Tagastusluugi paigaldamine Tondi raamatukogu  Tagastusluugi paigaldamine Torupilli  Ventilatsiooniseadmete remontimine raamatukogu Väike-Õismäe  Evakuatsioonivalgustuse paigaldamine raamatukogu  Tagastusluugi paigaldamine 56 LISA 6. Hangitud inventar ja seadmed Eestikeelse  Mobiiline esitlustahvel (2) kirjanduse osakond,  Raamatukärud (11) muusikaosakond  Muusika- ja filmisaali lauad (5) ja põranda- (5) ja lauasirmid (2), istujat ümbrusest eraldava disainiga ja kirjutusplaadiga tugitool, töötool raamatukoguhoidjale (2)  Pleksiklaasist lauaekraanid lugejatöökohtade eraldamiseks uudistesaali  Vineerist lauasirmid lugejate arvutitöökohtade eraldamiseks lugemissaali  Käru Ztoolide hoidmiseks  Põrandasirmid lasteteenindusse (2)  Töötoolid (3)  Ruupor  kotid muusikariistadele  Ratastega koolitool koos kirjutusalusega  Ratastega ROL-lauad (15 tk)  Mikrofonid jm helitehnika podcastide läbiviimiseks Võõrkeelse  Raamatukärud (4) kirjanduse osakond  Teisaldatav reklaamstend  Vineerist põrandasirmid lugejate arvutitöökohtade eraldamiseks  Toolid töötajate söögiruumi (10)  Toolid (4) ja tumba lastele Töötlusosakond  Raamatukärud (2) Administratsioon  Töötool  A3 laminaator Kadrioru  Raamatukäru raamatukogu  Teisaldatav reklaamstend  Külastajatoolid lastele (2) Kalamaja  Teisaldatav reklaamstend raamatukogu Kännukuke  Mobiilne esitlustahvel raamatukogu  Raamatukärud (3)  Teisaldatav reklaamstend  Töötool raamatukoguhoidjale (2)  Kott-tool lastele  Istujat ümbrusest eraldava disainiga diivan  Võrkkiik õueraamatukogule Laagna raamatukogu  Teisaldatav reklaamstend  Kokkupandavad lauad (4), toolid (16), diivan noortetuppa  Diivan, riidevarn, vaip lastealale  Hokki taburetid (4)  Töötool raamatukoguhoidjale (2)  Lauajalgpalli laud noortetuppa  Ratastel jalaga teler ja playstation noortetuppa  Põrandasirmid (3) 57   Arvutitoolid lastele (4)  Ratastel jalaga teler üritusteruumi (Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti toetus õppeaedadele)  Köögikapid, külmik, mikrolaineahi Nurmenuku  Raamatukäru raamatukogu  Teisaldatav reklaamstend Nõmme  Raamatukäru (2) raamatukogu  Lauasirm arvutitöökohtade eraldamiseks (3)  Teisaldatav reklaamstend Männi raamatukogu  Teisaldatav reklaamstend  Põrandasirm  Lauasirm arvutitöökohtade eraldamiseks (2)  Aiamööblikomplekt õueraamatukogule Männiku  Pukkaste raamatukogu Paepealse  Teisaldatav reklaamstend raamatukogu  Põrandasirm Pelguranna  Raamatukäru (2) raamatukogu  Teisaldatav reklaamstend  Toolid töötajate söögiruumi (4)  Lamamistoolid (3) õueraamatukogule Pirita raamatukogu  Teisaldatav reklaamstend Pääsküla  Raamatukäru raamatukogu  Väike raamatukäru  Teisaldatav reklaamstend  Mobiilne esitlustahvel  Lauasirm lugejatöökohtade eraldamiseks (2) Sõle raamatukogu  Raamatukäru  Teisaldatav reklaamstend  Kott-toolid lastele (2)  Overlok õmblusmasin Sääse raamatukogu  Mähkimislaud  Teisaldatav reklaamstend  Lauasirm arvutitöökohtade eraldamiseks (2)  Aiamööblikomplekt õueraamatukogule Tondi raamatukogu  Raamatukäru  Lauasirmid lugejatöökohtade eraldamiseks (3)  Töötool raamatukoguhoidjale Torupilli  Raamatukäru raamatukogu  Teisaldatav reklaamstend 58 LISA 7. Valik laste- ja noorteüritusi Teenindusosakond / Ürituse nimi Osavõtjate haruraamatukogu arv Eestikeelse kirjanduse osakond Aleksander Sibula nimeline 855 raamatukoguhoidjate erialapäev Eestikeelse kirjanduse osakond Instagram live: Heli Künnapas 851 Eestikeelse kirjanduse osakond Klasside lugemisprogramm: Loeme ennast 298 loomaaeda Eestikeelse kirjanduse osakond Koolitus: Avalik esinemine 60 Eestikeelse kirjanduse osakond Kuuldemängu tund: Andrus Vaarikuga 56 Eestikeelse kirjanduse osakond Laste- ja noortekirjanduse e-viktoriinid 471 Kadrioru raamatukogu Kirjanduslik jalutuskäik 68 Kadrioru raamatukogu Raamatu ja roosi päeva tähistamine: lugu 49 väikesest raamatust Kalamaja raamatukogu Koolitus: Lugemise tähtsus 532 Kalamaja raamatukogu Projekt: Elu nagu raamatus 42 Kalamaja raamatukogu Videomuinasjutt: Tuhkatriinu 137 Koostöö üritus (kõik) Lugemisprogramm: Loeme ennast 1425 Loomaaeda Koostöö üritus (kõik) Lugemisprogramm: Lugemisisu 808 Koostöö üritus (kõik) Lugemisprogramm: Lugude rong 171 Koostöö üritus (kõik) Lugemisprogramm: Suvi raamatuga 287 Koostöö üritus (kõik) Projekt: Mis uudist, raamatukogu? 401 Koostöö üritus Astangu Perepäeval 50 (raamatukogubuss ja Nurmenuku raamatukogu) Kännukuke raamatukogu E-õppevideo “Animatsiooni 47 programmeerimine” Kännukuke raamatukogu Noortekirjanduse mälumäng 35 Laagna raamatukogu Laagna aia sünnipäeva tähistamine 25 Laagna raamatukogu Laagna raamatukogu tuleb külla - Tallinna 94 Lasnamäe Vene Gümnaasiumis Muusikaosakond Projekt: Laulupeo heliloojatega laulupeost 223 Muusikaosakond Vanalinna ja Lasnamäe muusikakooli 54 õpilaskontsert Männi raamatukogu Raamatukogutund: Eesti 27 59 Männiku raamatukogu Otsimismäng: Kolme lipu saladus 58 Männiku raamatukogu Raamatukogutund: Ulmekirjandus 40 Nurmenuku raamatukogu Raamatukogutund: Lase mind kööki 27 Nurmenuku raamatukogu Raamatukogutund: Loovkirjutamine 75 Nõmme raamatukogu EV mälumäng 44 Nõmme raamatukogu Otsimismäng: Pipi otsib spunki ehk 54 põhjamaade sõnad Paepealse raamatukogu Nukuetendus: Isahiir Huberti muinasjutt 203 Paepealse raamatukogu Raamatukogutund: Kaunis emakeel 70 Pelguranna Aastavahetuse tähistamine 79 Pirita raamatukogu Lastejooga veebis 188 Pirita raamatukogu Mähe kohvikutepäeval 127 Pääsküla raamatukogu Emakeelepäeva tähistamine 45 Pääsküla raamatukogu Facebooki live: Kohtumine 2100 noortekirjanikuga Raamatukogubuss Kirjandustänava festivalil 956 Raamatukogubuss Maarjamäe Laadal 256 Sõle Muinasjutt veebis 348 Sääse Raamatukogutund: Eesti lastekirjanikud 27 Tondi raamatukogu Viktoriin: Tallinna ajalugu 26 Tondi raamatukogu Viktoriin: Uuem lastekirjandus 51 Torupilli raamatukogu Raamatukoguratas Kirjandustänava 110 festivalil Võõrkeelse kirjanduse osakond Online-saated: Raamatuga köögis, Loeme 9967 Mosjaga, Meisterda minuga, Raamatusuve rännakud Võõrkeelse kirjanduse osakond Raamatukogutund: Armastad? Siis vastutad! 51 Võõrkeelse kirjanduse osakond Venekeesed nukuetendused 209 Väike-Õismäe raamatukogu Üritustesari: Luuleliigutamine 784 60 LISA 8. Veebilehed, Facebooki ja Instagrami kontod, blogid, YouTube Veebilehed: 1. Tallinna Keskraamatukogu http://keskraamatukogu.ee 2. Lasteleht http://keskraamatukogu.ee/lasteleht 3. Muusikaleht http://keskraamatukogu.ee/muusika Facebooki kontod: 1. Tallinna Keskraamatukogu www.facebook.com/keskraamatukogu 2. Tallinna Keskraamatukogu noortekas www.facebook.com/keskraamatukogunoortekas 3. Muusikaosakonna veebipäevik www.facebook.com/keskraamatukogumuusika/ 4. Raamatukogubuss Katariina Jee www.facebook.com/KatarinaJee 5. Nõmme linnaosa raamatukogud (Männiku, Nõmme ja Pääsküla raamatukogu) www.facebook.com/NommeRaamatukogud 6. Pirita raamatukogu www.facebook.com/piritaraamatukogu 7. Lasnamäe linnaosa raamatukogud (Laagna ja Paepealse raamatukogu) www.facebook.com/Lasnam%C3%A4e-raamatukogud-942689142532948/ 8. Põhja-Tallinna raamatukogud (Kalamaja, Pelguranna ja Sõle raamatukogu) www.facebook.com/pohjatallinnaraamatukogud/ 9. Mustamäe raamatukogud (Kännukuke, Männi ja Sääse raamatukogu) www.facebook.com/MustamaeRaamatukogud/ 10. Haabersti raamatukogud (Väike-Õismäe ja Nurmenuku raamatukogu) www.facebook.com/haaberstiraamatukogud/ 11. Raamatuga kevadesse www.facebook.com/raamatugakevadesse/ 12. Luuleklubi www.facebook.com/Luuleklubi/ Lisaks oleme loonud Facebooki sündmustelehed erinevate ürituste reklaamiks (nt luulepiknikud, täikad, raamatuklubi kohtumised). Instagram: www.instagram.com/tlnkeskraamatukogunoortekas/ Kirjandusblogid: 1. Loe mind 2. Lugemiselamused 3. Читаем, пишем, обсуждаем 61 4. Joy of Reading YouTube: Raamatukogul on videote vahendamiseks konto videokeskkonnas YouTube www.youtube.com/channel/UCwJriwddaWyL3h5-_iO__Bg/featured. 62 LISA 9. Laenatud teavikute esikümme aastal 2020 EESTI ILUKIRJANDUS 1. Kivirähk, Andrus „Rehepapp, ehk, November“ 2. Hargla, Indrek „Apteeker Melchior ja Pilaatuse evangeelium“ 3. Uus, Eia „Tüdrukune“ 4. Afanasjev, Vahur „Serafima ja Bogdan“ 5. Kitzberg, August „Libahunt: draama viies vaatuses“ 6. Tammsaare, A. H. „Kõrboja peremees“ 7. Hargla, Indrek „Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus“ 8. Raud, Piret „Verihurmade aed“ 9. Räpp, Lauri „Minu Tartu: väljast väike, seest suur“ 10. Pilvre, Barbi „Minu Vormsi: Väinamere Twin Peaks“ MINU SARJA RAAMATUD 1. Räpp, Lauri „Minu Tartu: väljast väike, seest suur“ 2. Pilvre, Barbi „Minu Vormsi: Väinamere Twin Peaks“ 3. Kahu, Kaja „Minu Liibüa: hirmust ja armastusest“ 4. Tootsi, Helen „Minu Los Angeles: suur ja sõge“ 5. Antons, Olavi „Minu Tenerife: kompassiga kliimapagulane“ 6. Ots, Loone „Minu Odessa: minagi olin Arkaadia teel!“ 7. Kalam, Margus „Minu Aasia: kaubarändurina Indias, Hiinas, Tais, Jaapanis, Koreas...“ 8. Raave, Doris Kristina „Minu Mehhiko: rikkad tšillit ei söö“ 9. Luitsalu, Susan „Minu Dubai: klaasist linna kuldne sära“ 10. Vahar, Sven „Minu Leedu: see kolmas Baltimaa“ ELLU E-RAAMATUD 1. Villido, Ingvar „Emotsioonid. Inimkonna suurim sõltuvus“ 2. Uus, Eia „Tüdrukune“ 3. Osolin, Olav „Minu esimene elu“ 4. Erikson, Thomas „Idioodid minu ümber“ 5. Tokko, Roland „12 asja, mida koolis ei õpetatud, aga mida kõik peaksid teadma“ 6. Velsker, Liis „Teekond iseendani“ 7. Roosaare, Jaak „Aktsiatega rikkaks saamise õpik“ 8. Roosaare, Jaak „Rikkaks saamise õpik III“ 9. Luitsalu, Susan “Minu Dubai : klaasist linna kuldne sära“ 10. Afanasjev, Vahur „Serafima ja Bogdan“ OVERDRIVE´i E-RAAMATUD 1. Manson, Mark „The Subtle Art of Not Giving a F*ck: A Counterintuitive Approach to Living a Good Life“ 2. Thorne, Sally „The Hating Game“ 3. Manson, Mark „Everything Is F*cked: A Book About Hope“ 63 4. Rosling, Hans; Rosling Rönnlund, Anna „Factfulness: Ten Reasons We're Wrong About the World—and Why Things Are Better Than You Think“ 5. Rooney, Sally „Normal People“ 6. Doughty, Caitlin; Ruz, Dianné „Will My Cat Eat My Eyeballs?: And Other Questions About Dead Bodies“ 7. Obama, Michelle „Becoming“ 8. Walker, Matthew „Why We Sleep: The New Science of Sleep and Dreams“ 9.-10. Rowling, J. K. „Harry Potter and the Philosopher's Stone: Harry Potter Series, Book 1“ ja Thomas, Angie „The Hate U Give“ OVERDRIVE’I HELIRAAMATUD 1. Manson, Mark „Everything is F*cked: A Book About Hope“ 2. Obama, Michelle „Becoming“ 3. Rowling, J. K. „Harry Potter and the Philosopher's Stone: Harry Potter Series, Book 1“ 4. Goleman, Daniel „Emotional Intelligence: Why It Can Matter More Than IQ“ 5. Miller, Madeline „Circe“ 6. Manson, Mark „The Subtle Art of Not Giving a F*ck: A Counterintuitive Approach to Living a Good Life“ 7. McQuiston, Casey „Red, White & Royal Blue“ 8. Atwood, Margaret „The Testaments: The Sequel to The Handmaid's Tale“ 9.-10. Duhigg, Charles „The Power of Habit: Why We Do What We Do, and How to Change“ ja Brown, Brené „Dare to Lead: Brave Work. Tough Conversations. Whole Hearts“ LUULE RAAMATUD 1. Ehin, Kristiina “Aga armastusel on metsalinnu süda : luuletusi aastatest 2016-2018” 2. Ehin, Kristiina “Janu on kõikidel üks” 3. Õnnepalu, Tõnu “Pimeduse tunnel” 4. Kareva, Doris “Suik ja sillerdus” 5. Õnnepalu, Tõnu “Klaasveranda” 6. Ehin, Kristiina ”Kohtumised” 7. Õnnepalu, Tõnu “Kevad ja suvi ja” 8.-9. Ristikivi, Karl “Inimese teekond” ja Kaur, Rupi. “Päike ja tema lilled” 10. Kasemaa, Andrus “Mees otsib naist” EESTIKEELNE TEADMISKIRJANDUS 1. Tolle, Eckhart “Siin ja praegu : kohaloleku harjutused” 2. Bachmann, Talis; Maruste, Rait “Psühholoogia alused” 3. Roosalu, Meeli “Inimese anatoomia” 4. Kiyosaki, Robert T; Lechter, Sharon L. “Rikas isa, vaene isa : sellest, mida rikkad õpetavad oma lastele raha kohta, mida vaesed ja keskklass aga ei tee” 5. Mikita, Valdur “Lingvistiline mets: tsibihärblase paradigma. Teadvuse kiirendi” 6. Kahneman, Daniel “Kiire ja aeglane mõtlemine” 7. Lerner, Harriet “Vihatants : lähisuhtemustrite muutmise käsiraamat naistele” 8. Carnegie, Dale “Kuidas võita sõpru ja mõjutada inimesi” 9. Tiitus, Tiina “Õnnelik suhe” 64 10. Carnarvon, Fiona “Lady Almina ja tegelik Downton Abbey : Highclere'i lossi kadunud pärand” ; Estés, Clarissa Pinkola. “Naised, kes jooksevad huntidega : müüte ja pajatusi ürgnaise arhetüübist” ja Laur, Kaidi. “Hingest rahul : viisid, kuidas endaga rahu teha” TÕLKEILUKIRJANDUS 1. Salinger, J. D. „Kuristik rukkis“ 2.-3. Golding, William „Kärbeste Jumal“ ja Sophokles. „Kuningas Oidipus“ 4. Shakespeare, William „Hamlet“ 5. Owens, Delia „Kus laulavad langustid“ 6. Orwell, George „Loomade farm“ 7. Remarque, Erich Maria „Läänerindel muutuseta“ 8. Bulgakov, Mihhail „Meister ja Margarita“ 9. May, Nicola „Väike nurgapood“ 10. Riley, Lucinda „Armastuskiri“ LASTEKIRJANDUS 1. Raud, Eno “Kalevipoeg” 2. Krüss, James “Timm Thaler, ehk, Müüdud near” 3. Raud, Piret “Tobias ja teine B” 4. Tomusk, Ilmar “Kolmanda A kriminalistid” 5. Kass, Kristiina “Samueli võlupadi” 6. Lindgren, Astrid “Meisterdetektiiv Blomkvist” 7. Rowling, J. K. “Harry Potter ja tarkade kivi. [1. aasta]” 8. Molnár, Ferenc “Pál-tänava poisid” 9. Kivirähk, Andrus “Tont ja Facebook” 10. Kross, Jaan.“Mardileib” NOORTERAAMATUD 1. Vallik, Aidi „Kuidas elad, Ann?“ 2. Nõu, Helga „Pea suu!“ 3. Durrell, Gerald „Minu pere ja muud loomad“ 4. Gaarder, Jostein „Apelsinitüdruk“ 5. Karu, Margus „Nullpunkt“ 6. Dumas, Alexandre, vanem „Kolm musketäri“ 7. Defoe, Daniel „Robinson Crusoe“ 8. Leesalu, Diana „Mängult on päriselt“ 9. Henno, Sass „Mina olin siin. 1 : esimene arest“ 10. Hill, David „Näeme veel, Simon!“ VENE ILUKIRJANDUS 1. Устинова, Татьяна Витальевна “Настоящее” 2. Маринина, Александра, псевд “Другая правда. Том 2” 3.-4. Vilmont, Jekaterina “Птицы его жизни” и Маринина, Александра, псевд. “Другая правда. Том 1” 65 5. Рубина, Дина Ильинична “Наполеонов обоз. Книга 3, Ангельский рожок” 6. Островская, Екатерина “Полоса черная, полоса белая” 7. Puškin, Aleksandr “Капитанская дочка” 8. Рубина, Дина Ильинична “Наполеонов обоз. Книга 1, Рябиновый клин” 9. Литвинова, Анна Витальевна “Брат ответит“ 10. Метлицкая, Мария “Я тебя отпускаю” VENE KEELDE TÕLGITD ILUKIRJANDUS 1. Стил, Даниэла “Выбирая судьбу” 2. Брэдбери, Рэй “451⁰ по Фаренгейту” 3.-4. Герритсен, Тесс “Гробовое молчание” и Омер, Майк “Внутри убийцы” 5. Nesbø, Jo “Нож” 6. Мойес, Джоджо “Дарующий звезды” 7. Сэлинджер, Дж. Д. “Над пропастью во ржи” 8.-9. Герритсен, Тесс “Эксперимент” и Джио, Сара. “Все цветы Парижа” 10. Михаэлидес, Алекс “Безмолвный пациент” VENEKEELNE TEADMISKIRJANDUS 1. Stalnuhhin, Mihhail “Самоучитель эстонского языка, или, Скорая грамматическая помощь” 2. Valmis, Aavo “Грамматика эстонского языка для всех : с упражнениями и ключом к ним = Lihtne eesti keele grammatika : harjutuste ja võtmega” 3. Евдокимова, Юлия “Вкус итальянской осени : кофе, тайны и туманы” 4.-5. Лабковский, Михаил “Хочу и буду : принять себя, полюбить жизнь и стать счастливым” и Кун, Николай “Легенды и мифы Древней Греции” 6. Obama, Michelle “Моя история” 7. Ыйспуу, Яан “Справочник по эстонскому языку” 8. Куускемаа, Юри “Легенды и были Старого Таллинна” 9. Джей, Фрэнсин “Легко. Искусство простой и счастливой жизни” 10. Бюттнер, Дэн “Где живет счастье : правила жизни самых счастливых людей планеты VÕÕRKEELNE KIRJANDUS 1. Motomi, Kyousuke “Dengeki Daisy” 2. Green, John “The fault in our stars” 3. Tsiskarašvili, Dmitri “Itaalia keele õpik” 4.-6. Collins, Suzanne “The hunger games” ; Isayama, Hajime “Attack on Titan” ja Schulz, Anu “Saksa keele õpik algajale = Deutsch für uns: ein Lehrbuch für Anfänger” 7. Chbosky, Stephen “The perks of being a wallflower” 8. Kuusk, Margit “Suomi selväksi: soome keele õpik” 9. Murphy, Raymond “English grammar in use: a self-study reference and practice book for intermediate students with answers” 10. Green, John “Looking for Alaska” 66 NOODID 1. Kumpas, Ave “Väikese lapse laulud” 2. Liivak, Meeme “Kaks sammu väljapoole: ringmängulaulud” 3.-4. Peterson, Sven, toimetaja “Eesti vanad lastelaulud [Noot] : + 2 CD-d” 3.-4. Liiva, Airi “Iga ilmaga: Airi Liiva lastelaulud : kaasas CD fonogrammidega” 5. Suits, Janne, koostaja “Pärimuslikud laulumängud lastele” 6.-7. Kumpas, Ave. “Väikese lapse laulud. 2, Mänguga muusikamaale” 6.-7. Beethoven, Ludwig van “Sümfooniad, nr 2, op 36, D-duur” 8.-9. Tõniste, Ragne, koostaja “Meie lapse lauluraamat” 8.-9. Rand, Inga. “Präänik-Väänik” 10.-13. Rõigas, Fred, koostaja “Kelmiküla lastelaulud” 10.-13. Skuin, Aive jt “Muusikaõpik : 8. klass : uus õppekava” 10.-13. Pajusaar, Riine “Ühes šokolaadilinnas : lõbusad mängulaulud beebikoolist päris koolini” 10.-13. “The library of romantic piano” (New York ; London ; Sydney : Amsco Publications, 1999) HELISALVESTISED (heliraamatud) 1.-2. Kivirähk, Andrus “Sirli, Siim ja saladused” 1.-2. Tammsaare, A. H., pseud ”Tõde ja õigus. I osa : audioraamat” 3. Kivirähk, Andrus “Limpa ja mereröövlid” 4. Kivirähk, Andrus “Rehepapp” 5.-8. Kivirähk, Andrus “Kaka ja kevad : lastejutud” 5.-8. Kivirähk, Andrus “Mees, kes teadis ussisõnu” 5.-8. Tammsaare, A. H., pseud “Tõde ja õigus. III osa : audioraamat” 5.-8. Rosin-Pindmaa, Kreet; Väljataga, Mai-Agate “Vähi varjatud sõnumid : mida teha või tegemata jätta, kui diagnoosiks on vähk, tsüst või mõni muu kasvajataoline moodustis” 9.-10. Lindgren, Astrid “Bullerby lapsed” 9.-10. Raud, Eno “Sipsik : laste unejutud” HELISALVESTISED (muusika) 1. Joala, Jaak “Arm mu ainus aare” 2. Bel-Etage Swingorkester “Valgre ja sõbrad : raskete aegade laulud” 3.-4. “Lastelaulud” (Tallinn : Hitivabrik, 2012) 3.-4. Pajusaar, Priit “Heade kohtumiste laulud : mudilas- ja lastekoorile : 24 laulu ja 24 fonogrammi” 5. -9. “Groove of ESSR : funk, disco, jazz from Soviet Estonia 1974-1988“ 5. -9. Karisma, Katrin “Pipi Pikksuka lõbusad laulud” 5. -9. Linna, Ivo “Unustatud ja unustamatu noorus” 5. -9. Eplik, Vaiko “Sireleis” 5. -9. Swingers (ansambel). “The Swingers” 10.-20. “Entel-tenteli parimad laulud” 10.-20. Annus, Tiina, koostaja “Kõige suuremad sõbrad : lemmiklaulud ETV lastesaadetest” 10.-20. Vaiksoo, Nele-Liis “Pip : laulud orkestriga” 67 10.-20. Joala, Jaak “Taas on päev” 10.-20. Linna, Ivo “Tundmatu Ivo Linna : 3 CD-plaati, 69 parimat lugu” 10.-20. Young, Neil “Colorado” 10.-20. Avicii, pseud “Tim” 10.-20. Valgre, Raimond “L'Oiseau bleu : Raimond Valgre en français” 10.-20. Laura, pseud “9 elu” 10.-20. Naissoo, Uno “Aitäh, Uno Naissoo” 10.-20. Pet Shop Boy (ansambel) “Hotspot” VIDEOSALVESTISED 1.-2. Tartakovsky, Genndy „Hotell Transilvaania. 2“ 1.-2. Gosnell, Raja „Smurfid“ 3.-4.Gosnell, Raja „Smurfid. 2“ 3.-4. Põldma, Janno; Ernits, Heiki „Lotte ja kadunud lohed“ 5. Tartakovsky, Genndy „Hotell Transilvaania“ 6. Rannu, Rain „Ükssarvik“ 7.-10. Põldma, Janno; Ernits, Heiki „Leiutajateküla Lotte“ 7.-10. Grace, Jay; Wilson, Lee „Lammas Shaun“ 7.-10. Franck, Stephan „Smurfid, Legend peata ratsanikust“ 7.-10. Ruumet, Triin „Päevad, mis ajasid segadusse“ MUUSIKAINSTRUMENDID 1. PROSS Kannel : [väikekannel] : 6-keelne D-duur 2. Yamaha NP 12B digital keyboard : [portatiivne digiklaver] 3. PROSS Kannel : [väikekannel] : [7-keelne D-duur] 4.-6. Ibanez GIO RGX70QA-TKS : [elektrikitarr] 4.-6. Ortega RU5MM-SO : [ukulele] 4.-6. Yamaha V3 SKA 4/4 : [viiul] 7.-8. Koki'o Linden U-LLI-YL soprano : [ukulele] 7.-8. Yamaha FG800M : [akustiline kitarr] 9.-10. Karmoška : [25 bassi] A-duur 9.-10. Yamaha C30M : [klassikaline kitarr] SPORDIVAHENDID 1. Tõukeratas Hudora Big Wheel 180 2. Kiiver Solstice 3. Rula Torrance 4. Hantlid 5. Massaažirull Recovery 6. Käeekspander Spring 7. Kõndimiskepid 8. Pilatese pall 9.-10. Graatsiaketas Rotana Magnetic 9.-10. Joogamatt PRO 68 Saatja: <[email protected]> Saadetud: 03.05.2021 12:11 Adressaat: KUL min <[email protected]> Koopia: Ülle Talihärm <[email protected]>; Margit Jõgi <[email protected]>; Riin Olonen <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]> Teema: Tallinna Keskraamatukogu aastaaruanne 2020 Manused: Tallinna Keskraamatukogu aastaaruanne 2020.asice Edastan Tallinna Keskraamatukogu 2020. a aastaaruande. Milvi Jenson Tallinna Keskraamatukogu sekretär 683 0900