Kiri

Keit Pentus-Rosimannus Teie 13.04.2021 nr 1.1- 10.1/2910-1 Rahandusministeerium [email protected] Meie 04.05.2021 nr 1-12/940-2 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate rakendamise seaduse eelnõu kooskõlastamine Kultuuriministeerium kooskõlastab perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate rakendamise seaduse eelnõu järgmiste märkustega arvestamisel: 1) Eelnõu § 2 punkt 1 sätestab, et „toetus on käesoleva seaduse §-s 1 nimetatud rakenduskava või Interreg programmi rahastava fondi vahendid ja vajadusel Eesti riigi poolt nende kaasrahastamiseks sihtotstarbeliselt eraldatavad rahalised vahendid“. Palume seletuskirjas selgitada sõna „vajadusel“ olemust – millistel juhtudel tekib vajadus lugeda Eesti riigilt kaasrahastamiseks eraldatavad vahendid toetuse hulka ja millal mitte. 2) Eelnõu § 3 lõige 1 sätestab, et „Rahandusministeerium koostab koostöös ministeeriumide ja Riigikantseleiga partnerlusleppe ja rakenduskava ning peab Euroopa Komisjoniga läbirääkimisi“. Palume täpsustada, mis teemal peab Rahandusministeerium Euroopa Komisjoniga läbirääkimisi või sätestada eelnõus, et koostab koostöös ministeeriumide, Riigikantselei ja Euroopa Komisjoniga partnerlusleppe ja rakenduskava. Läbirääkimised on samuti osa koostööst või kui läbirääkimisi peetakse muul teemal, siis palume seda nimetada. 3) Eelnõu § 3 lõige 3 sätestab, et „rakenduskava muudatuse, mis ei sisalda muudatusi finantsnäitajates või näitajates või nende sihttasemetes, kinnitab Rahandusministeerium“. Juhime tähelepanu, et finantsnäitaja on samuti näitaja, mistõttu ei pea seda eraldi välja tooma. 4) Eelnõu § 7 lõike 2 punkt 1 sätestab, et rakendusasutus koostab toetuse andmise ja kasutamise tingimuste määruse, käskkirja või lepingu eelnõu. Juhime tähelepanu, et ülesanne kohustab praegu ainult eelnõud koostama. Samas peab rakendusasutus selle eelnõu ka jõustama ehk kehtestama. Palume eelnõud täpsustada. 5) Eelnõu § 8 lõige 1 sätestab, et rakendusüksuse ülesannete täitja on Vabariigi Valitsuse korraldusega nimetatud täidesaatva riigivõimu asutus või avalik-õiguslik või eraõiguslik juriidiline isik. Juhime tähelepanu, et nii avalik-õiguslik kui ka eraõiguslik juriidiline isik on juriidilised isikud, mistõttu võib neid eelnõus koos nimetada „juriidiline isik“. 6) Eelnõu § 8 lõige 4 käsitleb seda, kui rakendusüksuse ülesandeid täidab eraõiguslik juriidiline isik. Sama paragrahvi lõige 5 käsitleb seda, kui rakendusüksuse ülesandeid hakkab täitma teine asutus või muu juriidiline isik. Juhime tähelepanu, et need lõiked ei ole omavahel eelnõus seotud, mistõttu jääb lõike 5 puhul arusaamatuks, kes on „teine asutus“ ja „muu juriidiline isik“ ning millise asutusega võrreldes „teine asutus“ ja millise juriidilise isikuga võrreldes „muu juriidiline isik“. Palume täpsustada ja tuua seosed. 7) Eelnõu § 11 lõige 1 sätestab, et „taotluse tähtaja jooksul esitamata jätmisel esitamise tähtaega ei ennistata ja taotlus jäetakse läbi vaatamata“. Juhime tähelepanu, et seletuskiri küll täpsustab, et antakse võimalus jätta tähtaeg ennistamata ja taotlus läbi vaatamata, kuid eelnõu ütleb selgelt, et tähtaega ei ennistata. See ei ole võimalus, vaid keeld. Lisaks juhime tähelepanu, et haldusmenetluse seaduse (HMS) § 34 kohaselt on võimalus jätta Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941  tähtaeg ennistamata, kui ennistamine ei ole põhjendatud. Tähtaja ennistamise võimalus peaks jääma kaalutlusotsusena kindlasti sisse. Teeme ettepaneku sõnastada säte selliselt, et taotluse tähtaja jooksul esitamata jätmisel jäetakse taotlus läbi vaatamata ning lisada säte, et kui taotleja on tähtaja ületanud mõjuval põhjusel, võib toetuse andja omal algatusel või taotleja taotluse alusel tähtaja ennistada HMS-i § 34 kohaselt. 8) Eelnõu § 13 annab ärakuulamise regulatsiooni. Juhime tähelepanu, et regulatsioon ei erine HMS-i § 40 regulatsioonist ning kuna eelnõu § 1 lõike 5 kohaselt kohaldatakse käesolevas seaduses ette nähtud menetlusele mh HMS-i, ei ole ärakuulamise regulatsiooni vaja eelnõusse tuua. 9) Eelnõu § 24 lõige 4 sätestab, et kontrolli teostab selleks volitatud ametnik või töötaja ning § 25 nimetab kontrollija õigused. Paragrahvi 26 lõige 3 sätestab, et kontrollimisse võib kaasata eksperdi. Juhime tähelepanu, et eelnõust ega seletuskirjast ei selgu, millised õigused on eksperdil, milline saab olla tema roll ja mis ulatuses on üldse õigus teda kontrolltoimingutesse kaasata. Eelnõud ja seletuskirja tuleb täiendada infoga eksperdi kaasamise sisu ja ulatuse kohta, kui ekspert ei ole volitatud ametnik või töötaja. 10) Eelnõu § 29 lõige 4 välistab ebaseadusliku või väärkasutatud riigiabi puhul ajatamise võimaluse. Juhime tähelepanu, et nelja kuu jooksul saaks see võimalus siiski olla. 11) Eelnõu § 29 lõige 6 sätestab, et ajatamise tingimused kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Juhime tähelepanu, et eelnõus on osaliselt ajatamise tingimused toodud sama paragrahvi lõigetes 4 ja 5. Soovitame need ka viidatud määrusesse viia. 12) Eelnõu § 31 lõige 1 sätestab, et „käesoleva seaduse alusel antud otsuse või tehtud toimingu vaidlustamisel tuleb enne halduskohtule kaebuse esitamist läbida vaidemenetlus, kui isikul on haldusmenetluse seaduse kohaselt vaide esitamise õigus“. Eelnõu § 32 lõige 2 sätestab, et „kui vaie esitatakse rakendusasutuse otsuse või toimingu peale, lahendab vaide rakendusasutuseks olev asutus“. Eelnõu § 7 lõige 1 sätestab, et rakendusasutus saab olla ministeerium või Riigikantselei. Juhime tähelepanu, et HMS-i § 71 lõige 2 välistab vaide esitamise võimaluse teatud haldusorganite haldusaktide või toimingute peale. Selle sätte kohaselt ei saa vaiet esitada sellise haldusorgani akti või toimingu peale, kelle üle teeb teenistuslikku järelevalvet Vabariigi Valitsus. Vabariigi Valitsuse seaduse § 94 lõike 1 kohaselt on valitsusel järelevalvepädevus ministeeriumi, Riigikantselei ja maavalitsuste tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle. Seega kui rakendusasutus saabki olla ainult ministeerium või Riigikantselei ja eelnõu ütleb, et vaide saab esitada, kui HMS-i kohaselt on selleks õigus, siis rakendusasutuse otsuse või toimingu peale vaiet esitada ei saagi. Palume eelnõu selle põhimõttega kooskõlla viia ja eelnõu vastavaid sätteid muuta või need eelnõust välja võtta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Ott minister Kadri Kilvet 628 2224 [email protected]