Kiri

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2020 aruandeaasta lõpp: 31.12.2020 sihtasutuse nimi: Sihtasutus Narva Muuseum registrikood: 90011481 tänava/talu nimi, Peterburi mnt 2/4 maja ja korteri number: linn: Narva linn maakond: Ida-Viru maakond postisihtnumber: 20308 telefon: +372 3599230 faks: +372 3599232 e-posti aadress: [email protected] veebilehe aadress: www.narvamuuseum.ee Sihtasutus Narva Muuseum 2020. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 8 Bilanss 8 Tulemiaruanne 9 Rahavoogude aruanne 10 Netovara muutuste aruanne 11 Raamatupidamise aastaaruande lisad 12 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 12 Lisa 2 Raha 15 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 15 Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 16 Lisa 5 Materiaalsed põhivarad 16 Lisa 6 Immateriaalsed põhivarad 17 Lisa 7 Kasutusrent 17 Lisa 8 Laenukohustised 18 Lisa 9 Võlad ja ettemaksed 18 Lisa 10 Annetused ja toetused 19 Lisa 11 Tulu ettevõtlusest 19 Lisa 12 Jagatud annetused ja toetused 19 Lisa 13 Mitmesugused tegevuskulud 20 Lisa 14 Tööjõukulud 20 Lisa 15 Seotud osapooled 20 Lisa 16 Sündmused pärast aruandekuupäeva 21 Aruande allkirjad 22 Vandeaudiitori aruanne 23 2  SIHTASUTUSE NARVA MUUSEUMI 2020. AASTA TEGEVUSARUANNE Sihtasutus Narva Muuseum on üks vanimaid Eestis tegutsevaid muuseume, mis paikneb Eestimaa idapiiril. Muuseumi missiooniks on säilitada tulevastele põlvedele Narva ajaloo-, arhitektuuri ja kultuuripärandit, kasvatada seda uurides ja tutvustades Narva ja Eesti elanike teadmisi ja teadlikust ning luua seeläbi hoolivat ja vastutustundlikku suhtumist pärandisse. Arhitektuuripärandi väärtustamise ja parendamisega aitab Narva Muuseum kaasa Narva linna arengule. Sihtasutus asutati Eesti Vabariigi (Kultuuriministeeriumi) ja Narva Linnavalitsuse poolt 2012 aastal. SA Narva Muuseum põhikirjalised eesmärgid: • Narva linna ja piirkonna ajaloo ning arhitektuuri-, kultuuri- ja looduspärandi tutvustamine ja populariseerimine ning seeläbi Eesti ajaloo tundmise kasvatamine; • Narva linnuse ja bastionide säilimise ja arendamise tagamine; • Narva linna ja piirkonna konkurentsivõime tugevdamine. Sihtasutus haldab järgmiseid objekte: • Narva linnuse kompleks, kuhu kuuluvad konvendihoone, Põhjaõu, Läänehoov, Kivisaal, Rondeel, bastion Kristervall • Kunstigalerii ja bastionid Gloria ja Triumph ning Viies raveliini. Endises Narva mööblikombinaadis (Narova) on renditud ruumid maketinäituseks. Samuti renditakse hoidlana kasutatavat ruumi OÜ- lt Narva Gate. Hoidlana kasutatakse ka ruume Kivisaalis ja Kunstigaleriis, neist ükski ei vasta täielikult hoiustamise tingimustele. Tegevused 2020 aastal Alates 1. septembrist 2020 läks sihtasutus üle Riigi Tugiteenuste Keskuse finants-, personali- ja palgaarvestuse teenusele koos vastava aruandlusega, kasutatakse aruandluskeskkonda SAP BO. Riigitöötaja iseteenindusportaalis (RTIP) saavad töötajad esitada puhkusetaotlusi, majanduskulude aruandeid, lähetuskorraldusi. Peamised finantssuhtarvud 2020 2019 Bilansi näitajad Varad aasta lõpus 16 071 212 16 252 213 Käibevarad 853 409 1 533 198 Lühiajalised kohustised 1 147 520 2 088 639 Kohustised aasta lõpus 1 147 520 2 116 574 Netovara aasta lõpus 14 923 692 14 135 639 Tulemiaruande näitajad Tegevustulud 3 097 301 3 450 273 Tulud majandustegevusest 526 608 568 510 Tegevuskulud -2 308 403 -1 877 426 Tulem 788 053 1 571 024 Muud näitajad Töötajate arv 55,7 59,2 Finantssuhtarvud Müügitulu juurdekasvutempo* -7,37% -5,99% Vara juurdekasvutempo** -1,11% 23,45% Lühiajalise maksevõime kordaja*** 0,74 0,73 Kohustiste osakaal varadest**** 7,14% 13,02% Ettevõtlustulu ühe töötaja kohta***** 9454 9603 * Müügitulu juurdekasvu tempo näitab müügitulu kasvuprotsenti võrreldes eelneva aastaga = (aruandeaasta müügitulu - eelmise aasta müügitulu)/eelmise aasta müügitulu*100. ** Vara juurdekasvu tempo näitab varade väärtuse protsendilist muutust võrreldes eelneva aastaga=(vara aruandeaasta lõpul - vara eelmise aasta lõpul)/vara eelmise aasta lõpul*100. ***Lühiajalise maksevõime kordaja näitab võimet katta võlausaldajate lühiajalised nõuded käibevaraga= käibevara/ lühiajalised kohustused. Heaks loetakse kordaja vahemikus 1,5 kuni 2 - sel juhul on ettevõtte lühiajaline finantsseisund hea. ****Kohustiste osakaal varadest näitab, kui suure osa ettevõtte koguvarast moodustab laenukapital =kohustised/varad. Kui kordaja on < 0,5, siis finantseeritakse enamikke ettevõtja varasid omakapitalist, kui vastupidi, siis võõrkapitalist. *****Ettevõtlustulud ühe töötaja kohta näitab tööjõu kasutamise efektiivsust = müügitulu/keskmine töötajate arv. Eesmärk võimalikult kõrge tulu ühe töötaja kohta, kuid tuleb arvestada, et muuseumi põhieesmärk ei ole teenida tulu ning on töötajaid, kes ei too muuseumile sissetulekut. OMATULUD SA Narva Muuseumi omatulud sõltuvad turismindussektori üldisest olukorrast. Turism on COVID-19 pandeemia tõttu kõige rohkem kannatanud valdkondade seas, seetõttu ei täitunud muuseumi kavandatud turistide/külastajate prognoosid ja külastajate arv võrreldes 2019 aastaga langes. 12. märtsil kuulutas Vabariigi Valitsus välja eriolukorra ning muuseum sulges uksed, taasavati linnus 23. mail. 12. detsembril suleti valitsuse korraldusega muuseumid uuesti, uksed avati 18. jaanuaril 2021 aastal. 19. juunil 2020 avas muuseum külastajatele uuenenud Narva linnuse koos uue püsiekspositsiooniga, mille peateemaks on ida ja lääne piiril asuv 700-aastane Narva linnus ja selle ajalugu, mis oli osa projektist „Piirikindluse avastuskeskuse avamine“. Uue püsiekspositsiooni avamisega toimus suvekuudel hüppeline külastajate arvu tõus vaatamata keerulisele Covid 19 tervisekriisile. Samas vähenes välisturistide osakaal ning oluliselt vähenes vene külastajate arv, kuna piir suleti vene turistidele alates 18. märtsist 2020 aastal ning ei ole selge, millal see avatakse. 2020. aastal külastas SA Narva Muuseumi 57 596 inimest, mis on 24% võrra vähem kui 2019. aastal. Linnuses käis 50 504 inimest, Kunstigaleriid külastas 5 456 inimest ja Vana-Narva maketinäitust 1 436 inimest. Restorani Rondeel puhul läksid käesolevasse statistikasse vaid tasuta ürituste külastajate arv (200 inimest). Igapäevaste restorani külastajate kohta statistikat ei peeta. Restoran Narva Muuseum kokku Linnus Kunstigalerii Maketinäitus Rondeel Külastajad 2020 2019 2020 2019 2020 2019 2020 2019 2020 2019 Kokku külastajad (inimeste arv) 57 596 76 133 50 504 62 337 5 456 12 951 1 436 200 845 tasulise piletiga 41 597 45 271 39 111 42 297 1 288 2 974 1 198 0 tasuta piletiga 3 020 2 769 2 544 2 463 341 306 135 muuseumi ürituste külastajad 746 1 041 746 790 236 15 muuseumi tasuta ürituste külastajad 2 068 6 559 924 3 341 874 2 388 70 200 830 muuseumiprogrammide külastajad 5 261 9 914 2 275 2 877 2 953 7 037 33 muude tasuliste teenuste külastajad 4 904 10 579 4 904 10 569 10 Sh. tasulise piletiga külastajatest oli 38 696 36 994 36 427 34 326 1 194 2 668 1 075 üksikkülastajaid Sh. tasulise piletiga külastajatest oli 2 901 8 277 2 684 7 971 94 306 123 turismigruppidega Tulu laekus kaupadelt ja teenustelt kokku 526 608 eurot, sh: • Linnus 350 212 eurot; • restoran 149 966 eurot; • Kunstigalerii 13 380 eurot; • admin (raamatud, rent jms) 7 302 eurot; • Maketinäitus 5 748 eurot. Restoran Rondeel on püüdnud leida lisaks uuenenud menüüle ja populaarsetele teemaõhtutele ja -hommikutele võimaluse toitu pakkuda ka ajal, kui muuseum ja restoran olid suletud. Teenus Rondeel koju – tellida saab nii pidulikku õhtusööki kui suupistete valikut vastavalt kokkuleppele nii Ida-Virumaale kui ka Tallinnasse ja Tartusse, lõunasöögi viib linna piires kohale Bolt Food. TURUNDUS Narva Muuseum osales 2020 veebruaris eraldi stendiga Eesti suurimal turismimessil Tourest 2020, et teha turundust projekti „Piirikindluse avastuskeskuse avamine“ raames 2020 suvel avatavale uuendatud Narva linnusele ja püsiekspositsioonile. 2020 maikuus algas uuendatud linnuse turunduseks Tallinnas, Tartus, Pärnus, Haapsalus, Jõhvis ja Narvas välireklaamide kampaania JCDecaux valgusvitriinidel bussiootepaviljonides ja Clear Channeli piilaritel. Seoses koroona leviku tõkestamiseks rakendatud piirangutega, millega kaasnes muuseumide ja näituseasutuste sulgemine, suurenes sotsiaalmeedia (Facebook ja Instagram) roll muuseumi tegevuse kajastamises ja turundustöös ning aktiivselt võeti kasutusele muuseumi Youtube’i kanal, uue kanaline võeti kasutusele ka muuseumi blogi. Koroona leviku tõkestamiseks kehtestatud muuseumi külastuse keelu tõttu iseloomustaski 2020. aastat suund virtuaalse muuseumi arendamisele ning suurem koostöö Narva Muuseumi sidusrühmadega, ennekõike Ida-Viru turismiklastri partneritega. Hea koostöö oli Eesti meediaga, mis kajastas koostöös Narva Muuseumiga olulisemaid sündmusi ja näitusi. AVALIK TEGEVUS 2020 aastal avati muuseumis kokku 15 näitust Linnuses toimus 10 näitust: • Uus püsinäitus; • Narva Muuseumi näitus “Narva aeg”; • Rahvusarhiivi näitus „Dannebrog 800 – Taani lugu Eestis“; • Eesti Tuletõrjemuuseumi näitus „Eesti organiseeritud tuletõrje 100“; • MTÜ Fenno - Ugria näitus „Kellele iseseisvus, kellele autonoomia. 100 aastat soome - ugri rahvaste iseolemist“;  • Harjumaa Muuseumi näitus „Universitas vasallorum. Harju-Viru rüütelkonna ajaloost“; • Eesti Maanteemuuseumi näitus „Rehvilugu – teekond rattast rehvini“; • Eesti Meremuuseumi näitus „Valge mandri kutse – admiral Bellingshauseni mereretk“; • Olga Krubergi autorinukkude näitus „Metsamuinasjutud“; • Eesti Ajaloomuuseumi näitus „Vabariigi ootuses“; Narova saalis avati näitus „VANA. UUS. NARVA. 1684/1984 2034“. Kunstigaleriis toimus 4 uut omanäitust: • Diskussiooninäitus „Kas me sellist muuseumi tahtsimegi? Narva versioon”; • Arhitektuurinäitus „Narva. Daatšast paleeni”; • Laste kunstikonkursi näitus „Mida tulevik toob?“; • Maalinäitus „Luba mul üks kord veel unistada“ KONVERENTSID JA PUBLIKATSIOONID • 25.09.2020 korraldati Narva Muuseumi aastakonverents „100 aastat Eesti Vabadussõja lõpust“; • 28.-29.09.2020 toimus XXIII Eesti Muuseumide Festival; • Ilmusid Toimetised nr. 21. 2020 „Linnus. Bastionid. Börsihoone. Uurimusi Narva arhitektuuri ajaloost” vene keeles (247 lk) Kunstigalerii andis välja 6 trükist: • Näituse trükis „Kas me sellist muuseumi tahtsimegi? Narva versioon” eesti, vene ja inglise keeles (35 lk) • Arhitektuuriraamat „Narva. Daatšast paleeni” eesti ja vene keeles (240 lk) • Näituse voldik „Luba mul üks kord veel unistada“ Lisaks osalesid Narva Muuseumi teadustöötajad erinevatel online konverentsidel nii Eestis kui väljaspool, avaldasid teadusartikleid ning osalesid näituste (sh uue püsinäituse) ettevalmistustöödes. INVESTEERIMISPROJEKTID Piirikindluse avastuskeskus 30. juunil lõppes projekt Piirikindluse avastuskeskuse avamine, projekt sai toetust Euroopa Regionaalarengu Fondist, ning omafinantseeringu osa tuli Kultuuriministeeriumilt. Projektiga alustati 1. juulil 2016 ning selle eesmärgiks oli muuta uuenenud kontseptsiooniga avastuskeskuse meetodil tegutsev Narva linnus Läänemere ümbruse linnuste hulgas ainulaadseks külastusobjektiks, kasvatada linnuse külastatavus avamisjärgsel aastal kahekordseks ning anda seeläbi tugev impulss Ida-Eesti kui turismisihtkoha maine kasvule. Projekti tulemusena avati külastajatele uus linnust tutvustav püsinäitus. Erivajadustega/liikumispuudega inimestele on tagatud ligipääs vähemalt 50 protsendile linnuse ruumidele. Piirikindluse avastuskeskuse avamise projektiga 2020. aastal saadud auhinnad ja nominatsioonid: • Muinsuskaitseameti aastapreemiad 2020 - Narva linnus oli nominent kategoorias "Hästi restaureeritud mälestis". • Põhja-Eesti parimad turismiarendajad 2020 - SA Narva Muuseum võitis kategoorias „Aasta atraktiivseim turismiprojekt 2020“ • Eesti arhitektuuripreemiad 2020 - Eesti Sisearhitektide Liidu aastapreemia laureaat 2020 ja Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali aastapreemia laureaat 2020 rekonstrueerimislahenduse eest • Ida-Virumaa 2020. aasta ettevõtlusauhindade konkurss - Narva Muuseum võitis kategoorias „Ida-Virumaa aasta euroraha rakendaja“ ning Narva Muuseum pälvis nominatsiooni kategoorias „Ida-Virumaa aasta turismiettevõte“ Unikaalse Narva - Ivangorodi piiriülese kindluste ansambli kui ühtse kultuuri- ja turismiobjekti arendamine. II etapp (ER3) Suvel alustati projektiga “Unikaalse Narva - Ivangorodi piiriülese kindluste ansambli kui ühtse kultuuri- ja turismiobjekti arendamine. II etapp” (Narva – Ivangorod Castles 2, ER3), projekti partnerid on SA Narva Muuseum (juhtivpartner) ja Leningradi oblasti Muuseumi Agentuur. Projekti eelarve on 7 355 590,74 eurot, sellest SA Narva Muuseumi osa on 51%. Eeldatavalt lõpeb projekti 2022 aasta augustis. Projekti peamised eesmärgid on: • Narva Hermanni linnuse Lääneõue rekonstrueerimine ja välismüüride restaureerimine (Narva); • Kristervalli bastioni restaureerimine ja näituse loomine (Narva,); • Püssirohu hoidla restaureerimine ja külastajatele avamine (Ivangorod); • projekti partnerite vahelise koostöö suurendamine, uute teenusepakkujate leidmine; • projekti käigus omandatud teadmiste levitamine üldsusele ja spetsialistidele (sh konverents). 2020 aastal viidi projekti raames läbi järgmised tegevused: • teostati Narva linnuse Läänehoovi põhiprojekti ekspertiis ning korrigeeriti põhiprojekti vastavalt ekspertiisi märkustele ja tähelepanekutele; • alustati arheoloogiliste uuringute läbiviimisega Läänehoovis; • viidi läbi linnuse Põhjamüüri restaureerimistööde ehitushange ning sõlmiti ehitustööde hankeleping Põhjaõue töökodade katuse remont Töid teostati aprillist kuni oktoobrini, rahastas Kultuuriministeerium sihtotstarbelisest remondifondist Narva Hermanni linnuse idapoolse klindi vertikaalse osa kindlustamine Töid teostati oktoobris, rahastas Kultuuriministeerium sihtotstarbelisest remondifondist OLULISEMAD REMONDITÖÖD JA SOETUSED • Kunstigalerii riiulite valmistamine; • Linnuse Idamüürilt puude ja põõsaste eemaldamine, puhastustööd; • muuseumile uue ametiauto ostmine; • Konvendihoones koristajate puhkeruumi remont • Konvendihoone Idatiiva õuegaleriile ja torni esimesele korrusele linnuogade paigaldamine; • Kaubiku ostmine, kasutajad haldusosakond ja restoran; • Restorani “Rondeel” köögi põrandaremont (vastavalt ettekirjutusele). MUSEAALID Kogude osas tehti plaanitust väiksem arv kirjeldusi seoses teadusosakonna suurema hõivatusega seoses uue püsinäituse ettevalmistustöödega. Kuna kogude kirjeldusega on seotud sisuliselt kogu teadusosakond, siis on iga taoline tagasilöök koheselt tunnetatav. 2020 aastal teostati museaalidega järgmised tööd: • konserveeriti ja puhastati 32 museaali; • I etapis kirjeldati 2 740 museaali; • digitaliseeriti1637 museaali; • kogust arvati välja 1 museaal. Narva Muuseumi ja Sihtasutuse Narva Muuseum vahel sõlmiti muuseumikogu kasutamise leping, millega 21.12.2020 anti üle muuseumikogusse arvatud museaalid, leping on tähtajatu. PERSONAL Muuseumi töölepinguga töötajate palgafond tõusis 2020 aastal ~1,1%, selle põhjus on nii projektist tulenevate uute töökohtade loomine kui palgatõus madalama töötasuga töötajatel. 2020 aastal said kõik kõrgharidusega kultuuritöötajad töötasu vähemalt 1300 eurot. Töötajad osalesid erinevatel koolitustel: teenuste disain, teeninduskvaliteedi hindamine ja arendamine, Riigiabi Abc, praktika kultuuripärandi asutuses. Seoses tekkinud eriolukorraga osaleti peamiselt veebikoolitustel: „Arenguvestlus kui juhtimisvahend töömotivatsiooni tõstmiseks“; „Kuidas suhelda negatiivselt meelestatud kolleegide või klientidega?“¸ „Riigihangete registri infopäev“, „Raamatupidajate päevakonverents“, „Koostöö ja tagasisidevestluste läbiviimine“; tootearendusteemaline koolitus Via-Hanseatica Plus projekti raames; “Energiasäästmis- ja tootmislahendused ärikinnisvaras”, Peterburi teatrikooli „Inklusion“ online-seminaride sarjas “"Muudame koos kultuurikeskkonda" ja „Hästitoimiv infoliikumine ning sotsiaalsed suhted“ sh Kultuuriministeeriumi poolt korraldatavad koolitustel. 2020 aasta alguses oli Narva Muuseumis 63,5 ja aasta lõpus 61 täidetud töökohta (2019. aastal vastavad arvud 65 ja 63,5). Projekti “Piirikindluse avastuskeskuse avamine” raames loodi 3 töökohta (koristaja, turunduse assistent ja sisevalve korrapidaja). Töötajate haridus: 32 töötajal on kõrgharidus, 21 töötajal keskeriharidus, 7 töötajal on üldkeskharidus ja ühel töötajal põhiharidus (2019. aastal olid vastavalt: 30, 28, 6 ja 1). Töötajate keskmine vanus on 47aastat (2019 – 46,28). NÕUKOGU Ülevaade on koostatud lähtudes riigivaraseaduse § 98 lõikest 1 ja Sihtasutuse Narva Muuseum põhikirjast ja näitab, kuidas nõukogu on sihtasutuse tegevust aruandeperioodil korraldanud, juhtinud ja järelevalvet teostanud. Lisaks tuuakse välja juhatuse ja nõukogu liikmetele makstud tasud. Aruandeperioodil oli sihtasutuse nõukogu 6-liikmeline: • Krista Nelson, nõukogu esimees; • Gert Schultz, nõukogu liige; • Tatjana Stolfat, nõukogu liige; • Ilja Fjodorov, nõukogu liige; • Aleksei Mägi, nõukogu liige; • Jaanus Villiko, nõukogu liige. 2020. a toimus 8 nõukogu koosolekut, sh 5 korralist koosolekut ning 3 elektroonilist koosolekut. Nõukogu teostas pidevalt järelevalvet muuseumi finantsseisu, projektide elluviimise ja eesmärkide saavutamise üle, suunas sihtasutust üleminekule alates 1. september 2020 Riigi Tugiteenuste Keskusesse finants-, personali- ja palgaarvestuse teenuse osutamiseks muuseumile koos vastava aruandlusega. Nõukogu jätkab sihtasutuse tegevuse suunamist, seiret muuseumi EL projekti elluviimise üle ja järelevalvet muusemi arengu ja tegevuste üle. 2020. a novembris kuulutas nõukogu välja konkursi uue juhatuse liikme leidmiseks. Väljakuulutatud juhatuse liikme konkurss möödus edukalt, laekus 11 sooviavaldust, neist 7 kvalifitseerusid dokumendivooru, kust valiti edasi kolm kandidaati. Olulisemad sihtasutuse nõukogu poolt aruandeperioodil vastu võetud otsused ja korraldatud tegevused: • Nõukogu annab nõusoleku leppida vandeaudiitoriga kokku uus toimingute läbiviimise aeg ning pikendada vastavalt lepingut. Eesmärk hiljemalt mais kinnitada majandusaasta aruanne. Tagada riigi pearaamatupidaja informeerimine; • Nõukogu toetab üldreeglina tasakaalus eelarvet. Esitatud NM 2020 EA kinnitada järgmiste märkustega: 1) nõukogu hakkab jälgima kvartaalselt eelarve täitmist, vajadusel muudatused; • Nõukogu liikmed kiitsid heaks 2020. a tegevuskava; • Pikendada praeguse juhatuse liikme Ivo Posti volitusi alates 01.04.2020 kuni uue juhatuse liikme valimiseni ja ametisse nimetamiseni või hiljemalt 31.12.2020. Täiendada kehtivat lepingut punktiga järgmiselt: Juhatuse liige on kohustatud pöörduma nõukogu poole ja saama nõukogult nõusoleku müügilepingute, käsundus- ja töövõtulepingute sõlmimine ja  muu kohustuse võtmine, mille maksumus on suurem kui 5000 (viis tuhat) eurot (ilma km-ta/bruto) v.a riigihanke menetluse käigus sõlmitud lepingud. • Restoran sulgeda alates 01.04. 2020. Juhatuse liikmel korraldada vajalikud toimingud. Juhatusel valmistada ette nõukogule pärast eriolukorra lõppemist visioon- kuidas osutada NM külastajatele toitlustusteenuseid: kas minna edasi restorani operaatorteenusega ja/või leida võimalused kohviku või mõne muu toitlustusteenuse osutamiseks. • Kinnitada 2019. a nõukogu tegevuste ülevaate. • Nõukogu liikmed kiitsid heaks personali ja finantsarvestuse ülemineku Riigi Tugiteenuste Keskusesse al. 01.09.2020. • Kinnitada Sihtasutus Narva Muuseumi 2019. aasta majandusaasta aruanne. • Kinnitada Sihtasutus Narva Muuseum korrigeeritud 2020. aasta eelarve. • Kiita heaks esitatud SA Narva Muuseum finantsplaan 2020-2024. • Nõukogu liikmete häälte enamusel otsustati, et restoran avatakse alates 01.07 ajutiselt 3 kuuks septembri lõpuni töötajatega sõlmitakse töövõtulepingud. Augustis esitatakse alternatiiv lahendused nõukogule. • Arvestades möödunud eriolukorda, Vabariigi Valitsuse suuniseid riigi äriühingutele ning muuseumi häid majandustulemusi püsiekspositsiooni avamisejärgselt, maksta juhatuse liikmele tulemustasu 5% kalendriaasta brutopalgast. Tasu maksta välja rahaliste vahendite olemasolu korral suvehooaja lõppedes s.o september 2020. Juhatuse liikmel hooaja lõppedes ning rahaliste vahendite olemasolu korral maksta võimalusel tulemustasu teistele püsiekspositsiooni eduka avamisega seotud töötajatele. • Saata päring: Tripod, FONTES, Tammiste Personalibüroo, https://www.brandem.ee/, M-Partner. Edastada juhatuse liikme tingimused ning küsida hinnapakkumust. Konkursiteade avaldada pärast 20.08.2020. • Restoran jätkab tööd hooajaliselt. Kolme restorani töötajaga sõlmitakse aastased tähtajalised lepingud. Nõukogu liikmeid teavitatakse kui restorani kahjum hakkab ületama 2000 eurot kuus. • Värbamisteenuse edukas pakkuja on Tammiste Personalibüroo. • Krista Nelson jätkab nõukogu esimehena. • Kinnitada arengukava projekt 2021-2025 koos pikaajalise tegevusplaaniga. • Sõlmida juhatuse liikme Ivo Postiga uus juhatuse liikme leping kuni uue juhataja ametisse nimetamiseni tähtajaga 31.03.2021. • Nõukogu teostas seiret muuseumi EL projektide elluviimise üle. • 2020. aastal oli sihtasutuse juhatuse liikme kuutasu kuni 31.03 2000 eurot ja alates 01.04 2200 eurot, nõukogu esimehe ja liikme kuustasuks oli vastavalt 210 eurot ja 140 eurot. Kokku maksti juhatuse liikmele ja nõukogu liikmetele hüvitist 43 546,90 eurot. Sihtasutus Narva Muuseum 2020. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) 31.12.2020 31.12.2019 Lisa nr Varad Käibevarad Raha 168 474 845 905 2 Nõuded ja ettemaksed 679 687 666 752 3 Varud 5 248 20 541 Kokku käibevarad 853 409 1 533 198 Põhivarad Materiaalsed põhivarad 15 209 092 14 719 015 5 Immateriaalsed põhivarad 8 711 0 6 Kokku põhivarad 15 217 803 14 719 015 Kokku varad 16 071 212 16 252 213 Kohustised ja netovara Kohustised Lühiajalised kohustised Laenukohustised 27 935 25 237 8 Võlad ja ettemaksed 116 525 737 310 9 Sihtotstarbelised tasud, annetused, toetused 1 003 060 1 326 092 10 Kokku lühiajalised kohustised 1 147 520 2 088 639 Pikaajalised kohustised Laenukohustised 0 27 935 8 Kokku pikaajalised kohustised 0 27 935 Kokku kohustised 1 147 520 2 116 574 Netovara Sihtkapital/Osakapital nimiväärtuses 10 304 337 10 304 337 Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 3 831 302 2 260 278 Aruandeaasta tulem 788 053 1 571 024 Kokku netovara 14 923 692 14 135 639 Kokku kohustised ja netovara 16 071 212 16 252 213 8 Sihtasutus Narva Muuseum 2020. a. majandusaasta aruanne Tulemiaruanne (eurodes) 2020 2019 Lisa nr Tulud Annetused ja toetused 2 565 276 2 881 239 10 Tulu ettevõtlusest 526 608 568 510 11 Muud tulud 5 417 524 Kokku tulud 3 097 301 3 450 273 Kulud Jagatud annetused ja toetused -71 749 -2 911 12 Mitmesugused tegevuskulud -648 866 -679 043 13 Tööjõukulud -1 275 759 -1 109 940 14 Põhivarade kulum ja väärtuse langus -311 976 -77 227 5,6 Muud kulud -53 -8 305 Kokku kulud -2 308 403 -1 877 426 Põhitegevuse tulem 788 898 1 572 847 Intressitulud 4 266 Intressikulud -849 -2 089 Aruandeaasta tulem 788 053 1 571 024 9 Sihtasutus Narva Muuseum 2020. a. majandusaasta aruanne Rahavoogude aruanne (eurodes) 2020 2019 Rahavood põhitegevusest Põhitegevuse tulem 788 898 1 572 847 Korrigeerimised Põhivarade kulum ja väärtuse langus 311 976 77 227 Muud korrigeerimised -1 279 485 -1 382 942 Kokku korrigeerimised -967 509 -1 305 715 Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 358 516 -339 165 Varude muutus 15 291 6 789 Põhitegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus -39 474 131 830 Kokku rahavood põhitegevusest 155 722 66 586 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade -1 363 033 -611 802 soetamisel Laekumised sihtotstarbelistest tasudest, annetustest, 728 670 1 275 053 toetustest Laekunud intressid 4 266 Muud väljamaksed investeerimistegevusest -172 708 0 Kokku rahavood investeerimistegevusest -807 067 663 517 Rahavood finantseerimistegevusest Saadud laenude tagasimaksed -25 238 -24 736 Makstud intressid -848 -2 089 Kokku rahavood finantseerimistegevusest -26 086 -26 825 Kokku rahavood -677 431 703 278 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 845 905 142 627 Raha ja raha ekvivalentide muutus -677 431 703 278 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 168 474 845 905 10 Sihtasutus Narva Muuseum 2020. a. majandusaasta aruanne Netovara muutuste aruanne (eurodes) Kokku netovara Sihtkapital/ Osakapital Akumuleeritud tulem nimiväärtuses/ Reservkapital 31.12.2018 10 304 337 2 260 278 12 564 615 Aruandeaasta tulem 1 571 024 1 571 024 31.12.2019 10 304 337 3 831 302 14 135 639 Aruandeaasta tulem 788 053 788 053 31.12.2020 10 304 337 4 619 355 14 923 692 11 Sihtasutus Narva Muuseum 2020. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon Sihtasutuse Narva Muuseum 2020.aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Eesti finantsaruandluse standard on rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev finantsaruandluse nõuete kogum, mille põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seadusega ning mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid ja Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend. Tulemiaruande koostamisel on lähtutud Raamatupidamise Toimkonna juhendi (RTJ) nr 14 esitatud skeemist1. Rahavoogude aruanne on koostatud kasutades kaudmeetodit. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes. Vigade korrigeerimine 2019.aastal saadi sihtfinantseerimiseks toetust ja tehti kulusid summas 155 332,00. Tulude kanne kajastati 2020.aastal. Seoses sellega on 2019. aasta saldodes tehtud korrigeerimised. 12 Sihtasutus Narva Muuseum 2020. a. majandusaasta aruanne Lisarea nimetus 31.12.2019 Muutus 31.12.2019 Bilanss Muud nõuded ja 522 985 143 767 666 752 ettemaksed Sihtotstarbelised tasud, annetused, 1 337 657 -11 565 1 326 092 toetused Aruandeperioodi tulem 1 415 692 155 332 1 571 024 Kasumiaruanne Saadud toetused 2 725 907 155 332 2 881 239 Rahavood Põhitegevuse tulem 1 417 515 155 332 1 572 847 Põhitegevusega seotud nõuete ja 195 398 143 767 339 165 ettemaksete muutus Põhitegevusega seotud kohustiste ja 143 395 -11 565 131 830 ettemaksete muutus Netovara Aruandeaasta tulem 1 415 692 155 332 1 571 024 Raha Raha ja rahalähendid kajastatakse bilansis raha kirjel ja rahavoogude aruandes sularahakassas ning Riigikassas olevat raha jääki. Kõik rahalised vahendid on kajastatud eurodes. Nõuded ja ettemaksed Nõudeid kajastatakse bilansis nõudeõiguse tekkimise momendil ning hinnatakse lähtuvalt tõenäoliselt laekuvatest summadest. Võimaluse korral hinnatakse iga konkreetse kliendi laekumata nõudeid eraldi, arvestades teadaolevat informatsiooni kliendi maksevõime kohta. Nõuded, mille laekumine on ebatõenäoline, kantakse aruandeperioodi kuludesse. Nõue loetakse lootusetuks, kui juhtkonna hinnangul puuduvad võimalused nõude kogumiseks. Lootusetud nõuded kantakse bilansist välja. Varud Varudena kajastatakse müügi eesmärgil soetatud kaupu. Varud võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja muudest soetamisega seotud otsestest kulutustest. Varude arvestuses kasutatakse FIFO meetodit. Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid hinnangulise kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja soetusmaksumusega alates 5000 eurost. Varad, mille soetusmaksumus on alla 5 000 euro kajastatakse väheväärtusliku inventarina ja kantakse soetamisel kulusse. Kuludesse kantud (olulise) väheväärtusliku inventari üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Põhivara soetusmaksumusse võetakse arvele kulutused, mis on vajalikud selle viimiseks tööseisukorda ja -asukohta (vara soetusmaksumus, kulutused transpordile, paigaldamisele). Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Kulumi norm määratakse igale põhivaraobjektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Materiaalse põhivara objektide soetusmaksumus amortiseeritakse kuluks nende hinnangulise kasuliku eluea jooksul. Põhivara remondi- ja hoolduskulud, mis tehakse eesmärgiga säilitada vara esialgset taset, kajastatakse nende kulude tekkimisel aruandeperioodi kuludes. Piiramata kasutuseaga objekte (maa, kunstiväärtused. kultuurimälestiste riiklikku registrisse kantud varad ja muuseumikogudesse kuuluvad varad) ei amortiseerita. Sisustus- ja kujunduseesmärgil soetatud asju, millel ei ole püsivat väärtust, samuti muuseumi abikogusse arvatud asju, mis kuuluvad teatud aja järel väljavahetamisele, amortiseeritakse nende kasuliku eluea jooksul. Põhivarade arvelevõtmise alampiir 5000 euro 13 Sihtasutus Narva Muuseum 2020. a. majandusaasta aruanne Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates) Põhivara grupi nimi Kasulik eluiga Hooned ja rajatised 20-50 Rajatised 5-20 Masinad ja seadmed 5-10 Inventar 5-10 Arvutustehnika 2-3 Immateriaalne põhivara 2-10 Rendid Kapitalirendina kajastatakse rendilepinguid, mille puhul kõik olulised vara omandiga seotud riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Kõik ülejäänud rendilepingud on kajastatud kasutusrendina. Kapitalirendi kohustist vähendatakse põhiosa tagasimaksetega, intressikulu kajastatakse kasumiaruandes finantskuluna. Kasutusrendimaksed kajastatakse kasumiaruandes rentnikuna kuluna ja rendileandjana tuluna tekkepõhiselt rendiperioodi jooksul. Annetused ja toetused Toetused ja annetused jagunevad tegevustoetusteks ja sihtotstarbelisteks toetusteks ehk sihtfinantseerimiseks. Sihtfinantseerimine võib olla antud tegevuskuludeks ja põhivara soetuseks. Sihtfinantseerimisena kajastatakse projektipõhiselt saadud toetusi, mida iseloomustab kindel eesmärk koos näitajatega, mille alusel eesmärgi täitmist mõõdetakse, ajakava ja rahaline eelarve. Toetuse andja või vahendaja nõuab projekti kohta detailset aruandlust koos kulutuste kohta andmete esitamisega ning raha ülejääk nõutakse projekti lõppedes saajalt tagasi. Sihtotstarbelised annetused ja toetused kajastatakse tuluna perioodis, mil leiavad aset kulutused, mille kompenseerimiseks annetused ja toetused on mõeldud. Toetust loetakse põhivara sihtfinantseerimiseks, kui selle kasutamise põhitingimuseks on kindlaksmääratud põhivara ost, ehitamine või muul viisil soetamine. Põhivara sihtfinantseerimist kajastatakse brutomeetodil ehk sihtfinantseerimise abil soetatud vara võetakse bilansis arvele tema soetusmaksumuses (tasuta saadud vara soetusmaksumuseks on tema õiglane väärtus) materiaalse või immateriaalse varana. Sihtfinantseerimist põhivara soetamiseks kajastatakse materiaalse või immateriaalse varana ja tuluna põhivara sihtfinantseerimisest samas perioodis, mil tehti kulutused. Juhul, kui sihtfinantseerimine on küll laekunud, kuid selle kasutamisega seotud tingimused on veel täitmata või kulutusi pole tehtud, kajastatakse saadud vahendeid sihtfinantseerimise ettemaksena ehk kasutamata sihtfinantseeringuna. Tegevustoetused on toetused, mille korral on määratletud küll eesmärk, kuid mille kasutamise otstarve ei ole täpselt määratud. Tegevustoetusi kajastatakse raha laekumisel koheselt tuluna. Tulud Tulu kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses. Toodete, kaupade ja põhivara müügist saadud tulu kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle ostjale ning tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline. Tulu teenuste müügist kajastatakse teenuse toimumise perioodil. Kulud Tegevuskuludena kajastatakse sihtasutuse tegevusega seotud kulusid. Sihtasutuse tegevuskulud on jaotatud tööjõukuludeks, majanduskuludeks, põhivara kulumiks ja muudeks kuludeks. Kuludesse kantakse kõik aruandeperioodil tehtud kulud, sealhulgas perioodilised kulud. Kulud kajastatakse tekkepõhise arvestusprintsiibi alusel. Kulude kajastamisel lähtutakse tulude-kulude vastavuse printsiibist. Kulusid kajastatakse samal perioodil kui nendega seotud tulusid. Seotud osapooled Seotud isikuteks loetakse sihtasutuses juhatuse ja nõukogu liikmed ning nende abikaasad ja lapsed ning eelpool nimetatute valitseva või olulise mõju all olevad äriühingud, sihtasutused ja mittetulundusühingud. Osapooled on seotud juhul, kui üks osapool omab kas kontrolli teise osapoole üle või olulist mõju teise osapoole ärilistele otsustele. 14 Sihtasutus Narva Muuseum 2020. a. majandusaasta aruanne Lisa 2 Raha (eurodes) 31.12.2020 31.12.2019 Raha kassas 762 16 552 Raha arvelduskontol 167 712 829 204 Raha teel 0 149 Kokku raha 168 474 845 905 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2020 12 kuu jooksul Nõuded ostjate vastu 33 862 33 862 Ostjatelt laekumata 33 862 33 862 arved Maksude ettemaksed ja 47 432 47 432 tagasinõuded Ettemaksed 241 241 Tulevaste perioodide 241 241 kulud Ettemakstud 159 708 159 708 sihtfinantseerimine Saamata sihtfinantseerimine 438 444 438 444 Kokku nõuded ja 679 687 679 687 ettemaksed 31.12.2019 12 kuu jooksul Nõuded ostjate vastu 48 375 48 375 Ostjatelt laekumata 48 424 48 424 arved Ebatõenäoliselt -49 -49 laekuvad nõuded Maksude ettemaksed ja 109 383 109 383 tagasinõuded Ettemaksed 1 126 1 126 Tulevaste perioodide 1 126 1 126 kulud ettemakstud 1 495 1 495 sihtfinantseerimine Saamata sihtfinantseerimine 506 373 506 373 Kokku nõuded ja 666 752 666 752 ettemaksed 15 Sihtasutus Narva Muuseum 2020. a. majandusaasta aruanne Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (eurodes) 31.12.2020 31.12.2019 Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg Ettevõtte tulumaks 47 Käibemaks 17 958 294 79 922 1 159 Üksikisiku tulumaks 10 028 9 701 Erisoodustuse tulumaks 42 Sotsiaalmaks 24 725 24 230 Kohustuslik kogumispension 998 1 103 Töötuskindlustusmaksed 1 626 1 721 Ettemaksukonto jääk 29 474 29 461 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 47 432 37 718 109 383 37 956 Lisa 5 Materiaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Maa Ehitised Masinad ja Muud Lõpetamata seadmed materiaalsed projektid ja põhivarad ettemaksed 31.12.2019 Soetusmaksumus 72 816 2 727 720 85 383 7 675 533 4 584 278 15 145 730 Akumuleeritud kulum -346 569 -61 097 -19 049 -426 715 Jääkmaksumus 72 816 2 381 151 24 286 7 656 484 4 584 278 14 719 015 Ostud ja parendused 5 308 768 095 773 403 Amortisatsioonikulu -179 590 -12 010 -58 398 -249 998 Allahindlused väärtuse languse -18 782 -2 144 -39 962 -60 888 tõttu Ümberliigitamised 3 233 211 1 862 554 -5 095 766 -1 Muud muutused 27 561 27 561 31.12.2020 Soetusmaksumus 72 816 5 930 608 67 250 9 508 653 256 607 15 835 934 Akumuleeritud kulum -514 618 -51 810 -60 414 -626 842 Jääkmaksumus 72 816 5 415 990 15 440 9 448 239 256 607 15 209 092 16 Sihtasutus Narva Muuseum 2020. a. majandusaasta aruanne Lisa 6 Immateriaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Arvutitarkvara Muud immateriaalsed põhivarad 31.12.2019 Soetusmaksumus 2 309 2 309 Akumuleeritud kulum -2 309 -2 309 Jääkmaksumus 0 0 Ostud ja parendused 9 800 9 800 Amortisatsioonikulu -1 089 -1 089 31.12.2020 Soetusmaksumus 2 309 9 800 12 109 Akumuleeritud kulum -2 309 -1 089 -3 398 Jääkmaksumus 0 8 711 8 711 Lisa 7 Kasutusrent (eurodes) Aruandekohustuslane kui rendileandja 2020 2019 Kasutusrenditulu 1 158 5 776 Käsitöökodade kasutusrent. Aruandekohustuslane kui rentnik 2020 2019 Kasutusrendikulu 7 652 5 017 Järgmiste perioodide kasutusrendikulu mittekatkestatavatest lepingutest 31.12.2020 31.12.2019 12 kuu jooksul 3 023 3 853 1-5 aasta jooksul 11 361 0 Sõiduk CITROEN BERLINGO 1,5 kasutusrent. Lepingu lõpptähtaeg 15.07.2025. 17 Sihtasutus Narva Muuseum 2020. a. majandusaasta aruanne Lisa 8 Laenukohustised (eurodes) 31.12.2020 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressimäär Alusvaluuta Lõpptähtaeg 12 kuu 1 - 5 aasta üle 5 aasta jooksul jooksul Pikaajalised laenud SEB Pank AS 27 935 27 935 2% EUR 31.12.2021 Pikaajalised laenud 27 935 27 935 kokku Laenukohustised kokku 27 935 27 935 31.12.2019 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressimäär Alusvaluuta Lõpptähtaeg 12 kuu 1 - 5 aasta üle 5 aasta jooksul jooksul Pikaajalised laenud SEB Pank AS 53 172 25 237 27 935 2% EUR 31.12.2021 Pikaajalised laenud 53 172 25 237 27 935 kokku Laenukohustised kokku 53 172 25 237 27 935 Laenuleping on sõlmitud 06.04.2016 ja laenu kasutati Narva Muuseumi restorani käivitamise finantseerimiseks. Tagatis on kommertspant SANarva Muuseum vallasvarale. Lisa 9 Võlad ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2020 12 kuu jooksul Võlad tarnijatele 40 620 40 620 Võlad töövõtjatele 38 168 38 168 Maksuvõlad 37 718 37 718 Muud võlad 19 19 Muud viitvõlad 19 19 Kokku võlad ja ettemaksed 116 525 116 525 31.12.2019 12 kuu jooksul Võlad tarnijatele 658 783 658 783 Võlad töövõtjatele 40 363 40 363 Maksuvõlad 37 956 37 956 Muud võlad 376 376 Muud viitvõlad 376 376 Saadud ettemaksed -168 -168 Muud saadud ettemaksed -168 -168 Kokku võlad ja ettemaksed 737 310 737 310 18 Sihtasutus Narva Muuseum 2020. a. majandusaasta aruanne Lisa 10 Annetused ja toetused (eurodes) 2020 2019 Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 987 247 1 353 895 Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks 1 150 681 1 527 344 Mittesihtotsatarbelised annetused ja toetused 427 348 0 Kokku annetused ja toetused 2 565 276 2 881 239 sh Kultuurministeerium 1 007 462 695 447 sh Narva Linnavalitsuse Kultuuriosakond 461 226 432 965 sh Kultuurkapital 73 924 17 250 EAS 0 940 626 Eesti Töötukassa 96 327 0 Rahandusministeerium 926 338 794 951 Mittesihtotsatarbelised annetused ja toetused summa 427 349,00 on Kultuuriministeerimist saadud tegevustoetus. Eesti Töötukassa saadi 96 327,00 tööjõukulude hüvitist seoses COVID19 tõttu piiratud tegevuse toetamiseks. Rahandusministeeriumi toetus saadi kindluse arendamise projektile. Lisa 11 Tulu ettevõtlusest (eurodes) 2020 2019 Muuseumide ja näituste tasulised teenused 338 621 308 729 Ruumide ja muu vara üür ja rent 1 158 5 776 Tulu kaupade müügist 36 863 8 841 Restorani tulud 149 966 245 164 Kokku tulu ettevõtlusest 526 608 568 510 Lisa 12 Jagatud annetused ja toetused (eurodes) 2020 2019 Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks IVEK 0 1 171 Liikmemaksud 0 620 Muu mittesihtotstarbeline finantseerimine 360 1 120 Välisabi vahendamine 71 389 0 Kokku jagatud annetused ja toetused 71 749 2 911 Välisabi vahendamine summas 71 389,00 on Narva kindluse arendamise projekti käigus saadud toetuse edastamine Venemaa partnerile. 19 Sihtasutus Narva Muuseum 2020. a. majandusaasta aruanne Lisa 13 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes) 2020 2019 Üür ja rent -7 652 0 Energia -65 180 -63 262 Elektrienergia -27 619 -26 067 Soojusenergia -37 561 -33 352 Kütus 0 -3 843 Veevarustusteenused -2 441 0 Mitmesugused bürookulud -51 348 -80 387 Uurimis- ja arengukulud -11 417 -950 Lähetuskulud -1 435 -7 127 Koolituskulud -7 854 -12 319 Riiklikud ja kohalikud maksud -3 308 0 Muud kinnistute, hoonete ja ruumidega seotud kulud -88 231 -226 718 Infotehnoloogia kulud -63 579 -31 919 Inventar ja inventari hooldus -21 982 -5 787 Ürituste ja näituste korraldamise kulud -249 686 -158 850 Toiduained -56 186 -74 218 Muud -18 567 -17 506 Kokku mitmesugused tegevuskulud -648 866 -679 043 Üür ja rent real sõiduki kasutusrent. Lisa 14 Tööjõukulud (eurodes) 2020 2019 Palgakulu -959 821 -837 371 Sotsiaalmaksud -314 535 -272 569 Erisoodustused -1 403 0 Kokku tööjõukulud -1 275 759 -1 109 940 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 56 59 Seisuga 31.12.2020 on 62 töölepingut, 1 juhatuse liikme leping ja 6 nõukogu liikme lepingut. Lisa 15 Seotud osapooled (eurodes) Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 20 Sihtasutus Narva Muuseum 2020. a. majandusaasta aruanne 2020 2019 Arvestatud tasu 43 547 36 545 Sihtasutusel Narva Muuseum on kaks asutajat. Asutajateks on Kultuuriministeerium ja Narva Linnavalitsus. Nõukogu on kuueliikmeline, juhatus üheliikmeline Lisa 16 Sündmused pärast aruandekuupäeva • Vabariigi Valitsuse korraldusel oli Ida-Virumaal oli ajavahemikul 12.12.2020 – 17.01.2021 suletud kõik meelelahutusasutused, sealhulgas muuseumid ja näituseasutused, et tõkestada COVID-19 haiguse levikut. Seetõttu oli 12. detsembrist 17. jaanuarini suletud Narva linnus, Kunstigalerii ja Vana-Narva maketinäitus ning sel ajal ei toimunud ka muuseumiprogrammid. • 18.01.2021 kutsuti tagasi sihtasutuse nõukogu liikmed Tatjana Stolfat, Aleksei Mägi ja Ilja Fjodorov, 19.01.2021 nimetati uuteks liikmeteks Ants Kutti, Marina Šurupova ja Jan Saan • SA Narva Muuseumi nõukogu valis 22. jaanuaril uueks juhatuse liikmeks Maria Smorževskihh-Smirnova. Juhatuse liikme ametiaeg algas 1. veebruaril 2021 ja kestab viis aastat. Sellest tulenevalt lõpetati 31. jaanuaril leping senise juhatuse liikme Ivo Postiga • Vabariigi Valitsuse korraldusel on 3. märtsist 28. märtsini suletud kõik Eesti muuseumid ja näituseasutused, et tõkestada COVID-19 haiguse levikut. Sellega seoses on 3.-28. märtsini suletud Narva linnus, Kunstigalerii ja Vana-Narva maketinäitus ning sel ajal ei toimu siseruumides ka muuseumiprogrammid. 21  SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE Sihtasutus Narva Muuseum nõukogule Arvamus Oleme auditeerinud Sihtasutus Narva Muuseum (sihtasutus) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2020 ning tulemiaruannet, rahavoogude aruannet ja netovara muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet. Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt sihtasutuse finantsseisundit seisuga 31.12.2020 ning sellel kuupäeval lõppenud aasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme ettevõttest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sh sõltumatuse standardid), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt nendele nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele. Muu informatsioon Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon oluliselt lahkneb raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama asutuse suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui nõukogu kavatseb kas sihtasutuse likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad ettevõtte raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist: - teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist; - omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks sihtasutuse sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; - hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust; - teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust asutust suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada sihtasutuse suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana; - hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus. /digitaalselt allkirjastatud/ Eeli Lääne Vandeaudiitori number 338 EL Finants OÜ Audiitorettevõtja tegevusloa number 200 Küti tee 5, Haabneeme alevik, Viimsi vald, Harju maakond, 74001 06.04.2021