Kiri

TEGEVUSARUANNE 2020 Aasta 2020 oli SA Eesti Vabaõhumuuseumi seitsmes tööaasta. Sihtasutuse uue arengukava järgi (koostatud aastal 2019) on asutusel 5 töösuunda: 1) külastuskeskkond ja haridus, 2) teadus- ja kompetentsikeskus, 3) kogud ja museaalhooned , 4) konserveerimine ja digite erimine ning 5) organisatsiooni arendamine. Antud ülevaade järgib arengukava ülesehitust ning selle täitmisega seotud ü lesandeid ning eesmärke järgnevateks aastateks. Kuna Covid-19 viirusest tingitud piirangud muutsid aasta 2020 erakorraliseks, siis tuli Covidi mõjusid arvestades korrigeerida jooksval aastal esialgsed prognoose. Arengukava eesmärkide täitmine : TÖÖSUUND 1 : KÜLASTUSKESKKOND JA HARIDUS EESMÄRK: muuseum pakub elamuslikku, sisukat ja peresõbralikku külastuskogemust. Aasta 2020 algas oodatust paremini. Jaanuari ja veebruari tegelikud tulemused ületasid prognoosi. 13.03.2020 aga kehtestati eriolukord ja muuseumid suleti. Kuna olukord oli kõigile uus ja oli teadmata, millal võiks uuesti avamine toimuda ning missugused saavad olema piirangud, hakati kohe uusi plaane koostama lähtudes konservatiivsuse printsiibist. Muuseum sai küll avada uksed mai algusest, kuid ainult pargi külastamiseks, kõik muud hooned jäid suletuks. Esialgselt planeeritud 140 000 külastaja asemel käis muuseumis 55 230 külastajat. Kuna sihtasutuse muuseum on hooajaline, siis olid meie külastatavuse languse peamisteks mõjutajateks: 1) piirangud reisimisele, 2) piirangud haridustegevusele ning üritustele. Vabaõhumuuseumi külastajatest moodustavad suure protsendi turistid, eriti kruiisituristid, kes külastavad muuseumi suvehooajal. Piirangutest tulenevalt kahanes turistide osakaal pea olematuks. Haridustegevuse üheks kõige aktiivsemaks perioodiks aastas on aprill ja mai, kui muuseum oli osaliselt suletud ja haridustegevust ei toimunud. Kokku osales muuseumi haridustegevuses siiski 6 700 külastajat. Samuti jäid traditsioonilisel kujul, muuseumis kohapeal toimuvad, suurüritused ära. Nende seas muuseumi kõige suurem üritus, Jaanipäev, mis viidi läbi Digijaanina . Aastal 2021 oleme valmistunud siseturistide vastuvõtuks ning oleme pööranud ka kommunikatsioonitegevustes rõhuasetuse kohalikele ning lähiriikidele . Mai kuus avame uue eksponaathoonena Kolhoosi korterelamu. Koostamisel on uus haridusstrateegia ning on alustatud aktiivselt digiprogrammdie pakkumisega . Esialgne külastatavuse prognoos aastaks 2021 oli 70 000 külastajat. Kahjuks on viiruse teine laine ja sellega kaasnevad piirangud juba mõjutanud prognoosist väiksemat külastatavust. Aastate 2022 kuni 2024 fookus on suunatud lastega perede külastatavuse kasvule läbi Elava muuseumi projekti arendamise. Projekti sisuline töö käib, kuid tegelik teostus on sõltuv sihtasutuse eelarvelisest olukorrast. Lastega perede vajadustest lähtuva ekspositsiooni arendamise vajalikkus tuli suuresti välja ka 2020 läbi viidud külastusuuringust. TÖÖSUUND 2: TEADUS- JA KOMPETENTSIKESKUS EESMÄRK: sihtasutus on valdkonnas hinnatud teadus- ja kompetentsikeskus. Aasta 2020 alguses toimus struktuurimuudatus, mis puudutas teadustööga tegelevaid töötajaid. Kuna SA Eesti Vabaõhumuuseumi ülesanne on innustada ja õpetada inimesi väärtustama ja vastutustundlikult säilitama maaehituspärandit ning hindama traditsioonilist elulaadi, siis viidi struktuuris kokku maaarhitektuuri keskus, teadurid ja muuseumi kogud. Uuenenud struktuuriüksuse eestvedamisel viidi läbi külastus-uuringud ning maa-arhitektuurialase teadlikkuse uuring. Koolitusformaatide uuendustena on katsetatud erinevaid veebiülekande formaate. Nõustamisteenust osutati 180 majaomanikule. Aastal 2021 valmib teadusstrateegia, mille alusel hakatakse täpsustama sihtasutuse teadusvaldkonna töösuundi. Toimub uue töösuuna, teaduskommunikatsioon, käivitamine, mille eesmärk on uurimistööga seonduva sise - ja vliskommunikatsiooni kaudu kasvatada laiemat arusaama sihtasutuses tehtavast teadustööst ning populariseerida seda suunatult valitud sihtrühmadele . Olulise kompetentsikeskusena on sihtasutus konservaatori kutsetaseme andja. Järgnevate aastate rõhuasetuseks on maaarhitektuuri keskuse tegevuse arendamine ja ühiskondliku mõju suurendamine maaehituspärandi hoidmisel ning väärtustamisel. Sihtasutuse teaduskommunikatsiooni tegevuse arendamise kaudu tutvustada ja populariseerida teadusvaldkonda. Jätkata konservaatori kutsetaseme andmist ning ärgitada inimesi oma kvalifikatsiooni tõstma . TÖÖSUUND 3: KOGUD JA MUSEAALHOONED EESMÄRK: muuseumi kogu, sealhulgas museaalhooned , on vastutustundlikult hoitud Töö toimus rakenduskavade alusel ning plaan täideti . 2020. aastal jõuti kirjeldamisega 79, 6% museaalide koguhulgast. Digiteeritud museaalide osakaal on 81,1 % . Aastal 2019 uuendati Restaureerimiskomisjoni töö põhimõtteid, mille järgi alustas aastal 2020 tööd uuendatud komisjon. Komisjoni tööpõhimõtete uuendamise eesmärk oli museaalhoonetele , kui SA Eesti Vabaõhumuuseumi kõige olulisemale museaalide kogule, süvendatud tähelepanu pööramine. Vastavalt kinnitatud seirete plaanile toimusid Restaureerimiskomisjoni liikmete poolt ning telliti ka väljast eksponaathoonete seisundi seired, millele järgnevalt koostati aruanded ja teostati või teostatakse vajalikud tööd. Eksponaathoonetest avasime külastajatele Tehasemaja . Aastal 2021 jätkuvad massdigiteerimisprojekti andmefailide kontrollimine ning tuvastatud puuduste kõrvaldamine. Alustatud on uute hoidlapindade ettevalmistustöödega, kuhu kolitakse osa kogudest, mis asuvad hoidlas, mille hoone on amortiseerunud ning mille rekonstrueerimine on vajalik et parandada töötajate töötingimusi ja leevendada ruumipuudust . Museaalide kolimine on aastal 2021 kõige suurem esemekogudega tehtav töö, mis kestab terve aasta. Aastatel 2022 kuni 2024 jätkatakse museaalide kirjeldamist muuseumide infosüsteemis ning digiteerimistööd . Museaalhoonetes , uutel alustel läbi viidud seirete täpsustatud plaanide järgi, toimuvad plaanilised tööd tagamaks hoonete säilimine. Sihtasutus teeb koostöö d Muinsuskaitseametiga Muis2 arendamise ning pärandi hoidla ettevalmistustöödel. TÖÖSUUND 4: KONSERVEERIMINE JA DIGITEERIMINE EESMÄRK: Eestis on kättesaadavad tipptasemel kultuuripärandi konserveerimis- ja digiteerimisteenused . Konserveerimis- ja digiteerimiskeskuse Kanut peamine tegevus on Kultuuriministeeriumi valitsemisalas olevate riigimuuseumide ja riiklikku muuseumikogu omavate kultuuriministeeriumi sihtasutuste teenindamine, mis on fikseeritud Kultuuriministeeriumi, Muinsuskaitseameti ja SA Eesti Vabaõhumuuseumi poolt allkirjastatud kolmepoolses kokkuleppes. Antud dokumendis on fikseeritud selleks tegevuseks 85% 18,2 täistööajale taandatud konservaatori ja digiteerija jooksva aasta töötundide mahust. Aastal 2020 toimusid tööd vastavalt esialgsele rakenduskavale ja plaanid täideti 100% (konserveeriti 474 eset ja digiteeriti 14 202 eset). Koostati ja esitati muusuemidele juhend: „ Digiteerimisel loodud failide laadimine MuIS digihoidlasse ". SA Eesti Vabaõhumuuseumi struktuuriüksustest mõjutasid Covid-19 tingitud piirangud Kanutit kõige vähem. Konserveerimis- ja digiteerimisvaldkonnas alustati rahulolu-uuringutega, eesmärgiga pakutavat teenust parendada. Seoses 2020. aasta alguses toimunud struktuurimuudatusega ühendati sihtasutuse konserveerimisressurss ühtse juhtimise alla. Kogu sihtasutuse konserveerimisvaldkonda juhib konserveerimisdirektor, kelle varasem juhtimistöö puudutas ainult Kanutit. Asutuseülene lähenemine aitab kaasa vajaliku kompetentsi jagamisele asutuse siseselt ning muuseumi ekspositsiooni kuuluva maaehituspärandi säilimise tagamisele. Kanut jätkab kolmepoolse kokkuleppe alusel teistele muuseumidele teenuse osutamist ja osaleb aktiivselt nii Muis2 kui ka pärandihoidla ettevalmistustöödel sisendi andjana. Aastast 2022 muutub väga oluliseks digiteerimistehnika uuendamine, et Kanut saaks jätkata kvaliteetse teenuse pakkumist Kultuuriministeeriumi valitsemisalas olevatele riigimuuseumidele ning riiklikku muuseumikogu omavatele sihtasutustele. Toetus selleks on hädavajalik. TÖÖSUUND 5: ORGANISATSIOONI ARENDAMINE EESMÄRK: sihtasutusel on ühtehoidev, motiveeritud ja arenev kollektiiv . Aastal 2020 on tööjõuvoolavus tugipersonali osas vähesel määral kahanenud. Seoses eriolukorraga ja teadmatusega, missuguseks kujuneb ülejäänud aasta, vähendati mais töötajate töökoormust ja töötasu 30%. Töötajad, kes ei saanud sel perioodil teha oma põhitööd, suunati asendustöödele. Eelarve vähenemisest tingituna võeti suvehooajal tööle vähem hooajalisi töötajaid, kui seda tava-aastatel on tehtud. Aasta jooksul koostati uue personalistrateegia, mille alusel hakkab toimuma edasine planeerimine ja töö personaliga. Koostatud on teenindusstandardid ning aasta lõpul viidi läbi põhiteenuste kaardistus, mis aitab muuta tööprotsessid töötajatele selgemaks ning annab pa rema vormi nende parandamiseks. Töötajate seas viidi läbi rahulolu-uuring, mis näitas, et asutuse sisekommunikatsiooniga rahulolu oli kasvanud märgatavalt. Juhtimistasandi kvaliteedi tõstmiseks viidi juhtide seas lä bi 360 k raadi tagasisidestamine . Lähiaastate fookus on personalistrateegia alusel plaanide ja kordade väljatöötamine, mis soodustab ühtehoidva, motiveeritud ja areneva kollektiivi suunas liikumist. Üle ühe aasta viiakse läbi töötajate seas rahulolu-uuringuid ning vaheaastatel koostöö sujuvuse tagasisidestamisi. Koostöövestluste alusel koostatud koolitusplaanide järgi toimub töötajate koolitamine vastavalt võimalustele ja piirangutele. Kokkuvõtteks Aasta 2020 oli SA Eesti Vabaõhumuuseumi jaoks muutuvatest piirangutest tulenevalt keeruline ning jooksval aastal tuli muuta eelarvet ning prognoose, kuid siiski võib öelda, et SA Eesti Vabaõhumuuseum täitis endale aastaks 2020 eriolukorra raames püstitatud eesmärgid. Viiruse teise lainega kaasnenud piirangud aastal 2021 ning uutest viirustüvedest tingitud ebakindlus ei anna ilmselt võimalust asutuse esialgselt planeeritud taastumiseks. Aastateks 2022-2024 on plaanis ekspositsiooni arendustegevused, et vähendada sihtasutuse sõltuvust välisturismist . Arendustegevuse õnnestumine sõltub piirangutest ning asutuse eelarvelisest olukorrast.