Kiri

Eesti Autorite Ühing Estonian Authors’ Society Kultuuriministeerium [email protected] Justiitsministeerium [email protected] 14. mai 2021 Tasu algupärase kunstiteose edasimüümise eest Lugupeetud kultuuriminister Anneli Ott Lugupeetud justiitsminister Maris Lauri Vastavalt autoriõiguse seaduse (AutÕS) §-le 15 on algupärase kunstiteose autoril õigus saada pärast teose omandiõiguse esmakordset võõrandamist müügihinnal põhinevat autoritasu teose igakordse müügi puhul. Kusjuures vastavat tasu on õigustatud saama ka autori pärija(d), kui teos on veel autoriõigusega kaitstud ehk autori surmast ei ole möödas 70 aastat. Seda õigust kohaldatakse müügitehingutele, milles müüja, ostja või vahendajana osaleb oksjonikorraldaja, kunstigalerii või kunstiteoste vahendaja. Autoril on õigus saada seda tasu kolme aasta jooksul alates edasimüügist, kuid autor ise selle tasu saamiseks oksjonikorraldaja või kunstigalerii poole pöörduda ei saa. Nimelt on AutÕS § 79 lõikes 3 öeldud, et autorid saavad seda õigust teostada ainult kollektiivse esindamise organisatsiooni kaudu. Eesti Autorite Ühing (EAÜ) on ainuke Eestis kunstiteoste autoreid esindav kollektiivse esindamise organisatsioon ja seepärast on EAÜ ka kunstiteoste edasimüügitasu kogumisega tegelenud. Kuid vastavalt Kultuuriministeeriumi poolt antud selgitusele on EAÜ seda tasu kogunud ainult neile autoritele või pärijatele, kes on andnud EAÜ-le selleks volituse ehk sisuliselt astunud EAÜ liikmeks. Nimelt on Kultuuriministeerium 28. jaanuaril 2003 vastuseks EAÜ sellekohasele järelepärimisele märkinud et „Kehtiva seaduse kohaselt saab niisiis öelda, et kujutava kunsti teoste edasimüügi eest tasu kogumine on ainult kollektiivse esindamise organisatsiooni pädevuses, s.t. autor ise seda õigust teostada ei saa. Kuid asjaomased seadusesätted ei anna hetkel alust öelda, et tegemist on seadusest tuleneva volitusega esindusorganisatsioonidele kõigi (ka EAÜ mitteliikmetest) autorite õiguste teostamiseks.“ Järelikult selleks, et saada tasu õiguse eest, mida peab obligatoorselt kollektiivselt teostama, on kunstnikud ja nende pärijad sunnitud astuma EAÜ liikmeks või sõlmima EAÜ-ga esinduslepingu. Vastasel juhul ei saa õiguste omajad mitte mingil viisil tasu kunstiteose edasimüümise eest – neil puudub võimalus ise seda tasu koguda ning oksjonikorraldajatel ja kunstigaleriidel puudub kohustus igale üksikule õiguste omajale tasu maksta. Paljud kunstnikud isegi ei tea, et nende teoseid on oksjonitel 1 või kunstigaleriide poolt edasi müüdud või ei ole nad kursis sellega, et neil on üldse sellise tasu saamise õigus. EAÜ on seisukohal, et praegune süsteem, kus EAÜ saab eelnimetatud tasu koguda ainult neile õiguste omajatele, kes selleks on EAÜ-le volituse andnud, ei vasta seaduse mõttele ja jätab paljud õiguste omajad neile kuuluvast tasust ilma. 2014. aastal, kui intellektuaalse omandi kodifitseerimise käigus valmis autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste seaduse eelnõu, asus Justiitsministeerium vastavas seletuskirjas samuti seisukohale, et juhul kui õiguste teostamiseks ei ole õiguste omaja sõlminud lepingut kollektiivse esindamise organisatsiooniga, peaks olema seda õiguste omajat volitatud esindama organisatsioon, kes esindab valdavat enamust sama kategooria õiguste omajaid. Seletuskirjas on märgitud, et sisuliselt oleks tegemist kaabellevi kaudu taasedastamise õiguse kohustusliku teostamise mudelit reguleerivate sätete laiendamisega kõigile kohustuslikult esindusühingu kaudu teostatavatele õigustele ning selline regulatsioon tagaks kollektiivse esindamise organisatsioonide poolt mitteesindatud õiguste omajate õiguste ja huvide parema kaitse, üldise selguse ja õiguskindluse ka kasutajatele. Lähtudes eeltoodust on EAÜ otsustanud hakata AutÕS §-s 15 sätestatud tasu koguma kõikidele kunstnikele ja nende pärijatele, olenemata sellest, kas nad on astunud EAÜ liikmeks või mitte. See tähendab, et oksjonikorraldajad ja kunstigaleriid, millised kunstiteoseid edasi müüvad, peaksid hakkama maksma EAÜ-le nimetatud edasimüügitasu kõikide algupäraste kunstiteoste pealt, mis on veel autoriõigusega kaitstud. Kõik kunstnikud (või ka nende pärijad), kelle teoseid on edasi müüdud, saaksid oma tasu kätte EAÜ-lt, ilma et nad peaksid selleks EAÜ liikmeks hakkama. Loomulikult tähendaks see EAÜ jaoks nende autorite või pärijate otsimist, kes ei ole EAÜ liikmed, kuid eeldame, et Eesti Kunstnike Liit ja viimase alaliidud saavad EAÜ-d kunstnike kontaktandmete otsimisel aidata. EAÜ palub, et Justiitsministeerium ja Kultuuriministeerium oma võimaluste piires informeeriksid oksjonikorraldajaid ja kunstigaleriisid sellest muutusest ning vajadusel neile selgitaksid, et EAÜ poolt AutÕS §-s 15 sätestatud tasu kogumine kõikidele kunstnikele ja nende pärijatele on põhjendatud ja seaduslik. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Kaalep EAÜ tegevjuht Lisa: Kultuuriministeeriumi kiri 28.01.2003 nr 5.2-2/3489 2  r- \ \. KULTUURIMINISTEERIUM Hr Kalev Rattus Teie: 26.11.2002 nr 464 Tegevdirektor Meie./d 0I.2003 nr 5.2-21b/#Z Eesti Autorite Uhing Austatud hr Kalev Rattus Vastuseks Teie 26.11 .2002 kirjale teatab Kultuuriministeerium jiirgmist. 1. Teoste kaitse tiihtaja temaatika tekitas ktisimusi ka vahetult peale autoridiguse seaduse (AutOS) vastuv6tmist lgg2. aastal. Tdusetunud probleemidele otsese vastuse annab Aut6S'sse 21. jaanuaril |ggg. a. muudatustega sisse viidud $ S8. Nimetatud paragrahvi l6ige I shtestab i,iheselt, et AutOS laieneb ka nendele teostele, mis on loodud enne 1992. a. 12. detsembrit (AutOS j6ustumiskuupiiev). See t?ihendab, et seadusele anti kaitse tiihtaegade osas tagasiulatuv toime ja ka enne nimetatud kuupiieva loodud teoseid kaitstakse vastavalt AutOS'le. Teoste igasuguse kasutamise eest, mis on toimunud peale 12.12.1992, on autoritel seega ka 6igus tasu saada, niiiid juba ka uute kaitse tflhtaegade alusel (autori eluiga pluss 70 aastat peale tema surma). 2. Kohaliku omavalitsuse ja riigi piirimisdiguse kiisimuse lahendamisel peaks tdepoolest liihtuma kdigepealt piirimisseaduse (ParS) paragrahvist 164 ldikest 2, mis sdtestab, et enne 1997 . aasta l. jaanuari avanenud piirandit piiritakse Eesti ENVS tsiviilkoodeksi siitete kohaselt, kui rakendussdtetest ei tulene teisiti. Kiiesoleval puhul oleks vastavaks kohaldatavaks rakendussiitteks PiirS $ 168, mis reguleeribki kohaliku omavalitsusiiksuse ja riigi piirimisdigust - kui pflrand on avanenud enne lgg7, a. 1. jaanuari ning ei ole seadus- ega testamendijiirgseid piirijaid v6i iikski pflrija ei ole pflrandit vastu vdtnud ja piirandvara ei ole riigile iite liiinud, kohaldatakse PiirS 18 $ siitteid. PiirS $ l8 siitestab, et teiste piirijate puudumisel on seadusjiirgne piirija piirandi avanemise koha kohalik omavalitsusi,iksus ning kui plirand on avanenud viilismaal, on seadusjiirgne piinja riik. ENSV tsiviilkoodeksi $ 557 lg 4 kohaselt riigile rile liiinud piirandi puhul piirandi koosseisu kuuluv autoriOigus l6peb mida saabki t6lgendada piirS g 16g - toodud juhuna (s.t. ei ole seadus- ega testamendij?irgseid piirijaid, rikski perija ei ole piirandit vastu v6tnud ja piirandvara ei ole riigile rile liiinud). Mis puudutab piirandi vastuvdtmise kohustust, siis PiirS $ 124 kohaselt ei saa seadusjiirgse pdrimise korral kohalik omavalitsusiiksus ega riik piirandist loobuda (lg 1) ning seadusjiirgse pdrimise Suur-Karja 23 tel. 628 2250 ala 10052003507001 15076 TALLINN faks 6282200 Eesti lJhispank Reg. kood: 70000941 e-mail: [email protected] kood 401  korral loetakse, of piirandi vastuvdtmise nduete tiiitmisest olenemata on kohalik omavalitsusiiksus vdi riik ptirandi vastu v6tnud. 3. Mis puudutab EAU esindusdigust kujutava kunsti teoste edasimiiiimise eest tasu kogumisel, siis siitestab AutOS $ 7 6 lg 3 tdepoolest, et kujutava kunsti teoste edasimritimise eest tasu kogumine ja jaotamine saab toimuda vaid kollektiivse esindamise organisatsiooni vahendusel (Eestis on hetkel vastava tasu kogumisega tegelevaks tihinguks EAU). See aga ei tiihenda seaduse praegust s6nastust arvestades, et automaatselt oleks EAU'I digus teostada ka nende autorite 6igusi, kes EAU'1e vastavat volitust ei ole andnud. Kui kujutava kunsti teose autor ei ole EAU?ga vastavat lepingut sdlminud, siis on see jiirelikult olnud mingil pdhjusel autori valik. Kuna autor aga ei saa niisugusel juhul ise oma vastavat digust teostada, siis oleks tal loomulikult kasulikum asjaomane leping EAU'ga sdlmida. Juhud, kui seadusandja eesmiirgiks on olnud kollektiivse esindamise organisatsioonile anda seadusest tulenevad volitused autorite esindamiseks (uhtudel, kui tehingust tulenevaid volitusi esindusorganisatsioonil ei ole), siis on see ka sdnaselgelt ja konkreetselt seaduses sdnastatud - nt AutOS $ 77 lg 4, $ 79 Ig 2). Kehtiva seaduse kohaselt saab niisiis cielda, et kujutava kunsti teoste edasimtitigi eest tasu kogumine on ainult kollektiivse esindamise organisatsiooni p?idevuses, s.t. autor ise seda 6igust teostada ei saa. Kuid asjaomased seadusesfltted ei anna hetkel alust iielda, et tegemist on seadusest tuleneva volitusega esindusorganisatsioonidele kdigi (ka EAU mitteliikmetest) autorite diguste teostamiseks. Samas on selge, et seadusest tulenevalt on kdigil autoritel 6igus oma loodud kujutava kunsti teose edasimiiiigist tasu saada. Millest tulenevalt ka edasimiiiigi korraldajatel kohustus seda tasu maksta. Autoritel siiilib n6udedigus vastavale tasule, mille nad saaksid k[tte vastava tsiviil6igusliku aluse tekkides. Seega oleks iiheks lahendusvariandiks deponeerida esindus_organisatsiooni mitteliikmete teoste edasimiiiigisumma,Jest 5% (ntnotari juures) ja kui EAU'I tekib vastav alus (s.t. kujutava kunsti teose autor on sdlminud vastava lepingu EAU'ga), saab ta deponeeritud summadest vastavale autorile kuuluva osa viilja nduda ja autorile maksta. Summad saaks kokkuleppel ka deponeerida niiiteks EAU's v6i jiitta edasimiiiija kdtte, kuid igal juhul peaks olema kindlustatud, et vastava aluse tekkides saab autor talle kuuluva tasu ka kiitte. 4. Mis puudutab Teie ettepanekut kujutava kunsti teoste edasimiiiimise eest tasu kogumise korda reguleeriva miiiiruse viiljaandmiseks, siis Kultuuriministeerium ei nde hetkel veel sellise dokumendi hiidavajalikkust. Kui probleemid edasimriiijate ja Teie kui asjaomast oigust hetkel teostava kollektiivse esindamise organisatsiooni vahel jiitkuvad ka pikemas perspektiivis, siis tuleb loomulikult Teie ettepanek uuesti kaalumisele v6tta. Lugupidamisega fure-- Margus Allikmaa Minister EAO Kert Hinnok 6 28 22 49