Kiri

-864235 -144145 0 0 EELNÕU 1 1 .05.2021 Ministri käskkiri [Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber] Haridus- ja teadusministri 31. detsembri 2015. a käskkirja nr 486 „ Tegevuse „Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse toetamine ” toetuse andmise tingimuste kinnitamine“ muutmine Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuste seaduse § 7 lõike 2 punkti 1, § 13 lõike 1 ja § 16 lõike 1 alusel: Muudan haridus- ja teadusministri 31. detsembri 2015. a käskkirja nr 486 „Tegevuse „Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse toetamine“ toetuse andmise tingimuste kinnitamine“ lisa 1 ja kehtestan selle uues sõnastuses (lisatud). Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse h alduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Liina Kersna m inister Seletuskiri haridus- ja teadusministri 31. detsembri 2015. a käskkirja nr 486 „ Tegevuse „Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamine ” toetuse andmise tingimuste kinnitamine“ muutmise eelnõu juurde 1. SISSEJUHATUS JA EESMÄRK Käskkirja eelnõuga muudetakse meetme tegevuse 4.2.1 haridus- ja teadusministri 31. detsembri 2015. a käskkirja nr 486 „Tegevuse „ Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamine " toetuse andmise tingimuste kinnitamine“ (edaspidi RITA ). Käskkirjaga sätestatakse toetuse andmise tingimused rakendusasutusele „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014−2020“ prioriteetse suuna 4 „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja seda toetav teadus- ja arendustegevus“ meetme 4.2 „TA&I süsteemi kohaliku sotsiaalmajandusliku mõju suurendamine ja nutikas spetsialiseerumine“ tegevuse 4.2.1 „ Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamine“ ehk Riigi Teadus- ja Arendustegevuse toetamine ja tegevuse 4.2.3 „TA programm nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades“ eesmärkide elluviimiseks ja tulemuste saavutamiseks. Käskkirja muudetakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 7 lõike 2 punkti 1, § 13 lõike 1 ja § 16 lõike 1 alusel ning RITA lisa 1 kinnitatakse uue terviktekstina. Toetuse andmise tingimuste muutmisega lisatakse tegevuse 3 ( Teadusnõunike ametikohtade toetamine ministeeriumites ) puhul võimalus toetada täiendavalt teadusnõunike ametikohti, lisades erandid, mis puudutavad ministeeriumite kohustusi seoses omafinantseeringuga. Samuti muudetakse tegevuste abikõlblikkuse lõpptähtaegu. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Haridus- ja Teadusministeeriumi teadusosakonna peaekspert Mariann Saaliste (735 0214, [email protected]), õigusosakonna õigusnõunik Kadi Mölder (735 0234; [email protected]) ja rahandusosakonn a välisvahendite juht Inge Oopkaup (735 0279, [email protected]). 2. EELNÕU SISU Eelnõuga muudetakse RITA lisa 1, mis kinnitatakse uue terviktekstina. Muudatused tehakse järgmistes punktides: Punktis 2 muudetakse alapunkti 2.11. täiendatakse teadusnõuniku mõistet ja lisatakse, et teadusnõunik võib töötada ka Riigikantseleis. Punkti s 4 muudetakse ning pikendatakse alapunktis 4.1. toodud tegevuste lõpptähtaegu. Seoses tegevuse 3 lõpptähtaja pikendamisega pikendatakse ka horisontaalsete tegevuste lõpptähtaega ning kogu tegevuste abikõlblikkuse perioodi kuni 31. augustini 2023. Nende muudatuste vajaduse tingib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) ning Riigikantselei soov palgata juurde üks teadusnõunik. MKMi uue teadusnõuniku vajadus tuleneb MKM i põhimääruse muutusest, millega seonduvalt suurenes MKMi eri valdkondade TA-tegevus sel määral, et olemasolev teadusnõunik ei suuda kõiki neid valdkondi enam katta. MKMi luuakse strateegilise planeerimise osakond, mille üheks ülesandeks saab olema ka ministeeriumi valdkondliku TA korraldamine ja koordineerimine. Täiendav teadusnõuniku ametikoht loodaks strateegilise planeerimise osakonda. MKMi valdkondade vajadus TA tegevuste ja nende koordineerimise järele on ajas järjest suurenenud. Uue raamprogrammi valguses on hüppeliselt kasvanud rahvusvahelise TA tegevuste koordineerimise vajadus, kuna MKM plaanib liituda viie partnerlusega. Partnerlustes osalemine loob uusi võimalusi, aga ka lisategevusi valdkondliku TA võimekuse suurendamiseks. Sama kehtib ka ettevõtete suunalise TA tegevustega, kus üha suurem rõhk on toetada ettevõtteid rahvusvahelistes TA võrgustikes ja partnerlustes osalemisel. Kahe teadusnõuniku tööülesanded ja rollid jagunevad vastavalt MKMi valdkondadele: praegune teadusnõuniku vastutusalasse jäävad majandusareng, ettevõtluskeskkond ja digiareng, sel ajal kui uus teadusnõunik keskendub ehituse, energeetika ja transpordi valdkondadele. Oma vastutusala piires on teadusnõunike tööülesanded samad ning horisontaalsete tegevuste puhul toimub teadusnõunike omavaheline koostöö. Riigikantselei ei ole senini endale teadusnõunikku palganud, kuid seoses sellega, et Riigikants e lei saab juurde uusi kohustusi seoses valdkondliku TA edendamisega ning olemasolev personal ei suuda neid lisaülesandeid katta, siis soovib ka Riigikantselei palgata endale teadusnõunikku. Seoses koroonaviirusest tingitud eriolukorraga on vähenenud vajadus lähetuste järele ning üritused on toimunud virtuaalselt. Seetõttu uute teadusnõunike palkamiseks ka rahalised vahendid olemas. Punkti 6 muudetakse ning lisatakse alapunkti 6.3.7. võimalus esitada taotlusi kuni 31 . maini 2021. Kehtivas TATis on taotluste esitamise tähtajaks 1. september 2018, seega on vaja tähtaega pikendada. Alapunkti 6.3.8. ja 6.3.9. lisatakse erand, mille kohaselt ministeeriumi d ei pea täitma 2 aasta jooksul 50% omaosaluse katmise nõuet , kui abikõlblikkuse perioodi lõpuni ei ole piisavalt aega. Kehtivate tingimuste kohaselt on teadusnõunike ametikohtade toetuse määr 2 esimesel aastal 100%, sellele järgneval 2 aastal 50% ning alates 5. aastast tasutakse teadusnõunike töökohtadega seotud kulud ministeeriumite eelarvest. Kuna uu e d nõunikud asuvad tööle alles 2021. aastal, ei ole võimalik katta nende ametikohtadega seotud kulusid struktuurivahenditest 50% ulatuses pärast tegevuse abikõlblikkuse perioodi lõppu aastal 2023. Alapunktidesse 6.3.2., 6.3.3. ning 6.3.7. kuni 6.3.12. lisatakse teadusnõuniku ametikoha taotlejana Riigikantselei. Punktis 10 muudetakse elluviija ja partnerite eelarve proportsioone. Seoses tegevuse 3 tehtavate muudatustega muudetakse suurendatakse partnerite kulude eelarvet seoses teadusnõunike 1.-2. aasta kulude osas ning vähendatakse samas mahus elluviija kulusid. Suurendatakse tegevuse 6 personalikulude eelarvet ning vähendatakse muude tegevustega seotud kulude eelarvet. Personalikulude osakaalu suurendamine on vajalik, kuna personalikulude eelarve on peagi täitumas, kuid tegevused jätkuvad vastavalt ajakavale. 3. EELNÕU TERMINOLOOGIA Eelnõus ei esine õigusaktides varem kasutamata termineid. 4. EELNÕU MÕJUD JA KÄSKKIRJA RAKENDAMISEKS VAJALIKUD TÄIENDAVAD KULUTUSED Eelnõus tehtavad muudatused ei avalda olulist mõju läbivatele teemadel e (regionaalsele arengule, keskkonnahoiule, kodanikuühiskonna arengule, võrdsete võimaluste tagamisele, ühtsele riigivalitsemisele või infoühiskonna edendamisele). Riigile ja maksumaksjale käskkirja rakendamine täiendavaid rahalisi kulutusi kaasa ei too. Eelnõu rakendamine võimaldab tegevuste vahendite eesmärgipärast ja efektiivsemat kasutamist. Eelnõu rakendamine toob kaasa ministeeriumite kaasrahastatavate uuringute arvu suurenemise ning erialaliitude teadus-arendusalase teadlikkuse olulise tõusu. 5. TEGEVUSE JÕUSTUMINE Käskkiri hakkab kehtima üldises korras. 6. EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE Eelnõu esitat akse kooskõlastamiseks ministeeriumitele , Riigikantseleile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele ning arvamuse avaldamiseks SA-le Eesti Teadusagentuur, partnerülikoolidele, Eesti Teaduste Akadeemiale ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele . Katrin Pihor t eadusosakonna juhataja Kooskõlastamiseks: 14.05.2021 nr 8-2/21/2262 Ministeeriumid Riigikantselei Riigi Tugiteenuste Keskus Haridus- ja teadusministri käskkirja eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks esitamine Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks „Haridus- ja teadusministri 31. detsembri 2015. a käskkirja nr 486 „Tegevuse „Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse toetamine” toetuse andmise tingimuste kinnitamine“ muutmine“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis 10 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liina Kersna minister Lisad: 1. Ministri_2021_KK_eelnõu.docx 2. Lisa_RITA.docx 3. Seletuskiri.docx Arvamuse avaldamiseks: Eesti Teaduste Akadeemia Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus Partnerülikoolid SA Eesti Teadusagentuur Mariann Saaliste 735 0214 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740  Lisa 1 Haridus- ja teadusministri käskkirja „ Tegevuse „ Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamine “ toetuse andmise tingimuste kinnitamine “ juurde KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskirjaga Haridus- ja teadusministri 31. detsembri 2015. a käskkirja nr 486 “Tegevuse „Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse toetamine” toetuse andmise tingimuste kinnitamine“ muutmine „Valdkondliku teadus-ja arendustegevuse tugevdamine” (RITA) toetuse andmise tingimused Sisukord TOC \o "1-1" \h \z \u 1. Reguleerimisala PAGEREF _Toc18418975 \h 3 2. Mõisted PAGEREF _Toc18418976 \h 3 3. Toetatavate tegevuste rakendusüksus, rakendusasutus, elluviija ja partnerid PAGEREF _Toc18418977 \h 5 4. Abikõlblikkuse periood PAGEREF _Toc18418978 \h 6 5. Tegevuste eesmärgid ja seos arengukavadega PAGEREF _Toc18418979 \h 6 6. Toetatavad tegevused ja nende tulemused PAGEREF _Toc18418980 \h 7 7. Sihtrühmad PAGEREF _Toc18418981 \h 15 8. Tegevuste tulemus- ja väljundnäitajad PAGEREF _Toc18418982 \h 16 9. Tegevuste eeldatav mõju läbivatele teemadele PAGEREF _Toc18418983 \h 17 10. Tegevuste eelarve PAGEREF _Toc18418984 \h 17 11. Kulude abikõlblikkus PAGEREF _Toc18418985 \h 23 12. Toetuse maksmise tingimused ja kord PAGEREF _Toc18418986 \h 24 13. Elluviija ja partneri kohustused PAGEREF _Toc18418987 \h 25 14. Käskkirja muutmise tingimused PAGEREF _Toc18418988 \h 26 15. Aruandlus PAGEREF _Toc18418989 \h 26 16. Finantskorrektsioonid PAGEREF _Toc18418990 \h 27 17. Dokumentide säilitamine PAGEREF _Toc18418991 \h 27 Reguleerimisala Käskkirjaga sätestatakse toetuse andmise tingimused rakendusasutusele „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014−2020“ prioriteetse suuna 4 „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja seda toetav teadus- ja arendustegevus“ meetme 4.2 „TA&I süsteemi kohaliku sotsiaalmajandusliku mõju suurendamine ja nutikas spetsialiseerumine“ tegevuse 4.2.1 “Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamine“ ehk Riigi Teadus- ja Arendustegevuse toetamine ( edaspidi RITA) ja tegevuse 4.2.3 „TA programm nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades“ eesmärkide elluviimiseks ja tulemuste saavutamiseks. Käskkiri on kehtestatud „Peri oodi 2014–2020 struktuuritoetus e seaduse“ § 7 lõike 2 punkti 1, § 13 lõike 1 ja § 16 lõike 1 alusel. RITA tegevuse rakendamisel arvestatakse Riigikogu 22. jaanuari 2014. a otsusega heaks kiidetud Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia „Teadmistepõhine Eesti 2014–2020“ ja Vabariigi Valitsuse 8. mai 2014. a otsusega heaks kiidetud „Konkurentsivõime kava „Eesti 2020““ eesmärkidega. Kui käesoleva käskkirja punktis 7 nimetatud tegevuste toetamiseks antav toetus on vähese tähtsusega abi, lähtutakse toetuse andmisel Euroopa Komisjoni määrusest (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi vähese tähtsusega abi määrus), ja sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. Kui toetus on vähese tähtsusega abi, siis ei anta toetust partneritele ja lõppsaajatele, kelle suhtes on Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, tehtud toetuse tagasinõudmise otsus, mis on täitmata. Kui toetus on vähese tähtsusega abi, siis ei kohaldata käesolevat käskkirja lisaks käesoleva käskkirja punktis 1. 4 . nimetatule ka vähese tähtsusega abi määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel. Mõisted teadus- ja arendustegevus (edaspidi TA ) on isiku loomevabadusel põhinev süstemaatiline tegevus, mille eesmärk on teaduslike uuringute abil uute teadmiste saamine inimese, looduse ja ühiskonna ning nende vastastikuse toime kohta ning nende teadmiste rakendamine; strateegiline TA on riigi valitsemisalale tarvilik sotsiaal-majanduslikel eesmärkidel läbiviidav TA; r akendusuuring ud on algupärased uuringud uute teadmiste saamiseks esmase eesmärgiga rakendada saadud teadmisi kindlas valdkonnas su hteliselt lühikese aja jooksul; nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkonnad (edaspidi kasvuvaldkonnad) on Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegias 2014–2020 „Teadmistepõhine Eesti“ määratud kasvuvaldkonnad, kus ettevõtetel on keskmisest suurem kasvupotentsiaal ja investeeringute kaudu teadus- ja arendustegevusse võimalik konkurentsieelis saavutada: info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) horisontaalselt läbi teiste sektorite, tervisetehnoloogiad ja -teenused ning ressursside efektiivsem kasutamine. Kasvuvaldkondade siseste alamvaldkondade valiku täpsemal määratlemisel võetakse arvesse majandus- ja kommunikatsiooniministri 10.02.2014 käskkirjaga nr 14-0042 moodustatud nutika spetsialiseerumise juhtkomitee protokollilisi otsuseid ja soovitusi; nutika spetsialiseerumise strateegiline raamistik on määratletud „Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014–2020 „Teadmistepõhine Eesti“ (edaspidi TAI strateegia) ja Eesti ettevõtlu se kasvustrateegiaga 2014–2020; E esti teadustaristu teekaart on Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud pikaajaline (10– 20 aasta perspektiiviga) planeerimisvahend, mis sisaldab loetelu uutest või kaasajastamist vajavatest riiklikult olulistest teaduse infrastruktuuriüksustest; Euroopa teadusruum (ehk European Research Area – ERA) on Euroopa Liidu tea duspoliitika aluskontseptsioon; projekt on kindla eesmärgi saavutamisele suunatud ajas ja ruumis piiritletud ühekordne tegevus või tegevuste kogum, mille elluviimiseks toetust taotletakse või kasut atakse; taotlus on elluviijale esitatav vormikohane kirjalik avaldus ja sellele lisatud dokumendid toetuse taotlemiseks; tegevuskava on igaks kalendriaastaks toetuse saaja poolt rakendusüksusele esitatav tegevuste kava koos eelarvega; teadusnõunik (ehk teaduskoordinaator) on ministeeriumi struktuuris või Riigikantseleis avaliku teenistuse seaduse alusel töötav ametnik või töölepingu seaduse alusel töötav teenistuja, kelle ülesanne on nõustada valdkondlikku ministeeriumi või Riigikantseleid TA küsimustes, planeerida ning korraldada rahvusvahelist ja siseriiklikku TA alast koostööd, välja töötada oma valitsemisala TA uuringute kavasid, neid koostöös erinevate osapooltega ellu viia, esindada Eestit rahvusvahelistes TA koostöö algatustes ning täita teisi ametijuhendis kirjeldatud t ööülesandeid; uuringute plaan on elluviija, rakendusasutuse, TAI strateegia rakendamise eest vastutavate ministeeriumide ja vajadusel muude huvipoolte koostöös ette valmistatud kavand poliitikaseire uuringute läbiviimiseks RITA tegevus 4 raames; õppevisiit on lühiajaline TA valdkonnas välisriigis tegutseva organisatsiooni külastus eesmärgiga koguda teadmisi külastatava asutuse tööst, töökorraldusest, koostöövõimalustest ning õppida parimatest praktikatest; Teadus- ja Arendusnõukogu (edaspidi TAN ) on Vabariigi Valitsuse juures asuv nõuandev kogu, kes nõustab Vabariigi Valitsust TA strateegia küsimustes, rahvusvahelise TA koostöö osas TA vallas, esitab Vabariigi Valitsusele oma seisukoha ministeeriumide esitatud TA programmide kohta ning täidab muid talle seadusega pandud või Vabariigi Valitsuse antud ülesandeid. TAN koossei su kinnitab Vabariigi Valitsus; Eesti Teadusinfosüsteem (edaspidi ETIS ) on teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse alusel loodud riiklik register, mille eesmärk on Eesti TA tegevusega seotud andmete ühtseks tervikuks koondamine. ETIS-e arendamisega seotud koostöö tagamiseks on haridus- ja teadusministri käskkirjaga moodustatud ETIS-e arendamise juhtkomitee (edaspidi ETIS-e juhtkomitee ) ; meetme juhtkomisjon (edaspidi juhtkomisjon) on juhtorgan, mis on moodust atud haridus- ja teadusministri 21.08.2015.a määruse „Rakendusuuringute toetamine nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades“ alusel RITA tegevuse 6 ning „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014−2020“ tegevuse 4.2.3 „TA programm nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades“ raames elluviidavate tegevuste kavandamiseks, koordineerimiseks ja hindamiseks ; arendusnõunik on erialaliidu poolt tegevuse „Valdkondliku teadus- ja arendustegevuste toetamine“ raames tööle võetud isik, kelle peamisteks tööülesanneteks on valdkonna ettevõtete TA vajaduste, võimekuse ja võimaluste kaardistamine, erialaliidu ja valdkonna ettevõtete nõustamine TA küsimustes ning erialaliidu TA I alase koostöö korraldamine ja koordineerimine. Arendusnõunike ametikoha eesmärk on erialaliitude TA I alase võimekuse ja teadlikkuse tõstmine ; erialaliit on ühe valdkonna ettevõtteid ja asutusi koondav katusorganisatsioon, mis on registreeritud juriidilise isikuna ja millel on alalised töötajad ; k asusaaja on tegevuse 7 raames kasu saav Eestis registreeritud ettevõtja , kes osaleb elluviija või partneri korraldatud koolitustel ja seminaridel . Kasusaajaks võib olla projekti tegevuste rakendamisel osalev partner, kuid kasusaaja ei pea olema projekti partneriks . Toetatavate tegevuste rakendusüksus, rakendusasutus, elluviija ja partnerid Rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi rakendusasutus ) ja rakendusüksus Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus ). Toetatavate tegevuste elluviija on Sihtasutus Eesti Teadusagentuur (edaspidi elluviija ). Tegevuste 2, 3, 4 , 5 , 6 ja 7 elluviimiseks kaasab elluviija partnerid . Elluviija sõlmib partneritega partnerlusleppe, millega kehtestatakse lepingupoolte õigused ning kohustused, elluviija ja partneri vaheline vastutuspiir ning konkreetsed tegevused, kuhu partner kaasatakse. Kui antav abi on vähese tähtsusega abi, sätestatakse vastav info partnerlusleppes. RITA partnerid tegevuste kaupa: Partneri nimi tegevustes 2, 3, 4, 5 , 6 ja 7 RITA tegevused tegevus 2 Teadmiste-põhise poliitika-kujunda - mise toetamine tegevus 3 Teadus - nõunike ametikohtade toetamine ministee - riumides tegevus 4 TAI poliitika seire tegevus 5 Info-süsteemide arendus tegevus 6 Nutika spetsiali - seerumise kasvuvald - kondades läbiviidava TAI koordinee - rimine Tegevus 7 Arendus - nõunike ametikohta - de toetamine erialaliitudes EV minis- teeriumid ja Riigikantselei X X - X - - Sh Haridus- ja Teadusminis-teerium X X X X X - Sh Majandus- ja Kommuni- katsiooniminis-teerium X X X X X - Tartu Ülikool - - X - - - Eesti Teaduste Akadeemia - - X - - - Tallinna Tehnikaülikool - - X - - - Tallinna Ülikool - - X - - - E rialaliidud X Abikõlblikkuse periood Tegevuste abikõlblikkuse periood on vahemikus 1. jaanuar 2015. a kuni 31. august 2023 . a. Tegevused Tegevuste abikõlblikkuse periood RITA juhtimine (horisontaalsed tegevused) 01.01.2015-31. 08.2023 Tegevus 1: Strateegilise TA tegevuse toetamine 01.0 6 .201 5 - 3 1.12 .2022 Tegevus 2: Teadmisepõhise poliitikakujundamise toetamine 01.01.2016- 3 1.12 .2022 Tegevus 3: Teadusnõunike ametikohtade toetamine ministeeriumides 01.09.2015- 31 . 08.2023 Tegevus 4: TAI poliitika seire 01.11.2015-3 1.12 .2022 Tegevus 5: Infosüsteemide arendus 01.09.2015-31. 12 .2022 Tegevus 6: Nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades läbiviidava TAI koordineerimine 01.01.2015-31. 12 .202 2 Tegevus 7: Arendusnõunike ametikohtade toetamine erialaliitudes 01.09.2019-31.12.2022 Tegevuste eesmärgid ja seos arengukavadega RITA eesmärkideks on: suurendada riigi rolli teaduse strateegilisel suunamisel, sh prioriteetide määramisel ning uurimistöö suunamisel ühiskonna väljakutsete lahendamisele; tugevdada ministeeriumide kompetentsi ja võimekust rakendusuuringute korraldamiseks ja nende kasutamiseks sotsiaal-majanduslike probleemide lahendamisel ; tõsta ministeeriumide, riigi ja TA asutuste vahelise koostöö efektiivsust riiklike eesmärkidega TA kavandamisel ja läbiviimisel ning tõsta Eesti TA asutuste võimekust rakendusuuringute läbiviimisel ; arendada riigile olulisi teadussuundi ja toetada teadlaste järelkasvu kujunemist nendes teadussuundades, samuti suurendada soolist tasakaalu ametikohtade täitmisel ning sooliste aspektidega arvestamist teadustöödes ja uuringutes ; tõsta TA asutuste võimekust kasvuvaldkondades nii nende endi kui ettevõtjate teadlikkuse kasvatamise ja nõustamise kaudu, soodustades sel viisil TA asutuste koostööd ettevõtetega ja teadmussiiret; koordineerida TA valdkonna nutikale spetsialiseerumisele suunatud tegevusi, suunates ja analüüsides neid ning arendades selleks tarvilikke tugitegevusi ; tõsta erialaliitude teadlikkust valdkonna teadus- ja arendustegevuse suundumustest ning võimalustest ettevõtte kasvupotentsiaali suurendamise ks soodustades erialaliitude teadus- ja arendustegevuse alast koostööd ja nõustamistegevust. RITA kavandamise taust ja vajadus tuleneb siseriiklikest prioriteetidest ja valdkondlikest probleemkohtadest, mida käsitleb põhjalikult TAI strateegia. Selleks, et saavutada TAI strateegia põhieesmärke - suurendada TA ühiskondlikku ja majanduslikku kasu ning muuta majandusstruktuuri teadmistemahukamaks , tuleb tõsta riiklike ja sotsiaal-majanduslike eesmärkidega (rakendus)uuringute mahtu ning viia nende korraldus süstemaatilistele alustele. Tuleb luua ministeeriumide vahelised koostöövormid TA lisarahastamiseks ja paremaks korraldamiseks valitsemisalades, lähtudes põhimõttest, et põhivastutus sotsiaalmajanduslikel eesmärkidel rahastatava TA eest on valdkonna eest vastutaval ministeeriumil. Tuleb tõsta ettevõtlussektori võimekust defineerida valdkonna ettevõtetele olulisi teadus- ja arendustegevuse valdkondi ning suutlikkus t osaleda valdkondliku TA tegevuse planeerimises. RITA aitab ellu viia STS § 12 lõikes 1 nimetatud meetmete nimekirjas märgitud eesmärgi „T&A suunatus Eesti riigi, ühiskonna ja majanduse vajadustele nii teadustegevuses kui ka selle tulemuste rakendamisel, mis omakorda panustab tootlikkuse ja konkurentsivõime tõusu“ saavutamist. RITA ülesandeks on toetada riigi vajadustest lähtuvate rakendusuuringute läbiviimist, ministeeriumide TA-alase võimekuse tõstmist, sh valdkondliku TA korralduse loomist ja tugevdamist, teadusnõunike võrgustiku laiendamist ministeeriumides, arendusnõunike võrgustiku loomist erialaliitudes, teadusnõunike ja arendusnõunike koostööd ning selleks tehtavaid ühis- ja tugitegevusi (koolitusi, poliitikaanalüüsi ja -seiret, asjakohaste infosüsteemide arendamist) ning TA koordineerimist ja tutvustamist nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades. Toetatavad tegevused ja nende tulemused Tegevus 1. Strateegilise TA tegevuse toetamine Tegevuse 1 raames toetatakse Eesti riigi vajadustest lähtuvate sotsiaal-majanduslike eesmärkidega interdistsiplinaarsete rakendusuuringute läbiviimist. Tegevuse 1 eesmärkideks on : suurendada riigi rolli teaduse strateegilisel suunamisel ja prioriteetide määramisel; tõsta Eesti TA asutuste võimekust riigi vajadustest lähtuvate rakendus uuringute läbiviimisel; rakendusuuringute toetamise kaudu saada teaduspõhis eid soovitusi ja rakendada neid ühiskonna ees seisvate sotsiaal-majandusl ike väljakutsete lahendamiseks. Tegevuse 1 tulemusena: suureneb riiklike ja sotsiaal-majanduslike eesmärkidega rakendusuuringute maht, riik on rakenduslike uuringute ja arendustööde tark korraldaja ja uuringutulemuste kasutaja; sotsiaal-majanduslikel eesmärkidel tehtavate rakendus uuringute korraldus on viidud süstemaatilistele alustele ning ministeeriumide roll TAI prioriteetide määratlemisel on suurenenud; teadusasutused on motiveeritud rakendusuuringuteks ja tulemuslikuks koostööks valitsusasutustega. Rakendu suuringuid tellitakse “ülevalt alla“ põhimõttel, tellides suuremahulisi interdistsiplinaarseid TA projekte, mis lähtuvad ühiskonna (tuleviku)vajadustest. Elluviija hindab, kas tellitav rakendusuuring on selline teadus- ja arendusteenus, mille tellimiseks riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 11 lg 1 p 19 tähenduses riigihanget korraldama ei pea. Kui riigihanget korraldama ei pea, valitakse uuringuprojektid elluviija korraldatud avaliku konkursi (edaspidi konkurss) käigus. Tagatakse rakendus uuringute tulemuste levitamine ja vaba kättesaadavus. TA tegevuste määratlemisel lähtutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL artiklist 14 ning Euroopa Komisjoni teatise „Teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi raamistik“ punktist 33 . Rakendusu uringute toetamise tingimused: Ettepanekud, millistel teemadel riiklikult olulisi rakendus uuringuid RITA raames läbi viiakse, teevad ministeeriumid. U urimisteemad peavad olema kooskõlas ministeeriumide arengukavadest ja/või tööplaanist lähtuvate strateegilis te huvidega ning arvestama rahvusvahelisi suundumusi . V abariigi V alitsuse kehtestatud eriolukorras ilmnevate kiireloomuliste uurimisülesannete täitmiseks koondab elluviija ministeeriumitelt ja teistelt asjaomastelt asutustelt uuringu ettepanekud, konsulteerides Haridus- ja Teadusministeeriumiga . Elluviijale ministeeriumide poo lt esitatav uurimisteemade ettepanek peab sisaldama järgmist informatsiooni: rakendus uuringute tee mad (iga ministeeriumi kohta 1-2 prioriteetset teemat), lahendatavad proble emid ning esialgne teemakirjeldus , seos ministeeriumi vastutusalas olevate arengukavade või ministeer iumi arengukava või tööplaaniga ning andmed võimaliku ühishuvi kohta teiste ministeeriumidega. Elluviija koondab ministeeriumide esitatud ettepanekud ja korraldab ministeeriumide vahelise arutelu, eesmärgiga välja selgitada ministeeriumide huvide kattuvus uurimisteemade osas. U urimisteemade loetelu esitatakse arvamuse avaldamiseks Teadus- ja Arendusnõukogule (TAN). Uurimisteemade lõpliku valiku ja sõnastuse eest vastutab elluviija, kes kuulutab välja ja viib läbi avalikud konkursid. Elluviija koostab koostöös ministeeriumidega uuringuteemade lähteülesanded. Lähteülesannete alusel korraldab elluviija uuringuettepanekute avatud konkursi. Uuringu ettepanekute konkurss avalikustatakse ja kuulutatakse välja ETISes ja ETAgi koduleheküljel. Kon kurss toimub ETISe keskkonnas. Konkursil võivad osaleda interdistsiplinaarsed konsortsiumid, kuhu kuuluvad esindajad vähemalt kahest erineva avaliku TA asutuse või eraõigusliku asutuse või ülikooli vähemalt kahe erineva TA alamvaldkonna uurimisrühmast. Konkursil osalev konsortsium esitab elluviijale uuringuettepaneku. Uuringuettepanek peab sisaldama järgmisi andmeid: ettepaneku esitaja (konsortsiumisse kuuluvad asutused ja uurimisrühmad); uurimisteema, vastavus lähteülesandes toodud probleemidele ning eesmärkidele ; uurimismetoodika ja teaduslik põhjendus; eeldatavad tulemused ja mõju; tegevuse sotsiaalmaja nduslik ja ühiskondlik väljund; uurimisrühmade koostöö otstarbekus j a koostööst tekkiv lisaväärtus; uuringu läbiviimisega se otud infrastruktuuri olemasolu; uuringutulemuste l evitamise ja rakendamise plaan; u urimisteema jätkusuutlikkus ja magis trantide/doktorantide kaasatus; projekti eelarve ja ajakava. Uuringuettepanekut hinnatakse valikukriteeriumite lõikes skaalal 1 (mitterahuldav) kuni 5 (suurepärane). Hinne t uleb anda 0,5 punkti täpsusega. Koondhinne moodustub hindamiskriteer iumide kaalutud keskmisena. Uuringuettepaneku hindamise tul emusena koostatakse pingerida. Uuringuettepanekuid hinnatakse j ärgmiste kriteeriumite alusel: Kriteerium ja selle kaal Alakriteeriumi kirjeldus Alakritee - riumi kaal kriteeriumist Kriteeriumi lävend Kriteerium 1 Uuringu sotsiaalmajanduslik ning ühiskondlik relevantsus (60%) Uuringu mõju RITA eesmärkide ning riiklike strateegiate ja arengukavade ellu rakendamisele; panus sotsiaalmajanduslike ja ühiskondlike probleemide lahendamisele; vastavus nutika spetsialiseerumise raamistikule, kus asjakohane ; uuringu vastavus lähteülesandes toodud eesmärkidele ning lähteülesandes tõstatatud probleemide lahendamisele 60% 3,5 punkti Uuringu tulemuste levitamise ja rakendamise plaan ning tutvustamine ühiskonnale 30% Oodatav panus teadlaste järelkasvu tagamisse riigile olulistes valdkondades; uuringu mõju läbivatele teemadele 10% Kriteerium 2 Uuringu teaduslik tase (40%) Konsortsiumi suutlikkus uuringut ellu viia, sealhulgas senise uurimistöö teaduslik tase, uurimisrühmade juhtide ja põhitäitjate eelneva teadustöö tulemused ja taristu piisavus 30% 3,5 punkti Kavandatava uuringu metoodika, teaduslik tase ja põhjendatus 40% Eelarve ja ajakava põhjendatus ja realistlikkus 30% Uuringuettepaneku te hindamiseks moodustab ellu viija ekspertide hindamispaneele. Hindamispaneeli kuuluvad nii uurimisteema esitanud ministeeriumite esindajad kui ka selle ala eksperdid. Hindamispaneel võib uurimisettepanekute hindamisel kasutada sõltumatute ekspertide hinnanguid. Hindamispaneel edastab uuringuettepanekute hindamistulemused, neile antud hinnangud ja võimalikud täiendusettepanekud elluviijale. Iga uuringuteema kohta rahastatakse vähemalt ühte projekti, mis on ületanud mõlema kriteeriumi osas lävendi ning mis on vastava uuringuteema projektide pingereas kõrgeima punktisummaga. Kui mõne uuringuteema osas pole ühtegi sellist ettepanekut, siis see uuringuteema jääb rahastamata. Eelnevas punktis kirjeldatud põhimõtete rakendamise järel seatakse kõik ülejäänud uuringuettepanekud koondhinde alusel pingeritta. Võrdse koondhindega ettepanekute puhul eelistatakse seda, millel on kõrgem hinne sotsiaalmajandusliku ja ühiskon dliku taseme kriteeriumi osas. Konkursi võitnud konsortsiumiga sõlmib elluviija teenuse osutamise lepingu. Lepingu maksumus peab olema üldjuhul vahemikus 500 000€ - 1 500 000€ ühe uuringu ja konsortsiumi kohta . Ministeeriumid nimetavad kontaktisikud(d), kes vastutavad läbi viidavate uuringute sisulise jälgimise eest ja keda kaasatakse uuringute sisuaruannete hindamisse. Kontaktisikud konsulteerivad vajadusel läbivate teemade eest vastutavate ministeeriumitega. Uuringute lõpptulemused edastatakse ministeeriumidele ning avalikustatakse. Konkursi uuringuettepanekute vormid ja hindamisjuhendid kinnitab elluviija, kooskõlastades need eelnevalt rakendusasutuse ja -üksusega. Uuringuettepanekute hindamise eest vastutab elluviija. Hindajate valikul arvestatakse perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 21 lõikes 4 sätestatud tingimusi. Eriolukorras võib elluviija kooskõlastatult rakendusasutusega punktis 6.1.4.9. toodud hindamiskriteeriume vastavalt vooru eripärale kohandada. Tegevus 2. Teadmisepõhise poliitikakujundamise toetamine Tegevus 2 on suunatud aktuaalsete, kiiret sekkumist vajavate teemade adresseerimiseks. Toetatavate projektide valikul on põhirõhk rele vantsusel ja päevakajalisusel: toetatavad projektid on ajendatud konkreetse sekkumise (regulatsiooni, meetme, vms) ettevalmistuseks. Tegevuse 2 eesmärkideks on: suurendada poliitikakujundamisel otsustusprotsesside teadus- ja tõenduspõhisust; suurendada riigi rolli teaduse strateegilisel suunamisel ja prioriteetide määramisel; tõsta Eesti TA asutuste võimekust riigi vajadustest lähtuvate rakendusuuringute läbiviimisel. Tegevus 2 tulemusena: suureneb riiklike ja sotsiaal-majanduslike eesmärkidega rakendusuuringute maht, riik on rakendusuuringute ja arendustööde tark korraldaja ja uuringutulemuste kasutaja; otsustusprotsessi d on teadus- ja tõenduspõhised; sotsiaal-majanduslikel eesmärkidel tehtavate rakendus uuringute korraldus on viidud süstemaatilistele alustele ning ministeeriumide roll TAI prioriteetid e määratlemisel on suurenenud; teadusasutused on motiveeritud rakendusuuringuteks ja tulemuslikuks koo stööks valitsusasutustega. Uuringuvajadused ja rakendusuuringute teemad määratlevad vastava valdkonna eest vastutavad ministeeriumid. Ministeeriumidel on 40 % või 50 % oma finantseeringu kohustus. Eriolukorrast tulenevate kriitiliste ning kiiret sekkumist nõudvate teemade puhul on e randkorras ning põhjendatud juhtudel võimalik taotleda omafinantseeringu määra alandamist kuni 10 %-ni uuringu maksumusest. Uuringute teemad , omafinantseeringu määra ja aastase rahalise piirmäära kiidab heaks elluviija juurde loodud ministeeriumide TA nõunikest või TA kontakti sikutest loodav hindamispaneel. Paneel võib oma töösse vajadusel kaasata eksperte. Paneeli liikmete nimekirja kinnitab elluviija rakendusasutuse ettepanekul . Keskmiseks uuringu maksumuseks on üldjuhul suurusjärgus 50 000 eurot ning uuringu pi kkuseks üldjuhul 3 kuud kuni 1,5 aastat . Uuringute maksimaalseks pikkuseks on kuni 2 aastat . Ette määratud summa piires korraldab partner (ministeerium) kokku lepitud teemadel rakendus uuringute tellimise vastavalt oma asutuse uuringute tellimise korrale. Uuringute valiku ja tellimise eest vastutab partner, kes võib vajadusel kasutada selleks elluviija abi. Partner tagab ka rahastatava uuringu kohta käivate andmete kandmise ETISesse. Uuringuettepanek peab muuhulgas sisaldama andmeid uuringu nimetuse (teema), probleemi ja eesmärgi, uurimisülesannete, oodatavate tulemuste, mõju, eelarve ja ajakava kohta. Uuringute tellimisel järgitakse Euroopa Komisjoni teadus - ja arendusabi raamistiku punkti 33 . Uuringute lõpptulemused avalikustatakse. Põhjendatud juhtudel võib riigikaitse valdkonnas läbi viidud uuringu lõpptulemused nimetada piiratud juurdepääsuga teabeks ja märkida teabevaldaja poolt „asutusesiseseks kasutamiseks“ AvTS alusel. Tegevus 3. Teadusnõunike ametikohtade toetamine ministeeriumides Tegevuse 3 raames toetatakse: ministeeriumides ja Riigikantseleis kõrgetasemelisi teadusnõunike ametikohti, teadusnõunike siseriiklikel ja rahvusvahelistel koolitustel osalemist, rahvusvaheli stel õppevisiitidel osalemist; valdkonna TA sidusrühmadega seo tud teavitustegevusi (seminare, infopäevasid, trükiste vms infokandjal infomat erjalide loomist ja levitamist , rahvusvahelise TA koostöö edendamist ja rahvusvahelistes TA koostöögruppides osalemist ); elluviija korraldatud teaduspoliitika-alaste semin aride ja koolituste läbiviimist; m inisteeriumidevahelisi TA-alaseid koordinatsioonitegevusi (nt ühiste ümarlaudade korraldamine eesmärgiga vahetada parimaid praktikaid ja kogemusi valitsemisala TA korraldamisel ning ühiste eesmärkide elluviimiseks uuringute planeerimisel). Teadusnõunike ametikoha toetamise eesmärk on tõsta ministeeri umide ja Riigikantselei võimekust TA küsimustes. Teadusnõun ike tööülesannete hulka kuulub: nõustada ministeeriumi ja Riigikantseleid TA küsimustes; planeerida ning korraldada rahvusvahelist ja si seriiklikku TA-alast koostööd; töötada välja oma valitsemisala TA uuringute kavasid ja viia neid koostöös erinevate osapooltega ellu ; esindada Eestit rahvusvah elistes TA koostöö algatustes. Teadusnõuniku ametikohal töötamise eelduseks on magistri- , soovitavalt doktorikraad ja vähemalt 4 aastane teadustöö kogemus (näiteks samaaegsed doktorantuuri õpingud). Kasuks tulevad teadmised valitsusasutuste poliitika ja valdkondliku arengu kujundamise põhimõtetest ning protsessist. Tegevuse 3 tulemusena: on kasvanud ministeeriumi võimekus oma valitsemisala TA koordineerimisel, ministeeriumil on ülevaade ministeeriumi valitsemisala TA kompetentsid est ning riigi TA vajadustest; on loodud ministeeriumide vahelised koostöövormid TA lisarahastamiseks ja paremaks k orraldamiseks valitsemisalades; on saavutatud suurem teadlikkus rahvusvahelise koostöö (sh Euroopa Teadusruumi ja Horisont 2020 algatuste) osas. Teadusnõuniku ametikoha taotluse esitab partner (vastav ministeerium) elluviijale. Taotl usvormi töötab välja elluviija. Taotlusi saab esitada jooksvalt kuni 31 . maini 202 1 . Elluviija menetleb taotlusi 15 tööpäeva jooksul alates taotluse esitamisest. Selle käigus hindab elluviija taotluses esitatud andmete õigsust ning teadusõuniku töö vajalikkuse põhjendatust; seost ministeeriumi või R iigikantselei eesmärkide saavutamisega ning seost programmi eesmärkide saavutamisega. Taotlust ei rahuldata, kui teadusnõuniku töö seos ministeeriumi ja programmi ee smärkide saavutamisega on nõrk. Taotletava toetuse summa ühe teadusnõuniku ametikoha kohta on kuni 120 000 eurot otsesteks kuludeks, jaotatuna tegevuse abikõlblikkuse perioodi peale (kokku kuni 4 aastat), mis sisaldab lisaks palgakuludele ka muid ametikohaga seotud kulusid (nt lähetuskulud, teavituskulud). 2 aasta jooksul toetatakse teadusnõuniku ametikohaga seotud kulusid 100% ulatuses abikõlblikest kuludest, kuni 40 000 eurot aastas teadusnõuniku kohta. Sellele järgneva 2 aasta jooksul toetatakse teadusnõuniku ametikohaga seotud kulusid 50% ulatuses abikõlblikest kuludest, kuni 20 000 eurot teadusnõuniku ametikoha kohta aastas. Peale eelpool mainitud 4 aasta möödumist teadusnõuniku ametikohta RITA raames ei toetata. 50% ulatuses abikõlblike kulude toetamise 2-aastase perioodi võib programmi lõpus vahele jätta, kui abikõlblikkuse perioodi lõpuni ei ole piisavalt aega, kuid ministeerium või Riigikantselei peab tagama 2 aasta jooksul 100% kulud e katmise peale 2-aastase 100% programmi vahenditest toetatava perioodi lõppu. Taotledes teadusnõuniku ametikoha toetust, võtab ministeerium või Riigikantselei kohustuse katta 50% omafinantseeringuna peale 2 aasta möödumist ning sealt alates rahastada ametikohta oma vahenditest, ilma RITA toetuseta vähemalt kahe aasta jooksul. Erandeid on võimalik teha juhul, kui abikõlblikkuse perioodi lõpuni ei ole piisavalt aega. Ministeerium või Riigikantselei korraldab sise- või avaliku konkursi vajaliku kvalifikatsiooniga töötaja leidmiseks. Täpse ametijuhendi koostab ministeerium või Riigikantselei vastavalt oma ametkonna spetsiifikale ja vajadustele, tagades, et see vastab käskkirja punktides 6.3.1., 6.3.3. ja 6.3.4. toodud nõuetele. Teadusnõuniku palkamise tingimused kinnitatakse elluviija ja ministeeriumi või Riigikantselei vahelises lepingus. Lepingu vormi töötab välja elluviija. Lepingus on sätestatud muu hulgas ministeeriumi või Riigikantselei kohustus kaasrahastada ja hiljem rahastada teadusnõuniku ametikohta, väljamaksetaotluste ja aruannete esitamise kohustus jm. Ministeeriumi või Riigikantselei kohta toetatakse üht, erandina kuni kaht teadusnõuniku ametikohta. Kaht ametikohta loetakse põhjendatuks vaid juhul, kui ministeeriumi TA kulutuste osakaal on ministeeriumide keskmisest TA panusest kõrgem ning kui ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvad väga erinevad valdkonnad. Kahe ametikoha puhul määratakse üks vastutav teadusnõunik, kes on ministeeriumivälises suhtluses ministeeriumi TA kontaktisikuks. Tegevus 4. TAI poliitikaseire Tegevuse raames toetatakse: analüüside ja uuringute läbiviimist elluviija ja partnerite poolt ; elluviija ja partnerite osalemist erinevates temaatilistes (sh rahvusvahelistes) töögruppides, võrg ustikes ja analüüsiprojektides ; välisekspertide kaasamist mh analüüside tegemisse ja ekspertarvamuste võtmiseks ; teavitusürituste ja seminaride korraldamist. Tegevuse eesmärk on jälgida TAI poliitika eesmärkide täitmist ning anda soovitusi u ute poliitikate kujundamiseks. Tegevus 4 tulemusena: on tagatud TAI poliitika seire ning TAI strateegia rakendamise eest vastutavate ministeeriumide, TANi ja elluviija sõnastatud eesmärkidel uuringute läbiviimine ning uuringute tulemuste kasutami ne TAI strateegia rakendamisel; on välja töötatud poliitikasoovitused tugined es analüüsidele ja uuringutele; on toetatud järelkasv teadus- ja innovatsiooni poliitikate uurimise suundades. Poliitikaseire uuringute läbiviimiseks tegevuse 4 raames: Koostatakse uuringute plaan, kus kirjeldatakse lahendust vajavat probleemistikku, planeeritavaid eesmärke ja uuringuvajadusi. Uuringu plaani koostamise eest vastutab elluviija, kes kaasab TAI strateegia rakendamise eest vastutavad ministeeriumid ning vajadusel ka partnerid ja TANi. Uuringute plaani korrige eritakse vastavalt vajadusele. Elluviija koostab lähtuvalt uuringute plaanist iga-aastase tegevuskava, kus määratakse ära iga-aastaselt kavandatavad analüüsid ja uuringud ning elluviija ülesanded lähtuvalt RITA tegevuse 4 raames korraldatava TAI poliitikaseire vajadustest. Tegevusi võib läbi viia elluviija ise või punktis 3.4 nimetatud partner või partnerite konsortsium või tellib elluviija need teenusena . Tööjaotuse partnerite vahel korraldab elluviija. Juhul, kui elluviija tellib tegevuse teenusena, analüüsib elluviija igakordselt, kas tellitavad uuringud on teadus- ja arenduste enus RHS § 1 1 lg 1 p 1 9 alusel. Tegevus 5. Infosüsteemide arendus Tegevuse 5 raames toetatakse : ETISe uute moodulite väljatöötamist ja olemasolevate edasiarendamist ; uute liideste ja teenuste loomist ; ETISe teiste infosüsteemidega sidustatuse parendamist lähtuvalt riigi TA vajadustest ja seadusandluse muudatustest. Tegevuse 5 eesmärk on TA valdkonna andmete koondamine ühtsesse infosüsteemi ning ETISe TA projektide veebipõhise taotlemise, aruandluse ja menetlemise keskkonna laiendamine valdkondlikuks taotluste ja aruannete esitamise ning menetlemise keskkonnaks. ETISe arendamine toimub elluviija ja Haridus- ja Teadusministeeriumi (edaspidi HTM ) koostöös. HTM on ETISe vastutav töötleja, elluviija volitatud töötleja. Igaaastaselt kogub elluviija kolmandatelt osapooltelt (teadusasutused, teadus- ja arendustegevust finantseerivad asutused, ministeeriumid jm) sisendi ETISe arendusvajaduste kohta ning selle alusel korrigeerivad elluviija ja HTM arenduskava. ETISe arendamine toimub jooksvalt tuginedes elluviija ja HTMi poolt ko kkul epitud arenduskavale, elluviija ja HTMi vahelisele lepingule ning elluviija juhatuse käskkirjale . Tegevus 5 tulem usena on kaasajastatud ETIS , sh: on valminud uued ja kaasajastatud olem asolevad infosüsteemi moodulid; lähtuvalt eesmärgist on loodud vajalik sidusus teiste infosüsteemidega (SFOS, vajadusel ministeeriumide olemasolevad infosüsteemid jt); on laienenud ETISe kasutajate ring, ministeeriumidele on loodud võimalus kasutada ETIS keskkonda oma TA konkursside läbiviimiseks, dokumentide menetlemiseks ja aruannete vastuvõtmiseks; ETIS toimib l ähtuvalt riigi TA vajadustest. Tegevuse 5 raames toetuse taotlemist ei toimu. Tegevusi viib ellu elluviija koos partneritega vastavalt punktis 6.5.3. nimetatud arenduskavale ning ministee riumidelt laekunud sisendile. Tegevus 6. Nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades läbiviidava TA koordineerimine Tegevuse 6 raames toetatakse: - Teadlikkuse tõstmist. Kasvuvaldkondades läbiviidava teadus- ja arendustegevuse sisuanalüüside ja -kokkuvõtete ning kommunikatsiooni- ja teavitustegevuste korraldamine (näiteks esitlused, teabepäevad, konverentsid, trükised) eesmärgiga tõsta teadlikkust võimalikest teadus- ja arendusalastest koostöövõimalustest nii nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades töötavate teadlaste ning ettevõtjate hulgas kui ühiskonnas tervikuna. Tegevused hõlmavad endas asjakohase info kogumist, analüüsimist, toimetamist ja kättesaadavaks tegemist, infomaterjalide ja kokkuvõtete koostamist, uuendamist ja levitamist, parimate praktikate kogumist, uuringute ja kaardistuste tegemist, tulemuste levitamist, edulugude ja õppetundide tutvustamist. - Koostöö arendamist. Valdkonnaspetsiifiliste temaatiliste ühiste seminaride planeerimine ja korraldamine nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades tegutsevatele teadus ja arendusasutustele ning ettevõtetele eesmärgiga tihendada osapoolte vahelisi kontakte ning tutvustada tulemuslikke koostööprojekte, kaasates protsessi vastavalt vajadusele eksperte ja esinejaid. - Juhtkomisjoni töö korraldamist. Meetme juhtkomisjon teeb elluviijale ettepanekuid teadlikkuse tõstmise tegevusteks so nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades läbiviidavate teadus- ja arendustegevuste tulemuste tutvustamiseks sihtgruppidele ja avalikkusele, kitsama temaatikaga infopäevade korraldamiseks, samuti kasvuvaldkondades rakendatavate projektide sisulise tulemuslikkuse ja koostoime analüüsideks meetme 4.2.3, Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatavate ning teiste riikliku tasandi rahastamisinstrumentide lõikes. Juhtkomisjon jälgib nutika spetsialiseerumise valdkondades teadus ja arendustegevuse strateegia eesmärkide täitmist ja nende suunas liikumist ning vajadusel teeb ettepanekuid muudatusteks strateegiadokumentide sisus. Vajadusel korraldab elluviija juhtkomisjoni arutelude jaoks kitsama valdkonna ekspertide kaasamise ja teemaülevaadete presentatsioonid. - Nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondade uuendamisega seotud tegevused. H õlmavad kõiki tegevusi, mis on vajalikud nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondade valimiseks perioodi 2021-2035 teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni (TAIE) strateegia ettevalmistamise protsessi käigus, sealhulgas nutika spetsialiseerumise valdkondade valiku ning juhtimismudeli ja seiresüsteemi loomiseks vajaliku ekspertiisi kaasamine, analüüside tellimine ja läbiviimine, erinevate osapoolte kaasamisega seotud ürituste korraldamine jm tegevused. Tegevuse 6 eesmärk on tõsta TA asutuste võimekust kasvuvald kondades nii nende endi kui ettevõtjate teadlikkuse kasvatamise ja nõustamise kaudu, soodustades sel viisil teadus - ja arendusasutuste koostööd ettevõtetega ja teadmussiiret; koordineerida TA valdkonna nutikale spetsialiseerumisele suunatud tegevusi, suunates ja analüüsides neid ning arendades selleks tarvilikke tugitegevusi , samuti toetada nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondade valimist TAIE strateegia ettevalmistamise käigus . Tegevus 6 tulemusena toimub nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades läbiviidava TA rahastamise süsteemne ja koordineeritud meetmepõhiste ülevaadete koostamine , tegevuse sihtgrupid ja laiem avalikkus on kursis läbiviidavate tegevuste ja nende tulemustega ning loodud tingimused Eesti arenguvajadusi arvestavate nutika sp etsialiseerumise kasvuvaldkondade valikuks. Tegevuse 6 raames toetuse taotlemist ei toimu. Tegevusi viib ellu elluviija koos partneritega . Tegevus 7 Arendusnõunike ametikohtade toetamine erialaliitudes Tegevuse 7 raames toetatakse: - erialaliitudes arendusnõunike ametikoht i (partnerid) ; - valdkonna ettevõtete TA alase teadlikkuse tõstmisele suunatud infopäevade, seminaride ja koolituste läbiviimist (elluviija ja partnerid) ; - ülevaadete ja analüüside läbiviimist (partnerid); - erialaliitude üleseid TA alaseid koordinatsioonitegevusi, näiteks ühiste ümarlaudade korraldamine eesmärgiga vahetada parimaid praktikaid ja kogemusi ettevõtete, TA asutuste ja avaliku sektori koostööst , samuti arendus- ja teadusnõunike ühistegevusi (elluviija ja partnerid) . Arendus nõunike tööülesannete hulka kuulub: - Erialaliidu nõustamine teadus- ja arendustegevust puudutavates küsimustes, sh valdkonna ettevõtete TA tegevuse koordineerimine ning sisendi andmine valdkondlike strateegiate koostamiseks, koolituste ja seminaride korraldamine, ettevõtete TA vajaduste väljaselgitamine, oluliste TA tegevuste kaardistamine ja TA mahukate lahenduste otsimise koordineerimine, teavitamine valdkonnas tehtud uuringutest, koostöö arendamine TA asutustega; - Sektorite ülese ja rahvusvahelise koostöö korraldamine, sh valdkonna esindamine rahvusvahelistes TA algatustes (Horizon Europe, Digital Europe, InvestEU); osalemine valdkondade üleste seminaride korraldamisel, valdkonna rahvusvaheliste ja siseriiklike TA koostöövõimaluste kaardistamine ja vahendamine; - Valdkonna ettevõtete toetamine TA tegevuste elluviimisel, sh ettevõtjate teadlikkuse tõstmine olemasolevatest rahastusmeetmetest ja ettevõtete nõustamine. A rendusnõunikule esitatavad soovituslikud nõuded : valdkondliku teadus- ja arendustöö kogemuse ja vastava koostöövõrgustiku olemaso lu , valdkonna ettevõtete tundmine, TA rahastamisvõimaluste tundmine ja projektijuhtimise alased oskused. Tegevuse 7 tulemusena: Kaardistatud on valdkonna ettevõtete TA vajadused keskpikas per s pektiivis ( 3-5 aasta t) ning pikas perspektiivis (üle 5 aasta) ; Ettevõtted on kursis teadusasutustes pakutavaga ning nad teavad, kelle poole pöörduda konkreetsete arendusküsimustega; Ettevõtted on kursis valdkonna teadus- ja arendustegevuste suundumustega ning arvestavad neid TA tegevuste kavandamisel; Ettevõtted on teadlikud erinevatest TA rahastamismeetmetest ning kasutavad neid aktiivselt ettevõtte arendamisel; Ettevõte TA vajadustega on arvestatud valdkondlike strateegiate koostamisel ning TA tegevuse planeerimisel. Arendus nõuniku ametikoha loob ning arendusnõuniku värbab partner (vastav erialaliit ) , kooskõlastades arendusnõuniku ametijuhendi elluviijaga . Ametijuhend peab vastama punktides 6.7.1., 6.7.2., 6.7.3. ja 6.7.4. toodud nõuetele . Toetuse summa erialaliidule ühe arendus nõuniku ametikoha kohta on kuni 100 000 eurot. Toetuse summale lisandub erialaliidu omapanus15%. Abikõlblik kulu hõlmab lisaks palgakuludele ka muid arendusnõuniku tööga seotud kulusid . Arendusnõuniku personalikulude osakaal tegevusega seotud abikõlblikest kuludest peab olema vähemalt 60 %. Erialaliidu kohta toetatakse ühte arendusnõuniku ametikohta. Toetuse saamise tingimuseks on punktis 6.7.4. sätestatud tulemuste saavutamine. Punktis 6.7.1. kirjeldatud tegevustes osalevad partnerid ja kasusaajad peavad vastama VTA määruses sätestatud tingimustele. Sihtrühmad RITA tegevuse 1, 2, 3 ja 5 otsene sihtrühm on Eesti Vabariigi ministeeriumid. Tegevuse 1 otsene sihtrühm on lisaks ministeeriumidele ka avalikud teadus- ja arendusasutused, ülikoolid ja eraõiguslikud asutused. Tegevuse 4 sihtrühma kuuluvad Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool ja Eesti Teaduste Akadeemia. Tegevuse 6 sihtrühm on TA asutused ja ettevõtted. Tegevuse 7 sihtrühm on Eestis tegutsevad erialaliidud. Kaudne sihtrühm on Eesti ühiskond ja majandus tervikuna. Tegevuste tulemus- ja väljundnäitajad Tegevuse väljund- ja tulemusnäitajad on järgmised: Näitaja nimetus Algtase Sihttase 2018. a Sihttase 2022 . a Tegevused, panustavad indikaatori täitmisesse mis TULEMUSNÄITAJA Tulemusnäitaja Sotsiaal-majanduslikele rakendustele suunatud kulutuste osakaal riigieelarves planeeritud TA eraldistest 30% 35% 40% 1,2,3,4,5 Ülikoolide ja teiste kõrgkoolidega innovatsioonialast koostööd teinud ettevõtete osakaal kõigi küsitletud ettevõtete hulgas 4,2% (2012) 5,2% 6,8% 6 Tegevuste TULEMUSNÄITAJA (VV KORRALDUSE VÄLJUNDNÄITAJA) Tulemusnäitaja tegevusele Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamine Teadusnõunike ametikohtade arv 0 4 12 3 Tegevuste SPETSIIFILISED VÄLJUNDNÄITAJAD Näitaja nimetus Algtase Sihttase 2018. a Sihttase 2022. a Tegevused, panustavad indikaatori täitmisesse mis Väljundnäitaja Läbiviidud uuringute arv 0 30 80 1, 2 Uuringuid läbiviinud TA asutuste arv 0 8 14 1, 2 Teadusnõunike ametikohtade arv 0 4 12 3 ETIS-e keskkonnas läbiviidud taotlusvoorude arv 0 8 20 5 Läbiviidud TAI poliitika analüüside arv 0 10 25 4 Läbiviidud infopäevade, seminaride, koostöökohtumiste arv 0 25 50 6 Nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades läbiviidud TA ülevaadete arv 0 5 10 6 Arendusnõunike ametikohtade arv 0 0 15 7 Tegevuste eeldatav mõju läbivatele teemadele Tegevuste mõju läbivatele teemadele on valda valt neutraalne või soodustav. Horisontaalne teema Mõju Regionaalne areng Neutraalne või positiivne. Panustab kriteeriumite 4.1. Riigi keskvalitsuse tegevuste kooskõla kohalike ja piirkondlike arengustrateegiatega ja 4.2. Arendus- ja planeerimisalane võimekus kohalikul ja regionaalsel tasandil täitmisesse läbi strateegilise TAI juhtimise parandamise ning arendus- ja planeerimisalase võimekuse tõstmise. Infoühiskonna edendamine Positiivne. Panustab kriteeriumi 1.1. IKT nutikas kasutamine valdkonnas riigihalduse või avalike teenuste osutamise korraldamiseks täitmisesse. Plaanitav infosüsteemide arendus panustab IKT -sektori lisandväärtuse ja uuenduslikkuse kasvule. Keskkonna- ja kliimapoliitika Positiivne. Parandatakse teadlikkust keskkonna valdkonnas toimuva TA osas ning tõhustatakse seeläbi teaduspõhist TAI strateegilist juhtimist antud valdkonnas. Keskkonna ja kliimaga on seosed pigem kaudsed. Võrdsete võimaluste tagamine Positiivne. Tegevused 1. Strateegilise TA tegevuse toetamine, 2. Teadmisepõhise poliitikakujundamise toetamine, 3. Teadusnõunike ametikohtade toetamine , 4. TAI poliitikaseire ja 7. Arendusnõunike ametikohtade toetamine panustavad kriteeriumite 1.1. Naiste ja meeste võrdõiguslikkus hariduses, teaduses ja tööturul, 1.3. Naiste ja meeste võrdne osalemine otsustusprotsessis täitmisesse (läbi teaduspõhise TA poliitika korralduse). Ühtne riigivalitsemine Positiivne. Panustab ministeeriumide ja erialaliitude TA-alase võimekuse ja kompetentsi kasvatamiss e . RITA edendab ministeeriumide , ettevõtete ja teadusasutuste vahelise koostöö paranemist ja tagab teadmuspõhisema poliitikakujundamise kaudu tõhusama ja mõjusama valitsemise. Tegevuste eelarve Tegevuste kogumaht on 31 990 462 eurot, millest Euroopa Regionaalarengu Fondi vahendid moodustavad 82,16 % ehk kuni 26 284 087 eurot, riiklik kaasfinantseering on 8,25 % ehk 2 639 808 eurot ning omafinantseering moodustab 3 066 567 eurot ehk 9,59 % tegevuse eelarvest. Tegevuste eelarve rahastamisallikate lõikes Nr Tegevus EL toetus Riiklik kaasfinantseering Oma-finantseering Kulud kokku 1. Strateegilise TA tegevuse toetamine 16 478 567 1 663 042 18 141 609 2. Teadmispõhise poliitikakujundamise toetamine 2 948 896 297 607 2 436 273 5 682 777 3. Teadusnõunike ametikohtade toetamine ministeeriumides 1 477 346 149 096 400 000 2 026 442 4. TAI poliitikaseire 1 675 476 169 092 1 844 568 5. Infosüsteemide arendus 1 153 579 116 421 1 270 000 6. Nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades läbiviidava TA koordineerimine 929 079 80 943 1 010 021 sh VV valitsuse meetme 4.2.1 tegevus 599 343 60 487 659 829 sh VV valitsuse meetme 4.2.3 tegevus 329 736 20 456 350 192 7. Arendusnõunike ametikohtade toetamine erialaliitudes 1 313 604 132 571 230 294 1 676 468 8. Horisontaalsed kulud 307 540 31 037 338 577 KOKKU 26 284 087 2 639 808 3 066 567 31 990 462 Tegevuste kogueelarve Väljund TEGEVUSED ja kindlaksmääratud kulukohad Tegevuste eelarve kokku sh elluviija eelarve sh partnerite eelarve Läbiviidud uuringute arv, uuringuid läbiviinud asutuste arv 1. Strateegilise TA tegevuse toetamine 18 141 609 18 141 609 0 Sh Otsene personalikulu 500 000 500 000 0 Sh Muud tegevusega seotud kulud (st mh kauba/teenuse ost) 17 566 609 17 566 609 0 Sh Kaudsed kulud 75 000 75 000 0 Läbiviidud uuringute arv, uuringuid läbiviinud asutuste arv 2. Teadmispõhise poliitikakujundamise toetamine 5 682 777 0 5 682 777 Sh Otsene personalikulu 0 0 0 Sh Muud tegevusega seotud kulud (st mh kauba/teenuse ost) 5 682 777 0 5 682 777 Sh Kaudsed kulud 0 0 0 2.1. Teadmispõhise poliitikakujundamise toetamine 3 309 550 0 3 309 550 sh 50% omafin uuringud Otsene personalikulu 0 0 0 Muud tegevusega seotud kulud (st mh kauba/teenuse ost) 3 309 550 0 3 309 550 Kaudsed kulud 0 0 0 2.2. Teadmispõhise poliitikakujundamise toetamine 1 813 227 0 1 813 227 sh 40% omafin uuringud Otsene personalikulu 0 0 0 Muud tegevusega seotud kulud (st mh kauba/teenuse ost) 1 813 227 0 1 813 227 Kaudsed kulud 0 0 0 2.3. Teadmispõhise poliitikakujundamise toetamine 560 000 0 560 000 sh 10% omafin uuringud Otsene personalikulu 0 0 0 Muud tegevusega seotud kulud (st mh kauba/teenuse ost) 560 000 0 560 000 Kaudsed kulud 0 0 0 Teadusnõunike ametikohtade arv 3. Teadusnõunike ametikohtade toetamine ministeeriumides 2 026 442 242 442 1 784 000 Sh Otsene personalikulu 1 546 276 147 568 1 398 708 Sh Muud tegevusega seotud kulud (st mh kauba/teenuse ost) 248 225 72 739 175 486 Sh Kaudsed kulud 231 941 22 135 209 806 3.1. Teadusnõunike ametikohtade toetamine ministeeriumides 242 442 242 442 0 sh elluviija kulud Otsene personalikulu 147 568 147 568 0 Muud tegevusega seotud kulud (st mh kauba/teenuse ost) 72 739 72 739 0 Kaudsed kulud 22 135 22 135 0 3.2. Teadusnõunike ametikohtade toetamine ministeeriumides 984 000 0 984 000 sh partnerite kulud 1-2 aasta Otsene personalikulu 779 354 0 779 354 Muud tegevusega seotud kulud (st mh kauba/teenuse ost) 87 743 0 87 743 Kaudsed kulud 116 903 0 116 903 3.3. Teadusnõunike ametikohtade toetamine ministeeriumides 800 000 0 800 000 sh partnerite kulud 3-4 aasta Otsene personalikulu 619 354 0 619 354 Muud tegevusega seotud kulud (st mh kauba/teenuse ost) 87 743 0 87 743 Kaudsed kulud 92 903 0 92 903 Läbiviidud TAI poliitika analüüside arv 4. TAI poliitikaseire 1 844 568 879 568 965 000 Sh Otsene personalikulu 1 145 000 510 000 635 000 Sh Muud tegevusega seotud kulud (st mh kauba/teenuse ost) 527 818 293 068 234 750 Sh Kaudsed kulud 171 750 76 500 95 250 ETISe keskkonnas läbiviidud taotlusvoorude arv 5. Infosüsteemide arendus 1 270 000 123 226 1 146 774 Sh Otsene personalikulu 107 153 107 153 0 Sh Muud tegevusega seotud kulud (st mh kauba/teenuse ost) 1 146 774 0 1 146 774 Sh Kaudsed kulud 16 073 16 073 0 Infopäevade, seminaride, koostöökohtumiste, ülevaadete arv 6. Nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades läbiviidava TA koordineerimine 1 010 021 1 010 021 0 Sh Otsene personalikulu 444 505 444 505 0 Sh Muud tegevusega seotud kulud (st mh kauba/teenuse ost) 498 840 498 840 0 Sh Kaudsed kulud 66 676 66 676 0 Arendusnõunike ametikohtade arv 7. Arendusnõunike ametikohtade toetamine erialaliitudes 1 676 468 141 176 1 535 292 Sh Otsene personalikulu 1 257 351 105 882 1 151 469 Sh Muud tegevusega seotud kulud (st mh kauba/teenuse ost) 230 514 19 411 211 103 Sh Kaudsed kulud 188 603 15 883 172 720 7.1. Arendusnõunike ametikohtade toetamine erialaliitudes 141 176 141 176 0 Sh elluviija kulud Otsene personalikulu 105 882 105 882 0 Muud tegevusega seotud kulud (st mh kauba/teenuse ost) 19 411 19 411 0 Kaudsed kulud 15 883 15 883 0 7.2. Arendusnõunike ametikohtade toetamine erialaliitudes 1 535 292 0 1 535 292 sh partnerite kulud (15% omafin) Otsene personalikulu 1 151 469 0 1 151 469 Muud tegevusega seotud kulud (st mh kauba/teenuse ost) 211 103 0 211 103 Kaudsed kulud 172 720 0 172 720 Horisontaalsed kulud Horisontaalsed kulud 338 577 338 577 0 Otsene personalikulu (projektijuht) 294 415 294 415 0 Kaudsed kulud 44 162 44 162 KOKKU 31 990 462 20 876 619 11 113 843 Kulude abikõlblikkus Abikõlblikuks kuluks loetakse käesolevas käskkirjas nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud ja põhjendatud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) §-s 2 ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja siseriikliku õigusega. Abikõlblikud on järgmised punktis 6 toodud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud: personalikulud vastavalt ühendmääruse §-s 3 sätestatud tingimustele; kaudsed kulud kuni 15% otsestest personalikuludest vastavalt ühendm ääruse § 9 lõigetele 1 ja 3-6; ürituste (koolituste, seminaride, konverentside, töötubade, jms) korraldamise ja nendel osalemisega sh üritustel osalejate transpordi-, toitlustus- ja majutuskulud ning mater jalide ettevalmistamise kulud; ekspertide tasud; teavitamiskulud; sisseostetavate teenuste tellimiseks riigihangete korraldamise kulud, kui hankemenetlus lõpeb hankelepingu sõlmimisega ; teenuse tellimine RHS § 14 lg 1 punkt 11 toodud TA erandi alusel, kui teenuse tellimine va stab erandi tingimustele; tulumaksuseaduse § 48 lõike 4 tähenduses erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt tasutavad maksud toetatavate tege vuste abikõlblike kulude puhul; aparatuuri ja seadmete, samuti laborite sisseseade ja väliuuringute teostamiseks vajalike töövahendite ja varustuse soetamise, täiendamise, paigaldamise ja seadistamisega seotud kulud ning aparatuuri, seadmete ja sisseseade tööks lahutamatu osana vajaliku tehnika soetamise, täiendamise, paigaldamise ja seadistamisega s eotud kulud; projekti elluviimiseks vajalike sisseostetavate teenuste kulud, sealhulgas uuringute ja analüüside, tõlketööde, trüki- ja kujundustööde, konverentsiteenuse kulud, v.a ühendmäär use § 9 lg 5 p 3 toodud kulud; infotehnoloogiliste lahenduste kulud, sealhulgas andmesisestus- ja analüüsikeskkonna loomisega seotud, andmebaasi arendustööde, tarkvara ja riistvaraga kaasnevad kulud välja arvatud ühendmääruse § 9 lg 5 p 3 kajastatud infoteh noloogiliste lahenduste kulud; sõidu- ja majutuskulud, ürit uste osavõtutasu ja päevaraha; uuringute ja analüüside tulemuste levitamise, publitseerimis e ning populariseerimise kulud; uuringute tulemusena tekkinud andmete repositooriumides hoiustamisega seotud kulu d; teavitamiskulud, mis kaasnevad perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 39 lõikes 10 n imetatud kohustuste täitmisega; isikliku sõiduauto kasutuse ja kütuse kulud Vabariigi Valitsuse 14. juuli 2006. a. määruses nr 164 „Teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise kord“ sätestatu d maksuvaba piirmäära ulatuses; rahvusvaheliste ja riigisiseste organisatsioonide liikmemaks on põhjendatud kulu juhul, kui toetatava tegevuse tegemise eelduseks on kohustus liituda mõne rahvusvahelise või riigisisese organisat siooniga ja maksta liikmemaksu; v ähese tähtsusega abi puhul peavad käesoleva käskkirja lisa punktis 5 nimetatud tegevuste abikõlblikud kulud ja maksimaalne summa ühe toetuse saaja kohta vastama vähese tähtsusega abi määruse artiklis 3 toodule ; p artnerile antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva käskkirja lisa raames taotletava vähese tähtsusega abiga ja teiste Euroopa Komisjoni määruste kohaselt antud vähese tähtsusega abiga, ei tohi jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul kokku ületada 200 000 eurot. Partner on käsitletav ühe ettevõtjana vastavalt vähese tähtsusega abi määruse artiklis 3 toodule ; j uhul, kui partner on saanud vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8‒13) alusel, ei tohi talle nimetatud määruse ja vähese tähtsusega abi määruse alusel käesoleva ja kahe eelneva majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva käskkirja lisa alusel taotletava toetusega ületada 500 000 eurot ; muud toetatavate tegevustega otseselt seotud ja tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud. Lisaks ühendmääruse §-s 4 loetletud mitteabikõlblikele kuludele on toetatavate tegevuste raames mitteabikõlblikud järgmised kulud: a mortisatsioonikulud; kinnisasja ostmine; liiklusvahendite ostmine, rentimine või liisimine, välja arvatud õppe- ja teadustöö läbiviimiseks spetsiaalselt k ohandatud liiklusvahendi puhul; töötaja esinduskulud ja kingitused, v.a seadusega ettenähtud hüvitised; elluviija organisatsiooni juh timisega seotud personalikulud; käibemaks, välja arvatud, kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 69 lõike 3 punkti c kohaselt ei ole käibemaks käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav. Toetuse maksmise tingimused ja kord Toetuse maksmine toimub vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § - dele 28–30 ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele. Toetuse maksmise üldtingimused on sätestatud ühendmääruse §-s 13. Toetus makstakse elluviijale välja tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 14 lõike 1 punktile 1 , ühtse määra alusel vastavalt ühendmääruse § 15 lõigetele 1 ja 4 või ettemaksena vastavalt ühendmääruse §-le 18 rakendusüksusele e-toetuste keskkonna kaudu esitatud maksetaotluse alusel. Maksetaotluse vormi kehtestab rakendusüksus. Elluviija peab esitama rakendusüksuse kinnitatud vormil maksetaotluse rakendusüksusele vähemalt kord kvartalis struktuuritoetuse registri kaudu või registri väliselt. Ettemakse saamisel tuleb ettemakse kasutamise aruanne esitada rakendusüksuse kinnitatud vormil rakendusüksusele ettemaksega kaetud kulude perioodile järgneva 15 kalendripäeva jooksul. Rakendusüksuse nõudmisel lisab elluviija maksetaotlusele või ettemakse kasutamise aruandele kuludokumentide, tasumist tõendavate ja muude a sjakohaste dokumentide koopiad. Juhul, kui maksetaotlus erineb rohkem kui 25% võrra esitatud prognoosist, on elluviija kohustatud esitama korrigeeritud prognoosi j ärele jäänud eelarveaasta osas. Ettemaksena ei maksta välja viimast 5% määratud toetusest. Rakendusüksus kontrollib maksetaotluse ühendmääruse § 12 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul (edaspidi maksetaotluse menetlemise tähtaeg) ning ettemakse kasutamise aruande 90 kalendripäeva jooksul alates selle saamisest. Juhul, kui maksetaotluses või ettemakse kasutamise aruandes on puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on rakendusüksusel või sertifitseerimisasutusel vaja lisateavet, pikeneb maksetaotluse menetlemise tähtaeg puuduste kõrvaldamise või dokumentide ja teabe esitamise aja võrra. Muul põhjendatud juhul võib rakendusüksus menetlemise aega pikendada, teavitades sellest elluviijat. Viimane maksetaotlus esitatakse hiljemalt koos toetatavate tegevuste elluviimise lõpparuandega. Viimane väljamakse tasutud kuludokumentide alusel tehakse pärast lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt. Elluviija ja partneri kohustused Elluviijale kohalduvad lisaks käesolevas lisas sätestatule perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 24 j a §-s 26 sätestatud kohustused. Ühtlasi on elluviija kohustatud: ellu viima tegevusi vastavalt halduslepingu alusel kokku lepitud tegevuskavale ja eelarvele nin g kasutama toetust säästlikult; esitama rakendusasutuse nõudmisel tegevuse eelarve, eelarve jagunemise aasta te ja eelarveartiklite lõikes; esitama rakendusüksusele 5 tööpäeva jooksul rakendusasutusega kokku lepitud aastase tegevuskava ja eelarve ning lisama maksete prognoosi; esitama aruandeid va stavalt punktis 15 sätestatule; viivitamatult teatama rakendusasutusele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis: 13.2.5.1. asjaoludest, mis takistavad elluviijal ülesandeid täitmast ; 13.2.5.2. toetuse andmise tingimuste kä skkirja muutmise vajalikkusest; toetatavate tegevuste elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad mõjutada toetatavate tegevuste eesmärki de ja indikaatorite saavutamist ; pidama arvestust partneritele ja kasusaajatele antud vähese tähtsusega abi üle ning kandma antud vähese tähtsusega abi vähese tähtsusega abi registrisse. Partner peab täitma perioodi 2014−2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 25 ning RITA raames sõlmitud partnerluslepingutes nimetatud kohustusi. Käskkirja muutmise tingimused Rakendusasutusel on õigus muuta toetuse andmise tingimuste käskkirja enda algatusel, elluviija või rakendusüksuse algatusel. Kui muutmise algatab elluviija või rakendusüksus, esitatakse vastavasisul ine taotlus rakendusasutusele. Juhul, kui muutmise algatab ra kendusasutus, teavitab rakendusasutus muutmisest elluviijat ja rakendusüksust kir jalikult taasesitatavas vormis. Rakendusasutus muudab käskkirja juhul kui eelarvet tegevuste lõikes punktis 10.3 muudetakse rohkem kui 15% tegevuse kinnitatud eelarvest. Juhul, kui muudatus tegevuste lõikes tehakse väiksemas mahus, on elluviija enne kulutuste tegemist kohustatud eelarve muudatuse kirjalikult kooskõlastama rakendusasutuse ja rakendusüksusega. Partnerite nimekiri võib tegevuste elluviimise jooksul muutuda. Partneriks saamise või väljaastumise taotlus esitatakse elluviijale ning taotlust menetletakse ellu viija poolt kinn itatud korra alusel. Muudatuse partnerite nimek irjas kinnitab rakendusasutus. Elluviija esi tab toetuse andmise tingimuste käskkirja muutmise taotluse rakendusüksuse kaudu. Rakendusüksus vaatab muutmise taotluse läbi ja esitab selle rakendusasutusele 10 tööpäeva jooksul taotluse saamisest koos hinna nguga muudatuse vajaduse kohta. Rakendusüksusel on õigus taotleda toetuse andmise tingimuste käskkirja muutmist, kui aruannetest või muudest objektiivsetest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik toetatavate tegevuste eduka läbiviimise või eesmärkide saavutamiseks, esitades rakendusasutusele muutmise taotluse ning teavitades sellest elluviijat. Toetuse andmise tingimuste käskkirja muutmise eelnõu kooskõlastamine toimub vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõikele 6. Eelnõu edastatakse arvamuse avaldamiseks rakendusüksusele ja juhul, kui muudatus puudutab toetuse andmise eesmärki, sihtgruppe või toetatavaid tegevusi, edastatakse eelnõu lisaks arvamuse avaldamiseks struktuuritoetuse seaduse § 33 nimeta tud valdkondlikule komisjonile. Rakendusasutus edastab muudetud toetuse andmise tingimuste käskkirja rakendusüksusele, elluviijale ja korraldusasutusele. Aruandlus Elluviija esitab rakendusüksusele rakendusüksuse kehtestatud vormil 15. jaanuariks vahearuandeid. Vahearuandes peab olema kajastatud vähemalt punktis 8 loetletud näitajate täitmine. Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 15 tööpäeva jooksul vahearuande laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. Juhul kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande. Puuduste esinemisel vahearuandes annab rakendusüksus elluviijale kuni 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning rakendusüksus kinnitab aruande 5 tööpäeva jooks ul peale puuduste kõrvaldamist. Lisaks punktis 15.1 nimetatud näitajate aruandlusele esitab elluviija kord aastas rakendusasutusele tegevuste elluviimise tulemusaruande, mille tingimused ja kord lepitakse kokku elluviija ja rakendusasutuse vahelises halduslepingus. Rakendusasutus edastab tulemusaruande peale selle heakskiitmist 5 tööpäeva jooksul infoks rakendusüksusele. Elluviija esitab rakendusüksusele rakendusüksuse kehtestatud vormidel ja tähtajaks lõpparuande hiljemalt 45 päeva jooksul alates abikõlblikkuse perioodi lõppemisest. Lõpparuandes peab lisaks punktis 11 nimetatud informatsioonile sisalduma ülevaade ellu viidud tegevu ste mõjust läbivatele teemadele . Finantskorrektsioonid Finantskorrektsiooni otsuse tegemine toimub vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse §-des 45-4 7 ja ühendmääruses sätestatule. Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-s 48 ja ühendmääruses sätestatule. Dokumentide säilitamine Kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid säilitatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 lõikele 1 neli aastat, alates selle aasta detsembrist, millal 30. juuni seisuga on kõikide projektis abikõlblikuks arvatud kulude alusel toetus välja makstud, välja arvatud, kui muus õigusaktis on sätestatud pikem tähtaeg. V ähese tähtsusega abi andmisega seotud dokumente säilitatakse 10 aastat alates päevast, mil tegevuse alusel anti viimane üksikabi. Vaiete lahendamine Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 51. Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusasutusele. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 51 lõikele 3 on sätestatud vaide läbivaatamise tähtaeg 30 päeva. EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/21-0650 - Haridus- ja teadusministri 31. detsembri 2015. a käskkirja nr 486 „Tegevuse „Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse toetamine” toetuse andmise tingimuste kinnitamine“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Riigikantselei; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 28.05.2021 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f8af18cf-56dc-445c-8389-168fe1cccb22 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f8af18cf-56dc-445c-8389-168fe1cccb22?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main