Kiri

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE 2020. aasta uue tööstusstrateegia ajakohastamine: ehitame üles tugevama ühtse turu, et Euroopa saaks taastuda Ajakohastamise põhjus: uued probleemid, peamised prioriteedid 10. märtsil 2020 esitles Euroopa Komisjon Euroopa uut tööstusstrateegiat . Strateegias esitati kava selle kohta, kuidas ELi maailma tipptasemel tööstus saaks oma konkurentsivõime suurendamiseks näidata eeskuju seoses rohe- ja digipöördega, tuginedes oma traditsioonide, ettevõtete ja inimeste tugevusele. Selle saavutamiseks võeti kasutusele uus poliitiline lähenemisviis, mis keskendus vajaduste paremale ühendamisele ja iga väärtusahela või tööstusökosüsteemi kõigile osalistele pakutavale toetusele . Selleks rõhutatakse tööstuse põhialuste – innovatsiooni, konkurentsi ning tugeva ja hästitoimiva ühtse turu – tähtsust, tugevdades samal ajal avatud turgude ja võrdsete võimaluste kaudu meie konkurentsivõimet maailmas. Päev pärast uue tööstusstrateegia esitamist kuulutas Maailma Terviseorganisatsioon COVID-19 pandeemiaks. Liikumispiirangud ja majanduskasvu aeglustumine mõjutasid nii ELi kogukondi ja majandust kui ka tööstust ja ettevõtteid. Komisjon ja teised tegutsesid kiiresti, et tegeleda selle mõjuga Euroopa ettevõtetele ning tagada kaupade vaba liikumine ning töötajate ja teenuste liikumine, eelkõige roheliste transpordikoridoride kaudu. Eelarve-eeskirju, riigiabi ja lühendatud tööaega käsitlevad erakorralised meetmed aitasid toetada kõige enam mõjutatud sektoreid ja töötajaid ning pehmendasid mõju ettevõtetele, sealhulgas VKEdele. Euroopa sotsiaalõiguste sammas on jätkuvalt olnud ELi ja liikmesriikide suunanäitaja sotsiaalse mõju pehmendamisel. Selle aja jooksul veendusime ELi tööstuse vastupanuvõimes, leidlikkuses ja kohanemisvõimes, kuid ilmnesid ka uued haavatavad kohad ja vanad sõltuvused ning sotsiaal-majanduslik ja territoriaalne ebavõrdsus, millega tuleb tegeleda. Kriis tõi esile üleilmsete väärtusahelate vastastikuse sõltuvuse ja üleilmselt integreeritud ühtse turu väärtuse. Samuti näitas see vajadust kiirendada üleminekut puhtamale, digitaalsemale ning vastupanuvõimelisemale majandus- ja tööstusmudelile, et säilitada ja edendada Euroopa püüdlusi jätkusuutliku konkurentsivõime suunas. Seepärast teatas president von der Leyen oma Euroopa Liidu olukorda käsitlevas kõnes ELi tööstusstrateegia ajakohastamisest: tuleb kriisist õppida, tugevdada meie majanduslikku vastupanuvõimet ja kiirendada rohe- ja digipööret, säilitades ja luues samal ajal töökohti. Selle ajakohastamise lähtepunktiks on eelmise aasta tegelik mõju Euroopa majandusele ja tööstusele. Esimene analüüs ja vajaduste hindamine olid aluseks Euroopa majanduse taasterahastule „NextGenerationEU“, mis koos mitmeaastase finantsraamistikuga aastateks 2021–2027 pakub ELi kodanikele ja ettevõtetele enneolematut rahalist toetust. Mis tahes parameetrite järgi hinnates oli järeldus ühene: ELi majandus kahanes 2020. aastal 6,3 %, millega kaasnes suur käibe vähenemine ning töökohtade ja investeeringute vähenemine. Aasta hiljem on märke mõningasest tagasihoidlikust paranemisest ning prognooside kohaselt taastub ELi majandus 2021. ja 2022. aastal jõudsalt. Maailmakaubanduse kiire taastumise väljavaated on samuti paranenud ning nende kaubandusvõimaluste maksimaalne ärakasutamine on kogu Euroopa ettevõtete taastumise oluline osa. Lühiajaliste erainvesteeringute kavade jätkuv vähenemine ja märkimisväärsete likviidsusprobleemidega silmitsi seisvate tugevate ettevõtete arvu suurenemine viitavad siiski asjaolule, et majanduse taastumine võtab aega ja vaja on jätkuvat toetust. Selle toetuse parimaks kohandamiseks tugineb komisjon eelmise aasta tööstusstrateegias kirjeldatud paindlikule ökosüsteemipõhisele lähenemisviisile. Esimese iga-aastase ühtse turu aruande osana on praeguses etapis kindlaks tehtud 14 tööstusökosüsteemi ning analüüsitud nende erinevaid vajadusi ja probleeme. See näitab, et kriisi mõju ning taastumise ja konkurentsivõime taastamise väljavaated on väga erinevad. Kuigi turism sai kõige suurema löögi ning tekstiili-, liikuvus-, kultuuri- ja loomeettevõtted seisavad silmitsi aeglasema ja ebaühtlasema taastumisega, suurenes kriisi ajal digitaalse ökosüsteemi käive. Jätkuvalt on haavatavamad väiksemad ettevõtted: ligikaudu 60 % teatas 2020. aasta teisel poolel käibe vähenemisest . Kriis mõjutas eriti naisi, noori ja madala sissetulekuga töötajaid, osaliselt seetõttu, et nad moodustavad valdava enamiku kõige enam mõjutatud sektorite töötajatest. Komisjon pöörab kõigis sektorites erilist tähelepanu võrdsetele õigustele ja võimalustele majanduse kaasavaks taastamiseks. Euroopa elanikud on liidu üks peamisi rikkusi ning oskuste nappuse ja ebavõrdsusega tegelemisel peaks EL tuginema kõigile oma andekate, haritud ja leidlike töötajate ja ettevõtjate tugevatele külgedele, mis on innovatsiooni ja konkurentsivõime tõukejõuks. Kindlustunde näitajad ökosüsteemi kaupa Allikas: Euroopa Komisjoni analüüs, mis põhineb ELi ettevõtlus- ja tarbijauuringute ühtlustatud ühisprogrammil. Märkus: punktiirjoontega esitatud jaemüügi, põllumajandusliku toidutööstuse, lokaal- ja sotsiaalmajanduse, taastuvenergia ja tervishoiu puhul on andmete katvus piiratud, seega tuleb andmeid tõlgendada ettevaatlikult. Joonis SEQ Figure \* ARABIC 1 . Kindlustunde näitajad ökosüsteemi kaupa See analüüs ja meie kogemused kriisi ajal näitavad, et Euroopa tööstusstrateegia põhimõtted, prioriteedid ja meetmed on endiselt jõus. Vajadus tugevdada Euroopa avatud strateegilist autonoomiat ning uut partnerlusel põhinevat lähenemisviisi tööstuse ja sarnaselt meelestatud rahvusvaheliste partneritega on veelgi teravam kui aasta tagasi. Peame jätkuvalt keskenduma aasta tagasi visandatud põhialustele ja kiirendama rakendamist, et tööstus saaks üleminekut kiirendada ja juhtida. See ajakohastamine ei asenda 2020. aasta tööstusstrateegiat ega vii lõpule sellega käivitatud protsesse – suur osa sellest tööst on veel käimas ja nõuab sihipäraseid jõupingutusi. See on sihipärane ajakohastamine, milles keskendutakse sellele, mida on veel vaja teha ja mida on vaja õppida. Ajakohastatud strateegias hinnatakse meie ühtse turu kitsaskohti ja nõrkusi, ning tehakse ettepanekuid meetmete kohta, millega tugevdada selle vastupanuvõimet ja toimimist. Selles antakse kohandatud hinnang iga tööstusökosüsteemi vajadustele ja sellele, kuidas kõik turuosalised saaksid kõige paremini koostööd teha. Samuti määratakse selles kindlaks strateegilised sõltuvused ja võimekused ning pakutakse välja meetmed nende haldamiseks ja sõltuvuste vähendamiseks. Seda tehes kutsutakse käesolevas ajakohastatud versioonis Euroopa Ülemkogu , Euroopa Parlamenti , liikmesriike ja muid sidusrühmi üles analüüsima kriisi mõju meie poliitikale ja pakkuma vajaduse korral lahendusi. Teatisele on lisatud kolm komisjoni talituste töödokumenti. Need kajastavad 2020. aasta tööstusstrateegia mõningaid varajasi tulemusi ja pakuvad analüütilist alust selliste taotluste käsitlemiseks: ühtse turu aastaaruande esimeses väljaandes kirjeldatakse kriisi mõju ühtsele turule, antakse aru tõkete kõrvaldamisel ja 2020. aasta tööstuspaketis kindlaks määratud meetmete elluviimisel tehtud edusammudest; see sisaldab kõigi 14 tööstusökosüsteemi analüüsi ning selles esitatakse rida tulemuslikkuse põhinäitajaid; ELi strateegiliste sõltuvuste ja võimekuste esialgne analüüs koos mitme tehnoloogilise ja tööstusliku strateegilise valdkonna põhjaliku analüüsiga; ühe peamise tööstussektori näitlik analüüs, milles keskenduti tööstusharu väljakutsetele ja võimalustele, ning ELi olemasolevad poliitikavahendid „ Konkurentsivõimelise ja puhta Euroopa terase suunas “ rohe- ja digipöörde toetamiseks. Saadud kogemustest õppimine ja ülemineku kiirendamine Euroopal on palju kogemusi, millele toetuda, ja praegustest rasketest aegadest palju õppida. Viimane aasta on näidanud meie ühtse turu vastupanuvõimet ja tööstuse parimaid külgi. Tuginedes tipptasemel bioteadustele, on EL olnud ülemaailmse COVID-19 vaktsiini väljatöötamise ja tootmise esirinnas, eelkõige tänu ELi vaktsiinistrateegiale ja ELi toetusele tööstusvõimekuse suurendamiseks. Oleme näinud, et ettevõtted korraldavad tootmise ümber, et aidata rahuldada kiireloomulisi vajadusi, olgu selleks isikukaitsevahendid, kätepuhastusvahendid või vaktsiinitootmine. Teised ettevõtjad läksid päevapealt üle e-kaubandusele või kasutasid uute tarnijate või tarneahelate leidmiseks digitaalseid vahendeid. Vaatamata energianõudluse märkimisväärsele vähenemisele ja elutähtsatele energiaettevõtjatele avaldunud mõjule, kohandus energia siseturg hästi, ilma et energiavarustus oleks katkenud . See ei olnud nii aga kõigi puhul. Kuna liikumispiirangud sundisid paljusid ettevõtteid tegevuse peatama, suleti piirid, katkesid tarneahelad, nõudlus katkes ning töötajad ja teenuseosutajad ei saanud Euroopas ringi liikuda. Kui veokid jäid sisepiiridel seisma, ilmnes peagi selgesti, kui integreeritud tootmine ja majandus Euroopas praegu on. Kaupade, teenuste ja inimeste vaba liikumise tõkestamine mõjutas sügavalt väärtusahelaid ja majandustegevust, kahjustas Euroopa solidaarsust ja takistas koordineeritud reageerimist kriisile. Tarned jäid piiridel seisma, lennukauba hinnad tõusid, sest lennud olid peatatud, ning kaubavoogude tasakaalustamatus tõi kaasa merekonteinerite nappuse. Juba praegu on võimalik teha olulisi järeldusi. Esiteks tõi kriis esile, kui oluline on säilitada ühtsel turul isikute, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumine ning teha koostööd, et suurendada selle vastupanuvõimet häiretele. Piirikontrollid, sulgemised ja kooskõlastamata riiklikud või piirkondlikud piirangud ning isikute vaba liikumist piiravad meetmed, mida sageli kohandatakse, suurendasid ebakindlust ja nõuete täitmisega seotud kulusid, põhjustades paljudes tööstusökosüsteemides tõsiseid viivitusi ja suuri häireid tarneahelates. Rohelised koridorid ja muud ELi ajutised meetmed leevendasid märkimisväärselt ühepoolsete ja kooskõlastamata riiklike meetmete võimalikku kahjulikku mõju ühtsel turul. Ka teenuste vaba liikumine kannatas tugevasti, sealhulgas mittehädavajalike ettevõtete sunnitud ajutise sulgemise, reisipiirangute ja piiriülese liikumise suhtes kohaldatavate eeskirjade osas selguse puudumise tõttu. See tõi omakorda kaasa raskused piiriüleste töötajate jaoks ja saagikoristusega tegelevate töötajate puuduse, mis on vaid üksikud näited. Euroopa ühtne turg tugineb väga liikuvale ja kättesaadavale tööjõule. Teiseks tõusis nende olukordade tõttu rohkem päevakorda vajadus analüüsida ja vähendada nii tehnoloogilist kui ka tööstuslikku strateegilist sõltuvust . ELi ja tema kaubanduspartnerite vastupanuvõime suureneb tänu sellele, et maailmaturud on avatud ja integreeritud üleilmsetesse väärtusahelatesse, mis aitab leevendada šokke ja hoogustada majanduse taastumist . COVID-19 pandeemia näitas, et häired üleilmsetes väärtusahelates võivad mõjutada teatavaid olulisi tooteid ja sisendeid, nagu meditsiinitarbed, mis on eriti olulised ühiskonna ja ELi majanduse jaoks. Kriisi üks peamisi õppetunde on paremini mõista Euroopa praegusi ja võimalikke tulevasi strateegilisi sõltuvusi. See on aluseks faktidel põhinevate, proportsionaalsete ja sihipäraste poliitikameetmete väljatöötamisele, et strateegiliste sõltuvustega tegeleda, kaitstes samal ajal avatud, konkurentsivõimelist ja kaubanduspõhist ELi majandust. EL näitab jätkuvalt, et ta eelistab rahvusvahelist koostööd ja dialoogi, samuti oma valmisolekut võidelda ebaausate tavade ja välisriikide subsiidiumide vastu, mis kahjustavad võrdseid tingimusi ühtsel turul. Lisaks näitas see enneolematu aasta, et rohe- ja digipöörde äriline põhjendus on tugevam kui kunagi varem . Keskpikas perspektiivis peab kogu äritegevus muutuma kestlikuks ning COVID-19 põhjustatud paljude traditsiooniliste suundumuste katkemine raputab vanu harjumusi ja kiirendab seega rohepööret. Jõupingutused, mille eesmärk on tagada kindel ja piisav juurdepääs konkurentsivõimelise hinnaga puhtale energiale kogu ühtsel turul, on keskse tähtsusega tagamaks, et EL oma tööstuse tugevaid külgi selle ülemineku ajal veelgi edendab. Kvalifitseeritud tööjõud on eduka ülemineku tagamisel, Euroopa tööstuse konkurentsivõime toetamisel ja kvaliteetsete töökohtade loomisel keskse tähtsusega. Digiüleminekul on majandustegevuse jätkumisel keskne osa ning see on märkimisväärselt ja olemuslikult muutnud äritegevuse viisi. Ülemineku kiirenedes on oht, et majandused, ettevõtted ja nende töötajad võivad kõrvale jääda. Digitaalsed ja keskkonnahoidlikud ärimudelid ja tehnoloogiad andsid üleminekuga juba alustanud ettevõtjatele eelise võrreldes nendega, kes seda ei teinud, ja muutuste esirinnas olevatel ettevõtjatel on jätkuvalt esimese turuletulija märkimisväärne eelis. Tarbijate suurenev teadlikkus üleminekust ja nõudlus selle järele on samuti võimalus, mida tuleb ära kasutada. Valmisolek muutusteks on suur. Meie eesmärk on jätkuvalt konkurentsivõimeline kestlikkus, mille teevad võimalikuks uued, sageli digitaalsed tehnoloogiad ja teenused. Ettevõtjad on kõige sobivamad otsustama, kuidas muutuda oma sektoris konkurentsivõimeliseks ja liidriks ning leida lahendusi oma probleemidele. Vajaduse korral peaks meie tööstuspoliitika saama kasu avaliku ja erasektori dünaamilisest partnerlusest ning uutest koostöövormidest era- ja avaliku sektori vahel, et kiirendada selliste uuenduslike lahenduste väljatöötamist, mida muidu ei saavutataks. Kaasava ülemineku jaoks on väga oluline hästi toimiv sotsiaaldialoog. -330200 218440 Tööstussuundumuste ja konkurentsivõime jälgimine Iga-aastases ühtse turu aruandes määratakse kindlaks rida peamisi tulemusnäitajaid, mis põhinevad avalikult kättesaadavatel andmeallikatel, et analüüsida majandusarengut ja jälgida saavutatud edusamme, keskendudes konkurentsivõimele, ühtse turu integratsioonile, VKEdele, rohe- ja digipöördele ning majanduse vastupanuvõimele. Peamised tulemusnäitajad annavad ka tulevikku suunatud ülevaate, mis põhineb investeeringutel ja kindlustunde näitajal, ning ülevaate ELi majanduse tulemuslikkusest, võrreldes seda rahvusvaheliste partneritega ja analüüsides tööstusökosüsteemide eripära. Nende näitajate analüüs, mida komisjon korrapäraselt teostab, võib aidata kujundada strateegilist seisukohta ELi majanduse suhtes, prognoosida probleeme ning anda teavet poliitiliste ja investeerimisotsuste tegemiseks. Kuigi kriisi mõju kestab kaua, on ELi majanduse taastumine alanud. Mitme tööstusökosüsteemi puhul on käive peaaegu juba saavutanud COVID-19-eelse taseme, isegi kui dünaamika jääb veidi tagasihoidlikuks. Positiivsed signaalid tulevad ka majandususalduse analüüsist, mis 2021. aasta aprillis näitab paranemist kõigis ökosüsteemides (vt joonis 1). Siiski on oluline jätkuvalt jälgida kõigi ökosüsteemide taastumise trajektoori. Tegelikult näitavad andmed, et kuigi riiklik sekkumine on olnud töötuse ja pankrottide vähendamisel tõhus, on järsult kasvanud koondamiste ja maksejõuetuse järsu suurenemise oht. Koostoimes olemasolevate järelevalvevahenditega (nt ühtse turu tulemustabel) jälgib komisjon ELi majanduse kui terviku konkurentsivõime põhinäitajaid, eelkõige: – ühtse turu integratsiooni , mis põhineb ELi-sisese kaubanduse või liikmesriikidevaheliste hinnaerinevuste näitajatel, et aidata hinnata soodsat ettevõtlus- ja innovatsioonikeskkonda edendavat poliitikat; – tootlikkuse kasvu , mis põhineb tööviljakusel; – rahvusvahelist konkurentsivõimet , mis põhineb ELi üleilmsel turuosal või ELi-välisel kaubandusel, et toetada eksporditurgudele avatud ja õiglase juurdepääsu poliitikat; – avaliku ja erasektori investeeringuid , mis põhinevad andmetel avaliku ja erasektori netoinvesteeringute osakaalu kohta SKPst, eelkõige et näitlikustada majanduse võimalikku ümberkujundamist kooskõlas rohe- ja digipöörde eesmärkidega; – teadus- ja arendustegevusse tehtavad investeeringuid , mis põhinevad avaliku ja erasektori teadus- ja arendustegevusse tehtavate kulutuste osakaalul SKPst, et toetada innovatsiooni. 0 0 Tööstussuundumuste ja konkurentsivõime jälgimine Iga-aastases ühtse turu aruandes määratakse kindlaks rida peamisi tulemusnäitajaid, mis põhinevad avalikult kättesaadavatel andmeallikatel, et analüüsida majandusarengut ja jälgida saavutatud edusamme, keskendudes konkurentsivõimele, ühtse turu integratsioonile, VKEdele, rohe- ja digipöördele ning majanduse vastupanuvõimele. Peamised tulemusnäitajad annavad ka tulevikku suunatud ülevaate, mis põhineb investeeringutel ja kindlustunde näitajal, ning ülevaate ELi majanduse tulemuslikkusest, võrreldes seda rahvusvaheliste partneritega ja analüüsides tööstusökosüsteemide eripära. Nende näitajate analüüs, mida komisjon korrapäraselt teostab, võib aidata kujundada strateegilist seisukohta ELi majanduse suhtes, prognoosida probleeme ning anda teavet poliitiliste ja investeerimisotsuste tegemiseks. Kuigi kriisi mõju kestab kaua, on ELi majanduse taastumine alanud. Mitme tööstusökosüsteemi puhul on käive peaaegu juba saavutanud COVID-19-eelse taseme, isegi kui dünaamika jääb veidi tagasihoidlikuks. Positiivsed signaalid tulevad ka majandususalduse analüüsist, mis 2021. aasta aprillis näitab paranemist kõigis ökosüsteemides (vt joonis 1). Siiski on oluline jätkuvalt jälgida kõigi ökosüsteemide taastumise trajektoori. Tegelikult näitavad andmed, et kuigi riiklik sekkumine on olnud töötuse ja pankrottide vähendamisel tõhus, on järsult kasvanud koondamiste ja maksejõuetuse järsu suurenemise oht. Koostoimes olemasolevate järelevalvevahenditega (nt ühtse turu tulemustabel) jälgib komisjon ELi majanduse kui terviku konkurentsivõime põhinäitajaid, eelkõige: – ühtse turu integratsiooni , mis põhineb ELi-sisese kaubanduse või liikmesriikidevaheliste hinnaerinevuste näitajatel, et aidata hinnata soodsat ettevõtlus- ja innovatsioonikeskkonda edendavat poliitikat; – tootlikkuse kasvu , mis põhineb tööviljakusel; – rahvusvahelist konkurentsivõimet , mis põhineb ELi üleilmsel turuosal või ELi-välisel kaubandusel, et toetada eksporditurgudele avatud ja õiglase juurdepääsu poliitikat; – avaliku ja erasektori investeeringuid , mis põhinevad andmetel avaliku ja erasektori netoinvesteeringute osakaalu kohta SKPst, eelkõige et näitlikustada majanduse võimalikku ümberkujundamist kooskõlas rohe- ja digipöörde eesmärkidega; – teadus- ja arendustegevusse tehtavad investeeringuid , mis põhinevad avaliku ja erasektori teadus- ja arendustegevusse tehtavate kulutuste osakaalul SKPst, et toetada innovatsiooni. Ühtse turu vastupanuvõime tugevdamine Ühtse turu parem kindlustamine kriiside vastu Ühtne turg on ELi kõige olulisem vara, mis pakub meie ettevõtetele kindlust, mastaape ja pääsu maailmaturule ning laialdase kättesaadavusega kvaliteetseid tooteid tarbijatele. Kuid seda vara ei saa võtta iseenesestmõistetavalt. Eelkõige pandeemia algusaegadel kannatasid ettevõtjad ja kodanikud piiride sulgemise, tarnehäirete ja ettearvamatuse all. Hoolimata olemasolevate ühtse turu töövahendite kasulikkusest näitas kriis, et neid saab hädaolukordi silmas pidades veelgi paremaks teha. Nagu president von der Leyen 2021. aasta veebruaris teatas , teeb komisjon ettepaneku ühtse turu erakorraliste meetmete paketi kohta, et pakkuda struktuurset lahendust kaupade ja teenuste kättesaadavuse ning vaba liikumise tagamiseks võimalike tulevaste kriiside kontekstis. See vahend peaks tagama suurema teabevahetuse, koordineerituse ja solidaarsuse, kui liikmesriigid kriisiga seotud meetmeid võtavad. See aitab leevendada negatiivset mõju ühtsele turule, tagades sealhulgas tõhusama juhtimise. Samuti peaks see looma mehhanismi, mille abil Euroopa saaks tegeleda kriitilise tähtsusega toodete nappusega, kiirendades toodete kättesaadavust (nt standardite kehtestamine ja jagamine, kiire vastavushindamine) ning tugevdades koostööd riigihangete alal. See viiakse kooskõlla asjakohaste poliitiliste algatustega, nagu peagi esitatav ettepanek luua ELi tervisealasteks hädaolukordadeks valmisoleku ja neile reageerimise asutus (HERA), transpordi ja liikuvusega seotud hädaolukorra lahendamise kava ning asjakohased rahvusvahelised tavad, mille eesmärk on lahendada hädaolukordi või tagada ja kiirendada eluliselt vajalike toodete kättesaadavust. Joonis SEQ Figure \* ARABIC 2 . Ühtse turu erakorraliste meetmete paketi põhielemendid Hästi toimiv ühtne turg majanduse taastumise kiirendajana Eelmisel aastal ilmnes jälle vajadus kõrvaldada püsivad ja märkimisväärsed tõkked, mis takistavad ühtse turu head toimimist . Hästi toimiva ühtse turu poole püüdlemine nõuab jätkuvaid jõupingutusi mitmel rindel: olemasolevate ühtse turu eeskirjade tõhusa järgimise pidev järelevalve; jätkuvad investeeringud tõhusamasse integratsiooni suurimaid võimalusi pakkuvates valdkondades; olemasolevate poliitiliste lähenemisviiside kohandamine, kui see on põhjendatud; vajaduse korral uued strateegiad (nt rohe- ja digipööre). Kuigi komisjon hindab oma iga-aastase ühtse turu aastaaruande raames korduvalt peamisi tõkkeid igas ökosüsteemis, väärib teenuste sektor erilist tähelepanu oma suuruse, kaupadega koosmõju ja ökosüsteemideülese olemuse tõttu. Uusi jõupingutusi piirangute ja tõkete kõrvaldamiseks tehakse eelkõige ühtse turu nõuete täitmise tagamise rakkerühma (SMET) ja muude asjakohaste meetmete kaudu. Viimastel aastatel on edusammud olnud liiga aeglased mitmes olulises valdkonnas, eelkõige teenuste valdkonnas. Teenuste direktiivi nõuete täitmise täielik tagamine aitab veenduda, et liikmesriigid täidavad oma praeguseid kohustusi, sealhulgas teatamiskohustust, et teha kindlaks ja kõrvaldada uued võimalikud regulatiivsed tõkked. Sellised äriteenused nagu inseneri-, arhitektuuri-, IT- ja õigusteenused moodustavad kuni 11 % ELi SKPst ning on ettevõtete jaoks olulised konkurentsivõimet mõjutavad tegurid. Siiski on nende puhul takistuseks piiravad siseriiklikud eeskirjad, näiteks ranged riiki sisenemise ja seal tegutsemise nõuded . Kuigi Euroopa kaupade standardid on toonud ettevõtjatele ja tarbijatele suurt kasu, suurendades kvaliteeti ja ohutust, parandades läbipaistvust, vähendades kulusid ja avades ettevõtjatele turge, moodustavad Euroopa teenuste standardid vaid ligikaudu 2 % kõigist standarditest. Teenuste standarditega kehtestatakse tehnilised nõuded, nt kvaliteedi-, toimivus-, koostalitlusvõime-, keskkonnakaitse-, tervisekaitse- või ohutusnõuded. Need võivad suurendada tarbijate usaldust ja Euroopa teenusteturge veelgi enam integreerida. Need võivad aidata ületada takistusi, mis on seotud paljude riiklike sertifitseerimisnõuetega. Komisjon uurib, missugust kasu võib tuua õigusakti ettepanek , millega reguleeritakse olulisi äriteenuseid, mida toetavad harmoneeritud standardid , alustades kõige asjakohasemate äriteenuste valdkondade hindamisest, kus harmoneeritud standardid võiksid anda lisaväärtust. Kuigi ELi õigusaktidega tagatakse lähetatud töötajate suhtes kogu ELis kohaldatavad kohustuslikud õigused ja töötingimused, rõhutatakse sidusrühmade tagasisides järjepidevalt töötajate lähetamisega seotud haldusprobleeme. Ettevõtjad leiavad, et inseneride või tehniliste töötajate saatmine teise liikmesriigi ettevõtetesse või lõppkasutajatele, näiteks ehituses, on tülikas. Komisjon jätkab koostööd liikmesriikidega, et tagada töötajate lähetamise direktiivi jõustamisdirektiivi nõuetekohane ülevõtmine ja rakendamine . Ilma et see kahjustaks õigusraamistikku ja sellega tagatud töötajate kaitset, teeb komisjon liikmesriikidega koostööd, et töötada välja ühtne elektrooniline vorm töötajate lähetamise deklareerimiseks. Selle ühtse digitaalse vormi võiks algselt kasutusele võtta vabatahtlikkuse alusel. Kriis on toonud esile ka tulemusliku turujärelevalve olulisuse, kuna liikmesriikide ametiasutused seisavad silmitsi üha suurema hulga nõuetele mittevastavate ja ohtlike toodetega. Nii oli see eelkõige mõnede suure nõudlusega isikukaitsevahendite ja meditsiiniseadmete puhul. Seetõttu on esmatähtis tõhustada ametiasutuste koordineerimist, investeeringuid, ressursse ja digiüleminekut nii ühtsel turul kui ka liidu piiridel. Komisjon toetab ja julgustab turujärelevalveasutusi kiirendama digiüleminekut toodete kontrollimisel ja andmete kogumisel ning kasutama tipptasemel tehnoloogiaid nõuetele mittevastavate ja ohtlike toodete kindlakstegemiseks, nagu on välja kuulutatud ühtse turu normide täitmise tagamise tegevuskavas. Investeerimine digiüleminekusse tooteohutust ja nõuetele vastavust käsitleva teabe puhul on oluline ka kaubeldavate toodete jälgitavuse ja kontrolli parandamiseks. Lisaks on vaja suurendada sihtotstarbelist suutlikkust, et tagada tulemuslik ja tõhus kontroll. Kõigis käesoleva strateegia kohastes meetmetes tuleb tähelepanu pöörata VKEdele, mis on eri ökosüsteemides innovatsiooni peamiseks vahendiks. Horisontaalselt võetakse seda arvesse, pöörates suuremat tähelepanu regulatiivsele koormusele komisjoni paremat õigusloomet käsitlevas läbivaadatud lähenemisviisis: ELi poliitikakujundamises on kasutusele võetud põhimõte „üks sisse, üks välja“, mis toob poliitikakujundajate suurema tähelepanu õigusaktide kohaldamise tagajärgedele ja kuludele, eriti VKEde puhul . VKEde strateegias rõhutas komisjon vajadust suurendada õiglust ettevõtjatevahelistes suhetes, et toetada VKEsid, kellel on suuremate organisatsioonidega läbirääkimispositsioonide asümmeetria tõttu suurem oht langeda ebaausate kaubandustavade ja -tingimuste ohvriks nii internetis kui ka väljaspool seda. Eelkõige näitas kriis e-kaubanduse tähtsust ja vajalikkust. Digiteenuste õigusaktis pakutakse esmakordselt välja ühised eeskirjad vahendajate kohustuste ja vastutuse kohta kogu ühtsel turul, mis avab võimalusi kõigile ettevõtjatele, sealhulgas VKEdele, ja tagab kõrgetasemelise kaitse kõigile kasutajatele. Samuti tehakse digiturgude õigusaktis ettepanek ühtlustatud eeskirjade kohta, milles määratletakse ja keelatakse teatavad digitaalsele sisule juurdepääsu kontrollijatena tegutsevate platvormide tavad, mis võivad takistada või aeglustada väärtuslike ja uuenduslike teenuste jõudmist tarbijani, selleks et digitaalsetel turgudel tõhusat konkurentsi ning eelkõige konkurentsile avatud ja õiglast veebiplatvormikeskkonda edendades tagada ühtse turu nõuetekohane toimimine. Komisjon kutsub kaasseadusandjaid üles õigusaktide kiireks vastuvõtmiseks aktiivsemalt tegutsema. Hilinenud maksmine süvenes kriisi ajal ja see paneb VKEdele lisakoormuse. ELi hilinenud maksmise jälgimisplatvorm , mis jälgib ebaõiglasi maksetavasid ja analüüsib, kuidas maksmisega hilinemine tarneahelas levib, laiendab oma praegust ehitusökosüsteemi alast tööd ka teistele. Makseviivitusi suurendavate ja sageli pikki vaidlusi põhjustavate ebaõiglaste maksetavadega tegelemiseks valmistab komisjon ette ja rakendab alternatiivseid vaidluste lahendamise katsekavasid. 2021. aastal finantssurve ja maksejõuetus tõenäoliselt suurenevad, kuna toetusi vähendatakse järk-järgult . Eelkõige võib VKEde puhul ilmneda ülemäärase finantsvõimenduse oht ja vajadus rekapitaliseerimise järele. Sagenevad pankrotid võivad märkimisväärselt mõjutada terveid tarneahelaid. Selleks on vaja koordineerida ja kavandada meetmeid, mis peavad olema proportsionaalsed eesseisvate väljakutsetega. Komisjon on kindlalt otsustanud kaasata märkimisväärseid investeeringuid ning InvestEU VKEde komponendi kaudu võiks 2023. aasta lõpuks olla tehtud 45 miljardi euro väärtuses investeeringuid VKEdesse. Selleks et aidata vähendada VKEsid mõjutavat maksevõimeriski , hõlbustab komisjon heade tavade vahetamist meetmete ja stiimulite kohta, mida mitu liikmesriiki on võtnud elujõuliste ettevõtete toetamiseks. Komisjon töötab InvestEU finantstoodete kaudu välja sihtotstarbelist kapitalitoetust VKEdele ning kutsub liikmesriike üles panustama kogu ELi hõlmavatesse jõupingutustesse. REACT-EU pakub VKEdele ka sihtotstarbelist toetust. Liikmesriikidel on mitmeid võimalusi anda riiklike toetuskavade raames omakapitalitoetust, et tugevdada uuenduslike VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate maksevõimet ja kasvu kooskõlas riigiabi eeskirjadega, sealhulgas riigiabi ajutise raamistikuga. Näiteks hõlmavad need kavad avaliku sektori tagatiste andmist erainvesteerimisfondidele, vastavalt põhimõttele, et riik annab tagatise erarahastamise kaasamiseks, mitte ei anna ise kapitali. Teise võimalusena võivad liikmesriigid otsustada anda teatavaid tagasimakstavaid vahendeid, mille võib hiljem muuta toetusteks, sõltuvalt äriühingute taastumisest ja tagasimaksevõimest. Komisjon jätkab edusammude tegemist ühtse kapitalituru loomisel. Näiteks kiirendab komisjon tööd VKEde omakapitali rahastamise valdkonnas, sealhulgas laiendades toetust kapitali suurendamisele, strateegilistele investeeringutele ja esmastele avalikele pakkumistele. See käivitab investeeringud keskkonnahoidlikkuse ja digitehnoloogiasse VKEde kõigis eluetappides, alates idufirmadest kuni kasvu- ja laienemisetapini ning kuni avalikele turgudele sisenemiseni. Uus esmase avaliku pakkumise avaliku ja erasektori fond toetab VKEsid ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjaid nii noteerimisprotsessi ajal kui ka hiljem. . EIP grupp avaldab huvitatud fondivalitsejatele osalemiskutsed 2021. aasta teises pooles. Õigluse ja majanduskasvu tagamisel on oluline roll ka maksustamisel: tulevases teatises „Ettevõtete maksustamine 21. sajandil“ esitatakse konkreetsed kavad mõlema eesmärgi toetamiseks, sealhulgas konkreetsed meetmed VKEde jaoks. ELi konkurentsipoliitikal on oluline roll võrdsete võimaluste säilitamisel ning see on üks meie suurimaid eeliseid, et tagada ühtne turg, mis toetab ettevõtete innovatsiooni ja kasvu. Konkurentsi säilitamine ühtsel turul aitab suurendada meie ettevõtete vastupanu- ja konkurentsivõimet üleilmsetel turgudel. Komisjon jätkab ka riigiabi ajutise raamistiku (pikendatud 2021. aasta lõpuni) kohaldamise ja COVID-19ga seotud riigiabimeetmete rakendamise jälgimist, vaadates selle läbi, et kriisiolukorra toetusmeetmed järk-järgult kaotada, kui olukord seda võimaldab, vältides samal ajal nn kaljuefekti. TÄHTSAIMAD MEETMED AJASTUS Ühtse turu erakorraliste meetmete pakett 2022. a I kv Ühtse turu aastaaruanne kord aastas Töötajate lähetamise deklaratsiooni võimalik ühine elektrooniline vorm/mall; 2022. a I kv ELi ja imporditud toodete ühtse turujärelevalve tugevdamine 2022. a IV kv Programmi „InvestEU“ raames VKEde toetamiseks kapitalitoetuse ja omakapitali kaudu rahastamise valdkonnas tehtav töö kestab Sõltuvuste kõrvaldamine: avatud strateegiline autonoomia praktikas Avatus kaubandusele ja investeeringutele on ELi kui suure importija ja eksportija tugevus ning majanduskasvu ja vastupanuvõime allikas. Sellest hoolimata mõjutas COVID-19 negatiivselt üleilmseid tarneahelaid ja põhjustas Euroopas kaupade nappust. Nagu rõhutati 2020. aasta tööstusstrateegias, peab EL parandama oma avatud strateegilist autonoomiat olulistes valdkondades . Kriis tõi veelgi rohkem esile vajaduse tugevdada ELi võimet kriisidega toime tulla ja sobilikul viisil käituda . Eriti problemaatilised olid tervishoiu ökosüsteemi tarneahela häired, mille põhjustasid suurenev nõudlus ning varustuse ja tööjõu nappus, hoolimata ELi proaktiivsetest meetmetest, mille eesmärk oli tagada (üleilmsete) veomarsruutide ja tarneahelate jätkuv avatus ja maksimaalne turvalisus. Hiljutisemad probleemid, näiteks autotööstuse pooljuhtide nappus, toovad esile Euroopa muid konkreetseid sõltuvusi. Pandeemia suurendas seda teadlikkust ja selle tulemusena vaatasid näiteks Ameerika Ühendriigid läbi oma seisukohad üleilmsete väärtusahelate asjus. ELil on ka olulisi tugevusi ja võimekusi. Kuigi ELi sõltub teatavates valdkondades välisriikidest, sõltuvad muud riigi omakorda EList („pöördsõltuvused“). Vastastikused sõltuvused võivad olla üleilmsetes väärtusahelates stabiilsuse allikas. EL jagab välissõltuvusi ka oma partneritega („ühised sõltuvused“). Need võimaldavad suurendada koostööd sama mõtteviisiga partneritega, et leida ühiselt kasulikud lahendused. Meie strateegiliste sõltuvuste ja võimekuste kaardistamine Mõned häired olid Euroopale üllatuseks ja näitasid vajadust olla paremini kursis strateegiliste sõltuvustega , viisidega, kuidas need võivad tulevikus tekkida, ning sellega, mil määral need ELi haavatavaks muudavad. Need strateegilised sõltuvused mõjutavad ELi põhihuve, eelkõige tervishoiu, julgeoleku ja ohutuse ning rohe- ja digipöörde jaoks olulistele sisenditele ja olulisele tehnoloogiale juurdepääsu saamise puhul. Komisjon on Euroopa Ülemkogu taotluse alusel teinud kaubandusandmete alt-üles analüüsi, mis annab esimest teavet kõnealuste probleemide ulatuse kohta. Analüüsi käigus tehti ELi imporditava 5 200 toote hulgast kindlaks 137 tundlikesse ökosüsteemidesse kuuluvat toodet (mis moodustavad 6 % ELi kaubaimpordi koguväärtusest), mille puhul EL sõltub suurel määral välisriikidest, peamiselt energiamahukates tööstusharudes (näiteks toorained ) ja tervishoiu ökosüsteemides (näiteks ravimite toimeained) ning rohe- ja digipöörde toetamiseks vajalikud muud tooted. Ligikaudu pool neist toodetest, millest EL sõltub, imporditakse Hiinast, seejärel Vietnamist ja Brasiiliast. Kuid 34 toodet (mis moodustavad 0,6 % ELi kaubaimpordi koguväärtusest) võivad olla haavatavamad, võttes arvesse, et neid on keeruline täiendavalt mitmekesistada ja ELi toodanguga asendada. Ligikaudu 20 neist toodetest on energiamahukate tööstusharude ökosüsteemi toorained ja kemikaalid ning enamik ülejäänud tooteid kuulub tervishoiu ökosüsteemi (näiteks ravimite toimeained ja muud tervishoiutooted). Analüüs tõi esile ka probleeme ja sõltuvusi tipptehnoloogia, näiteks pilvandmetöötluse ja mikroelektroonika valdkonnas, mis on peamiselt seotud üleilmse turu struktuuriga. Nende 137 kindlaks tehtud toote osakaal ELi impordiväärtusest, mida kasutatakse tundlikes ökosüsteemides ja mille puhul EL sõltub välisriikidest, lähtuvalt päritolust Allikas: Euroopa Komisjon lähtuvalt BACI andmebaasist Analüüsis tuuakse esile ka probleem, mis seisneb ühtse turu piires esinevates võimalikes sõltuvustes, mis on seotud tegevuse koondumisega üksikute ettevõtjate tasandil. Neil juhtudel võib kõnealuste sisemiste sõltuvusega seotud võimalike riskide maandamisel olla oluline roll ELi konkurentsipoliitikal ja nõuete täitmise tagamisel, mis kindlustavad turgude jätkuva avatuse ja konkurentsivõime. Käesolevale ajakohastusele lisatud komisjoni talituste töödokumendis on esitatud kuus strateegiliste valdkondade süvaanalüüsi, mis käsitlevad tooraineid, patareisid/akusid, ravimite toimeaineid, vesinikku, pooljuhte ning pilve- ja servatehnoloogiat ning milles esitatakse lisateavet strateegiliste sõltuvuste päritolu ja mõju kohta. Komisjon suhtleb liikmesriikide, tööstusvaldkonna ja sotsiaalpartneritega, sh kasutab tööstusfoorumi toetust või ravimite varustuskindluse struktuurset dialoogi ning ravimistrateegiat, et süvendada seda analüüsi ja kindlaks tehtud strateegilisi sõltuvusi veelgi vähendada. Komisjon algatab olulistes valdkondades (sh rohe- ja digipöörde jaoks olulised tooted, teenused ja tehnoloogia , näiteks taastuvad energiaallikad, energia salvestamine ja küberturvalisus) potentsiaalsete sõltuvuste süvaanalüüside teise etapi . Lisaks sellele hõlmab komisjoni elutähtsa tehnoloogia vaatluskeskuse kaudu kasutatav seiresüsteem ja korrapärase läbivaatamise protsess nii praegusi sõltuvusi kui ka tulevaste (tehnoloogiliste) sõltuvuste riske. Strateegiliste sõltuvuste vähendamise ja vältimise meetmepaketi koostamine Enamikel juhtudel saab tööstus oma ettevõtluspoliitika ja -otsuste kaudu ise kõige paremini parandada vastupanuvõimet sõltuvustele, mis võivad põhjustada haavatavusi, ning neid vähendada, sh tarnijate mitmekesistamise, ümbertöödeldud toorainete suurema kasutamise ja muude sisendmaterjalidega asendamise teel. Siiski esineb olukordi, kui tootmise või allikate koondumine ühte geograafilisse piirkonda ei võimalda kasutada alternatiivseid tarnijaid. Komisjon määrab strateegiliselt olulistes valdkondades kindlaks avaliku poliitika meetmed, mis võivad aidata tööstusel vähendada neid sõltuvusi ja suurendada strateegilist võimekust: mitmekesistades pakkumist ja nõudlust, tuginedes võimaluse korral eri kaubanduspartneritele ning varudes kaupa ja tegutsedes autonoomselt, kui see on vajalik. See tegevus peaks üldjuhul põhinema lähtuvalt ökosüsteemi vajadustest ja kindlaks tehtud riskidest sihipärasel ja proportsionaalsel meetmete komplektil . Komisjon teeb tihedat koostööd asjaomaste sidusrühmadega, et teha kindlaks meetmed, mis tugevdavad ELi positsiooni üleilmsetes väärtusahelates, sh tugevdades ja mitmekesistades väliskaubandust ning luues uusi võimalusi väikeste ja keskmiste tuludega riikidele. Ringmajanduse suurem kasutamine ja parem ressursitõhusus aitavad samuti kaasa sõltuvuste vähendamisele ja vastupanuvõime suurendamisele. Lisaks sellele peaksid need meetmed võimaldama ELil tugevdada oma võimekust, tuginedes avatud ja konkurentsivõimeliste turgudega täielikult toimiva ühtse turu tugevustele. EL kasutab oma tugevaid suhteid lähimate naabritega, eelkõige nendega, kes juba osalevad ELiga õigusnormide lähendamises. Nagu on märgitud komisjoni kaubanduspoliitika läbivaatamise dokumendis, mitmekesistab komisjon valmiduse suurendamiseks rahvusvahelisi tarneahelaid ning sõlmib rahvusvahelisi partnerlusi . Valdkondades, milles ELil on oma partneritega ühised sõltuvused, võib EL otsustada koondada ressursid ning luua tugevamad ja mitmekesisemad alternatiivsed tarneahelad meie lähimate liitlaste ja partneritega. Atlandi-ülesed suhted ning laienemis- ja naabruspoliitika on nende meetmete alus, nagu ka vabakaubanduslepingud muude partnerite ja kaubandusblokkidega. Esimesel juhul võib koostööplatvormina kasutada kavandatud ELi-USA kaubandus- ja tehnoloogianõukogu. Komisjon uurib ka põhjalikumalt pöördsõltuvusi ja kaardistab valdkonnad, milles muud riigid EList sõltuvad. EL saab teha poliitikameetmete võtmisel paremaid otsuseid, kui neid sõltuvusi paremini mõistetakse. Komisjon toetab ka edaspidi tööstusliite strateegilistes valdkondades, kus need on kõige parem vahend vastasel juhul stagneeruva tegevuse arendamiseks ning kus need aitavad meelitada erasektori investoreid arutama uusi äripartnerlusi ja -mudeleid avatud, läbipaistval ning konkurentsieeskirjadele täielikult vastaval viisil ning kui need võimaldavad innovatsiooni ja luua kvaliteetseid töökohti. Komisjon pöörab eritähelepanu liitude, idufirmade ja VKEde kaasamisele. Need liidud peaksid täiendama avaliku ja erasektori partnerlusi ning tagama ulatusliku ja avatud platvormi, mis võimaldab koostada konkreetsete ökosüsteemide strateegilisi tegevuskavasid ja tõhusamalt koordineerida nende teadusuuringuid, arengut ja innovatsiooni käsitlevaid tehnoloogiaalaseid investeerimiskavasid Kuuest valdkonnast, mille kohta komisjon käesolevas teatises süvaanalüüsid esitab, on komisjon juba loonud tööstusliidud kolmes: toorained, patareid/akud ja vesinik. Tuginedes sellele positiivsele kogemusele valmistub komisjon looma digitaalvaldkonnas kaks liitu, millest on juba antud teada uues tööstusstrateegias ning digikümnendi teatises: protsessori- ja pooljuhitehnoloogia liit ning tööstusandmete ning serva- ja pilvetehnoloogia liit. Need liidud ühendavad mitmesugused sidusrühmad ja aitavad seeläbi saavutada olulisi ELi poliitikaeesmärke mikroelektroonika valdkonnas ning tugevdada Euroopa tööstuse positsiooni üleilmsel pilv- ja servandmetöötluse turul, võttes eelkõige arvesse seaduspära, et andmetöötlusvõimekuse jaotamine ja detsentraliseerimine suureneb, ning vajadust võimaldada liidupõhist ja müüjast sõltumatut pilve ökosüsteemi. Komisjon kaalub ka: i/ kanderakettide liidu loomist, et koondada kõik suured ja väiksed osalejad eesmärgiga tagada ELile kogu maailmas konkurentsivõimeline, kulutõhus ja autonoomne kosmosele juurdepääs; ning ii/ heiteta lennunduse liidu loomist, et tagada õhusõidukite murranguliste süsteemide (nt vesiniku või elektri jõul töötavad õhusõidukid) turuvalmidus, kasutades praegu algatuse Clean Sky raames tehtavaid investeeringuid ning panustades Euroopa 2050. aastaks kliimaneutraalsuse saavutamise eesmärki, täiendades praegu kaalumisel oleva taastuvallikatest toodetud ja vähese CO 2 -heitega kütuste liidu tegevust. Komisjon toetab ka edaspidi liikmesriikide jõupingutusi üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide kaudu avaliku sektori ressursside koondamisel valdkondades, kus turg üksinda murrangulist innovatsiooni ei võimalda, näiteks akude/patareide ja mikroelektroonika valdkonnas. Liikmesriigid ja ettevõtjad on väljendanud ühiselt huvi täiendavates üleeuroopalist huvi pakkuvates tähtsates projektides osalemise vastu, näiteks järgmise põlvkonna pilvetehnoloogia, vesiniku, vähese CO 2 heitega tööstuse ja ravimite valdkonnas, ning tipptasemel pooljuhte käsitlevas teises üleeuroopalist huvi pakkuvas tähtsas projektis osalemise vastu. Komisjon käsitleb neid projektikavasid põhjalikult ning kui kriteeriumid on täidetud, siis liitub nendega, kui projektitähtpäev kätte jõuab. Asjakohastel juhtudel, näiteks patareide/akude puhul, saavad tööstuslidud aidata neid üleeuroopalist huvi pakkuvaid tähtsaid projekte ette valmistada. ELi eelarvest saab samuti toetada investeeringuid strateegiliselt olulistes valdkondades. Näiteks võivad riiklikud taaste- ja vastupidavuskavad sisaldada programmi „InvestEU“ raames liikmesriikide osade jaoks ette nähtud makseid ning liikmesriigid võivad kasutada osa oma riiklikest eraldistest nendesse sektoritesse investeerimiseks. Strateegilised sõltuvused võivad mõjutada eriti suurel määral VKEsid , alates suurematest tegevuse ümberkorraldamise kuludest kuni elujõuliste idufirmade kogukondade ja väikeste innovatiivsete teenuseosutajate puudumiseni. 2021. aastal võtavad Euroopa ettevõtlusvõrgustik ja Euroopa klastrite koostööplatvorm, mille kombineeritud eelarve on ühtse turu programmi alusel 61 miljonit eurot, tugevdatud meetmeid, et aidata VKEdel tulla toime häirete ja haavatavustega või mitmekesistada tegevust, viies nad kokku uute kohalike ja piiriüleste partneritega ning suurendades seeläbi VKEde vastupanuvõimet. Digitaalsed lahendused, näiteks tööstuse tootmise andmeruumid, tagaksid samuti paindlikumad tarneahelad. Maailmas tehnoloogia valdkonnas juhtpositsiooni omamisega kaasneb juhtpositsioon standardite kehtestamisel ning koostalitlusvõime tagamisel . Üleilmne lähenemine, mis seisneb samade rahvusvaheliste standardite kasutuselevõtus, aitab vähendada kohanemiskulusid ning tugevdab ELi ja üleilmseid väärtusahelaid. Selleks et EL saaks säilitada oma mõjuvõimu üleilmsete standardite kehtestamisel peab ühtse turu tuumaks olev ELi standardimissüsteem toimima paindlikult ja tõhusalt. Olenemata sellest, kas tegemist on vesiniku, patareide/akude, avamere tuleenergia, ohutute kemikaalide, küberturvalisuse või andmeruumiga, vajab meie tööstus õigel ajal Euroopa ja rahvusvahelisi standardeid, mis on rohe- ja digipöörde alus. Nende oluliste prioriteetsete standardite puhul maailmas juhtpositsiooni omandamine on kriitilise tähtsusega ka ELi tööstusvaldkondade konkurentsi- ja vastupanuvõime tagamiseks. Komisjon tutvustab standardimise strateegiat. Strateegia toetab standardimise valdkonnas Euroopa huvide kindlamat kehtestamist (ELis ja kõikjal maailmas) ning avatud koostööd teistega teatavates vastastikust huvi pakkuvates valdkondades (näiteks Ameerika Ühendriikide ja Kandaga tehisintellekti seaduspärase ja eetilise kasutamise valdkonnas). Selles kontekstis hindab komisjon, kas nende eesmärkide saavutamiseks on vaja muuta standardimismäärust. Komisjoni ja Euroopa standardiorganisatsiooni ühine töögrupp määrab kindlaks kokku lepitud lahendused, et võtta kiiresti vastu need ülioluliseks peetavad standardid. Komisjon pöörab ka eritähelepanu tööstusökosüsteemide rohe- ja digipööret toetavate standardite vajaduse prognoosimisele. Euroopa ettevõtetele tuleb tagada kõikjal maailmas ja ühtsel turul võrdsed tingimused. ELi konkurentsi- ja kaubanduspoliitika peavad jätkuvalt kehtestama ennast ebaausate ja sunnimeetmeid kasutavate tavade suhtes, soodustades üleilmsete ühiste probleemide lahendamiseks rahvusvahelise koostöö kasutamist. Komisjon teeb koos käesoleva teatisega ettepaneku õigusakti kohta, mis käsitleb välisriigi subsiidiumide võimalikku moonutavat mõju ühtsel turul. Ta veendub, et välisriikide valitsuste poolt ettevõtjatele, kes soovivad omandada ELi ettevõtte või osaleda riigihankes, antavad võimaliku moonutavat mõjuga subsiidiumid ei jää enam kontrolli alt välja. Komisjon maandab ka edaspidi meie kaubanduspartnerite moonutava mõjuga tööstuslike subsiidiumide mõju. Hangete kaudu tehtavad avaliku sektori kulutused moodustavad igal aastal 14 % ELi SKPst. Euroopa riigihangete raamistik saab aidata tugevdada ettevõtete konkurentsivõimet, muu hulgas kasutades strateegilisi kriteeriume eelkõige keskkonnahoidlike, sotsiaalselt vastutustundlike ja innovatsioonihangete puhul, tagades samal ajal läbipaistvuse ja konkurentsivõime. Samuti on oluline suurendada digilahenduste innovatsioonihankeid ning teadus- ja arendustegevuse hankeid . Lisaks sellele töötab komisjon välja suunised selle kohta, kuidas kasutada riigihankeid tulemuslikult, et tugevdada oluliste ökosüsteemide vastupanuvõimet, kasutades meetmepaketti, mis aitab avaliku sektori ostjatel teha kindlaks ja maandada strateegilisi tarneriske ja -sõltuvusi ning mitmekesistada tarnijabaasi. TÄHTSAIMAD MEETMED AJASTUS Võetakse vastu ettepanekud, et tegeleda välisriikide subsiidiumide võimaliku moonutava mõjuga ühtsel turul 2021. aasta mai Vaadatakse korrapäraselt läbi strateegilised sõltuvused ja tehakse strateegiliste sõltuvustega seotud riskide seiret Alates 2021. aastast Uuritakse rahvusvahelise partnerluse ja koostöö võimalusi strateegiliste sõltuvuste vähendamiseks Alates 2021. aastast Luuakse protsessori- ja pooljuhitehnoloogia ning tööstusandmete, pilve- ja servatehnoloogia liit 2021. aasta teine kvartal Tugevdatakse meetmeid VKEde tarneahela häirete ja haavatavuste valdkonnas 2021. aasta neljas kvartal Võetakse vastu standardimisstrateegia 2021. aasta kolmas kvartal Esitataks suunised riigihangete puhul strateegiliste sõltuvuste kindlakstegemise ja vähendamise kohta 2022. aasta esimene kvartal Rohe- ja digipöörde kiirendamine 2020. aasta tööstusstrateegias esitati loetelu meetmetest, mille eesmärk on toetada ELi tööstuse rohe- ja digipööret ning millest mitmed on juba võetud, kuid pandeemia on märkimisväärselt mõjutanud selle ülemineku kiirust ja ulatust. Nüüd on selgem kui kunagi varem, et kestlikkusele ja digitaaltehnoloogiale üleminekule keskenduvad ettevõtted on tõenäoliselt teistest edukamad. Seetõttu on ettevõtete digipööre üks digikompassi neljast peamisest punktist. Üleminekujuhiste loomine koos teistega asjakohastes tööstusökosüsteemides Ühtse turu 2021. aasta aruandes esitatakse 14 tööstusökosüsteemi siiani kindlaks tehtud probleemide esimene analüüs , aga ka rohe- ja digipöörde saavutamiseks ning vastupanuvõime suurendamiseks juba tehtud ümberkujundavate algatuste analüüs . Selle näitlikustamiseks käsitleb puhta ja konkurentsivõimelise Euroopa terase alane komisjoni talituste töödokument üksikasjalikult, mida tähendab rohe- ja digipööre selles sektoris, ning selgitab, kuidas ELi poliitikameetmed toetavad tööstust ülemineku juhtimisel. Need analüüsid saavad aidata luua vajaduse korral partnerluses tööstuse, avaliku sektori asutuste, sotsiaalpartnerite ja muude sidusrühmadega ökosüsteemide üleminekujuhiseid . Üleminekujuhised annavad parema „alt-üles“ ettekujutuse rohe- ja digipöördeks vajalike meetmete ulatusest, kulust, pikaajalistest eelistest ja tingimustest kõige olulisemates ökosüsteemides ning seejärel saab luua kestlikku konkurentsivõimet soodustava praktilise kava. Selles kavas tuleks võtta arvesse asjasse puutuvaid sisendeid, näiteks tööstustehnoloogia tegevuskavasid, millest anti teada teatises Euroopa teadusruumi kohta ning mis töötati välja tsiviil-, kaitse- ja kosmosetööstuse vahelist sünergiat käsitleva tegevuskava alusel . Esmatähtsaks tuleks pidada ökosüsteeme ja valdkondi, millel on kõige rohkem raskusi kliima- ja kestlikkuseesmärkide saavutamisel ning digipöördes osalemisel ning mille konkurentsivõime sellest oleneb, näiteks energiamahukad tööstusharud (sh keemia- ja terasesektor), ning ehitussektorit ja kriisist suurel määral mõjutatud valdkondi, millel aitaks kiirem rohe- ja digipööre kiiremini taastada (näiteks turism ja liikuvus ). Rohe- ja digipöörde ärilise põhjendatuse toetamine ELi tööstus on võtnud omaks rohe- ja digipöördest tulenevad probleemid ja võimalused. Tööstus on valmis investeerima, aga soovib ennustatavust ja tegeliku ärilist põhjendatust koos sidusa ja stabiilse õigusraamistikuga, juurdepääsuga võimekustele ja taristule, innovatsiooni ja kasutuselevõtu jaoks antava rahastamisega, toorainetega ja vähese CO 2 heitega energiaga, kliimaneutraalsuse nõudluspoolsete meetmetega, ringlustoodete ja õigete oskustega. Need on konkurentsivõimelise ülemineku eeldused. ELi vahetu võimalus seda ärilist põhjendatust toetada seisneb taastemeetmetes . ELi eelarvet, taasterahastatut „NextGenerationEU“ ning eelkõige taaste- ja vastupidavusrahastut tuleks kasutada selleks, et kiirendada Euroopa taastumist ning suurendada rohe- ja digipöördes osalemist. Arvestades, et riiklikud taaste- ja vastupidavuskavad on liikmesriikide jaoks väga olulised, nende rakendamiseks vajalike investeeringute maht on väga suur ning neil on potentsiaali luua töökohti ja majanduskasvu ning saada kasu rohe- ja digipöördest, soovitab komisjon liikmesriikidel tungivalt lisada oma kavadesse teatavate juhtalgatuste valdkonnas tehtavad investeeringud ja reformid. Komisjon hindab praegu põhjalikult riiklikke kavasid ja jälgib nende rakendamist, et tagada eelkõige rahastamisest vähemalt 37 % suunamine keskkonnahoidlikele investeeringutele ning vähemalt 20 % suunamine digitaaltehnoloogiale üleminekule. VKEde keskkonnahoidlikke ja digiinvesteeringuid rahastatakse mitmetest riiklikest taaste- ja vastupidavuskavadest. Aastatel 2021–2027 panustavad ühtekuuluvuspoliitika vahendid suurel määral ELi majanduse rohe- ja digipöördesse. Taaste- ja vastupidavuskavad annavad enneolematu võimaluse ühendada jõud mitut riiki hõlmavate projektide raames , et suurendada kriitilise tähtsusega võimekust digitaal- ja keskkonnavaldkonnas. Teatavad liikmesriigid on andnud teada oma kavatsusest lisada oma riiklike kavade eelnõudesse mitut riiki hõlmavad projektid . Need projektid võiksid kiirendada hädavajalikke investeeringuid vesiniku, 5G-koridoride, ühise andmetaristu ja ühiste andmeteenuste, kestliku transpordi, plokiahela ja Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuste valdkonnas. Komisjon hindab võimalikke tõhusaid mehhanisme rakendamise kiirendamiseks, näiteks mitut riiki hõlmavaid projekte, mis võimaldavad eelkõige liikmesriikide ja ELi rahastamise kombinatsioone . Konkurentsieeskirjade ja eelkõige riigiabi eeskirjade täitmise tagamine aitab veenduda, et taastumise jaoks eraldatud avaliku sektori vahendid ei asenda erasektori investeeringuid, vaid soodustavad neid. Komisjon teostab praegu ELi konkurentsieeskirjade põhjalikku läbivaatamist , et need sobiksid eurooplaste huvides rohe- ja digipöörde toetamiseks ajal, kui üleilmne konkurentsikeskkond olemuslikult muutub. Keskkonna- ja energiaalaste riigiabi eeskirjade läbivaatamine võimaldab liikmesriikidel toetada ettevõtteid nende tootmisprotsesside CO 2 heite vähendamisel ning keskkonnahoidlikuma tehnoloogia kasutusele võtmisel rohelise kokkuleppe ja uue tööstusstrateegia kontekstis. Üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide alased riigiabi eeskirjad aitavad ergutada piiriüleseid investeeringuid murrangulisse innovatsiooni, kui turg üksinda ei ole valmis seda riski võtma ja ainult juhul, kui selge turutõrke kõrvaldamisest tekkiv positiivne mõju kaalub üles ühtse turu moonutamise riski. Kuigi kehtiva üleeuroopalist huvi pakkuvaid tähtsaid projekte käsitleva teatise hiljutine hindamine näitas, et selle sätted toimivad hästi, oleks vaja teatavaid sihipäraseid kohandusi, sh et suurendada veelgi avatust ja soodustada VKEde osalemist ning esitada suuniseid riigieelarvete ja ELi programmide vahendite koondamise kriteeriumide kohta. Uued regionaalabi suunised võimaldavad liikmesriikidel aidata kõige ebasoodsamas olukorras piirkondadel teistele järele jõuda ja vähendada ebakõlasid ning toetada üleminekupiirkondi ja piirkondi kus esinevad struktuursed probleemid, tagades samal ajal liikmesriikidele võrdsed võimalused. Komisjon analüüsib lairibaühenduse jaoks antavat riigiabi käsitlevate suuniste hindamise käigus, kas need on otstarbekohased ning kooskõlas hiljutiste tehnoloogia ja turu muutustega ja võimaldavad täielikult toetada ELi eesmärke lairibataristu kasutuselevõtul kooskõlas muu hulgas gigabitiühiskonda ja digikümnendit käsitlevates teatistes kehtestatud poliitikaeesmärkidega. Praegu toimuv ettevõtetevaheliste horisontaalsete kokkulepete suhtes kohaldatavate konkurentsieeskirjade läbivaatamine hõlmab muu hulgas küsimusi, mis on rohe- ja digipöörde jaoks määrava tähtsusega, näiteks teadus- ja arendustegevuse kokkuleppeid, ning selle tulemusena esitatakse suunised nn kestlikkuse kokkulepete ja konkurentsi soodustavate andemete jagamise ja koondamise kokkulepete kohta. Samal moel on praegu toimuva vertikaalsete kokkulepete grupierandi määruse ja vertikaalsete suuniste läbivaatamise eesmärk viia kohaldatavad eeskirjad paremini kooskõlla uue turuolukorraga, eelkõige e-kaubanduse ja veebimüügi kasvuga, ning esitada ettevõtetele neis küsimustes ajakohaseid suuniseid. Samuti vaadatakse läbi turu mõistet käsitlevat teatist , võttes arvesse selliseid muutusi nagu digitaaltehnoloogiale üleminek ja üleilmastumine. Komisjon on määranud kaubanduspoliitika läbivaatamise tulemusena kindlaks kava, kuidas kaubanduspoliitika saab võimalikult palju rohe- ja digipöördele kaasa aidata. EL kasutab kaubandus- ja investeerimislepingute rakendamisele keskendudes kogu kehtivate kaubanduslepingutega võimaldatavat paindlikkust, et tagada nende otstarbekohasus ning reageerida rohe- ja digipöördega seotud uutele väljakutsetele. Komisjon koostab keskkonnahoidliku majanduse taastamise toetamiseks uuendatud kestliku rahanduse strateegiat ja äriühingu kestliku üldjuhtimise alast seadusandlikku algatust, millega kehtestatakse ettevõtete hoolsuskohustus. Lisaks sellele kaasneb keskkonnahoidlikele investeeringutele antava toetusega keskkonnahoidliku rahastamise uute standardite väljatöötamine. Enne 2021. aasta suvepuhkust esitab komisjon paketi „ Eesmärk 55 “, mis hõlmab 2030. aasta kliima- ja energiapaketi oluliste vahendite sidusat läbivaatamist, et saavutada eesmärk muuta Euroopa 2050. aastaks kliimaneutraalseks. Komisjon tutvustab valitud sektorite jaoks süsinikdioksiidi piirimaksu mehhanismi , et võtta paremini arvesse kasvuhoonegaaside heite ülekandumise riski, täielikus kooskõlas WTO reeglitega. Kuni täielikult toimivate alternatiivsete meetmete kasutuselevõtuni tuleks jätkuvalt kasutada olemasolevad vahendeid üleilmse mõjuga energiamahukate tööstusharude kasvuhoonegaaside heite ülekandumise riski maandamiseks. Võttes arvesse CO 2 heite maksustamise eri lähenemisviise kõikjal maailmas, suhtleb komisjon ka edaspidi ELi rahvusvaheliste partneritega, et luua alus selles valdkonnas tehtavale koostööle. Programm „Euroopa horisont“ koos selle kõigi vahenditega (partnerlused , Euroopa Innovatsiooninõukogu ning Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut) toetab järgmise põlvkonna üleeuroopalist innovatsiooni ökosüsteemi rohe- ja digipöörde huvides. Innovatsioonifondist antakse ka edaspidi kriitilise tähtsusega toetust innovatiivse vähese CO 2 heitega tehnoloogia ärilisele tutvustamisele mitmes sektoris. Komisjon kaalub läbivaadatud heitkogustega kauplemise süsteemi ettepanku raames ettepaneku tegemist CO 2 heite hinnavahelepingute Euroopa lähenemisviisi kohta , kasutades heitkogustega kauplemise süsteemist saadud tulusid ja täiendades innovatsioonifondist antava toetuse muid vorme. Praegu investeeritakse ELis taastuvatesse energiaallikatesse, energia salvestamisse, võrkudesse, omavahelistesse ühendustesse ja tööstuse ümberkujundamisse liiga aeglaselt . Selleks et rohepööre tagaks tõeliselt kestliku konkurentsivõime, peab tööstus saama kasutada väga suures koguses taskukohast ja vähese CO 2 heitega elektrit ning selleks tuleb teha täiendavaid jõupingutusi. Komisjon teeb koostööd liikmesriikidega, et nad seaksid kõrgemad eesmärgid taastuvenergia valdkonnas ning muudaksid ladusamaks lubade hankimise. Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuses tööstuse sidusrühmadega koostöös väljatöötatav energia- ja tööstusgeograafia labor tagab ettevõtetele ja energiataristu kavandajatele georuumilised andmed. Tööstusvaldkonna tarbijad, VKEd ja kogukonnad saavad samuti teha koostööd, et tagada taastuvenergia projektide pikaajalised hinnad ning parem keskkonnajalajälg. Komisjon kaalub 2021. aasta juunis taastuvenergia direktiivi läbivaatamise käigus meetmeid, mis toetavad ettevõtete taastuvelektri ostulepingute kasutuselevõttu ja kõrvaldavad põhjendamatud tõkked. Tuuleturbiinide, päiksepaneelide ja aruka energia tehnoloogia turu laienemine ning nõudluse üleilmne kasv on oluline võimalus, kuna suurem mastaap peaks vähendama tööstuse ja laiema ühiskonna energiakulusid. Komisjon tunneb heameelt jõupingutuste üle, mille eesmärk on suurendada ELis selle tehnoloogia tootmist, näiteks tööstuse juhitud Euroopa päikseenergia algatuse üle. Komisjon koostab ka päiksepaneelide ökodisaini meetmeid, sh kaalub võimalike CO 2 jalajälje nõuete kehtestamist. Euroopa tooraineliit loob projektikava nii haruldaste muldmetallide kui ka magnetite väärtusahelate ning energia salvestamise ja muundamise materjalide jaoks. Kui kõik Euroopa tooraineliidu kindlaks määratud projektid ellu viidaks, siis võiks lausa 60 % igal aastal paigaldatud ELi tuuleenergiaseadmete võimsusest 2030. aastaks tugineda ELis valmistatud haruldastel muldmetallidel põhinevatele magnetitele ning ELi varudest saaks katta 2030. aastaks 20 % prognoositud niklinõudlusest . Kestliku tootekujunduse, ringmajanduse ning toorainete suurema kogumise ja ringlussevõtu ning ümbertöödeldud toorainete toimiva turu nimel tehtavad jätkuvad jõupingutused on määrava tähtsusega. Komisjoni ettepanekus patareisid ja akusid käsitleva määruse kohta on sätestatud patareide ja akude innovatiivne õigusraamistik, mis hõlmab nende kogu olelusringi. VKEd võivad saada rohepöördest kasu, aga vajavad selle maksimeerimiseks nõuandeid ja rahalist tuge. Euroopa ettevõtlusvõrgustik on juba nimetanud tööle kestlikkusnõustajaid, kes annavad VKEdele sihtotstarbelisi nõuandeid, ning nõustajad võetakse täies mahus kasutusele alates 2022. aastast. Nad hakkavad edendama nii VKEde innovatsiooni vähese süsinikuheitega elektri tootmisel (sh päiksepaneelide kasutamine) kui ka energiatõhususe valdkonnas. VKEdele on hädavajalik ka digiteerimine, et kõik asjakohased platvormid saaksid toimida koos VKEde toetamiseks nende ökosüsteemides, näiteks andmepõhiste ärimudelite ja küberohtude vastaste lahenduste kasutusele võtmisel. 2023. aastaks eraldatakse programmist „Digitaalne Euroopa“ 310 miljonit eurot Euroopa digitaalse innovatsiooni keskustele, mis hakkavad pakkuma VKEdele kohalikku toetust digipöörde ja tehnoloogia katsetamisele juurdepääsu valdkonnas. 2021. aastal suunab Euroopa Innovatsiooninõukogu samuti 1,1 miljardit eurot toetuste ja omakapitali kaudu rahastamisena peamiselt idufirmadele ja innovatiivsetele VKEdele. Komisjon tegutseb selle nimel, et tugevdada rohe- ja digipöörde vahelist sünergiat. Digilahendused, näiteks digiteisikud kõrgtehnoloogilise tootmise valdkonnas, võivad aidata optimeerida protsesse kõigis ökosüsteemides. Tööstuse juhitud Euroopa roheline digikoalitsioon mõõdab digilahenduste kasutuselevõtu mõju olulistele keskkonnahoidlikele sektoritele ja kiirendab nende kasutuselevõttu . Selleks et täita digikompassi raames võetud kohustused, teeb komisjon kindlaks täiendavad meetmed, mis aitavad saavutada IKT CO 2 -neutraalsuse eesmärgi ning suurendada digitehnoloogia kasutuselevõttu, et vähendada muude ökosüsteemide keskkonnajalajälge. Rohe- ja digipööret ei saa saavutada, kui ei suurendata andmete jagamist ja ei muudeta seda õiglasemaks, eelkõige kestlikkuse optimeerimiseks ning innovatiivsete toodete ja teenuste väljatöötamiseks. Selleks et ettevõtted ja avalik sektor saaksid kasutada andmete potentsiaali, teeb komisjon 2021. aastal ettepaneku andmeseaduse kohta ning toetab ka edaspidi valdkondlike ühtsete Euroopa andmeruumide loomist täielikus kooskõlas põhiõigustega digitaalse Euroopa programmi kaudu. Rahvusvahelisel tasandil osaleb EL e-kaubanduse alastes WTO ühisavalduse algatuste läbirääkimistes, et kujundada digikaubandust reguleerivaid üleilmseid norme. Komisjon tegi selleks, et edendada ohutu ja usaldusväärse tehisintellekti väljatöötamist, ettepaneku tehisintellekti õigusraamistiku kohta ja tutvustas tehisintellekti alast läbivaadatud kooskõlastatud kava 21. aprillil 2021. Inimestesse investeerimise oluline osa on oskustesse investeerimine ning see muutub ülioluliseks rohe- ja digipöörde ning õiglase taastumise toetamisel. Euroopa oskuste tegevuskava toetab rohe- ja digipööret selliste algatustega nagu oskuste pakt. See aitab ajendada erasektorit ja muid sidusrühmi tagama Euroopa tööjõu täiend- ja ümberõppe. Pakt toetab ulatuslikke oskuste partnerlusi kõigis ökosüsteemides, millest mõnedes on juba võetud oskustega seotud kohustusi (autotööstus, mikroelektroonika ning kosmose- ja kaitsetööstus). Komisjoni korraldatud oskuste ümarlauad, milles osalesid asjaomased sidusrühmad igast ökosüsteemist, hõlmavad 2021. aasta keskpaigaks kõik ökosüsteemid ning need aitavad kaasa meetodite väljatöötamisele ja rakendamisele. ELi aastate 2021–2027 eelarve sisaldab mitmeid vahendeid, mis võivad toetada täiend- ja ümberõpet . Abi võib olla ka riiklikest taaste- ja vastupidavuskavadest ning tööhõive toetamiseks antavast toimivast aktiivsest toetusest . TÄHTSAIMAD MEETMED AJASTUS Rohe- ja digipöörde üleminekujuhiste ühine koostamine asjakohaste ökosüsteemide jaoks, alustades turismist ja energiamahukatest tööstusharudest Alates 2021. aasta teisest kvartalist Meetmed taastuvenergia ostulepingute edendamiseks läbivaadatud taastuvenergia direktiivi ettepanekus 2021. aasta teine kvartal CO 2 -heite hinnavahelepingute Euroopa lähenemisviisi kaalumine läbivaadatud heitkogustega kauplemise süsteemi direktiivi ettepanekus 2021. aasta teine kvartal Energia ja tööstusgeograafia labor Alates 2021. aasta neljandast kvartalist Kokkuvõte: koos partneritega tugevamana tagasi Uue 2020. aasta tööstusstrateegiaga pandi alus tööstuspoliitikale, mis toetab rohe- ja digipööret, muudab ELi tööstuse maailmas konkurentsivõimelisemaks ning suurendab Euroopa strateegilist autonoomiat. Sellega kehtestati Euroopa jaoks uus tänastele ambitsioonidele ja homsele reaalsusele vastav lähenemisviis tööstuses. Sellega tehakse jätkuvalt tööd, tuginedes Euroopa kui tööstuspiirkonna varadele, meie mitmekesisusele ja meie inimeste oskustele, meie innovaatoritele ja loojatele, meie väärtustele ning sotsiaalturu tavadele. See uus tööstusstrateegia lähtub oma põhimõtetes ja praktikas ettevõtlusest ning on asjakohasem kui kunagi varem. EL, selle liikmesriigid ja tööstusvaldkonnad omandavad nüüd kriisist kogemusi ning on valmis looma Euroopa tööstuse jaoks uue kestliku ja konkurentsivõimelise baasi. Selleks on vaja võtta meetmeid, mis kuulutati tööstuse, VKEde ja ühtse turu valdkonnas välja 2020. aasta märtsi tööstuspaketis. Selleks on vaja samuti kindlustada ühtne turg, mis on Euroopa keskne väärtus, tagades avatud strateegilise autonoomia ning kiirendades rohe- ja digipööret kõikjal ELi territooriumil. Oma roll on nii õigusaktidel, dokumentide ühisel koostamisel, investeeringutel, partnerlustel kui ka rahvusvahelisel koostööl. Tööstuspoliitika paketi käesolev ajakohastamine aitab neid eesmärke saavutada. Tulemuslikkuse tagamiseks peavad neid jõupingutusi toetama ELi, liikmesriikide, sotsiaalpartnerite, tööstuse ja muude asjaomaste sidusrühmade tugevad partnerlused tööstusökosüsteemide vahel ja piires, mis tuginevad ELi avatud ja kaasavale tööstusfoorumile. Foorum toetab kõige asjakohasemate ökosüsteemide puhul ja koos muude asjaomaste sidusrümadega üleminekujuhiste väljatöötamist ning strateegiliste sõltuvuste analüüsi. See tutvustab parimaid tavasid ja lahendusi eri ökosüsteemides ning teeb kindlaks piirülesed ja ökosüsteemideülesed investeerimisvajadused ning koostöövõimalused. Komisjon edendab ka tulevikus tööstusstrateegiaga seotud poliitilist vastutust, jätkates korrapäraseid dialooge Euroopa Parlamendi ja nõukoguga. EL otsib võimaluse korral alati rahvusvahelise koostöö võimalusi, et luua tugev üleilmne majandus, mis lähtub ELi põhimõtetest, sh võrdsed võimalused, juhtpositsioon standardite ja muude regulatiivsete prioriteetide kehtestamise valdkonnas ning üleilmsete tarneahelate vastupanuvõime tugevdamine. COMMUNICATION FROM THE COMMISSION TO THE EUROPEAN PARLIAMENT, THE COUNCIL, THE EUROPEAN ECONOMIC AND SOCIAL COMMITTEE AND THE COMMITTEE OF THE REGIONS Updating the 2020 New Industrial Strategy: Building a stronger Single Market for Europe’s recovery The need for an update: Emerging challenges, enduring priorities On 10 March 2020, the European Commission presented ‘ A New Industrial Strategy for Europe’. It laid out a plan for how the EU’s world-leading industry could lead the twin green and digital transitions, drawing on the strength of its traditions, its businesses and its people to enhance its competitiveness. It set in motion a new policy approach to deliver on this, focused on better connecting the needs and support provided to all players within each value chain or industrial ecosystem. To support this, it underlined the fundamentals of industry - innovation, competition and a strong and well-functioning single market - while strengthening our global competitiveness through open markets and a level playing field. The day after the new i ndustrial strategy was presented, the World Health Organization announced the COVID-19 as a pandemic. The lockdowns and economic slowdowns that ensued took their toll on the EU communities and economies, as well as its industries and companies. The Commiss ion and others acted quickly to address the impacts on Europe’s businesses and to ensure the free flow of goods and movement of workers and services, notably through Green Lanes. Emergency measures on fiscal rules, state aid and short time work helped sup port the most affected sectors and workers and cushioned the impact for companies, including SMEs. The European Pillar of Social Rights has continued to be the EU and its Member States’ compass in cushioning the social impacts. During this period, we witne ssed the resilience, ingenuity and adaptability of the EU industry but we were also exposed to new vulnerabilities and older dependencies, as well as socio-economic and territorial inequalities that need to be addressed. The crisis revealed the interdepend ence of global value chains and the value of a globally integrated Single Market. It also illustrated the need for more speed in the transition towards a cleaner, more digital, and more resilient economic and industrial model, in order to maintain and enha nce Europe’s drive towards sustainable competitiveness. This is why President von der Leyen announced in her State of the European Union address an update of the EU’s industrial strategy: to learn the lessons of the crisis, strengthen our economic resilien ce and accelerate the twin transition while preserving and creating jobs. The starting point for this update is capturing the real impact of the last year on Europe’s economy and industry. A first analysis and needs assessment formed the basis for Europe’ s recovery plan, NextGenerationEU, which – together with the Multi-annual Financial Framework 2021-2027 will provide unprecedented financial support to EU’s citizens and companies. Judged by any metric, the conclusions were stark: with a 6.3% contraction in the EU economy in 2020 accompanied by major turnover losses and a decline in jobs and investment. A year on, there are some cautious signs of improvement and the EU economy is expected to strongly rebound in 2021 and 2022. Prospects for a quick recovery in world trade have also improved and making the most of these trading opportunities will be a key part of the recovery for companies across Europe. However, the continued fall in short-term private investment plans and the i ncreasing number of strong firms facing significant liquidity issues point to the fact that the recovery will take time and continued support. To best tailor that support, the Commission is building on the flexible ecosystem-based approach outlined in las t year’s industry strategy. As part of the first Annual Single Market Report, fourteen industrial ecosystems have been identified at this stage and their different needs and challenges analysed. It shows that the impact of the crisis – and the prospects f or recovery and renewed competitiveness - vary significantly. While tourism was hit hardest, and textile, mobility and cultural and creative companies face a slower and more uneven recovery, the digital ecosystem increased its turnover during the crisis. S maller businesses also continue to be more vulnerable, with some 60% reporting a fall in turnover in the second half of 2020. Women, youth and low-income workers were particularly affected by the crisis, partly due to the fact that they represent a large majority of employees in the sectors most affected. The Commission is paying a particular attention to equal rights and opportunities for an inclusive recovery across all sectors. Europe’s people are among its leading assets, and while addressing skills g aps and inequalities, the EU should build on all the strengths of its talented, well-educated and inventive workers and entrepreneurs as a force for innovation and competitiveness. Confidence Indicator by Ecosystem Source: European Commission analysis based on the Joint Harmonised EU Programme of Business and Consumer Surveys. Note: For “Retail”, “Agrifood”, “Proximity-Social Economy”, “Renewable Energies”, and “Health”, represented using dotted lines, data coverage is limited, so data have to be interpreted with caution. Figure SEQ Figure \* ARABIC 1 : Confidence indicator by ecosystem This analysis and our experience during the crisis show that the principles, priorities and actions in Europe’s industrial str ategy still hold. The need to strengthen Europe’s open strategic autonomy and the new partnership approach with industry and likeminded international partners are even more acute than a year ago. We must continue to focus on the fundamentals outlined a yea r ago and speed up implementation to enable industry to accelerate and lead the transitions. This update neither replaces the 2020 Industrial Strategy nor completes the processes launched by it – much of that work is in progress, and requires dedicated efforts. This is a targeted update, which focuses on what more needs to be done and what lessons nee d to be learned. It assesses where our Single Market was tested and stretched and proposes measures to strengthen its resilience and functioning. It offers a tailored assessment of the needs of each industrial ecosystem and how all market players can best work together. And it identifies a set of strategic dependencies and capacities and proposes measures to address and reduce them. In doing so, this update answers calls from the European Council, the European Parliament, Member States and other stakehol ders to analyse the impact of the crisis on our policies and offer solutions where necessary. Three Staff Working Documents accompany the Communication. They reflect certain early deliverables of the 2020 Industrial Strategy and offer the analytical under pinning to address such requests: The first edition of the Annual Single Market Report sets out the impact of the crisis on the Single Market, reports on progress made on barriers and in delivering on actions identified in the 2020 Industrial Package; in cludes an analysis for all 14 industrial ecosystems; and presents a set of key performance indicators; An initial analysis of the EU’s strategic dependencies and capacities , with an in-depth review for a number of technological and industrial strategic areas; An illustrative analysis of one key industrial sector, focused on the challenges and opportunities for industry and the EU policy toolbox available Towards competitive and clean European steel in support of the twin transition. Learning the lessons and Accelerating the transitions Europe has a lot to build on and a lot to learn from the testing time it continues to go through. Over the last year, we have seen the r esilience of our Single Market and the best of industry. Drawing on the pool of excellence in life sciences, it has been at the forefront of global COVID-19 vaccine development and production, notably thanks to the EU Vaccine Strategy and the EU support to ramp up industrial capacity. We have seen companies switch production to help meet urgent needs, whether for personal protective equipment, hand sanitisers or vaccine production. Other companies made the shift to e-commerce overnight or used digital tools to find new suppliers or supply chains. Despite a significant fall in energy demand and impacts on critical energy operators, the internal energy market adjusted well, with no interruptions in energy supply . However, this was not feasible for all. As lockdown forced many businesses to a halt, borders closed, supply chains were interrupted, demand was disrupted and workers and service providers found themselves unable to move across Europe. When lorries stopped at the internal borders, it quickly showed how integrated manufacturing and the economy are in Europe today. Blockages to the free flow of goods, services and people profoundly affected value chains and economic activity, undermined European solidarity an d hampered a coordinated response to the crisis. Supplies were stuck at borders, air cargo prices soared because planes were grounded and imbalances in trade flows led to a shortage of maritime containers. Important lessons can already be drawn: First, th e crisis highlighted the essential need to uphold the free movement of persons, goods, services, and capital in the Single Market and the need to work together to strengthen its resistance to disruptions. Border controls and closures and uncoordinated nati onal or regional restrictions as well as containment measures restricting the free movement of persons, often subject to frequent adjustments exacerbated uncertainty and costs of compliance, causing serious delays and leading to major disruptions of supply chains in many industrial ecosystems. Green Lanes and other EU ad-hoc measures significantly alleviated the potential harmful impact of unilateral and uncoordinated national measures across the Single Market. The free movement of services was also affect ed strongly, including by forced temporary closures of non-essential businesses, travel restrictions, and a lack of clarity on applicable rules on movement across borders. This in turn led to difficulties for cross border workers and shortages of harvest workers, to name but a few examples. The Single Market in Europe relies on a highly mobile and available workforce. Second, these situations triggered wider awareness of the need to analyse and address strategic dependencies, both technological and industr ial . The EU and its trading partners gain resilience from world markets being open and integrated in global value chains, which help to absorb shocks and drive the recovery. The COVID-19 pandemic showed that disruptions in global value chains can affect s pecific essential products and inputs, such as medical supplies, that are particularly critical for society and the EU economy. One of the key lessons of the crisis is to get a better grasp of Europe’s current and possible future strategic dependencies. Th is will provide the basis for the development of facts-based, proportionate and targeted policy measures to address strategic dependencies while safeguarding the open, competitive and trade-based EU economy. The EU will continue to showcase its preference for international cooperation and dialogue, but also its readiness to combat unfair practices and foreign subsidies that undermine the level-playing field in the Single Market. Finally, this unprecedented year showed that the business case for the green a nd digital transition is stronger than ever . In the medium-term, all business activity will need to become sustainable and the disruption of many traditional patterns caused by COVID-19 will shake up old habits and therefore will accelerate the green trans ition. Efforts to ensure secure and sufficient access to competitively priced clean energy throughout the single market will be central to ensuring that the EU bolsters its industrial strengths while making this transition. A skilled workforce is key in en suring successful transitions, supporting the competitiveness of the European industry and quality job creation. D igitalisation has assumed a strategic role for the continuation of economic activities and has well and truly changed the way business is cond ucted. Economies, companies and their employees risk being left behind as the transition accelerates. Digital and green business models and technologies placed companies that had already embraced this transition at an advantage compared to those that had not and companies that drive the change will continue to enjoy a crucial first-mover advantage. The rising levels of consumer awareness of and demand for this transition is also an opportunity that needs to be leveraged. The readiness for change is high. C ompetitive sustainability enabled by new, often digital technologies and services remain our goal. Businesses are the best placed to determine how to become competitive and leaders in their sector and at finding solutions to their challenges. Where necessa ry, our industrial policy should then benefit from agile forms of public-private partnership and new forms of cooperation between private and public sectors to accelerate the delivery of innovative solutions that would not be achieved otherwise. For an inc lusive transition, a well-functioning social dialogue will be key. -327660 217170 Monitoring industrial trends and competitiveness The Annual Single Market report defines a set of key performance indicators (KPI), based on publicly available data sources, to analyse economic developments and monitor the progress achieved, focussing on competitiveness, Single Market integration, SMEs, the twin transition, and economic resilience. The KPIs also provide a forward-looking view based on investment and a confidence indicat or, and an overview of the performance of the EU economy, comparing it to international partners and analysing the specificity of industrial ecosystems. The analysis of these indicators, which will be performed regularly by the Commission, can help in taki ng a strategic stance on the EU economy, anticipate challenges, and inform policy and investment decisions. Although the effect of the crisis will have long-lasting implications, the EU’s recovery has begun. For several industrial ecosystems, turnover has almost reached pre-COVID 19 levels, even if the dynamics remains slightly subdued. Positive signals also emerge from an analysis of economic sentiment, which in April 2021 shows improvements across all ecosystems (See Figure 1). However, it is essential to continue monitoring the recovery trajectory of all ecosystems. In fact, data show that although public interventions have been effective in limiting unemployment and bankruptcies, the risk of abrupt surges of layoffs and insolvencies is increased. In full synergy with existing monitoring tools (e.g. Single Market Scoreboard), the Commission will monitor main indicators of the competitiveness of the EU economy as a whole, in particular: - Single Market integration, based on indicators on intra-EU trade or p rice dispersion across Member States, to help assess policies fostering a favourable business and innovation environment. - Productivity growth, based on labour productivity. - International competitiveness, based on EU global market share or extra-EU trade, to support policies for open and fair access to export markets - Public and private investment, based on data on net public and net private investment as % of GDP, to notably illustrate the potential tran sformation of the economy in line with the twin transition objectives. - R&D investments , based on public and private R&D expenditure as % of GDP, to support innovation. 0 0 Monitoring industrial trends and competitiveness The Annual Single Market report defines a set of key performance indicators (KPI), based on publicly available data sources, to analyse economic developments and monitor the progress achieved, focussing on competitiveness, Single Market integration, SMEs, the twin transition, and economic resilience. The KPIs also provide a forward-looking view based on investment and a confidence indicat or, and an overview of the performance of the EU economy, comparing it to international partners and analysing the specificity of industrial ecosystems. The analysis of these indicators, which will be performed regularly by the Commission, can help in taki ng a strategic stance on the EU economy, anticipate challenges, and inform policy and investment decisions. Although the effect of the crisis will have long-lasting implications, the EU’s recovery has begun. For several industrial ecosystems, turnover has almost reached pre-COVID 19 levels, even if the dynamics remains slightly subdued. Positive signals also emerge from an analysis of economic sentiment, which in April 2021 shows improvements across all ecosystems (See Figure 1). However, it is essential to continue monitoring the recovery trajectory of all ecosystems. In fact, data show that although public interventions have been effective in limiting unemployment and bankruptcies, the risk of abrupt surges of layoffs and insolvencies is increased. In full synergy with existing monitoring tools (e.g. Single Market Scoreboard), the Commission will monitor main indicators of the competitiveness of the EU economy as a whole, in particular: - Single Market integration, based on indicators on intra-EU trade or p rice dispersion across Member States, to help assess policies fostering a favourable business and innovation environment. - Productivity growth, based on labour productivity. - International competitiveness, based on EU global market share or extra-EU trade, to support policies for open and fair access to export markets - Public and private investment, based on data on net public and net private investment as % of GDP, to notably illustrate the potential tran sformation of the economy in line with the twin transition objectives. - R&D investments , based on public and private R&D expenditure as % of GDP, to support innovation. Strengthening Single Market resilience Making the Single Market better equipped for crises The Single Market is the EU’s most important asset, offering certainty, scale and a global springboard for our companies, and wide availability of quality products for consumers. But this asset cannot be taken for granted. Particularly in the early days of the pandemic, businesses and citizens suffered from border closures, supply disruptions and a lack of predictability. Despite the usefulness of existing Single Market tools, the crisis showed that they can be improved f or emergency situations. As announced by President von der Leyen in February 2021, the Commission will propose a Single Market Emergency Instrument to provide a structural solution to ensure the availability and free movement of persons, goods and service s in the context of possible future crises. This instrument should guarantee more information sharing, coordination and solidarity when Member States adopt crisis-related measures. It will help to mitigate the negative impacts on the Single Market, includi ng by ensuring more effective governance. It should also build a mechanism through which Europe can address critical product shortages by speeding up product availability (e.g. standard setting and sharing, fast-track conformity assessment) and reinforcing public procurement cooperation. It will be aligned with relevant policy initiatives such as the forthcoming proposal to establish a European Health Emergency Preparedness and Response Authority (HERA), and the upcoming Contingency Plan for Transport and M obility as well as relevant international practice aiming at addressing emergency situations or ensuring and speeding up the availability of essential products. Figure SEQ Figure \* ARABIC 2 Key elements of the Single Market Emergency Instrument A well-functioning Single Market to accelerate the recovery The last year reaffirmed the need to bring down the persisting and significant barriers that hamper the good-functioning of the Single Market. The pursuit of a well-functioning Single Market calls for unrelenting efforts on numerous fronts: Permanent management of effective compliance with existing single market rules; Continuous investment in deepening integration in the fields which offer greatest opportunities; Adaptation of existing policy approaches where justified; New strategies where needed (e.g. to accompany the twin transitions). While the Commission will carry out recurring assessments of the main barriers within each ecosystem as part of its Annual Single Market Report, the services sector deserves particular attention because of its size, the interplay with goods and its cross-ecosystems nature. A new effort to address restrictions and barriers is under way notably through the Single Market Enforcement Task Force (SMET) and other relevant actions. Progress has been too slow over the past years in several key areas, in particular services. The full enforcement of the Services Directive will ensure that Member States comply with their existing obligations, including the notification obligation in order to identify and eliminate new potential regulatory barriers. Business services such as engineering, architecture, IT and legal services, contribute up to 11% of EU GDP and are essential competitiveness factors for firms. Yet they are held back by restrictive national rules such as strict entry and exercise requirements. While European goods standards have delivered great benefits for comp anies and consumers, raising quality and safety, improving transparency, reducing costs and opening up markets for businesses, European service standards only account for roughly 2% of all standards. Service standards lay down technical requirements, e.g. levels of quality, performance, interoperability, environmental protection, protection of health or safety. They can increase consumer confidence and further integrate European service markets. They can help overcome barriers linked to multiple national ce rtification requirements. The Commission will explore the merits of a legislative proposal for regulating key business services supported by harmonised standards , starting with an assessment of the most pertinent business service areas where harmonised sta ndards could add value. While EU legislation guarantees a set of mandatory rights and working conditions of employment to be applied to posted workers throughout the EU, feedback from stakeholders consistently highlights administrative difficulties with posting workers . Companies can find it cumbersome to send engineers or technical staff to businesses or end-users in another Member State, for instance in the construction sector. The Commission will continue working with Member States to ensure the Posting of Workers Enforcement Directive is properly transposed and implemented. Without compromising the legal framework and the workers’ protection it ensures, the Commission will work with Member States to devise a common form, in an electronic format , for the declaration of the posting of workers. This Single Digital Form could initially be introduced on a voluntary basis. The crisis has also highlighted that effective market surveillance is key, with Member States’ authorities facing increased number s of non-compliant and dangerous products. This was the case notably for some personal protective equipment and medical devices in high demand. Stepping up coordination, investment, resources and digitalisation of authorities –both within the Single Market and at the Union borders- is therefore a priority. The Commission will support and encourage market surveillance authorities to step up the digitalisation of product inspections and data collection and use of state-of-the-art technologies to trace non-co mpliant and dangerous products, as announced in the Single Market Enforcement Action Plan. Investing in the digitalisation of product safety and compliance information is also important to improve the traceability and control of traded products. Moreover, dedicated capacity building is needed to ensure effective and efficient checks. As a primary vehicle of innovation in the various ecosystems, the SMEs need to be borne in mind in all actions under this Strategy. This is reflected in a horizontal manner by increased attention to regulatory burden under the Commission’s revised approach to Better Regulation: by introducing a ‘one in, one out’ approach adapted to the policymaking in the EU, it strengthens the attention of policymakers for the implications and costs of applying legislation, especially for SMEs . In the SME Strategy, the Commission emphasised the need to enhance fairness in B2B relations to support SMEs which due to asymmetries in bargaining power with larger organisations face an increased risk of being subject to unfair business practices and conditions both online and offline. In particular, t he crisis demonstrated the importance and necessity of e-Commerce. For the first time, the Digital Services Act proposes a common set of rules on int ermediaries' obligations and accountability across the Single Market, which will open up opportunities for all business, including SMEs and ensure a high level of protection to all users. Similarly, the Digital Markets Act proposes harmonised rules definin g and prohibiting certain practices by platforms acting as digital “gatekeepers” that could prevent or slow down valuable and innovative services from reaching the consumer, to ensure the proper functioning of the Single Market by promoting effective compe tition in digital markets and in particular a contestable and fair online platform environment. The Commission urges the co-legislators to accelerate work in view of swift adoption. Late payment behaviour was compounded during the crisis, which puts addit ional burden on SMEs. The EU Observatory on late payments , which monitors unfair payment practices and analyses how late payments spread through the supply chain, will expand its current work on the construction ecosystem to others. To address unfair paym ent practices exacerbating payment delays and often leading to long disputes, the Commission will design and implement pilot Alternative Dispute Resolution schemes. Financial pressure and insolvencies are likely to increase in 2021 as relief is phased-out . In particular, the risk of over-leverage and the need for recapitalisation can become pronounced for SMEs. A rise in bankruptcies could significantly impact entire supply chains. This requires coordination and design of measures that need to be proportio nate to the challenges ahead. The Commission is determined to mobilise significant investment, and the SME window under InvestEU could trigger EUR 45 billion of investment in SMEs by the end of 2023. To help address the solvency risk affecting SMEs, the Co mmission will facilitate an exchange of good practices on measures and incentives taken by several Member States to target support on viable companies. The Commission is working on dedicated capital support to SMEs through financial products of InvestEU, and invites Member States to contribute to EU-wide efforts. REACT-EU further provides targeted support to SMEs. There are a number of possibilities for Member States to provide equity support under national support schemes to strengthen the solvency and gr owth of innovative SMEs and mid-caps in line with State aid rules, including the State aid Temporary Framework. For example, these include schemes to provide public guarantees on private investment funds based on the idea of the State providing a guarantee to crowd in private funding, rather than providing capital itself. Alternatively, Member States can decide to grant certain repayable instruments, which can later be converted into grants, depending on the recovery of the companies and their ability to re pay. The Commission will continue to make progress to deliver a single market for capital. For example, the Commission is accelerating work on the equity funding for SMEs, including expanding support for scale-up capital, strategic investments and for Init ial Public Offerings (IPO). That work will trigger investments in green and digital technologies across all stages of an SME’s life, from start-ups to growth and expansion stage, and to exits to public markets. A new public private IPO Fund will support SM Es and midcaps through and beyond the listing process. The EIB group will publish calls for interested fund management teams in the second half of 2021. Taxation also plays a critical role in ensuring fairness and growth: the upcoming Communication on “Bu siness Taxation for the 21st century” will set out concrete plans to support both objectives, including concrete measures for SMEs. EU competition policy has a key role to play in maintaining a level playing field and it is one of our biggest assets in ens uring a Single Market that supports companies to innovate and grow. Preserving competition in the Single Market contributes to the resilience and competitiveness of our companies on the global markets. The Commission will also continue to monitor the appli cation of the State aid Temporary Framework (extended until end-2021) and the implementation of COVID-19 related State aid measures, with a review to progressively phasing out crisis support measures when the situation allows, while avoiding cliff-edge eff ects. KEY ACTIONS TIMING Single Market Emergency Instrumen t Q1 2022 Annual Single Market Report Annual Possible common form/template for the declaration of the posting of workers Q1 2022 Strengthen Single Market surveillance of EU and imported products Q4 2022 Under InvestEU, work on capital support and equity financing to support SMEs ongoing Dealing with dependencies: open strategic autonomy in practice Openness to trade and investment is a strength and source of growth and resilience for the EU, as a major importer and exporter. Nevertheless, COVID-19 impacted negatively global supply chains and led to shortages in Europe. As the 2020 Industrial Strategy underlined, the EU needs to improve its open strategic autonomy in key areas. The cr isis further emphasised the need to strengthen the EU’s ability to confront a crisis and act as necessary . The disruptions along the supply chain of the health ecosystem were particularly challenging, resulting from a combination of surging demand as well as supply and workforce shortages, despite the EU’s proactive response to ensure (global) transport routes and supply chains remain as open and secure as possible. More recent challenges, such as the semiconductors shortage faced by the automotive industry , highlight that Europe faces also other specific dependencies. The pandemic accelerated this awareness and pushed countries such as the United States to review their positions in global value chains. The EU also has important strengths and capacities. Wh ile the EU faces certain dependencies, other countries also depend on the EU (“reverse dependencies”). Mutual dependencies may be an element of stability in global value chains. The EU also shares foreign dependencies with our partners (“common dependencie s”). These provide opportunities for building up cooperation with likeminded partners to find mutually beneficial solutions. Mapping our strategic dependencies and capacities Some disruptions caught Europe by surprise, showing the need for a better grasp o f where its strategic dependencies lie , how they may develop in the future and the extent to which they would lead to vulnerabilities for the EU. Such strategic dependencies affect the EU’s core interests, notably as regards health, security and safety and accessing key inputs and technologies necessary for the green and digital transitions. In response to the European Council request, the Commission has carried out a “bottom-up analysis” based on trade data that provides first insi ghts on the scope of the issues at stake. Out of 5,200 products imported into the EU , the analysis identifies 137 products (representing 6% of the EU’s total import value of goods) in sensitive ecosystems for which the EU is highly dependent – mainly in th e energy intensive industries (such as raw materials ) and health ecosystems (such as active pharmaceutical ingredients) as well as concerning other products relevant to support the green and digital transformation. About half of imports for these depende nt products originate in China, followed by Vietnam and Brazil. However, 34 products (representing 0,6% of the EU’s total import value of goods) are potentially more vulnerable given their possibly low potential for further diversification and substitution with EU production. About 20 of these products are raw materials and chemicals belonging to the energy intensive industries ecosystem, with the majority of the remaining products belonging to the health ecosystem (such as active pharmaceutical ingredients and other health related products). The analysis also shows challenges and dependencies in the area of advanced technologies such as for cloud and microelectronics, predominantly linked to the global market structure. Share of EU import value by origin of the identified 137 products where the EU is dependent in sensitive ecosystems Source: European Commission based on BACI database The analysis also highlights the issue of possible internal dependencies within the Single Market, linked to a concentration of activities at the level of individual firms. In such instances, EU competition policy and enforcement can play a major role in a ddressing possible risks related to such internal dependencies, by ensuring that markets remain open and contestable. The Staff Working Document accompanying this update presents six in-depth reviews of strategic areas, i.e. on raw materials, batteries, active pharmaceutical ingredients, hydrogen, semiconductors and cloud and edge technologies, providing further insights on the origin of strategic dependencies and their impact. The Commission will engage with Member States, industry and social partners, i ncluding with the support from the Industrial Forum or through the Structured Dialogue on the security of medicines supply and the pharmaceutical strategy, to deepen this analysis and further address the identified strategic dependencies. The Commission w ill launch a second stage of in-depth reviews of potential dependencies in key areas, including products, services or technologies key to the twin transition, such as renewables, energy storage and cybersecurity. In addition, a monitoring system through th e Commission’s Observatory of Critical Technologies and a periodic review process will cover both cur rent dependencies and risks of future (technological) dependencies. Building a toolbox to reduce and prevent strategic dependencies In most cases, industry itself is best placed – through its corporate policies and decisions – to improve resilience and reduce any dependencies that may lead to vulnerabilities, including through diversification of suppliers, increased use of secondary raw materials and substitution with other input materials. There are however situations where concentration of production or sourcing in only one single geographical area results in the unavailability of alternative suppliers. In areas of strategic importance, the Commissi on is identifying public policy measures that can support industry’s efforts to address these dependencies and to develop strategic capacity needs: diversifying supply and demand relying on different trading partners whenever possible, but also stockpiling and acting autonomously whenever necessary. Such measures should generally be based on a mix of actions , targeted and proportionate to ecosystems’ needs and identified risks. The Commission will work in close cooperation with the relevant stakeholders to identify measures to reinforce the EU position in global value chains, including by strengthening and diversifying external trade, creating new opportunities also for low- and middle-income countries. A more circular economy and improved resource efficienc y also contribute to reducing dependencies and strengthening resilience. In addition, these measures should enable the EU to strengthen its own capacity, building on the strengths of a fully functioning Single Market with open and competitive markets. It w ill leverage its privileged relations with its closest neighbours - in particular the ones already engaged in regulatory convergence with the EU. The Commission will, as outlined in its Trade Policy Review , work towards diversifying international supply chains and pursue international partnerships to increase preparedness. In the areas of common dependencies with its partners, the EU may choose to pool resources and build stronger and more diverse alternative supply chains with our closest allies and p artners. The transatlantic relationship and the enlargement and neighbourhood policy are cornerstones of such efforts as are Free Trade Agreements with other partners and trade blocs. On the former, the proposed EU-US Trade and Technology Council could pro vide a platform for cooperation. The Commission will also examine further reverse dependencies and map areas where other countries depend on the EU. Deeper understanding of such interdependencies can better inform the EU’s policy response. The Commission will continue to support industrial alliances , in strategic areas where such alliances are identified as the best tool to accelerate activities that would not develop otherwise, and where they help to attract private investors to discuss new business partn erships and models in a manner that is open, transparent and fully compliant with competition rules, and where they have a potential for innovation and high-value job creation. The Commission will pay particular attention to the inclusiveness of alliances, for start-ups and SMEs. Such alliances should complement public-private partnerships and provide a broad and open platform to establish strategic roadmaps and efficient coordination of research, development and innovation investment plans for technologie s in particular ecosystems. In three of the six areas in which the Commission presents in-depth reviews with this Communication, the Commission has already launched industrial alliances: on raw materials, batteries and hydrogen. Building on this positive experience, the Commission is preparing the launch of the two alliances that had already been announced in the New Industrial Strategy and in the Digital Decade Communication in the digital field: the Alliance on processors and semiconductor technologies a nd the Alliance for Industrial Data, Edge and Cloud. Bringing together a wide range of stakeholders, these alliances will help achieve key EU policy objectives in microelectronics and strengthen Europe’s industrial position in the global cloud and edge com puting market, notably addressing the trend towards increasing distribution and decentralisation of data processing capacities and the need to enable federated and vendor-agnostic cloud ecosystem. The Commission is also considering the preparation of: i/ a n Alliance on Space Launchers to bring together all players, big and small, to work towards a globally competitive, cost-effective and autonomous EU access to space; and ii/ an Alliance on Zero Emission Aviation to ensure market readiness for disruptive aircraft configurations (e.g. hydrogen, electric), leveraging the existing investments under the Clean Sky initiative and contributing to Europe’s 2050 climate neutrality objective, working in full complementarity with the Renewable and Low-Carbon Fuels Al liance currently under consideration. The Commission will continue to support Member States’ efforts to pool public resources via Important Projects of Common European Interest (IPCEIs) in areas where the market alone cannot deliver breakthrough innovatio n, as has been the case in the areas of batteries and microelectronics. Member States and companies have jointly expressed interest to engage in additional IPCEIs, such as next-generation cloud, hydrogen, low-carbon industry, pharmaceuticals and a second IPCEI on cutting-edge semi-conductors. The Commission will examine these project plans attentively and, where the criteria are met, will accompany them as they reach maturity. In appropriate cases, such as in the case of batteries, industrial alliances ca n help to prepare such IPCEIs. The EU budget can also support investments in areas of strategic importance. For instance, the national recovery and resilience plans can include contributions to the Member State compartments under the InvestEU Programme and Member States could use parts of their national allocations to invest in such sectors. Strategic dependencies can have a particular impact on SMEs , ranging from higher switching costs to a lack of vibrant start-up communities and innovative smaller provi ders. In 2021, with a combined budget of EUR 61 million under the Single Market Programme the European Cluster Collaboration Platform and Enterprise Europe Network will take reinforced actions to assist SMEs to address disruptions and vulnerabilities or di versify by connecting them to new local and cross-border partners, thereby increasing SME resilience. Digital solutions, such as industrial manufacturing data spaces, would also lead to more flexible supply chains. Global leadership in technologies goes h and-in-hand with leadership in standard-setting and ensuring interoperability . Global convergence on the same international standards helps reduce adaptation costs and strengthens EU and global value chains. For the EU to retain its influence in setting global standards, its own standardisation system, a core of the Single Market, has to function in an agile and efficient way. Be it on hydrogen, batteries, offshore wind, safe chemicals, cybersecurity or space data, our industry needs European and international standards that underpin its twin transition in a timely manner. Establishing global leadership in these key priority standards is also a critical matter for the competitiveness and resilience of EU indust ries. The Commission will present a strategy on standardisation. This will support a more assertive stance on European interests in standardisation (in the EU and globally)and in working openly with others on certain areas of mutual interests (e.g. US and Canada on lawful and ethical use of AI). In this context, the Commission will assess whether amendments to the Standardisation Regulation are required to achieve these objectives. A Joint Task Force between the Commission and European Standardisation Orga nisation (ESOs) will define agreed solutions to adopt in a fast manner those standards identified as crucial. The Commission will also pay particular attention to anticipating standardisation needs that support the twin transition of industrial ecosystems. European companies need to benefit from a level playing field globally and in the Single Market. EU competition and trade policies have to remain assertive against unfair and coercive practices, while favouring international cooperation to solve global common problems . In conjunction with the present Communication, the Commission is proposing a legal instrument to address the potentially distortive effects of foreign subsidies in the Single Market. It will make sure that potentially distortive subsidies granted by foreign governments to undertakings wishing to acquire an EU company or bid in public procurement do no longer go unchecked. The Commission will continue to address with our trading partners distortive industrial subsidies. Public spending thr ough procurement amounts to 14% of EU GDP each year. The European public procurement framework can help strengthen companies’ competitiveness, including through the use of strategic criteria notably for green, social and innovation procurement, while ensur ing transparency and competition. It is also important to increase innovation procurement of digital solutions and in R&D procurement. In addition, the Commission will develop guidance on how to use public procurement effectively to strengthen the resilie nce of key ecosystems, using a toolbox to help public buyers identify and address strategic supply risks and dependencies and diversify the supplier base. KEY ACTIONS TIMING Adopt proposal to address the potentially distortive effects of foreign subsidies in the Single Market May 2021 Periodic review of strategic dependencies and monitoring of risks associated with strategic dependencies Starting in 2021 Explore international partnerships and cooperation to address strategic dependencies Starting in 20 21 Launch of alliances on processors and semiconductor technologies, on industrial data, edge and cloud Q2 2021 Reinforced action on SME supply chain disruptions and vulnerabilities Q4 2021 Adopt a standardisation strategy Q3 2021 Guidance on identifying and addressing strategic dependencies through public procurement Q1 2022 Accelerating the twin transitions The 2020 Industrial Strategy included a list of actions to support the green and digital transitions of EU industry, many of which are already implemented, but the pandemic has drastically affected the speed and scale of this transformation. It is now clearer than ever that companies pursuing sustainability and digitalisation are more likely to succeed than others . This is w hy the digital transformation of businesses is one of the four cardinal points of the Digital Compass. Co-creating transition pathways across relevant industrial ecosystems The Annual Single Market Report 2021 presents a first analysis of the challenges faced by 14 industrial ecosystems as they have been identified so far , but also of the transformative initiatives already undertaken to achieve the twin transition and increase resilience . As an illustrative example, the Staff Working Document on clean an d competitive European steel looks in detail at what the green and digital transition means for this particular sector and explains how EU policy measures support the industry in leading the transition. These analyses can serve to co-create, in partnership with industry, public authorities, social partners and other stakeholders, transition pathways for ecosystems, where needed. Such pathways will offer a better bottom-up understanding of the scale, cost, long term benefits and conditions of the required action to accompany the twin transition for the most relevant ecosystems, leading to an actionable plan in favour of sustainable competitiveness. Such plan should take into account relevant inputs such as industrial technology roadmaps announced i n the Communication on the European Research Area and those developed under the Action Plan on Synergies between civil, defence and space industries. Priority should be given to the ecosystems and sectors that face the most important challenges meeting climate and sustainability goals and embracing the digital transformation, and whose competitiveness depends on this, such as energy-intensive industries (including the chemical and steel sectors), and construction, as well as to sectors heavily affected by the crisis, which benefit from accelerating their twin transition in order to boost their recovery (such as tourism and mobility ) . Supporting the business case for the green and digital transitions EU industry has embraced the challenges and opportunit ies that the twin transition brings. It is ready to invest, but asks for predictability and a real business case, with a coherent and stable regulatory framework access to capacities and infrastructure, finance for innovation and deployment, raw materials and decarbonised energy, demand-side measures for climate neutral and circular products and the right skills. These are necessary for a competitive transition. The EU’s immediate opportunity to support such business cases lies in its recovery efforts. The EU Budget and NextGenerationEU, and notably the Recovery and Resilience Facility, should be used as a springboard to speed up the recovery in Europe and reinforce the commitment to the green and digital transition . Based on their relevance ac ross Member States, the very large investments required, and their potential to create jobs and growth and reap the benefits from the green and digital transitions, the Commission has strongly encouraged Member States to include in the national Recovery an d Resilience Plans investment and reforms in a limited number of flagship areas . The Commission is now carefully assessing the national plans and will monitor their implementation to ensure in particular that at least 37% of funding is dedicated to green investments and at least 20% is dedicated to digitalisation. Many national recovery and resilience plans will channel funding to green and digital SME investments. The 2021-2027 Cohesion policy funds will have a strong focus on the twin transition, contrib uting to the green and digital transformation of the EU’s economy. The Recovery and Resilience Plans offer an unprecedented opportunity to join forces in multi-country projects to build digital and green critical capacities. A number of Member States have signalled their intention to include in their draft national plans multi-country projects . These projects could accelerate much-needed investment in the field of hydrogen, 5G corridors, common data infrastructure and services, sustainable transport, blockc hain or European Digital Innovation Hubs. The Commission is assessing options for an effective mechanism to accelerate the implementation of such multi-country projects, enabling notably possible combination of Member States and EU financing . The enforce ment of competition rules, in particular State aid rules, will ensure that public funds for the recovery do not replace but trigger additional private investments. The Commission is also conducting an extensive review of the EU competition rules to make su re that they are fit to support the green and digital transition to the benefit of Europeans, at a time when the global competitive landscape is also fundamentally changing. The revision of the environmental and energy State aid rules will better enable Member States to support business to de-carbonise their production processes and adopt greener technologies.in the context of the Green Deal and the New Industrial Strategy. State aid rules on IPCEIs help catalyse cross-border investmen t in ground-breaking innovations, where the market alone would not take the risk, and only where the positive effects of addressing a clear market failure outweighs the risk of market distortion in the Single Market. Whilst the recent evaluation of the cur rent IPCEI Communication showed that the provisions work well, some targeted adjustments would be necessary, including to further enhance their openness and facilitate participation of SMEs and to provide guidance on the criteria to pool funds from nationa l budgets and EU programmes. The new Regional State aid Guidelines will enable Member States to support the least favoured regions in catching up and reducing disparities, as well as regions facing transition or structural challenges, while ensuring a leve l playing field between Member States. In its evaluation of the State aid Broadband Guidelines , the Commission is assessing whether those rules are fit-for-purpose and in line with recent technological and market developments, so that they can fully suppor t the EU’s ambitions in respect of the deployment of broadband infrastructure in line with the policy objectives as set out inter alia in the Gigabit Society and the Digital Decade communications. Further, the on-going review of the antitrust rules applica ble to horizontal agreements between companies will cover, amongst others, issues that are key to the green and digital transition, such as research and development agreements, and provide guidance on so-called “sustainability agreements” and procompetitiv e data-sharing and data-pooling agreements. Similarly, the ongoing review of the Vertical Block Exemption Regulation and the Vertical Guidelines aims at bringing the applicable rules closer to new market realities with growing e-commerce and online sales i n particular and provide up to date guidance to businesses on these matters. The Notice on market definition is also under review, taking into account developments such as digitalisation and globalisation. With the Trade Policy Review , the Commission has s et out a plan for trade policy to play its full role in the twin transition. As part of its focus on implementation of trade and investment agreements, the EU will use all in-built flexibilities in its existing trade agreements so that they are fit for pur pose and respond to the new challenges relating to the green and digital transition. To support the financing of a green recovery, the Commission is preparing its Renewed Sustainable Finance Strategy and a legislative initiative on sustainable corporate go vernance providing for due diligence by companies . In addition, the support to green investments will be paired with the development of new standards for green finance. Before the summer break 2021, the Commission will come forward with the ‘ fit-for-55 ’ package, presenting a coherent revision of the key instruments of the 2030 climate and energy package, in view of achieving a climate-neutral Europe by 2050. T he Commission will present a Carbon Border Adjustment Mechanism for selected sectors, to better a ddress the risk of carbon leakage, in full compliance with WTO rules. Existing tools to address the risks of carbon leakage of globally exposed energy-intensive industries should continue to be used until fully effective alternative arrangements are in pla ce. Given the diversity of approaches to carbon pricing worldwide, the Commission will continue to reach out to the EU’s international partners to find grounds for cooperation in this area. The Horizon Europe Programme, with all its tools - partnerships , the European Innovation Council and the Institute of Innovation and Technology - will support next generation pan-European innovation ecosystem for green and digital transition. The Innovation Fund will continue providing critical support for the commercial demonstration of innovative low-carbon technologies in multiple sectors. A s part of the proposal for a revised ETS Directive, the Commission is considering proposing a European approach to carbon contracts for difference , using ETS revenues and complementing other forms of support under the Innovation Fund. Current investments into renewable energy sources, energy storage, grids, interconnections and industrial transformation in the EU are too s low. For the green transition to bring genuinely sustainable competitiveness, industry needs access to abundant, affordable and decarbonised electricity, and additional efforts are required in this regard. The Commission will work with Member States to in crease their ambition on renewable energies and streamline permit procedures. The Energy and Industry Geography Lab, a tool under development by the Commission’s Joint Research Centre in collaboration with industrial stakeholders, will provide geospatial i nformation for companies and energy infrastructure planners . Industrial consumers, SMEs and communities can also work together for long-term price security to renewable power projects and improved environmental footprint. The Commission will consider measu res, as part of the revised Renewable Energy Directive in June 2021, to support the uptake of corporate renewable Power Purchase Agreements, and remove any unjustified barriers. The market expansion and global growth in demand for wind turbines, solar PV panels, and smart energy technologies is a key opportunity, as greater scale should bring lower energy costs for industry as well as society at large. The Commission welcomes efforts to scale up manu facturing of these technologies in the EU, such as the industry-led European Solar Initiative. The Commission is also working on ecodesign measures for solar panels, including possible requirements on carbon footprint. The European Raw Materials Alliance ( ERMA) is establishing a project pipeline for both the rare earths and magnets value chains and on energy storage and conversion materials. If all the projects identified by the ERMA were to be implemented, these could allow as much as 60% of the EU annuall y installed wind energy capacity to rely on rare earths magnets made in the EU by 2030 and for EU supply to cover 20% of projected nickel demand by 2030. Continued efforts towards sustainable product design, a circular economy and increased collection and recycling of raw materials, as well as a functioning market for secondary raw materials, will be key. The Commission’s proposal for a Batteries Regulation provides an innovative regulatory framework for batteries covering their entire lifecycle. SMEs can profit from the green transition but need advice and financial support to make the most out of it. The Enterprise Europe Network is already putting in place Sustainability Advisors to provide dedicated advice to SMEs and these will be fully in place a s of 2022. They will promote both SME innovation in decarbonised electricity generation, including the use of solar panels and on energy efficiency. Digitalisation is also essential for SMEs so all relevant platforms will act together to support SMEs in t heir ecosystems in e.g. adopting data-driven business models, and solutions against cyber threats. By 2023, the Digital Europe Programme will inject EUR 310 million into the European Digital Innovation Hubs that will offer SMEs local support in digital tra nsformation and access to technology testing . In 2021, the European Innovation Council will also channel EUR 1.1 billion in grants and equity funding, mostly to start-ups and innovative SMEs. The Commission will work to reinforce the synergies between the sustainable and digital transitions. Digital solutions, such as digital twins in advanced manufacturing, can help optimise processes in all ecosystems. The industry-led European Green Digital Coalition will measure the impact and spee d up the deployment of digital solutions to green key sectors . To deliver on the commitments made in the Digital Compass, the Commission is going to identify additional measures to reach the carbon neutrality target of ICT technologies and to increase the uptake of digital technologies to lower the environmental footprint of other ecosystems. The green and digital transitions cannot be realised without more and fair data sharing, in particular to optimise sustainability, and to develop innovative products and services. To help unleash the potential of data by companies and the public sector, the Commission will propose a Data Act in 2021 and will continue to support the establishment of sectoral ‘Common European data spaces’ , in full compliance with fundam ental rights, via the upcoming Digital Europe Programme. At international level, the EU is engaging in the WTO Joint Statement initiative negotiations on e-commerce to shape the global rules on digital trade. To promote the development of safe and trustworthy Artificial Intelligence, the Commission presented a proposal for a regulatory framework on AI and a revised coordinated plan on AI on 21 April 2021. Investment in skills is an important component of investing in people, and will be essential to support the twin transition and to contribute to a fair recovery. The European Skills Agenda supports the green and digital transitions with initiatives like the Pact for Skills. It helps mobilise the private sector and other stakeholders to upskill and r eskill Europe’s workforce. The Pact supports large-scale skills partnerships per ecosystem, some of which already put forward skilling commitments (automotive, microelectronics, and aerospace and defence industries). The Skills Roundtables, organised by th e Commission with relevant stakeholders from each ecosystem, will have covered all ecosystems by mid-2021, and will contribute to the design and implementation of the pathways. The EU budget for 2021-2027 includes a number of instruments that can support u pskilling and reskilling. The national recovery and resilience plans can also contribute, as well as effective active support to employment. KEY ACTIONS TIMING Co-creation of green and digital transition pathways for relevant ecosystems, starting wit h tourism and energy intensive industries As of Q2 2021 Actions to promote renewable Power Purchase Agreements in the proposal for a revised Renewable Energy Directive Q2 2021 Consider European approach for carbon contracts for difference in the proposal for a revised ETS Directive Q2 2021 Energy and Industry Geography Lab As of Q4 2021 Conclusion: coming back stronger in partnership The new Industrial Strategy 2020 strategy laid the foundations for an industrial policy that would support the twin transitions, make EU industry more competitive globally and enhance Europe’s strategic autonomy. It set out a new industrial way for Europe, fit for the ambitions of today and the realities of tomorrow. It is still work in progress, building on Europe ’s assets as the home of industry – our diversity and the talent of our people, our innovators and creators, our values and social market traditions. This new industrial strategy is entrepreneurial in spirit and action, and as valid as ever. The EU, its Member States and industry are now drawing the lessons from the crisis and are ready to put Europe’s industry on a new sustainably competitive footing. This means implementing and building on the measures announced on industry, SMEs and the Sin gle Market in the March 2020 Industrial package. It also means securing Europe’s central asset, its Single Market, ensuring open strategic autonomy and accelerating the green and digital transitions across the EU territory. Legislation, co-creation, invest ment, partnerships and international cooperation all have a role to play. This update to the Industrial Policy Package will help achieve those goals. To be effective, these efforts must be supported by strong partnerships between the EU, Member States, so cial partners, industrial and other relevant stakeholders, between and within industrial ecosystems, building on the EU’s open and inclusive Industrial Forum. For the most relevant ecosystems and together with other relevant stakeholders, the Forum will su pport the development of transition pathways and the analysis of strategic dependencies. It will promote best practices and solutions across ecosystems and identify cross-border and cross-ecosystem investment needs and cooperation opportunities. The Commi ssion will continue promoting political ownership of the industrial strategy, continuing regular dialogues with the European Parliament and the Council. The EU will seek international cooperation wherever possible to build a strong global economy, based o n EU principles including a level playing field, leadership on standard setting and other regulatory priorities, and strengthening the resilience of global supply chains. Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium / / ; Riigikantselei / / 2-5/21-01155 Resolutsiooni teema: Uuendatud tööstusstrateegia Adressaat: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Ülesanne: Tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 152` lg 1 p 1 ja Vabariigi Valitsuse reglemendi § 3 lg 4 palun valmistada ette Vabariigi Valitsuse seisukoha ja otsuse eelnõu järgneva algatuse kohta, kaasates seejuures olulisi huvigruppe ja osapooli: KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE 2020. aasta uue tööstusstrateegia ajakohastamine: ehitame üles tugevama ühtse turu, et Euroopa saaks taastuda, COM(2021) 350. EISi toimiku nr: 21-0709 Tähtaeg: 30.08.2021 Adressaat: Haridus- ja Teadusministeerium, Justiitsministeerium, Kaitseministeerium, Keskkonnaministeerium, Kultuuriministeerium, Maaeluministeerium, Rahandusministeerium, Sotsiaalministeerium, Välisministeerium Ülesanne: Palun esitada oma sisend Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile seisukohtade kujundamiseks antud eelnõu kohta (eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu). Tähtaeg: 31.05.2021 Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 09.09.2021 istungil ja Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lg 6 kohaselt sellele eelneval nädalal (01.09.2021) EL koordinatsioonikogus. Esialgsed materjalid EL koordinatsioonikoguks palume esitada hiljemalt 30.08.2021. Kinnitaja: Katrin Juhandi, Euroopa Liidu asjade direktori asetäitja Kinnitamise kuupäev: 13.05.2021 Resolutsiooni koostaja: Ann Saks [email protected], 693 5201 Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne. Eelnõu toimik: 13.1/21-0709 - COM(2021) 350 KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE 2020. aasta uue tööstusstrateegia ajakohastamine: ehitame üles tugevama ühtse turu, et Euroopa saaks taastuda Arvamuse andmine eelnõu kohta Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile vastavalt Riigikantselei 13.05.2021 resolutsioonile. Osapooled: Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Tähtaeg: 31.05.2021 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/666ae8f3-2a4a-48b7-85e8-0b9a52ea9c0b Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/666ae8f3-2a4a-48b7-85e8-0b9a52ea9c0b?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main