Kiri

Ministeeriumid Riigikantselei 14.05.2021 nr 1-11/1183-1 Vabariigi Valitsuse istungi protokolli märgitava otsuse „„Kultuuri arengukava 2021–2030“ eelnõu esitamine arutamiseks Riigikogule“ eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse istungi protokolli märgitava otsuse „„Kultuuri arengukava 2021–2030“ eelnõu esitamine arutamiseks Riigikogule“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS). Palume teie kooskõlastust 10 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Ott minister Lisad: 1. Vabariigi Valitsuse istungi protokolli märgitava otsuse eelnõu 1 lehel 2. Vabariigi Valitsuse istungi protokolli märgitava otsuse eelnõu seletuskiri 3 lehel 3. Arengukava eelnõu koos 5 lisaga Karin Närep 628 2230 [email protected] Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941  EELNÕU 07.05.201 VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL 2021 nr „Kultuuri arengukava 2021–2030“ eelnõu esitamine arutamiseks Riigikogule Riigieelarve seaduse § 20 lõike 2 alusel: 1. Esitada „Kultuuri arengukava 2021–2030“ eelnõu (edaspidi eelnõu) arutamiseks Riigikogule. 2. Kultuuriministril esindada Vabariigi Valitsust eelnõu menetlemisel Riigikogus. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär  07.05.2021 Vabariigi Valitsuse istungi protokolli märgitava otsuse „„Kultuuri arengukava 2021-2030“ eelnõu esitamine arutamiseks Riigikogule“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus ja eesmärk Vastavalt riigieelarve seaduse § 20 lõikele 2 ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a määrusega nr 117 „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord“ esitab Kultuuriministeerium (edaspidi ka KUM) enne Vabariigi Valitsuse poolt kinnitamist Riigikogule arutamiseks „Kultuuri arengukava 2021- 2030“ eelnõu (edaspidi ka Kultuur 2030 ja arengukava). Arengukava koostamise ettepaneku kiitis heaks Vabariigi Valitsus 18. märtsi 2021.a protokollilise otsusega nr 25, mille kohaselt määrati arengukava koostamise eest vastutavaks ministeeriumiks Kultuuriministeerium ning tehti viimasele ülesandeks esitada arengukava heakskiitmiseks Vabariigi Valitsusele hiljemalt septembris 2021. Arengukava põhidokument koosneb järgmistest peatükkidest: 1. Sissejuhatus 2. Hetkeolukorra ülevaade ja peamised trendid 3. Üldeesmärk, alaeesmärgid ja mõõdikud 4. Tegevussuunad 5. Arengukava juhtimine ja elluviimine 6. Mõisted 7. Seosed ÜRO säästva arengu eesmärkide saavutamisega 8. Arengukava maksumuse prognoos Arengukaval on järgmised lisad: 1. Lisa 1 „Olukorra analüüs“ 2. Lisa 2 „Mõjude hindamise kokkuvõte“ 3. Lisa 3 „Ülevaade arengukava mõõdikute metoodikast ja allikatest 4. Lisa 4 „Arengukava koostamise ja kaasamise protsess 5. Lisa 5 „Valdkondlikud teemalehed Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse eelnõu koos seletuskirjaga koostas Kultuuriministeeriumi strateegia- ja innovatsiooniosakonna arendusnõunik Karin Närep (tel: 6282230, e-post: [email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi tegi Kultuuriministeeriumi õigus- ja varahaldusosakonna õigusnõunik Siiri Pelisaar (tel: tel: 6282225, e-post: [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Arengukava sissejuhatuses tuuakse välja arengukava ja kultuuripoliitika peamised põhimõtted ning arengukava strateegilised lähtealused, sh seosed „Eesti 2035“ arengustrateegias seatud sihtidega, ÜRO säästva arengu eesmärkide saavutamise ja Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteetidega. Hetkeolukorra ülevaate ja peamiste trendide peatükis tuuakse üldistatult välja kultuurivaldkonna ees pikas perspektiivis seisvad väljakutsed ning peamised kultuurivaldkonda mõjutavad trendid. Üldeesmärgi, alaeesmärkide ja mõõdikute peatükis tuuakse välja strateegilised sihid ja nende saavutamist mõõtvad näitajad üldeesmärgi ja kolme alaeesmärgi lõikes ning mõõdikute alg- ja sihttasemed. Tegevussuundade peatükis tuuakse välja üldeesmärgi ja alaeesmärgi saavutamiseks vajalikud peamised poliitikainstrumendid. Arengukava juhtimise ja elluviimise peatükis kirjeldatakse arengukava edasist elluviimist, sh juhtkomisjoni koosseisu ja ülesandeid. Mõistete peatükis tuuakse välja arengukava kontekstis kasutatavate mõistete selgitused. Eraldi peatükis kirjeldatakse arengukava panustamist ÜRO säästva arengu eesmärkide saavutamisse. Arengukava maksumuse prognoosis tuuakse välja arengukava koostamise hetkel teadaolevad vahendid arengukava elluviimiseks. Kõik maksumuse prognoosis olevad summad 2025. aastast edasi on prognoos tänase teadmise põhjal. Arengukava maksumuse prognoosis ei ole tõenäoliselt lisanduvaid ja täiendavalt taotletavaid eelarvevahendeid, sh välisvahendeid. Eelnõu koosneb kahest punktist. Punkti 1 kohaselt esitatakse arengukava arutamiseks Riigikogule. Punkti 2 kohaselt määratakse kultuuriminister esindama Vabariigi Valitsust arengukava arutamisel Riigikogus. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu regulatsioonidele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu regulatsioonidega. 4. Protokollilise otsuse mõjud Mõjuanalüüs on välja toodud arengukava Lisas 2. 5. Protokolli märgitava otsuse rakendamiseks vajalikud kulud Arengukava koostamiseks vajalikud vahendid kaetakse Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarvest. 6. Eelnõu jõustumine Otsus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine ja avalikustamine Eelnõu esitatakse eelnõude kooskõlastamise infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks kõigile ministeeriumidele, Riigikantseleile ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule. Arengukava arutati arengukava juhtkomisjoni 28.04.2021 kohtumisel ning arengukava koostamisel on sisendi esitanud erinevad huvigrupid. Eelnõu ja seletuskiri on avalikud ning kõigil huvilistel on võimalik tutvuda nendega eelnõude infosüsteemis (EIS).  KULTUURI ARENGUKAVA 2021-2030 EELNÕU 07.05.2021 Sisukord SISSEJUHATUS 3 HETKEOLUKORRA ÜLEVAADE JA PEAMISED TRENDID 6 ÜLDEESMÄRK, ALAEESMÄRGID JA MÕÕDIKUD 9 TEGEVUSSUUNAD 11 ARENGUKAVA JUHTIMINE JA ELLUVIIMINE 19 MÕISTED 20 SEOSED ÜRO SÄÄSTVA ARENGU EESMÄRKIDE SAAVUTAMISEGA 24 ARENGUKAVA MAKSUMUSE PROGNOOS 29 LISAD 1. Olukorra analüüs 2. Arengukava mõjude hindamise kokkuvõte 3. Ülevaade arengukava mõõdikute metoodikast ja allikatest 4. Ülevaade arengukava koostamise ja kaasamise protsessist 5. Valdkondlikud teemalehed SISSEJUHATUS Kultuuri arengukava 2021-2030 (edaspidi ka Kultuur 2030 ja arengukava) on kultuuri valdkonnas strateegilisi sihte seadev dokument, mis on jätkustrateegiaks dokumendile „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“. Arengukava koostamisel on arvesse võetud erinevaid analüüse ja uuringuid, ekspertarvamusi, rahvusvahelise tasandi dokumente, avalike arutelude ja kaasamisürituste tulemusi ning „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“ elluviimise hindamise tulemusi. Kultuuripoliitika kujundamisel ja elluviimisel lähtutakse Eesti Vabariigi põhiseaduslikust sihist tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade ning Euroopa Liidu põhiõiguste hartas määratletud kunsti ja teaduse vabaduse, omandiõiguse ning kultuurilise mitmekesisuse põhimõtetest. Eesti kultuuri kandvad, hoidvad ja väärtustavad inimesed ning kogukonnad kujundavad üheskoos turvalise ning inimeste vajadustega arvestava elukeskkonna. Kultuur suurendab inimeste heaolu, toetab nende toimetulekut, vaimset ja füüsilist tervist ning aitab kaasa ühiskonna sidususele. Riigi üks olulisemaid ülesandeid on tagada kõikidele Eesti elanikele võimalus osaleda neile sobivates kultuuritegevustes ja loomealadel nii huvilise kui ka loojana. Ligipääs kultuurile peab olema tagatud sõltumata erivajadustest, elukohast, vanusest, rahvusest, keeleoskusest, huvidest, võimekusest ja muudest tingimustest. Kultuuripoliitika kujundamine ja elluviimine tugineb koostööle, teadmistele ja pikaajalisele vaatele. Riik langetab kultuuripoliitilisi otsuseid läbipaistavalt, kaasavalt ja teadmistepõhiselt. Läbipaistvus tähendab selgeid põhimõtteid, võrdset kohtlemist ning otsuste argumenteeritud põhjendamist. Kaasav poliitikakujundamine seisneb sisulises dialoogis valdkonnaga, esindus- ja arendusorganisatsioonide esindajate ning teiste kultuurivaldkonna professionaalide kaasamises aruteludesse ja otsustusprotsessidesse. Teadmistepõhisus eeldab süsteemselt kogutud andmeid ja läbiviidud uuringuid ning mõjuanalüüse. Strateegilised lähtealused Kultuuri arengukava 2021-2030 on kooskõlas riigi pikaajalise strateegia “Eesti 2035”1 kõigi viie strateegilise sihiga: 1. Inimene - Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed. Kultuuril ja loovusel on oluline roll vaimse ja füüsilise tervise edendamisel läbi inimese kogu elukaare. Kultuuriline eneseteostus on inimesele väga oluline vajadus, mille saavutamist arengukava rakendamine toetab ja kättesaadavust laiendab. 2. Ühiskond - Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud. Kultuuril on oluline roll sidusa, tolerantse ja kaasava ühiskonna kujundamisel. Arengukava eesmärk on parandada iga inimesi võimalusi kultuuris osalemiseks ning toetada kvaliteetse avaliku aruteluruumi kujundamist. 3. Majandus - Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik. Kultuur ja loovus panustavad olulisel määral majanduse, ettevõtluse ja innovatsioonivõimekuse arengusse ning säästlike lahenduste väljatöötamisse. Arengukavaga toetakse loomemajanduse ja loomeettevõtluse edendamist, kultuuri- ja loomesektori 1 https://www.valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia/materjalid  ekspordivõimekuse arendamist, digilahenduste ja uute tehnoloogiate väljatöötamist ning kasutuselevõttu. Kultuuri- ja loomesektor toetab Eesti ettevõtluskeskkonna rahvusvahelise maine kujunemist ning loob olulist lisaväärtust teiste majandusharude konkurentsivõime kasvuks. 4. Elukeskkond - Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond. Soovitud elukeskkonna tagamiseks on vajalik rakendada nii kaasava disaini kui ka kvaliteetse ruumi põhialuseid, samuti tagada muu pärandi hoidmine, kuid samas ka sobiv kasutus. Antud teemad on läbivateks tegevussuundadeks ka käesolevas arengukavas. 5. Riigivalitsemine - Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik. Kultuuri arengukava seab eesmärgid kogu valdkonna riiklikule korraldusele ja juhtimisele, toetades kultuurisektori juhtimisvõimekuste kasvu, kasutajakeskseid lahendusi ning uuenduslikke ja paindlikke meetmeid. Arengukava aitab ellu viia “Säästev Eesti 21” eesmärke 1 (Eesti kultuuriruumi elujõulisus), 2 (heaolu kasv) ja 3 (sidus ühiskond). Dokumendis käsitletakse Eesti kultuurina nii eestlaste kui Eestis elavate teiste rahvuste esindajate loodut. Kultuuriprotsessis osalevad kõik ühiskonna liikmed nii loojate kui ka loomingust osasaajatena. Eesti kultuur koos omanäoliste piirkondlike kultuuriruumidega on osa maailmakultuurist. Kultuuri arengukava panustab olulisel määral ÜRO säästva arengu eesmärkidesse2. Kultuur ja loovus aitavad tugevdada inimeste sotsiaalset kaitset (eesmärk 1); tagada kõigile vanuserühmadele hea tervise ja heaolu, toetades nii inimeste vaimset kui ka füüsilist tervist (eesmärk 3); tagada kõikidele kaasav ja kvaliteetne haridus ning elukestva õppe võimalused (eesmärk 4); toetada soolist võrdõiguslikkust (eesmärk 5); toetada jätkusuutlikku, kaasavat ja säästvat majandusarengut, sh edendada säästvat turismi (eesmärk 8); arendada kvaliteetset ja vastupidavat taristut, toetada innovatsiooni ning teadus- ja arendustegevust (eesmärk 9); vähendada ebavõrdsust nii riigi sees kui riikide vahel (eesmärk 10); muuta linnad ja asulad kaasavaks, turvaliseks, vastupidavaks ja säästvaks, sh kaitsta maailma kultuuri- ja looduspärandit (eesmärk 11); tagada säästev tootmine ja tarbimine (eesmärk 12); võtta kiiresti tarvitusele meetmeid kliimamuutuste ja nende mõjuga võitlemiseks (eesmärk 13); toetada rahumeelseid ja kaasavaid ühiskondi (eesmärk 16). Arengukava detailsed seosed säästva arengu eesmärkidega on toodud dokumendi vastavas peatükis. Eesti Euroopa Liidu prioriteetides aastateks 2020-20213 on välja toodud Eesti eesmärgid Euroopa Liidu kultuurialases koostöös, sh kultuurilise mitmekesisuse, loominguvabaduse ja meediavabaduse põhimõtete järgimine, digipädevuste arendamine, kultuurilise koostöö abil sidusa ühiskonna saavutamine, kultuuripärandi hoidmine ning loomemajanduse edendamine. Euroopa Liidus on kultuurivaldkond siseriiklikus pädevuses, ühenduse tasandil tegeletakse ühiste valdkonda mõjutavate väljakutsete lahendamisega, sh on eesmärgiks toetada kultuuri- ja loomesektori innovatsiooni, digipöörde ja juhtimisalast võimekust ning piiriülest koostööd. Eesti kultuurivaldkonna rahvusvahelistumise seisukohalt on võtmetähtsusega võimalus osaleda Euroopa Liidu rahastatud projektides (sh Loov Euroopa, Interreg programmid, Horisont jt), mistõttu seisab riik uute programmiperioodide kavandamisel selle eest, et programmide 2 www.riigikantselei.ee/valitsuse-too-planeerimine-ja-korraldamine/valitsuse-too-toetamine/saastev-areng 3 https://www.kul.ee/sites/kulminn/files/eesti_el_poliitika_prioriteedid_2020-2021.pdf tingimused arvestaksid maksimaalselt Eesti huvidega. Eesti jaoks on järgmistel aastatel Euroopa Liidu suunal olulised algatused, mis on seotud Euroopa Komisjoni prioriteetidega4: ● Uus “Euroopa Bauhaus” algatus, mis puudutab kestlikke eluviise, inimeste elukvaliteeti ja innovatsiooni ning ühendab teaduse ja tehnoloogia kultuuri- ja kunstimaailmaga; ● rohepööre ja kliimaeesmärkide saavutamine kultuuri- ja loomesektoris, sh Euroopa Liidu roheline kokkulepe; ● digipööre ja selle mõjud kultuuri- ja loomesektoris, mh digitaalse lõhe vähendamine ja kultuuri kättesaadavuse parandamine digitaalsetel platvormidel; ● kultuuri- ja loomesektori sotsiaalmajandusliku mõju hindamine ning sektori arengut toetavate tingimuste arendamine; ● kultuuri- ja loomesektori rolli suurendamine välissuhtluses ja kultuuridiplomaatias; ● võrdsete võimaluste loomine kultuuri- ja loomesektoris ning ligipääsetavuse ja kättesaadavuse parandamine ühiskonnas; ● kultuuri- ja loomesektori roll demokraatliku ja kaasava ühiskonna kujundamisel, sh informatsiooni vaba liikumise ning teadmiste- ja faktipõhise aruteluruumi arendamisel. 4 https://ec.europa.eu/info/strategy/priorities-2019-2024_en#documents HETKEOLUKORRA ÜLEVAADE JA PEAMISED TRENDID Eesti kultuur on elujõuline. Vaatamata eesti keele- ja kultuuriruumi väiksusele on meie kultuurimaastik mitmekülgne ja kõrgetasemeline. Kultuur on Eesti inimestele oluline, kultuuris osalemise näitajate poolest on Eesti Euroopa võrdluses kõrgel kohal. Sellele vaatamata on valdkonnas järgmistel aastatel vaja lahendada mitmeid olulisi väljakutseid: ● Kultuuri- ja loomesektor on üks suurima löögi saanud valdkondadest koroonakriisis, selle mõjud kestavad aastaid. Kriis paneb surve alla avaliku sektori eelarved, piirab sektori arengu- ja investeeringuvõimet ning mõjutab sektorit pikaajaliselt läbi teiste sektorite, sh turismisektori aeglase taastumise. ● Loovisikute ja kultuuritöötajate töötingimused vajavad jätkuvalt arendamist. Kõrgharidusega kultuuritöötajate miinimumtöötasu riigisektoris jääb maha Eesti keskmisest palgast, kehvem on olukord kohalike omavalitsuste asutustes ja erasektoris. Veelgi keerulisem on olukord mittetulundussektori organisatsioonide tegevuse stabiilsuse tagamise ja vabakutseliste toimetulekumudelitega ja neile kohanduvate sotsiaalsete garantiidega. ● Kultuurivaldkonna professionaalide, juhendajate ja eestvedajate pealekasv on väike, nende tööd ei väärtustata ühiskonnas piisavalt ning töötingimused ei motiveeri noori valdkonda sisenema ega sinna jääma. Eriti põletav on see probleem maapiirkondades. ● Kultuuri kättesaadavus eri sihtgruppide ja valdkondade lõikes ja regionaalselt on piiratud. Kultuurielus osalemise võimaluste mitmekesisus ja maht sõltub paljuski inimeste elukohast, vanusest, keeleoskusest ning sotsiaalmajanduslikest võimalustest. Erilist tähelepanu vajab laste ja noorte osalemine kultuuritegevustes. ● Erivajadustega inimeste ligipääs kultuurile on piiratud, kultuuriteenuste osutamisel ei ole alati lähtutud universaalse disaini põhimõtetest. Erivajaduste ja kogu elukaare vältel muutuvate võimetega arvestamine on oluline nii kultuuritaristu arendamisel, kultuurilise sisu loomisel kui ka veebipõhiste lahenduste arendamisel ning kommunikatsioonis. ● Kultuuripärandi pikaajaline füüsiline ja digitaalne säilimine pole piisavalt tagatud. See puudutab muuhulgas nii museaalide hoiutingimusi, väljaannete säilitustingimusi raamatukogude hoidlates ja digitaalarhiivis kui ka halvas või avariilises seisus arhitektuurimälestisi. ● Eesti keelest erineva emakeelega inimeste lõimumine Eesti info- ja kultuuriruumi ning seeläbi ühiskonda tervikuna on pikaajaline protsess, millesse tuleb jätkuvalt panustada. Peamised kultuurivaldkonda mõjutavad trendid Arengukava fookuses on kultuurivaldkonna vastupidavus erinevate üleilmsete kriiside kontekstis, teisalt tuleb näha ka kultuuri panust ühiskonna toimetulekul erinevate (majanduslike, finants-, tervishoiu- jt) globaalsete kriiside ja väljakutsetega. COVID-19 pandeemia omab kogu kultuurisektorile laiapõhjaliselt ja kaugeleulatuvat mõju, muutes inimeste kultuuritarbimise harjumusi, suurendades digitaalsete platvormide rolli kultuuriloomes ja vahendamises ning piirates oluliselt omatulu teenimise võimalusi. Selle kriisi mõjud on pikaajalised, kuna lisaks inimeste käitumise muutumisele ja turismisektori taastumise väljavaadetele mõjutab riigi laenukoormuse tõus riigi võimalusi kultuurivaldkonna finantseerimisel. Kultuur tervikuna aitab kaasa ühiskondlike lõhede vähendamisele ning iga inimese rahulolu suurendamisele ja toimetuleku parandamisele. Eestil tuleb kohaneda märkimisväärsete rahvastikumuutustega. Ülalpeetavate arv tööealise elanikkonna kohta lähikümnenditel suureneb ning see seab praeguse tervise- ja sotsiaalkindlustussüsteemi ning teenuste ja toetuste jätkusuutlikkuse suure surve alla. Rahvaarvu vähenemine ja elanikkonna vananemine mõjutavad otseselt Eesti majanduse konkurentsivõimet ning riigi haldussuutlikkust, kusjuures väheneva tööjõuga seisavad silmitsi nii era- kui ka avalik sektor. Kultuurivaldkonnas on üha aktuaalsemaks teemaks järelkasvu tagamine, ennekõike väljaspool suuremaid keskusi. Maailmas on tekkimas uued rändemustrid ja -suunad. Euroopal tuleb lähikümnenditel kokku puutuda ulatuslike rändevoogudega, sh suureneb kliimamuutustest ja katastroofidest tingitud sundränne. Samal ajal võitlevad maailma riigid talentide pärast ning Eestil on õnnestunud meelitada nii rahvusvahelisi spetsialiste kui ka üliõpilasi. Paljudes eluvaldkondades toimub inglise keele pealetung ning eesti keele osatähtsuse vähenemine, mõjutades sellega nii Eesti keele- kui ka kultuuriruumi. Ühiskonna sidususe tagamiseks on oluline, et kõik Eesti püsielanikud ja mujal elavad rahvuskaaslased tunneksid ühtekuuluvustunnet Eestiga ning kannaksid Eesti identiteeti, mille kõrval teadvustatakse ja austatakse eri rahvastikurühmade võimalust oma emakeelt ja kultuuri säilitada ja arendada. Jätkuv ääremaastumine ja linnastumine toob fookusesse kultuuri regionaalse kättesaadavuse sõltumata inimese elukohast. Inimeste lahkumisega maapiirkondadest satub löögi alla kohaliku kultuurielu järjepidevus, sealhulgas maapiirkondades paiknevate mälestiste seisukord. Samas loob kaugtöö osakaalu suurenemine võimaluse pakkuda piirkondades paindlikke töötamise võimalusi, luues seeläbi kõrgema lisandväärtusega töökohti ka väljaspool suuremaid keskusi. Tehnoloogia arengul on fundamentaalne mõju kultuurivaldkonna toimumisele kogu väärtusahelas, loomisest kuni osasaamiseni. Ühest küljest pakub digipööre rohkelt uusi võimalusi, teisalt toob kaasa globaalsete digiplatvormide mõjuvõimu kasvu, mis pärsivad loovisikute võimalusi saada oma loomingu eest väärilist tasu ning raskendavad eriti väikese keeleruumi puhul eestikeelse sisu levikut. Eestil on hea positsioon, et võtta ulatuslikult kasutusele digitaalseid ja innovaatilisi lahendusi, aga seda peab toetama paindlik ja ajaga kaasas käiv õigusruum. Digipöördega koos on kiires muutumises traditsioonilised töösuhted. Kultuuri- ja loomesektoris on väga suur hulk nn tulevikutöökohti, mis eeldavad senisest rohkem loovust, meeskonnatööd, kriitilise mõtlemise ja probleemide lahendamise oskuseid ning mitmekesisemaid teadmisi ja kogemusi. Töökohad on sageli projektipõhised ja lühiajalised. Digiplatvormide kaudu kasvab oluliselt paindlike ja ajutiste töövormide osakaal. Väljakutseks on seadusandluse kohandamine vastavalt tööturu muutustele, et tagada valdkonnas tegutsevatele vabakutselistele sotsiaalsed garantiid ning arvestada meetmete väljatöötamisel sektori eripäradega. Ühiskondlikud lõhed ja sotsiaalmeedia rolli suurenemine on viinud avaliku aruteluruumi polariseerumise ning populismi esiletõusuni. Infohulk ja detsentraliseeritud infokanalite arv jätkab ka tulevikus kiiret kasvu. See omakorda muudab kriitiliselt tähtsaks lugemisoskuste- ja harjumuse kujundamise ning infopädevuste ja meediakirjaoskuse arendamise vajalikkuse, mis toetab fakti- ja teadmistepõhise ühiskonna toimimist. Kultuuripoliitika kujundamisel on üha olulisemaks muutunud arvestamine rohepöörde eesmärkidega, mille üheks eelduseks on ELi ühtne ja konkurentsivõimeline pikaajaline kliimapoliitika 2050+, mis aitab kiirendada vähese süsinikusisaldusega majandusele üleminekut. Järjest enam hakatakse töö- ja elukoha valikul väärtustama kvaliteetset ja keskkonnasõbralikku elukeskkonda, sh kultuuriruumi. Kultuurisündmuste korraldamisel, kultuuritaristu planeerimisel ja pärandihoidmisel tuleb lähtuda terviklikult ühiskonna vajadustest. Arvestada tuleb nii universaaldisaini põhimõtete (ligipääs kõigile) kui ka kliimamuutuste mõjudest (sagenenud äärmuslikud ilmastikuolud nt üleujutused, tormid, kuuma- ja külmalained). ÜLDEESMÄRK, ALAEESMÄRGID JA MÕÕDIKUD Üldeesmärk lähtub Eesti Vabariigi põhiseaduse preambulis sedastatud eesmärgist tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade. Kultuurivaldkonna arengukava toetab otseselt riigi pikaajalise arengustrateegia “Eesti 2035” aluspõhimõtet Eestist kui demokraatlikust ja turvalisest riigist, kus säilib ja areneb eesti rahvus, keel ja kultuur. Arengukava üldeesmärk Eesti kultuur on elujõuline, arenev ja maailmale avatud ning kultuuris osalemine on loomulik osa iga inimese elus. Mõõdik Algtase Sihttase (2030) Eesti elanike osalemine kultuurielus 78,7% (2017) 80% Allikas: Statistikaamet Alaeesmärgid ja mõõdikud 1. Eesti kultuurielu on tugev ja toimiv Eesti kultuurielu on mitmekülgne, kõrgetasemeline ja rahvusvaheline, tagatud on professionaalide ja kultuuri hindava publiku järelkasv ning loodud on soodsad tingimused nii loometegevuseks kui ka kultuuris osalemiseks kõikidele inimestele üle Eesti. Mõõdik Algtase Sihttase (2030) Eesti laste ja noorte osalemine kultuuris Mõõdik väljatöötamisel Kultuurivaldkonnas hõivatute keskmine 82% (2019) 90% brutokuupalk võrreldes Eesti keskmisega Allikas: Statistikaamet Rahulolu kultuuri üleriigilise kättesaadavuse ja Mõõdik väljatöötamisel ligipääsetavusega. Kultuuri kättesaadavus digiplatvormidel Mõõdik väljatöötamisel 2. Eesti kultuurimälu on hoitud ja hinnatud Eesti rikkalik vaimne ja aineline kultuuripärand on hästi hoitud, uuritud ja teadvustatud, kultuuripärand on elavas kasutuses ja inimestele oluline, tagatud on kultuuripärandi pikaajaline füüsiline ja digitaalne säilimine ning kättesaadavus. Eesti kultuurilugu on väärtustatud ja teaduslikult uuritud, avaldatakse ja uuritakse Eesti kultuuri seisukohast olulisi tüvitekste. Mõõdik Algtase Sihttase (2030) Eesti elanike kultuuripäranditeadlikkus Mõõdik väljatöötamisel Eesti kultuuriuuringute jätkusuutlikkus Mõõdik väljatöötamisel 3. Kultuuri ja loovuse roll ühiskonna arengus on väärtustatud Kultuur ja loovus on tihedalt lõimitud eri valdkondadega, toetades ühiskonna terviklikku ja kestlikku arengut ning aidates kaasa Eesti konkurentsivõimele, sotsiaalse ja majandusliku heaolu kasvule ning rahvusvahelisele kuvandile. Mõõdik Algtase Sihttase (2030) Loomemajanduse sektoris loodud 2,9% (2015) 3,2% lisandväärtus SKPst Allikas: regulaarne loomemajanduse kaardistus Loomemajanduse sektoris loodud 19 600 EUR (2015) 25 000 EUR lisandväärtus töötaja kohta Allikas: regulaarne loomemajanduse kaardistus Eesti kultuuri rahvusvaheline nähtavus Mõõdik väljatöötamisel Eesti kultuurikorralduse Mõõdik väljatöötamisel keskkonnamõju Eesti elanike elukeskkonnaga rahulolu 84,54% (2020) > 85% Allikas: uuring, Statistikaamet TEGEVUSSUUNAD 1. TUGEV JA TOIMIV KULTUURIELU 1.1. Toetame kultuurivaldkonna asutusi, organisatsioone, loovisikuid ja ettevõtteid erinevate kriisidega, sh COVID-19 kriisiga toimetulekul, taastumisel ning kriisi pikaajaliste mõjudega kohanemisel. Tõstame valdkonna võimekust riskide ennetamiseks, maandamiseks ja juhtimiseks ning tuleviku kriisideks valmistumiseks. Olenemata kriiside olemusest ja kestvusest on eesmärgiks tagada Eesti mitmekesine kultuuripilt ja uuendusvõimelisus. 1.2. Parandame kultuuritöötajate töötingimusi. Kultuurivaldkonnas tegutsevas riigi hallatavas asutuses, riigi asutatud sihtasutuses ning avalik-õiguslikus asutuses on eesmärgiks tagada kvaliteetsed ja konkurentsivõimelised töötingimused võrreldes üldise tööjõuturuga, sh tagada vastavad eelarvelised vahendid palgatingimuste konkurentsivõime hoidmiseks Eesti keskmise palga suhtes. 1.3. Eesti keele, kultuuri ja väärtusruumi kestmiseks ja arendamiseks peavad kultuurisektori töötasud olema konkurentsivõimelised sõltumata tööandja omandivormist. Teeme koostööd kohalike omavalitsustega, et võimaldada ka kohalike omavalitsuste kultuuritöötajatele palgakasvu samas ulatuses riigi kultuuritöötajatega. 1.4. Toetame kultuurivaldkonna vabakutseliste toimetulekut ja arendame paindlikku sotsiaalsete tagatiste süsteemi. Kohandame seadusandlust vastavalt muutuvatele tööturu vajadustele ja töövormide paindlikumaks muutumisele, et tagada kõikidele kultuurisektoris töötavatele inimestele sotsiaalsed garantiid (sh ravikindlustus ja pension) sõltumata nende sissetulekute regulaarsusest ja lepinguvormist (sh ajutine töötamine töötuna arveloleku ajal). Tagame vabakutselistele ravikindlustuse, kui nad suudavad oma tegevusega teenida tulu mahus, mis võimaldab aasta peale kokku katta ravikindlustuse tagava miinimummakse sõltumata teenitud tulu ebaregulaarsusest. 1.5. Ajakohastame loometoetuste süsteemi loovisikute paindlikumaks toetamiseks ja suurendame loomepalkade meetmete mahtusid tööturutõrkega valdkondades, sh tõstame kunstniku- ja kirjanikupalga saajate arvu. 1.6. Kaasajastame Eesti autoriõiguste raamistikku lähtuvalt rahvusvahelistest ja Euroopa Liidu normidest. Muutused autoriõigusi puudutavas seadusandluses peavad arvestama kaasaegse ja kiirelt digiteeruva maailma vajadusi ning võimalusi, luues Eesti autoritele, tootjatele ning esitajatele nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel turul võrdsed konkurentsitingimused, toetades loomepõhist ettevõtlust ning kaitstes õiguste huve ja loomingut. Tõstame autoriõigustega seotud võimaluste ja kohustuste alast teadlikkust, pidades silmas teoste loojaid, kasutajaid ja vahendajaid, ning arendame uusi tehnoloogiaid loovisikute tööpanuse arvestamiseks, esiletõstmiseks ja hüvitamiseks rahvusvahelises digimajanduses. 1.7. Loome paremad ja mitmekülgsemad võimalused kultuurivaldkonnas tegutsejate oskuste ja teadmiste arendamiseks, rahvusvahelise oskusteabe vahendamiseks ning elukestva õppe võimaluste mitmekesistamiseks, sh kultuurikorraldajate juhtimisalase täiendusõppe võimaluste laiendamiseks koostöös ülikoolide ja erasektoriga. Toetame kultuuritegijate ja loovisikute enesetäiendamist ja töötamist välisriikides (sh  residentuuriprogrammides osalemist), mis aitab tagada loomeprotsesside elujõulisust, kohaliku kultuurielu rahvusvahelisust ja välispartnerite teadlikkust Eesti kultuurist. Toetame kultuuriasutusi ja -organisatsioone mitteformaalse õppe (sh täiskasvanuhariduse) pakkumisel, et tagada inimeste valmisolek tulevikutööks ning kohanemiseks majanduse struktuurimuutustega. 1.8. Võtame eesmärgiks laste- ja noortekultuuri tervikliku arendamise, tagamaks igale lapsele ja noorele juurdepääs mitmekülgsele ja kvaliteetsele kultuurile nii tegija kui osasaajana sõltumata elukohast, erivajadustest, keeleoskusest, majanduslikest võimalustest või muudest tingimustest. Laste ja noorte mitmekülgne kultuuris osalemine on läbimõeldud ja süsteemselt toetatud eri kultuurivaldkondade lõikes, lapsed ja noored on aktiivselt kaasatud loomeprotsessidesse. Kultuuri- ja mäluasutuste haridusprogrammid on tihedalt lõimitud üldharidusse. 1.9. Edendame põlvkondadevahelist kultuurikorraldust ja soodustame eakate aktiivset osalemist kultuuris. Vanemaealiste osakaal rahvastikus suureneb, mistõttu on oluline tagada kultuuri kättesaadavus sõltumata vanusest. Arvestame eakate vajadustega kultuuriteenuste pakkumisel ning füüsilise ja digitaalse keskkonna arendamisel. 1.10. Tagame ligipääsu kultuurile kogu inimese elukaare ulatuses. Igal Eesti elanikul peab olema võimalus osaleda endale sobivates kultuuritegevustes ja loomealadel nii huvilise kui ka loojana. Ligipääs kultuurile peab olema tagatud sõltumata erivajadustest, elukohast, vanusest, rahvuses, keeleoskusest, huvidest, võimekusest ja muudest tingimustest, et parandada inimeste elukvaliteeti ning toimetulekut. Töötame välja kasutajakeskseid ja inimsõbralikke lahendusi läbi terve elukaare (lapsed ja noored, eakad, puuetega inimesed, lapsevanemad, ajutise tegevuspiiranguga inimesed jt). Tõstame kultuuriasutuste ja -korraldajate teadlikkust kaasava disaini põhimõtete rakendamisest ligipääsetavuse suurendamisel ning arvestame kultuuriteenuste pakkumisel erivajadustega inimeste heaoluga kogu kasutajateekonna ulatuses, sh abivahendite võimaldamisel, rehabilitatsiooni- ja tugiteenused ning infoteenuste pakkumisel. 1.11. Arendame regionaalset kultuurikorraldust ja laiendame kultuuri kättesaadavust. Kultuuriruumi kättesaadavus tuleb tagada sõltumata inimeste elukohast, sest võimalus osaleda kultuurielus suurendab elukvaliteeti, muudab elukeskkonna väärtuslikumaks ning toetab kogukondlikku tegevust. Koostöös kohalike omavalitsustega toetame kultuuris osalemise võimaluste mitmekesisust ja kvaliteeti ning aitame välja töötada paindlikke töökorraldust võimaldavaid lahendusi. Kultuuri kättesaadavuse laiendamiseks panustame kultuurivaldkonna digimisse ning ligipääsetavust parandavatesse tehnoloogiatesse ja üldkasutatavatesse e-lahendustesse. 1.12. Toetame kultuurivaldkonnas digipööret ja arendame digikultuuri terviklikult ja koordineeritult. Edendame valdkonna arengut digipädevuste arendamise, uute formaatide väljatöötamise, digisisu loomise ja vahendamise abil. Oluline on Eesti kultuuri kättesaadavuse laiendamine digitaalsetel platvormidel. Soodustame uute tehnoloogiate kasutuselevõttu, et tõsta digitaalse kultuuri loomise, säilitamise ja kättesaadavuse kvaliteeti, mitmekesistada äriteenuseid ning lihtsustada digisisu uus- ja ristkasutust. 1.13. Aitame kaasa Eesti kultuuri rahvusvahelistumisele. Eesti kultuuri arenguks ja selle rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmiseks on vajalik tihe kontakt välismaailmaga. Huvilistel ja professionaalidel kogu Eestis peavad olema head võimalused  rahvusvahelises kultuurielus osalemiseks, mistõttu arendame ning toetame kultuuri rahvusvahelistumist, sealhulgas rahvusvahelise osalusega sündmuste toimumist Eestis, kontaktvõrgustike arengut ja rahvusvahelisi koostööprojekte Eestis ja väljaspool. Peame oluliseks kultuurivaldkonnas tegutsejatele võimaluste loomist ning valdkonna konkurentsivõimelise arengu toetamist rahvusvahelisel areenil. Loome eeldused esinduslikuma osa maailmakultuuri paremikust kättesaadavuseks eesti keeles ja võimaldame ligipääsu Eesti kultuurile võimalikult laias ulatuses nii külalistele, erineva keele- ja kultuuritaustaga elanikele kui ka rahvusvahelisele publikule. Välisriikides elavatele rahvuskaaslastele ja Eesti sõpradele ning e-residentidele loome võimalused aktiivseks osalemiseks Eesti kultuurielus. 1.14. Toetame kultuuriajakirjanduse ja professionaalse kultuurikriitika arengut, eesmärgiga suurendada kultuuri nähtavust meedias. Riiklikult toetatud kultuuriajakirjanduse eesmärgiks on tutvustada ja mõtestada erinevate kanalite kaudu Eesti ja maailma kultuuri. Avalik-õigusliku meedia eesmärk on otsida kultuurivaldkondadega nende võimestamiseks uusi koostöövorme. Oluline avalikku väärtust loov innovatsioonivaldkond on meediainstitutsioonide koostöö haridussektoriga Eesti kultuuri arengut toetavate õpimaterjalide loomiseks ja vahendamiseks. 1.15. Lähtume kultuurivaldkonna rahastamisel ennekõike tegevuse sisust, mitte omandivormist. Kultuurivaldkonna rahastamise alused peavad olema läbipaistvad ja selged. Peame oluliseks Euroopa Liidu vahendite kasutamist kultuuri arendamisel ning aitame igakülgselt kaasa Eesti kultuuriorganisatsioonide võimekusele rahvusvahelistes koostööprojektides osalemiseks, sh omafinantseeringu osalisele katmisele ja projektide ettevalmistamisele. Käivitame kiirendi tüüpi rahastusmudeli, mis võimaldab eri kultuuriasutustel ja -organisatsioonidel sooritada arenguhüppeid ning katsetada uuenduslikke lähenemisi. 1.16. Lähtume põhimõttest, mille kohaselt Eesti Kultuurkapitali toimimise ja eelarve kujunemise aluspõhimõtteid ei muudeta. Sõltumatute sihtkapitalide ja maakondlike ekspertgruppidega Kultuurkapital panustab Eesti kultuuri arenguvõime ning elujõu tagamisse. Kultuuri rahastamisel toetab Kultuurkapital eelkõige loovisikuid ja projektipõhiseid algatusi ning Kultuuriministeeriumi eelarve kaudu rahastatakse riigieelarveliste asutuste põhitegevust ja rahvuskultuuriliselt olulisi pikaajalisi tegevusi. 1.17. Soodustame eratoetajate kaasamist kultuurivaldkonna arendamisse. Kultuuri toetamine peab Eestis olema prestiižne, populaarne, soodne ja arusaadav, toetussummast või toetaja administreerimisvõimekusest sõltumata. Kultuuri soovivad rahaliselt panustada nii pühendunud metseenid, ettevõtted kui ka kultuuriavalikkus laiemat. Algatame seadusandlikke muudatusi, mis toetavad kultuuri rahastamist ettevõtete ja eraisikute poolt. Riik kaalub süsteemi, mis võimaldaks tööandjatel sarnaselt sportimisvõimalustele katta maksuvabalt töötajate kultuuris osalemise võimalusi, kuna sellel on positiivne mõju nii inimeste füüsilisele kui vaimsele tervisele. Kultuuritoodetele ja -teenustele kehtivad maksumäärad (sh käibemaks) peavad tagama Eestile rahvusvahelises konkurentsis võrdsed võimalused. 1.18. Kujundame kvaliteetset avalikku ruumi ja elukeskkonda. Ruumiotsuste tegemisel järgime kvaliteetse ruumiloome põhimõtteid, hinnates kultuuripärandit ja luues heade ruumilahendustega uusi kultuuriväärtusi. Avalik sektor on eeskujuks kvaliteetse ruumi tellija ja kujundajana. Ruumipoliitika ja valdkondlikud ruumiotsused on sidusad ja tasakaalustatud. Ruumi kujundavate hangete puhul rakendatakse väärtuspõhist mudelit, mille eesmärgiks on elukeskkonna kõrge kvaliteet ning keskkonnaeesmärkide  saavutamise toetamine. Ruumipoliitika on kooskõlas kliimaneutraalsuse ja elurikkuse eesmärkidega ning toetab kliimamuutuste mõjuga kohanemist. 1.19. Arendame kvaliteetset ja säästlikku kultuuritaristut, mis hõlmab nii füüsilist kui ka digitaalset ruumi ning toetab kultuurist osasaamise võimalusi erinevates piirkondades. Kultuuritaristu planeerimisel, kasutamisel ja kultuurisündmuste korraldamisel on oluline arvestada kõigi erivajadustega läbi kogu inimese elukaare. Riiklikult oluliste kultuuriobjektide rajamise, arendamise ja rahastamise otsuste langetamisel arvestame erinevate valdkondade ning ühiskonna vajadusi, ruumimõju ning tuleviku tasuvusanalüüse, samuti ligipääsetavuse, kättesaadavuse ja keskkonnahoidlikkuse põhimõtteid. 2. HOITUD JA HINNATUD KULTUURIMÄLU 2.1. Loome soodsad tingimused kultuuripärandi pikaajaliseks füüsiliseks ja digitaalseks säilitamiseks ning vaba juurdepääsu tagamiseks. Toetame muuseumide, raamatukogude ja teiste mäluasutuste säilitamisvõimekuse arendamist ning arendame lisaks kesksetele digimis- ja konserveerimisteenustele välja keskselt korraldatud säilitamisteenuse. Rajame tänapäevastele hoiutingimustele vastavad pärandihoidlad, mis kindlustavad kultuuripärandi pikaajalise säilitamise optimaalselt ja kuluefektiivselt ning innovaatilisi lahendusi kasutades. 2.2. Toetame eri liiki kultuurimälestiste ning kultuuriväärtuslike keskkondade säilitamist ja vastutustundlikku arendamist. Suurendame mälestiste korrastamiseks ette nähtud riiklikke toetusti vähendamaks halvas või kriitilises seisus mälestiste osakaalu. Toetuste eraldamisel võtame aluseks ennekõike mälestiste kultuurilise olulisuse, objektide seisukorra ja pikaajalise ühiskondliku mõju. Eelistame riiklike ja Euroopa Liidu toetuste puhul investeeringuid, millega kaasneb kultuuriväärtuslike hoonete korrastamine ja kasutusele võtmine. 2.3. Avame digitud kultuuripärandi võimalikult vabaks ja laialdaseks uuskasutuseks kogu elanikkonnale, et võimaldada pärandi seostamist elava nüüdiskultuuriga ning uute kultuurivormide ja tähendussüsteemide orgaanilist väljakasvamist pärandkultuurist. Toetame digitud pärandi uuskasutuse kampaaniate ja sündmuste korraldamist, materjali väljapakkumist enamkasutatud digikeskkondades ning digikultuuri ja teiste uuskasutusvormide kaasamist kunstiõppesse üldharidussüsteemis. Peame oluliseks autorite õiguste ja huvidega arvestamist pärandi avaldamisel. 2.4. Soodustame digitaalsete kultuuriandmete avaldamist avaaandmetena. Toetame Eesti kultuuripärandi suurkorpuste uurimist uute andmeanalüüsi meetoditega, et jõuda Eesti kultuuri arenguloo ja tänapäeva uurimisel uute lahendusteni ning seotud kultuuriteenuste osutamiseni. 2.5. Tõstame vaimse kultuuripärandi alast teadlikkust ning kultuuripärandi hoidmist elavas kasutuses. Toetame vaimse kultuuripärandi uurimist, hoidmist ja kasutusvõimaluste laiendamist. Nõustame kogukondi sissekannete tegemisel Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse. 2.6. Toetame terviklikult UNESCO inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja kantud laulu- ja tantsupeo protsessi. Jätkame ja laiendame liikumise järjepidevuse hoidmiseks kooride, rahvatantsurühmade, orkestrite ja rahvamuusika kollektiivide juhtide palgatoetust. Arendame laulu- ja tantsupidude läbiviimiseks vajalikku taristut. 2.7. Aitame kaasa elujõuliste ja mitmekülgsete kultuuriruumide arengule ning toetame kultuuriruumide eestvedajaid, organisatsioone ja kultuuriprojekte. Koostöös kohalike kogukondadega aitame siduda kohaliku eripära ja kultuuripärandit senisest enam piirkondade turundamise ja turismiarendusega. 2.8. Kaasame väljaspool Eestit asuvat eestlaskonda Eesti ühiskonna- ja kultuuriellu vastavalt “Sidusa Eesti” arengukavale. Kultuuriseltside ja -tegevuste toetamise kaudu panustame Eesti identiteedi edendamisse ja säilitamisse välisriikides, välismaal asuva eestlaskonna ja Eesti sõprade kaasamisse Eesti ühiskonda ning koostöö ellu ja arengusse ning Eestisse tagasipöördumise ning Eesti eluga (taas)kohanemise sujuvaks korraldamiseks. 2.9. Arendame koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga kultuurikoostööd hõimurahvastega, sh toetame hõimurahvaste ja Eesti organisatsioonide ühisalgatusi, loovisikute vahetusprogrammide, kultuurisündmuste ja koolituste läbiviimist ning ühise kultuurimälu uurimist ja vahendamist. 2.10. Edendame Eesti kultuuri uurimis- ja teadustöö, sh loovuurimuse võimalusi. Eesti kultuuri säilimine ja areng toetub kõrgetasemelisele teadus- ja arendustegevusele ning innovatsioonile. Soodustame teadus- ja arendustegevuse rakendamist kultuuri väljendusvormide mitmekesistamisel ning edendamist ühiskonna ees seisvate väljakutsete lahendamisel ja eesmärkide saavutamisel. Koostöös ülikoolidega peame oluliseks loovuurimust kui uurimistöö vormi, mis aitab arendada uusi kultuurivorme, avada ühiskondlikke protsesse uutel viisidel, mõista loomevaldkondade seoseid teiste valdkondadega (majandus, tehnoloogia jt) ning loomepraktika mõju haridusele, elukeskkonnale ja elukvaliteedile, tuues seeläbi esile loomepraktika väärtuse ühiskonnale. 3. KULTUURI JA LOOVUST VÄÄRTUSTAV ÜHISKOND 3.1. Tähtsustame mitte- ja informaalse õppe rolli inimeste kultuuriteadlikkuse kujundamisel kogu elukaare jooksul. Peame oluliseks kultuuri tihedamat lõimimist formaalhariduse ja mitteformaalõppega laste ja noorte teadmiste, loovuse, empaatiavõime ja koostööoskuste omandamiseks. Kultuuripoliitika toetab “Haridusvaldkonna arengukavas 2021-2035” toodud tegevussuunda toetada ühise kultuuri- ja väärtusruumi kujunemist, tagada kvaliteetne eestikeelne ja eesti keele õpe ning soodustada võõrkeelte õppimist, sh seada eesti keele ja kultuuri õpetamine riiklikuks prioriteediks. Haridusvaldkonna arendamisel lähtutakse eesti keele ja kultuuri säilimisest ja arengust ning haridusvaldkonna arengukava eesmärgiks on valikurohkete ja kättesaadavate õpivõimaluste loomine. Toetame eri kultuurivaldkondade ekspertide ja professionaalide kaasamist õppekavade ettevalmistamisse ja õppetöö läbiviimisse. 3.2. Toetame koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi ja ülikoolidega rahvusvaheliselt silmapaistva ning valdkondade ja ühiskonna vajadustele vastava kultuurialase kõrghariduse ja teadustegevuse arendamist. Soodustame ühisõppekavade loomist, teadus- ja haridustaristu ristkasutust, tudengite ning õppejõudude õppe- ja teadustegevuse alast rahvusvahelist koostööd ja kultuurivaldkonna teadmussiiret. Täiend- ja kutseõppe kvaliteedi tõstmiseks edendame koostööd kultuurivaldkondade ekspertide ning kõrgkoolide ja teadusasutuste vahel, arvestades piirkondlikke eripärasid, eri vanusegruppide ootusi ning tööturu vajadusi. Kvaliteetne haridus panustab inimeste ja ühiskonna heaolusse. 3.3. Kujundame kultuuripoliitikat teadmistepõhiselt. Viime regulaarselt ja järjepidevalt läbi uuringuid ja arendame kultuuristatistikat. Uuringute läbiviimisel arvestame kultuurivaldkonda mõjutavaid üleilmseid suundumusi ja inimeste harjumuste muutusi, samuti kultuuri ja loovuse üha tihenevaid seoseid teiste valdkondadega. Uuringute kõrval toetab poliitikakujundamist süsteemne statistikakogumine ja arenev kultuuri suurandmete analüüs. Teeme kogutud andmed, uuringud ja nende tulemused võimalikult suures ulatuses kättesaadavaks avaandmetena. 3.4. Edendame kultuurilist mitmekesisust ja sidusat ühiskonda. Lähtuvalt “Sidusa Eesti” arengukavas püstitatud eesmärkidest toetame eri emakeelega inimeste aktiivset kaasamist Eesti ühiskonda, usalduslike ja tihedate otsekontaktide loomist eri rahvusgruppide vahel ning rahvusel ja keelel põhinevate sotsiaalmajanduslike lõhede vähendamist. Eestis elavad erineva keele- ja kultuuritaustaga inimesed loovad ühist kultuuriruumi tänu koostööle ja ühistele algatustele. Mitmekesisuse väärtustamiseks toetame kultuuridevahelist dialoogi ja eri kultuurikogukondade nähtavust meediakanalites ja suhtluskeskkondades. Eesti keele õpe peab olema kõigile huvilistele kättesaadav ja toimib lõimituna kultuuri- ja haridustegevustesse. 3.5. Kujundame mitmekesist ja kvaliteetset inforuumi. Eesti elanikel on omakeelsele meediasisule hea juurdepääs, kõigil Eesti elanikel peab olema võimalik tarbida nii üleriiklikku kui ka kohalikku meediat erinevates vormides. Eesti vahendatud inforuum peab olema mitmekesine, pakkudes elanikele erinevates vormides ja žanrites rikkalikku ning tähenduslikku materjali Eesti elu seletamiseks ja uute väljavaadete kujundamiseks. Eesti meediainstitutsioonide toimetuspoliitika peab olema vaba ja sõltumatu. Eesti meediasüsteem peab olema mitmekesine, koosnedes elujõulistest üleriiklikest ja kohalikest meediainstitutsioonidest, nii erameediast kui ka avalikku teenust pakkuvatest väljaannetest, kanalitest ja platvormidest, nii mitmekesisest erialameediast kui ka laiemale publikule suunatud üldhuvimeediast, nii suurtest levikanalitest kui ka sõltumatutest sisutootjatest. Meediapoliitika eesmärk on erinevate institutsioonide täiendavus ning vastastikku kasulik koosmõju. Oluline on säilitada Eesti inforuumi sisemine seostatus ning vältida killustumist. Arenevad osalusmeedia vormid peavad võimaldama elanikel meediasisu loomes mitmekülgselt ja meediapilti laiendavalt kaasa lüüa. Samas tuleb vältida valeuudiste ja libameedia vormide levikut, erirõhk peab olema laiema meedia- ja infokirjaoskuse edendamisel. Inforuum peab olema hõlpsalt juurdepääsetav ka vaegkuuljatele ja -nägijatele. 3.6. Toetame kaasava ja tõenduspõhise avaliku aruteluruumi kujunemist ning infopädevuste arendamist, mis vähendab ühiskonnas väärtuskonfliktide tekkimise tõenäosust ning kujundab sidusat ühiskonda. 3.7. Loomeettevõtluse arendamine ning loomemajanduse tihedam sidumine teiste valdkondadega. Kultuur ja loovus on nüüdis- ja tulevikumajanduse eestvedajad, kultuuri loodud tähendus- ja suhtlusruumid vormivad ja veavad suurt osa digiajastu innovatsiooni ja teenusmajanduse arengut. Oluline on kaasata kultuuri- ja loomevaldkondade eriteadmisi ning loovust kui kompetentsi riiklikku teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonisüsteemi, et pakkuda uudseid lahendusi ühiskonna väljakutsetele. Riik panustab alustavate ja tegutsevate loomeettevõtjate teadmiste ja oskuste arendamisse, toote- ja teenusarenduse ning innovatsioonivõimekuse kasvu, jätkusuutlike ärimudelite väljatöötamisse ning rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamisse. Peame oluliseks erakapitali kaasamise ja finantsinstrumentide kasutamise võimekuse kasvu. Soodustame klastrite ja koostöövõrgustike toimimist ning valdkondade üleseid koostöömudeleid, sealhulgas teiste sektorite ning teadus- ja  arendusasutustega. Loomemajanduse arengut toetav tugisüsteem peab olema tõhus, paindlik ja ettevõtluse ökosüsteemiga koostoimiv. Peame oluliseks tugiteenuste kvaliteeti ja regionaalset kättesaadavust ning vastavust eri arenguetappides olevate loomeettevõtjate vajadustele. 3.8. Edendame säästvat kultuuriturismi ja hindame kultuurisündmuste sotsiaalseid, majanduslikke, keskkonnaalaseid jt mõjusid. Pöörame erilist tähelepanu Eesti tugevuste jagamisele maailmaga, toetudes Eesti saavutustele digi-, kultuuri-, spordi- ja teistes valdkondades, tagades samal ajal Eesti külaliste positiivse kogemuse ja turismi tasakaalustatud mõju kohalikule kultuurile ja keskkonnale. 3.9. Suurendame Eesti kultuuri rahvusvahelist nähtavust ja kohalolu. Kultuuril on Eesti nähtavuse suurendamisel maailmas ja riigi välissuhtluses kandev roll. Rahvusvaheliste suhete ja kultuuridiplomaatia arendamisel teeme koostööd teiste valdkondade ja eri ministeeriumidega, sealhulgas kõrgetasemeliste välisvisiitide ja rahvusvaheliste esindusürituste puhul pöörame suurt tähelepanu Eesti kultuuri tutvustamisele ja kaasamisele. Panustame kontaktide loomisse ja hoidmisse Euroopa olulistel sihtturgudel ja regionaalses koostöös, aga ka väljaspool Euroopat. Eesti kultuuri rahvusvahelise potentsiaali ja võimaluste maksimaalset kasutamist toetab kohapealne esindatus, sh Eesti kultuuriesindajate võrgustik. 3.10. Osaleme rahvusvaheliste organisatsioonide töös ja kultuurivaldkonna poliitikate ning õigusloome kujundamisel. Esindame valdkonna huve, hoides end kursis ülemaailmsete trendidega ja lähtudes väärtusruumist, mis tugineb demokraatliku õigusriigi põhimõtetele ja kultuurilisele mitmekesisusele. Toetame Eesti loovisikute, kultuuriorganisatsioonide ja kohalike omavalitsuste aktiivset osalemist rahvusvahelistes võrgustikes, sh Euroopa kultuuripealinnade ja UNESCO loovate linnade võrgustikes. 3.11. Aitame kaasa loovuse kui kompetentsi arendamisele ja rakendamisele kõikides eluvaldkondades. Eesti ja kogu maailma ees seisvate väljakutsete lahendamiseks ning tuleviku ühiskonna ja tööturu vajadustele vastamiseks muutub lähiaastatel senisest veelgi olulisemaks loovuse, probleemide lahendamise ning kriitilise mõtlemise kompetentsid, mistõttu tähtsustame loovuse kui võtmepädevuse arendamist ühiskonnas tervikuna. 3.12. Teadvustame kultuuri ja loovuse rolli vaimse ning füüsilise tervise edendamisel. Kultuurielus osalemisel on positiivne mõju inimese tervisele, rahulolule ja enesehinnangule. Aitame kaasa vaimset ja füüsilist tervist hindava ja edendava kultuurikeskkonna loomisele. 3.13. Edendame võrdõiguslikkust ja soolist tasakaalu kultuurivaldkonnas ning ühiskonnas tervikuna. Kultuurivaldkonna korraldamisel lähtume soolise võrdõiguslikkuse tagamise põhimõtetest, luues meestele ja naistele võrdsed võimalused kultuuris osalemiseks, võttes eesmärgiks palgalõhe kaotamise ning tagades kultuurivaldkonna karjäärimudelites kõigile võrdse kohtlemise. 3.14. Juurutame keskkonnateadliku kultuurikorralduse põhimõtteid ja toetame kultuurivaldkonnas rohepöörde eesmärkide saavutamist, eesmärgiga vähendada kultuurivaldkonna keskkonnamõju. Arendame kestlikke toimemudeleid, soodustame kliimasõbralike lahenduste väljatöötamist, rakendame ringmajanduse ja -disaini põhimõtteid, kaasajastame kultuuritaristut ning soodustame kultuuriväärtuslike hoonete kasutuselevõttu ja vastupidavust kliimamuutuste mõjule, samuti lähtume kultuurmaastike kujundamisel põhimõttest hoida ja luua elurikkust. 3.15. Teadvustame kultuuri rolli riigi turvalisuse tagamisel ning demokraatia tugevdamisel. Kultuur on oluline osa riigikaitse laiast käsitlusest ja positiivse väliskuvandi loomisest. Inimeste kultuurielus osalemine tõstab elanike silmis riigi usaldusväärsust ja tugevdab ühistel demokraatlikel väärtustel põhinevat ühiskonda. ARENGUKAVA JUHTIMINE JA ELLUVIIMINE Kultuur 2030 viiakse ellu lähtudes riigieelarve seadusest ja Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. aasta määrusest nr 117 „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord“. Arengukavaga seatavaid eesmärke viiakse ellu vastavalt sellekohasele tegevuspõhise eelarvestamise korraldusele, arengukava elluviimist rahastatakse nii riigieelarvest kui ka Euroopa Liidu eelarvevahenditest. Arengukava elluviimist koordineerib Kultuuriministeerium. Arengukava elluviimist ja aruandlust toetab juhtkomisjon, kes muuhulgas annab soovitusi arengukava eesmärkide elluviimisega seotud programmide algatamiseks või muutmiseks, teeb ettepanekuid hindamiste läbiviimiseks ning annab hinnangu arengukava muutmise ettepaneku kohta. Arengukava juhtkomisjoni kuuluvad Haridus- ja Teadusministeeriumi, Justiitsministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Välisministeeriumi ja Riigikantselei esindajad ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindaja, tunnustatud loomeliitude esindajad ning kuni kolm eksperti. Arengukava viiakse ellu läbi vastava programmi, mida koostatakse ja muudetakse riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve koostamise protsesside käigus vastavalt sellekohastele Rahandusministeeriumi ja Riigikantselei juhistele. Arengukava aruandlus toimub Kultuuriministeeriumi valitsemisala tulemusaruandega, millele lisanduvad hindamised vastavalt vajadusele. Arengukava elluviimist hinnatakse vähemalt üks kord hiljemalt kolm aastat enne selle kestuse lõppu ning vastav hindamise kokkuvõte esitatakse Vabariigi Valitsusele. MÕISTED Aineline kultuuripärand on inimtekkelised või inimese ja looduse koosmõjul tekkinud esemed ja keskkonnad, millel on ajalooline, arheoloogiline, kultuuriline või esteetiline väärtus. (Allikas: Muinsuskaitseseadus) Digimine on käesoleva arengukava mõistes nii andmete digitaalsele kujule viimine ehk digiteerimine kui ka protsesside, süsteemide ja teenuste digitaalseks muutmine ehk digitaliseerimine. Vastavalt Eesti Keele Instituudi soovitusele kasutatakse arengukavas läbivalt eelistatud vormi digimine. (Allikas: Kultuuriministeerium) Digioskused on infotehnoloogia kasutamise ja digisisu loomise oskused. Digioskused jagunevad kolmeks: digipädevus, erialased digioskused ja infotehnoloogia lahenduste loomise oskus. (Allikas: Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035) Digipädevus on suutlikkus kasutada digitehnoloogiaid oskuslikult, kriitiliselt ja vastutustundlikult õppimise, töö, kultuuri, meelelahutuse ja ühiskonnaelus osalemise eesmärgil. See hõlmab teabe- ja andmekirjaoskust, teabevahetust ja koostööd, meediapädevust, digitaalse infosisu loomist (sealhulgas programmeerimist), turvalisust (sealhulgas digitaalset heaolu ja küberjulgeolekuga seotud pädevusi), intellektuaalomandi õigustega seotud küsimusi ning probleemide lahendamist ja kriitilist mõtlemist. (Allikas: Kultuuriministeerium, võttes aluseks Euroopa Liidu Nõukogu soovitusi võtmepädevuste kohta elukestvas õppes, 2018) Disainipädevus on võime asjatundlikult ja vastutusvõimeliselt disainida kasutajakeskseid ja keskkonnasõbralikke lahendusi, samuti rakendada disainiprotsessi töövahendeid (sh disainmõtlemine) nii ettevõtluses kui ka avalikus ja vabasektoris. Disainipädevus on intellektuaalne kapital, mis aitab luua toodetele, teenustele jt lahendustele lisandväärtust. Disainipädevus kätkeb lisaks analüütilistele jt oskustele muuhulgas ka kunstilist ekspertiisi. (Allikas: Kultuuriministeerium, võttes aluseks rahvusvaheliste disainipoliitikate määratlused) Formaalõpe on koolieelses lasteasutuses, üldharidus-, kutse- ja kõrgkoolis õppekava alusel toimuv eesmärgistatud õpe, mida viivad läbi spetsiaalse ettevalmistuse ja kvalifikatsiooniga õpetajad või õppejõud. (Allikas: Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035) Haridusasutused on õppeasutused - koolieelsed lasteasutused, põhikoolid, gümnaasiumid, kutseõppeasutused, rakenduskõrgkoolid ja ülikoolid – ning täiskasvanute täienduskoolituse asutused. (Allikas: Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035) Informaalõpe on õppija seisukohast lähtudes eesmärgistamata õppimine, mis toimub igapäevaelu situatsioonides. (Allikas: Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035) Kaasav disain (ka universaalne disain, disain kõigile) on toodete, keskkonna, programmide ja teenuste disainimine sellisel viisil, mis muudab nad suurimal võimalikul määral inimestele kasutatavaks ilma vajaduseta teha kohandusi või kasutada eridisaini. Vt ka ligipääsetavus. (Allikas: Sotsiaalministeerium) Kultuur on käesoleva arengukava käsituses ühiskonnale või sotsiaalsele grupile omaste vaimsete, materiaalsete, intellektuaalsete ja emotsionaalsete tunnuste kogum, mis sisaldab lisaks kunstidele ja kirjandusele ka eluviise, kooseksisteerimise vorme, väärtussüsteeme, traditsioone ja uskumusi. (Allikas: UNESCO kultuurilise mitmekesisuse ülddeklaratsioon, 2001) Kultuuriasutus on kultuurivaldkonnas tegutsev riigiasutus (valitsusasutus või hallatav asutus), avalik-õiguslik juriidiline isik ja riigi asutatud või osalusega eraõiguslik juriidiline isik (sh riigi asutatud sihtasutus) ja kohaliku omavalitsuse kultuuriasutus (sh kohaliku omavalitsuse osalusega sihtasutused). (Allikas: Kultuuriministeerium) Kultuuridiplomaatia on diplomaatia osa, mille kaudu luuakse, hoitakse ja arendatakse rahvusvahelisi suhteid teiste riikide, rahvusvaheliste organisatsioonide ja strateegiliselt oluliste rahvusvaheliste partneritega kultuuri kaudu. (Allikas: Kultuuriministeerium) Kultuurieksport on tulu teenimine loomingu ning kultuurivaldkonna toodete ja teenuste müügist välismaale või mitteresidentidele Eestis. Kultuurieksport on seotud loomemajanduse ning kultuuriturismi arenguga, millest tulenevalt on olulisel kohal innovatsioon ja kõrge lisandväärtusega toodete ja teenuste arendamine, mis aitavad eesti kultuuri (sh kultuuripärandit) nähtavaks ja kättesaadavaks teha. (Allikas: Kultuuriministeerium) Kultuurikorraldaja on eri kultuurivaldkondades inimestele kultuuriprotsessides osalemiseks tingimusi loov spetsialist, sh kultuuriprogrammide kavandaja, kultuurisündmuste korraldaja, kultuuritegevuste turundaja, loominguliste kollektiivide esindaja või produtsent jt. (Allikas: OSKA tööjõuvajaduse uuring 2019, Kutsekoda) Kultuuriline mitmekesisus on rühmade ja ühiskondade kultuuride väljendusvormide rohkus. Neid väljendusvorme antakse edasi rühma ja ühiskonna sees ning rühmade ja ühiskondade vahel. (Allikas: UNESCO Kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsioon, 2005) Kultuuriorganisatsioon on kultuurivaldkonnas tegutsev eraõiguslik organisatsioon, mille eesmärk on kultuuritegevuse korraldamine, kultuuritoodete või -teenuste väljatöötamine ja pakkumine. (Allikas: Kultuuriministeerium) Kultuuritöötaja on riigiasutuses, riigi osalusega eraõiguslikus juriidilises isikus (sihtasutuses) või avalik- õiguslikus juriidilises asutuses töökohal, mis on kõrgharidusnõudega või kõrgema kutsekvalifikatsiooninõudega või spetsifiiliste erialaste teadmiste nõudega töökohad, kus erialaseid teadmisi ja kogemuslikku pädevust võib võrdsustada kõrgharidusega või kõrgema kutsekvalifikatsiooniga, töötaja. Kultuuritöötajaks loetakse muu hulgas turunduse, arvutigraafikaga ning arhiveerimise ning digiteerimisega (asutuse põhiülesandest lähtuvalt) tegelevad töökohad. Kultuuritöötajaks ei loeta asutuse juhte, tugitöötajaid (nt info- ja dokumendihaldus, personalijuhtimine jne) (Allikas: Kultuuriministeerium). Kultuurivahetus on kahesuunaline protsess, mille kaudu tutvustatakse ja levitatakse eesti kultuuri väljaspool Eestit, suurendades seeläbi Eesti nähtavust ja positiivset kuvandit. Kultuurivahetus eeldab ka teise osapoole olemasolu ja kultuuri tutvustamise võimaldamist meie kultuuriruumis. Siia alla kuulub ka kaastootmine, kaaskorraldamine jms. (Allikas: Kultuuriministeerium) Kättesaadavus on käesoleva arengukava käsituses kõikidele inimestele loodud võimalus saada osa kultuuritegevustest ja -teenustest sõltumata asukohast, vanusest, soost, rahvusest, keeleoskusest, erivajadustest, majanduslikest võimalustest või muudest teguritest. Kättesaadavus on laiem mõiste kui ligipääsetavus (vt ka ligipääsetavus), sisaldades näiteks ka puudust kannatavate perede võimalusi kultuurist osasaamiseks või kultuuriasutuste ja -teenuste regionaalset paiknemist. (Allikas: Kultuuriministeerium) Ligipääsetavus on laiatarbekaupade, keskkondade, hoonete, teenuste ja info disain, mille tulemus on ilma kohandusteta kasutatav ja ligipääsetav nii paljudele inimestele kui võimalik ja mõistlik. Lahendus peab vastama kõikide kasutajate vajadustele. Suurimad ligipääsetavuse sihtgrupid ühiskonnas on eakad, erivajadustega inimesed, lapsed, väikelaste vanemad, ajutise vigastusega inimesed jt. Vt ka kaasav disain. (Allikas: Riigikantselei) Loomemajandus on majandusvaldkond, mis põhineb individuaalsel ja kollektiivsel loovusel, oskustel ja andel ning mis on võimeline looma heaolu ja töökohti läbi intellektuaalse omandi loomise ja peamise müügiargumendina kasutamise kaudu ning kus kultuuriline või loominguline sisu on väärtuspakkumise peamine osa. (Allikas: Kultuuriministeerium) Loovisik on mõnel loomealal tegutsev autor või esitaja. (Allikas: Kultuuriministeerium) Loovuurimus (ka loomeuurimus, kunstniku-uurimus, kunstiline uurimus, praktikapõhine uurimus, performatiivne uurimus) on uurimuse vorm, mis koosneb kunstilisest tegevusest ja selle teaduslikust analüüsist. Loomeuurimust teostab kunstnik, kelle loodud kunstiteos või kunstiline tegevus on uurimuse keskmes. Kunstnik ja uurija on seejuures üks ja sama isik. (Allikas: TantsuKuukiri nr 74) Lõimumine on mitmepoolne sotsiaalse sidususe tekke protsess ühiskonnas eri keelelis- kultuurilise taustaga inimeste vahel. Protsessi iseloomustab teadmiste, oskuste omandamine ja väärtuste kujunemine, mis panustavad ühiskonna arengusse läbi praktilise koostöö ja vastastikuse avatuse. Lõimumise tulemusena väheneb ühiskonnaliikmete kultuurilisest, keelelisest, religioossest ja rahvuslikust kuuluvusest tingitud sotsiaalmajanduslik ebavõrdsus ja osalemine ühiskonnaelus ning tekkiv sotsiaalne kapital võimaldab ühiskonnal ühtselt areneda. (Allikas: Kultuuriministeerium) Mitteformaalõpe on eesmärgistatud vabatahtlik õpe, mis toimub kindla õppeprogrammi alusel ja kindlatele huvirühmadele erinevates keskkondades. Mitteformaalse õppe võimalusi pakuvad noorsootöö, huviharidus, vabaharidus ja täiskasvanute täienduskoolitused. (Allikas: Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035) Ruumiloome on ruumi arengut mõjutavate otsuste kujundamine ja elluviimine. Ruumiloome on kompleksne pidev protsess, mis sünnib eri sektorite ja paljude osapoolte valdkondade üleses koosmõjus. Ruumiloome kui teadvustatud tegevuse põhieesmärk on parandada iga ruumiotsusega elukeskkonda. Ruumiotsus on ruumi arengut mõjutav valitsemistasandi otsus, sh riigi osalusega ettevõtete ja sihtasutuste tehtavad otsused. Ruumipädevus on asjatundlikkus ja vastutusvõime ruumi arengut mõjutavate otsuste kujundamisel ja elluviimisel. (Allikas: Vikipeedia, https://et.wikipedia.org/wiki/Ruumiloome) Sidus ühiskond on käesoleva arengukava käsituses selline ühiskond, kus kõik Eesti inimesed, sh eri emakeele ja kultuuritaustaga, vastastikku aktsepteerivad üksteist ja peavad üksteisest lugu, tunnevad ühtekuuluvustunnet, teevad koostööd ja sh saavutavad oma ühiseid eesmärke demokraatlikult, suhtlevad omavahel ja moodustavad sotsiaalseid võrgustikke. (Allikas: Sidusa Eesti arengukava) Tulevikupädevused on teadmised, oskused ja hoiakud, mis võimaldavad toime tulla üha keerukamas kiiresti muutuvas maailmas, sh sotsiaalne intelligentsus, innovaatilisus ja kohanemisvõime, õppimine ja mõtestamine (võime mõtestada ja väärtustada õpitu sisulist tähendust), kultuuridevaheline pädevus (võime tegutseda eri kultuurikontekstides), mudeldav mõtlemine (oskus töötada suurte andmemahtudega, andmekäsitlusoskus, andmepõhine tegevus), uue meedia kirjaoskus, valdkondadeülesus, disainmõtlemine, toimetulek kognitiivse koormusega ja virtuaalne koostöö. (Allikas: Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035) Vabakutseline on käesoleva arengukava käsituses loovisik, kes ei ole avalikus teenistuses või ei tööta töölepingu või muu sellesarnase iseloomuga võlaõigusliku lepingu alusel. (Allikas: Loovisikute ja loomeliitude seadus) Vaimne kultuuripärand on põlvest põlve edasi antavad tavad, esitus- ja väljendusvormid, teadmised, oskused ning nendega seotud tööriistad, esemed, artefaktid ja kultuuriruumid, mida kogukonnad, rühmad ja mõnel juhul üksikisikud tunnustavad oma kultuuripärandi osana ning hoiavad elavas ja loovas kasutuses. (Allikas: Muinsuskaitseseadus) Võtmepädevused on Euroopa Liidu Nõukogu soovitustes käsitletud pädevused ehk kirjaoskuspädevus, mitmekeelsuspädevus, matemaatikapädevus ning loodusteadus-, tehnoloogia-, inseneriteaduste pädevus, digipädevus, enesemääratlus-, sotsiaalne ja õpipädevus, kodanikupädevus, ettevõtlikkuspädevus, kultuuriteadlikkuse ja kultuurilise eneseväljenduse pädevus. (Allikas: Euroopa Liidu Nõukogu soovitus võtmepädevuste kohta elukestvas õppes, 2018) SEOSED ÜRO SÄÄSTVA ARENGU EESMÄRKIDE SAAVUTAMISEGA ÜRO säästva ÜRO säästva arengu Kultuur 2030 panus ÜRO arengu eesmärk alaeesmärgid säästva arengu eesmärkide täitmisse 1. Kaotada kõikjal 1.3 Rakendada iga riigi jaoks Parandatakse kultuuritöötajate vaesus mis tahes kohased sotsiaalkaitsesüsteemid (tegevussuund 1.2), kujul. ja -meetmed, sealhulgas vabakutseliste (tegevussuund sotsiaalkaitse põhialused, ja 1.3 ja 1.4) ja autorite saavutada 2030. aastaks, et (tegevussuund 1.5) töö- ja sotsiaalkaitse hõlmab enamiku palgatingimusi ning vaestest ja ebasoodsas olukorras tõhustatakse sotsiaalseid olevatest inimestest. tagatisi. 1.4 Tagada 2030. aastaks, et Parandatakse kultuuri, sh kõikidel meestel ja naistel, kultuuripärandi ligipääsetavust eelkõige vaestel ja ebasoodsas ja kättesaadavust kõikjal Eestis olukorras olevatel inimestel, on (tegevussuund 1.9) ja toetatakse võrdne õigus koostoimes Sidusa Eesti 2021- majandusressurssidele ning 2030 arengukavaga kultuurilist juurdepääs põhiteenustele, mitmekesisust eesmärgiga maaomandile ja maa vähendada kontrollimisele ning muus vormis sotsiaalmajanduslikke lõhesid varale, pärandile, loodusvaradele, rahvusgruppide vahel asjakohasele uuele tehnoloogiale (tegevussuund 3.4). ja finantsteenustele, sealhulgas mikrofinantseerimisele. 3. Tagada kõikidele 3.4 Vähendada ennetustegevuse Teadvustakse kultuuri ja vanuserühmadele ja ravimise abil 2030. aastaks loovuse rolli inimeste vaimse ja hea tervis ja heaolu. kolmandiku võrra füüsilise tervise edendamisel mittenakkavatest haigustest (tegevussuund 3.12). tingitud enneaegsete surmade arvu ning edendada vaimset tervist ja heaolu. 3.5 Tugevdada kahjulike Luuakse lastele ja noortele sõltuvuste, sealhulgas laiapõhjalised võimalused narkootikumide kuritarvitamise kultuuris osalemiseks, et ja suitsetamise ennetamist ja ravi. pakkuda alternatiivi kahjulike sõltuvuste tekkimisele (tegevussuunad 1.6). 4. Tagada kõikidele 4.1 Tagada 2030. aastaks Tähtsustatakse kultuuri ja kaasav ja õiglane kõikidele tüdrukutele ja poistele loovuse rolli kvaliteetse kvaliteetne haridus täielikult tasuta, õiglane ja formaalse ja mitteformaalse ning elukestva õppe kvaliteetne alg- ja keskharidus, õppe osana (tegevussuunad 1.7 võimalused. ja 3.1).  mis tagab asjakohased ja tõhusad õpitulemused. 4.2 Tagada, et 2030. aastaks on Luuakse ja noortele võimalused kõikidele tüdrukutele ja poistele saada osa mitmekesisest ja kättesaadav kvaliteetne kvaliteetsest väikelaste arendamine, hoid ja kultuuripakkumisest koolieelne haridus, et nad oleksid (tegevussuund 1.6). valmis alustama alghariduse omandamist. 4.7 Tagada 2030. aastaks, et kõik Tähtsustatakse kultuuri ja õppurid omandavad teadmised ja loovuse rolli kvaliteetse oskused, mis on vajalikud säästva formaalse ja mitteformaalse arengu toetamiseks, pakkudes õppe osana (tegevussuund 1.7) muu hulgas teadmisi säästvast ja arendatakse kultuuriasutuste arengust ja säästvast eluviisist, ja -organisatsioonide inimõigustest, soolisest haridusprogramme võrdõiguslikkusest, rahu ja (tegevussuund 3.1) vägivallatu kultuuri edendamisest, maailmakodanikuks olemisest ja kultuurilise mitmekesisuse hindamisest ning kultuuri osast säästva arengu saavutamisel. 5. Saavutada sooline 5.1 Lõpetada kõikjal naiste ja Edendatakse võrdõiguslikkust ja võrdõiguslikkus ning tütarlaste diskrimineerimine mis soolist tasakaalu suurendada naiste ja tahes kujul. kultuurisektoris (tegevussuund tütarlaste 3.13) ning panustatakse mõjuvõimu. ühiskondlike stereotüüpide murdmisse loometegevuse kaudu. 5.5 Tagada, et naistel on võrdsed Soodustatakse võrdsetel alustel võimalused täielikult ja tõhusalt karjäärivõimalusi osaleda poliitikat, majandust ja kultuurisektoris (tegevussuund avalikku elu käsitlevate otsuste 3.13) ja arendatakse tegemises kõikidel tasanditel. kultuurivaldkonna juhtimispädevusi (tegevussuund 1.6). 8. Toetada 8.3 Propageerida arengule Toetatakse loomemajanduse jätkusuutlikku, suunatud tegevuspoliitikaid, et valdkonna kaasavat ja säästvat toetada viljakaid tegevusi, konkurentsivõimelisust ning majandusarengut inimväärsete töökohtade loomist, koostööd teiste valdkondadega ning tagada ettevõtlust, loovust ja (tegevussuund 3.7) ning kõikidele innovatsiooni ning ergutada arendatakse ja rakendatakse inimestele mikro-, väikeste ja keskmise loovust kui kompetentsi inimväärne töö. suurusega ettevõtete loomist,  tehes muu hulgas kõikides eluvaldkondades kättesaadavamaks (tegevussuund 3.11). finantsteenused. 8.9 Töötada välja ja rakendada Arendatakse kultuuriturismi 2030. aastaks säästva turismi (tegevussuund 3.8) ja edendamise tegevuspoliitikad, et juurutatakse keskkonnahoidliku luua töökohti ja propageerida kultuurikorralduse põhimõtteid kohalikku kultuuri ja tooteid. (tegevussuund 3.14). 9. Ehitada 9.1 Arendada välja kvaliteetne, Arendatakse kultuuriasutuste vastupidav taristu, usaldusväärne, säästlik ja võrgustikku ja kultuuriteenuste toetada kaasavat ja vastupidav taristu, sealhulgas kättesaadavust kõikjal Eestis säästvat piirkondlik ja piiriülene taristu, et (tegevussuund 1.10), industrialiseerimist toetada majandusarengut ja kujundatakse kvaliteetset ning inimeste heaolu, ning tagada, et avalikku ruumi ja elukeskkonda innovatsiooni. see taristu on kõikidele (tegevussuund 1.18), taskukohane ja võrdselt kaasajastatakse kultuuritaristut kättesaadav. säästlikkuse ja kvaliteetse ruumi ja kaasava disaini põhimõtteid arvestades (tegevussuund 1.19). 9.5 Intensiivistada Soodustakse loomevaldkonna ja teadusuuringuid, suurendada teiste majandusharude tööstussektori tehnoloogilist omavahelist koostööd suutlikkust kõikides riikides, innovatsiooni- ja eelkõige arenguriikides, ning tootearendusvõimekuse ergutada innovatsiooni ja tõstmiseks (tegevussuund 3.7) ja suurendada 2030. aastaks toetatakse kultuurivaldkondades oluliselt teadusuuringute ja teadus- ja arendustegevuse arendustegevusega tegelevate võimekuse kasvu (tegevussuund töötajate arvu miljoni elaniku 2.10). kohta ning avaliku ja erasektori kulutusi teadusuuringutele ja arendustegevusele. 10. Vähendada 10.2 Suurendada 2030. aastaks Suurendatakse kõikide inimeste ebavõrdsust nii kõikide inimeste mõjuvõimu, ligipääsu kultuurile riikide sees kui ka sõltumata nende vanusest, soost, (tegevussuund 1.9) ning nende vahel. puudest, rassist, rahvusest, toetatakse vähemusrahvuste keeleoskusest, päritolust, aktiivset kaasamist Eesti usutunnistusest ja majanduslikust ühiskonna- ja kultuuriellu ning või muust seisundist, ning otsekontakte eri kogukondade toetada nende sotsiaalset, vahel (tegevussuund 3.4). majanduslikku ja poliitilist kaasamist. 11. Muuta linnad ja 11.3 Suurendada 2030. aastaks Juurutatakse ruumiotsuste asulad kaasavaks, kaasavat ja jätkusuutlikku tegemisel kvaliteetse turvaliseks, linnastumist ning osalemist vastupidavaks ja võimaldava, tervikliku ja ruumiloome põhimõtteid säästvaks. jätkusuutliku inimasustuse (tegevussuund 1.19). planeerimise ja haldamise suutlikkust kõikides riikides. 11.4 Suurendada jõupingutusi Luuakse tingimuste maailma kultuuri- ja kultuuripärandi pikaajaliseks looduspärandi kaitsmiseks. füüsiliseks ja digitaalseks säilitamiseks (tegevussuund 2.1), säilitatakse ja arendatakse eri liiki kultuurimälestisi ning kultuuriväärtuslikke keskkondi (tegevussuund 2.2). 11.7 Tagada 2030. aastaks Parandatakse ligipääsu eelkõige naistele ja lastele, kultuurile ja võetakse taristu vanematele inimestele ja puudega ning teenuste arendamisel inimestele vaba juurdepääs aluseks kaasava disaini turvalistele, kaasavatele ja põhimõtted (tegevussuunad 1.9 ligipääsetavatele rohealadele ja ja 1.20) avalikule ruumile. 11.a Toetada positiivseid Juurutatakse ruumiotsuste majandus-, sotsiaal- ja tegemisel kvaliteetse keskkonnasuhteid linna-, ruumiloome põhimõtteid äärelinna- ja maapiirkondade (tegevussuund 1.18). vahel, tugevdades riiklikku ja piirkondlikku arenguplaneerimist. 12. Tagada säästev 12.5 Vähendada 2030. aastaks Juurutatakse keskkonnahoidliku tarbimine ja vältimise, vähendamise, kultuurikorralduse põhimõtteid tootmine. ringlussevõtu ja (tegevussuund 3.12) ning taaskasutamisega oluliselt arendatakse uuenduslikel jäätmete teket. ärimudelitel baseeruvat loomeettevõtlust (tegevussuund 3.7). 12.8 Tagada 2030. aastaks, et Juurutatakse keskkonnahoidliku kõik inimesed on informeeritud kultuurikorralduse põhimõtteid ja teadlikud säästvast arengust (tegevussuund 3.12) ning ning loodusega kooskõlas olevast kasutatakse teadlikkuse eluviisist. tõstmisel kultuurisektori potentsiaali säästlikkuse teemade kajastamisel. Kultuuriasutused (sh raamatukogud) on osa ringmajandusest. 12.b Töötada välja ja rakendada Arendatakse kultuuriturismi vahendid, mille abil mõõta (tegevussuund 3.8) ja  säästva arengu mõju säästvale juurutatakse keskkonnahoidliku turismile, mis loob töökohti ja kultuurikorralduse põhimõtteid propageerib kohalikku kultuuri ja (tegevussuund 3.12). tooteid. 13. Võtta kiiresti 13.3 Täiustada haridust, Juurutatakse keskkonnahoidliku meetmeid teadlikkuse suurendamist ning kultuurikorralduse põhimõtteid kliimamuutuste ja inimeste ja asutuste suutlikkust (tegevussuund 3.14) ning nende mõjuga kliimamuutuste leevendamise, tõhustatakse kultuuripärandi võitlemiseks. nendega kohanemise, nende pikaajalise füüsilise ja digitaalse mõjude vähendamise ja nende säilitamise võimekust eest varase hoiatamise (tegevussuund 2.1), mida valdkonnas. mõjutavad ka keskkonnast tingitud tegurid. 16. Toetada 16.6 Luua kõikidel tasanditel Arendatakse kultuurivaldkonna rahumeelseid ja tõhusad, vastutustundlikud ja pädevusi (tegevussuund 1.6), kaasavaid ühiskondi, ausalt tegutsevad institutsioonid. tõhustatakse et saavutada säästev poliitikakujundamise aluseks areng; tagada olevat statistikakogumist ja õiguskaitse kõikidele andmeanalüüsi (tegevussuund ning luua kõikidel 3.3). tasanditel tõhusad, vastutustundlikud ja 16.7 Tagada reageeriv, kaasav, Kujundatakse kultuuripoliitikat kaasavad osalemist võimaldav ja esinduslik kaasavalt, läbipaistvalt ning institutsioonid. otsustusprotsess kõikidel teadmistepõhiselt valitsemistasanditel. (üldpõhimõtted). 16.10 Tagada üldsusele Kujundatakse kaasavat ja juurdepääs teabele ja nende tõenduspõhist avalikku põhivabaduste kaitse kooskõlas aruteluruumi ning arendatakse riiklike õigusaktide ja meedia- ja infopädevusi rahvusvaheliste kokkulepetega. (tegevussuunad 3.5 ja 3.6). 17. Tugevdada 17.9 Suurendada rahvusvahelist Osaletakse rahvusvaheliste tegevuskava toetust, et tõhusalt ja sihipäraselt organisatsioonide ja rakendamise suurendada arenguriikide koostöövõrgustike töös ning meetodeid ja suutlikkust ja toetada riiklikke toetatakse arenguriike kultuuri- taaselustada säästva säästva arengu eesmärkide ja loomemajanduse poliitikate arengu alane rakenduskavasid, sealhulgas tõhustamisel (tegevussuund ülemaailmne Põhja-Lõuna, Lõuna-Lõuna ja 3.10). partnerlus. kolmepoolse koostöö kaudu.  ARENGUKAVA MAKSUMUSE PROGNOOS Arengukava programmi rahastatakse riigieelarvest ja välisvahenditest. Arengukava maksumus tugineb Kultuuriministeeriumi valitsemisala riigi eelarvestrateegia raames planeeritud 2021–2025 eelarvel. Aastate 2025– 2030 andmed on indikatiivsed. Andmed ei sisalda programmide üleseid summasid (tulud ja käibemaksukulu). Olemasoleva eelarve andmed sisaldavad alaeesmärkide kaupa kulusid, sh amortisatsioonikulu. Kuna arengukava maksumuse prognoosis nimetatud summa ei kata kõiki tegevussuundade jaoks vajalikke kulusid, siis programmide koostamisel tehakse eesmärkide saavutamiseks täiendavaid taotlusi, lähtudes riigieelarvest ning Euroopa Liidu vahendite kasutusvõimalustest ja piirangutest. Lisavahendite võimalus tegevuste elluviimiseks sõltub majandusarengust ja eelarvepoliitilistest valikutest. Kultuuriministeeriumi eelarve osa arengukava maksumuses 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 KOKKU (tuhandetes eurodes) Alaeesmärk Eesti kultuurielu on tugev ja toimiv 144 307,6 135 241,1 117 374,8 116 043 116 331,2 116 331,2 116 331,2 116 331,2 116 331,2 116 331,2 1 210 953,7 Alaeesmärk Eesti kultuurimälu on hoitud ja hinnatud 69 768,7 76 594,8 88 137 92 457,3 68 836,3 68 836,3 68 836,3 68 836,3 68 836,3 68 836,3 739 975,6 Kultuuri ja loovuse roll ühiskonnaelus on Alaeesmärk 43 788,7 22 290,3 23 313,5 25 525,9 25 905,8 25 905,8 25 905,8 25 905,8 25 905,8 25 905,8 270 353,2 väärtustatud Lisavajadused Taotletakse täiendavalt lähtuvalt lisavahendite vajaduste analüüsist ja vastavas maksumuse prognoosist. KOKKU 257 865 234 126,2 228 825,3 234 026,2 211 073,3 211 073,3 211 073,3 211 073,3 211 073,3 211 073,3 2 221 282,5  Kultuuri arengukava 2021-2030 eelnõu LISA 1 VALDKONNA OLUKORRA ANALÜÜS Sisukord Kultuuris osalemine 2 Arhitektuur 5 Digikultuur 12 Disain 14 Etenduskunstid 20 Film ja kinolevi 22 Helikunst 25 Kirjandus 27 Kultuuriline mitmekesisus 29 Kunst 32 Loomemajandus 34 Meedia ja kultuuriajakirjandus 39 Muinsuskaitse 42 Muuseumid 45 Raamatukogud 48 Rahvakultuur 51 1 Kultuuris osalemine 2015. aastal osales viimase 12 kuu jooksul kultuurielus (v.a. spordisündmustel) 84,4% ja 2017. aastal 78,7% 15 - aastaste ja vanemast Eesti elanikkonnast. Kõige enam külastasid Eesti elanikud 2017. aastal möödunud 12 kuu jooksul kino (50,6%), kontserte (49,6%) ja teatreid (41,2%) ning kultuurimälestisi (38,3) ja muuseume (38,2%). Vähem käidi kunstigaleriides (17,9%), külastati käsitöö sündmusi (15,4%), muud kultuurisündmust (6,8%) ja kirjandussündmust (5,2%). Kultuurielus ei osalenud 2017. aastale eelneval 12 kuul 21,3% Eesti elanikkonnast, kes olid vanemad kui 15. aastased. Regionaalselt olid kõrgemad kultuuris osalemise näitajad 20171 aastale eelneval 12 kuul Tartumaal (83,4%), Tallinnas (83,2%), Harjumaal (83,2%), Hiiumaal 80,8% ja Pärnumaal (80,7%). Madalaimad aga Valgamaal (64%), Lääne-Virumaal (67,9%), Võrumaal (70%) ja Ida-Virumaal 70,7%. Seega olid 2017. aastale eelneval 12 kuul kultuuris osalemise regionaalne kättesaadavuse erinevused suured - 19,4% protsendipunkti. Linnalistes asulates osales kultuurielus kokku 80,2% rahvastikust ja maa-asulates 75,8%. Samas nii linnaliste, kui maa-asulate võrdluses saab välja tuua, et inimesed käivad kõige enam: kinos, kontserditel, teatris ja muuseumis ja külastavad kultuurimälestisi, vt tabel 1. Tabel 1. Vähemalt 15-aastaste kultuurielus osalemine viimase 12 kuu jooksul kultuurivaldkonna ja elukoha järgi, 2017. Kogu Eesti Linnalised asulad Maa-asulad Kultuurielus (v.a spordivõistlused) osalenud 78,7 80,2 75,8 Kinos käinud 50,6 53,5 44,6 Kontserdil käinud 49,6 51,1 46,6 Teatris käinud 41,2 42,0 39,5 Kultuurimälestist külastanud 38,3 40,0 34,9 Muuseumis käinud 38,2 40,6 33,1 Raamatukogu külastanud 37,5 37,4 37,6 Spordivõistlust külastanud 29,5 30,2 28,0 1 Statistikaamet uuendab andmeid 2020. a kohta, 30.06.2021. 2  Kultuurielus mitteosalenud 21,3 19,8 24,2 Kunstigaleriid külastanud 17,9 20,7 12,1 Käsitöösündmust külastanud 15,4 15,5 15,2 Muud kultuurisündmust külastanud 6,8 8,2 4,1 Kirjandussündmust külastanud 5,2 5,8 4,0 * Allikas Statistikaameti statistika andmebaas tabel KUT021: vähemalt 15-aastaste kultuurielus osalemine viimase 12 kuu jooksul. Kultuuris osalemise uuring, Statistikaamet 2017, (https://andmed.stat.ee/et/stat/sotsiaalelu__kultuur__kultuurielus-osalemine/KUT021 ) Naised osalesid kultuuris aktiivsemalt (80,8%) kui mehed (76,4%). Kõige suurem grupp 15- aastastest ja vanemast Eesti elanikkonnast, kes kultuurielus osalesid 2017.a eelnenud 12 kuul olid üliõpilased ja mitte tasustatud praktikandid (98,7%), noored vanuses 15 - 24 (94,5%) ja 25 - 44 aastased inimesed (90,9%), täis- või osaajaga töötajad (88%) ja kõrgharidusega inimesed (87,1%). Rohkem jäid kultuurielust kõrvale põhiharidusega inimesed (67,8%) ja pensionärid (52,1%). (Allikas: Statistikaamet tabel KUT021: vähemalt 15-aastaste kultuurielus osalemine viimase 12 kuu jooksul). Statistikaameti viimaste kättesaadavate andmetel 2018. aastast töötas kultuuriametialadel 2018. aastal 33 100 inimest. Vaadeldava perioodi lõikes alates 2010. aastast on kultuuriametialadel töötvate inimeste osakaalu tõus olnud ligikaudu 32%. Kultuuri tööhõivest moodustasid mitte- eestlased 2018. aastal 18.5% ja naiste osakaal moodustas 55,8%. Kultuurivaldkonna tööhõives oli 2018.a kõige enam inimesi vanuses 25 - 44 aastat - 47,5%. Kõrgharidusega töötajaid oli 59,4% ja täistööajaga töötajate osakaal kultuurivaldkonnas oli 78,5%. Kultuurivaldkonnas tegutsevaid ettevõtteid oli 2018.a Statistikaameti andmetel 10 200. (Allikas: Statistikaameti andmetabel KUT91: Kultuuri tööhõive näitajad 2010-2018). 2020. aasta jaanuaris toimus vähemalt 16-aastaste Eesti elanike seas 76 kohalikus omavalitsuses elukeskkonna rahulolu uuring, mille tulemusel on Eesti kohta tervikuna vastanute rahulolu vaba aja kultuurse veetmise võimalustega väga hea või pigem hea (62,8% vastanutest), olles mõnevõrra kõrgem linnas (70%) kui alevikes (62%) ja maapiirkondades (54,6%). Tabel 2. Rahulolu vaba aja kultuurse veetmise võimalustega 2020. aastal Väga ja pigem rahul Pigem või üldse ei ole rahul Kogu Eesti 62,8 25,0 3  Linn 70,0 20,3 Alev, alevik, äärelinn 62,0 26,7 Maapiirkond 54,6 29,5 * Allikas: Statistikaameti statistika andmebaasi tabel: KO11 Rahulolu vaba aja kultuurse veetmise võimalustega (URL: https://andmed.stat.ee/et/stat/eri-valdkondade-statistika__piirkondlik-rahulolu/KO11) Esitatud ei ole vastajaid, kes märkisid vastuseks: ei oska öelda. Kultuuris osalemine rahvusvahelisel tasandil Eurostati 2015. aasta andmetel osales 69,7% Eesti inimesi kultuuritegevustes vähemalt ühe korra viimase 12 kuu jooksul, mis ületab Euroopa keskmist 9,7 protsendipunktiga. Kultuuritegevustes osalemisel tulevad aga sisse regionaalsed käärid – kui Eurostati andmetel osalesid vähemalt ühe korra viimase 12 kuu jooksul 77,8% linnades elavaid inimesi, siis maapiirkondades elavad inimesed tegid seda 14,5% vähem2. Ühtlasi kulutas üks Eesti leibkond 2015. aastal keskmiselt kultuurile 3,7% oma eelarvest, mis on 0,8 protsendipunkti rohkem, kui Euroopa Liidu keskmine. Eestist ettepoole jäid ainult Rootsi, Inglismaa, Saksamaa ja Tsehhi Vabariik3. Kultuuris viimase 12 kuu jooksul mitteosalemise põhjustena tõid Eesti inimesed Eurostati 2015. aasta andmetel välja peamiselt huvi puudumise ning muud põhjused. Rahalised põhjused mängisid kõige olulisemat rolli etenduste mittekülastamisel ning elukohas puuduvad võimalused olid kõige aktuaalsemad kinode puhul. Noorte, 16–24-aastaste, puhul on kultuuritegevustest mitte osa võtmise põhjustena veelgi suurem roll huvi puudumisel, võrreldes kogu sihtgrupiga4. (Allikas: Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020 lõpphindamine, Praxis 2021, avaldamisel.) Lapsed ja noored kultuuris osalejatena Eestis on olemas mitmeid nii riigi kui ka erasektori poolt rahastatud kultuurivaldkonna toetusprogramme, üritusi ja muid algatusi, eesmärgiga pakkuda inimestele suuremaid võimalusi kultuurielamustest osa saada, sealhulgas ka lastele ja noortele. Kuigi toetusprogramme ja taotlusvoore on mitmeid, siis ei ole endiselt kõigile noortele tagatud võrdsed võimalused kultuurist osasaamiseks. Kitsaskohtadena võib välja tuua kultuuriga seotud õppekavade vähesuse üldhariduses ning õppeprotsessi ebapiisava sidumise kultuuri(tegevuste)ga. Lisaks sellele puudub hetkel riigi tasandil valdkondade ülene konkreetne strateegia laste ja noorte kultuurikogemuse 2 Eurostat. (2015). Frequency of participation in cultural or sport activities in the last 12 months by income quintile, household type, degree of urbanisation and activity type. [ilc_scp04]. http://appsso.eurostat.ec.europa.eu/nui/show.do?dataset=ilc_scp04&lang=en 3 Eurostat. (2015). Mean consumption expenditure of private households on cultural goods and services by COICOP consumption purpose. [cult_pcs_hbs]. https://appsso.eurostat.ec.europa.eu/nui/show.do?dataset=cult_pcs_hbs&lang=en 4 Eurostat. (2015). Reasons of non-participation in cultural or sport activities in the last 12 months by sex, age, educational attainment level and activity type [ilc_scp05]. https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/ilc_scp05$DV_564/default/table?lang=en 4 edendamiseks. See aitaks vähendada ministeeriumite vahelist killustumist laste ja noorte kultuuritarbimise edendamise osas ning kiirendaks selles valdkonnas arengut. ● Laste ja noorte kultuuritarbimise tõstmiseks on väga oluline nii Kultuuriministeeriumi, Haridusministeeriumi, kohalike omavalitsuste, kultuurivaldkondade esindusorganisatsioonide ning haridusasutuste omavaheline koostöö. ● Oluline roll on haridusasutustel ja õpetajatel, kuid sageli puuduvad õpetajatel teadmised või motivatsioon, et laste ja noorte kultuuris osalemist tõsta. ● Lisaks võib laste ja noorte kultuurist osa saamise suurendamist takistada info üleküllus ning õpetajate aja puudus. Arhitektuur Valdkonna statistika ülevaade Arhitektuurivaldkonnas tegutses 2015. aastal Eestis 538 ettevõtet, sealhulgas 84 ettevõtet sisearhitektuuri alal ja 34 maastikuarhitektuuri alal. Töötajaid on arhitektuurse projekteerimise, ruumilise planeerimise ja maastikuarhitektuuri ettevõtetes umbes 1200. Arhitektuuuriettevõtete müügitulu oli 2015. aastal 35.8 mln €. Ettevõtteid, kel arhitektuur oli märgitud ühena mitmest tegevusalast oli 2015. aastal 65. Füüsilisest isikust ettevõtjana töötavate arhitektide arv on langustrendil, 2015. aastal oli neid 90, s.o 22% vähem kui 2011. aastal. Levinuim ettevõtlusvorm oli osaühing, kus keskmiselt töötas 1-2 töötajat. Arhitektuurisektori müügitulu oli 2015. aastal erinevates ettevõtlusvormides kokku 38,8 mln eurot (2011. aastal 25,3 mln €), rentaablus (keskmiselt 10%) oli veidi kõrgem kui 2011. aastal (8,5%). Koos avaliku sektori toetustega (1,5 mln €) oli arhitektuurisektori kogutulu 2015. aastal 40,3 mln eurot. Ettevõtte keskmine müügitulu oli 2015. aastal 66,5 tuhat eurot ja tulu töötaja kohta 34,4 tuhat eurot. Arhitektuurivaldkonna ettevõtted osutasid 2015. a teenuseid väljapoole Eestit kokku 1,7 mln euro eest ja 2016. aastal 2,0 mln euro eest. 2015. aastal märkis Äriregistrile esitatud majandusaasta aruandes eksporditulu 60 ettevõtet (11%) ja 2016. aastal 41 ettevõtet (8%). Välisturgude turuosa oli võrdlemisi väike, 2015. aastal alla 4,7% ja 2016. aastal 5,2% arhitekti- ettevõtete müügitulust. (Allikas: Eesti Loomemajanduse olukorra uuring ja kaardistus, 2 arhitektuur, Konjunktuuriinstituut 20185.) Olulisemad tegevused 5 Uuring on leitav aadressilt: https://www.kul.ee/media/278/download 5 Kultuuripoliitika põhialuste lõpphindamise raportis (avaldamisel) tuuakse esile, et kvaliteetse ruumi väärtustamine on ühiskonnas laiemalt kasvanud, kuid erinevate otsustustasandite koordineerimatus ja killustatus takistab tervikliku elukeskkonna arendamist. Oluline on rohkem teadvustada omavalitsuste rolli ruumiloomes, suurendada riigi ja omavalitsuste otsustajate ruumipädevust. Avaliku ruumiga seotud otsustes tuleks lähtuda ruumiloome töörühma koostatud kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetest. Positiivsete arengutena tuuakse esile, et rahvusvahelised arhitektuurisündmused ja poliitika on olnud edukad, eksportivate ettevõtete arv ja käive on kasvanud ning suurenenud on arhitektide arv riiklikes asutustes. (Allikas: Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020 lõpphindamine, Praxis 2021, avaldamisel) Arhitektuurivaldkonna olulisim tegevus riigi tasandil on viimastel aastatel olnud seotud Kultuuriministeeriumi algatusel Riigikantselei juures 2018. aasta septembrini tegutsenud ruumiloome eksperdirühma tööga. Eksperdirühma tegevuse fookus oli suunatud sellele, kuidas riik võiks valdkondlikke teadmisi kodanike huvides maksimaalselt ära kasutada ning milliseid korralduslikke muudatusi selle soodustamiseks oleks vajalik teha (Allikas: Aruanne “Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020” aasta 2019. täitmise kohta, Kultuuriministeerium 2020.) Eksperdirühm tõi kvaliteetse elukeskkonna kavandamise korralduses riigi tasandil välja mitmeid süsteemseid probleeme ja võimalusi, mille lahendamine eeldab pidevat tähelepanu. Selle saavutamiseks on vaja tõsta ametkondade ruumipädevust ning vaadata üle nende ülesanded. Eksperdirühma hinnangul ei ole riik piisavalt selgelt sõnastanud kvaliteetset elukeskkonda kui riigi üht eesmärki, kuid samas on ruumil oluline roll inimeste igapäevase heaolu, tervise ja ka majanduse edendamisel. Eksperdirühm on teinud ettepaneku koondada otseselt ruumiga tegelevate ministeeriumide osakonnad üheks ruumiloome üksuseks, mille ülesandeks jääks ka arhitektuurivaldkonna eest vastutamine. (Allikas: Kultuuriprogramm 2021-2024, Kultuuriministeerium 2020). Eksperdirühma töö jätkuna osales Kultuuriministeerium 2019. aastal ministeeriumide üleses ruumiloome töörühma töös, mis arutas võimalusi ruumiloomeprotsesside paremaks toimimiseks. Tehti ettepanek luua maa-, regionaal- ja planeeringute valdkondi liitev ühendamet ning arvestada kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetega ehitatud keskkonna arendamisel.6 Aluspõhimõtete elluviimiseks pakuti välja tegevusplaan.7 Olulise poliitikamuudatusena on 2014-2020 asutud nii senisest enam tähelepanu pöörama ruumihariduse arendamisele üldhariduskoolist alates. Arhitektuurialane teadlikkus algab koolist, seepärast on oluline ruumiteadlikkuse ja arhitektuurialaste pädevuste sidumine õppekavadega ning ruumiloomealase huvihariduse edendamine. Tegevust ja haaret on ulatuslikult laiendanud Arhitektuurikool8 kui ainus ruumivaldkonna huviharidust pakkuv kool Eestis ja üks väheseid omataolisi ka Põhja-Euroopas ja Baltikumis. Arhitektuurikooli tunnid on suunatud ruumilise mõtlemise arendamisele ehk teemale, mida tänased üldhariduskoolide 6 Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted on leitavad siin Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted | 1.34 MB | pdf. 7 Tegevusplaani leiab siit Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete elluviimine | 51.88 KB | pdf. 8 Vt https://www.arhitektuurikool.ee. 6 õppekavad vaid väga põgusalt puudutavad. Töötubades ei õpita arhitektiks, vaid keskendutakse pigem ruumi märkamisele, mõistmisele, tajumisele ja loomisele. Arhitektuurikool tegutseb 2011. aastast. Kooli peab MTÜ Ruumiharidus. Kultuuriministeeriumi koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Arhitektuurikooliga koostati 2015-2016. aastail arhitektuuri valikkursus üldhariduskoolide gümnaasiumiastme õpilastele. Kursust piloteeriti 2017. aastal üheksas koolis. Alates septembrist 2017 on valikkursuse „Arhitektuur kui elukeskkond“ tööversioon ja selle rakendamiseks koostatud juhendmaterjalid õppeprotsessi läbiviimiseks avalikustatud riigi õppekava infoportaalis 9 ning gümnaasiumid saavad seda oma õppeplaani kokkupanemisel rakendada. 2017 piloteerisid valikainet 9 gümnaasiumi, valikaine pakkumisega jätkasid seejärel 6 gümnaasiumi. 2020. aastal lisandusid 3 gümnaasiumi, kokku pakkus perioodi lõpuks valikkursust 9 gümnaasiumi. Lisaks õpetavad arhitektid kolmes gümnaasiumis kombineeritud ainet (arhitektuur + joonestamine ja kujutav geomeetria, või maketiehitus). Õpetajate tagasiside näitab, et valikkursus on õpetajate seas muutunud aasta-aastalt järjest populaarsemaks ja mõnes koolis on ka ainetundide mahtu kasvatatud. Hästi toimib disaini ja arhitektuuri teadmiste-oskuste kombineerimine. Õpetajad on välja toonud, et õpilased hakkavad selle kursuse käigus elukeskkonna terviklikumat pilti nägema ja sisukaid küsimusi küsima, teisisõnu avardub nende arusaam arhitektuurist ja ehitatud keskkonnast. Samuti, et ülesanded on mitmekesised ja põnevad lahendada, aga õppematerjale tuleks ka edasi arendada (allikas: MTÜ Ruumihariduse läbiviidud vestlusring õpetajatega). Toimunud on erinevaid õpetajakoolitusi, sh alates 2018 käivitatud täiendõppekoolitus ja kunstiõpetajate magistriprogramm EKAs (Arhitektuurikooli õpetajad, arhitektuuri valikkursuse programmi baasil). Kvaliteetse avaliku ruumi edendamiseks algatati Eesti Arhitektide Liidu (EAL) eestvedamisel 2014. aastal EV 100 juubeliürituste raames „Hea avalik ruum“ programm linnakeskuste elavdamiseks ja inimsõbralikumaks muutmiseks üle Eesti. Alates 2014. aastast on linnades viidud koostöös EALiga läbi avalikke arhitektuurivõistlusi, misjärel on linnad võidutöödele tuginedes taotlenud toetust EASi piirkondade konkurentsivõime toetusmeetmest, projektide väljaehitamine algas 2017- 2018. 2018. aastal avati Tõrva, Põlva, Valga ja Rapla keskväljakud. 2019. aastal avati Võru plats, Kuressaare väljak (+ osa peatänavast) ja Rakvere Pikk tänav. 2020. aastal avati Kärdla, Jõhvi (jalakäiguala) ja Viljandi lahendused. Ees ootab Narva esimese etapi avamine (Raekoja plats, Stockholmi plats). 2020. aasta lõpuks on läbi viidud või käimas uued võistlused (Tapa, Võsu, Lihula, Paide, Jõgeva, Sindi), kavandatakse ka järgmisi (järjekorda ootavad Kiviõli, Sõmeru, Türi, Kadrina, Loksa, Kose). 2017-2018 pidas EAL läbirääkimisi 39 linna- või vallakeskusega, kus on esile kerkinud soov „Hea Avalik Ruum“ projekti elluviimiseks. Orienteeruvalt paarkümmend omavalitsust on n-ö ootejärjekorras, et võistlusi läbi viia. Projektide elluviimine on võimalik vaid omavalitsuste endi huvi ja initsiatiivi korral. EAL koordineerib seda osa tööst, mis puudutab projektalade asukohavalikut omavalitsustes, võistluste läbiviimist, protsessi järelevalvet ja 9 Vt https://oppekava.ee/gumnaasiumiharidus/valikkursused. 7 projektlahenduste kommunikatsiooni avalikkusele. Projektide teostumise eelduseks on olnud nende jõudmine maakondlikesse arengukavadesse ja seejärel rahastamine EASi regionaalarengu vahendite kaudu (koordineerivad maakonnad). Arhitektuurivõistluste läbiviimisel on pool rahastusest tulnud riigilt (50 % KuM + 50 % RaM) ja teine pool omavalitsustelt. Kui rääkida riigi eeskujust arhitektuurse kvaliteedi saavutamisel ja hoidmisel, siis on projekteerimis- ja planeerimisteenuste puhul asutud erinevate osapoolte koostöös välja töötama ja juurutama väärtuspõhiste hangete praktikat. Jätkusuutlike riigihangete ja ideevõistluste läbiviimine aitab tagada avaliku sektori poolt rahastatavate ehitiste arhitektuurset kvaliteeti ja mitmekesisust. Esile võib tõsta renoveeritud Eesti saatkonda Moskvas (KAOS arhitektid) ning arhitektuurivõistluse kaudu välja valitud Eesti Rahvusringhäälingu uue hoonekompleksi lahendust (KTA Arhitektid). 2018. aasta lõpus avatud Arvo Pärdi Keskus Laulasmaal (Nieto Sobejano Arquitectos, Arhitektuuribüroo Luhse & Tuhal) on oma erilise õhustikuga hoo sisse saanud ning kujunenud armastatud kontserdi- ja kohtumispaigaks. 2019. aastal said valmis mitu tähelepanuväärset avaliku sektori osalusel rahastatud hoonet. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (Ansambel Arhitektid, FraDisain) on saanud uue saali, Sisekaitseakadeemia (Arhitekt11) ja IT-Agentuur (DAGOpen, LÜNK Arhitektid, Stuudio TEMA, Stuudio Taju) uued peahooned. 2016. aastal avati Eesti Rahva Muuseumi uus hoone Tartus Raadil, mille lahendus (arhitektid Dan Dorell, Lina Ghotmeh, Tsuyoshi Tane, koostöös Hayashi-Grossschmidt arhitektide, Pille Lausmäe sisearhitektide, Kino maastikuarhitektide jt) sündis 10 aastat varem läbiviidud rahvusvahelise arhitektuurivõistluse tulemusena. Hoone on pälvinud mitte ainult Eesti Kultuurkapitali ja Eesti Arhitektide Liidu aastapreemiad, vaid pärjatud ka mitmete rahvusvaheliste auhindadega, sh AFEX peaauhinna, Kenneth Hudson preemia jne. 2018. aastal valmis mitu tähelepanuväärset avaliku sektori osalusel rahastatud hoonet, mille lahendused on valitud arhitektuurivõistluste kaudu. Eesti Kunstiakadeemia (Kuu arhitektid) on saanud uue õppehoone, Raplas avati riigigümnaasium (arhitektuuribüroo Salto), Vastseliinas rajati palverännumaja (KAOS arhitektid). Olulise maastikuarhitektuuri maamärgina valmis 2018. aastal Tallinnas Maarjamäele Kommunismiohvrite memoriaal10 (JVR arhitektid koostöös skulptor Kirke Kangro, maastikuarhitekt Lidia Zarudnaya, graafilise disaineri Martin Pedaniku, Margus Triibmanni, Eesti Mälu Instituudi, Mihkel Putrinši, Argo Rootsi jt). Kuigi kehtiva riigihangete seadusega on tagatud raamistik ideekonkursside korraldamiseks ning väärtuspõhiste riigihangete läbiviimiseks, teeb Kultuuriministeerium jätkuvalt koostööd valdkonna erialaliitude, eeskätt Eesti Arhitektide Liiduga ning ettevõttega Riigi Kinnisvara AS, et töötada välja parim riigihanke läbiviimise praktika, mis tagaks kvaliteetse ehitatud keskkonna arengu ja autoriõiguste kaitse selle loomisel. Näitena võib 2020. aastast tuua Narva Aleksandri suurkiriku projekteerimistööde väärtuspõhise hanke (võitis KAOS arhitektid). 10 Vt lähemalt https://www.memoriaal.ee/memoriaal/#autorid. 8 Kultuuritaristu rajamisel ja renoveerimisel seatakse järjest enam eesmärgiks arvestada inimeste erivajadustega läbi inimese kogu elukaare. Järgitakse asjakohaseid määruseid ja ligipääsetavuse tagamise juhendeid ja tugimaterjale. Alates 2020. aastast tegutseb Riigikantselei juures ligipääsetavuse rakkerühm,11 kelle eesmärgiks on töötada välja poliitikasuunised ja lahendused, et lähima kümne aasta jooksul liikuda kõikidele inimestele ligipääsetava ühiskonna, avaliku ruumi ja teenuste suunas. Eesmärgiks on ligipääsetavuse ja universaalse disaini põhimõtete rakendamine kõikide poliitikavaldkondade loomuliku osana, seades esikohale avaliku sektori eeskuju, samuti ligipääsetavuse alase teadlikkuse ja pädevuse tõstmine ühiskonnas läbivalt. Kultuuriministeerium osaleb rakkerühma töös, mille käigus uuritakse muuhulgas kultuuritaristu olukorda ja arenguvõimalusi ligipääsetavuse vaates (2021. aastal). Eesti kui hea arhitektuurimaa maine tõstmiseks rahvusvahelises plaanis Eesti alates 2000. aastast regulaarselt osalenud maailma suurimal arhitektuurifestivalil Veneetsias. Eesti osalust biennaalil korraldab Eesti Arhitektuurikeskus ning rahastavad Eesti Kultuurkapital, Kultuuriministeerium ja eratoetajad. Eesti ekspositsiooni kuraator leitakse avalikul võistlusel, mille viib läbi Eesti Arhitektuurikeskus koostöös Kultuuriministeeriumi jt partneritega. Olulise rahvusvahelise uue algatusena on viimasel kümnendil sündinud Tallinna Arhitektuuribiennaal (TAB),12 mida korraldab Eesti Arhitektuurikeskus. Esimene TAB toimus 2011. aastal, TABi kuraator selgitatakse igakordselt välja avalikul võistlusel. TAB on mitmekesise programmiga arhitektuurifestival, mis soodustab Eesti ja välisarhitektuuri ning arhitektide ja avalikkuse sünergiat, pakkudes võimalust kontakte luua ja ideid vahetada. Kultuuriministeerium osales 2007-2018 Euroopa Arhitektuuripoliitikate Foorumi (European Forum for Architectural Policies – EFAP) töös, mis korraldas iga-aastaselt erinevaid kohtumisi, et arutada Euroopa arhitektuuripoliitikate suundumusi. 2017. aastal peeti Tallinnas Euroopa arhitektuuripoliitikate konverentsi, mis kuulus Eesti Euroopa Liidu eesistumise programmi. Alates 2020. aastast juhib Eesti Euroopa Komisjoni kvaliteetse arhitektuuri ja ehitatud keskkonna eksperdirühma,13 mis töötab välja poliitikasoovitusi, tagamaks kõigile kõrgetasemelise ehitatud keskkonna. Eksperdirühma ülesandeks on muuhulgas analüüsida multidistsiplinaarse ja kaasava valitsemise mudeleid, mis soodustavad sotsiaalset sidusust, naabruskondade kestlikku arengut ning kohanemist kliimamuutustega. Kokkuvõttes võib öelda, et Eesti on hästi integreeritud rahvusvahelistesse arhitektuurivõrgustikesse ja poliitikafoorumitesse ning osaleb Euroopa arhitektuuripoliitika arengusuundade kujundamisel. Äärmiselt oluline kogu valdkonnale on kutsesüsteemi hüppeline areng tervikuna. 2018. aastal kinnitas SA Kutsekoda Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu otsusega nr 11 diplomeeritud arhitekt, tase 7, volitatud arhitekt, tase 7 ja volitatud arhitekt- ekspert, tase 8 standardite uustöötlused (kõik kehtivusega kuni 12.02.2023).14 Selleks, et tagada arhitektuuriloome ja ehitatud keskkonna kõrget taset, osalevad Kultuuriministeerium ja 11 Vt rakkerühma kohta https://riigikantselei.ee/ligipaasetavus. 12 Vt tab.ee. 13 Eksperdirühma mandaadiga saab tutvuda https://kul.ee/media/65/download. 14 Vt lähemalt https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/KAO/vaata/10086627?show_avalik=1#kao_kutsestandard. 9 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium arhitekti kutset andva kogu tegevuses Eesti Arhitektide Liidu juures, Kultuuriministeerium sisearhitekti kutset andva kogu töös Eesti Sisearhitektide Liidu juures ning maastikuarhitekti kutset andva kogu töös Eesti Maastikuarhitektide Liidu juures. Rahandusministeerium osaleb ruumilise planeerija kutset andva kogu töös Eesti Planeerijate Ühingu juures ja kutsestandardi uuendamisel. Lisaks nõustab Rahandusministeerium vastavalt vajadusele kohalike omavalitsuste ja ministeeriumide planeeringuhangete korraldamist ning kvaliteedikriteeriumide järgimist nendes. 2020. aastal ilmunud Eesti inimarengu aruanne 2019/2020 „Linnastunud ühiskonna ruumilised valikud“15 oli täies mahus pühendatud ruumiküsimustele ja ruumikvaliteedi probleemide analüüsile. Aruanne on oluline verstapost ruumiteadlikkuse tõstmisel ühiskonnas tervikuna. Kultuuriministeerium toetab arhtekuurivaldkonna kui loomeala arengut peamiselt arenduskeskuse tegevustoetusega ning taotlusvooruga "Arhitektuuri ja disaini arendusprojektid”16. Lisaks toetab ministeerium Eesti arhitektuuri väljapanekut Veneetsia arhitektuuribiennaalil. Erinevate taotlusvoorude kaudu toetatakse arhitektuuri ja disaini valdkondade arendusprojekte ning arhitekte ja disainereid loovisikutena erialaliitude (Eesti Arhitektide Liit, Eesti Sisearhitektide Liit, Eesti Maastikuarhitektide Liit) kaudu. Arhitektuuri valdkonda toetatakse Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali ning disaini valdkonda arhitektuuri või kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali kaudu. (Allikas: Kultuuriprogramm 2021-2024, Kultuuriministeerium 202017). Arenguvajadused Kui kultuuripoliitika põhialuseid valmistati ette veel 2007-2009 kriisist tingitud majanduslanguse mõjudega kontekstis, siis perioodi viimane, 2020. aasta oli aga juba COVID- 19 pandeemia-aasta. Perioodi ilmestab seega üleminek „ühes kriisist teise“. Nii nagu tõid arhitektide ja inseneride esindusorganisatsioonid oma 25. märtsi 2020 pöördumises Vabariigi Valitsusele esile, avaldab kriis pikaajalisemat mõju kogu projekteerimis- ja ehitussektorile ning seeläbi kogu Eesti ehitatud elukeskkonna kvaliteedile. Oluline on riigipoolsete investeeringute jätkamine hoonetesse ja rajatistesse pikaajalises plaanis, mis annab kindlust ehitussektorile tervikuna. Kuna majandus on pidurdumas, siis on oluline, et majanduse langusfaasis suurendaks avalik sektor investeeringuid, et stabiliseerida olukorda turul, elavdada majandust ning vähendada negatiivse majandustsükli mõjusid. Seda saab teha nt uute riiklike projektide algatamise ja olemasolevate jätkamise RKASi kaudu. Olukorra leevendamisele saab kaasa aidata ka Kredexi taotlusvoorude tihendamine (avada kiirendatud tempos Kredexi fonde elamute ja ärihoonete rekonstrueerimiseks, st tihemini kui tavaolukorras (1–2x aastas) ja suuremas mahus). 15 Loe lähemalt https://inimareng.ee. 16 Vt täpsemalt siit: https://www.kul.ee/arhitektuuri-ja-disaini-arendusprojektid 17 Kultuuriprogramm 2021-2024 on leitav aadressilt: https://www.rahandusministeerium.ee/system/files_force/document_files/201001_kultuuriprogramm_2021_2024.pdf?download =1 10 Regionaalpoliitika vaateski tuleb elukeskkonna kvaliteeti säilitada ka majanduslanguse faasis. Juhul kui tekib vajadus teha omavalitsuste eelarvetes vähendamisi, ei tohiks seda teha kvaliteetse eluruumi arvelt. Põhimõte peaks olema “kui vähem, siis kvaliteetsem”, mitte odavam. Ka kriisi olukorras tuleks asendada hinnapõhised riigihanked väärtuspõhiste hangetega, et välistada massilist alapakkumist projekteerimistöödele. Läbiva valdkondliku trendina perioodi 2014-2020 lõikes tuleb välja tuua, et keskkonnasäästlikkuse ja jätkusuutlikkuse põhimõtete rakendamist on Euroopas asutud käsitlema ehituse eluringi üleselt. Samal ajal kasutab tänapäevane ehitustegevus järjest enam digitehnoloogia vahendeid ning suundub üha rohkem avatud ehitusplatsilt tehasesse. Keskkonnasõbralikkuse tähtsustamine käsikäes digilahenduste arenguga on Eestis näiteks kaasa toonud puitmajatehaste kui tootmissektori hüppelise arengu, kes on asunud varasemast rohkem kasutama ka Eesti arhitektide ja disainerite teenuseid. Ruumiloomeprotsess tervikuna (sh ehitusprojektid) on muutunud üha keerukamaks, kuid valdkonna ettevõtete investeeringud TA-tegevusse on väiksema osakaaluga võrreldes teiste majandusvaldkondadega. Seetõttu on oluline välja tuua, et valdkonna ettevõtete vähene TA- tegevus vajab stimuleerimist.18 (Allikas: Ehituse pikk vaade 2035. Civitta, 2021) Riik peaks oma ruumilist keskkonda senisest tunduvalt rohkem väärtustama. Seni puudub Eesti riigil looduskeskkonda ja ehitatud keskkonda koos vaatav ning eri ruumiloome valdkondi siduvalt rakendav ruumipoliitika, mis oleks tegevuse aluseks kõigil otsustustasanditel ja kõigis valdkondades. Elukeskkonna ruumilist arengut puudutavate otsuste killustatusele ja ühiste eesmärkide puudumisele kui probleemile on viidanud nii õiguskantslerid, erialaliidud kui ka eri ministeeriumid enam kui kümmekond aastat (Allikas: Ruumiloome eksperdirühma lõpparuanne, URL: https://www.kul.ee/media/799/download (11.04.2021)). Valdkondade kitsaskohtade lahendamiseks tuleb jätkuvalt tõsta läbivalt avaliku ja erasektori ruumi- ja disainipädevust – asjatundlikkust ja vastutusvõimet ruumi arengut mõjutavate otsuste kujundamisel ja elluviimisel, sh arendada ruumiharidust ja disainiõpet üldhariduskoolist alates. Tugevdada tuleb avaliku sektori ruumiloomealast teadus-arendustegevust (TA) ja leida võimalusi uuringute läbiviimiseks, et poliitikamuutused oleksid teadmistepõhised. Koostöös Rahandusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Keskkonnaministeeriumiga on küll ette valmistatud ruumivaldkonna ühendameti loomine, eesmärgiga suurendada ruumikaalutluse arvestamist otsustusprotsessides, kuid ühendameti loomiseni ei ole perioodi vältel jõutud. Edendamist vajab valdkondade ekspordivõimekus ja rahvusvahelistumine. (Allikas: Kultuuriprogramm 2021-2024, Kultuuriministeerium 2020.). Riigi tasandil eri ruumiloome valdkondade kompetentsi koondav üksus looks ruumivaldkondi tervikuna käsitledes visiooni riigi ruumilisest tasakaalustatud tulevikust, analüüsiks oluliste ruumiotsuste ruumilist mõju – annaks ruumiotsusele ruumilist mõõdet. (Allikas: Kultuuriprogramm 2021-2024, Kultuuriministeerium 2020.). Olukorras, kus eri ministeeriumide ja asutuste ruumiloome otsused peaksid lähtuma kokkulepitud eesmärkidest, 18 Vt Ehituse pikk vaade 2035. Civitta, 2021. https://eehitus.ee/wp-content/uploads/2021/04/Ehituse-pikk-vaade-2035-v1_6.pdf 11 kuid puudub ühtne ruumiloomepoliitika, tuleb leida lahendused ruumiloome töörühma ettepanekute elluviimiseks, sh ruumiloome kompetentsikeskuse moodustamiseks ja kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete elluviimiseks. Kogu elukeskkonna, sh taristu (sh teedeehitus) ja avaliku ruumi kavandamisel ja loomisel – avaliku ruumiga seotud otsustes – tuleb lähtuda kvaliteese ruumi aluspõhimõtetest. Oluline on jätkata väärtuspõhise riigihanke läbiviimise parima praktika väljatöötamist, mis tagaks kvaliteetse ehitatud keskkonna arengu ja autoriõiguste kaitse selle loomisel. Avaliku sektori poolt rajatavate hoonete puhul on üldjuhul riigi tasandil hakatud senisest enam jälgima arhitektuurivõistluste head tava, kuid ideekonkursi ehk arhitektuurivõistluse korraldamine tuleb avaliku sektori objektide rajamisel muuta kohustuslikus. Ühtlasi on vaja: 1) edendada valdkonna ekspordivõimekust ja rahvusvahelistumist – ettevõtluse ja loomemajanduse toetusmeetmed peaksid arvestama senisest enam arhitektuuribüroode vajadustega. Uute tehnoloogiate areng ja kasutuselevõtt ning kliimamuutustega kaasnevad väljakutsed loovad uusi võimalusi innovatsiooniks, kuid digipöördega kaasaskäimisel tuleb silmas pidada, et digitaalsed lahendused on arhitektuuris vahendiks, mis teenivad elukeskkonna kvaliteedi eesmärki. Eestil on potentsiaali kujuneda rahvusvahelise mainega arhitektuurimaaks. 2) jätkata ruumihariduse arendamist üldhariduskoolist alates – arhitektuurialane teadlikkus algab koolist, seepärast on oluline ruumiteadlikkuse ja arhitektuurialaste pädevuste sidumine õppekavadega ning soodustada ruumiloomealast huviharidust. (Allikas: Arhitektuurivaldkonna arenguvajadused 2021.-2025. a. Kuluuriministeeriumi memo 2021.) Digikultuur 2020. oli Eestis digikultuuri teema-aasta. Digikultuuriaastat korraldas neljaliikmeline konsortsium, millesse kuulusid juhtpartnerina Eesti Rahvusraamatukogu ning Muinsuskaitseamet, Eesti Rahvusringhääling ja Eesti Filmi Instituut. Teema aasta raames toimus mitmeid algatusi: loodi 50 Eesti autorite proosateose heliraamatud, mille lugesid sisse Eesti autorid, telliti uuring Eesti muuseumide ühise digitaalse külastuskaardi rakendamiseks, mis võimaldaks tulevikus reaalajas jälgida oma külastajate arvu, nende käitumismustreid, rikastada külastuskogemust elektrooniliselt järgi saadetud materjalidega ja teha ühiseid turunduskampaaniaid. Testiti esimesi virtuaalfestivale - Intsikurmu muusikafestivali ja Pimedate Ööde Filmifestivali, mis toimusid hübriidsena füüsilises ja virtuaalruumis, mis on paratamatu tulevik. Loodi uus muusika voogedastusplatvorm autoritele õiglase tasu maksmiseks, mis lubab artistidel ise palasid internetti laadida ja saada nende kuulamise eest 90% laekuvast tulust. 12 Üks teema-aasta oluline tulemus oli raporti koostamine digikultuuri valdkonna hetkeseisust Eestis. Raporti eesmärgiks oli kaardistada väljakutseid ja võimalusi, mida tehnoloogia pakub otseselt neile Eesti avaliku sektori institutsioonidele, mis on seotud kultuurivaldkonna korraldamisega ning erasektori institutsioonidele, mis on avaliku sektori poliitikast ja initsiatiividest kõige rohkem mõjutatud19. Kultuuriministeeriumi vaates on digikultuuri taganttõukamise osas kõige olulisem meede kultuuripärandi digiteerimise tegevuskava. Praegune kava valmis 2018. aastal ja lõpeb 2023. aasta esimesel poolel. Selle eesmärk on teha 2023. aastaks digitaalselt kättesaadavaks kolmandik meie mäluasutustes talletatavast kultuuripärandist ja uuendada mäluasutuste info hoidmise taristut. 2023.a käivituva kultuuripärand digiteerimise tegevuskavalt oodatakse, et see ei keskenduks mitte niivõrd eri pärandiliikide digimisele, vaid läheneks digitule pigem kasutaja vaatevinklist. Küsimus on, milliseid uusi tegevusi ja teenuseid on kättesaadavuse ja kasutatavuse suurendamiseks vaja ja milliseid tehnoloogiaid tuleks selleks arendada. Rahvusvaheliselt koostatakse digivaldkonna indekseid ja ülevaateid juba vähemalt alates 2012. aastast (Eurobaromeeter). Eestiga seoses väärib esiletõstmist Euroopa Komisjoni tellimusel alates 2016. aastast kord aastas koostatav digitaalse majanduse ja ühiskonna indeks DESI. Digikultuuri vaates on Eesti jaoks oluline tähelepanek, et digitehnoloogiate integreerimise üldises vaates paikneb Eesti Euroopa maade võrdluses alles 14. positsioonil, mis on viimaste aastate lõikes jäänud enam-vähem samaks. See muutuja kirjeldab ennekõike erasektori üldist valmisolekut kasutada digitehnoloogiate pakutavaid võimalusi oma teenuste vahendamiseks. Samas paikneb Eesti digitaalsete avalike teenuste kvaliteedi vaates kõikide vaadeldud aastate lõikes esimesel kohal. See tähendab, et vahe era- ja avaliku sektori valmiduses pakkuda digipõhiseid teenuseid on Eestis märkimisväärselt suur. Arenguvajadused ● Puudub samast ajaperioodist kõiki pärandivaldkondi terviklikult haarav digisisu. Mäluasutuste koostöös ning massdigiteerimist kasutades on kultuuripärandi digiteerimine temaatiliselt sihipärasem ja ressursisäästlikum, kui sellega tegeleksid asutused iseseisvalt ja tellimuste põhiselt. Nii on võimalik ressursisäästlikult digiteerida erinevate valdkondade kultuuripärandit tervikuna sarnasest ajaperioodist ning teha Eesti mäluasutuste kogudes olevast kultuuripärandist digitaalselt kättesaadavaks 2023. aastaks 33% ning 2030. aastaks 45%. Riigi hallatavates mäluasutustes on kokku üle 900 miljoni Eesti kultuuri jaoks olulise pärandi objekti, mis väärivad digiteerimist, 2020. a lõpuks oli digiteeritud sellest ca 10%, Kokku on digitaalsena kättesaadav u 21% kultuuripärandist. ● Kultuuripärandi digiteerimise tegevuskava pani aluse valdkondade vahelisele ja ülesele koostööle, kuid koostöö hoidmise ja edendamise, töövoogude optimeerimise, suurema 19 https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:451854/390206/page/1 13  ressursisäästu saavutamiseks ning dubleerimise vältimiseks on vajalik käivitunud tegevusi jätkata ja välja töötada järgmine tegevuskava. ● Kuna oluline osa kultuuripärandist ei ole digiteeritud, mõjutab see otseselt teiste valdkondade nagu haridus, teadus, turism, meedia, riigi e-teenused, toitlustus, regionaalne areng, ettevõtlus, loomemajandus, kirjastamine, mängusektori teenuste arengut. 2018. aastal toimus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel uuring “Pikaajalise säilitamise arhitektuuri ärianalüüs”20. Uuringu eesmärgiks oli töötada välja säilitamisväärtusega digitaalsetele objektidele sobiv pikaajalise säilitamise arhitektuur ning seda toetav valitsemise administratiivne lahendus. Pikaajaline säilitamine tagab, et digitaalsed objektid on pidevalt kasutatavad ka tulevikus, kui tehnoloogiline keskkond on oluliselt muutunud. Kaardistamise tulemusel leiti, et nõuetekohase pikaajalise säilitamise küpsusega on kaks asutust ja üks süsteem: vastavalt Rahvusarhiiv, Rahvusraamatukogu ja Muuseumide infosüsteem - MuIS, kus on välja töötatud protsessid digitaalsete objektide vastuvõtuks, pikaajaliseks säilitamiseks ja juurdepääsu võimaldamiseks. Sellest tulenevalt ei ole vaja pikaajaliseks säilitamiseks otseselt uusi protsesse disainida, vaid tuleb rakendada viidatud asutuste küpsustasemega protsesse. Teised asutused peavad tagama, et pikaajalisele säilitamisele kuuluvad digitaalsed objektid jõuaksid kõrge küpsusega asutustesse. Disain Valdkonna statistika ülevaade 2015. aastal tegutses Eestis 677 disaini valdkonnas tegutsevat ettevõtet - 41,6% enam kui 2011. aastal, töötajaid oli 1060 (mida on ligikaudu 77% enam kui 2011.aastal), kellest 112 olid füüsilisest isikust ettevõtjad ja saadud tulu oli 42,2 mln eurot. Disainifirmad on enamasti väikeettevõtted, kus töötab 1–2 inimest. Disaini valdkonnas tegutsevate äriühingute, MTÜ-de ja FIE-de müügitulu oli 42,2 mln eurot, sellest 41,4 mln eurot teenisid äriühingud. Valdkonna suurimaks rahastajaks on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS), rahalisi vahendeid on eraldanud ka Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti ning arhitektuuri sihtkapitalid.21 Kultuuriministeerium toetab valdkondlikku arenduskeskust – Eesti Disainikeskust – tegevustoetusega ning disainivaldkonna arengut ühtlasi taotlusvooruga „Arhitektuuri ja disaini arendusprojektid“. Disainivaldkonnale eraldati 2020. aastal Kultuuriministeeriumi kriisiabi vahendeid 442204 euro eest. Abi anti disainiettevõtetele, kelle vajadused olid meetme määrusega kooskõlas ja põhjendatud.22 Toetusvajadus oli eelnevalt koos valdkondlike partneritega kaardistatud. 20 Uuring on leitav aadressilt: https://mkm.ee/sites/default/files/content-editors/lopparuanne.3.pdf Uuringu kontekstis tähendas pikaajaline säilitamine alalist või üht inimeluiga ületavat säilitamisperioodi. 21 Uuring on leitav aadressilt: https://www.kul.ee/media/281/download 22 Vt määrus „COVID-19 puhangust tingitud erakorraline abi kultuuri- ja spordivaldkonnale“ https://www.riigiteataja.ee/akt/130042020029?leiaKehtiv. 14 Sihtrguppi kuulusid disaini valdkonna eraõiguslikud juriidilised isikud, kes tegutsevad isetootva disaineri põhimõttel, on tegutsenud disainivaldkonnas vähemalt kolm viimast aastat enne taotluse esitamist, kelle viimase kolme aasta keskmine majandusaasta käive on vähemalt 25 000 eurot, tegevusalaks on materjalipõhine disain ja tegevus põhineb autoriloomingul. Kompenseeriti põhitegevusega seotud kulusid, mille katmiseks planeeritud tulud olid oluliselt vähenenud. 150 000 euro ulatuses olid taotlejad saanud toetusi ka EASilt ja Töötukassalt. Olulisemad tegevused Kui kultuuripoliitika põhialuseid valmistati ette veel 2007-2009 kriisist tingitud majanduslanguse mõjudega kohanedes, siis perioodi viimane, 2020. aasta oli aga juba COVID- 19 pandeemia-aasta. Perioodi ilmestab seega üleminek „ühes kriisist teise“. Vaatamata sellele on disaini tegevusväli jõuliselt laienenud ning disain kui selline on olemuselt muutunud.23 Esile on kerkinud terav vajadus mõisteraamistiku ja uue disainikultuuri arendamise järgi laiemalt. Avalik sektor on olnud muutuste loomisele, uuendustele ja eksperimentidele avatum kui erasektor. Disainivaldkonna arendamine tugineb valdkonnasisesele kokkuleppele, millises suunas valdkond peaks arenema ja mida tuleks selleks teha. Disainivaldkonna arengukava24, mis valmis 2019. aastal, sõnastab visiooni, strateegilised suunad, eesmärgid ja huvigrupid ning pakub valdkonnast sündinud vaadet sellele, kuidas rakendada disaini paremini majanduse ja ühiskonna hüvanguks; kus nähakse disainivaldkonna arenguhüppe võimalusi, kuidas tõsta professionaalset taset ning vähendada tegevuste killustatust ja dubleerimist. Riigi, sh Kultuuriministeeriumi roll ning elluviidavad ülesanded määratletakse riigi strateegilistes arengudokumentides, mis saavad sisendiks ettepanekuid disainivaldkonna arengukavast. Lisaks aitab Kultuuriministeerium kaasa ringdisainialase teadlikkuse tõstmisele, mis toetab ringmajanduse eesmärkide saavutamist. Riigikantselei juures alustas 2016. a tööd avaliku sektori innovatsioonitiim, kelle ülesanne on muuta avalikke teenuseid kasutajasõbralikumaks inimkeskse lähenemise abil ning seeläbi aidata kaasa uuenduslike, funktsionaalsete, keskkonnasäästlike, kasutajasõbralike ja atraktiivsete teenuste ja lahenduste väljatöötamisele ning kaasavate ja turvaliste keskkondade kujundamisele. Seda on peetud silmapaistvaks näiteks disaini rolli paranenud teadvustamisest avalikus sektoris ja nende tegevus on tunnustatud ka 2020.a Eesti Disainiauhindade konkursil. Avalikkuse disainiteadlikkust suurendavates tegevustes on keskne roll Eesti Disainikeskusel, Eesti Kunstiakadeemial ning Eesti Disainerite Liidul, kes on järjepidevalt korraldanud kommunikatsiooni-, koolitus jt tegevusi (Allikas: Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020 lõpphindamine, Praxis 2021, avaldamisel.) Kultuuriministeerium on toetanud Eesti Disainikeskuse (EDK) kui Kultuuriministeeriumi strateegilise partneri ja valdkondliku arenduskeskuse tegevusi, mis keskenduvad muu hulgas valdkonna ettevõtete konkurentsivõime ja ekspordivõimekuse tõstmisele. EDK tegeleb 23 Tärkavate disainipraktikate kaardistamine. Ruth-Helene Melioranski, Martin Pärn. Eesti Disainikeskus, 2020. https://kul.ee/media/656/download 24 Disainivaldkonna arengukava on leitav aadressilt: https://media.voog.com/0000/0038/1850/files/EEST%20DISAINI%20ARENGUKAVA%202023_loplik.pdf 15 näiteks professionaalsete disainerite kompetentside kaardistamise ja valideerimise süsteemiga, disainialaste uuringute algatamise ja elluviimisega ning disainihariduse ümarlaua koordineerimisega. Rahvusvahelistumise suunal on oluline, et alates 2019. aastast on EDK taas võrgustiku BEDA liige, mistõttu on avardunud võimalused osaleda piiriülestes ühisprojektides valdkonda eestvedavate riikidega nagu Taani, Holland, Saksamaa, Suurbritannia ja Põhjamaad. Kultuuriministeeriumi koostöö teiste ministeeriumide, riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja disainivaldkonnaga on suunatud sellele, et Eesti ettevõtted kasutaksid oma tegevuses rohkem disaini, jõudmaks disainiredeli n-ö ülemistele pulkadele. Eesmärk on suurendada nende ettevõtete osakaalu, kes kasutavad disaini uute toodete ja teenuste väljatöötamisel ning ettevõtte strateegilisel juhtimisel. 2018. aastal viidi Kultuuriministeeriumi eestvedamisel koostöös EAS-iga läbi uuring „Disainikasutus Eesti ettevõtetes ja sihtasutustes“, mille eesmärk oli kaardistada ja analüüsida disainikasutust nii era- kui ka riigi osalusega ettevõtetes ning riigi asutatud sihtasutustes ja MTÜdes. Tegemist on 2013. aastal läbi viidud samalaadse uuringu jätkuga, mis peaks andma sisendi riigipoolse sekkumise tegevuskavade koostamiseks, tervikpildi disainikasutuse hetkeseisust ja ülevaate, kuidas organisatsioonid võiksid jõuda disainiredelil kõrgematele astmetele ning kogutud andmete põhjal analüüsi (sh uuringu tulemuste võrdluse eelmise uuringuga), järeldused ja ettepanekud. Uuringu tulemused näitavad, et Eesti ettevõtted kasutavad oma tegevuses rohkem disaini kui viie aasta eest, kuid disainiredeli ülemistele pulkadele, kus paiknevad ettevõtted kasutavad disaini uute toodete ja teenuste väljatöötamisel ning ettevõtte strateegilisel juhtimisel, on endiselt astunud vaid vähesed. On tähelepanuväärne, et Eesti Kunstiakadeemia (EKA) ja EDK eestvedamisel on hakatud ulatuslikumalt tegelema ringdisaini teemadega. 2018. aastal EASi korraldatud ideekonkursi raames sai rahastuse EDK esitatud projekt „Ringdisain“, mille eesmärk on väikese ja keskmise suurusega ettevõtete ringdisainialase teadlikkuse tõstmine ja neile praktiliste võimaluste pakkumine, et võimaldada neil osaleda ökoinnovatsioonis ja ringmajanduse poole liikumises. EDK on võtnud sihikule ringdisaini auditi ja sprindi läbiviimise tugitegevuse pakkumise. Ringmajandus on üks neljast Euroopa Komisjoni fookusvaldkonnast ning ringdisaini auditi mudel ühendab ringmajanduse ja disainivaldkonna kompetentsid. Mitmed Eesti disainerid ja ringmajanduse eksperdid on EDK koolitustel saanud väljaõppe ringdisaini auditi läbiviimiseks ning täiendavaid koolitusi on kavas pakkuda ka järgnevatel aastatel. EDK korraldab kaks korda aastas disainihariduse ümarlauda, mille eesmärk on edendada koostööd ja tõsta erialase hariduse kvaliteeti. Seal osalevad Eesti disainiõpet pakkuvate haridusasutuste esindajad, et jagada kogemusi ja arutada võimalusi disaini arengukavas väljatoodud tegevuste elluviimiseks. Olulise poliitikamuudatusena tuleb esile tõsta, et Kultuuriministeerium on koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi ja EDKga toetanud disainiõppe viimist üldhariduskoolidesse. Gümnaasiumiastmele töötati 2016-2017 välja valikkursus „Disainiprotsess“, mida koolid saavad ainekava ja õppeplaani kokkupanemisel rakendada. Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Ülikooli ühisõppekava kunstiõpetajate ettevalmistamiseks sisaldab disaini kursust, mis toimub üle aasta ja valmistab tulevasi õpetajaid ette valikkursust läbi viima. 16 Kõrghariduses on eesmärkideks õppe rahvusvahelisus ja praktilisus. Haridus- ja Teadusministeerium on halduslepingute ettevalmistamisel kõigi kõrgkoolidega läbi arutanud praktikamahu suurendamise küsimused. Ühisõppekavadel õppivaid üliõpilasi arvestatakse tulemusrahastamisel edaspidi mõlemas kõrgkoolis nagu vastutusvaldkonda vastuvõetuid, mis peaks soodustama ühisõppekavade loomist. Õppekava avamisel on nõutud ka sektori esindajate kaaskiri, kes peavad kinnitama, et vajadus vastava õppekava järele on olemas. Lisaks peab vastavalt kõrgharidusstandardile õppekava vastama nii tööturu kui sihtgrupi vajadustele. Iga-aastane rahvusvaheline Disainiöö festival25 aitab tõsta avalikkuse üldist teadlikkust disaini kultuurilistest, sotsiaalsetest, majanduslikest ja keskkondlikest väärtustest ning jätkata Eesti disaini tutvustamist rahvusvahelisel areenil. Festivali kutsus ellu Eesti Disainerite Liit, sündmusi korraldatakse alates 2006. aastast. Rikkalikku programmi kuuluvad muuhulgas näitused, konverents, seminarid, loengud, töötoad, konkursid ja moeetendus. Festivali mitmekesistab tihe satelliitide programm, kuhu on kaasatud ka muuseumid. Enamus üritusi on külastajatele tasuta. 2015. aastal pälvis Disainiöö EFFE kvaliteedimärgise. Disainiöö kõrval on Eesti Disainiauhinnad26 üks olulisematest regulaarsetest sündmustest, mis edendab jõuliselt nii avaliku kui ka erasektori ning laiema avalikkuse disainiteadlikkust. Eesti Disainiauhindu antakse välja iga kahe aasta tagant, korraldab Eesti Disainikeskus koos Eesti Disainerite Liidu, ADC*Estonia, Teenusmajanduse Koja ja Eesti Kunstiakadeemiaga. Esmakordselt anti Eesti Disainiauhinnad ühiselt välja 2012. aastal. Tunnustusi jagatakse tootedisaini, graafilise disaini, veebidisaini, teenusedisaini, disainihariduse, elumuutva disaini ja noore disaineri kategooriates, millele lisanduvad eriauhinnad (SÄSI, Noor Püss, Prillitoos, BRUNO elutööauhind). Alates 2020. aastast liiguvad graafilise disaini ja veebidisaini traditsioonilised ning oskustepõhised kategooriad Kuldmuna konkursile ja Eesti Disainiauhindade konkursil pööratakse edaspidi rohkem tähelepanu disaini rakendamise väärtustele ning antakse välja ühelt poolt kategooriateüleseid auhindu (nagu Noor Püss, Prillitoos ja Aasta Disainer), teiselt poolt väärtuspõhiseid auhindu, mis on kooskõlas rahvusvaheliste väärtuskategooriatega. Mitmeid eesti disainereid on tunnustatud rahvusvaheliselt prestiižse Red Dot27 auhinnaga – võidud näitavad eesti disaini kõrget taset. Eesti kaubamärgi WOH ja disainer Margot Vaaderpassi ühistööna valminud innovaatiline riidepuudeseeria WOH Hangervõitis 2020. aastal Red Dot tootedisaini auhinna. Uuenduslik „tõmba ja kleebi” kinnitusega ehk iseliimuv naturaalsest väärispuidust seinakattematerjal Groveneer tõi 2019. aastal Eesti disaineritele (Mihkel Masso, Karl Saluveeri ja Groveneer OÜ ühistöö) sama kategooria auhinna. Varasemalt on Red Dot auhinna pälvinud Karl Annus ja Glens lugemisprillid (2017, Glens), Mihkel Masso ja elektrikeris Huum Drop (2015, Huum), Kaidi Ploomipuu ja newWeave vaip (2011, Narma), Julia Maria Künnap ja söögitool Mari (2010), Hannes Unt ja Restoran Kaerajaan (2008) ning Martin Pärn ja klapplaud Martin (1998, Martela). 25 Vt https://www.disainioo.ee. 26 Vt http://www.eestidisainiauhinnad.ee. 27 Nordrhein-Westfalen disainikeskus Saksamaal lõi Red Dot auhinna 1955. aastal. See on maailma prestiižsemaid disainiauhindu, mis on kujunenud tunnustatud kvaliteedimärgiks. Auhinnaga tunnustatakse silmapaistvat tööstusdisaini ja tõstetakse esile kontseptsiooni välja töötanud disainimeeskonda. Konkursi kõrget taset ja tihedat sõela näitab seegi, et auhinnale esitati nt 2019. aastal üle 5500 toote 55 riigist. Hinnatakse toote disaini, otstarbekust, uuenduslikkust, kvaliteeti, jätkusuutlikkust ja ergonoomikat. Kokku oli Red Dot konkursil 2019. aastal üle 18 000 osaleja. Lisaks tootedisainile antakse auhinda välja ka kommunikatsioonidisaini ja disainikontseptsiooni kategoorias. 17 Valdkonna üldiseloomustusena on oluline välja tuua, et disaini tegevusväli on jõuliselt laienenud ning disain kui selline on olemuselt muutunud. Disain kui tegevus on muutunud objektikesksest holistlikumaks ja kontekstualiseeritumaks, käsitledes laiemat ökosüsteemi ja selles toimivaid suhteid. Objekti asemel on fookusesse tõusnud üldisemad eesmärgid, laiem kontekst ja muutuste juhtimisega seotud mõjud. Disainivaldkond on hakanud muutuma uurimuslikumaks, disainiuurimuses rakendatakse laialdaselt kasutajauuringuid. Disainimise oskus kandub üle teistesse valdkondadesse, samuti argitasandile igaühe baasoskusena. Disainimises osalejate ringi laienemine on jõudsalt arenenud käsikäes koosloome esiletõusuga, mis on viinud uudsete hübriidsete koostöövormideni akadeemia ja praktikute vahel. Disaineri roll on olla disainiprotsessi algataja, arutelu juht ning suunaja, koosloome tegevusjuht ja kuraator. Kesksele kohale disaineri tegevuses on tõusnud lahendusvõimaluste otsimine, kirjeldamine ja testimine. On tekkinud uued disaineriprofiilid, kus ksksel kohal on endiselt visualiseerimine, kuid see on tõusnud ruumilise ja visuaalse mõtlemise tasandile, ja seda kombineeritakse loova ja analüütilise mõtlemisega. Professionaalse disaineri kompetents põhineb oskusel luua reaalseid lahendusi, mis sünnivad probleemi mõistmise kaudu. Loovus ja uudsus on sealjuures endiselt tähtsad, kuid neid ei hinnata mitte niivõrd objekti lõpptulemuse kui selle kujunemise protsessi ülesehituse ja kaugemale ulatuva mõju järgi. Kriitilise tähtsusega on uue mõisteraamistiku ja uue disainikultuuri arendamine laiemalt. Avaliku sektori rolli ei tohi siin alahinnata, kes on kahtlemata olnud muutuste loomisele, uuendustele ja eksperimentidele märksa avatum kui erasektor.28 Arenguvajadused Suurimad kitsaskohad disaini valdkonnas on lühidalt järgmised: ● ettevõtete ja asutuste disainivõimekuse tõstmine, disainipädevuste senisest suurem rakendamine nii avalikus kui ka erasektoris ● innovatsiooni soodustav seadusloome ● Eesti disaini nähtavuse ja ekspordi suurendamine ● disainipädevuse tõstmine ühiskonnas üldiselt ● vajadus arendada disainihariduse mudelit kõigil haridustasemetel (ka elukestvas õppes) ● kutsekvalifikatsiooni süsteemi arendamine. Disainiettevõtete ekspordivõimekust hinnatakse madalaks – eksport moodustab nii Eesti Konjunktuuriinstituudi 2018. aasta uuringu kui ka 2021. a koostatud Praxise hindamises osalenud disainivaldkonna tegijate sõnul ettevõtete kogutulust umbes 10% ning disainibürood on väikesed, 2016.a oli keskmine disainiettevõtte suurus 1.6 töötajat, mis on takistuseks suurematel tellimustel puhul. Rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmiseks on oluline muuhulgas Eesti kui disainimaa maine tõstmine – Eesti disaini ja disainerite rahvusvahelise nähtavuse suurendamine ja disainiekspordi edendamine, sh Eesti disaini turundus, eksporditoetusmeetmed, disainidiplomaatia (sh disainisaadikud). Samuti disainiettevõtete (ja 28 Allikas: Tärkavate disainipraktikate kaardistamine. Ruth-Helene Melioranski, Martin Pärn. Eesti Disainikeskus, 2020 18 disaini strateegiliselt rakendatavate ettevõtete) ekspordi kasvu soodustamine, rahvusvaheliste koostööprojektide mahu kasvatamine. 2018. a läbiviidud Eesti ettevõtete ja sihtasutuste disainikasutuse uuring toob esile, et turul pakutavat disainiteenust peavad ettevõtted üldjoontes kvaliteetseks. Ka disainiettevõtted hindavad disainerite oskusi, teadmisi, loovust ning professionaalsust heaks. Disainerite koolitus Eestis on heal tasemel, kuid senisest rohkem tuleks tähelepanu pöörata praktilisele õppele ning muutuvatele turuvajadustele. Täiendavalt tuuakse uuringus esile, et ettevõtjad teavad Eestis pakutavate disainiteenuste kohta endiselt vähe. Samuti ei osata sageli hinnata disainikasutuse positiivseid mõjusid ettevõtte arengule. MTÜ Eesti Disainikeskusel on ettevõtjate ja disainerite hinnangul olnud disainikasutuse edendamisel Eestis oluline roll. Samas on praktilisel koostöö edendamisel ja programmide tõhustamisel ettevõtetega arenguruumi. Ettevõtete esindajad on riigi sekkumise osas disainiteenuse arendamisse pigem ettevaatlikud. Nii disaineritel kui ka ettevõtjatel on sageli keeruline välja tuua, milline võiks olla riigi roll disainisektori kujundamisel ning millised võiksid olla riigi poolt pakutavad meetmed disainiarenduse tõhustamiseks ning disainialaste teadmiste levitamiseks. Võimalike tugimehhanismidena tuuakse välja ettevõtjate koolitusi, interaktiivseid õppematerjale ning mentorluse arendamist29. Riigihangete tingimused ei toeta tihti tänapäevase disainikäsitluse ja -protsessi rakendamist ega soodusta otsesemalt Eesti disaini kasutamist. Avalik sektor tellib palju ka alla riigihanke maksumuse määra jäävaid teenuseid, kus hanketingimuste läbimõeldus sõltub konkreetse asutuse disainipädevusest. Samas kasutab üha rohkem ettevõtteid disaini teadlikult ja süstemaatiliselt, kuid neid motiveerib pigem vajadus konkurentidest eristuda kui riigi tugi disaini rakendamisele. Disainikasutuse määra aitavad tõsta mh muutused innovatsiooni soodustavas seadusandluses, väärtus- ja kvaliteedipõhiste riigihangete ning disainipädevust rakendavate innovatsioonihangete juurutamine. Ettevõtete konkurentsivõime suurendamiseks loodud toetusvõimalusi tuleb laiendada ka disainilahenduste väljatöötamisele30. Koosloomeplatvormide arendamine – terviklikum ülevaade eksperimenteerimist ja koosloomet võimaldavast taristust Eestis võimaldaks paremini arendada disaini ökosüsteemi ning edendada koostööd ettevõtetega. Taristu hulka kuuluvad muuhulgas erinevad teadus- ja uurimiskeskused ning laborid, mis loovad eeldused prototüüpide valmistamiseks ja tootearenduseks disaini, inseneeria, teaduse ja tehnoloogia ristumiskohas. Disainipädevuse tõstmine ühiskonnas läbivalt – disaini rolli selgitamine, disaini oskusliku rakendamise eeliste nähtavaks muutmine, professionaalse disainikasutuse esiletõstmine, edulugude näited disaini toel loodud reaalsetest positiivsetest mõõdetavatest muutustest (keskkonnahoid, kasutusmugavus, kokkuhoid, aeg, käibe kasv, kasumlikkus, ekspordi kasv 29 Allikas: Disainikasutuse uuring Eesti ettevõtetes ja sihtasutustes, Tartu Ülikool RAKE 2018. 30 Allikas: Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020 lõpphindamine, Praxis 2021, avaldamisel. 19 jne), koolitused, avalikkust kaasavad erialasündmused jne. Lisaks disainiharidusele on riiklikult oluline kogu haridussüsteemi disainimine, mis tähendab hariduse ja koolielu korraldamisel disaini meetodite ja mõtteviiside juurutamist. Avaliku sektori innovatsioonitiimi tööd tuleks jätkata ka peale nende tegutsemisaja lõppu31. Disainiuurimuse potentsiaal on Eestis realiseerimata. Disainivaldkonna õppejõudude järelkasvu tagamiseks ja disaini rakendamiseks ühiskonnas laiemalt on oluline väärtustada ja vastavalt ka rahastada disainivaldkonna TA-tegevusi, sh doktorantuuri ning postdoktorantuuri kohti32. Kultuurkapitalis eraldi disaini sihtkapitali puudumine raskendab disainivaldkonna olulistele loomealastele ettevõtmistele rahastuse saamist. Etenduskunstid Valdkonna statistika ülevaade Teatrit käidi 2019. aastal vaatamas ligi 1,3 miljonil korral (1 294 516 külastust), viimase 10 aasta lõikes on see kõrgeim, tulemus, kuid viimase 4 aasta lõikes on olnud teatrite külastus ligikaudu 1.2 miljonit aastas33. Kokku anti 2019. aastal 7047 etendust ja mängukavades oli 610 lavastust, millest uuslavastusi oli 222. Teatrite külastuste poolest kuulume juba aastaid Euroopa ja kogu Maailma tippu. Keskmiselt oli 2019. aastal ühel etendusel 184 vaatajat, iga päev oli võimalik valida keskmiselt 19 etenduse vahel ja teatrisse tuli päevas keskmiselt 3 489 vaatajat, mis on suurim tulemus viimase viie aasta võrdluses. Samuti kasvas 2019. aastaks nii repertuaaris olevate lavastuste arv (540-lt 610le) kui ka uuslavastuste arv (196-lt 222-le). 2020. aasta koroonakriisist tingitud piirangute ja koolide-lasteaedade ühiskülastuste keeldude tõttu, on numbrid kindlasti tunduvalt väiksemad. Esialgsete andmete kohaselt on publikunumbrid ja seega ka piletitulud langenud umbes kolmandiku võrra. Teatrite tulu oli 2019. aastal kokku 59 768 440 €, millest piletitulu kokku 24% ja majandustegevusest laekuv tulu 35,5%. Toetusi said teatrid kokku 2019. aasal 38 533 666, millest valdav enamus (90,1%) tuli riigieelarvest. Uuringu “Eesti teatri positsioon ja roll ühiskonnas”, Turu-uuringute AS 201634 tulemused tõid esile järgmist: 31 Allikas: Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020 lõpphindamine, Praxis 2021, avaldamisel. 32 Allikas: Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020 lõpphindamine, Praxis 2021, avaldamisel. 33 Allikas: Statistikaamet, statistikaandmebaas: KU086: TEATRID | Aasta, Kategooria ning Näitaja. 34 Uuring on leitav aadressilt: https://andmed.stat.ee/et/stat/sotsiaalelu__kultuur__teater/KU086 20  ● kontserditel või teatris käimist peavad väga või mõningal määral oluliseks vastavalt 72% ja 67% küsitletutest. ● Küsitluse tulemuste põhjal oli neid, kes on külastanud teatrietendusi vähemalt korra viimase aasta jooksul, kokku 57%. ● Sagedasemad teatrikülastajad olid naised, nooremad ja keskealised ning kõrgharidusega vastajad. ● Vastajad, kes teatris ei käi ega soovigi, toovad ootuspäraselt peamiseks põhjuseks huvipuuduse 54%, teatrist eemale jäämise põhjuseks on sageli ka tervislik seisund 30%. ● Ülejäänute puhul oli peamiseks põhjuseks ajapuudus, mis tuleneb nii tööst kui ka vajadusest pere ja lähedaste eest hoolitseda. ● Inimesed lähevad teatrisse vaatama konkreetset lugu koos kaaslasega ning arvestades sõprade ja tuttavate soovitustega. Oluliseks peetakse ka seda, et teatris oleks tagatud vaatajatele vajalikud mugavused, arvestatakse teatri mainet ja trupi koosseisu, silmas peetakse ka pileti hinda ning lavastuse tutvustusi meedias. Olulisemad tegevused Riik toetab etendustegevust peamiselt Kultuuriministeeriumi tegevustoetuse vooru vahendusel, Eesti Kultuurkapitali näitekunsti ja rahvakultuuri sihtkapitali ning Eesti Rahvakultuuri Keskuse korraldatava programmi “Teater maal” abil. Lisaks on ministeeriumis eraldi programm rahvusvahelistele etenduskunstide festivalidele. Samuti saab taotleda täiendavaid rahvusvahelistumise toetusi teiste ministeeriumi programmidest (Eesti kultuur maailmas jt). Kultuuriministeerium toetab ka koostööprojekti Aitan Lapsi fondi ja Eesti Pandipakendiga tasuta etenduste andmiseks lasteaedades. Programm “Teater maal” on mitmekülgne toetusmehhanism etenduskunstide regionaalse kättesaadavuse tagamiseks. Programmis on arvestatud nii sihtgrupilise kui žanrilise erinevusega (kaasaegsele tantsule eriprogramm), samuti on võimalik saada toetust nii teatrietendusi vaatama sõitmiseks (lastele ja noortele) ning teatrietenduste küllakutsumiseks haridusasutustesse või muudesse piirkonna etenduspaikadesse. Viimasel kümnendil on tehtud suuremahulisi investeeringuid nii sihtasutuste renoveerimiseks kui mitmete eraetendusasutuste uuendamiseks ja loomiseks (Vaba Lava 2 teatrikeskust, Theatrum). Arenguvajadused Repertuaaris olevate lavastuste sihtgrupilist jaotust silmas pidades on jätkuvalt oluline hoida lastele ja noortele tehtavate ja omadramaturgial põhinevate uuslavastuste osakaalu, tagada professionaalse teatri kättesaadavus üle Eesti ja luua tingimusi erivajadustega inimeste ligipääsetavusele etendusasutustes ja etenduspaikades. Lisaks toetada rahvusvahelisi koostööprojekte ja festivale, külalisetendusi ja Eesti teatrite päevi välisriikides, arvestades 2020. aasta keerulist olukorda. Aastal 2021 on jätkuvalt aktuaalsed järgmised kultuuripoliitika põhialuste väljatöötamisel esinenud väljakutsed, mis vajavat tähelepanu: 1) laste- ja noorteteatri valdkonna arendamine, 2) rahvusvahelistumise edendamine, 3) ühtlase palgataseme tagamine ning 4) etendusasutuse seaduse muutmine, mille üheks eesmärgiks on korrastada rahastamissüsteem. 21 Konkreetse poliitikasoovitusena toodi Praxise 2021 analüüsis välja, et oluline on töötada välja tegevusplaan laste- ja noorteteatri valdkonna edendamiseks, mis võimaldaks lastele ja noortele teha rohkem mitmekülgsemaid lavastusi, mis looks püsiva teatris ja kultuurielus osalemise harjumuse hiljem täiskasvanuna35. Vajalik on luua seadusandlikud muudatused vabakutseliste etenduskunstnike kaitsmiseks (tervishoid, kindlustus, pension) viies ellu pikalt kavandatud vabakutseliste uuringu tulemustest saadud poliitikakujundamise ettepanekud koostöös SOMiga. Vajadusel täiendada või muuta Loovisikute ja loomeliitude seadust. Film ja kinolevi Valdkonna statistika ülevaade Eestis käiakse üha rohkem kinos, mis väljendub suurenevas kinokülastajate arvus ja kinolevi rikkalikus filmivalikus, kui 2010. aastal oli kinokülastajaid 2 123 800, siis 2019. aastal juba 3 685 800, ning keskmiselt käis eesti elanik aastas kinos 2,8 korda. 2020. aastal tegutses Eestis 23 kino, toimus 226 filmi esilinastus (mis on 88 filmi esilinastuse võrra vähem kui 2019. aastal tulenevalt COVID-19 pandeemiast), millest eesti filme oli 20. Kokku toetab riik filmitööstust 2021. a läbi Eesti Filmi instituudi (11 270 000 €) Kultuurkapitali (2 178 908 €) ja Kultuuriministeeriumi (720 000 €) summas 14 168 908 €. Keskmine pileti hind 2020. aastal oli 5,96 eurot ja kõige vaadatumad filmid 2020 olid: „Tenet“ (160 927 vaatamist), „Talve“ (151 137 vaatamist) ja „Sipsik“ (107 496 vaatamist)36. 2019. aastast kujunes enam kui 3,6 miljoniga läbi aegade Eesti suurima kinokülastuste arvuga aasta. Märgilise tähtsusega on filmi "Tõde ja õigus" linastumine 2019. aasta alguses, mida käis kinodes vaatamas enam kui 267 000 silmapaari. 2019. aastal linastus kinodes kokku 30 uut Eesti filmi ja kinolevis kokku 314 uut filmi, kinolevi kassatulu oli 21,8 miljonit eurot ja sellest Eesti filmide oma moodustas 4,86 miljonit ja keskmine kinopileti hind oli 5,91 eurot. Eesti filme käidi kinos vaatamas 847 960 korda ning saavutati ka läbi aegade suurim Eesti filmide turuosa kogu kinolevist – 23%. Kinokülastusi inimesi kohta kogunes 2,78. Vaid kaks aastat varem oli Eesti filmidel 282 421 vaatajat, kuigi kinokülastajate koguarv ei ole märkimisväärselt muutunud (2017. aastal 3,51 miljonit) ja vahemikus 2007–2017 oli Eesti filmide turuosa keskmiselt vaid 7,34%. Olulisemad tegevused 35 Allikas: Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020 lõpphindamine, Praxis 2021, avaldamisel. 36 Allikas: Eesti Filmi Instituut, URL: https://filmi.ee/wordpress/wp-content/uploads/2021/02/FF-2021-web.pdf) 22 Riik on loonud eeldused professionaalse filmitootmise järjepidevuse püsimiseks, kõiki olulisemaid filmivaldkonna tegevusi kattev riiklik organisatsioon on Sihtasutus Eesti Filmi Instituut (EFI), kes toetab filmide arendamist, tootmist ja turundamist. Ministeeriumi eelarvest jagatava raha toel toetatakse mängu-, anima- ja dokumentaalfilmide tootmist ning vähemuskaastootmist. Toetus võimaldab aastas teha keskmiselt kolm uut täispikka mängufilmi ja kuus kuni kaheksa täispikka dokumentaalfilmi, sh kaks rahvusvahelist koostööfilmi. Suures osas erakapitalil tuginevate uute kinomajade tulek on tõstnud kinokülastajate arvu viie aastaga enam kui ühe miljoni võrra 3,5 miljoni külastajani aastas. Samas toodi kultuuripoliitika põhialuste lõpphindamises välja, et riik ei toeta filmide tootmist mahus, mis looks eeldused professionaalse filmitootmise järjepidevuse püsimiseks Eestis ja vaatajate huvi kasvuks37. Enamikus maakondades on tänapäevase filmilevi tehnoloogiaga võimalik üle Eesti filme näidata ja vaadata. Eesti filme levitatakse rahvusvahelistel festivalidel edukalt ning nad on kättesaadavad uutel digitaalsetel platvormidel. Oluliste poliitikasoovitusena tuuakse 2021. a Praxise uuringus kultuuripoliitika 2020 põhialuste lõpphindamise kohta38 filmi ja kino valdkonnas esile järgmist: ● arvutada riiklikult toetavate filmide tootmise maht (filmide arv ja rahastamise maht), mis loob eeldused professionaalse filmitootmise järjepidevuse püsimiseks Eestis ja vaatajate huvi kasvuks, koostööd rahvusringhäälinguga. ● Film Estonia toetusmeedet tuleks eraldi arendada, et toetada suurema eelarvega ja rahvusvahelisi filme, laiendades meedet ka Eesti erakapitalile. ● Toetada Tallinna filmilinnaku loomist ja selgitada selle positiivset finantsilist mõju Eesti majandusele. ● Oluline on välja töötada lastele ja noortele meediakirjaoskuste arendamise ja toetamise põhimõtted ja integreerida need kultuuri- ja hariduse alastesse strateegiastesse ja arengukavadesse, kuna lastel ja noortel on vähesed võimalused meediakirjaoskuse arendamiseks. ● Arendada tuleb valdkondliku statistika kogumist, nt Eesti filmide jõudmise kohta teiste riikide kino- ja telelevisse, uutele digitaalsetele platvormidele, kaastootmise projektide arv teiste maade filmiettevõtete ja -tegijatega. ● Suurendada filmipärandi digiteerimist ja selle kvaliteeti. Arenguvajadused Eelseisvate aastate suurim väljakutse on Eesti filmide turuosa säilitamine vähemalt 15% peal kogu kinolevist. Eesti jääb oma praeguste toetusmahtudega oluliselt alla Euroopa keskmise 37 Allikas: Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020 lõpphindamine, Praxis 2021, avaldamisel. 38 Allikas: Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020 lõpphindamine, Praxis 2021, avaldamisel. 23 ning Eesti filmi võimekus konkureerida rahvusvahelisel turul isegi keskmise eelarvega filmidega on äärmiselt väike. Filmivaldkonna edu ei saa tugineda ühekordsetel suurprojektidel nagu EV100, mistõttu vajab filmivaldkond senisest suuremat püsitoetust. 2018. a ja 2019. a filmide kunstiline ja vaatajanumbrites peegelduv kvaliteet näitab, et kui riik toetab filmide tootmist, siis leidub neile ka kodumaist publikut. Nelja aasta jooksul on eesmärk tagada, et Eesti filmi turuosa moodustab vähemalt 15% kõigist kinolevis linastunud filmidest. Selle eesmärgi saavutamiseks on esmajärgus vajalik tootmismahtude kasvatamine kriitilise tasemini (5–6 mängufilmi aastas). Euroopa Audiovisuaalse Vaatluskeskuse andmetel toodetakse Euroopas ligikaudu 1500 kinos linastumisele jõudvat mängufilmi, mediaan-eelarvega 2,07 miljonit eurot. Seejuures ainult 22% toodetavatest mängufilmidest on 1 miljonist eurost väiksema eelarvega. 43% Euroopa mängufilmide eelarve on vahemikus 1–3 miljonit eurot ja ülejäänud 35%, ehk enam kui 500 mängufilmi, on suurema eelarvega kui 3 miljonit eurot. Eesti Filmi Instituudi 2019. aasta tootmiseelarve on 4,1 miljonit ja sellest mängufilmide eelarve 1,9 miljonit eurot. Lisaks moodustab ringhäälingute finantseering Euroopas keskmiselt 25% filmide eelarvetest, kuid Eestis ringhäälingud filmide eelarvetesse peaaegu ei panusta. Eeltoodust järeldub, et Eesti jääb oma praeguste toetusmahtudega oluliselt alla Euroopa keskmise ning Eesti filmi võimekus konkureerida rahvusvahelisel turul isegi keskmise eelarvega filmidega on äärmiselt väike. Eesmärk on hoida Eesti filmi turuosa kodumaises kinolevis stabiilselt vähemalt 20 protsendil. Selle saavutamiseks tuleb: ● kasvatada tootmismahtude piisava tasemini, mis võimaldab toota 5-6 mängufilmi aastas. Seejuures on vajalik tagada filmide kõrge kunstiline tase, aga ka publikulevi potentsiaal ehk eesti filmide tootmise eelarve võiks olla minimaalselt 7 miljonit EUR aastas. ● Tõhustada rahvusvahelist koostööd Balti riikidega ning jätkata aktiivset läbirääkimist Balti Filmi ja TV loomiseks. ● Säilitada Film Estonia toetusmeede ja selle mahtu vajadusel tõsta, sest meetme abil meelitatakse Eestisse rahvusvahelisi filmiprojekte, mis rikastavad valdkonda tehniliselt ja loominguliselt. ● Luua filmikeskus ehk kinoteek koostöös Eesti Filmi Instituudiga, et Eestis tekiks filmihariduse- ja kultuur keskus ja filmikirjaoskus oleks väärtustatud 24 Helikunst Valdkonna statistika ülevaade Eesti muusikaelu on aktiivne ja mitmekesine. Statistikaameti andmetel toimus Eestis 2014.– 2019. aastatel keskmiselt 6 305 kontserti ning kontserdikülastuste arv on aastas hinnanguliselt 2 miljonit39. 2019. aasta andmeil kuulusid Eesti esindajad enam kui 40 rahvusvahelisse muusikavaldkonna esindus- ja katusorganisatsiooni. Tegutseb 6 professionaalset regulaarselt töötavat orkestrit, 5 professionaalset koori ja üle 50 kõrgel tasemel regulaarselt tegutsevat harrastajate kollektiivi. Tegutseb 3 loomeliitu: Eesti Interpreetide Liit (341 liiget), Eesti Heliloojate Liit (123 liiget), Eesti Esitajate Liit (1646 liiget)40. Statistikaameti viimaste avaldatud andmete alusel tegutses Eestis 2019. aastal 880 kontserdikorraldajat ja anti 4 998 kontserti, kus käis 1 211 100 külastajat41. Viimase Eesti Konjunktuuriinstituudi kaardistuse kohaselt oli 2015. aastal muusika valdkonnas tulu saanud ühinguid ja ettevõtjaid kokku 2 2169, neist FIE-sid 527, muusika valdkonnas oli hõivatuid hinnangulisel 2015.a ca 4 242 (koos muusika sidusaladega 4 939). Muusika tuumikvaldkondade42 kogutulu 2015. aastal oli 86.0 mln eurot, koos sidusvaldkondadega43 141,4 mln eurot. Äriregistri andmetel eksportis 2015. aastal 106 ettevõtet ja ekspordi müügitulu ulatus 9,1 mln €, millest tuumikvaldkonnad andsid 3,8 mln €, sidusvaldkonnad 5,2 mln € ja autoritasud välismaalt 0,1 mln €. Muusikariistade ekspordi maht oli Statistikaameti andmetel 2015. aastal 2,2 mln € ja import 4,5 mln €. Olulisemad tegevused Eesti muusika nähtavus ja kättesaadavus rahvusvahelisel areenil on oluline nii riigi kuvandi, valdkonna arengu kui ka tulemuslikkuse seisukohalt. Eesti on esindatud regulaarselt kolmel muusikamess-konverentsil (jazzahead!, ClassicalNEXT, Womex) Euroopas, mis tagab muusikutele võimaluse professionaalsete kontaktide hoidmiseks ja uuendamiseks. Oluline on ettevalmistus Loov Euroopa kultuuriprogrammi uueks rahastusperioodiks aastatel 2021–2027, mil muusikavaldkonnale avaneb senisest rohkem toetusprogramme. Muusika mängib Eesti riigi mainekujunduses olulist rolli, millesse panustavad rahvusvaheliselt tunnustatud eesti muusikud ning üritused. Klassikalise muusika valdkonnas väärib tähelepanu 39 Allikas: Statistikaamet, tabel KU113: Eesti kontserdikorraldajate kontserdid | maakond, näitaja ning aasta. 40 Loomeliitude liikmete arv on esitatud 2020. aasta lõpu seisuga 41 Allikas: https://andmed.stat.ee/et/stat/sotsiaalelu__kultuur__muusika/KU113#VariableSelection 42 Muusika tuumikvaldkonnad - autorid, interpreedid, fonogrammitootjad, kontserdi- ja festivalikorraldajad, allikas Eesti loomemajanduse olukorra uuringu ja kaardistuse üldosa, Konjuktuuriinstituut 2018. 43 Muusika sidusvaldkonnad - erakoolid, muusikariistade tootjad ja müüjad, helisalvestiste paljundajad ja müüjad ning kontserdi korraldust abistavad tegevused, allikas Eesti loomemajanduse olukorra uuringu ja kaardistuse üldosa, Konjunktuuriinstituut 2018. 25 Arvo Pärt, kes oli 2019. aastal Bachtrack.com andmetel jätkuvalt maailmas üks enim esitatud elav helilooja. Muusikavaldkonnas toimunud üritustest oli üks suurema mahu ja mõjuga laulupidu, mis tõi Eestisse palju turiste. Lisaks korraldati 2019. aastal Eestis rahvusvahelist ISCM World New Music Days konverentsi ja festivali, mis tõi Eestisse üle 50 riigist nüüdismuusika spetsialistid ja heliloojad. 2021–2024 kultuuriprogrammis hinnatakse selle sündmuse mõju aastatepikkuseks, kuivõrd see andis Eesti heliloojatele ja muusikutele võimaluse sõlmida loomingulisi suhteid muusikaelu otsustajatega. Kultuur 2020 põhialuste loomise perioodil, aastatel 2012–2013, olid helikunsti valdkonnas peamisteks prioriteetideks muusikaelu mitmekesisuse ning kättesaadavuse tagamine, helikunsti valdkonnas tegutsevate institutsioonide ja tippkollektiivide, muusikute, heliloojate, interpreetide, muusikafestivalide ja kontserdikorraldajate toetamine. Samuti tähtsustati tervikliku muusikahariduse edendamist ning muusikaettevõtlust ja muusika rahvusvahelistumist. 2015. aastal loodi SA Pillifond, mis soetab uuendab, haldab ja rendib välja muusikainstrumente ja korraldab kohalike pillimeistrite koolitusprogrammi. Olulise suursündmusena helikunsti valdkonnas võib välja tuua 2015. aastal teema-aastana toimunud muusika-aasta. Samas on helikunsti valdkonnas mõningaid kitsaskohti, mis järgneval perioodil endiselt tähelepanu vajavad. Olulisimad tegevussuunad on seotud muusikahariduse ja järelkasvu toetamisega, muusikavaldkonna statistika kogumise süsteemi loomisega, digiteerimisega, rahastusmudeli korrastamisega ning professionaalse muusika regionaalse kättesaadavusega. Lisaks eelmainitule on järgneval perioodil oluline tegeleda muusikavaldkonnas püsivate taristuprobleemide lahendamisega. Praxise poolt 2021. aastal teostatud Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020 lõpphindamisel, toodi muusika valdkonna kohta välja järgmised olulisemad 44 poliitikasoovitused : ● Muusikahariduse edukaks toimimiseks on oluline integreerida muusikahariduse teema ka muusikavaldkonna arengusuundadesse, kuna see on orgaaniline osa valdkonna tervikust. See tugevdaks koostööd Kultuuriministeeriumi ja Haridus- ja Teadusministeeriumi vahel muusikahariduse valdkonnas ja arengud toimuksid edukamalt ja kiiremini. ● Hetkel puudub statistika kogumise süsteem muusika valdkonnas. Terviklik statistika kogumise süsteem muusika valdkonnas aitaks oluliselt kaasa muusikavaldkonnas kultuuripoliitiliste otsuste tegemisele ning muusikavaldkonna ettevõtlusele ja rahvusvahelistumisele. ● Problemaatiline on eesti professionaalse heliloomingu digiteerimine ja eesti interpreetide kõrgetasemelise musitseerimise jäädvustamine. Eesti Rahvusringhäälingu potentsiaali muusikapärandi säilitamisel pole võimalik ära kasutada piiratud juurdepääsu tõttu. Seega tuleks parandada professionaalse muusikapärandi säilitamine 44 Allikas: Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020 lõpphindamine, Praxis 2021, avaldamisel. 26  ja kättesaadavus ja luua tegevusplaan eesti professionaalse heliloomingu jäädvustamiseks. Kirjandus Valdkonna statistika ülevaade Perioodil 2014–2020 on Eesti kirjandusmaastikul toimunud palju kirjandusfestivale, osalemisi rahvusvahelistel kirjandusmessidel, kirjanduskonkursse, programme raamatukogudes üle Eesti jpm. Alates 2016. aastast makstakse kirjanikupalka valitud professionaalidele avaliku konkursiga. Igal aastal antakse välja pea 4000 uut teavikut. Kirjastuse kui põhitegevusega ettevõtete arv kasvas 460-lt 2016. aastal 774-le 2020. aastal. Laste- ja noortekirjandust antakse välja ligi 800 teost45. 2019. aastal ilmus 3605 nimetust raamatuid ja brošüüre ning 1525 nimetust algupärast eestikeelset ilukirjandust. Eesti Rahvusraamatukogu andmetel anti 2017. aastal raamatuid ja brošüüre välja 3916 nimetust, siis aasta hiljem, 2018. aastal oli see number langenud 3792 peale. Ehkki Eestis ilmub palju erinevaid raamatuid, kukuvad tiraažid ja raamatute kättesaadavus väheneb. Kui näiteks 2016. aastal oli keskmine tiraaž 1129, siis 2018. aastal ainult 934. Eesti kirjandus on maailmas tuntud – aastal 2018 tõlgiti 112 eesti kirjandusteost 31 keelde, 2019 aastal 70 teost 22 keelde ja jaanuari alguse seisuga tõlgiti 2020 aastal 57 teost 22 keelde. Olulisemad tegevused Eesti Kirjanike Liit maksab ministeeriumi toetusel alates 2016. aastast kolme aasta jooksul kirjanikupalka avaliku konkursiga valitud professionaalidele. 2020. aastal saab riiklikku palka 13 kirjanikku. Selleks, et jõuda kirjanikupalka saavate kirjanike arvus optimaalsele hulgale, tuleks lisada 2021. aastal veel kaks kirjaniku palka, siis oleks kirjanikupalka saavate isikute arv 15, võimalusel tuleks seda järgnevate aastate jooksul tõsta 21 palgasaajani. Eesti raamatud jõuavad rahvusvahelise publikuni riigi toel ja Eesti Kirjastuste Liidu korraldamisel rahvusvahelistel raamatumessidel, kus Eesti Kirjanduse Teabekeskus ja Eesti Lastekirjanduse Keskus tutvustavad ja pakuvad väliskirjastajatele uuemat Eesti autorite loomingut. Oma rahvusstendi ja väljapanekuga on Eesti esindatud Bologna, Londoni, Frankfurdi ja Helsingi raamatumessidel. Uute kirjanike ja lugejate kasvatamise tähtsat tööd teeb Eesti Lastekirjanduse Keskus. Lastekirjanduse Keskus on valdkonna kompetentsikeskus, kes kogub, säilitab ja vahendab eesti laste- ja noortekirjandust ning annab iga päev panuse lastekirjanduse populariseerimisele ja lastele kättesaadavaks tegemisele. Eesti Lastekirjanduse Keskus korraldab aasta ringi seminare ja õpitubasid lasteaia- ja klassiõpetajatele nii uuemast lastekirjandusest kui ka viisidest, kuidas 45 Allikas: Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020 lõpphindamine, Praxis 2021, avaldamisel. 27 lapsi lugema meelitada. Väga populaarsed on koolitused lastevanematele ja õpetajatele laste lugemisharjumuste kujundamiseks. Järjest enam koguvad populaarsust laste ja noorte loovkirjutamise kursused, mis annab omakorda lootust, et kirjanike järelkasv on tagatud. 2021. aastal läbiviidud kultuuripoliitika põhialuste lõpphindamisel (Praxis 2021) toodi esile kirjanduse valdkonna kohta järgmised poliitikasoovitused46: ● Autorihüvitise süsteemi praeguse rahastuse maht võrreldes Soomega on väike ja eesti kirjanikud saavad raamatukogude tasuta laenutamise pealt väikeseid summasid. Tuleks teostada võrdlev analüüs autorihüvitise süsteemide kohta Euroopas. Lähtekohaks võib võtta 2017. aastal avaldatud Euroopa Komisjoni tellitud uuring47. ● Täiendada tuleks autoriõiguse seadust sättega, et maksta e-teavikute laenutamise eest laenutushüvitist. ● Eesti Kultuurkapital ei rahasta mitmeid valdkonna jaoks olulisi tegevusi (kirjandusajaloo uurimine, kirjandusklassika väljaandmine, teise valdkonnaga seotud raamatud, kuid oma stiililt väärtkirjandusega sarnased). Tuleks teostada läbirääkimised vastavate tegevuste rahastamise vajalikkuse üle ning vajadusel vastavalt täiendada Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali raha jagamise korra (üld)sätteid. ● Loovkirjutamise õpe pole ühtlaselt kättesaadav, selle rahastamine väljaspool ülikoolide õppekavasid on projektipõhine ning õpetajate leidmine on raske. Huvigruppidel tuleks kaardistada loovkirjutamise õppe vajadust ja eesmärke eri haridustasanditel ning koostöös partneritega kohandada õppekavasid. ● Kirjandusalase hariduse tase on kooliti ja piirkonniti erinev. Kirjanduse õpetamise kvaliteedi ühtlustamiseks tuleks leida partnerite kaasamisel nutikaid lahendusi. ● Puudub kirjandust populariseeriv eestikeelne saade televisioonis. Kirjanduse populariseerimiseks riikliku kultuuripoliitika osana tuleks uurida eri kanalite (televisioon, sotsiaalmeedia, platvormid jm) kasutusele võtmist vastavalt eri sihtrühmadele (lastest eakate inimesteni) vajadustele. ● Uurida tuleks audioraamatute väljaandmise riiklikku toetamise vajadust ja ulatust ning vajadusel välja töötada vastav toetusmeede, kuna see on kulukas, kuid inimeste huvi nende vastu on suur. Arenguvajadused Oluline on suurendada raamatukogude teavikute osturaha, et uuem kirjandus oleks kõigile kättesaadav. Keskenduda tuleks just laste- ja noortekirjanduse ostudele, aga ka Eesti Lastekirjanduse Keskuse eestveetavatele lugema innustamise programmidele. Toetades laenutusi raamatukogudest, on oluline toetada ka autoreid, kelle raamatuid loetakse. Autorile õiglase laenutushüvitise maksmine raamatute laenutamise eest raamatukogudest toetaks ja 46 Allikas: Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020 lõpphindamine, Praxis 2021, avaldamisel. 47 European Commission. Directorate General for Communications Networks, Content and Technology, Europe Economics, & IViR. (2016). Remuneration of authors of books and scientific journals, translators, journalists and visual artists for the use of their works. Publications Office. https://doi.org/10.2759/14126 28 võimestaks loovisikuid ning oleks arvestatavaks sissetulekuallikaks kirjaniku- ja kunstnikupalga kõrval. Laenutushüvitist autoritele (kirjanikud, tõlkijad, illustraatorid) SA Autorihüvitusfondi kaudu on vaja suurendada. 2019. aastal olid paari menukaima autori tasud ca 3000 euro aastas, samas enamuse tasu oli ca 100–200 eurot. Märgatava eelarve tõusuta on võimatu alustada ka e- raamatute laenutuste eest hüvitise maksmist. Oluline on raamatute kättesaadavuse tagamine üle riigi – Lastekirjanduse Keskuse andmetel on Eestis väga palju kohti, kus maakonna raamatukogudes on näiteks uuemat lastekirjandust ainult üks eksemplar. Nii on väga raske lapsi ja noori lugema meelitada ja eeldada, et meil kasvavad haritud ja loovad kodanikud. Raamatukogude teavikute ostmiseks mõeldud raha tuleks suurendada, mõelda, kuidas korraldada paremini kirjanduse regionaalne kättesaadavus. Seoses Eesti kirjanduse ja kirjanike suureneva populaarsusega maailmas, rahvusvaheliste tegevuste süsteemne ja igakülgne toetamine, et juba tehtu raisku ei läheks. Jätkuva edu eelduseks on muuhulgas rahvusvahelistel festivalidel osalemise võimaldamine kirjanikele, võrgustikes osalemise võimaldamine valdkonna organisatsioonidele, aga ka Eesti tõlkijate igakülgne toetamine ja innustamine, uute tõlkijate leidmine, kasvatamine ja koolitamine. Kultuuriline mitmekesisus Valdkonna statistika ülevaade Rahvastikuregistri 01.01.2021 andmete kohaselt elab Eestis 1 339 361 elanikku, kellest 1 133 954 on Eesti Vabariigi kodanikud. Määratlemata kodakondsusega inimeste arv, kelle elukoht on registreeritud Eestis, oli 68 992 (5,2% elanikest). Teiste riikide kodanike arv, kelle elukoht on registreeritud Eestis, oli 136 415 (suurim osakaal on Venemaa Föderatsiooni kodanikel (84 952), järgnevad Ukraina kodakondsusega isikud (11 416)). Statistikaameti andmeil (2020) elab Eestis 194 rahvuse esindajat. 68% riigi elanikkonnast on rahvuselt eestlased, 25% venelased, 2% ukrainlased, 0,8% valgevenelased ja 0,6% soomlased. Eestis elab ka väike roma kogukond (rahvastikuregistri andmetel 4.06.2019. a seisuga 551 inimest, kes on nimetanud oma rahvuseks roma/mustlane, neist ligi kolmandik (160 inimest) Valga vallas. Märkimisväärne osa eestlastest elab ka välismaal – hinnanguliselt 200 000 inimest. Olulisemad tegevused Kultuuripoliitika üks eesmärke on toetada Eesti rahvusvähemuste kultuuri ja rahvusliku identiteedi säilitamist. Rahvusvähemused moodustavad üldrahvastikust 30% – sinna kuuluvad ajaloolised rahvusvähemused (rootslased, juudid, sakslased, Eesti vanausulised jt) ja teised. 29 Kultuuriministeeriumi tegevused jagunevad kolmeks: rahvusvähemuste kultuurielu riiklik toetamine, sh rahastamisreeglite korrastamine; rahvusvähemuste kaasamine ning uute kultuuriteenuste arendamine. Rahvusvähemuste kultuurielu toetamist on Eestis rakendatud alates taasiseseisvumisest. Perioodil 2014-2020 viidi tegevusi ellu kolme toetusmeetme kaudu: rahvusvähemuste katus- organisatsioonide ja kultuuriseltside toetamine ning vähemusrahvuste kultuuriautonoomia taotlusvooru korraldamine. Vanasuliste vaimset pärandkultuuri toetas Rahvakultuuri Keskuse Peipsiveere pärandkultuuri toetusmeede. Meetmed on suunatud rahvusvähemuste katusorganisatsioonidele, kultuuriseltsidele, pühapäevakoolidele ja kultuuriomavalitsustele. Selle tulemusena toetatakse Eestis 40 rahvusrühma kultuurielu. Riigipoolset tegevustoetust said ajavahemikul 2014-2020 iga-aastaselt ligi 18 katusorgani- satsiooni, kelle liikmeteks on enam kui 250 kultuuriseltsi. Baasrahastamise eelarve suurenes märgatavalt alates 2018. aastast. Kui 2014. aastal oli eelarve 320 000 eurot aastas, siis 2020. aastal oli see 457 000 eurot. Summa suurendamise tingis uute katusorganisatsioonide lisandumine. Rahvusvähemuste kultuuriseltside tegevustes osalemise mõju hinnatakse positiivseks nii päritolukultuuri teadvustamise kui ka Eesti ühiskonda lõimumisega seoses48. Riikliku rahvuskaaslaste poliitika sihiks on võõrsil elava Eesti kogukonna tõhusam kaasaamine Eesti arengusse ning ühiskonnaellu, eesti keele ja kultuuri säilitamine eesti kogukondades välismaal. Samuti on riik abiks neile, kes soovivad pärast pikka aega võõrsil elamist Eestisse tagasi pöörduda. Perioodil 2014-2020 eraldati tagasipöördumistoetusi 768 inimesele ja nõustamisteenust pakuti 804 inimesele. Toetati 159 väliseesti kultuuriseltsi projekti. Omariikluseta hõimurahvaste keele ja kultuuri arendamine ning koostöö hõimurahvastega on tugevdanud Eesti riigi rahvusvahelist kuvandit. Eesti ühines 2006.a. UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooniga, millega seatud tegevusi viivad ellu nii Kultuuriministeerium kui Rahvakultuuri Keskus ja UNESCO Eesti rahvuslik komisjon. Kultuuriministeerium toetab koostööd soome-ugri hõimurahvastega ja rahastab MTÜ Fenno-Ugria Asutuse tegevust, mis kompetentsikeskusena arendab sidemeid soome-ugri rahvaste vahel ja toetab soome-ugri rahvaste kultuuri, hariduse ja teaduse edendamist ning aitab kaasa fennougristika arengule Eestis. Hõimurahvaste programmist toetatakse soome-ugri hõimurahvaste koostööle pühendatud konverentse ja seminare, noortelaagreid, kultuurifestivale, ekspeditsioonide tulemusi tutvustavad näituseid ja infomaterjalide levitamist, fennougristika teadusprojekte. Iga-aastaselt tähistatakse Fenno-Ugria Asutuse eestvedamisel hõimupäevi, mis on riiklik tähtpäev alates 2011. a. Hõimupäevade raames toimuvad konverentsid, kontserdid, näitused, 48 Allikas: Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020 lõpphindamine, Praxis 2021, avaldamisel. 30 filmiprogrammid, töötoad Eesti eri regioonides, peakontserdid Tartus ja Tallinnas hõimu- rahvaste osavõtul ja rahvusvaheline konverents, mis seotud põlisrahvaste kultuuri, keele ja elukeskkonnaga. Arenguvajadused Riiklik toetamine mängib olulist rolli rahvusvähemuste kultuurielu ja identiteedi säilitamisel. Väljakutsed, millega rahvusvähemuste organisatsioonid tänapäeval silmitsi seisavad ja mille ületamist peaks toetama on rahvusvähemuste organisatsioonide tuluallikate mitmekesistamine, haldusvõimekuse tõstmine, nooremate põlvkondade kaasamine tegevustesse ja koostöö eesti kultuuriseltsidega. Samuti on muutunud sisserände kasvuga aktuaalseks uussisserändajate kaasamine kultuuritegevusse ning nende koostöö Eesti kultuuriseltsidega. Selle puhul on oluline toetada sihtrühma kaasamist ja koostööd, uurides nende huvi ja vajadust kultuurieluga seostuda. Kultuurilise mitmekesisuse valdkonna kitsaskohtadena saab esile tuua: ● vajaduse toetada väliseesti seltse ning arendada tagasipöördujatele suunatud tugisüsteeme; ● rahvusvähemuste organisatsioonide võimekuse tõstmist; ● noorte kaasamist; ● eesti kultuuriseltsidega koostöö edendamist ning uussisserändajate kaasamist kultuuritegevustesse49. Olulisemate poliitikasoovitusena kultuurilise mitmekesisuse kohta toob viidatud uuring esile järgmist esile järgmist: ● Rahvusvähemuste katusorganisatsioonide kolmeaastane baasrahastus on sihtrühmade jaoks positiivne muutus, kuid samas väljendatakse vajadust rahastustingimuste läbipaistvuse tagamise järele. Seega tuleks rahastusperioodi lõpus analüüsida meetme sobivust ja tulemuslikkust, kaasates sihtrühmi ja hinnates selgelt ka vastavas määruses väljatoodud toetuse eesmärkide saavutamist. ● Kuna esmakordsetel taotlejatel on keeruline rahvusvähemuste kultuuriseltsidele suunatud toetusvoorudes edukalt osaleda tuleks jätkata seltsidele suunatud üldise haldusvõimekusega seotud koolitustega ning kaaluda sihistatult esmakordsetele taotlejatele suunatud toetuste väljatöötamist. 49 Allikas: Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020 lõpphindamine, Praxis 2021, avaldamisel. 31 Kunst Valdkonna statistika ülevaade Kunstinäitusi toimus 2019. aastal 82 professionaalse kunsti eksponeerimisega tegelevas näitusemajas 22 paigas üle Eesti kokku 966 ja neid külastas hinnanguliselt enam kui 1,9 miljonit (1 921 415) inimest. Eesti kunstnikud osalevad aktiivselt välisnäitustel, sealhulgas kasvab Eesti kunstnike isikunäituste arv välisinstitutsioonides. Kunstielu Eestis toetub ligi sajale galeriile ja näitusemajadele. 2018. aastal andis regulaarsest näitusetegevusest teada 92 korraldajat 22 Eesti paigas, neist 40 väljaspool Tallinna ja Tartut. Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse Eesti kunstinäituste statistika järgi50 oli välisosalusel näituste osakaal, kus näitusel osaleb väliskunstnik(ud) või -kuraator(id), 2017. aastal 18% ning kahel järgneval aastal (2018 ja 2019) 21%. Välisnäituste statistika järgi sagenesid perioodil 2016– 2017 Eesti kunstnike isikunäitused ja grupinäitused, vastavalt 73 välisnäitust, sh 23 isikunäitust 2016. aastal ja kaks korda enam ehk 141 välisnäitust, sh 29 isikunäitust 2017. aastal. Perioodil 2016–2017 osales välisnäitustel kokku 148 Eesti kunstnikku. Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse Eesti kunstinäituste statistika järgi toimusid aastatel 2018 ja 2019 vastavalt 45,8% ja 43,1% näitustest Tallinnas ning umbes 15% mõlemal aastal Tartus. Teistes linnades, kus on rohkem kui kaks näitusemaja – need on Kuressaare, Viljandi ja Pärnu – toimusid 4,3-6,5% näitustest 2018. ja 2019. aastal51. 2015. aastal tegutses kujutava kunsti (sh tarbekunsti) alal 210 ettevõtet ja mittetulunduslikku ühingut (sh 21 sidustegevusala52 ettevõtet, kelle põhitegevuseks ei olnud loometegevus). Valdkonnas oli kokku hõivatud 1 215 inimest, enamuse moodustasid vabakutselised loovisikud. Suurim professionaalseid kunstnikke ja kunstiteadlasi koondav loomeliit on Eesti Kunstnike Liit (EKL). Kokku saadi tulu 12,3 mln eurot (2015. aastal). Äriühingute müügitulu on eelmise kaardistusega (2011. a) võrreldes kasvanud viiendiku võrra. Ehkki valdkonna ekspordinäitajad on tagasihoidlikud, on märgatavalt suurenenud rahvusvahelistumine, üha enam osalevad Eesti kunstnikud välisnäitustel ning muudel piiritagustel kunstisündmustel. Jätkuv rahvusvahelistumine on märksõnaks ka tulevikuarengute puhul.53 Olulisemad tegevused Suurem osa kunstivaldkonnast toimib peamiselt kolmanda sektori organisatsioonide kaudu ning kunstisüsteem areneb ja muutub kiirelt. Valdkonnas tegutseb üks riigi osalusega sihtasutus – SA Kunstihoone. Kultuuriministeerium panustab kunsti valdkonnas nii loometöösse, näitusetegevusse, rahvusvahelistumisse kui ka kunsti uurimisse, kuid valdkonna tegevuste 50 Allikas: https://cca.ee/eesti-kunstinaituste-statistika/2019-3 51 Allikas: Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020 lõpphindamine, Praxis 2021, avaldamisel. 52 Kunsti valdkonna sidusalad on kunstitarvete jaemüük, kunstiteoste raamimine, restaureerimine ning produktsioon. Kunsti valdkonna tuumikettevõtted jaotuvad üldjoontes kunstnike ateljeedeks-stuudioteks, galeriideks, kauplusteks ja veebiplatvormideks (allikas: Eesti Loomemajanduse olukorra uuring ja kaardistus, 11 kunst, Konjunktuuriinstituut 2018) . 53 Uuring on leitav aadressilt: https://www.kul.ee/media/287/download 32 põhirahastaja on Eesti Kultuurkapital kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali kaudu. Erinevalt enamikest teistest loomealadest on aktiivses kunstielus (nüüdisloomes) ka mäluasutustel suur roll – kunsti avalikuks saamise peamine formaat on näitused ja kunstimuuseumid panustavad sellesse märkimisväärselt. Kunsti valdkonna riigipoolse rahastuse eesmärk on tagada tingimused kunsti loomiseks, muuta kunst Eestis nähtavaks ja jätkata kunstivaldkonna rahvusvahelistumist. Kohalikku kunstielu rikastavad ka rahvusvahelistumisele suunatud kunstiresidentuurid, ministeerium toetab Narva kunstiresidentuuri, kuid süsteemsem lähenemine rahvusvaheliselt võrgustunud pideva ja professionaalse programmiga loomemajadele on lähiajal oluline arenguvajadus. Kasvama peaks ka riigi rahastatud residentuurikohtade arv mainekates keskustes välismaal (hetkel läbi valdkondlike keskuste koostöö ISCP residentuuriga New Yorgis ja WIELSiga Brüsselis). Kultuuriministeerium rahastab osaliselt riigieelarvest Eesti Kunstnike Liidu galeriide ning Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi tegevusi Eesti Kultuurkapitali kujutava- ja rakenduskunsti sihtkapital on aga endiselt kunstivaldkonna tegevuste peamine rahastaja, panustades valdkonda suurema summa kui Kultuuriministeerium oma eelarvest. 2019. aastaks toodi täielikult ministeeriumi toetusele üle SA Kunstihoone. Kunstivaldkonna ministeeriumipoolne rahastus tõusis 2019. aastal 2018. aastaga võrreldes peaaegu 60%. See oli kunstirahastuse korrastamise protsessis oluline samm, kuid kasvuvajadus on jätkuv, et tagada valdkonna kestlikkus. Riigieelarve vahenditest jätkub kunstnikupalga meede. 2020. aastal toetas Kultuuriministeerium Eesti Kunstnike Liiduga sõlmitud lepingu alusel kokku 13 kunstniku töö tasustamist kolme aasta vältel. Koos kunstnikupalgalistega on kogu kunstivaldkonnas 22 riigilt palka saavat töötajat54. Oluliste poliitikasoovitusena tuuakse 2021. a viidatud lõpphindamises kunsti valdkonna kohta esile järgmist: ● Oluline on välja töötada Eesti (rahvusvaheliste) kunstiresidentuuride tegevuse püsikulude kompenseerimise toetusmeede ning töötada välja kohalikele omavalitsustele suunatud teavitusmaterjal kunstiresidentuuride toetamise võimalusest. ● Oluline on tagada riiklikult tähtsate näituseasutuste tegevustoetust Kultuuriministeeriumi eelarvest, et Eesti Kultuurkapitali vahenditest rahastada projektipõhiseid tegevusi. ● Näitustegevuste rahastamisel/toetamisel lähtuda tegevuste elluviimiseks vajalikest realistlikult hinnatud kuludest, et tehtud töö oleks väärikalt tasustatud ning tegevus oleks ellu viidud, tase saavutatud vastavalt kokku lepitud ootustele või lubatule. ● Töötada välja kunstimuuseumide tegevuse rahastamismudel Kultuuriministeeriumi ja Eesti Kultuurkapitali koostöös, et tagada kunstimuuseumide näitusetegevuse rahastus ja mõlema asutuse rolli piiritlemine kunstimuuseumide rahastamisel. 54 Allikas: Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020 lõpphindamine, Praxis 2021, avaldamisel. 33  ● Andmed Eesti kunstituru kohta on puudulikud, sest puudub ülevaade kunstiostude kohta otse stuudiotest ja galeriidest, seega tuleb süsteemselt koguda kunstituru statistikat, mis annaksid tervikliku ülevaate kunstituru mahust. ● Pakkuda süsteemset finantsilist ja/või mentorlikku tuge kunstiväljale sisenevatele kunstnikele oma tegevuse rahastamise võimaluste otsimisel ja taotluste esitamisel. ● Laiendada kunstiteoste tellimise seaduse reguleerimisala teistele avaliku funktsiooniga objektidele ja soodsamatel tingimustel ka erakapitaliga ehitatavatele objektidele, mis suurendaks Eesti kunstituru nõudlust. Arenguvajadused ● Kunstivaldkonna rahastamine sõltub liiga suurel määral Kultuurkapitalist, mis tagab üle poole valdkonna avalikust toetusest, riigieelarve panus ministeeriumi vahendusel ei taga valdkonna laiapõhjalist ja regionaalselt tasakaalustatud toimimist. Riigilt tegevustoetust saavate asutuste põhivajadused peaksid olema tagatud ministeeriumi eelarvest ilma regulaarse sõltuvuseta Kultuurkapitalist ning valdkonna kesksete asutuste tegevuse toetamine võiks olla ministeeriumi vastutada. ● Valdkonna organisatsioonid on väikesed ja alamehitatud. Kunstiorganisatsioonide koostöö suurimaks takistuseks on ülekoormus. Vajalik oleks valdkonna võimekuse kasvatamine nii strateegilise planeerimise, poliitikakujundamises osalemise kui huvikaitse osas. ● Kunstnikupalga saajate arvu tuleks kasvatada. Kunstnikupalga saajate arvu kasvatamine tagaks nii ealise, erialalise kui ka regionaalse mitmekesisuse, mis on vajalik suure ja eriilmelise hulga üksikkunstnike loomingule tugineva valdkonna arenguks ja jätkusuutlikuks toimimiseks. ● Suur osa näituse- ja loometegevusest toimub väga kasinates tingimustes. Kunstiteadlikkuse kasvatamiseks, kunstnikele ja kunstipublikule elukohast sõltumatult võimaluste loomiseks ja regionaalarengu tagamiseks tuleks algatada väikeste paikade näituseasutuste investeeringu- ja arendusprogramm. Loomemajandus Loomemajandus on majandusvaldkond, mis põhineb individuaalsel ja kollektiivsel loovusel, oskustel ja andel, loob heaolu ja töökohti läbi intellektuaalse omandi loomise ja peamise müügiargumendina kasutamise kaudu ning kus loovisikud on protsessides kesksel kohal. Eestis loeme loomemajanduse valdkondade hulka arhitektuuri, audiovisuaalvaldkonna (sh film ja video, ringhääling), disaini, etenduskunstid, kirjastamise, kunsti, kultuuripärandi (sh muuseumid, raamatukogud, käsitöö), meelelahutustarkvara (sh mängud ja meelelahutuskeskkonnad), muusika ja reklaami. 34  ● Viimase, 2018. aasta kevadel valminud Eesti loomemajanduse olukorra neljanda uuringu55 ja kaardistuse kohaselt oli Eesti loomemajanduse sektoris 2015. aasta andmetel 30 681 tuhat töötajat (4,8% Eesti töötavast rahvastikust, perioodil 2011-2015 lisandus sektorisse üle 3 400 töötaja) ning sektoris tegutses 9 098 ettevõtet ja asutust (mis moodustab 11,6% Eesti ettevõtete üldarvust). Perioodil 2011-2015 lisandus sektorisse 2 175 ettevõtet ja asutust ning kasv oli kiirem kui Eesti ettevõtluses tervikuna - vastavalt 31% ja 27%; ● Suurimaks valdkonnaks oli nii töötajate arvu kui kogutulu poolest kirjastamine (sh sidustegevusalana trükindus). ● Loomemajanduse ettevõtete ja asutuste kogutulu oli 1,481 miljardit eurot, mis moodustas 2,8% Eesti SKPst, mis on samaväärses suurusjärgus põllu- ja metsamajanduse ning kalapüügi terviknäitajaga (3,4%). ● Loomesektori eksport (293 mln eurot) moodustas 2015. aastal 5,6% teenuste koguekspordist. Ekspordi peamisteks sihtturgudeks olid lähiriigid (Põhjamaad, Venemaa, Läti). ● Keskmiselt töötas 2015. aastal loomeettevõttes/asutuses 3,4 inimest, töötaja kohta saadi tulu 48 tuhat eurot. Keskmine tulu ettevõtte/asutuse kohta oli 162,8 tuhat eurot. ● Avalik sektor toetas 2015. aastal loomemajanduse tugistruktuure ja ettevõtteid 193 miljoni euroga. Seega 13% loomemajanduse kogutulust tuli toetustena, olulisemad loomesektori rahastajad olid Eesti Kultuurkapital, Kultuuriministeerium ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, raamatukogude osas ka Haridus- ja Teadusministeerium. Loomemajanduse arengut on Eestis sihipäraselt toetatud alates 2009. a. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) kaudu. Kuni 2013. a keskenduti loomemajandusalase teadlikkuse kasvatamisele, sektori arengut toetava tugistruktuuride võrgustiku (inkubaatorid ja arenduskeskused) loomisele ning sektorisisese koostöö soodustamisele. Alates 2014. a on fookus loomeettevõtjate ekspordisuutlikkuse parandamisel, loome- ja teiste valdkondade ettevõtjate koostöö soodustamisel ning tugistruktuuride teenuste konkurentsivõime parandamisel. Selleks töötas Kultuuriministeerium koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja EASiga välja seitset tegevussuunda sisaldava loomemajanduse arendamise meetme, mis tugineb Eesti ettevõtluse kasvustrateegial 2014- 202056 ning mida rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist. Inkubatsiooni- ja kiirendiprogrammides on osalenud ligikaudu 200 alustavat ettevõtjat, loomemajanduse piirkondlike ja valdkondlike arenduskeskuste poolt pakutavaid teenuseid on kasutanud 1 800 ettevõtjat ning ekspordivõimekuse arendamise toetust on saanud 124 loomeettevõtjat. Loomemajanduse taristu ja tehnoloogilise võimekuse arendamisse on investeeritud 4 miljonit eurot, lisavahenditena meetme eelarvesse saadud 1 miljoni euro eest käivitatakse loomeettevõtjatele suunatud arenguplaani toetusmeede. Jätkuvad loomemajandusalase teadlikkuse suurendamise ning teadmiste ja oskuste kasvatamise tegevused, millest on perioodi lõpuks kasu saanud ligikaudu 1 100 ettevõtjat. 55 Uuring on leitav aadressilt: https://www.kul.ee/media/281/download 56 Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014-2020, https://kasvustrateegia.mkm.ee/. 35 Arenguvajadused ● Loomeettevõtjate ja organisatsioonide suutlikkus turutingimustes tulu teenida (sh välisriikidest) peab suurenema. ● Projektipõhine rahastus soosib ettevõtete ja organisatsioonide lühiajalisust, finantsvõimekus on madal ja investoritele ning kaasrahastajatele seega mitteatraktiivne. Valmisolek erinevate finantsinstrumentide (sh garantiimeetmete) kasutamiseks ja erainvesteeringute kaasamiseks peab olema suurem. ● Ettevõtete ja organisatsioonide strateegilise planeerimise ja juhtimise võimekus peab kasvama, et kaasajastada tegevus- ja ärimudeleid, reageerida kriisidele ja olukorra muutustele nii siseriiklikul kui rahvusvahelisel tasandil ning tegeleda toote- ja teenusearenduse ning innovatsiooniga. ● Ettevõtlusega alustamise tugisüsteem toimib, kuid tegutsevate loomeettevõtete ja - organisatsioonide kasvu ning ettevõtete vahelist koostööd (nii valdkonnasiseselt kui valdkondade üleselt) toetavad meetmed vajavad täiendamist. Nii alustavate kui kasvuvõimeliste tegutsevate loomeettevõtete toetamine peab olema integreeritud üldisesse ettevõtluse tugisüsteemi, mille kaudu tekiks sektorite vaheline sünergia ja suureneks meetmete koosmõju. ● Tuleviku edu suhtes on kriitilise tähtsusega loomemajanduse sektori parem koostöö erinevate majandusharudega. Siinkohal saab nimetada: ○ turismi arendamist läbi välisturistidele täiendavate kultuuriteenuste pakkumise; ○ tööstusettevõtete tootearenduse ja innovatsiooni üks orgaaniline osa peaks olema tootedisain; ○ Eesti toodete ja teenuste ekspordile aitab kaasa riigi parem tuntus maailmas, kus just kultuur saab olla oluliseks riigi esmatutvustajaks; ○ muuseumid, kunst, IT ja filmisektor saaks teha palju tihedamat koostööd haridussektoriga. ● Väga oluline on ekspordivõime arendamine ja ekspordivõimaluste otsimine. Ekspordi takistuseks on ettevõtete väiksus (ei kujune välja piisavat mahtu, kulubaas on väike, sellest tulenevalt on turundussuutlikkus madal jne). Edukat tegevust välisturgudel takistab ka loomemajanduse ettevõtete omavaheline vähene koostöö, sest ei tajuta sünergiast tulevaid võimalusi. Seega on oluline loomemajanduse spetsialistide ja ettevõtete omavaheline tihedam koostöö. Välistellimuste leidmiseks ja täitmiseks on vaja teatud “minimaalset võimekust” ja Eesti ettevõtete väiksuse juures on selline võimekus saavutatav vaid ettevõtete liitumise ja koostööga. ● Eksporti saaks täiendavalt kasvatada kasutamata potentsiaali arvel eelkõige arhitektuuri (peamiselt insener-tehnilise projekteerimise kui sidusala) ning filmi ja video valdkonnas, kuid ka disainis57. 57 Allikas: Eesti loomemajanduse olukorra uuring ja kaardistus, üldosa Konjunktuuriinstituut, 2018 36 Loomemajanduse valdkonna areng Euroopas (Market analysis of the cultural and creative sectors in Europe a sector to invest in58) raport toob välja järgmised punktid: ● Loomemajandus (eng: cultural and creative sector – CCS) moodustas viimaste kättesaadavate andmete järgi 2017. aastal keskmiselt 5,5% Euroopa Liidu (EL) liikmesriikide poolt loodud lisandväärtusest, kogusummas 413 miljardit eurot. Perioodil 2013 – 2017 on lisandväärtuse kasv olnud kiire – aastane kasvumäär 5,1%. ● Loomemajanduse valdkond on üks ELi suurimaid tööpakkujaid, mis moodustab liikmesriikide tasandil keskmiselt 6,2% riikide tööjõust. ● Lisandväärtuse ja tööjõu poolest on loomemajanduse valdkond võrreldav teiste peamiste majandusvaldkondadega, nagu info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning majutus- ja toitlustusvaldkond. ● Loomemajandus on tihedalt seotud teiste valdkondadega, mis sõltuvad loomingulistest tulemustest ja väljunditest nagu tarkvara ja digitaalteenused, telekommunikatsiooniteenused, turism, olmeelektroonika ja tööstusdisain. ● Loomemajanduse valdkonnal võib olla pandeemia järgse Euroopa sotsiaalse ja majandusliku struktuuri ümberkujundamisel võtmeroll. ● Loomemajanduse valdkonnas töötab ELis üle 9 miljoni inimese. ● Nii ettevõtete kui töötajate arvu iga aastane kasvumäär loomemajanduse valdkonnas on 2013. aastat olnud 4,5%. ● Loomemajanusvaldkonna ettevõtted esindavad keskmiselt Euroopa Liidu ettevõtetest 12,1%, ( Eestis 2015. aastal 11,6%). ● Loomemajanduse kasvu peamine vedur Euroopas on audiovisuaalse ja multimeedia (AVM) valdkond. AVM-i valdkonna lisandväärtus kasvas ajavahemikus 2013–2017 7,2%, ulatudes 185 miljardi euroni. See moodustab EL- liikmesriikides keskmiselt 2,5% sisemajanduse lisandväärtusest ja ainuüksi AVM-i valdkonnas töötab 1,9% kogu ELi tööjõust. Olulised trendid, mis kujundavad loomemajanduse valdkonda Euroopas Digitaliseerimine, suurenenud keskkonnateadlikkus, koostöö- ja loomekeskused, valdkondlikud seadusandlikud muudatused ja elamusmajandus (experience economy) mõjutavad oluliselt loomemajanduse valdkonna kasvu ning toetavad selle arengut. 1. Head digipädevused suurendavad juurdepääsu kultuurilisele sisule, mis omakorda loovad soodsa tingimused loomemajanduse kasvuks, kuna loomemajanduse sisu tarbitakse üha enam digitaalselt Interneti, sotsiaalmeedia või uute digitaalsete vahendite (näiteks taskuhäälingusaated) kaudu. 58 Raporti käsitleb järgmisi loomemajanduse valdkondi: arhitektuur, audio-visuaal ja multimeedia (sh film, raadio, televisioon, muusika salvestamine, videomängud ja programmeerimine) arhiivid, raamatukogud, muuseumid ja mälestusmärgid, kirjastamine, etenduskunstid, muusika, kujutav kunst ning teised kultuuri ja loomesektori tegevused (allikas: https://keanet.eu/wp-content/uploads/ccs-market-analysis-europe-012021_EIF-KEA.pdf) 37  2. Uued narratiivid, mis edendavad ökoloogilist jätkusuutlikkust, omavad kasvavat mõju ka loomemajanduse kogukonnale. Loomemajandus, kui mõjukas osa ühiskonnast võib mängida olulist rolli innustades individuaalseid ja ühiskondlikke muutusi rohelisema poliitika ja jätkusuutlikumate tarbimisvalikute suunas. Loomemajanduses võetakse üha enam kasutusele jätkusuutlike praktikaid, et vähendada süsiniku jalajälge kogu valdkonna väärtusahelas. 3. Uued koostöövõimalused (väikeettevõtjate ja vabakutseliste ühisprojektid) toovad kaasa innovatiivseid koostöömudeleid, loomelinnakutes ja ühistöökohtades, mis võivad kutsuda esile sotsiaalmajanduslikku arengu kasvu, eelkõige linnapiirkondades. 4. Uus Euroopa seadusandlik raamistik avab uued sissetuleku teenimise võimalused, eelkõige autoriõigustega kaitstud sisu parema litsentseerimise abil. Samuti võivad autoriõiguste erakorraliste tasude uued süsteemid COVID-19 pandeemia tõttu viia uute rahaliste lahendusteni ja täiendavate regulatiivsete muudatusteni loomemajanduse valdkonnas. 5. Loomemajandus on elamusmajanduse ja turismi lahutamatu osa. Kultuuriturism moodustab hinnanguliselt kuni 40% Euroopa turismist. Lisaks katsetavad kogu Euroopa kultuuriasutused (muuseumid ja teatrid) COVID-19 pandeemiale reageerides uusi digitaalteenuseid. Väljakutsed seoses andmete kogumise ja statistikaga loomemajanduse ja kultuuri valdkonnas 2018. a Eesti Loomemajanduse olukorra uuring ja kaardistus toob välja, et puudused infoallikates ja andmete kättesaadavuses raskendavad loomemajanduse statistilise ülevaate koostamist, mis on vajalik riiklike toetusmeetmete väljakujundamiseks, sest raske on toetada valdkonda, mille kohta puudub objektiivne informatsioon. Ka loomeliidud ei oma enamasti ülevaadet kogu sektori kohta, vaid ainult oma liikmete kohta ning üldiselt ei omata majandustegevust puudutavat informatsiooni. Ühtlasi toob kaardistus välja, et loomemajanduse ettevõtted/asutused esitavad riigile palju statistilist informatsiooni (Statistikaamet, Äriregister, Maksu- ja Tolliamet, Eesti Pank, ministeeriumid, Eesti Kultuurkapital, Eesti Autorite Ühing ja muud asutused). Kogutud informatsiooni ei avaldata või töödelda eristamist võimaldavate klassifikaatorite alusel (st valdkondade kaupa) ning ettevõtted ja asutused ei saa riigilt tagasi ülevaadet nende poolt esitatud statistikast, kuigi nad seda väga vajavad ja ootavad. Positiivne on, et paranenud on informatsioon FIE-de tegevuse ja mittetulunduslike ühingute majandustegevuse kohta. Ka teised uuringud toovad välja, et andmed riigi kulutuste kohta kultuurile on täna raskelt kättesaadavad ja töödeldavad - need on laiali erineva formaadiga üksikdokumentides, mistõttu puudub kindlus, et andmed valdkonna rahastamise kohta on täielikud (Eesti Kultuurkapitali 38 rahastamispraktikate analüüs, Praxis 201859). 2017. a teostatud Civitta Eesti AS-i poolt teostatud uuringus “Rahvusvahelistumise ja ekspordi uuring loomemajanduse valdkonnas”60 tuuakse esile, et äriregistris olevad juriidiliste üksuste majandusaasta aruannete andmed on puudulikud muusika, kujutava kunsti ja kirjanduse valdkonna ekspordi finantsmahtude osas. Seega on oluline parandada andmete kogumise süsteemsust, nende töödeldavust, kvaliteeti ja kättesaadavust nii loomemajanduses kui kultuurivaldkonnas tervikuna. 2021. aastal avaldatud KEA võrgustiku raportis61, kus vaadeldi Euroopa Liidu liikmesriikide loomemajanduse valdkonda liikmesriikide lõikes ja Euroopa Liidus tervikuna, kasutades Eurostati viimaseid kättesaadavaid andmeid 2017. aastast, tuuakse välja, et näitajad, mis puudutavad loomemajanduse valdkonna lisandväärtust (eng: added value) ja töötamist loomemajanduse valdkonnas (eng: employment) on teiste Euroopa Liidu liikmesriikide võrdluses Eesti kohta kesised. Viidatud raportis kasutatud näitajate kohta loomemajanduse lisandväärtuse mõõtmiseks oli Eurostati andmebaasides kättesaadav 49% vajalikest indikaatoritest ja töötamise kohta 54% vajalikest indikaatoritest. Samas loomemajanduse valdkonnas tegutsevate ettevõtete kohta oli Eesti statistika terviklik ja kogu vajalik informatsioon leitav. Meedia ja kultuuriajakirjandus Valdkonna statistika ülevaade Eesti suurimad meediateenuste pakkujad on avalik-õiguslik Eesti Rahvusringhääling (47 mln), eraõiguslikest on suurimad AS Postimees Grupp (38 mln) ja AS Ekspress Meedia (24 mln). Tegevusmahu poolest mõnevõrra väiksemad meediaettevõtted on AS Äripäev (17 mln), AS All Media Eesti (15 mln), ja AS Õhtuleht Kirjastus (14 mln). Eesti reklaamituru käibest suurima osa annavad televisioon (25%), internet (21%), välimeedia (16%), ajalehed (15%), raadio (10%) ja ajakirjad (4%). Telereklaami hind on 2 korda madalam kui 10 aastat tagasi. Eesti reklaamituru maht oli 2019. aastal 106,87 miljonit eurot, mis on viimase majanduslanguse eelse perioodi mahust endiselt 4% madalam (2008. a oli 111,2 miljonit eurot). See tähendab, et ajakirjandusvaldkond ei ole endiselt täielikult taastunud 2008. aasta majanduskriisist ning digireklaami tulud liiguvad suuremas mahus globaalsetele platvormidele, nagu Google ja Facebook, kelle reklaamimüügi maht kasvas 2019. aastal varasema 40% pealt 50% peale Eesti reklaamiostjatelt internetti panustatud rahast. 59 Uuring on leitav aadressilt: http://www.praxis.ee/wp-content/uploads/2019/04/KULKA_aruanne_2018.pdf 60 Uuring on leitav aadressilt: https://www.eas.ee/wp-content/uploads/2017/11/Loomemajanduse-ekspordi-uuring_l%C3%B5pparuanne- 31.10.2017.pdf 61 Uuring on leitav aadressilt: https://keanet.eu/wp-content/uploads/ccs-market-analysis-europe-012021_EIF-KEA.pdf 39 Seetõttu on lähiaastate suurim arenguvajadus kodumaise meediaturu senisest jõudsam toetamine. Eeltoodule kaasa aitamiseks on vajalik uuendada meediateenuste seadust ja kehtestada ühtlane 9% käibemaksumäär nii paberil ilmuvate kui ka digitaalsetele ajakirjandusväljaannetele. Teisalt on rõõmustav, et 2020. aasta seisuga on Eesti maailma ajakirjandusvabaduse indeksis väärikal 14. kohal. Sõnavabaduse tagamiseks ja meediaturu tulemusliku toimimise tagamiseks uuendati 2020. aastal meediateenuste seadust, millega saavad muu hulgas olema reguleeritud ka videojagamisplatvormid. Olulisemad tegevused Eestis moodustab kultuuriajakirjandus võrgustiku, mille osadeks on riigi toetatud väljaanded, Eesti Rahvusringhääling ja erameedia. Kultuuriministeeriumi asutatud ja finantseeritav SA Kultuurileht annab jätkuvalt välja Eesti tähtsamaid kultuuriajakirju ja -ajalehti: Akadeemia, Diplomaatia, Hea Laps, Keel ja Kirjandus, Kunst.ee, Looming, Loomingu Raamatukogu, Muusika, Müürileht, Sirp, Teater.Muusika.Kino, Täheke, võrukeelne Uma Leht, Vikerkaar, Õpetajate Leht ja Värske Rõhk. Lugejatele on võimalikult kättesaadavad ja digiteeritud ajakirjad: Looming, Akadeemia, Vikerkaar, Teater.Muusika.Kino, Kunst.ee ja Täheke kõik aastakäigud ning need on kolm kuud pärast ilmumist tasuta kättesaadavad Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis DIGAR. Samuti saab ajakirju Looming, Vikerkaar, Teater.Muusika.Kino, Akadeemia, Keel ja Kirjandus ning Muusika tellida ja lugeda e-ajakirjadena. Kõik paberajakirjade tellijad saavad juurdepääsu ka ajakirja digivariandile. SA Kultuurileht väljaannete palett annab kultuuriajakirjanduse lugejatele võimaluse olla kursis Eesti kultuuri ja nüüdisaegsete mõttevooludega. Eesti kultuuriväljaanded pakuvad võimalust mõtestada kunstiloomingut ning nende kaudu toimuvad arutelud ühiskonna, teaduse ja hariduse, keskkonna ning kultuuri seoste üle. Avalik-õiguslik Eesti Rahvusringhääling tootis 2019. aastal kolme teleprogrammi ja viite raadioprogrammi. 2019. aastal lähtus ERR oma tegevustes strateegilistest eesmärkidest, milleks on kvaliteetne ja usaldusväärne ajakirjandus, keele ja kultuuri edendamine ning võimalikult paljudeni jõudmine sõltumata ajast, kohast ja seadmest. Vastupidiselt Euroopa trendidele, kus teleri vaatamisele pühendatud aeg langeb, on 2019. aastal Eesti telekanalite vaatamisele pühendatud aeg ja igapäevaste vaatajate hulk olnud tõusutrendis. Eesti elanikud pühendasid 2019. aastal enim aega ERRi telekanalite vaatamisele – 19,3% kogu vaatamisajast. Eesti Televisioon on alates 2017. aasta septembrist olnud kõige vaadatum telekanal Eestis ning kasvab ka ERRi teiste telekanalite vaadatavus. Kanali ETV+ igapäevaste vaatajate arv ja vaatamise aeg on nelja tegutsemisaasta jooksul näidanud pidevat tõusu, nagu ka ETV2 vaatamisele pühendatud aeg. Kantar Emori raadiouuringu andmetel on ERRi raadiote osakaal kasvanud aastaga 12%. Uuringu andmeil oli 2019.a suurima päevase kuulajaskonnaga raadiojaam Eestis Vikerraadio, venekeelsetest jaamadest on esikohal Raadio 4. ERRi veebidel on 2019. aasta 10 kuu jooksul olnud keskmiselt 541 tuhat unikaalset külastajat nädalas. Kultuuriportaalil kultuur.err.ee on keskmiselt 34 tuhat lugejat nädalas. 2020. aasta alguses avas ERR uue voogedastuskeskkonna- Jupiter, mis pakub kvaliteetset audiovisuaalsisu ja lisavõimalusi ERRi traditsioonilistele kanalitele. Voogedastuskeskkonna 40 üks eesmärke on kõnetada noori, kellel praegu teleri või raadio tarbimise harjumus puudub. Esimese etapina valmis 2019. aastal lastele ja noortele suunatud keskkond Lasteekraan.ee, mida kasutab praeguseks 8000–10 000 last nädalas. ERRi arhiiv jätkab arhiivimaterjalide digiteerimist. 2019. aasta lõpuks on massdigiteeritud uudiste- ja videoarhiivi analoogkassetid ning jätkub helilintide, filmide ja fotode digiteerimine. Kokku lisandus 2019. aastal 3200 videofaili, 5600 audiofaili ja 16 000 fotot. Olulisemad poliitikasoovitused uuringust: “Meediapoliitika olukorra ja arengusuundade uuring”, Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut ja Tallinna Ülikooli meediainnovatsiooni ja digikultuuri tippkeskus, 201962 toovad meediavaldkonna kohta esile järgmist: ● Jätkata koostööd Euroopa Liidu institutsioonidega, et luua võrdsed konkurentsitingimused globaalsetele (Google, Facebook, Amazon jt) ja rahvuslikele meediaettevõtetele tegutsemiseks Eesti turul (globaalsete ettevõtete maksustamine, reklaamiraha väljaviimise kompenseerimine jms.). Ettepanek on ka platvormid lugeda kirjastajateks ja nõnda neid käsitada seadustes ja maksustamisel ● Luua maksusoodustused eestikeelsele digitaalsele ajakirjanduslikule sisule, st langetada digiväljaannete ja digisisu ostude käibemaksu, jätkata paberväljaannete kojukande toetamist. ● Algatada fonde ja luua programme, mis toetaksid konkurentsipõhiselt eestikeelset sisuloomet turutõrke valdkondades (nt kohaliku ajakirjanduse arenguhüppe programm veebiuuendusteks ja auditooriumi uuringuteks, lapsi ja noori kõnetavad kvaliteetsed kodumaised formaadid ja sisu, kvaliteetne eestikeelne ja Eesti elu mitmekesiselt kujutav draamasisu, eksperimentaalsed ja innovaatilised demokraatiat ja/või kultuuriruumi mitmekesisust tugevdavad digitaalse meedia vormid). ● Leida võimalused toetada autonoomse ja ajakirjanduslikus mõttes professionaalse regionaalse/ kohaliku meediasisu ning modereeritud arvamusfoorumi loomist. ● ERR-ist peaks saama erameedia kvaliteetsisu agregeerija ning Eesti meedia ja kultuuriruumi innovatsioonisüsteemi koordinaator. ● ERRi tellimispoliitikas peaks olema rõhk uuenduslikul sisul ja eksperimentaalsetel formaatidel. ● Meediavaldkonda pidevalt monitoorida, et teha andmepõhiseid poliitikaotsuseid. ● Loobuda senisest praktikast, kus meediaettevõte peab oma tegevusest aru andma mitmele erinevale asutusele (nt TTJA, Statistikaamet) ja luua ühine andmete esitamise süsteem. ● Arendada riigi avaandmete pakkumist selleks, et luua kodumaisele meediasektorile uusi analüütilisi ja teenusearendusvõimalusi. ● Luua ja rahastada elanike meedia- ja kommunikatsioonihariduse programme, mis on suunatud erinevatele sihtrühmadele, lisaks alg- ja põhiharidusele suunata programmid spetsiifilistele, rohkem ohustatud elanikkonnarühmadele. Arenguvajadused 62 Uuring on leitav aadressilt: https://www.kul.ee/media/266/download 41 Andmepõhiste poliitikaotsuste tegemiseks tuleb meediavaldkonda senisest tõhusamalt seirata ja teha püsivalt koostööd ülikoolide ning meediainstitutsioonidega. Pidev monitooring aitab edendada ka meedia eneserefleksiooni ja meediakriitikat. Eesti meediaturu konkurentsiolukord vajab pidevat seiret, et vältida avalikkusele info jagamise monopolide teket. Väärinfo ja vaenuliku õhutustegevuse jälgimiseks peab tekkima piisav kompetents, mis on ühes asutuses, mitte jagatuna Välisministeeriumi, Riigikantselei, julgeolekuasutuste ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti vahel. Tuleb jätkata aktiivset koostööd Euroopa Liidu institutsioonidega ja siseriiklikult Rahandusministeeriumiga, et luua kohalikele meediaettevõtetele Eesti turul tegutsemiseks võrdsed konkurentsitingimused võrreldes globaalsete suurkorporatsioonidega. Eestikeelsele digitaalsele ajakirjanduslikule sisule on vajalik luua maksusoodustused, st langetada digiväljaannete käibemaksu. Peab jätkama paberväljaannete kojukande toetamist. Ehkki 2017. aasta alguses avati Eesti Rahvusringhäälingu uus uudiste stuudio, ei vasta ERRi praegune telekompleks ohutusnõuetele, selle energiakulu on suur ning hooned ebafunktsionaalsed ja amortiseerunud. ERRi poolt Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsilt tellitud analüüsi järgi on majanduslikult ja asukoha mõttes kõige otstarbekam ERRi olemasolevale krundile (raadiomaja ja uudistemaja vahelisele alale) ehitada uued, tänapäevase tehnoloogiaga ja optimeeritud mahtudega telestuudiod. Meediavaldkonda peab pidevalt seirama, et teha andmepõhiseid poliitikaotsuseid. Selleks peab tegema TTJAst sõltumatu regulaatorasutuse või looma uue asutuse. Tugevdama peab TTJA meediaanalüüsi võimekust ja tegema enam koostööd Eesti meediainstitutsioonidega. Väärinfo ja vaenuliku õhutustegevuse jälgimiseks peab tekkima piisav kompetents. Tuleb jätkata aktiivset koostööd Euroopa Liidu institutsioonidega ja siseriiklikult Rahandusministeeriumiga, et luua võrdsed konkurentsitingimused globaalsetele (Google, Facebook, Amazon jt) ja rahvuslikele meediaettevõtetele tegutsemiseks Eesti turul (globaalsete ettevõtete maksustamine, reklaamiraha väljaviimise kompenseerimine jms.). Üks võimalik lahendus on platvormid lugeda kirjastajateks ja nõnda neid käsitada seadustes ja maksustamisel. Eestikeelsele digitaalsele ajakirjanduslikule sisule võib olla vajalik luua maksusoodustused, st langetada digiväljaannete ja digisisu ostude käibemaksu. Muinsuskaitse Valdkonna statistika ülevaade 2021. aasta seisuga on Eestis 26 500 kultuurimälestist: ajaloomälestisi 1280, arheoloogiamälestisi 6712, ehitismälestisi 5277, kunstimälestisi 13 326, tehnikamälestisi 50, UNESCO maailmapärandi objekte 2 ja muinsuskaitsealasid 12. Kultuurimälestised on valdavalt eraomanduses (u 80%), väiksem osa kuulub riigile ja kohalikele omavalitsustele (kummalegi u 10%). (Allikas: Muinsuskaitse valdkonna arenguvajadused 2021.-2025. a., Kultuuriministeeriumi memo 2021.) Suurem osa kultuurimälestisi (arheoloogia-, kunsti-, tehnika- ja ajaloomälestised) on heas seisukorras. Halvem on olukord ehitismälestistega, mis 42 vajavad teiste mälestiste liikidega võrreldes suuremaid investeeringuid. Kasutusel olevate ehitismälestiste osakaal oli 2019. aastal 74,7%. Heas ja rahuldavas seisukorras olevate ehitismälestiste osakaal on – 63,9%, mis tähendab, et 36,1% ehitismälestistest on halvas või avariilises seisukorras. Olulisemad tegevused Valdkonda reguleerib 1. mail 2019 jõustunud uus muinsuskaitseseadus. Selle eesmärk on luua senisest parem tasakaal mälestiste omanike kohustuste ja õiguste vahel, et tagada seeläbi kultuurimälestiste pikaajaline säilimine. Kuna enamik mälestistest kuulub eraomanikele (ehitistest koguni 80%), sõltub mälestiste käekäik suuresti eraomanike motivatsioonist ja hoiakutest. Uus seadus annab juurde senisest rohkem paindlikkust, lihtsustab asjaajamist, vähendab bürokraatiat, eristab kitsendusi mälestise liikide kaupa ja seab sisse hüvitised. Esimest korda kehtib muinsuskaitses kompensatsioonisüsteem, mille järgi hüvitatakse mälestise omanikule see osa töödest, mis tuleneb otseselt muinsuskaitseseadusest – see on uuringute ja muinsuskaitselise järelevalve kulu. Lisaks saab omanik muinsuskaitse eritingimused nüüdsest riigilt tasuta. Muinsuskaitseamet on koostamas uue muinsuskaitseseaduse alusel uusi kaitsekordi kõigile 12 muinsuskaitsealale. 2020. aastal alustati kaitsekordade uuendamist Rakveres, Võrus, Haapsalus, Lihulas, Viljandis ja Tallinnas. Protsessi käigus saab kaitsekorra ka uus loodav muinsuskaitseala Sillamäel. Kaitsekorrad valmivad kohaliku omavalitsuse, kohalike elanike, valdkonna ekspertide ja Muinsuskaitseameti koostöös hiljemalt 2023. aastal. Arenguvajadused 2021. aastal teostatud Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020 lõpphindamine (Praxis, 2021) toob välja, et 2020. aasta lõpu seisuga ligikaudu 35% ehitusmälestistest halvas seisukorras. Riik ei suuda panustada muinsuskaitse valdkonda piisavalt ja toetuste maht ei võimalda toetada omanikke mahus, mis tagab kultuurimälestiste säilimise. Samas tuuakse välja, et muinsuskaitses on toiminud hästi koostöö muuseumidega. Raportis soovitatakse koostöös huvirühmadega töötada välja muinsuskaitse valdkonna arendamise suunad ja selleks vajalikud tegevused järgmise kultuuripoliitika elluviimise perioodil, mis peaksid hõlmama: ● muinsuskaitse piisava rahastuse tagamise põhimõtteid; ● muinsuskaitse teema integreerimist üldhariduse õppeprotsessi; ● Euroopa Liidu fondide vahendite kasutamise võimalust eraomanikele; ● tulemuslike teavitustegevuste jätkutoetamist vastavate projektide lõppedes; ● erasektori motiveerimist mälestiste kordategemiseks. Rohkem kui kolmandik (36,1%) Eesti ehitismälestisi on halvas või avariilises seisus. Halvem on olukord kahaneva elanikkonnaga piirkondades, kus kinnisvaraturg ei toimi ja leidub palju tühje maju. Mälestised säilivad kõige paremini, kui need on kasutuses, seetõttu on strateegiliselt vajalik olemasoleva väärtarhitektuuri eelistamine uute hoonete ehitamisele ja ajalooliste linnasüdamete arendamine. 43 Statistika näitab, et olukord on pidevalt halvenenud ja senine toetuste maht ei suuda valdkonna mõõdikut mõjutada. Muinsuskaitseametile laekub igal aastal u 300 toetuse taotlust, mille kogusumma on aastate lõikes kasvanud. 2020. aastal taotlesid omanikud toetust 9 mln eurot, toetuste eelarve on 1,4 mln eurot (2021 3,5 miljonit eurot), seega on vajaduste ja võimaluste vahe kuuekordne. Praegune mälestiste nimekiri ei vasta tervikuna riikliku kaitse eeldusele, olemasolevad andmed on puudulikud ning mälestiste nimekiri vajab uue seaduse ja mälestiste liigi kriteeriumite kohast ajakohastamist. Selleks, et kultuurimälestiste nimekiri oleks ajakohane esindusnimekiri riikliku kaitse all olevast pärandist, tuleb viia läbi nimekirja inventuur. Üldine tendents näitab, et suuremates Eesti linnades on ehitismälestised heas või rahuldavas seisukorras, seevastu maapiirkondades, kus elanikkond kahaneb ja paljud hooned jäävad kasutusest välja, on ehitismälestiste olukord halvem Olulisematest valdkondlikest uuringutest muinsuskaitse valdkonnas toimus 2018. aastal uuring „Eesti sõjaajaloolise arhitektuuripärandi kaardistamine ja kasutusvõimaluste analüüs. 19. ja 20. sajand”, mille eesmärgiks oli ülevaate andmine Eestis 19. ja 20. sajandil ehitatud ja praeguseni säilinud militaarpärandist, samuti selle säilitamise, lammutamise ja taaskasutamise võimaluste analüüsimine. 2017. aastal viis Civitta Eesti AS läbi uuring “Ajalooliste hoonete restaureerimise mõjude hindamine mõisakoolide programmi näitel”, mis vaatles 4 mõisakooli restaureerimise majanduslikke ja sotsiaalmajanduslikku mõju. Uuringu tulemused näitavad, et mõisakoolide restaureerimisel on olnud positiivne mõju peamiselt sotsiaalmajanduslikele aspektidele. Restaureeritud mõisad on Eesti eriliseks kultuuripärandiks, mis omavad maapiirkondades märgilist tähendust ning on kujunenud osaks kogukonna identiteedist. Nende säilimist kui ka jätkuvat kasutamist peetakse piirkondades väga oluliseks. Tagasihoidlikum mõju on olnud majanduslikele näitajatele. Samas tuleb arvestada, et restaureerimisprojektide eesmärk ei olnudki edaspidine kasumi teenimine, vaid Eesti jaoks olulise kultuuripärandi säilimise ning sellele avaliku juurdepääsu tagamine. 2014. ja 2015. aastal tellis Kultuuriministeeriumi Eesti Kunstiakadeemialt ja Tallinna Ülikoolilt kaks uuringut, millest esimeses käsitleti riigi omanduses olevate kultuuriväärtuslike ehitiste haldamist, milles vaadeldi riiki kui kultuuriväärtusliku kinnisvara omanikuna, selgitati hetkeolukord ja kitsaskohad 2015. aastal ning pakuti suuniseid, kuidas riik saaks senisest paremini olla suunanäitajaks kultuuriväärtusliku kinnisvaraga toimetamisel. Teises uuringu “Eraomandis oleva kinnismälestiste hoidmine”, mille eesmärk oli hinnata eraomandis oleva kinnismälestise kaitse ja kasutamise tugisüsteemi senist toimimist ning anda soovitusi kinnismälestise hoidmise tõhustamiseks ja kasutusvõimaluste arendamiseks. Valdkondlikud kitsaskohad: ● Eesti on ainus EL liikmesriik, kes ei ole kasutanud struktuurifondide vahendeid spetsiaalselt kultuuripärandi korrastamiseks ja see ei leidnud toetust ka perioodiks 44  2021-2027, samuti ei leidnud see mõte toetust taastefondist. Eestis ei ole kultuuripärandi toetamiseks mõeldud fonde, laenumeetmeid ega muid finantsinstrumente. ● Probleemiks on kasutuseta mälestised kahaneva elanikkonnaga piirkondades (kasutuseta mälestiste osakaal 25,5%) ning peremehetud mälestised reformimata riigimaal (223 omanikuta maatükki). Mälestiste toetamine on juba praegu seotud jätkusuutliku kasutuse nõudega (üks hindamiskriteerium), kuid üksikute hoonete kaupa ja praeguste toetusmahtudega ei ole võimalik toetada hoonete kasutuselevõttu. ● Muinsuskaitsealade jätkusuutlik arendamine. Muinsuskaitsealadele on seni üksikmälestiste kõrval väga vähe tähelepanu pööratud. Oluline on teadvustada muinsuskaitsealade tähtsust kohaliku identiteedi osana ja leida ning populariseerida viise, kuidas muinsuskaitsealade hoidmine ja arendamine panustab linnade kultuurilisse ning majanduslikku arengusse (pärandipõhine areng). Muuseumid Valdkonna statistika ülevaade Eestis tegutseb viimastel teadaolevatel andmetel 2019. aastast 180 muuseumi 244 külastuskohaga, sh riiklikud, omavalitsuste, ettevõtete ja eramuuseumid. Muuseumides oli samal aastal hõivatud 1 569 töötajat ning muuseumide tulud ulatusid 84, 08 miljoni euroni ja jooksvad kulud 72,75 miljoni euroni. 2019. a külastas muuseume 3,51 miljonit inimest ja muuseumides korraldati 1232 näitust. Muuseumides säilitati 2019. a kokku ca 6,94 miljonit museaali63. Muuseumide infosüsteemi (MuIS) on 2019. aasta lõpu seisuga sisestatud ca 3,5 miljonit museaali kirjeldust (s.o ca 68% MuISi kasutavate muuseumide muuseumikogudest), neist ligi 1,5 miljonit on digitaalse kujutisega ja ca 1,4 miljonit põhjaliku kirjeldusega. Eesti muuseumid on jätkuvalt populaarsed ning järjepidevalt tähistatakse igal aastal üleeuroopalist muuseumiööd. Muuseumivaldkonna suurimateks probleemideks on muuseumikogude halvad hoiutingimused, moraalselt ja tehniliselt vananenud MuIS, muuseumide alakasutatus haridussüsteemi poolt, vananenud püsiekspositsioonid ning muuseumihoonete suur remondivõlg. Eelnevat toetama mõeldud riiklik rahastamissüsteem ei ole piisavalt tulemuspõhine ega jätkusuutlik. Arenguvajadused Uuringus Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020 lõpphindamine (Praxis 2021, (avaldamisel)) tuuakse muuseumide kohta esile, et koostööd muuseumide ja haridusvaldkonna 63 Link: https://andmed.stat.ee/et/stat/sotsiaalelu__kultuur__muuseumid/KU05 45 vahel tuleb tugevdada, kuna senine koostöö ei ole olnud süsteemne, ka koostööd muuseumide ja teadusasutuste vahel tuleb suurendada, seni on see piirdunud üksikute projektidega. Praegu vastab ainult 43% muuseumide hoidlapindadest (arvesse on võetud KuM haldusala riigimuuseumid ja halduslepingu alusel riigile kuuluvat muuseumikogu kasutavad muuseumid) kultuuriväärtuste pikaajaliseks säilimiseks vajalikele tingimustele. Museaalide säilitamise probleemid seisnevad selles, et museaale hoitakse vale sisekliimaga ruumides, tuleohtuse ja turvalisuse nõuded ei ole tagatud, hoidlates on suur ruumipuudus ning pärandi digiteerimise ja konserveerimise tingimused ei vasta vajadustele. 2017-2018 analüüsisid Ratus OÜ ja KPMG Baltics OÜ koostöös Kultuuriministeeriumi ja Rahandusministeeriumiga museaalide säilitamise teenust64. Tulemusena selgus, et olemasolevate hoidlapindade nõuetekohaseks muutmine on kallim kui ühishoidlate ehitamine, mis oleks kõige efektiivsem ning ressursisäästlikum Eesti kultuuripärandi pikaajalist säilitamist tagav lahendus. Eesti muuseumide külastajate kvalitatiivses uuringus (Rakendusliku Antropoloogia Keskus, 202065) toodi esile järgmised ettepanekud ja väljakutsed Eesti muuseumide kohta: ● Muuseumi turundussõnumites selgemalt välja tuua muuseumide eelised võrreldes teiste vabaaja veetmist pakkuvate teenustega. ● Muuseumide hinnapoliitika vajab selget sõnumit – külastajal pole kahju maksta, aga ta tahab teada, mida ta selle raha eest saab, mida ta mujalt ei saa. ● Kommunikatsioonis ja turunduses tulla inimesele nii lähedale kui võimalik. ● Muuseumikülastaja ootab, et muuseumil oleks selge profiil (teema või lugu), aga samal ajal ka mitmekesine kogemus. ● Silmas pidada, et loodud näitused oleksid terviklikud (ruumi- ja esitluslahendustes aga ka sisus). ● Tõsta teenindava personali kompetentsi – teenindaja on muuseumi visiitkaart! ● Üle vaadata ligipääsetavuse aspektid. ● Kommunikatsioonistrateegias arvestada, et Eestis vähemlevinud muuseumide funktsioonid (kogukonnatöö, osalus ja ühiskondlik mõju) ei ole inimestele selged ja tekkinud hirme tuleks adresseerida. Muuseumide ja raamatukogude külastajate ja mittekülastajate uuringus (AS Emor, 201866) tuuakse muuseumide kohta esile järgmist: ● Viimase 12 kuu muuseumikülastajate osakaal kogu 15+ elanikkonnast on 60%. Muuseumikülastajate hulgas on statistiliselt oluliselt enam naisi, eesti keelt kõnelevaid, Tallinna ning Tartu piirkonna elanikke, kõrgharidusega ja kõrgema sissetulekuga inimesi, õpilasi/üliõpilasi, palgatöötajaid ja 1–2 lapsega peresid. Muuseume külastab keskmisest oluliselt rohkem inimesi vanuses 15–19 ja 30–44. 64 Uuring on leitav aadressilt: https://www.muinsuskaitseamet.ee/sites/default/files/2018_museaalide_sailitamise_teenuse_analuus_muuseumide_uhishoidla. pdf 65 Uuring on leitav aadressilt: https://www.kul.ee/media/623/download 66 Uuring on leitav aadressilt: https://www.kul.ee/media/335/download 46  ● Muuseumi mittekülastajate hulgas on keskmisest oluliselt rohkem mehi, vene keelt kõnelevaid, Lõuna Eesti ja Virumaa elanikke, alg-, põhi- ja keskharidusega inimesi, madalama sissetulekuga ja lasteta leibkondi. Samuti on mittekülastajate seas oluliselt rohkem pensionäre vanuses 75 ja enam. ● Muuseumikülastuse olulisimaks põhjuseks on inimeste soov sisustada huvitavalt oma vaba aega ning teiseks erinevad töö, õpingute või hobidega seotud põhjused. ● Muuseumide mittekülastamise peamiseks põhjuseks on ajapuudus, tervislikud põhjused ning keeruline ligipääs. ● Eesti muuseumid on elanikkonnas üldiselt positiivse kuvandiga: enamik eestimaalasi nõustub, et muuseumid pakuvad võimalusi saada uusi teadmisi ja kogemusi (77%) ning meeldivat vaba aja veetmise võimalust (73%). Samuti leiab enamik, et muuseumis on hea veeta aega koos pere, sõprade või kolleegidega (73%) ning et muuseumid on huvitavate näitustega (71%). Kriitilisemalt on hinnatud või üldse vastamata jäetud väiteid, mis puudutasid teavitustegevusi. ● Muuseumikülastuse potentsiaali võib pidada kõrgeks: 35% eestimaalastest plaanib muuseumikülastuste arvu võrreldes praegusega suurendada; 15% elanikest ei plaani järgmise aasta jooksul üldse muuseumisse minna. ● Muuseumide puhul kaaluks kõige populaarsemate tulevikuteenuste kasutamist 60–65% vastajatest, näiteks võimalus õppida tundma erinevaid eluviise ja maailmavaateid; võimalus kogeda kaasaegset muuseumiruumi; võimalus hoida ja säilitada vastaja jaoks oluliste inimeste kultuuripärandit ning võimalus osaleda tegevustes ja sündmustel, mis aitavad parandada vastaja tervist ja heaolu. ● Huvitatud mittekülastajad toovad muuseumide mittekülastamise peamise põhjusena välja eelkõige ajapuudust (57%). Muuseume tajutakse järjest olulisemal määral sotsiaalse kohana. Huvitatud mittekülastajad peavad oluliseks võimalust suhelda muuseumis sõprade, kolleegide ja perega, ning tervelt 48% huvitatud mittekülastajatest näeb muuseume kohana, mis pakuvad võimalust kohtuda ja suhelda uute inimestega. ● Mittehuvitatud mittekülastajaid oli küsitletute seas peaaegu veerand. Nende hulgas on rohkem mehi, vene keelt kõnelevaid inimesi ning väikelinnade ja maa-asulate elanikke, piirkondadest tõusevad esile Lõuna-Eesti ning Virumaa. Mittehuvitatud mittekülastajate seas on rohkem alg- ja põhiharidusega inimesi, väiksema sisetulekuga inimesi ning lasteta leibkondi. Mittehuvitatud mittekülastajate puhul hõlmavad külastusbarjäärid nii vähest teadlikkust ja informeeritust muuseumidest kui ka vähest arusaama sellest, kas ja millist väärtust nad võiksid vastajale pakkuda; hoiakuid, et muuseumid ei paku kasutajale olulisi ja vajalikke teenuseid ning kultuurilise ja sotsiaalse aktsepteerimise või samastumisvõimaluse puudumist. Väljakutsed: ● Muuseumitundide rahastamine. Kuigi muuseum kui õpikeskkond on riiklikes õppekavades võrdsustatud klassiruumis toimuva õppega ning põhiharidus peaks olema tasuta, sõltuvad õpilaste võimalused muuseumitundi jõudmisel õpetajate ja koolijuhtide huvist ja motivatsioonist ning lapsevanemate majanduslikust olukorrast. Muuseumide 47  praegune riigieelarveline tegevustoetus ei võimalda tasuta muuseumitundide pakkumist koolidele. Maakoolidel on probleemiks ka suured transpordikulud. ● Püsiekspositsioonid ja remondi- ning restaureerimisvajadused. Valminud on küll mitmed suured objektid nagu ERM ja Eesti Ajaloomuuseumi Maarjamäe kompleks, kuid paljude muuseumide püsiekspositsioonid ja tegevuskeskkonnad on vananenud, halva ligipääsetavusega ning seetõttu jätab külastajakogemus neis muuseumides soovida. See omakorda mõjutab külastajate arvu ning muuseumide võimekust katta kulusid omatulu abil. Samuti vajavad muuseumihooned pidevat toetust remondi- ja restaureerimisvahendite näol. ● Ebaselged põhimõtted tegevustoetuste eraldamisel. Sõnastamata on riigi ootused muuseumidele – miks riik rahastab just neid muuseume, mida ta rahastab ja miks just sellise summaga ning millistel eesmärkidel. ● Muuseumivõrgustiku korrastamine. Seoses koroonakriisiga peatus riigireformi kavas ette nähtud muuseumivõrgustiku korrastamise protsess. Ümberkorralduste ootel on Eesti Arhitektuurimuuseum, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum, Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum, Tartu Kunstimuuseum ja Viljandi Muuseum. Raamatukogud Valdkonna statistika ülevaade 2019. aastal oli Eestis 875 raamatukogu, rahvaraamatukogusid oli 521, teadus- ja erialaraamatukogu 39 (sh Eesti Rahvusraamatukogu) ja 315 kooliraamatukogu. Nende kogudes oli 31 miljonit teavikut ja 704 900 lugejat, kes laenutasid kokku üle 13 miljoni teaviku. Raamatukogukülastusi oli 2019. aastal üle 9 miljoni ja sellele lisaks 8,4 miljonit virtuaalkülastust. Raamatukogudes töötas kokku 2461 töötajat. Positiivseks võib lugeda rahvaraamatukogudes laenutuste arvu tõusu, mis küündis 2018. aastal ligi 10,4 miljonini. Uuring Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020 lõpphindamine (Praxis 2021 (avaldamisel)) toob raamatukogude kohta välja järgmised poliitikasoovitused: ● Eriala- ja teadusraamatukogude ning kooliraamatukogudest teavikute laenutamine on märgatavalt vähenenud. Seega on vajalik analüüsida eriala- ja teadusraamatukogude ning kooliraamatukogude laenutuste vähenemise põhjuseid ning sihtrühma vajadusi ning töötada välja eriala- ja teadusraamatukogude ning kooliraamatukogude uued kontseptsioonid. ● Töötada välja kava koos finantsplaaniga rahvaraamatukogude digitaristu uuendamiseks ning lairiba internetiühenduse tagamiseks. ● Määratleda rahvaraamatukogu teenuse baastase, mis on tagatud ühtlaselt üle Eesti ja tagada baastasemel teenuse jätkusuutlik rahastamine. ● Käivitada rahvaraamatukogude vaheline laenutussüsteem. ● Teha e-teavikute laenutamine kõigile Eesti elanikele kättesaadavaks. ● Töötada välja e- ja audioraamatute autorihüvitiste süsteemi põhimõtted ning täiendada vastavaid regulatsioone. 48 Muuseumide ja raamatukogude külastajate ja mittekülastajate uuringus (AS Emor 201867) tuuakse raamatukogude kohta esile järgmist: ● Viimase 12 kuu raamatukogukülastajate osakaal 15+ elanikkonnast on 50%. Raamatukogukülastajate hulgas on oluliselt enam naisi, eesti keelt kõnelevaid inimesi, õpilasi ja üliõpilasi, kõrgharidusega inimesi ning 1–2 lapsega leibkondi. Raamatukogu mittekülastajate hulgas on keskmisest enam mehi, vene keelt kõnelevaid inimesi, vanuserühma 45+, keskharidusega ning ilma lasteta leibkondi ja pensionäre. ● Raamatukogukülastuse olulisimaks põhjuseks on nauding lugemisest ning lugeja vajadustele vastav raamatukogu väljaannete valik. Neljandik külastajatest nimetas erinevaid õpingute, hobide või tööga seotud põhjusi. ● Raamatukogude mittekülastamise kaks enim mainitud põhjust on ajapuudus ning raamatute ja muude väljaannete ostmine. ● Eesti raamatukogude tugevaim külg on vastajate jaoks sobiv ja kergesti ligipääsetav asukoht (70%), raamatute jm väljaannete valikut hindab laialdaseks ja piisavaks 62% vastanutest ning teenindust heaks/kõrgeks 61% vastanutest. Kriitiline koht on senine teavitustegevus: vaid 35% vastanutest on sellega rahul ning tervelt pooled (49%) ei oska antud küsimuses hinnangut anda. ● Raamatukogu külastamise potentsiaal on muuseumidest madalam: 22% eestimaalastest plaanib raamatukogukülastuste arvu suurendada; 32% elanikest ei plaani järgmise aasta jooksul üldse raamatukokku minna. ● Raamatukogude puhul kaaluks kõige populaarsemaid tulevikuteenuseid kasutada ligi pooled (47–50%) vastajatest: näiteks tegevused ja sündmused, mis aitavad parandada inimese tervist ja heaolu; elukestva õppe üritustel ja töötubades osalemine; koolitustel osalemine ning kogukonna või naabruskonna probleemide lahendamise aruteludel osalemine. ● Mittehuvitatud mittekülastajad moodustavad 40% elanikkonnast, nende hulgas on oluliselt enam mehi, vene keelt kõnelevaid inimesi, vanemaid kui 75-aastaseid inimesi, Virumaa elanikke, keskharidusega inimesi, iseendale tööandjaid ning lasteta leibkondi. Mittehuvitatud mittekülastaja mittekülastamise põhjused on hajusad: ajapuudus (19%), teistsugused huvid ja hobid (15%), väljaannete ostmine (14%), info kättesaamine muul viisil, nt internetist (14%) ning tervislikud põhjused (12%). Antud sihtrühma iseloomustab vähene kultuurihuvi ja lugemus. Kahel kolmandikul antud sihtrühmast praktiliselt puuduvad teadmised, mida raamatukogu pakub ja mida raamatukogus on võimalik ette võtta. ● Silmatorkavalt kriitiliseks osutusid uuringu tulemusena raamatukogude kommunikatsioonitegevuste vähene efektiivsus ja ettevõtete huvipuudus raamatukogudega koostööd teha. Tulevikuteenuste kontekstis selgus kasutajate suur soov kasutada raamatukogude digitaalseid väljaandeid veebis. Lisaks vajaksid lugejad uusi e-teenuseid, näiteks on soov kasutada raamatukogudevahelise laenutuse teenust 67 Uuring on leitav aadressilt: https://www.kul.ee/media/335/download 49  väljaannete tellimiseks pakiautomaati või kullerteenuse vahendusel, otsida ühest e- kataloogist kõikide Eesti raamatukogude väljaandeid ning kasutada laenutamisel ja tagastamisel iseteenindust. Kõik nimetatud teenused on seotud regionaalselt kultuurist osasaamisega digitaalsete vahendite abil. Ettevõtted polnud piisavalt teadlikud, et raamatukogudega näiteks teenuse disaini, ürituste korraldamise või muude teemade osas koostööd teha. Arenguvajadused Rahvaraamatukogude füüsiline keskkond pole inspireeriv ega atraktiivne, sest nende ruumid ja teenuste tehnoloogiline taristu on ajast maha jäänud ega meelita uusi (sh noori) lugejaid. Rahvaraamatukogudest tuleks kujundada infoühiskonna arenevatele vajadustele vastavad atraktiivsed, inspireerivad ja ühistegevust soodustavad multifunktsionaalsed kultuuri- ja hariduskeskused. Need keskused täidaksid peamisi kogukonnakeskuse funktsioone, sh kultuurilisi, hariduslikke, sotsiaalseid. Valdkonnas on kasutusel eri raamatukogusüsteemid ja tarkvaraplatvormid (nt kolm e-kataloogi – ESTER, URRAM ja RIKS), mis ei ole omavahel ühilduvad. Konsolideerides kolme raamatukogusüsteemi teenused ühte süsteemi arendatakse välja kasutajate ootustele ning raamatukoguteenuste kvaliteedi nõuetele vastav väljaannete kättesaadavuse võimekus. Ühine raamatukogusüsteem tagaks veebist kasutajasõbraliku, kiire ja mugava juurdepääsu Eesti raamatukogude ressursile. Selle haldamine toimuks nii lugejale kui töötajale ühes süsteemis, mille ülalpidamine on konsolideeritud ja kuluefektiivne. Raamatukogutöötajate järelkasv ei ole piisav, palgatase ei ole motiveeriv, mistõttu ei ole süsteemi sisenemas piisavalt võimekaid noori spetsialiste. Raamatukogutöötajate erialasesse professionaalsesse arengusse ja täienduskoolitusse ei panustata piisavalt rahalisi vahendeid. Raamatukoguvaldkonna regulatsioon on ajale jalgu jäänud. Rahvaraamatukogu kui kohaliku omavalitsuse asutuse korralduse alused on reguleeritud 1998. a-l jõustunud rahvaraamatukogu seadusega. Rahvaraamatukogude võrgu teenus, taristu ega loomise ja arendamise alused, ei vasta haldusreformi järgselt avaliku teenuse nõuetele ega infoühiskonna elanike (eriti noorte) vajadustele. Puudub keskne eestvedaja killustatud raamatukoguteenuse kvaliteedi tõstmiseks ja üle-eestiliste teenuste arendamiseks. Raamatukogude ruumid ei vasta vajadustele, tehnoloogia ja tehnika on suures osas vananenud või üldse puudub, mistõttu ei ole võimalik juurutada uusi teenusmudelid, suurendada teenuse mitmekülgsust, kättesaadavust ja inimeste iseteenindusvõimalusi. E-väljaanded pole kõigile ühtmoodi laenutatavad (v.a Tallinn), sest puudub jätkusuutlik üle- eestiline e-väljaannete laenutuskeskkond ja riigieelarveline toetus raamatukogudest e- väljaannete kättesaadavuse suurendamiseks. Autoritele ei maksta e-väljaannete laenutuse eest laenutushüvitist, kuna puudub regulatsioon ja riigieelarveline hüvitis. 50 Rahvakultuur Olulisemad tegevused Eesti rahvakultuuri tugevus on rikkalik pärand ja inimesed, kes väärtustavad ja kannavad paikkondlikke kombeid ja elulaadi ning annavad seda edasi järgmistele põlvkondadele, hoides rahvakultuuri seeläbi elujõulisena. Vaimse kultuuripärandi väärtustamiseks on Kultuuriministeeriumil väljatöötatud seitse piirkondlikku toetusmeedet (Setumaa pärimuskultuur, Kihnu kultuuriruum, Saarte pärimuskultuur, Mulgimaa pärimuskultuur, Vana Võrumaa pärimuskultuur, Peipsiveere pärimuskultuur, Virumaa pärimuskultuur). UNESCO nimekirja on kantud Kihnu kultuuriruum, Seto leelo ning Vana-Võromaa suitsusauna traditsioon. Perioodil 2019–2020 on olnud ettevalmistamisel ühepuupaadi ehk haabja ehitamise traditsiooni kandetaotluse koostamine ning koostöös Ukrainaga pysanka lihavõttemunade kaunistamise traditsiooni ühise kandetaotluse koostamine UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja. Lisaks toetatakse toetusmeetmete kaudu muidki olulisi vaimse kultuuripärandiga seotud tegevusi ja väiksemaid valdkondlikke või piirkondlikke institutsioone. Alates 2010. aastast on avatud Eesti oma vaimse kultuuripärandi nimistu, kuhu kogukonnad saavad esitada enam kui kahe inimpõlve vanuseid elavaid traditsioone, kombeid ja tavasid. 2018. aasta lõpus tehti nimistusse 100. kanne. Rahvakultuuri valdkonna toetajad on ka Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital ja maakondlikud ekspertgrupid. Rahvakultuuri valdkonna riiklik kompetentsikeskus on Rahvakultuuri Keskus, kes koondab erialast informatsiooni, teeb koolitusi ning nõustab ja toetab rahvakultuuriga tegelevaid organisatsioone ja inimesi. Rahvakultuuri Keskuse heaks töötab igas maakonnas rahvakultuurispetsialist, kelle peamised ülesanded on hallata rahvakultuurivaldkonda ja kureerida üleriigilisi rahvakultuuriüritusi (laulu- ja tantsupeod, folkloorifestivalid). 2021. aastal läbiviidud kultuuripoliitika põhialuste lõpphindamisel (Praxis 2021, avaldamisel) toodi esile rahvakultuuri valdkonna kohta järgmised poliitikasoovitused: ● Partnerorganisatsioonidele (keskseltsidele) eraldatud rahalised vahendid ei ole kaasas käinud kulude kasvuga ega võimalda efektiivselt täita neile seatud ootusi valdkonna arendamisel. Kokku tuleks leppida partnerorganisatsioonide roll ja vastutus rahvakultuuri arendamisel. Hinnata, kas ülesannete täitmiseks eraldatud vahendid vastavad vajaminevale näha ette täiendavad vahendid või leppida kokku, mida tehakse ja mille tegemisest loobutakse piiratud vahendite tingimustes. ● Ministeeriumi toetuse väiksus on toonud kaasa sissetulekuallikate killustumise erinevate rahastusallikate vahel (Eesti Kultuurkapital, Kultuuriministeerium läbi Eesti Rahvakultuuri Keskuse, toetused kohalikest omalitsustest jt). Vähendamaks rahastamise killustumist on soovitav, et keskseltside kui strateegiliste partnerite põhitegevus oleks rahastatud tervikuna ühest allikast. Võimalik oleks ka sõlmida selge 51  kokkulepe, milliseid põhitegevusega seotud kulusid tegevustoetuse raames rahastatakse. KULKA rahastus peaks olema suunatud pigem konkreetsete projektide toetuseks. ● Rahvakultuur koondab endas mitmeid spetsiifiliste arenguvajadustega ja eriilmelisi alavaldkondi (koorilaul, rahvatants, rahvamuusika, käsitöö, paikkondlikud kultuuriruumid jne), seega tasub kaaluda rahvakultuuri valdkonnas poliitikakujundamisega seotud ülesannete jagamist mitme ametniku vahel. ● Regionaalne kultuurikorraldus on nõrk – seoses haldusreformiga kadusid toimivad koostööpartnerid ja -suhted. See pärsib oluliste üleriiklike sündmuste korraldamist ja muudab rahvakultuuris osalemise võimalused Eestis ebaühtlaseks. Vajalik oleks tugevdada regionaalset kultuurikorraldust mis tähendab ühtset arusaama kujundamist, milles seisneb erinevate osapoolte (KOV, omalitsuste liit, riik, valdkondlikud esindusorganisatsioonid jne) roll ja vastutus kultuuritöö korraldamisel. ● Üheks põhjuseks, miks noored ei taha professionaalsel tasemel rahvakultuuriga tegeleda seisneb madalas töötasus, vähestes sotsiaalsetes tagatistes ning ebakindlas töösuhtes. Soovituslik on koguda andmeid, kuivõrd palgatoetuse meede olukorda leevendab ja juhendajate sotsiaalset kindlustatust suurendab. Lisaks sellele tasub kaaluda ka muid võimalusi juhendajate sotsiaal- majandusliku olukorra parendamiseks. ● Noorte huvi rahvakultuuriga seotud erialade vastu on vähenenud. Selle tulemusel on mitmed õppekavad Tallinna Ülikoolis ja TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias on ümber korraldatud, sh kinni pandud. Tasub jälgida, et professionaliseerumist rahvakultuuris toetaks vastavate õppekavade olemasolu kõrgkoolides. Arenguvajadused Minemaks lähiaastatel üle tulemusele orienteeritud rahastamismudelitele on vaja koguda statistikat, hinnata ja analüüsida regulaarset valdkonna olukorda. Praegu on valdkondliku statistika kogumine piiratud, sest Eesti Rahvakultuuri Keskuse poolt hallatava andmekogu ning Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA poolt hallatava registri arhitektuurid on vananenud. Seetõttu on valdkonnale oluline kiiremas korras viia läbi andmekogu ja registri ühildamine ning neile uue tehnilise aluse loomine. 2019. aastal esitleti uuringut, mis kaardistas Kollektiivijuhtide ja kollektiivide majanduslikku olukorda68. Uuringu üks põhijäreldus on, et kollektiivide tegevus ei ole jätkusuutlik, sest juhendajatel on madalad palgad ja suuremal osal neist puuduvad sotsiaalsed garantiid. Selle tulemusena ei ole elukutse noorte jaoks motiveeriv ja alla 35 aastaseid juhendajaid on täna vaid 15%. Nende probleemide lahendamiseks käivitati juhendajate palgatoetussüsteem, mis rakendu 2021. aastast ja mille eesmärk on parandada juhendajate majanduslikku olukorda. Uuringu olulisemad tulemused on järgmised: 68 Uuring on leitav aadressilt: //www.kul.ee/media/331/download 52  ● Juhendajate põud terendab juba nähtavas tulevikus. 35% juhendajatest on 54-aastased ja vanemad, alla 35-aastaseid on vaid 15%. ● Kollektiivi juhendamine on kõrvaltöö 90% juhendajatest (Eestis keskmiselt on kõrvaltöö osakaal 6%) hoolimata sellest, et 55% on olemas erialane kõrgharidus. Eesti keskmise palga saamiseks peaks naised juhendama keskmiselt 10 kollektiivi, mehed 6,5. Need andmed näitavad, et juhendamisele kui põhitööle ei ole võimalik keskenduda, isegi kui selleks on huvi olemas. ● Juhendamisega seonduv tasu on üldjuhul väike. Uuringu järgi on 13% kollektiivide juhendamistest sellised, mille puhul juhendaja tasu ei saa ja 19% juhendamise kokkulepetest on tasustatud alla töötasu alammäära. Keskmine juhendajate netotasu kuus oli 116 eurot. ● Juhendamisega seotud kulusid juhendajatele sageli ei hüvitata. Valdaval osal juhtudest (68%) ei hüvitata juhendamise tööga seonduvalt mingeid kulusid. Umbes 28% juhtudest märgiti, et juhendajale hüvitatakse otseselt juhendamisega seonduvad kulud. Võrdlemisi levinud on, ett juhendajad tasuvad juhendamisega seotud kulusid ka oma isiklikust sissetulekust – nii vastati 55%-l juhtudest ● Juhendajate hõivemustri tõttu on nende sotsiaalkaitse ebakindel. Kuna valdkonnas kasutatakse suures osas VÕS lepinguid (32%) või tähtajalisi töölepinguid (22%) ei ole tagatud juhendajate suvepuhkus, lähetused, lapsetoetus, pension jms. See mõjutab inimeste karjäärivalikuid ning pidurdab juhendajate vajalikku järelkasvu. 2021. aastast on käivitunud tööjõukulu toetusmeede laulu- ja tantsupeo liikumises osalevate kollektiivide juhendajatele mahuga 2,7 miljonit eurot, mis peaks järgnevatel aastatel järkjärgult kasvama. Laulu ja tantsupeo liikumises osalevate kooride, orkestrite ja rahvatantsurühmade riikliku tegevustoetuste programmiga toetab Kultuuriministeerium Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA kaudu kollektiive alates 2010. aastast. Toetatavate kollektiivide hulk ulatub erinevatel aastatel 1900-2100-ni. Rahvakultuuri mentortoetust koori-, orkestri-, rahvatantsu- ja rahvamuusikajuhtidele nende erialaste pädevuste tõstmiseks on rakendatud alates 2006. aastast. Parandamist vajab tantsu- ja laulupidude jaoks kasutatav taristu. Enne 2019. aasta juubeli laulu- ja tantsupidu käivitati Kultuuriministeeriumi ja Tallinna Linnavalitsuse koostöös Kalevi staadioni renoveerimine ning lepiti kokku Tallinna lauluväljaku detailplaneeringu ideekavandi konkursi ettevalmistamine ja korraldamine. Kalevi staadioni renoveerimine on toimumas, planeerimisel on Tallinna lauluväljaku detailplaneeringu läbiviimine. 53  Kultuuri arengukava 2021-2030 eelnõu LISA 2 MÕJUDE HINDAMISE KOKKUVÕTE Kultuur mõjutab tervikuna kogu riiki ja ühiskonda. Eesti Vabariigi põhiseaduse preambul sätestab, et riigi kindlustamise ja arendamise mõte on Eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise tagamine läbi aegade. Seega puudutab kultuur otseselt ja kaudselt paljusid teisi valdkondi ning mõjutab kõiki Eestis elavaid ja Eestiga seotud inimesi. Kultuurivaldkonna mõjude hindamisel on aluseks võetud riiklik mõjude hindamise metoodika. Käesolevas analüüsis on hinnatud kultuuri sotsiaalseid ja demograafilisi, julgeoleku- ja välispoliitilisi, majanduslikke, keskkonnaalaseid, regionaalseid ja riigikorralduslikke mõjusid. Riigi tulemusvaldkondades mõjutab kultuur kõige otsesemalt järgmisi: tark ja tegus rahvas (hariduspoliitika), eesti keel ja eestlus (keelepoliitika), sidus ühiskond (lõimumine, kohanemine), tõhus riik (riigivalitsemine ja kodanikuühiskonna areng, regionaalpoliitika), teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus (ettevõtlus- ja innovatsioonipoliitika, teaduspoliitika), infoühiskond, heaolu (sotsiaalne turvalisus ja perepoliitika), julgeolek ja riigikaitse (välis- ja julgeolekupoliitika), siseturvalisus ning keskkond. Arengukavaga püstitatud eesmärkide ja kavandatud tegevuste mõju on pikaajaline ja positiivne. Arengukava rakendamisega ei kaasne negatiivset mõju ühelegi sihtrühmale. Arengukava toetab riigi arengustrateegia “Eesti 2035” pikaajalisi sihte (inimene, ühiskond, elukeskkond, majandus, riigivalitsemine), panustades tegevustega vajalike oskuste ja teadmiste, rahva kestlikkuse, tervise ja sotsiaalkaitse, majanduse ja kliima, ruumi ja liikuvuse ning riigivalitsemise arengusse. Kultuur 2030 on kooskõlas ÜRO säästva arengu eesmärkidega ning strateegiaga “Säästev Eesti 21”, mis sätestab Eesti säästva arengu eesmärkidena Eesti kultuuriruumi elujõulisuse, inimese heaolu kasvu, sotsiaalselt sidusa ühiskonna ning ökoloogilise tasakaalu. ● Sotsiaalsed, sh demograafilised mõjud Kultuuril on laiapõhjalised sotsiaalsed ja demograafilised mõjud. Kultuurivaldkond mõjutab olulisel määral nii keele- kui ka hariduspoliitikat. Eesti keele arengukava üldeesmärk on tagada eesti keele elujõud ja toimimine esmase keelena igas eluvaldkonnas, tagada igaühele õigus kasutada Eestis eesti keelt, säilitada ja tugevdada eesti keele staatust, mainet ja eestikeelset kultuuriruumi ning väärtustada teiste keelte valdamist. Arengukava loob eeldused eestikeelse kultuuri elujõulisusele (sh kirjandus, etenduskunstid, filmi, muusika jm), samuti kultuuriruumide mitmekesisuse kaudu eesti keele erikujude kasutamise soodustamisele. Kultuurilise lõimimise kaudu soodustatakse eesti keelest erineva emakeelega inimeste huvi eesti keele õppimiseks ja Eesti kultuuriruumis osalemiseks. Eesti haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 alusväärtuste hulgas on eesti keele ja kultuuri säilitamine ja areng. Kultuur toetab mitmekesise ja kvaliteetse hariduse andmist ning laste ja noorte 1 annete igakülgset arendamist, seda nii kultuuri- ja loovainete andmise kaudu formaalhariduses ja huvihariduses, aga ka loovuse kui väärtushoiaku arendamisel läbivalt. Kultuur mõjutab positiivselt inimeste heaolu ja tervist, sh nii füüsilist kui ka vaimset tervist. Kultuuri abil toetame nii laste ja noorte kui ka eakate ning erivajadustega inimeste aktiivset osalust ühiskonnaelus. Kultuur toetab võrdseid võimalusi ühiskonnas. Arengukava edendab võrdõiguslikkust ja soolist tasakaalu, luues meestele ja naistele võrdsed võimalused kultuuris osalemiseks ja võttes eesmärgiks palgalõhe kaotamise ning tagades karjäärimudelites võrdse kohtlemise. Kultuuril on samuti oluline roll ühiskonnas levinud stereotüüpide murdmisel. Arengukava panustab ÜRO säästva arengu eesmärkidesse nr 3 (tagada kõikidele vanuserühmadele hea tervis ja heaolu), nr 4 (tagada kõikidele kaasav ja õiglane kvaliteetne haridus ning elukestva õppe võimalused) ja nr 5 (saavutada sooline võrdõiguslikkus). ● Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Kultuur toetab Eesti välispoliitika eesmärkide elluviimist, sh välispoliitika arengukavas püstitatud strateegiliste suundade saavutamist. Välispoliitika suunad on seatud julgeoleku, välismajanduse ning ülemaailmse eestlaskonna valdkondades. Arengukavaga tugevdatakse kultuuri rolli rahvusvaheliste kontaktide tugevdamisel, kultuuridiplomaatia võimaluste kasutamisel ning riigi maine kujundamisel. Ekspordi ja turismiarenduse suunal toetab kultuur nii kõrge lisandväärtusega ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet läbi disaini ja loomemajanduse arendamise ning kujundab Eesti kui atraktiivse turismisihtkoha mainet (kultuuriturism kui üks peamisi reisimise eesmärke ning kiiremini kasvavaid turismiharusid). Kultuur on tihedalt seotud riigikaitse laia käsitlusega (ehk laiapindse riigikaitse põhimõttega). Eesti julgeolekupoliitika eesmärk on kindlustada Eesti riigi iseseisvus ja sõltumatus, rahva ja riigi kestmine, territoriaalne terviklikkus, põhiseaduslik kord ja elanikkonna turvalisus. Arengukavas kavandatavad tegevused panustavad demokraatial, õigusriigi põhimõtetel ja inimõigustel põhineva väärtusruumi tugevdamisele ning sellele väärtusruumile tugineva identiteedi kinnistamisele. Kultuur aitab edendada sidusat, hoolivat ja sallivat ühiskonda, mille liikmed tunnevad end iga päev turvaliselt ja ühiskonna ellu kaasatuna. Olulisel kohal julgeolekualaste eesmärkide toetamisel on kultuurilise mitmekesisuse ja sidusa ühiskonna toetamine, otsekontaktide tihendamine Eestis elavate rahvusgruppide vahel, ühtse ja usaldusväärse Eesti meedia- ja inforuumi kujundamine ning tervikuna eesti keele ja kultuuri tutvustamine ning väärtustamine ühiskonnas tervikuna. Arengukava panustab ÜRO säästva arengu eesmärki nr 16 (toetada rahumeelseid ja kaasavaid ühiskondi). ● Mõju majandusele Kultuuril ja selle sidusvaldkondadel on otsene toetav mõju kestlike, tasakaalustatud ja innovaatiliste lahenduste juurutamisele majanduses ja ettevõtluses. Arengukava toetab loomemajanduse arengut, milles tegutseb 11,6% kõikidest Eestis registreeritud ettevõtetest ja asutustest, selles on hõivatud 4,8% tööealisest elanikkonnast ning mis moodustab ligikaudu 3% sisemajanduse kogutoodangust. Seetõttu panustab arengukava majanduskasvu, tööhõivesse ja rahvusvahelisse konkurentsivõime tõstmisse. 2 Lisaks otseselt loomemajanduses tegutsevatele ettevõtetele on kultuuril ja loovusel oluline roll teiste majandusharude arengus, sealhulgas läbi toote- ja teenusearenduse (disain), piirkondade konkurentsivõime tõstmise (elukeskkond, turism) ning laiemalt loovuse kui üldpädevuse arendamise. Uuringud kinnitavad, et kultuuriasutustel ja -sündmustel on otsene majanduslik mõju ettevõtlusse ja kohalikku arengusse. Kultuurisündmuste ja -festivalidel korraldamisel on keskmiselt neljakordne võimendus käibekasvule ja tööhõivele. Olulist ergutavat mõju riigi ettevõtluse, infotehnoloogilisele ja innovatsioonivõimekusele avaldab digikultuuri areng ja kultuuri digimine. Sisuloome valdkondade digimine on oluliseks tehnoloogilise innovatsiooni eestvedajaks. Globaalselt muutuvad tarbimisharjumused ning tootmisahelad tekitavad nii uusi väljakutseid kui ka täiendavaid võimalusi uute lahenduste ja ärimudelite väljatöötamiseks. Arengukava panustab ÜRO säästva arengu eesmärkidesse nr 1 (kaotada kõikjal vaesus mis tahes kujul), nr 8 (toetada säästvat, kaasavat ja jätkusuutlikku majandusarengut ning tagada kõigile inimestele inimväärne töö) ja nr 9 (ehitada vastupidav taristu, toetada kaasavat ja jätkusuutlikku industrialiseerimist ning innovatsiooni). ● Mõju loodus- ja elukeskkonnale Kultuur kujundab säästlikku mõtteviisi ning panustab keskkonnahoidlike lahenduste väljatöötamisse, Arengukava läbivaks põhimõtteks on rohepöörde toetamine kultuurivaldkonnas ning läbi selle kogu ühiskonnas. Arengukava näeb ette keskkonnahoidlike kultuurikorralduse põhimõtete juurutamist ja kultuuritaristu säästlikku ning vastutustundlikku arendamist. Arengukava eesmärk on vähendada kogu valdkonnas ökoloogilist jalajälge. Teisalt on kultuuril võime kujundada inimeste teadlikkust ja väärtushinnanguid laiemalt läbi keskkonnahoidlike teemade käsitlemise. Kaasava disaini ja säästlike arhitektuuripraktikate kaudu panustame keskkonnahoidlikkesse lahendustesse ning ökoloogiliselt tasakaalus elukeskkonna arengusse. Arengukava soodustab uute ja suuremat keskkonnamõju omavate hoonete ehitamise asemel olemasolevate ja kultuuriväärtuslike hoonete renoveerimist. Kultuuril on samuti võtmeroll ringmajanduse põhimõtete juurutamisel ühiskonnas, sh toetades ringmajanduse lahendusi läbi toodete ja teenuste disaini, aga ka jagamise ja ajutise kasutamise põhimõtete väärtustamine raamatukogunduses. Arengukava panustab ÜRO säästva arengu eesmärkidesse nr 8 (toetada säästvat, kaasavat ja jätkusuutlikku majandusarengut), nr 11 (muuta linnad ja asulad kaasavaks, turvaliseks, vastupidavaks ja säästvaks), nr 12 (tagada säästev tarbimine ja tootmine). ● Mõju regionaalarengule Kultuur toetab tasakaalustatud regionaalset arengut ja tugevate ning eriilmeliste kogukondade toimimist. Arengukava üheks aluspõhimõtteks on kultuuri kättesaadavus ja ligipääsetavus kõigile inimestele kõikjal Eestis. Kultuurivaldkonnas on nii riigi, kohalike omavalitsuste kui eraalgatuse näol tegemist ühe kõige kaasavama ja laiaulatuslikuma regionaalse võrgustikuga, mille moodustavad raamatukogud, muuseumid, teatrid, kultuuri- ja rahvamajad, kinod, kontserdisaalid ning kultuuriväärtuslikud objektid. Arengukavas toodud tegevused on suunatud kultuuris osalemise võimaluste regionaalse ulatuse ja kättesaadavuse laiendamisele, regioonides tegutsevate 3 kultuurivaldkonna asutuste ja organisatsioonide toetamisele ning kultuurivaldkonna professionaalide ja juhendajate järelkasvu tagamisele. Arengukavas toodud poliitikainstrumendid toetavad kultuuriasutuste ja -organisatsioonide loodava sisu vahendamist üle Eesti ning loomemajanduse tugistruktuuride pakutavate teenuste võimaldamist maapiirkondades tegutsevatele ettevõtetele. Kesksel kohal on piirkondade ja kultuuriruumide toetamine vaimse kultuuripärandi elushoidmisel ja aktiivsel kasutamisel ning laulu- ja tantsupeoliikumise kui üle-eestilise nähtuse elujõulisuse tagamine. Arengukava panustab ÜRO säästva arengu eesmärkidesse nr 8 (toetada säästvat, kaasavat ja jätkusuutlikku majandusarengut) ja nr 11 (muuta linnad ja asulad kaasavaks, turvaliseks, vastupidavaks ja säästvaks). ● Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Arengukava on Vabariigi Valitsuse kinnitatud arengukava, mis on ennekõike suunatud täitmisele ministeeriumidele, riigiasutustele ja riigi osalusega või asutatud eraõiguslikele juriidilistele isikutele. Arengukava ei sea kohustusi kohalikele omavalitsustele, küll aga tuleb silmas pidada, et oluline osa kultuurikorraldusest toimub kohalikul tasandil ning kohaliku omavalitsuse ja selle asutuste poolt. Arengukava omab positiivset mõju nii riigi kui ka kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele. Arengukava meetmed näevad ette riigi kultuuritöötajate palgataseme tõstmist ning loovisikute ja teiste kultuurispetsialistide toimetuleku ning sotsiaalsete tagatiste parandamist, mis aitab väärtustada kultuurivaldkonnas tehtavat tööd ning tagada piisav järelkasv. Riik toetab kultuuriasutuste tegevuskulusid ja investeeringuid, luues eeldused kultuuriasutuste võrgustiku kestlikuks arenguks. Muuhulgas toetame kesksete kultuuriteenuste ja lahenduste arendamist, mis võimaldaks nii riigi kui ka kohaliku omavalitsuse kultuuriasutustel pakkuda kvaliteetsemaid ja mitmekülgsemaid teenuseid, sh rajame ühised pärandihoidlad ning arendame keskseid valdkonna infosüsteeme ja tõstame infotehnoloogilist võimekust, sh raamatukogudes ja muuseumides. Arengukava seab üheks eesmärgiks selgete kokkulepete ja rollijaotuse saavutamise regionaalses kultuurikorralduses. Samuti tõstetakse üldiseid juhtimisalaseid kompetentse. 4  Kultuuri arengukava 2021-2030 eelnõu LISA 3 ÜLEVAADE ARENGUKAVA MÕÕDIKUTE METOODIKAST JA ALLIKATEST Käesolevas lisas tuuakse välja arengukava elluviimise edukust mõõtvad mõõdikud üldeesmärgi ja alaeesmärkide lõikes. Arengukava üldeesmärk Eesti kultuur on elujõuline, arenev ja maailmale avatud ning kultuuris osalemine on loomulik osa iga inimese elus. Mõõdik Algtase Sihttase 2030 Eesti elanike osalemine 78,7% 80% kultuurielus (2017) Antud mõõdikuga seiratakse kultuurielus osalemist Statistikaameti kultuurielus osalemise uuringu järgi, mis näitab vähemalt 15-aastaste Eesti alaliselt elavate elanike kultuurielus osalemist viimase 12 kuu jooksul. Uuring toob välja kultuurielus osalemise kultuurivaldkonna ja elukoha ning isikute rühma järgi. Kultuurielus osalemine on defineeritud kui kultuurisündmuste ja -asutuste külastamine, sh teatris, kontserdil, kinos, muuseumis käimine, kultuurimälestise, kirjandussündmuse, raamatukogu, käsitöösündmuse, spordivõistluse (pealtvaatajana) või muu kultuurisündmuse külastamine. Uuringu tulemused avaldatakse üldjuhul 2-aasta perioodiga (st uuringud on toimunud 2013, 2015, 2017, 2020 (andmed avaldatakse juunis 2021). Alaeesmärgid ja mõõdikud Alaeesmärk 1. Eesti kultuurielu on tugev ja toimiv Eesti kultuurielu on mitmekülgne, kõrgetasemeline ja rahvusvaheline, tagatud on professionaalide ja kultuuri hindava publiku järelkasv ning loodud on soodsad tingimused nii loometegevuseks kui ka kultuuris osalemiseks kõikidele inimestele üle Eesti. Mõõdik Algtase Sihttase 2030 Eesti laste ja noorte osalemine kultuuris Mõõdik väljatöötamisel Kultuurivaldkonnas hõivatute keskmine 82% 90% brutokuupalk võrreldes Eesti keskmisega (2019) Rahulolu kultuuri üleriigilise Mõõdik väljatöötamisel kättesaadavuse ja ligipääsetavusega. Kultuuri kättesaadavus digiplatvormidel Mõõdik väljatöötamisel 1) Mõõdik „Eesti laste ja noorte osalemine kultuuris“ - laste ja noorte kultuurielus osalemine (sh nii õppetöö osana kui väljaspool seda) viimase 12 kuu jooksul. Teadaolevalt hetkel antud  andmed kättesaadavad ei ole. Mõõdiku osas tuleb täiendavalt pidada läbirääkimisi Statistikaametiga, selgitamaks mõõdiku seiramist võimaldava uuringu läbiviimise võimalikkust. 2) Mõõdik „Kultuurivaldkonnas hõivatute keskmine brutokuupalk võrreldes Eesti keskmisega“ – antud mõõdikuga seiratakse tegevusalal „Kunst, meelelahutus ja vaba aeg“ hõivatute keskmist brutokuupalka. Andmete allikaks on Statistikaamet, andmed avaldatakse iga-aastaselt. 3) Mõõdik „Rahulolu kultuuri üleriigilise kättesaadavuse ja ligipääsetavusega“ – mõõdiku eesmärgiks on seirata rahulolu kultuuris osalemise võimaluste ja kultuuripakkumise mitmekesisuse hindamine kogu Eestis, sh erivajadustega inimeste kultuuris osalemise võimaluste hindamine. Teadaolevalt hetkel antud andmed kättesaadavad ei ole, on võimalik seirata läbi erinevate korraldatud uuringute või statistika (nt minuomavalitsus.ee või Statistikaameti poolt 2020 läbiviidud elukeskkonnaga rahulolu-uuring kohalike omavalitsuste elanike seas). Mõõdiku osas tuleb täiendavalt pidada läbirääkimisi Statistikaametiga selgitamaks mõõdiku seiramist võimaldava uuringu läbiviimise võimalikkust. 4) Mõõdik „Kultuuri kättesaadavus digiplatvormidel ja valdkonna digipädevus“ – mõõdiku eesmärgiks on seirata eesti kultuuri kättesaadavust ja levikut digitaalsetel platvormidel, samuti maailmakultuuri kättesaadavust eesti keeles. Mõõdiku osas tuleb täiendavalt pidada läbirääkimisi antud valdkonna ekspertidega, et leida soovitavat mõju kõige enam mõõtev mõõdik. Alaeesmärk 2. Eesti kultuurimälu on hoitud ja hinnatud Eesti rikkalik vaimne ja aineline kultuuripärand on hästi hoitud, uuritud ja teadvustatud, kultuuripärand on elavas kasutuses ja inimestele oluline, tagatud on kultuuripärandi pikaajaline füüsiline ja digitaalne säilimine ning kättesaadavus. Eesti kultuurilugu on väärtustatud ja teaduslikult uuritud, avaldatakse ja uuritakse Eesti kultuuri seisukohast olulisi tüvitekste. Mõõdik Algtase Sihttase (2030) Eesti elanike kultuuripäranditeadlikkus Mõõdik väljatöötamisel Eesti kultuuriuuringute jätkusuutlikkus Mõõdik väljatöötamisel 1) Mõõdik „Eesti elanike kultuuripäranditeadlikkus“ - mõõdiku eesmärgiks on seirata Eesti elanike hinnangu kultuuripärandi olulisusele tervikuna ning selle valdkondade lõikes, samuti individuaalseid hoiakuid pärandi kasutamise osas. Mõõdiku seiramiseks on vajalik vastava uuringu metoodika väljatöötamine ning regulaarsete uuringute läbiviimine. 2) Mõõdik „Eesti kultuuriuuringute jätkusuutlikkus“ – mõõdiku eesmärgiks on seirata Eesti ülikoolides ja teadus- ja arendusasutustes läviviidavate kultuuri-uuringute näitajaid, sh rakendatavust. Mõõdiku seiramiseks on vajalik vastava uuringu metoodika väljatöötamine ning regulaarsete uuringute läbiviimine. Alaeesmärk 3. Kultuuri ja loovuse roll ühiskonna arengus on väärtustatud Kultuur ja loovus on tihedalt lõimitud eri valdkondadega, toetades ühiskonna terviklikku ja kestlikku arengut ning aidates kaasa Eesti konkurentsivõimele, sotsiaalse ja majandusliku heaolu kasvule ning rahvusvahelisele kuvandile.  Mõõdik Algtase Sihttase 2030 Loomemajanduse sektoris loodud lisandväärtus 2,9% 3,2% SKPst Loomemajanduse sektoris loodud lisandväärtus 19 600 EUR 25 000 töötaja kohta EUR Eesti kultuuri rahvusvaheline nähtavus Mõõdik väljatöötamisel Eesti kultuurikorralduse keskkonnamõju Mõõdik väljatöötamisel Eesti elanike elukeskkonnaga rahulolu (rahul või 84,54% (2020) > 85% pigem rahul) 1) Mõõdik „Loomemajanduse sektoris loodud lisandväärtus SKP-st“ – mõõdiku eesmärgiks on seirata Eesti loomemajanduse sektoris loodud lisandväärtust Eesti sisemajanduse koguproduktist (osakaaluna). Mõõdikut seiratakse läbi regulaarselt läbiviidava iga kolme aasta tagant toimuva uuringuga. Uuringu läbiviija leitakse riigihanke menetluse teel. 2) Mõõdik „Loomemajanduse sektoris loodud lisandväärtus töötaja kohta“ - mõõdiku eesmärgiks on seirata Eesti loomemajanduse sektoris loodud lisandväärtust ühe töötaja kohta (absoluutväärtus, eurodes). Mõõdikut seiratakse läbi regulaarselt läbiviidava iga kolme aasta tagant toimuva uuringuga. Uuringu läbiviija leitakse riigihanke menetluse teel. 3) Mõõdik „Eesti kultuuri rahvusvaheline nähtavus“ - mõõdik näitab Eesti rahvusvahelist mainet väliste sihtrühmade poolt. Analüüsides erinevaid nii Eesti kui rahvusvahelisel tasandil seiratavaid mõõdikuid on plaanis aluseks võtta mõõdik Eesti kohalolu ja mõju mõõtmiseks maailmas, mida kasutatakse ka arengustrateegia „Eesti 2035“ eesmärkide saavutamise seiramisel (allikas: Elcano Global Presence Report, mõõtmised kaheaastase intervalliga). 4) Mõõdik „Eesti kultuurikorralduse keskkonnamõju“ – mõõdiku eesmärgiks on seirata kultuurisektori keskkonnamõju ning säästva arengu eesmärkidega arvestamist kultuurikorralduses. Teadaolevalt hetkel antud andmed kättesaadavad ei ole. Planeeritud on esmalt läbi viia (2021) kultuurivaldkonna keskkonnamõju hindamise uuring, mille käigus töötatakse välja metoodika edasiseks antud mõju vähendamiseks. Mõõdiku osas tuleb täiendavalt pidada läbirääkimisi antud valdkonna ekspertidega. 5) Mõõdik „Eesti elanike elukeskkonnaga rahulolu“ - mõõdik näitab inimeste rahulolu eluskeskkonnaga, sh ehitatud keskkonnaga. Tegemist on arengustrateegias „Eesti 2035“ kajastuva mõõdikuga.  Kultuuri arengukava 2021-2030 eelnõu LISA 4 ÜLEVAADE ARENGUKAVA KOOSTAMISE JA KAASAMISE PROTSESSIST Kultuuri valdkonna arengukava koostamise ja kaasamise tegevused algasid juba esialgu kavandatud kultuuripoliitika põhialuste väljatöötamise faasis. Juba 2019. aastal viidi läbi kultuurivaldkonna tulevikutrendide seminarid ja arenguarutelud, kuhu kutsuti nii avaliku, era- kui ka vabasektori esindajaid. Toimus mitmeid kohtumisi valdkondlike organisatsioonidega, seotud ministeeriumide esindajatega ning muude huviosalistega. Kultuuriministeerium kutsus esmalt kõigi kultuurivaldkondade esindajaid ennast esmalt registreerima teemarühmadesse, et valdkondlikud teadmised oleksid maksimaalselt esindatud. Osalus oli aktiivne – laekus 176 ankeeti. Oluliste teemade seas, mida rühmiti arutati, olid näiteks regionaalne kultuurikaart, rahvusvahelised suhted, loovisikute toimetulek, kultuuri ligipääsetavuse küsimused, kultuurilise mitmekesisuse tagamine ning kultuuri ja haridusvaldkonna kokkupuutepunktid. 2019. a peeti arutelupäevad kõigis maakondades. 2020. sügisel toimusid kohtumised kõigi valdkondade esindajatega, kokku 15 kohtumist. Kokku oli aruteludesse kaasatud üle 500 inimese. Erinevad teemarühmad ja valdkondlikud kohtumised andsid oma panuse uue arengukava hetkeolukorra analüüsi, valdkonna eesmärkide, poliitikasuundade ja tegevuste sõnastamisse. 2021. a 18. märtsil kinnitas Vabariigi Valitsus kultuuri arengukava 2021-2030 koostamise ettepaneku. Samale perioodile langes ka “Eesti 2035” strateegia koostamine, kus käsitleti kultuuri arenguvajadusi ning seoseid teiste valdkondadega 2035. aastani. Arengukava koostamisel on arvestatud ka teiste valdkonna arengukavadega ja lähtutud strateegia „Eesti 2035“ alusmaterjalidest, viies koostatava arengukava kooskõlla riigi pikaajalises strateegias planeeritud eesmärkide ja tegevustega. Arengukava eelnõud materjalid koostas Kultuuriministeerium. Arengukava väljatöötamiseks on toimunud tihe ja regulaarne koostöö valdkonna organisatsioonide ja huvigruppide esindajatega 2020– 2021, viimased on saanud mitmeid kordi üle vaadata konkreetse valdkonna teemalehti, kui ka arengukava üldosa ning anda sisendit, millega on enamikus ka arvestatud. Kultuur 2030 koostamiseks on kultuuriminister moodustanud juhtkomisjoni. Juhtkomisjoni liikmeteks on Haridus- ja Teadusministeeriumi, Justiitsministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Välisministeeriumi ja Riigikantselei esindajad ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindaja, 3 tunnustatud loomeliitude esindajat ning kaks eksperti. Lisaks on plaanis kaasata Sotsiaalministeeriumi esindaja ning arengukava materjal on edastatud ka juba koostamise käigus Sotsiaalministeeriumile. Juhtkomisjoni nõuandev roll jätkub pärast arengukava valmimist selle elluviimisel ning seirel. Arengukava koostamise protsessi käigus on pidevalt teavitatud avalikkust ja huvigruppe, samuti on jagatud informatsiooni Kultuuriministeeriumi kodulehe kaudu. Kaasamiskava senise põhjaliku ülevaate koos uuringute ja kokkuvõtetega leiab Kultuuriministeeriumi veebilehel https://www.kul.ee/et/kultuur2030.  Kultuuri arengukava 2021-2030 eelnõu LISA 5 VALDKONDLIKUD TEEMALEHED Sisukord ARHITEKTUUR 2DISAIN 4ETENDUSKUNSTID 6FILM JA KINOLEVI 8HELIKUNST 10KIRJANDUS 13KUNST 15MUINSUSKAITSE 17MUUSEUMID 19RAAMATUKOGUD 21RAHVAKULTUUR 23DIGIKULTUUR 26KULTUURILINE MITMEKESISUS 28LOOMEMAJANDUS 30 1 ARHITEKTUUR 1. Kvaliteetse ruumiloome põhimõtted on aluseks elukeskkonna kavandamisele ja loomisele. Valitsemistasandite otsused on kooskõlas pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ sihiga luua kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond, mis ühendab kunstilised, tehnoloogilised ja majanduslikud lahendused ning looduskeskkonna tasakaalustatud tervikuks. Elukeskkonda kujundatakse erinevaid väärtusi ja looduse elurikkust hoidvalt. Ruumiloome ehk säästva ja tervikliku elukeskkonna kavandamine ja loomine sisaldab planeerimis- ja projekteerimistegevust, ehitustegevust ning muude ruumiotsuste ruumilist haldamist, eesmärgiga muuta olemasolev elukeskkond ruumiotsustega pikas vaates võimalikult paljudele paremaks ning toetada kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamist. 2. Avalik sektor on eeskujuks kvaliteetse ruumi tellija ja kujundajana. Eri ministeeriumide ja asutuste ruumiloome otsused lähtuvad kokku lepitud eesmärkidest. Riiklikud strateegiad ja toetusmeetmed toetuvad kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetele ja soodustavad väärtuslike ehitiste kasutuselevõttu ning restaureerimist ja tänapäevase, säästliku ja ligipääsetava avaliku ruumi loomist. Riigivara haldamist, hangete korraldamist, planeerimistegevust ja teisi seotud tegevusi puudutavad õigusaktid loovad soodsad tingimused kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete elluviimiseks. 3. Ruumipoliitika ja valdkondlikud ruumiotsused on sidusad ja tasakaalustatud. Kvaliteetse ruumilahenduse eelduseks on hea ja läbimõeldud ruumiotsus ehk ruumi arengut mõjutav valitsemistasandi otsus. Arengukavade koostamisel ja rakendamisel seatakse eesmärgiks kvaliteetse elukeskkonna kujundamine. Lisaks riiklikule tasandile mängivad olulist rolli omavalitsused, mistõttu toetatakse ruumikompetentside arendamist kohalikul tasandil ja ruumiloome spetsialistide üleriigilist koostööd. Ruumiotsuste langetamisel ja elluviimisel jälgitakse nende ajakohasust ja ruumilahenduste kohandatavust pikas perspektiivis, kuna otsuste mõju elukeskkonna arengule on ajaliselt pikk. Ruumiloome eksperdid kaasatakse tulevikuvisioonide ja arengukavade koostamisse. 4. Paremate ruumiotsuste nõustamiseks on loodud ruumiloome kompetentsikeskus. Kompetentsikeskuse eesmärk on ühendada erinevate asutuste ruumipoliitika (sh arhitektuuri-, kinnisvara-, ehitus-, planeerimis-, maapoliitika jt) kujundamise ja rakendamise tegevusi, et arendada riigi ruumilise arengu tervikvaadet, kujundada regionaalselt tasakaalustatud elukeskkonda ja tõsta sellega seotud avalike teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti. Kompetentsikeskus aitab kaasa ruumiandmete hõive, kvaliteedi ja ligipääsetavuse parendamisele kõigile huvigruppidele. Kompetentsikeskus toetab kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete elluviimist, ruumipädevuse tõstmist ning kooskõla suurendamist avaliku sektori investeeringuotsuste ja regionaalse ruumikvaliteedi vahel. 5. Ruumi kujundavad hanked lähtuvad elukeskkonna kõrget kvaliteeti toetavast väärtuspõhisest mudelist. Innovaatilised, keskkonnahoidlikud, sotsiaalset sidusust ja ruumiväärtust edendavad hanked aitavad luua paremat elukeskkonda. Avaliku sektori tellitavatel projekteerimistöödel arvestatakse lisaks hinnale ka pakkuja kogemust ja teenuse kvaliteeti. Ruumiliste lahenduste muutmine on kallis, mistõttu tehakse ruumi-investeeringuid kõrgeimat võimalikku ruumikvaliteedi eesmärki silmas pidades ning parimaid spetsialiste kaasates. 6. Eesti ruumikultuur ja inimeste ruumiteadlikkus on kõrge. Kvaliteetne ruumiloome on teadmistepõhine ja kasutab antud hetkel teadaolevat ja sobivamat parimat teadmist ning 2 kujundab uusi teadmisi ja oskusi. Ruumihariduse ja -teadlikkuse kasv aitab ühiskonnal paremini kujundada häid ruumilahendusi. Arhitektuuri loomine on teiste kultuurivaldkondadega võrreldav loominguline tegevus. Ruumiteadlikkus saab alguse koolist, seepärast tuleb õppes luua võimalusi arhitektuurialaste teadmiste omandamiseks ja hoiakute kujundamiseks ning oskuste omandamist soodustada mitteformaalõppes. Tähtsal kohal on Eesti arhitektuuripärandi kogumine, uurimine ja vahendamine ning arhitektuuri kajastamine meedias ja ühiskonnas laiemalt. 7. Valitsemistasandite ja valdkonna ekspertide ruumipädevus on kõrge. Ruumipädevus on asjatundlikkus ja vastutusvõime ruumi arengut mõjutavate otsuste kujundamisel ja elluviimisel. Ruumipädevuse tõstmine on oluline nii ministeeriumides jt riigiasutustes kui ka omavalitsustes. Spetsialistidele tuleb tagada võimalused täienduskoolitusteks ja kogemuste vahetuseks, samuti lisada ruumiloome üldised teadmised ja oskused teistesse riigi ja omavalitsuse spetsialistide koolitusprogrammidesse. Kõrgkoolides antav arhitektuuriharidus ning ülikoolide arhitektuurialane teadus- ja arendustegevus, sh loovuurimus ja urbanistika on kõrgetasemeline ja konkurentsivõimeline. Tagatud on teadmussiire teistesse valdkondadesse. 8. Eestil on hea arhitektuurimaa maine. Eesti arhitektuur on maailmas nähtav. Arhitektuuri luuakse rahvusvahelisel kultuuriväljal. Riik aitab tõsta Eesti arhitektide rahvusvahelist konkurentsivõimet, sh toetab teenuste eksporti ja aktiivset osavõttu rahvusvahelistest võistlustest. Arhitektuurialane rahvusvaheline nähtavus ja koostöö on väärtustatud, mistõttu toetatakse osavõttu maailmas toimuvatest arhitektuurivaldkonna suursündmustest ja Eestis korraldatavate rahvusvahelise haardega sündmuste läbiviimist. Osalemine rahvuspaviljoniga Veneetsia arhitektuuribiennaalil jätkub. Eesti osaleb ka aktiivselt rahvusvahelistes ruumipoliitika kujundamise ja rakendamise võrgustikes. Läbimõeldud ruumiotsuste tegijana ja mitme olulise rahvusvahelise ruumipoliitilise dokumendi, sh Davosi deklaratsiooni, Euroopa maastikukonventsiooni ja ÜRO säästva arengu eesmärkide elluviijana saab Eesti olla teistele riikidele teenäitajaks. 9. Tehnoloogia areng ning kliimamuutustega kaasnevad väljakutsed toetavad innovatsiooni. Digipöördega kaasaskäimisel peetakse silmas, et digitaalsed lahendused on arhitektuuris vahendiks, mis teenivad elukeskkonna kvaliteedi eesmärki. Ruumiväärtuste hoidmine ja arendamine on oluline nii digi- kui ka rohepöörde puhul, kus paremad ruumiandmed ning nende omavahelise sidususe ja andmehalduse tõhustamine toetavad teadmispõhiste ning kliimamuutuste leevendamist ja kliimamuutuste mõjuga kohanemist toetavate ruumiotsuste tegemist. Ettevõtluse ja loomemajanduse toetusmeetmete väljatöötamisel arvestatakse arhitektuurivaldkonna iseaärasustega. 3 DISAIN 1. Disaini väärtustatakse sillana loovuse ja innovatsiooni vahel. Disain aitab muuta ümbritsevat keskkonda toimivamaks, mugavamaks, ilusamaks ja lihtsamini kasutatavaks ning loob tähendusi ja kultuurilisi väärtusi. Elukeskkonna kujundamisel arvestatakse kõigi inimeste vajadustega ning otsustes järgitakse läbivalt kvaliteetse ruumi põhialuseid ja kaasava disaini põhimõtteid, et tagada igaühele nii vaimse, füüsilise kui ka digiruumi ligipääsetavus ja mugavus. Disain aitab kaasa Eesti majandussektorite arengule, panustades tööhõivesse ja lisandväärtuse kasvu. 2. Disain toetab digi- ja rohepöörde, sh ringmajanduse ja kliimaeesmärkide saavutamist. Disainil on oluline roll tehnoloogia arengutega, kliimamuutustega ja teiste ühiskondlike väljakutsetega toimetulekul. Disaini võimalusi kasutatakse uute tehnoloogiliste arengute konteksti panemisel, tehnoloogia inimlikustamisel ning rohepöörde läbiviimisel. Selleks arendatakse vastavat tugistruktuuri ja arendatakse disainerite kompetentse. Tehnoloogia arenguid ja rohepööret toetavad ja innovatsiooni soodustavad ettevõtluse ja loomemajanduse toetusmeetmed arvestavad disainibüroode vajadustega ning sobivad ka disainiteenustele. Toetatakse ringdisaini auditite, sprintide ja koolituste ning uute metoodikate väljatöötamist ja läbiviimist ettevõtetes ja organisatsioonides. 3. Disainivaldkonda arendatakse Eestis terviklikult ja teadmistepõhiselt. Sellekohaste ülesannete jaotus eri ministeeriumide, asutuste ja partnerorganisatsioonide vahel on kokku lepitud, disaini kajastatakse kõikides asjassepuutuvates riiklikes strateegiates. Toetatakse valdkonnas tegutsevaid loovisikuid ja disainibüroosid, nende professionaalset arengut ja võimalusi oma loomingu teostamiseks ja esitlemiseks avalikkusele. Valdkonna toimimisahelast parema ülevaate saamiseks viiakse läbi vajalikke uuringuid, sh disaini rakendamise mõjude kohta. Disainipädevust tõstetakse ühiskonnas läbivalt. Riiklikud toetusmeetmed võtavad arvesse kriiside pikaajalisi mõjusid nii isetootvatele kui ka teenust pakkuvatele jt disaineritele. 4. Avaliku ja erasektori disainiteadlikkus on kõrge. Avalikus sektoris võimaldab senisest süsteemsem disaini kasutamine tõhustada poliitikakujundamist ja pakkuda kasutajakesksemaid teenuseid, samuti tõsta üldist innovatsioonivõimekust. Riigikantselei juures tegutsevast innovatsioonitiimist kujundatakse järjepidevalt toimiv ja laiapõhjaline kompetentsikeskus, mis on avaliku sektori disainikasutuse ja innovatsiooni suunanäitajaks ja eestkõnelejaks. Erialade- ja valdkonnaülese koostöö juhtimisel kasutatakse disaini põhimõtteid ning mõjude hindamisel rakendatakse disaini töövahendeid. 4. Disainikasutus on avalikus ja erasektoris juurdunud. Riik on erasektorile eeskujuks kui tark ja teadlik tellija, kujundades innovatsiooni soodustavat seadusandlust ning juurutades senisest enam väärtuspõhiseid riigihankeid. Aitame kaasa disainivaldkonna ettevõtluse arengule. Toetatakse erasektori investeeringuid disaini, et aidata kaasa ettevõtete võimekuse tõusule kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste väljatöötamiseks ja rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmiseks. Riiklike toetustega, sh ettevõtlus- ja innovatsioonitoetused edendatakse kvaliteetse disaini kasutust ja toetatakse disainiteenuste kaasamist. 5. Eestil on hea disainimaa maine. Disaini luuakse rahvusvahelisel kultuuriväljal. Eesti on rahvusvaheline ja rahvusvaheliselt nähtav ja tunnustatud disainimaa, mis loob Eesti disaineritele ja disainibüroodele head võimalused oma toodete ja teenuste ekspordiks. Selleks toetatakse Eesti disaini ja disainerite rahvusvahelist nähtavust ja eksporditegevusi, regulaarset osavõttu disaininädalatest ja teistest valdkonna kesksetest sündmustest välisriikides ja Eestis toimuvate disainivaldkonna suursündmuste ja festivalide korraldamist, mis aitab hoogustada 4 kultuurivahetust ja kultuuriturismi ning sellega tugevdab rahvusvahelisi suhteid. Eesti osaleb aktiivselt rahvusvahelistes disainipoliitika kujundamise ja rakendamise võrgustikes ning on oma tegevustega teistele riikidele teenäitajaks. Eestisse tuuakse maailma disainipealinna tiitel. Oluline osa disainipärandist on hästi hoitud, põhjalikult uuritud ja avalikkusele kättesaadavaks tehtud. 6. Disainialaseid teadmisi ja oskusi omandatakse kõigil haridustasemetel. Disainialane teadlikkus saab alguse koolist ja mitteformaalõppest, sh on disainmõtlemine osa üldistest teadmistest ja oskustest, mistõttu on oluline lisada õpetajakoolitusse disainialased teadmised ja oskused. Kõrg- ja kutsehariduses omandatav disainiharidus on rahvusvaheliselt kõrgel tasemel ja lähtub tööturu muutuvatest vajadustest. Selleks tuleb muuhulgas kaasata spetsialiste välisriikidest ja luua praktikavõimalusi. Arendame disainerite täienduskoolituste ja kutsesüsteemi ning panustame disainihariduse teadus- ja arendustegevuse võimekusse. 7. Disainivaldkonnal on ligipääs avatud eksperimenteerimise ja koosloome platvormidele. Terviklik ülevaade eksperimenteerimist ja koosloomet võimaldavast taristust Eestis võimaldab paremini arendada disaini ökosüsteemi ning edendada koostööd ettevõtetega. Taristu hulka kuuluvad muuhulgas erinevad teadus- ja uurimiskeskused ning laborid, mis loovad eeldused prototüüpide valmistamiseks ja tootearenduseks disaini, inseneeria, teaduse ja tehnoloogia ristumiskohas. Toetatakse eksperimentaalse ja uuendusliku disainipraktika väljatöötamist ja kasutuselevõttu. 5 ETENDUSKUNSTID 1. Eesti etenduskunstide tugevuseks on valdkondlik mitmekesisus ja kättesaadavus kõikidele sihtrühmadele üle Eesti. Riik peab oluliseks eri etenduskunstivormide (nt sõnateater, muusikateater, tantsuteater, nukuteater, nüüdistsirkus ja mitmesugused muud uuenduslikud etenduskunstide vormid) terviklikku ja jätkusuutlikku arengut ning etendusasutuste vaheliste ja erinevate distsipliinide üleste algatuste toetamist. Valdkonna arendamisel teeb riik tihedat koostööd eriala-, loome- ja ametiliitude ning katusorganisatsioonidega. 2. Riiklikud toetusmeetmed loovad soodsad tingimused nii repertuaari- kui ka projektiteatrite ning teiste etendusasutuste vormide arenguks ja jätkusuutlikkuseks. Etendusasutuste rahastussüsteem peab olema üheselt mõistetav ja läbipaistev, võtma arvesse etendusasutuste omandivormide erisusi ning põhinema valdkondliku mitmekesisuse tagamisel ja loomingu kvaliteedil. Rahastamisel võetakse muuhulgas arvesse kultuuritöötaja miinimumtöötasu riiklikke kokkuleppeid. 3. Etenduskunstide valdkonna palgad on konkurentsivõimelised ning vabakutselistele loovisikutele on tagatud paindlikke töösuhteid arvestavad sotsiaalsed garantiid. Riik peab oluliseks, et etenduskunstide valdkonna eestvedajad oleksid märgatud, tunnustatud ja motiveeritud ning noored väärtustaksid valdkonnas töötamist. Eraldi tähelepanu pööratakse liikumispõhiste etenduskunstide professionaalidele, pakkudes neile mitmekülgset tuge (sh ümberõpe, nõustamine, väljateenitud aastate pension jm) pärast karjääri lõpetamist. 4. Eesti teatrihoonete füüsiline ja tehnoloogiline keskkond võimaldab luua, esitada ja kogeda kõrgtasemel etenduskunsti. Etenduskunstide taristu arendamisel tagab riik kaasaegsed töötingimused, mis võimaldavad luua tehniliselt nõudlikke lavastusi. Kindlustatakse ligipääs kõikidele inimestele, lisaks füüsilisele juurdepääsule toetatakse nägemis-, kuulmis- ja teiste erivajadustega inimestele suunatud veebirakenduste, kirjeldustõlgete, subtiitrite ja muude etenduskunstide kogemist võimaldavate lahenduste väljatöötamist ja pakkumist. Soodustatakse etendusasutuste vahelist koostööd ruumide ja tehniliste vahendite ristkasutamisel. 5. Etenduskunstidest on võimalik osa saada kõikjal Eestis. Riik toetab üle Eesti piirkondlikult paiknevate erinevat tüüpi etendusasutuste tegutsemist ning riigisisese kättesaadavuse laiendamiseks etendusasutuste ja teiste valdkonnas tegutsejate väljasõiduetendusi. 6. Eesti omadramaturgia osakaal Eesti teatrite repertuaaris on arvestataval tasemel. Dramaturgia arendamiseks korraldatakse regulaarselt õpet (koolitused, kõrgharidus) ja näidendivõistlusi. Riik toetab järjepidevalt algupärase näitekirjanduse ja kvaliteetsete tõlgete lavale jõudmist. Eesti näitekirjandust tõlgitakse erinevatesse keeltesse ning tutvustatakse koostööpartnerite ning toimivate võrgustike vahendusel teistes riikides. 7. Eestis on noorele vaatajale suunatud etenduskunst mitmekesine, kvaliteetne ja noort publikut kõnetav valdkond. Riik soodustab etenduskunstide valdkonna koostööd haridus- ja noortevaldkonnaga, sealhulgas haridus-, laste- ja noorsootööasutustega, et tagada etenduskunstialased elamused ja osalemisvõimalused nii õppetöö raames kui ka väljaspool igale Eesti lapsele ja noorele olenemata kultuurilistest, piirkondlikest ja muudest erisustest. Toetatakse noorele vaatajale suunatud etenduskunstide kvaliteeti, mitmekesisust ja 6 kättesaadavust, pakkumaks lastele ja noortele osasaamist nii vaataja kui loojana huvi- ja draamahariduse näol. 8. Eestis on võimalik omandada kõrgel tasemel etenduskunstide haridust erinevatel astmetel. Valdkonna professionaalidele on loodud mitmekülgsed võimalused regulaarseks enesetäiendamiseks ja ümberõppeks. Lisaks näitlejate, lavastajate, dramaturgide ja tantsukunstnike koolitamisele on oluline arendada ka etenduskunstide valdkonna tehnilisi ja tugitegevuste töötajaid. Etenduskunstide valdkondades on välja töötatud ja pidevas arendamises kutsestandardid ja kvalifikatsiooninõuded. Riik peab oluliseks tantsuprofessionaalide tegevuse toetamist võrdsetel alustel spordi ja rahvakultuuriga, võttes aluseks tantsuspetsialisti kutsesüsteemi. 9. Eesti osaleb aktiivselt rahvusvahelisel etenduskunstide maastikul. Valdkondlike professionaalide osalemine rahvusvahelistes võrgustikes ja koostööprojektides toetab kohalikku etenduskunstide valdkonna arengut. Riik soodustab ja toetab etendusasutuste ja organisatsioonide osavõttu rahvusvahelistest projektidest ning riigisiseste ja rahvusvaheliste festivalide korraldamist Eesti eri piirkondades ja etenduskunstide valdkondades. 10. Riigil on põhjalik ülevaade etenduskunstide hetkeolukorrast ning arengutest. Kultuuripoliitilised otsused etenduskunstide valdkonnas on teadmispõhised ja lähtuvad kvaliteetsest statistikast. Riik toetab valdkonnas kasutatavate andmebaaside täiendamist ja arendamist, et tagada andmete ülevaatlikkus ja ligipääsetavus. 11. Etenduskunstide pärand on hoitud ja avalikkusele kättesaadavaks tehtud. Töötatakse välja lahendused loomingu kvaliteetseks ja süstemaatiliseks salvestamiseks ja digimiseks. Digitud materjalid ja erinevad valdkonna ajalugu koondavad infoandmebaasid moodustavad ühtse ja tervikliku, nii sisuliselt kui tehniliselt arendatud ning kaasaegsete kasutusvõimalustega digitaalse keskkonna. 7 FILM JA KINOLEVI 1. Eestis toodetakse mitmekesist ja kvaliteetset filmiloomingut mahus, mis tagab filmitööstuse tervikliku arengu. Riiklikud toetused filmitootmisesse kasvavad, lisaks kaalutakse audiovisuaalsisu tootmise edendamiseks teiste riikide eeskujul maksumeetmete väljatöötamist audiovisuaalsisu vahendajatele. Riiklike vahendite kõrval soodustatakse erakapitali kaasamist filmivaldkonda. Riik toetab nõudlikule publikule ning lastele ja noortele suunatud filme ning loob filmitegijatele võimalused eksperimenteerimiseks. Sarnaselt teistele riikidele peetakse vajalikuks rahvusringhäälingu rolli suurenemist filmide ja telesarjade tellijana. Riik peab oluliseks keskkonnasäästlike lahenduste ja uute digitaalsete filmitehnoloogiate rakendamist filmivaldkonnas. 2. Filmivaldkonna professionaalidele on loodud tingimused järjepidevaks arenguks ja eneseteostuseks. Filmitootmise ja rahvusvahelise koostöö finantseerimise kõrval töötatakse välja lahendusi valdkonnas tegutsevate loomeinimeste mitmekülgseks toetamiseks ka filmide tootmise vahelistel aegadel. Filmitegijate professionaalsete oskuste arendamiseks toetab riik regulaarsete ja mitmekülgsete täienduskoolituste läbiviimist nii erialaoskuste kui ka üldteadmiste osas, sh ettevõtlusega tegelemisel. Tööturule sisenevatele noortele filmitegijatele peavad olema kättesaadavad nii karjäärialane nõustamine kui ka tasustatud praktikakohad. Täienduskoolituste väljatöötamisel pööratakse tähelepanu teiste seotud valdkondade spetsialistide oskuste arendamisele. 3. Eesti filmivaldkond on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline. Eesti filmil on rahvusvahelist potentsiaali, mille realiseerimiseks toetatakse senisest suuremas mahus rahvusvahelist turundust, ekspordiks vajalike oskuste ja teadmiste arendamist, filmitegijate osalemist festivalidel ja koostöövõrgustikes, Eesti filmi ja siinsete võimaluste tutvustamist peamistel filmiturgudel, filmiettevõtete ekspordiplaanide elluviimist, rahvusvahelist kandepinda omavate toodete ja teenuste arendamist ning mentorite süsteemi väljatöötamist. 4. Eesti on hinnatud sihtkoht rahvusvaheliste filmiprojektide elluviimisel. Teiste riikidega edukaks konkureerimiseks suurendab riik tagasimaksesüsteemi mahtu ja lihtsustab toetusmeetme elluviimist, soodustab piirkondlike filmifondide loomist ja mahtude kasvu ning oskusteabe arendamist, vahendab suhtlust filmitegijate ja kohalike omavalitsuste vahel filmivõteteks vajalike tingimuste täitmiseks, tugevdab tehnilist ja logistilist võimekust filmiprojektide teenindamiseks ning turundab Eestit rahvusvaheliselt. Tänapäevastele nõuetele vastava stuudio olemasolu on eelduseks nii kohaliku filmitööstuse arenguks kui ka välismaiste projektide Eestisse toomiseks. Järjepidevalt viiakse läbi uuringuid, et hinnata tagasimaksesüsteemi rakendamise majanduslikke mõjusid. 5. Audiovisuaalse kirjaoskuse ja filmialase teadlikkuse tase ühiskonnas on kõrge. Inimesed saavad järjest suurema osa informatsioonist läbi audiovisuaalsete kanalite, mistõttu pöörab riik senisest enam tähelepanu audiovisuaalse kirjaoskuse arendamisele, ennekõike laste- ja noorte hulgas nii formaalses kui ka mitteformaalses õppes. Riik peab oluliseks kaasaegse filmikultuurikeskuse loomist, mis pakub lastele ja noortele filmiharidusprogramme ning toetab õpetajaid metoodiliselt filmide kasutamisel ja audiovisuaalsete vahendite rakendamisel õppetöös. 6. Eestis on võimalik omandada rahvusvaheliselt konkurentsivõimelist eestikeelset tasuta filmiharidust. Koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga ja ülikoolidega panustatakse filmiõppe jätkusuutlikku arengusse, rahvusvahelisel tasemel õppejõudude kaasamisse ning 8 tudengifilmide eelarvete suurendamisse, pöörates eraldi tähelepanu doktoriõppes valmivatele filmidele. Filmiteaduse arendamiseks on vajalik teadus- ja arendustegevuste kestlik finantseerimine, loovuurimuse võimaluste mitmekesistamine ja interdistsiplinaarsete uuringute läbiviimise soodustamine. Riik toetab eesti filmi uurimise lisamist rahvusteaduste uurimisvaldkondade nimestikku. 7. Kinolevi on Eestis jätkusuutlik ja regionaalselt kättesaadav. Kinokultuuri jätkumise seisukohalt on oluline, et publikul oleks ka tulevikus võimalik filme vaadata suurelt ekraanilt. Kinokultuuri järjepidevus on tõsise surve all seoses pandeemia mõjude, digiplatvormide võidukäigu ja muutustega kinomaastikul, mistõttu toetab riik väärtfilmikinode ja väiksemate kinosaalide tegevust ning maakinode tehnilise võimekuse arendamist. Lisaks aitab riik kaasa, et eesti film kogu oma mitmekesisuses jõuaks senisest enam suurkinode kavadesse. 8. Eesti vaatajad hindavad väärtfilmi ning tagatud on juurdepääs Euroopa ja maailmakino paremikule. Riik toetab väärtfilmikinode tegevust ja filmilevi, aga ka väärtfilmide turundamist. Eesti filmi ja väärtfilmi ühiskondliku positsiooni parandamiseks viiakse ellu laiapõhjalisi kommunikatsioonitegevusi ning töötatakse välja meetmed tasemel filmikriitika ja populaarteadusliku filmikirjanduse arenguks. 9. Eesti filmilooming on digitaalsetel platvormidel laialdaselt kättesaadav. Digipööre mõjutab filmitööstust kogu väärtusahela ulatuses, seepärast soodustab riik uute digitaalsete lahenduste väljaarendamist ja kasutuselevõttu. Eesti filmide kättesaadavuse parandamiseks ja eesti filmi rahvusvaheliseks tutvustamiseks toetatakse eesti filmi digitaalse platvormi väljaarendamist ning soodustatakse eesti filmi levi rahvusvahelistel platvormidel. 10. Eestis korraldatakse kõrgetasemelisi filmifestivale. Filmivaldkonna arengu seisukohalt on olulised nii suured ja tunnustatud rahvusvahelised filmifestivalid kui ka väiksemad ning spetsiifilisemad festivalid. Nende eesmärk on aidata filmivaldkonnal võrgustuda, laiendada kohalike tegijate silmaringi, luua uusi koostöövõimalusi, tutvustada väärtfilme laiemale publikule ning toetada kultuuriturismi kaudu ettevõtlust ja Eesti kuvandit. Riik toetab igakülgselt festivalide korraldamist ja arendustegevusi mitmel pool Eestis. 11. Eesti filmipärand on hästi hoitud ja kättesaadav. Riik viib olulise Eesti filmipärandist digitaalsele kujule ning loob koostöös partneritega soodsad tingimused filmipärandi tutvustamiseks ja vahendamiseks laiemale avalikkusele. 9 HELIKUNST 1. Eestis on tagatud helikunsti säilimine ja kestlik areng. Riik väärtustab muusikakultuuri kogu selle rikkuses ning tagab Eesti helikunsti elujõulisuse, toetades loovisikute ja kollektiivide, muusikavaldkonna etendusasutuste, riiklike ja kohalike omavalitsuste asutuste, eraõiguslike organisatsioonide, kontserdikorraldajate, festivalide, kontserdipaikade ning esindus- ja arendusorganisatsioonide tegevust ning arengut. Riik arendab eraõiguslike festivalide, kollektiivide ning kontserdikorraldajate, muusikakonkursside ja heliloomingu tellimise ning muusika-alaste trükiste toetussüsteemi ja tagab programmide säilimise ning mahu kasvu. 2. Eestis on väga head tingimused professionaalsete heliloojate ja interpreetide tegutsemiseks. Riik toetab heliloomingu tellimist ja interpretatsioonikunsti mahus, mis võimaldab heliloojatel ja interpreetidel professionaalsel tasemel tegutseda ning tagab eesti interpretatsioonikunsti ja heliloomingu püsimise rahvusvahelises konkurentsis. Riik toetab igakülgselt heliloojate ja interpreetide loometegevust, enesetäiendamist ja loomingu tutvustamist ning tõhustab loovisikutele pakutavaid sotsiaalseid garantiisid. 3. Eestis on helikunsti kõrgtasemel toimimiseks tänapäevastele nõuetele vastav taristu. Riiklikult toetatakse rahvusvahelistele standarditele vastavate saalide rajamist (sh esinduskontserdimaja ja ooperimaja rajamist) ja järjepidevat kaasajastamist ning pillipargi uuendamist, et tagada valdkonnas ajakohased töö- ja esinemistingimused. Lisaks suurematele keskustele toetab riik kohalikke omavalitsusi kontserdipaikade ja muusikasündmuste läbiviimiseks vajaliku taristu ehitamisel, renoveerimisel ning varustamisel. Riik kaalub laenude tagamise süsteemi loomist nii üksikisikutele kui ka kollektiividele kõrgtasemel muusikainstrumentide soetamiseks. 4. Muusikakultuur on Eesti ühiskonnas väärtustatud ja olulisel kohal. Riik toetab kvaliteetse muusikaalase info kättesaadavust ja muusikateemade kajastamist erinevates meediaväljaannetes. Kõrgel professionaalsel tasemel muusikakriitika ja selle väärtustamine tagab valdkonnale vajaliku peegelduse ja laiema kõlapinna. 5. Terviklik muusikahariduse süsteem Eestis tagab muusikute ja teadliku muusikapubliku järelkasvu. Professionaalse muusikakultuuri jätkusuutlikkuse tagamiseks on kriitiliselt tähtis, et andekatel noortel oleks võimalik välja arendada oma muusikalised võimed. Senisest suurem hulk noori peab jõudma algastme muusikakoolist kesk- ja kõrgastmesse helikunsti erialadele ning sealt professionaalsesse muusikaellu. Koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga ning kohalike omavalitsustega otsitakse võimalusi süvendatud muusikaõppe pakkumiseks valitud üldhariduskoolides. Riik väärtustab ning peab oluliseks muusikaharidusasutuste pedagoogide ja juhendajate tööd ning sellealast pealekasvu kõikjale Eestisse. Riik tagab Eestis toimuvate rahvusvaheliste ja siseriiklike konkursside toetuse ning toetab väljapaistvate noorte interpreetide osalemist välismaistel konkurssidel. 6. Mitmekülgsed täiendusõppe võimalused aitavad valdkonnas tegutsejatel püsida konkurentsis. Riigi toel arendatakse täiendusõpet muusikaõpetajatele ja tegevmuusikutele ning kõigile muusikahuvilistele. Selleks kaasatakse rahvusvahelisel tasemel tippkompetentsi ja professionaalseid õppejõude. Lisaks muusikaalastele teadmistele ja oskustele soodustatakse valdkonna arengut toetavate kompetentside omandamist. Kohalikul tasandil aidatakse kaasa kultuurielu korraldavate spetsialistide muusikavaldkonnaga seotud oskuste ja teadmiste arendamisele. 10 7. Kõikjal ja kõigil Eestis on tagatud ligipääs kõrgetasemelisele ja mitmekülgsele muusikakultuurile. Riik toetab interpreetide ja professionaalsete kollektiivide esinemisi ning muusikasündmuste toimumist väljaspool suuremaid keskusi, eesmärgiga rikastada muusikaelu igas maakonnas ning tagada muusikakultuurist osasaamine erinevatele sihtrühmadele, sh lastele ja noortele. Noortele kuulajatele suunatud ja neid kaasavate erineva suunitlusega muusikasündmuste (sh koolikontsertide) korraldamisega tagatakse noortele võimalus helikunsti paremaks mõistmiseks ning sellest osasaamiseks. 8. Eesti muusikakultuur on rahvusvaheline. Riik soodustab Eesti interpreetide, heliloojate ja professionaalsete muusikakollektiivide jõudmist rahvusvahelisele areenile, samuti piiriülest koostööd kogu muusikavaldkonnas. Riik toetab riiklike ja rahvusvaheliste kõrgetasemeliste muusikakonkursside korraldamist ning peab oluliseks võimalust Eestis osa saada maailma muusikakultuuri paremikust. Samuti soodustab riik muusikavaldkonna professionaalide aktiivset rahvusvahelist suhtlust ning Eesti esindamist rahvusvahelistes koostöövõrgustikes ja ühendustes. 9. Uued tehnoloogilised lahendused avardavad muusikute ja organisatsioonide võimalusi loomingu esitamiseks ja kättesaadavaks tegemiseks. Toetatakse Eesti helikunsti digitaalse kättesaadavuse parandamist ja arendatakse valdkonna digipädevust. Riik võimaldab juurdepääsu kaasaegsele rahvusvahelisele oskusteabele ning tehnoloogilistele lahendustele, tehes koostööd rahvusvaheliste digi- ja tehnoloogiavaldkonna professionaalidega. 10. Loovisikute töö on uute tehnoloogiate kasutuselevõtul ja edastusplatvormide tingimustes vääriliselt tasustatud. Riik seisab selle eest, et digitaalses keskkonnas oleks autorite, esitajate ja teiste õiguste omajate õigused kaitstud. Riik arvestab valdkonna arengut ja vajadusi õigusloomes ning pöörab tähelepanu autoriõiguste, samuti nendega kaasnevate õiguste kasutamisest laekuvate tasude ja kopeerimishüvitiste õiglasele jagamisele. 11. Eesti heliloojate, interpreetide ning muusikakultuuri seisukohalt oluline pärand on hoitud, uuritud ja kättesaadav. Riik kindlustab muusikapärandi, sh noodikäsikirjade ja audio- ning videomaterjalide säilimise, digimise ja kättesaadavaks tegemise. Eestis on muusikateadlaste töö eesti muusika uurimisel hinnatud ja väärtustatud. 12. Tagatud on Eesti helikunsti jäädvustamine ja säilimine. Loome võimalused Eesti heliloomingu ja interpretatsioonikunsti regulaarseks salvestamiseks. Toetame professionaalsete audio- ja videosalvestuste loomist, väljaandmist ja tutvustamist. Tugevdame muusikaorganisatsioonide ja Eesti Rahvusringhäälingu võimekust muusikakultuuri kvaliteetseks salvestamiseks ja üldsusele kättesaadavaks tegemiseks läbi kasutajasõbralike lahenduste, järgides seejuures kõikide osapoolte huve. 13. Muusikaettevõtlus Eestis on arenev, mitmekülgne ja konkurentsivõimeline. Riik toetab valdkonna kestlikkuse seisukohalt oluliste organisatsioonide, festivalide, sündmuste, kontserdipaikade (sh maakondades) ning muusikaettevõtete tegevust ja arengut. Riik pöörab tähelepanu valdkonna arengut toetavate juhtimiskompetentside arendamisele, ettevõtlikkuse toetamisele ning kvaliteetsete koolitus- ja arendusprogrammide käivitamisele. Toetatakse nii muusikute kui ka muusikaorganisatsioonide ja -ettevõtete innovatsioonivõimekust ning rahvusvahelistumist, sh osalemist piiriüleses koostöös ja võrgustikes. 14. Muusikavaldkond tervikuna panustab olulisel määral turismi ja piirkondade konkurentsivõime arengusse. Riik toetab muusikafestivalide, suursündmuste ja kontserdipaikade järjepidevat tegevust ning kohanemist muutuvas keskkonnas. Festivalide ja teiste suursündmuste korraldamine omab otsest mõju kohaliku ettevõtluse elavdamisel ja 11 kogukondade tugevdamisel, mistõttu peab riik oluliseks nende täiendavat toetamist ka ettevõtluse, turismi ja regionaalse arengu meetmetest. 15. Helikunsti ja muusikavaldkonna arengut toetavad ajakohased andmed ja uuringud. Valdkonnale tagatakse teadmistepõhine areng läbi süsteemse valdkondlike andmete kogumise, andmeanalüüsi võimekuse tõstmise ning valdkonnaspetsiifiliste uuringute. 12 KIRJANDUS 1. Eestis on autoritele loodud soodsad tingimused professionaalseks ja järjepidevaks loometegevuseks. Riik suurendab järjepidevalt kirjandusvaldkonna rahastamist ja toetab senisest suuremas mahus kirjanike, tõlkijate ja lasteraamatute illustraatorite loomingulist tegevust, enesetäiendamise võimalusi ning vabakutseliste loovisikute sotsiaalseid garantiisid. Võimaldamaks tippvormis vabakutselistel kirjanikel ja tõlkijatel pühenduda pikema perioodi jooksul loometööle, jätkatakse kirjanikupalga maksmist ning suurendatakse palgasaajate arvu. Riik tõstab rahvaraamatukogudest teoste laenutamise eest autoritele makstava laenutushüvitise tasu määrasid ja laiendab hüvitist ka e-raamatutele. 2. Eesti kirjandus on laialdaselt kättesaadav. Kirjandus on kesksel kohal eesti keele- ja kultuuriruumi säilimisel ja arendamisel. Kuna raamatute tiraažid on languses, on riigi ülesanne tagada kõikidele inimestele juurdepääs kirjandusele. Riik suurendab raamatukogude teavikute soetamiseks ettenähtud vahendeid. Riik peab oluliseks toetada valdkonda digipöördega kohanemisel ja digitaalsetel platvormidel tegutsemisel. Parandatakse nägemispuudega ja lugemishäiretega inimeste võimalusi kirjandusest osasaamiseks, toetades punktkirjas ja heliraamatute valmistamist. 3. Eesti on kõrge lugemisharjumusega ja kirjandust väärtustav ühiskond. Riik toetab koostöös valdkonna organisatsioonide ja raamatukogudega kirjandust tutvustavaid ning lugemisharjumusi kujundavaid algatusi ning viib regulaarselt läbi üleriigilisi lugejauurimusi. Peetakse oluliseks autorite vahetut kontakti lugejatega ning toetatakse kirjanike kohtumisi lugejatega. Kirjanduse populariseerimisel on olulisel kohal heal tasemel kirjanduskriitika ja kirjanduse professionaalne kajastamine meedias. 4. Eestis antakse välja väga head laste- ja noortekirjandust, mis kõnetab noori lugejaid ja kujundab lugemisharjumust kogu eluks. Riik koolitab ja tunnustab autoreid ja kirjastajaid ning korraldab uue kirjanduse toetamiseks loomekonkursse. Nõustatakse raamatukogusid, haridusasutusi ja teisi kirjanduse vahendamisega tegelevaid osapooli laste- ja noortekirjanduse valikul ning viiakse ellu noortele lugejatele suunatud kirjandust tutvustavaid sündmusi ja algatusi. Riik aitab kaasa eesti laste- ja noortekirjanduse tõlkimisele teistesse keeltesse. 5. Loovkirjutamise ja kirjanduse õpe hariduses olulisel kohal. Lugemisharjumuse kujunemine ja kirjanduse väärtustamine algab varases eas, seepärast on kriitilise tähtsusega kirjandusõppe ja loovkirjutamise kvaliteet kõikidel haridusastmetel. Riik loob koostöös ülikoolide ja erialaorganisatsioonidega võimalused kirjanduse õpetajate regulaarseks koolitamiseks, tagamaks värsked teadmised uuest kirjandusest. Senisest rohkem toetatakse kirjanike külastusi ja kohtumisi koolides ning nende kaasamist erinevates ainetundides. 6. Eesti kirjandus on tugevalt esindatud rahvusvahelisel areenil. Riik toetab igakülgselt eesti kirjandusega seotud rahvusvahelise suhtevõrgustiku arendamist, regulaarset osalemist rahvusvahelistel raamatumessidel, sealhulgas Eesti esinemist messide peakülalisena, samuti osalemist rahvusvahelistes kirjandusvaldkonna koostöövõrgustikes. Laiendatakse Eesti autorite võimalusi osalemiseks välismaal toimuvatel kirjandussündmustel, residentuurides ja mobiilsusprogrammides ning teistest riikidest autorite ja tõlkijate võimalusi resideerumiseks Eestis. Riikliku finantseerimisega tagatakse eesti kirjandust ja autoreid puudutava ingliskeelse informatsiooni kättesaadavus koos tõlkenäidistega ning toetatakse eesti kirjanduse võõrkeelsete elektrooniliste andmebaaside ja teabekandjate järjepidevat arendamist. 13 7. Eesti kirjandust tõlgitakse paljudesse keeltesse ning maailmakirjanduse paremik jõuab Eesti lugejateni kvaliteetsetes tõlgetes. Riik toetab tõlkijate järelkasvu ja mitmekülgseid koolitusvõimalusi. Arendatakse eesti kirjanduse tõlkijate võrgustikku, toetatakse eesti väärtkirjanduse tõlkimist ja avaldamist välisriikides ning maailma väärtkirjanduse ja kirjandusklassika tõlkimist eesti keelde. 8. Eestis toimub mitmeid kõrgetasemelisi ja eriilmelisi kirjandusfestivale ja -sündmusi. Kirjandusfestivalid ja aastaringselt kestvad sündmusprogrammid on väga olulised kirjanduse tutvustamisel, autorite ja publiku kokku toomisel ning kohaliku kirjanduselu mitmekesistamisel ja rahvusvahelistumisel. Riik tõstab toetusi kirjandusvaldkonna suursündmuste korraldamiseks ja kohanemiseks kiiresti muutuvas digitaalses keskkonnas. 14 KUNST 1. Kunstiväli on terviklik süsteem, mis on hästi koordineeritud ja jätkusuutlikult rahastatud. Kunstivaldkonnas on vähe riiklikke institutsioone, seda olulisem on tagada süsteemne avalik toetus ja kunstielu toimimine kogu väärtusahela ulatuses. Vähenema peab valdkonna tuumtegevuste sõltuvus Eesti Kultuurkapitalist. Tõstetakse kunstivaldkonna riiklikku rahastust, tänu millele aitab riik kaasa kunstielu mitmekesisele, laiapõhjalisele ja kestlikule arengule. Sealjuures on oluline, et kesksete kunstiasutuste ja algatuste tegevustoetused kaetaks riigieelarvest ning nende arendust, koolitusi ja koostööd toetatakse võrdsetel alustel riigiasutustega. Tähtsustatakse kunsti osa loomemajanduses ning toetatakse valdkonna ekspordi- ja arendustegevusi. 2. Kunst on töö, mis on väärtustatud, toetatud ja tasustatud. Kunstnike tööd tuleb kohelda teiste kultuurivaldkondade professionaalidega võrreldavatel alustel. Riik loob senisest kättesaadavamad ja paindlikumad lahendused professionaalsete kunstnike töö tasustamiseks ning sotsiaalsete tagatiste kättesaadavuse parandamiseks. Lisaks loometoetusele jätkatakse kunstnikupalga maksmist ning arvestades valdkonnas tegutsevate professionaalide hulka ja mitmekesisust suurendatakse palgasaajate arvu. Riik toetab valdkonnaülese kokkuleppe väljatöötamist ja rakendamist, mis oleks aluseks kõikidele avalikult rahastatud näituseasutustele kunstnike tasustamisel. Pööratakse tähelepanu kunstnike töökeskkonna süsteemsele arendamisele, et tagada loomiseks sobivate ateljeepindade ja koosloomekeskuste ning kaasaegse tehnilise baasi kättesaadavus. 3. Kunst on üle Eesti kättesaadav ja ligipääsetav. Kõrgetasemeline kunstielu - näitused ja festivalid - peab toimuma ka väljaspool suuri keskusi. Selleks peab näituseasutuste ja regionaalsete kunstialgatuste tegevuse avalik rahastamine kasvama. Kunstielu eesmärk on pakkuda inimestele võimalusi kunsti luua ja sellest osa saada sõltumata elukohast ja emakeelest. Riik soodustab muukeelse elanikkonna aktiivsemat kaasamist Eesti kunstiellu. Toetatakse ligipääsetavuse suurendamist, pöörates tähelepanu nii näituseasutuste füüsilisele juurdepääsule kui ka eriprogrammide pakkumisele erinevate erivajadustega publikule. Aidatakse kaasa väiksemates linnades ja valdades tegutsevate professionaalsete näituseasutuste taristu arendamisele ja produktsioonivõimekuse kasvule. Riik panustab kunstikorraldajate täienduskoolitustesse ning soodustab näituseasutuste omavahelist koostööd. 4. Eesti kunstielu on rahvusvaheline ja maailmas nähtav. Kunst on globaalne keel. Riik toetab Eesti kunstiprofessionaalide osalemist rahvusvahelistel kunstisündmustel ja - võrgustikes, aitab luua võimalusi enesetäiendamiseks välisriikides ning loometegevuseks kunstikeskustes ja residentuurides üle maailma. Samuti panustatakse kohaliku kunstielu rahvusvahelistumisse, toetades laiahaardelisi kunstiprojekte ja -sündmusi ning kunstiresidentuuride tegevust Eestis. Osalemine rahvuspaviljoniga Veneetsia kunstibiennaalil jätkub. Rahvusvahelise koostöö edendamisel lähtutakse keskkonnahoidlikkuse põhimõtetest, seades eesmärgiks pikaajalised ja jätkusuutlikud koostööprojektid, samuti eelistatakse säästlikke lahendusi reisimisel, kunstiteoste transpordil ja logistikas. 5. Kunst on meedias nähtav ja avalikkuse kunstiteadlikkus on kõrge. Nii erialane diskussioon kui ka kunsti tutvustamine publiku erinevatele segmentidele vajab süsteemset tähelepanu. Kunsti mõistmiseks ja hindamiseks on vajalik kõrgel tasemel kunstikriitika ning kättesaadav ja jätkusuutlik kunstiharidus kõikidel tasemetel. Riik toetab kunstikommunikatsiooni arendamist, professionaalse kunstikriitika väärtustamist, 15 publikuprogrammide läbiviimist, soodustame valdkonna teadustegevust, kunstihariduse arendamist kõigil tasanditel ning koostööd kunstnike ja haridusasutuste vahel. 6. Kunstivälja arenguks on tagatud tehniline võimekus. Kunst on materjali- ja tehnoloogiapõhine valdkond, mis on pidevas arengus. Kunstiteoste loomise ja eksponeerimise tehnoloogilised standardid on muutumises ning konkurentsivõime tagamiseks investeerime produktsioonivõimekusse, aga ka kunstitöötajate tehnoloogiliste pädevuste arendamisse. Kultuuri- ja loomemajanduse investeeringud ja toetused peavad tagama võimaluse luua ja eksponeerida Eestis ka keerulisemaid ja teadmiste- ning ressursimahukamaid kunstivorme, mis on kavandatud ja loodud keskkonnateadlikult. 7. Eesti avalik ruum on kunstirikas. Kvaliteetse avaliku ruumi arendamisel jätkatakse kunsti tellimisega avalikku ruumi ning kunstitellimise korralduse ajakohastamisega. Riik seisab selle eest, et kõikide avaliku raha eest tehtavate suurinvesteeringute puhul kaasneks kunstiteoste tellimise kohustus, sealhulgas riigi ja erasektori koostöös ellu viidavate projektide puhul. 16 MUINSUSKAITSE 1. Kultuuripärand on ühiskonnas hoitud ja väärtustatud. Riigi ülesanne on luua soodsad tingimused eri liiki kultuurimälestiste ning kultuuriväärtuslike keskkondade kaitsmiseks ja säilitamiseks järeltulevatele põlvedele. Suurendatakse mälestiste korrastamiseks ja hoidmiseks ette nähtud riiklikke toetusi, et katta valdkonna kriitiliseks muutunud vajadusi ning vähendada halvas või kriitilises seisus mälestiste osakaalu. Muinsuskaitse valdkonnas lähtutakse toetuste eraldamisel objektipõhisusest. See tähendab, et otsustamisel lähtub riik ennekõike mälestiste kultuurilisest olulisusest, objektide seisukorrast ja pikaajalisest ühiskondlikust mõjust. Riiklike ja Euroopa Liidu toetuste puhul seatakse prioriteediks investeeringud kultuuriväärtuslike hoonete korrastamiseks ja kasutuselevõtuks, eelistades võimalusel renoveerimist uute hoonete ehitamisele. Info mälestiste kohta peab olema lihtsalt leitav ja kättesaadav ning objektid selgelt tähistatud. 2. Kultuuripärandi säilitamine on valdkondade ülene prioriteet. Oluline on muinsuskaitse koostöö teiste valdkondadega. Riik seisab selle eest, et pärandihoiu eesmärkidega arvestataks teistes riiklikes poliitikavaldkondades, sh keskkonna-, regionaal-, majandus-, haridus- jt poliitikas. 3. Muinsuskaitse tulemuslikkuse tagab riigi, kohalike omavalitsuste, kolmanda sektori organisatsioonide ja eraomanike ühine panus ja koostöö. Riik tunnustab kogukondade, eraomanike ja kolmanda sektori organisatsioonide olulist rolli pärandihoiul, arendamisel ja säilitamisel ning toetab kodanikuühenduste algatusi. Riik teeb igakülgset koostööd mälestiste omanike, valdkonnas tegutsevate organisatsioonide ja ettevõtete ning teiste osapooltega kultuuripärandi rolli suuremaks tunnustamiseks ühiskonnas. Väga oluliseks peetakse koostööd kohalike omavalitsustega teadlikkuse tõstmiseks, omavalitsustes töötavate spetsialistide võimekuste arendamiseks ning kultuurimälestiste kaitse tõhustamiseks, aga ka teiste riigiasutuste ja teiste riikidega, et tagada liigutatava pärandi parem kaitse, sealhulgas otsida lahendusi kultuuripärandi illegaalse kaubanduse tõkestamiseks. 4. Muinsuskaitse valdkonna arendamine on teadmistepõhine. Riik viib uuringutele tuginedes läbi kultuurimälestiste nimekirja ülevaatuse, et see vastaks tervikuna riikliku kaitse eeldusele. Inventuuri raames jätkatakse tööd varasemalt läbiviidud uuringute tulemustega (20. sajandi arhitektuur, militaarpärand, arheoloogia, veealune pärand, ajaloolised looduslikud pühapaigad jm). Käivitatakse täiendavad uuringud kaitsmist vajava kultuuripärandi väljaselgitamiseks, käsitledes sealjuures ka uuemat pärandit, mis on loodud pärast taasiseseisvumist. Lisaks muinsuskaitselistele aspektidele on uuringutes vaja käsitleda pärandi sotsiaalmajanduslikke mõjusid. 5. Eestis on piisavalt kompetentseid muinsuskaitse valdkonna spetsialiste. Valdkonnas antav kõrgharidus ja kutseõpe ning täienduskoolituse võimalused peavad tagama muinsuskaitsega seotud spetsialistide järelkasvu ja kvalifikatsiooni. Kultuuripärandit ja muinsuskaitset väärtustava mõtteviisi kujundamine saab alguse varajases eas, mistõttu peetakse tähtsaks nende teemade tutvustamist kooliprogrammis teiste õppeainete osana. 6. Digitaalsed tehnoloogiad toetavad pärandi kaitsmist ja muinsuskaitse korraldamist. Riik laiendab digitaalset juurdepääsu mälestisi puudutavale informatsioonile ning loob eeldused materjalide pikaajaliseks digitaalseks säilimiseks. Digitakse tööprotsesse, tõstetakse kultuurimälestiste registris olevate andmete kvaliteeti ja arendatakse registrit töökeskkonnana. Parandatakse erinevate muinsuskaitset puudutavate andmebaaside omavahelist ristkasutust protsesside kiiremaks ja kasutajasõbralikumaks muutmisel. 17 7. Muinsuskaitse panustab kestliku arengu eesmärkidesse. Kultuuripärand on kultuuriliselt, majanduslikult, sotsiaalselt ja keskkondlikult oluline vara, millel on otsene seos kestliku arengu ja Euroopa Roheleppe eesmärkide saavutamisega, väärtustades elukeskkonda, soodustades nii kultuurilise kui ka loodusliku mitmekesisuse säilimist, pikendades ajalooliste hoonete elukaart ja vähendades uute hoonete ehitamisega kaasnevaid keskkonnamõjusid. 8. Muinsuskaitse korraldamisel lähtub riik riskijuhtimise põhimõtetest. Riik tõhustab muinsuskaitse valdkonna riskide hindamist, ennetuskava alusel riskijuhtimist ja ressursside jaotamist riskidest lähtuvalt. Kultuuripärandit mõjutavad nii kliimamuutustega kaasnevad keskkonnategurid, ääremaastumine, metsamajandamine, põllumajandus kui ka muud inimtegevuse tagajärjed. 18 MUUSEUMID 1. Eesti muuseumimaastik on mitmekesine, arenev ja jätkusuutlik. Riigi ülesanne on luua eeldused, et muuseumid saaksid pärandihoiu ja kultuuriväärtuste vahendamise kaudu täita laiemat ühiskondlikku rolli, st luua haritumat, säästlikumat ja avatumat ühiskonda. Riik aitab muuseumidel teadvustada ja mõõta oma ühiskondlikku mõju. Muuseumide riikliku tegevustoetuste süsteem peab olema tulemuspõhine, üheselt mõistetav ja läbipaistev. Muuseumide kestliku arengu tagamiseks on oluline mitmekesistada muuseumide sissetulekuallikad, seda eriti nende asutuste puhul, mis on seni katnud märkimisväärse osa püsikuludest turismist laekuvatest tuludest, samuti soodustada eraraha kaasamist ja annetuste tegemist. Riik peab oluliseks muuseumide regionaalse ja temaatilise paljususe hoidmist, kuid ei kavanda riiklikke investeeringuid uute muuseumide ja ekspositsioonipindade rajamiseks. Tähelepanu suunatakse olemasolevate muuseumide tegevuste kvaliteedile ja tõhususele. Uudsete lahenduste loomiseks panustatakse muuseumide tehnoloogilise võimekuse tõstmisse. Innovatsiooni ja disainmõtlemise juurutamiseks jätkatakse ja suurendatakse muuseumide arendustegevuste toetusprogrammi. 2. Muuseumikogudes asuv kultuuripärand on hästi hoitud ja kõikidele inimestele mugavalt kättesaadav. Praegu ei ole suurel osal muuseumidest kaasaegseid tingimusi kogude pikaajaliseks säilitamiseks. Probleemi lahendamiseks rajatakse kogu Eesti vajadusi katvad ning tänapäevastele hoiutingimustele vastavad ühised pärandihoidlad, mis pakuvad riigi muuseumikogusid hoidvatele muuseumidele keskset säilitamis-, konserveerimis- ja digimisteenust. Kogude digitaalseks säilitamiseks ja avalikkusele kättesaadavaks tegemiseks panustab riik nii inimestesse kui ka tehnoloogiasse. Arendatakse muuseumides kasutatavate digitaalsete lahenduste ning infosüsteemide juurdepääsetavust ja kasutajasõbralikkust, tagades samal ajal süsteemide toimekindluse ja kuluefektiivsuse. 3. Muuseumid panustavad olulisel määral teadus- ja arendustegevusesse. Muuseumides tehtav uurimustöö loob uut teadmust ajaloost, mõtestab ja tutvustab kultuuripärandit ning aitab kaasa innovaatiliste uurimissuundade ja metoodikate rakendamisele. Lisaks muuseumide endi teaduspotentsiaalile on muuseumikogude näol tegemist hindamatu allikaga teadlastele ja üliõpilastele. Riigieelarvest tegevustoetust saavate muuseumide puhul sõnastatakse riigi ootused muuseumides tehtava teadustöö mahule ja kvaliteedile. Piirkondliku tähtsusega muuseumide puhul toetatakse eelkõige koostööprojekte kesksete üld- ja teemamuuseumidega ning ülikoolide ja teiste teadusasutustega, mitte muuseumi enda teaduspersonali kasvu. Välisrahastuse saamiseks toetab riik neid muuseume omafinantseeringu katmisel, kelle projektid on kooskõlas kultuuri arengukavas seatud eesmärkidega. Koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga suunatakse ülikoole senisest rohkem kasutama muuseumide panust õppekavade arendamisel ning praktikavõimaluste laiendamisel. 4. Muuseumid on mitmekülgsed ja arendavad hariduskeskused. Muuseumide potentsiaal hariduslike tegevuste pakkujana on seni alakasutatud. Muuseumide haridusprogrammid aitavad kaasa formaalhariduse rikastamisel ja teadmiste omandamisel, mistõttu on oluline lõimida muuseumid veelgi tihedamalt riiklikusse õppekavasse. Samal ajal on muuseumid kvaliteetse mitteformaalse ja informaalse hariduse pakkujad, seda nii lastele ja noortele kui ka täiskasvanutele. Riik suunab ja toetab muuseume välja töötama programme erivajadustega inimestele, eakatele ja eesti keelest erineva emakeelega vähelõimunud ja uussisserändajatest Eesti elanikele. 5. Muuseumides töötavad oma valdkonna professionaalid, kelle tööd väärtustatakse. Otsene museoloogiaalane tasemeõppe õppekava Eestis puudub, kuid töö 19 muuseumis eeldab vähemalt baastasemel teadmisi museoloogiast. Muuseumitöötajate järelkasvu tagamiseks ja olemasolevate muuseumitöötajate professionaalse taseme hoidmiseks viiakse ellu OSKA kultuuri- ja loometegevuse tööjõu- ja oskuste vajaduse uuringu ettepanekud muuseumivaldkonnas. Koostöös ülikoolidega luuakse muuseumipedagoogidele võimalused enda erialaseks täiendamiseks, tehakse valdkonnas tööd alustavatele muuseumitöötajatele kättesaadavaks museoloogia-alased baaskoolitused ning õpetajaks õppijaile muuseumiõppe mooduli. Lisaks otsitakse võimalusi akadeemilise museoloogiahariduse edendamiseks. Valdkonna arendamisel on olulisel kohal heade praktikate jagamine Eestis ja välisriikides. Selleks toetab riik muuseumivaldkonna partnerorganisatsioone. Spetsialistide pealekasvu tagamiseks peab muuseumitöötaja elukutse olema konkurentsivõimeliselt tasustatud, seda sõltumata muuseumi omandivormist. 6. Muuseumid käsitlevad ligipääsetavust laiemalt kasutajate kogu elukaare ulatuses. Riik lähtub muuseumide taristut ja tegevusi kavandades kaasava disaini põhimõtetest, mis arvestab kasutajate vajadustega läbi terve elukaare. Riik suunab ja toetab muuseume oma teenuste pakkumisel arvestama kõikide kasutajatega, sh laste ja noortega, eakatega, liikumis-, kuulmis- , nägemis- ja intellektipuudega külastajatega jt. Eri ühiskonnagruppide aktiivsemaks kaasamiseks viiakse regulaarselt läbi muuseumikülastajate ja mittekülastajate uuringuid ning töötatakse välja lahendusi, mis aitavad laiendada muuseumide külastajate ringi. 7. Muuseumid teevad tihedat koostööd ühisprojektide elluviimisel ja muuseumivaldkonna turundamisel ning osalevad aktiivselt rahvusvahelises koostöös. Piiratud ressursside tingimustes on valdkonnaülesed ühisalgatused kriitilise tähtsusega, seda nii muuseumide ühisel tutvustamisel Eestis ja välisriikides, mahukate näituse- ja teadusprojektide elluviimisel (sh rahvusvaheliselt) kui ka töötajate kompetentside arendamisel. Riik toetab muuseumivaldkonna partnerorganisatsioone rahvusvahelistes koostöövõrgustikes osalemisel ning valdkonnaüleste tegevuste elluviimisel. 20 RAAMATUKOGUD 1. Raamatukogud tagavad kõikidele inimestele jätkusuutlikult vaba juurdepääsu informatsioonile ja avalikele e-teenustele. Riigi ülesanne on luua eeldused, et raamatukogud saaksid täita Eestis ilmunud ja Eestile oluliste väljaannete kogumise, pikaajalise säilitamise ning kättesaadavaks tegemise mitmekülgseid ülesandeid, tagamaks eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine ning areng. Eesmärgiks on toetada uute teenusmudelite väljatöötamist ja rakendamist, mis vähendavad ametkondlikke, regionaalseid, infotehnoloogilisi ning muid barjääre raamatukogude infovarade kasutamisel ja suurendavad juurdepääsu raamatukogude teenustele. Riik loob eeldused, et raamatukogude digitaalseid andmekogusid saaks taaskasutada digitaalhumanitaaria ja keeletehnoloogia arendamiseks viisidel, mis ei riiva autorite ärihuve. Arendatakse teenuste ristkasutust ja valdkondade ülest koostööd ning kasutatavate andmete koosvõimet. 2. Raamatukogunduse valdkonna riiklik juhtimine on hästi koordineeritud, et muuta valdkonna kuvand tänapäevaseks. On oluline, et ülesanded nii Kultuuriministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi kui ka ülikoolide ja kohalike omavalitsuste vahel oleksid selgelt jagatud, et vähendada valdkondliku juhtimise killustatust ning tihendada eri osapoolte koostööd. Raamatukoguteenuseid arendatakse kasutajakeskse teenusedisaini põhimõtetest lähtuvalt, eesmärgiga tagada teenuste paindlikkus ja ühtlane kvaliteet. Soodustatakse raamatukogude koostööd, et väheneks dubleerimine tegevustes, kus võimalik käivitada keskselt arendatud üleriigilisi teenuseid ja kasutada olemasolevaid ressursse senisest innovaatilisemalt ja tõhusamalt spetsialiseerumiseks või ühistegevuseks. 3. Raamatukogud pakuvad kasutajatele lihtsat juurdepääsu aja- ja asjakohastele kogudele ning andmebaasidele. Riik toetab jätkuvalt elanikkonna vajadustest lähtuvate mitmekülgsete kogude kujundamist ja suurendab väljaannete soetamise toetust. Autorite toetamiseks laiendatakse laenutushüvitise süsteemi e-raamatutele. Teadusraamatukogud toetavad Eesti teadus- ja arendustegevust, ning kindlustavad juurdepääsu rahvusvahelistele teadusandmebaasidele. Riik toetab kasutajatele oluliste väljaannete digimist ja digisisu kättesaadavuse arendamist, et olenemata digiseadmest, ajast ja kohast olesks igal inimesel juurdepääs digisisule. Riik arendab keskselt välja ühtse taristu raamatukoguteenuste pakkumiseks digitaalsete kanalite kaudu, sh e-väljaannete ja audioraamatute üleriigiliseks laenutamiseks. Riik töötab selle nimel, et kasutajatele oleks ühtne raamatukogusüsteem ja ühtseks raamatukogukaardiks ID-kaart. 4. Raamatukogudel on oluline roll väärtuspõhise ühiskonna kujundamisel ja infopädevuste arendamisel. Raamatukogud tutvustavad kirjandust ja populariseerivad lugemist, panustavad eesti keele ja kirjanduse kättesaadavaks tegemisse ning lugemisoskuse ja -harjumuse kujundamisse. Riik toetab regulaarselt raamatukogukülastajate ja mittekülastajate uuringute läbiviimist, et arendada teenuseid suurima potentsiaaliga sihtrühmadele. Raamatukogude roll digi- ja infopädevuse, allikakriitilisuse ning meediapädevuse arendamisel on olulisem kui kunagi varem. Raamatukogud on teadmis- ja faktipõhise ühiskonna ja kvaliteetse avaliku aruteluruumi arengu seisukohast võtmetähtsusega, aidates kasutajaid info leidmisel ning arendades info tarbimis- ja -otsingupädevusi. Riik koostöös ülikoolidega arendab nende teemade professionaalseks käsitlemiseks raamatukogutöötajate kompetentse. 5. Raamatukogud inspireerivad lapsi ja noori lugema. Riik peab oluliseks raamatukoguspetsialistide nõustamist ja koolitamist kirjanduse valikul ja programmide koostamisel ning toetab laste- ja noortekirjanduse vahendamist. Soodustatakse raamatukogude, lasteaedade ja koolide tihedamat koostööd raamatukogutundide läbiviimisel ning 21 lugemisharjumuse kujundamisel. Riik peab oluliseks raamatukogude ja kirjanduse valdkonna spetsialistide kaasamist riiklike õppekavade väljatöötamisel. Tugevdatakse lastega tegelevate spetsialistide võrgustikku kõikides maakonna ja omavalitsuste keskraamatukogudes. 6. Raamatukogud on kaasavad kultuuri-, haridus- ja kogukonnakeskused. Raamatukogud loovad inimestele võimaluse aktiivselt kultuuris ja mitteformaalõppes osaleda, viies läbi koolitusi, üritusi ja pakkudes haridusprogramme, mis toetavad nii formaalharidust, mitteformaalset haridust kui ka elukestvat õpet. Laiemalt toetavad raamatukogud inimeste osalemist ühiskondlikus elus, pakkudes mitmekülgseid tegevusi erinevatele elanike rühmadele, parandades sotsiaalset kaasatust, ennetades eemale- ja üksijäämise riski ning olles eriti maapiirkondades oluliseks suhtluskanaliks riigiga. Raamatukogud aitavad kaasa sidusa ühiskonna kujundamisele, olles sealhulgas ka teistest kultuuridest tulijatele oluliseks teejuhiks siinsesse ühiskonda ja kultuuriruumi. Riik aitab raamatukogudel kujuneda oluliste kultuurisündmuste toimumise kohtadeks, kus korraldatakse kohtumisi kirjanikega ja teiste ühiskonnas väljapaistvate isikutega ning teisi kogukonna liikmeid loovalt kaasavaid tegevusi. Riik julgustab raamatukogusid laiendama oma tegevust linna- ja kogukonnaruumi ning välja töötama kaasavaid programme erinevatele sihtrühmadele. 7. Raamatukogude füüsiline keskkond on inspireeriv, mitmekülgne ja ligipääsetav. Raamatukogud on mitmekülgsed õppimis- ning ajaveetmiskohad. Taristu ja teenuste arendamisel lähtutakse innovatsioonist ning kaasavast disainist kogu inimese elukaare ulatuses. Raamatukoguteenuste ligipääsetavus hõlmab nii füüsilisi kui digitaalseid teenuseid. Raamatukogudele on juurdepääs kõigil ühiskonnagruppidel, sh nii lastele ja noortele, eakatele kui ka erivajadustega inimestele, parandades nii kõikide ühiskonnaliikmete elukvaliteeti ja toimetulekut. 8. Raamatukogud suudavad sammu pidada tehnoloogilise arenguga. Kvaliteetne raamatukoguteenus eeldab head tehnilist varustatust, mitmesuguseid iseteeninduse võimalusi, kiireid ja turvalisi juhtmevabu ühendusi. Riik toetab raamatukogude innovatsiooni ja digipööret, et teenus vastaks kasutajate infovajadustele. Raamatukogudel aidatakse kujuneda kohtadeks, mis võimaldavad inimestel teha kaugtööd ning kus kasutajatel on juurdepääs tänapäevasele tehnoloogiale ja tarkvarale. 9. Raamatukogude valdkond teeb koostööd ja viib läbi ühisprojekte. Riik kogub ja analüüsib pidevalt valdkonna statistikat ning viib läbi raamatukoguteenuste kvaliteedihindamist. Valdkonna arendamiseks jagatakse parimaid praktikaid Eestis ja välismaal ning turundatakse raamatukogude teenuseid. Riik peab oluliseks tihedat koostööd raamatukogunduse valdkonna esindus- ja arendusorganisatsioonidega ning nende osalemist rahvusvahelistes võrgustikes ja projektides. Toetatakse raamatukogude valdkonna partnerorganisatsioone ja valdkonnaüleste tegevuste elluviimist. 10. Raamatukoguspetsialistide pädevuste arendamine toetab kiirelt muutuvas ja digitaliseeruvas infokeskkonnas tegutsemist. Raamatukogunduse valdkonna kõrgharidus ja täienduskoolitused tagavad raamatukoguhoidjate järelkasvu ja kutsekvalifikatsiooni. Selleks viiakse ellu OSKA kultuuri- ja loometegevuse tööjõu- ja oskuste vajaduse uuringu ettepanekud raamatukogunduse valdkonnas. Töötatakse välja terviklik raamatukogundust hõlmav koolitus- , arendus- ja nõustamissüsteem. Tähtsustatakse kutsekoolitust ning kutse omandamist. Panustatakse maakonnaraamatukogude ja omavalitsuste keskraamatukogude juhtimistasandi tugevdamisse. Riik koostöös kohalike omavalitsustega suurendab toetust spetsialistide mitmekülgsete pädevuste arendamiseks ja aitab kaasa eriala väärtustamisele ühiskonnas. Raamatukoguhoidjate järelkasvu tagamiseks maksab riik koostöös raamatukogude omanike ja omavalitsustega konkurentsivõimelist töötasu. 22 11. Raamatukogud lähtuvad jagamis-, ring- ja rohelise majanduse põhimõtetest. Riik väärtustab keskkonnateadlikku suhtumist raamatu elukaare ulatuses trükkimisest säilitamise või utiliseerimiseni. Riik tõstab ühiskonnas teadlikkust raamatute keskkondlikust mõjust eesmärgiga vähendada ökoloogilist jalajälge ning edendab väljaannete mitmekülgset taaskasutust. 23 RAHVAKULTUUR 1. Eesti inimesed tunnevad ja väärtustavad oma kultuuripärandit kogu selle mitmekesisuses. Rahvakultuuri valdkonna elujõulisus põhineb kultuuripärandit elavas kasutuses hoidvatel inimestel, kogukondadel, kollektiividel, keskseltsidel ja teistel vabaühendustel, kultuurikeskustel, rahvamajadel, raamatukogudel ning haridus-, teadus- ja mäluasutustel. Riik toetab rahvakultuurikollektiivide kunstilise võimekuse arendamist, rahvakultuuri projektide elluviimist, partnerorganisatsioonide tegevust ning sündmuste ja festivalide läbiviimist. Riik peab oluliseks traditsiooniliste käsitööoskuste kui vaimse kultuuripärandi lahutamatu osa alalhoidmist ning valdkonna jätkusuutliku arengu toetamist. Soodustatakse kõikide valdkonnas tegutsevate osapoolte tihedat koostööd nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt, mis aitab kaasa kultuurivahetusele ja eesti rahvakultuuri tutvustamisele maailmas. 2. Rahvakultuuri eestvedajate, juhendajate ja õpetajate panus valdkonna hoidmisel ja arendamisel on väärtustatud. Rahvakultuuri kollektiivide ja seltside aktiivne tegevus toetab kultuuripärandi järjepidevust piirkondades ning traditsiooniliste teadmiste ja oskuste edasiandmist järgnevatele põlvkondadele. Riik aitab kaasa rahvakultuuri valdkonna eestvedajate motiveerimisele ja tunnustamisele ning seisab hea selle eest, et noored väärtustaksid valdkonnas töötamist. 3. Tagatud on laulu- ja tantsupeo traditsiooni kestmine ja areng. Riik toetab UNESCO inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja kantud laulu- ja tantsupeo protsessi. Liikumise järjepidevuse hoidmiseks jätkatakse ja laiendatakse kooride, rahvatantsurühmade, orkestrite ja rahvamuusika kollektiivide tegevustoetuste süsteemi ning juhtide palgatoetuse ja töölepingutega kaasnevate sotsiaalsete garantiide süsteemi. Tõhustatakse sisulist koostööd kohalike omavalitsustega üleriigiliste laulu- ja tantsupidude ettevalmistamisel ja läbiviimisel. Laiendatakse koostööd haridus-, teadus- ning mäluasutustega laulu- ja tantsupeo liikumise uurimisel ja talletamisel. Koostöös kohalike omavalitsustega investeerib riik laulu- ja tantsupidude läbiviimiseks vajalikku taristusse. 4. Rahvakultuuri valdkonna jätkusuutlikkust toetav regionaalne kultuurikorraldus lähtub riigi ja kohalike omavalitsuste kokkulepitud põhimõtetest. Haldusreformi järgselt on olulised ajakohastatud kokkulepped riigi ja omavalitsuse rollide jaotuses ning täpsustatud kohalike omavalitsuste, maakondlike omavalitsusliitude ja arenduskeskuste ülesanded rahvakultuuri korraldamisel ja edendamisel. 5. Eriilmelistes kultuuriruumides on tugevate kogukondade toel säilinud piirkondlikud eripärad, neile omased kombed ja elulaad. Kultuuriruumide järjepidevuse tagamiseks on oluline toetada kogukondi, kultuuriprojekte elluviivaid organisatsioone ning aktiivseid eestvedajaid. Kogukondadele omane vaimne kultuuripärand on väärtustatud ja elujõuline. Riik innustab kogukondi vaimset kultuuripärandit uurima, hoidma ja tegema kandeid Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse. UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirjade kaudu on võimalik pöörata rahvusvahelist tähelepanu maailma kontekstis olulistele ja tähelepanuväärsetele kultuurinähtustele. Koostöös kohalike kogukondadega aitab riik kaasa kohaliku eripära ja kultuuripärandi sidumisele piirkondade turundamise ja turismiarendusega. 6. Elavas kasutuses murdekeeled rikastavad eesti keelt ja kultuuri. Toetatakse eesti keele arengukava tegevussuundade elluviimist eesti keele piirkondlike erikujude kasutamise soodustamiseks igapäevaelus, meedias ja avalikus ruumis, õpetamiseks ja õppevahendite 24 koostamiseks ning teaduslikuks uurimiseks, et murdekeeled säiliksid vähemalt ema- ja kodukeelena ning elava kultuuriloome keelena. 7. Lapsed ja noored osalevad aktiivselt rahvakultuurialastes tegevustes. Teadlikkuse tõstmiseks ja järelkasvu kindlustamiseks tuleb rahvakultuuri lõimida tihedamalt haridussüsteemi kõikidel astmetel ja mitteformaalõppes. Lasteaedadel, koolidel ja huvikoolidel on oluline roll tekitada lastes ja noortes huvi rikkaliku kultuuripärandi vastu ning kujundada rahvakultuuris osalemise harjumisi. 8. Rahvakultuuri valdkonna spetsialistidel on mitmekesised võimalused erialaseks ettevalmistuseks ja täiendusõppeks. Riik pakub valdkonnas tegutsejatele mitmekülgseid ja kvaliteetseid koolitus- ja arendustegevusi, mis katavad nii rahvakultuuri spetsiifilisi teadmisi kui ka kultuurikorralduses vajalikke üldteadmisi. Valdkonna kutsestandardeid väärtustatakse kui loomulikku osa professionaalsest arengust ning kutsetunnistuse olemasolu annab tööturul lisaväärtust. 9. Rahvakultuurialane uurimis- ja teadustöö aitab paremini mõista ja mõtestada kultuuripärandit ning selle seoseid teiste uurimissuundadega. Valdkonna järjepidevuse seisukohalt on oluline pakkuda rahvakultuurialast haridust kõrgkoolides. Riik peab oluliseks vaimse kultuuripärandi kogumist, tutvustamist ja uurimist mälu- ja teadusasutuste tegevuse kaudu. Toetatakse pärimusel põhinevate loomevaldkondade arendus- ja loometegevust. 10. Kvaliteetsed ja ajakohased andmed ning statistika toetavad kogukondade, kultuurikorraldajate ja poliitikakujundajate tegevust. Valdkondlik andmekogu ja vaimse kultuuripärandi veebipõhine nimistu on tõhusad ja kasutajasõbralikud tööriistad, mis on integreeritud teiste asjaomaste keskkondadega. Rahvakultuuri valdkonnas toimuvate protsesside mõjude hindamiseks ja toetusmeetmete efektiivsuse analüüsimiseks viiakse regulaarselt läbi mõju-uuringud. 25 DIGIKULTUUR 1. Digikultuur on kultuuripoliitika oluline ja terviklik osa. Digikultuur sisaldab nii kultuuripärandi digimist ja pikaajalist säilitamist kui ka kultuuri loomisvõimaluste mitmekesistamist, laiendab kättesaadavust, toetab osaluskultuuri ja uuenduslike digitaalsete kunstivormide arengut ning on täiendavaks tuluallikaks uute digitaalsete toodete ja teenuste näol. Kultuurivaldkonna sisu, protsesside ja teenuste digimine võimaldab oluliselt parandada nende kättesaadavust ja kasutatavust nii kõikjal Eestis kui ka rahvusvaheliselt. 2. Eestil on keskselt koordineeritud ja teiste valdkondadega tihedalt lõimunud digikultuuripoliitika. Digikultuur on tihedalt seostatud innovatsioonipoliitikaga ja valdkonna arendamisel lähtutakse kultuuriliste, tehnoloogiliste, majanduslike ja õiguslike mõjude koostoimest. Valdkonna paremaks koordineerimiseks ja arendamiseks koostatakse riiklik digikultuuristrateegia koos detailse tegevuskavaga, milles on määratletud eri ministeeriumide vahel selge ülesannete jaotus. 3. Eesti inimeste digipädevus on kõrge ja ühiskonna digikihistumine madal. Üha kiirenev ja süvenev digitaalne areng on toonud kaasa digitaalsed lõhed vanuse, rahvuse, elukoha, majanduslike võimaluste, erivajaduste ja muude näitajate alusel. Digikultuuri edendamisel toetatakse võrdsete võimaluste loomist digisisule juurdepääsuks kõikjal Eestis, tõstetakse inimeste teadlikkust ja oskusi digitaalses maailmas edukaks hakkamasaamiseks ning pööratakse erilist tähelepanu digitaalses keskkonnas tuge vajavate ühiskonnagruppide abistamisele. Kriitilise tähtsusega on info-, meedia- ja digitaalse kirjaoskuse taseme tõstmine ühiskonnas, inimeste teadlikkuse kasvatamine ning fakti- ja tõenduspõhise aruteluruumi arendamine. 4. Digikunstid on Eestis kiiresti arenev ja ühiskonda kõnetav valdkond. Riik toetab kõikides kultuurivaldkondades digitaalsete kunstivormide arengut, samuti soodustab valdkondadevahelisi algatusi. Tunnustatakse digikultuuri eri vorme ja arvestatakse digikunstide vajadustega riiklike toetusmeetmete kujundamisel. 5. Kultuurivaldkonnas on piisavad oskused ja teadmised digitaalsete võimaluste kasutamiseks. Digimine avaldab olulist mõju kõikide kultuurivaldkondade korraldusele, ärimudelitele ja töövormidele. Valdkonnas pakutav haridus ja täienduskoolitused peavad valmistama spetsialiste ette digitaalses keskkonnas hakkama saamiseks ning uute tehnoloogiate kasutamiseks. 6. Nutikad ja integreeritud digilahendused toetavad kultuurivaldkondi kogu väärtusahelas. Tehisintellekti ja teiste tänapäevaste tehnoloogiate oskuslik ja süsteemne rakendamine toetab kultuuri loomise, tootmise, digimise, vahendamise, osalemise, kasutamise, uurimise ja säilitamise protsesse kõikides valdkondades. Riik toetab digilahenduste kasutamist ning digitaalsete protsesside juurutamist kultuuriasutustes ja -organisatsioonides. Uusi teenuseid arendatakse sihtrühmapõhiselt ja koos kasutajatega. 7. Tagatud on kultuuripärandi pikaajaline digitaalne säilitamine vastavalt standarditele. Riik viib ellu kultuuripärandi massdigimist ning muudab digitud sisu kasutajatele hõlpsalt kättesaadavaks, tagades autoritele ja teistele õiguste omajatele õiglase tasu. Pikaajaliseks digitaalseks säilitamiseks loodud riiklikud süsteemid peavad olema konsolideeritud ning kultuuripärandi säilitamiseks vajalike süsteemide arendamist koordineeritakse ministeeriumide üleselt. 26 8. Eesti kultuur on digitaalselt laialdaselt kättesaadav eri platvormidel. Riik analüüsib üleilmse platvormistumise mõjusid ning seisab Euroopa Liidu tasandi otsustusprotsessides kohalikku kultuurivaldkonda toetava seadusloome eest. Riik peab oluliseks digitaalsete platvormide ja andmebaaside omavahelist liidestamist ning eesti kultuuri vahendavate digiplatvormide käivitamist. Autoriõiguse seadusloomes arvestab riik tehnoloogiliste muudatustega, tagades autoritele ja teistele õiguste omajatele õiglase tasu sõltumata sisu edastamise platvormidest. 9. Avalike vahendite toel loodud kultuurisisu on suures osas avaandmetena kättesaadav. Võimalikult suur osa riigi toetusega loodud kultuurilisest sisust, sh kultuuripärandist, koos metaandmete ja isikustamata teabega peab olema avaandmetena kättesaadav, arvestades seejuures õiguste omajate huvidega. Andmete tasuta kättesaadavus, mis aitab kaasa valdkonna analüüsivõimekuse kasvule, soodustab uut sisuloomet, loob eeldused uute teenuste arendamiseks ning edendab infoühiskonda, ei tohi samal ajal piirata ettevõtlusvõimalusi. Riik panustab järjepidevalt andmekvaliteedi parandamisse, andmete koostalitlusvõimelisuse tagamisse ja vastavuse standarditele. 27 KULTUURILINE MITMEKESISUS 1. Eesti ühiskond on avatud, sidus ja ühtehoidev. Riik toetab Sidusa Eesti arengukavas püstitatud eesmärke eri emakeelega inimeste aktiivseks kaasamiseks Eesti ühiskonda, usalduslike ja tihedate otsekontaktide loomiseks eri rahvusgruppide vahel ning rahvusel ja keelel põhinevate sotsiaalmajanduslike lõhede vähendamiseks. Riik töötab selle nimel, et Eestis elavad inimesed jagaksid ühist kultuuri-, kommunikatsiooni- ja inforuumi ning usaldus riigi institutsioonide vastu oleks kõrge. Oluliseks peetakse erinevate põlvkondade kaasamist haridus- ja kultuuritegevustesse ning traditsioonide edasiandmist järeltulevatele põlvedele. 2. Kultuuriline mitmekesisus rikastab Eesti kultuuriruumi. Eestis elavad rahvusvähemused on oluline osa ühiskonnast. Riik toetab igakülgselt eri emakeelega inimeste aktiivset kaasamist kultuuriellu, sealhulgas nii kultuuri loojatena kui ka selles osalejatena. Kultuurilise mitmekesisuse säilitamise ja arendamise seisukohast on oluline, et eri rahvusest inimesed väärtustaksid oma päritolu ning hoiaksid elus kultuuritraditsioone. Kultuuripoliitikas arvestatakse regionaalseid eripärasid ja pööratakse tähelepanu eesti keelest erineva emakeelega elanike osalusele Eesti kultuuriruumis, eriti Ida-Virumaal ning Harjumaa piirkondades, kus elab palju vene keelt peamise suhtluskeelena kasutavaid inimesi. 3. Teadlikkus Eesti kultuurilisest mitmekesisusest on kõrge. Riik soodustab teadlikkuse kasvu kahesuunaliselt. Ühelt poolt viiakse Eestis elavaid teistest rahvustest inimesi senisest rohkem kokku eesti kultuuriruumiga ning vahendatakse eesti kultuuri paremikku erineva emakeelega inimestele. Teisalt tutvustatakse rahvusvähemuste loodud kultuuri laiemalt Eesti ühiskonnas. Riik toetab eri valdkondade algatusi, mille eesmärk on leida andekaid inimesi ja luua neile võimalused arenguks sõltumata nende elukohast, rahvusest või emakeelest. Samuti märkab ja toetab riik eri rahvustest kõneisikuid, positiivseid eeskujusid ning kogukondade eestvedajaid. 4. Kultuuril on oluline roll inimeste lõimimisel. Riik toetab kultuuriasutusi ja - organisatsioone selliste teenuste väljatöötamisel ja elluviimisel, mis loovad eeldused eri rahvustest inimeste lõimumiseks Eesti ühiskonnas läbi jagatud väärtuste ja kultuuriliste kogemuste. Lõimumist toetavad tegevused kultuurivaldkonnas aitavad kaasa inimeste aktiivsele osalemisele ühiskondlikes tegevustes ning oskuste ja teadmiste arendamise kaudu pakuvad täiendavaid võimalusi elus paremini hakkamasaamiseks. Kultuuriasutustel ja - organisatsioonidel on tähtis roll ka uussisserändajate ja rahvusvahelise kaitse saajate toetamisel. 5. Rahvusvähemuste kultuuritegevus on aktiivne ja jätkusuutlik. Vähemusrahvuse kultuuriomavalitsused, rahvusvähemuste kultuuriseltsid ja esindusorganisatsioonid on riigile oluliseks partneriks valdkonna arendamisel ning kultuuripoliitika elluviimisel. Riik toetab organisatsioonide tegevust ning haldus- ja juhtimisvõimekuse arendamist. Laiapõhjaliste kultuuriühenduste kaudu on oluline osa Eestis elavatest rahvusvähemustest kultuuritegevusse kaasatud. Riik soodustab rahvusvähemuste kultuuriühenduste tihedat koostööd nii teiste Eesti kultuuriorganisatsioonidega kui ka rahvusvaheliste partneritega. 6. Rahvusvähemuste kogukonnad on elujõulised ja tagatud on kultuuri kättesaadavus. Eestis tegutsevad kultuuriasutused ja organisatsioonid pakuvad tegevustes osalemise võimalusi eesti keelest erineva emakeelega elanikke silmas pidades. Riik toetab tänapäevase kultuuri- ja loomemajanduse taristu väljaarendamist, mis aitab kaasa rahvusvähemuste aktiivsemale kaasamisele kultuuritegevustesse ning ettevõtlikkuse kasvule loomevaldkondades. 28 Soodustatakse rahvusvähemuste kultuuril ja pärandil põhinevate toodete ja teenuste loomist ning uute tehnoloogiate rakendamist loomeettevõtluse, turismi ja elukeskkonna arendamiseks. 29 LOOMEMAJANDUS 1. Kultuuri ja loovuse tähtsust ühiskonna ja majanduse arengus on teadvustatud kõikidel tasanditel. Kultuur ja loovus on Eesti riigi konkurentsieelis. Riik peab oluliseks kultuuril põhineva loovuse ja loomemajanduse tihedat sidumist nii riiklike, kohalike kui ka Euroopa Liidu strateegiadokumentidega. Loomemajanduse arendamisel lähtutakse Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava üldeesmärgist suurendada ühiskonna heaolu ja tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma vajadustele. Tõstetakse teadlikkust kultuurivaldkonnast kui lisandväärtuse loojast teistele majandusharudele. 2. Loomemajanduse tugisüsteem toetab valdkonna terviklikku arengut kogu väärtusahelas. Loomemajandust toetav süsteem Eestis panustab ettevõtete arengusse eri arenguetappides. Riik toetab loomeettevõtlust edendavate valdkondlike arenduskeskuste, ettevõtlusinkubaatorite, ärikiirendite ning teiste tugistruktuuride tegevust ja pakutavate teenuste arendamist. Lisaks soodustatakse regionaalseid loomemajanduse arenduskeskusi ja algatusi, et kõikjal Eestis tegutsevatel loomeettevõtjatel oleks ligipääs valdkonna toetussüsteemidele. 3. Kultuurivaldkonna ettevõtlusteadlikkus on kõrge ning loomeettevõtluse ärimudelid on muutuvas keskkonnas konkurentsivõimelised. Loomemajanduse arendamisel on olulisel kohal nii alustavad, arenevad kui ka eksportivad ettevõtted. Riiklike toetusmeetmete eesmärk on tõsta loomeettevõtete konkurentsivõimet, selle saavutamiseks panustab riik ettevõtjate oskustesse ja teadmistesse, tehnoloogilise ning toote- ja teenusarenduse võimekuse kasvu, uute ärimudelite väljatöötamisse, klastrite ja koostöövõrgustike arengusse ning finantsidele ligipääsu laiendamisse. Loomeettevõtlus on kriisimõjudele väga vastuvõtlik, seepärast aidatakse kaasa sektori taastumisele ning tulevastele kriisidele vastupanuvõime tugevdamisele. 4. Eestis on loomeettevõtluse arengut ja innovatsioonivõimekust toetav taristu. Riik toetab valdkondade spetsiifikast tulenevalt investeeringuid tehnoloogiasse ja füüsilise keskkonna loomisse, mis võimaldavad tõhusamalt ressursside jagamist, konkurentsivõimeliste teenuste pakkumist nii Eestis kui rahvusvahelistel turgudel ning digitaalsete toodete ja teenuste arendust. Loomemajandus on osa targast majandusest, millel järgeval kümnendil oluline roll majanduse mitmekesistamisel ja kogu riigi konkurentsieelise tõstmisel. Samuti mängib loomemajandus olulist rolli, et toetada Ida-Viru õiglase ülemineku protsessi nii väikeettevõtluse arengu, aga ka elukeskkonna, kuvandi ja loomekomponendi tõusu näol külgnevates majandusharudes. 5. Loomemajandusel on oluline roll säästva arengu eesmärkide saavutamisel. Riik aitab kaasa loomemajanduses keskkonnasäästlike lahenduste kasutuselevõtule. Loovettevõtluses rakendatavad loovad ja innovaatilised lahendused toetavad rohepööret ja säästva arengu eesmärke läbi ringmajanduse põhimõtete rakendamise ning ressursisäästlikke lahenduste pakkumise ka teistes seotud valdkondades. 6. Eesti loomeettevõtted tegutsevad edukalt rahvusvahelistel turgudel. Riik panustab loomemajanduse ekspordivõimekuse kasvu sihipäraste ning loomeettevõtete eripärasid arvestavate toetuste abil, ühtlasi toetab loomevaldkondade rahvusvahelist võrgustumist, Eesti ettevõtete osavõttu valdkondlikest messidest ja teistest suursündmustest, rahvusvahelise haardega sündmuste ja esitlusfestivalide korraldamist Eestis ning loomeettevõtjate turundustegevusi välisturgudel. Kultuuri ja loomemajanduse rahvusvahelistumiseks 30 tõhustatakse koostööd nii kultuuri- kui ka äridiplomaatia suunal. Senisest paremini kasutatakse loomesektori edulugusid Eesti kuvandiloomes. 7. Eesti haridussüsteem soodustab loovust, ettevõtlikkust ja valdkondadevahelisust. Riik peab oluliseks haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 eesmärki luua oskuste pakkumise kaudu eeldused ettevõtlikkuseks ja innovatsiooniks. Kõrg- ja kutsehariduses toetatakse interdistsiplinaarsust, eesmärgiga anda kultuurierialade lõpetajatele baasteadmised ettevõtlusest ning teistel erialadel õppijatele kultuurialased baasteadmised ning oskused loovuse rakendamiseks ja koostööks loomeinimestega. 8. Eesti on hinnatud ja elamusi pakkuv kultuuriturismi sihtkoht. Loomevaldkond panustab olulisel määral ettevõtluse, turismi ja piirkondade konkurentsivõime arengusse. Riik peab oluliseks Eesti riiklikus turismiarengukavas kultuuriturismi fookust. Riik soodustab koostööd kultuuritegijate, loomeettevõtjate ja turismisektori vahel. Toetatakse kunstidel, kultuuripärandil, paikkondlikel eripäradel ning loovatel ja keskkonnasäästlikel lahendustel põhinevate turismitoodete ja -teenuste ning kultuuriteekondade arendamist. 9. Riigil on põhjalik ülevaade loomemajanduse hetkeseisust ja arengutrendidest. Riik arendab kultuuri- ja ettevõtlusstatistika kogumise võimekust ning toetab regulaarsete loomemajanduse kaardistuste läbiviimist. Analüüsitakse olulisemate üleriigiliste ja regionaalse tähtsusega kultuurifestivalide ja -asutuste mõju majandusele ja tööhõivele. 31