MINISTRI MÄÄRUS
Tallinn Kuupäev digitaalallkirjas nr 18
COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse
levikust tulenevatest piirangutest tingitud
erakorraline abi kultuuri- ja spordivaldkonna
avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele, riigi
asutatud sihtasutustele ning valitsusasutuste
hallatavatele riigiasutustele.
Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Reguleerimis- ja kohaldamisala
(1) Määrusega kehtestatakse COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikust tulenevatest
piirangutest tingitud erakorralise abi tingimused kultuuri- ja spordivaldkonna avalik-õiguslikele
juriidilistele isikutele, riigi asutatud sihtasutustele ning valitsusasutuste hallatavatele
riigiasutustele, kelle tegevus on alates 11. märtsist 2021 täielikult peatatud või oluliselt piiratud
Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020. a korralduse nr 282 „COVID-19 haiguse leviku
tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ tõttu, majandustegevusega seotud kulude, mille
katmiseks planeeritud tulud on oluliselt vähenenud, hüvitamiseks ja/või nende teenuse, toote,
äriprotsessi ja/või ärimudeli ümberkorraldamiseks.
(2) Määruses reguleerimata küsimustele kohaldatakse haldusmenetluse seadust ning toetuse
andmisel riigiabina või vähese tähtsusega abina Euroopa Liidu vastavaid õigusakte.
(3) Määrust ei kohaldata taotlejale, kellele Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu eelneva otsuse
alusel, millega sama liikmesriigi antud abi on tunnistatud ebaseaduslikuks või väärkasutatuks ja
ühisturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasi maksta.
(4) Kui toetus on vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles
käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega
abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1) (edaspidi VTA määrus), artikli 3 lõike 2 mõistes, ei
kohaldata määrust VTA määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel.
(5) Määrust ei kohaldata riigiabi taotlejale Euroopa Komisjoni teatise „Riigiabi ajutine raamistik
majanduse toetamiseks praeguse COVID-19 puhangu kontekstis“ (ELT C 91I, 20.03.2020, lk 1–
9, muudetud ELT C 112 I, 04.04.2020, lk 1–9; ELT C 164, 13.05.2020, lk 3–15; ELT C 218,
02.07.2020, lk 3–8; ELT C 340 I, 13.10.2020, lk 1–10; ELT C 34, 1.02.2021, lk 6–15, edaspidi
riigiabi ajutine raamistik) mõistes, kes on 31. detsembri 2019 seisuga raskustes Euroopa
Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108
kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L
187, 26.06.2014, lk 1–78), artikli 2 punkti 18 tähenduses, välja arvatud mikro- või väikeettevõtja
komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 I lisa tähenduses, kes oli raskustes juba 31. detsembril
2019, tingimusel, et tema suhtes ei kohaldata riikliku õiguse alusel maksejõuetusmenetlust ja ta
ei ole saanud päästmisabi ega ümberkorraldamisabi.
(6) Määrust ei kohaldata taotlejatele, kellele on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud
piirangute tõttu riigi 2021. aasta lisaeelarve vahendite arvelt toetust makstud teiste COVID-19
toetusmeetmete, välja arvatud Eesti Töötukassa toetusmeetme, raames.
(7) Määruse rakendamise eest vastutab Kultuuriministeerium (edaspidi toetuse andja).
§ 2. Toetuse andmise eesmärk
(1) Toetuse andmise eesmärk on käesoleva määruse § 1 lõikes 1 nimetatud juriidiliste isikute ja
asutuste toetamine COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikust tulenevate piirangute
tõttu, et tagada nende jätkusuutlik põhitegevus ning nende teenuse, toote, äriprotsessi ja/või
ärimudeli ümberkorraldamise kaudu kultuuri kättesaadavus.
(2) Ümberkorraldus on tegevus, mille raames korraldatakse ümber taotleja tegevus, toode,
äriprotsess ja/või ärimudel selliselt, et see muutub tõhusamaks ja
konkurentsivõimelisemaks, sealhulgas mitmekesisemaks uute ja elujõulisemate tegevuste
või valdkondade kaasamise, uute kliendi- ja/või turusegmentide arendamise, teenuse pakkumise
füüsilise keskkonna ümberkorraldamise või kontaktivabade teenuste arendamise kaudu.
(3) Ümberkorralduseks ei loeta ühekordselt kasutatavate vahendite soetamist ning tegevusi, mis
on ajutise iseloomuga ega oma pikaajalist mõju ja/või kasutust; samuti analüüsi, uuringu ja muu
sellise tellimist, kui sellele ei järgne teenuse, toote, äriprotsessi ja/või ärimudeli rakendamine.
§ 3. Riigiabi
(1) Käesoleva määruse alusel antav toetus võib kvalifitseeruda riigiabiks konkurentsiseaduse
§ 30 mõistes või vähese tähtsusega abiks konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 mõistes.
(2) Riigiabi andmisel lähtutakse konkurentsiseaduse §-st 341 ja riigiabi ajutisest raamistikust
ning vähese tähtsusega abi andmisel VTA määrusest ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatust.
(3) Kui toetus on riigiabi, kontrollib toetuse andja, et meetme raames antav toetus ei ületaks koos
muude riigiabi ajutise raamistiku jaotise 3.1 alusel antud toetustega riigiabi ajutise raamistiku
punktis 22 nimetatud summat taotleja kohta.
(4) Kui toetus loetakse vähese tähtsusega abiks VTA määruse mõistes, kontrollib toetuse andja
riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrist, et taotletava toetuse andmise korral ei ületaks
taotlejale kolme järjestikuse majandusaasta jooksul eraldatud vähese tähtsusega abi koos
taotlusvoorust eraldatava toetusega 200 000 eurot.
(5) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised isikud, kes on
omavahel seotud VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt. Lisaks võetakse vähese tähtsusega abi
andmisel arvesse VTA määruse artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese
tähtsusega abi kumuleerimisreegleid.
(6) Riigiabi antakse Euroopa Komisjoni vastava riigiabi lubava otsuse vastuvõtmisest, kuid mitte
kauem kui riigiabi ajutises raamistikus sätestatud tähtajani.
2. peatükk
Nõuded taotlejale, taotlusele ja toetuse taotlemine
§ 4. Nõuded taotlejale
(1) Taotleja võib olla:
1) avalik-õiguslik juriidiline isik;
2) riigi sihtasutus;
3) riigi osalusel asutatud sihtasutus;
4) valitsusasutuse hallatav riigiasutus.
(2) Taotleja ei või olla avalik-õigusliku juriidilise isikuna tegutsev ülikool, välja arvatud juhul,
kui tema struktuuriüksusena tegutseb muuseum muuseumiseaduse § 1 lõike 3 ja § 2 lõike 1
tähenduses.
(3) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:
1) tema kohta käivas seaduses, tema põhikirjas või põhimääruses sätestatud põhitegevus on täita
ülesandeid kultuuri valdkonnas, ehk tegutsemine etendusasutusena, kultuuriajakirjanduse
väljaandjana, muuseumina, näituseasutusena, või huvitegevuse või spordi valdkonnas;
2) tema põhitegevus on käesoleva määruse § 1 lõikes 1 toodud piirangute tõttu täielikult
peatunud või oluliselt piiratud;
3) tal on 2019. aasta majandustegevusest laekunud tulu, mille hulka ei arvata saadud toetusi;
4) ta ei ole pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel ning tal puudub kehtiv äriregistrist
kustutamise hoiatus;
5) tal puuduvad riiklike maksude maksuvõlad või on need taotluse esitamise ajaks ajatatud;
6) tal ei ole majandusaasta aruande ega maksudeklaratsioonide esitamise võlga;
7) juhul kui toetuse andja on teinud taotleja kohta varem toetuse tagasinõudmise otsuse, ei ole tal
otsuse kohaselt tagasimaksmisele kuuluv toetus tähtajaks tagasi maksmata.
§ 5. Nõuded taotlusele
(1) Taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid ja dokumente:
1) üldandmed taotleja kohta;
2) taotleja kinnitus enda vastavuse kohta käesoleva määruse §-s 4 sätestatud nõuetele;
3) teave, kui taotleja on taotlenud ja/või saanud toetust samal ajal mitmest COVID-19
toetusmeetmest, sealhulgas Eesti Töötukassast;
4) taotleja põhitegevusele COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse puhangust tingitud
mõjude lühikirjeldus;
5) taotletav toetuse summa;
6) piirangute eelne kinnitatud 2021. aasta eelarve, sealhulgas kõik tulud ja kulud, investeeringud
ja muud kohustused võrdluses piirangute mõjusid arvestava 2021. aasta korrigeeritud eelarvega,
sealhulgas toetusena Eesti Töötukassast või muust COVID-19 toetusmeetmest saadud või
planeeritavad toetused ning ümberkorralduse vajaduse korral ümberkorralduse üldmaksumus ja
eelarve tegevuste lõikes;
7) seletuskiri eelarve juurde, milles käsitletakse muutuseid tulude ja kulude struktuuris,
sealhulgas summaliselt, mis on hinnanguline tulude langus kitsalt piirangute perioodil; kulude
struktuuris ülevaade kokkuhoiu kohtadest ja muudest kulude muutustest, sealhulgas mitte
põhitegevusega seotud tegevustega kaasnevad kulud ja tulud;
8) käesoleva lõike punktis 7 nimetatud seletuskirjas sisuline ülevaade tegevusplaani muutustest
ja selle mõjust eelarvele ja tegevuse jätkusuutlikkusele;
9) juhul kui taotleja taotleb toetust ümberkorralduse tegemiseks, esitatakse käesoleva lõike
punktis 7 nimetatud seletuskirjas ümberkorralduse vajaduse põhjendus, tegevuste kirjeldus ja
ajakava, eesmärk ja oodatavad tulemused, ümberkorralduse mõju taotleja sissetulekutele ja
püsikuludele, ümberkorraldusest mõjutatud kasusaajate arv, ülevaade meeskonnast ja
koostööpartneritest;
10) käesoleva lõike punktis 7 nimetatud seletuskirjas teave Eesti Töötukassa töötasu hüvitise
meetmest saadud hüvitise suuruse kohta või kui meetmesse ei pöördutud või sinna ei
kvalifitseerutud, siis vastav põhjendus;
11) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel ja volitus ei ole antud
toetuse andja toetuste taotlemise e-keskkonna (edaspidi e-keskkond) kaudu.
(2) Käesoleva määruse § 4 lõikes 2 sätetatud juhul tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud
andmed ja dokumendid esitada üksnes struktuuriüksusena tegutseva muuseumi kohta.
§ 6. Taotluse esitamine
(1) Taotlusvooru eelarve kinnitab kultuuriminister käskkirjaga.
(2) Taotluste esitamise tähtajast ja eelarvest teavitab toetuse andja oma veebilehel vähemalt kolm
kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva.
(3) Taotlus tuleb esitada käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt teatatud tähtaja jooksul.
(4) Taotluse peab esitama esindusõiguslik isik e-keskkonna kaudu. Toetuse andja kinnitab
taotluse kättesaamist.
(5) Kui taotluse esitamisel esineb e-keskkonnas tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegset
esitamist, loetakse taotluse esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea likvideerimist.
3. peatükk
Kulude abikõlblikkus ja toetuse suurus
§ 7. Kulude abikõlblikkus
(1) Abikõlblik kulu on põhjendatud kulu, mis tekib abikõlblikkuse perioodil, on kooskõlas
õigusaktidega, on tõendatud algdokumentidega ja tasutud toetuse saaja arvelduskontolt ning on
selgelt eristatavalt kirjendatud raamatupidamises ja vastab Eesti finantsaruandluse standardile.
(2) Kulu loetakse põhjendatuks, kui kulu on sobiv, eelarveprognoosi kohaselt realistlik, vajalik ja
tõhus käesoleva määruse § 2 nimetatud eesmärgi saavutamiseks, sealhulgas kulu teenuse, toote,
äriprotsessi ja/või ärimudeli ümberkorraldamiseks, mis on seotud vajadusega ennetada COVID-
19 haiguse levikut ja/või tegutseda piirangute tingimustes.
(3) Mitteabikõlblik kulu on:
1) kulu, mis ei ole seotud vältimatute kuludega või kulu, mis ei ole vahetult seotud teenuse,
toote, äriprotsess ja/või ärimudeli ümberkorraldamisega, sealhulgas kulu, mis tehakse vahendi
soetamiseks, mida ei saa korduvalt või pikaajaliselt kasutada;
2) kulu, mis on tekkinud enne abikõlblikkuse perioodi;
3) mitterahaline kulu, sealhulgas amortisatsioon;
4) kulu, mis on toetuse saajale juba hüvitatud või hüvitatakse teistest meetmetest või
kindlustuslepingu alusel;
5) käibemaks, välja arvatud kui käibemaks ei ole käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav;
6) rahatrahv ja rahaline karistus;
7) kohtumenetluse kulu, sealhulgas vastaspoole ja kolmanda isiku menetluskulu.
§ 8. Abikõlblikkuse periood
Abikõlblikkuse periood on 1. märts 2021 kuni 31. detsember 2021.
§ 9. Toetuse suurus
(1) Toetuse suurus ei saa olla suurem kui taotleja esitatud eelarve tulude ja kulude vahe.
(2) Taotleja toetuse suuruse põhjendatuse hindamisel võtab toetuse andja arvesse taotleja eelmise
majandusaasta finantsseisu ning piirangute mõju ulatust taotleja põhitegevusele.
(3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja 2 sätestatule, hindab toetuse andja taotluses esitatud
teenuse, toote, äriprotsessi ja/või ärimudeli ümberkorralduse põhjendatust ja vajalikkust võttes
arvesse järgnevaid kriteeriume:
1) ümberkorralduse läbimõeldus, sealhulgas ajakava realistlikkus, põhjendatus ja mõju taotleja
pikaajalisele elujõulisusele, sealhulgas selle edasise haldamise korraldus;
2) ümberkorralduse eelarve realistlikkus, kuluefektiivsus, kuluartiklite põhjendatus;
3) taotleja senine kogemus ja haldusvõimekus ning suutlikkus tegevusi ellu viia.
(4) Toetuse summa leitakse proportsionaalsuse põhimõttel. Selleks arvutatakse põhjendatud
maksimaalsete vajaduste kogusumma ja valdkonna eelarve vahe. Taotleja põhjendatud
maksimaalset vajadust vähendatakse protsendimääras, mille võrra ületab nimetatud vajaduste
kogusumma valdkonna eelarvet nii, et taotlejatele eraldatav kogusumma oleks võrdne
valdkondliku eelarvega.
4. peatükk
Taotluse menetlemine ja toetuse maksmine
§ 10. Taotluse menetlemine
(1) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 30 tööpäeva alates taotlusvooru sulgemisest.
(2) Taotluse tähtaja jooksul esitamata jätmisel või kui taotleja ei vasta käesoleva määruse § 1
lõigetes 3, 5 ja 6 ning § 3 lõigetes 3 ja 4 sätestatud nõuetele, jäetakse taotlus läbi vaatamata.
(3) Kui taotluse esitamise tähtaja on taotleja ületanud mõjuval põhjusel, võib toetuse andja oma
algatusel või taotleja taotluse alusel tähtaja ennistada haldusmenetluse seaduse § 34 sätestatud
korras.
(4) Taotluse menetlemise käigus võib toetuse andja küsida taotlejalt selgitusi, arvamusi
lisainformatsiooni, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge
või põhjendatud või selles esinevad puudused. Vajaduse korral võib toetuse andja korraldada
taotlejaga suulise arutelu.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud puuduste kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda
taotlejale kuni viis tööpäeva, mil peatub taotluse menetlemise aeg. Toetuse andja jätab taotluse
läbi vaatamata, kui taotleja ei ole tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud, ning teavitab sellest
taotlejat e-keskkonna kaudu kümne tööpäeva jooksul alates käesolevas lõikes toodud tähtaja
saabumisest. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks.
(6) Toetuse andja tunnistab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik
käesoleva määruse § 4 ja 5 sätestatud nõuded.
§ 11. Taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimused ja kord
(1) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb kultuuriminister.
(2) Taotluse rahuldamise otsus tehakse juhul, kui taotleja ja taotlus vastavad käesolevas
määrused nimetatud nõuetele.
(3) Taotluse võib rahuldada osaliselt, kui taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole kooskõlas
käesoleva määruse § 3 lõigetega 3 või 4 või kui taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole
põhjendatud või käesoleva määruse § 9 lõikes 4 sätestatud juhul. Taotluse võib osaliselt
rahuldada tingimusel, et taotleja on sellega nõus. Taotleja nõusolekut ei küsita, kui taotluse
osaline rahuldamine on tingitud käesoleva määruse § 9 lõikes 4 toodud toetuse jaotamise
metoodikast.
(4) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha haldusmenetluse seaduse § 53 tähenduses
kõrvaltingimusega, kui on tõenäoline, et lõpliku otsuse tegemiseks vajalik eeldus saabub või
täidetakse hiljemalt kõrvaltingimuses märgitud tähtaja jooksul ja kõrvaltingimuse seadmine on
mõistlik. Kõrvaltingimuse nõuetekohasel saabumisel või täitmisel lisatakse sellekohane teave
taotluse rahuldamise otsuse juurde.
(5) Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse
maksetele. Õigus toetusega seotud maksetele tekib toetuse saajal pärast seda, kui toetuse andja
on tingimuse saabumise või täitmise tuvastanud toetuse saaja esitatud teabe põhjal, välja arvatud
siis, kui teavet on võimalik toetuse andjal tuvastada registrist või andmeallikast.
(6) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui
1) taotleja ja/või taotlus ei vasta kasvõi ühele käesoleva määruse § 4 ja 5 sätestatud tingimustele
või taotletud toetuse summa ei vasta käesoleva määruse § 7 sätestatule või teistele käesolevas
määruses nimetatud nõuetele;
2) taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist;
3) taotleja ei ole nõus taotluse osalise rahuldamisega;
4) taotleja ei võimalda taotluse nõuetele vastavust kontrollida.
(7) Taotlejale saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus e-keskkonna kaudu.
§ 12. Toetuse maksmine
(1) Toetus makstakse toetuse saajale välja kümne tööpäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise
otsuse tegemist.
(2) Kui taotluse rahuldamise otsus tehakse kõrvaltingimusega, makstakse toetus välja pärast
kõrvaltingimuse saabumist või täitmist.
5. peatükk
Aruannete esitamine ja toetuse tagasinõudmine
§ 13. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine
(1) Toetuse saaja esitab toetuse kasutamise kohta aruande taotluse rahuldamise otsuses märgitud
tähtajal.
(2) Aruanne tuleb esitada e-keskkonna kaudu.
(3) Toetuse andja menetleb aruannet kuni 30 tööpäeva esitamisest arvates.
(4) Aruanne peab sisaldama:
1) tegevusaruannet toetuse mõjust toetuse saaja tegevusele, sealhulgas läbi viidud
ümberkorralduse lühikokkuvõtet, saavutatud tulemuste kirjeldust ja ümberkorralduse läbiviimise
mõju toetuse saaja pikaajalisele elujõulisusele;
2) informatsiooni lõpliku 2021. aasta eelarve täitmise kohta, sealhulgas ümberkorralduse tegelike
kulude kohta.
§ 14. Toetuse tagasinõudmine
(1) Otsuse toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise kohta teeb toetuse andja kaalutlusõiguse
kohaselt järgmistel juhtudel:
1) aruandest selgub, et toetuse saaja tegevus oli ilma toetuseta jätkusuutlik, sealhulgas ei viidud
ellu taotluses esitatud tegevusi ümberkorralduseks;
2) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud;
3) toetuse saaja on esitanud valeandmeid või andmeid varjanud;
4) aruanne ei ole esitatud tähtajaks;
5) toetust on kasutatud mitteabikõlbliku kulu hüvitamiseks;
6) abikõlblike kulude maksumus kujunes planeeritust väiksemaks;
7) toetuse saaja 2021. aasta tulem on suurem, kui käesolevast toetusmeetmest saadud toetus;
8) toetuse andmine ei ole kooskõlas riigiabi reeglitega.
(2) Toetuse tagasinõude otsuse võib teha kolme aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse
täitmise lõppemisest arvates, välja arvatud juhul, kui riigiabi andmist reguleerivast õigusaktist
tuleneb teisiti.
(3) Toetuse saaja peab tagasinõutud toetuse tagasi maksma 60 kalendripäeva jooksul otsuse
kehtima hakkamise päevast alates.
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Anneli Ott Tarvi Sits
minister kantsler
Kultuuriministri määruse „COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikust
tulenevatest piirangutest tingitud erakorraline abi kultuuri- ja spordivaldkonna avalik-
õiguslikele juriidilistele isikutele, riigi asutatud sihtasutustele ning valitsusasutuste
hallatavatele riigiasutustele“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus ja eesmärk
Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.
Kultuuriministri määruse eelnõu (edaspidi eelnõu) reguleerib COVID-19 haigust põhjustava
koroonaviiruse levikust tulenevatest piirangutest tingitud erakorralise abi andmist kultuuri- ja
spordivaldkonna tulu teenivatele avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele, riigi asutatud
sihtasutustele ning valitsusasutuste hallatavatele riigiasutustele, kelle põhitegevus on
Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020. a korralduses nr 282 „COVID-19 haiguse leviku
tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ kehtestatud piirangute tõttu täielikult peatatud
või oluliselt piiratud.
Riigi 2021. aasta lisaeelarvega on nähtud ette rahalised vahendid COVID-19 haigust
põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriisi ja sellest tulenevate piirangute mõju
leevendamiseks. Lisaeelarvega soovitakse leevendada piirangutest tulenevaid kahjusid
piirangutest otseselt mõjutatud sektorites ning COVID-19 kriisi ja kehtestatud piirangute
mõju määruse sihtrühma kuuluvas sektoris ning seeläbi tagada jätkusuutlik kultuuri- ja
sporditeenuste kättesaadavus. Antud meetme kogumaht on 6 500 000 eurot.
Täpsemad tingimused on välja töötatud sõltuvalt sektori spetsiifikast. Meetmest saavad
toetused avalik-õiguslikud juriidilised isikud, riigi poolt asutatud ja riigi osalusega
sihtasutused ning valitsusasutuste hallatavad riigiasutused, kelle põhitegevusena pakuvad
avalikke teenuseid kultuuri- ja spordivaldkonnas ning kelle tegevus, sh tulu teenimise
võimalus on kehtestatud piirangutest oluliselt mõjutatud.
Toetuse andmise üldtingimused on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 16. aprilli 2021. a
määrusega nr 38 „COVID-19 põhjustava viiruse levikuga seotud kriisi leevendamiseks ette
nähtud toetusmeetmete üldtingimused“. Eelnõu on seotud Euroopa Komisjoni teatisega
„Riigiabi ajutine raamistik majanduse toetamiseks praeguse COVID-19 puhangu kontekstis“
(ELT C 91I, 20.03.2020, lk 1–9, muudetud ELT C 112 I, 04.04.2020, lk 1–9; ELT C 164,
13.05.2020, lk 3–15; ELT C 218, 02.07.2020, lk 3–8; ELT C 340 I, 13.10.2020, lk 1–10; ELT
C 34, 1.02.2021, lk 6–15, edaspidi riigiabi ajutine raamistik).
Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kultuuriministeeriumi õigus- ja varahaldusosakonna juhataja
Merle Põld (
[email protected]; 628 2347), finantsosakonna juhataja Merju Künnapuu
(
[email protected]; 628 2269) ning kunstide osakonna, kultuuriväärtuste osakonna ja
spordiosakonna valdkondlikud nõunikud.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb 5 peatükist ja 14 paragrahvist.
1
1. peatükk
Üldsätted
Paragrahviga 1 kehtestatakse eelnõu reguleerimis- ja kohaldamisala.
Lõike 1 kohaselt kehtestatakse eelnõuga COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse
levikust tulenevatest piirangutes tingitud erakorralise abi tingimused kultuuri- ja
spordivaldkonna avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele, riigi asutatud sihtasutustele ning
valitsusasutuste hallatavatele riigiasutustele. Toetuse saamiseks õigustatud isiku/asutuse
tegevus peab olema alates 11. märtsist 2021 täielikult peatatud või oluliselt piiratud Vabariigi
Valitsuse 19. augusti 2020. a korralduse nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks
vajalikud meetmed ja piirangud“ tõttu. Toetust saab taotleda kahel juhul: majandustegevusega
seotud kulude, mille katmiseks planeeritud tulud on oluliselt vähenenud, hüvitamiseks ning
teenuste, toodete, äriprotsesside ja/või ärimudeli ümberkorraldamiseks. Taotleja võib toetust
küsida kas mõlema vajaduse korral või ühel juhul, näiteks ainult majandustegevusega seotud
kulude hüvitamiseks ja tal ei ole vajadust ümberkorralduste tegemiseks või vastupidi.
Lõike 2 kohaselt tuleb eelnõuga reguleerimata küsimustele kohaldada Euroopa Liidu
vastavaid õigusakte, kui toetust antakse riigiabina või vähese tähtsusega abina, ja
haldusmenetluse seadust. Euroopa Liidu vastavate õigusaktide all on mõeldud Euroopa
Komisjoni riigiabi ajutise raamistiku reeglistikku, selle alusel toetuse andjale eraldatud
riigiabi loas kehtestatud tingimusi ning teisi Eestile otsekohalduvaid õigusakte, mistõttu tuleb
eelnõu kehtestamises ja toetuse andmise ülesannete täitmises juhinduda osapooltel otse neist.
Haldusmenetlusele tuleb kohaldada haldusmenetluse seaduse sätted kooskõlas eelnõus
sätestatud korra ja erisustega.
Lõike 3 kohaselt ei kohaldata eelnõu taotlejatele, kellele Euroopa Komisjoni või Euroopa
Kohtu otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks või väärkasutatuks ja
ühisturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasimaksmiseks.
Nimetatud nõue tuleneb riigiabi reeglitest ning siin ei saa rakendada võimalust, et kui
tagasimaksmise nõue on küll esitatud, kuid tähtaeg ei ole saabunud, võib uut toetust taotleda.
Toetust ei saa, kui varasema nõude kohaselt tagasimaksmisele kuuluv toetus on tagasi
maksmata, olenemata sellest, kas tähtaeg on saabunud või mitte.
Lõige 4 piirab eelnõu kohaldamist ning sätestab, et kui antakse vähese tähtsusega abi, ei tohi
seda kasutada näiteks tegevuseks, mis on seotud ekspordiga kolmandatesse riikidesse või
liikmesriikidesse, täpsemalt sellisele abile, mis on vahetult seotud eksporditavate koguste,
turustusvõrgu loomise ja toimimise või muude eksportimisest tulenevate jooksvate kuludega,
ning ka abile, mille tingimuseks on kodumaiste toodete kasutamine importtoodete asemel.
Lõikes 5 sätestatakse riigiabi taotlejale nõue, et ta ei tohi olla Euroopa Liidu õiguse kohaselt
raskustes 31. detsembri 2019. a seisuga. Raskuses oleva ettevõtja definitsioon on toodud
grupierandi määruse artikkel 2 punktis 18. Taotleja ei tohi vastata alltoodud tunnustele.
1. Kui on tegemist piiratud vastutusega äriühinguga, välja arvatud alla kolme aasta tegutsenud
väikese/keskmise suurusega ettevõtja (edaspidi VKE)), kes on akumuleeritud kahjumi tõttu
kaotanud üle poole oma märgitud osa- või aktsiakapitalist. Nii on see juhul, kui akumuleeritud
kahjumi mahaarvamine reservidest (ning kõikidest muudest elementidest, mida üldiselt
peetakse äriühingu omavahendite osaks) annab negatiivse tulemuse, mis ületab poole
2
märgitud osa- või aktsiakapitalist. Piiratud vastutusega äriühinguteks loetakse osaühing, millel
on osadeks jaotatud osakapital, ja aktsiaselts, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital.
2. Äriühing, välja arvatud alla kolme aasta tegutsenud VKE, kus vähemalt mõnel liikmel on
piiramatu vastutus äriühingu võlgade eest ja kes on kaotanud kogunenud kahjumi tõttu üle
poole oma arvetel olevast kapitalist.
3. Kui asjaomase ettevõtja suhtes on võlausaldajate soovil algatatud kõiki võlakohustusi
hõlmav maksejõuetusmenetlus või ettevõtja vastab siseriikliku õiguse kohaselt kõiki
võlakohustusi hõlmava maksejõuetusmenetluse kohaldamise kriteeriumidele. Maksejõuetus
on nähtus, mis iseloomustab ettevõtte majanduslikku seisundit, kuid ei tähenda iseenesest veel
isiku pankrotti (mida reguleerib pankrotiseadus). Maksejõuetuse põhitunnus on, et võlgnik ei
suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ning see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust
olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku
vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast
tulenevalt ajutine. Maksejõuetuse kontrollimisel tuleb lähtuda ettevõtte majandusaasta
aruandest (bilansist).
4. Kui ettevõtja on saanud päästmisabi ning ei ole veel laenu tagasi maksnud või garantiid
lõpetanud või on saanud ümberkorraldusabi ning tema suhtes kohaldatakse endiselt
ümberkorraldamiskava. Riigid võivad anda kahte sorti riigiabi: üks on päästmisabi ja teine on
restruktureerimisabi ja nende hulka ei loeta ajutise raamistiku alusel antavat abi. Neid antakse
raskuses olevale ettevõttele selleks, et ta nendest raskustest välja tuua. Seda võib anda kümne
aasta jooksul ühe korra. Restruktureerimisabi on ümberkorraldusabi.
5. Ettevõtja puhul, kes ei ole VKE, kui viimase kahe aasta jooksul: i) on ettevõtja arvestuslik
finantsvõimendus olnud suurem kui 7,5 ja ii) on ettevõtja EBITDA suhe intressimaksete
kattevarasse olnud alla 1,0.
Riigiabi ajutise raamistiku alusel tehakse erand raskustes olemise absoluutsele keelule mikro-
või väikeettevõtjate suhtes komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 I lisa tähenduses. Erand
seisneb selles, et tal lubatakse olla raskustes juba 31. detsembril 2019. a, tingimusel, et tema
suhtes ei kohaldata riikliku õiguse alusel maksejõuetusmenetlust ja et ta ei ole saanud
päästmisabi ega ümberkorraldamisabi.
Lõikes 6 sätestatakse toetuse taotlemist ja saamist välistav asjaolu, mille eesmärgiks on
vältida olukordi, kus ettevõtja saab sama perioodi, samade piirangute eest ja samal
sihtotstarbel toetust mitmest kohast. See puudutab kõiki tõttu riigi 2021. a lisaeelarve
vahendite arvelt kehtestatud toetusmeetmeid. Välistust ei rakendata Eesti Töötukassa
meetmele.
Lõike 7 kohaselt on toetuse andja Kultuuriministeerium, kes vastutab taotlusvooru
väljakuulutamise ja koordineerimise eest ehk teavitab taotlejaid ja avalikkust toetuse saamise
võimalusest, menetleb taotlust ja otsustab, kas taotlus rahuldada või mitte jne.
Paragrahviga 2 kehtestatakse toetuse andmise eesmärk.
Lõikes 1 sätestatakse toetuse andmise eesmärk, milleks on kultuuri- ja spordivaldkonna
avalik-õiguslike juriidiliste isikute, riigi asutatud sihtasutuste ja valitsusasutuste hallatavate
riigiasutuste toetamine seoses COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikust
tulenevate piirangutega, et tagada nende jätkusuutlik põhitegevus. Samuti on toetuse andmise
eesmärk võimaldada ümber korraldada toetuse sihtrühma kuuluva isiku/asutuse teenus, toode,
äriprotsess ja/või ärimudel, et selle kaudu tagada kultuuri kättesaadavus.
3
Lõikes 2 avatakse ümberkorralduse sisu. Ümberkorralduses loetakse käesoleva määruse
tähenduse tegevusi, mille raames korraldatakse ümber taotleja tegevus, toode ja/või teenus
selliselt, et see muutuks tõhusamaks ja konkurentsivõimelisemaks, sealhulgas
mitmekesisemaks uute ja elujõulisemate tegevuste või valdkondade kaasamise, uute kliendi-
ja/või turusegmentide arendamise, teenuse pakkumise füüsilise keskkonna ümberkorraldamise
või kontaktivabade teenuste arendamise kaudu.
Ümberkorraldus peab olema seotud vajadusega ennetada COVID-19 haiguse levikut ning
ümberkorralduse tulemusena peab suurenema taotleja võimekus oma toodet või teenust
pakkuda ka kehtestatud piirangute tingimustes. Seega peavad toetatavad tegevused olema
seotud turvalisuse (nii töötajate kui ka klientide) ja kättesaadavusega. Näiteks muuseumide ja
näituseasutuste puhul võib toetatavaks tegevuseks olla ekskursioone ja publikuprogramme
tegevatele töötajatele kaelaskantavate õhupuhastajate soetamine, e-muuseumitundide
läbiviimiseks vajalike tehniliste vahendite soetamine ja ruumide kohandamine,
audio/videogiidide soetamine ja neile sisu loomine. Etendusasutustel võib olla vaja soetada
lavastuste salvestamiseks või virtuaalseteks proovideks paremaid tehnilisi vahendeid.
Etenduste ja kontsertide korraldajatel võib olla vaja piletimüügisüsteeme ümber
programmeerida, et toimetada paindlikumalt erinevate saali täituvuse piirangute puhul.
Asjakohane võib olla ka e-poodide arendamine, ruumidesse õhupuhastajate paigaldamine ja
ventilatsioonisüsteemide uuendamine, erinevate digiplatvormide arendamine ning töötajate
digipädevuse tõstmine, uute majanduslikult tasuvate kõrvalteenuste loomine, mis toetavad
põhitegevust piirangute perioodil, tegevuste üleviimine välitingimustesse ja selleks vajalike
kohanduste tegemine. Samuti kontaktivabade sissepääsusüsteemide rajamine, sh
piletiautomaatide soetamine, e-piletite ostmise lahenduste arendamine, külastajate loendurite
paigaldamine ustele jms. Toetatavate tegevuste hulka võib kuuluda ka uue ärimudeli
kontseptsiooni väljatöötamine ja vajalikud eeltegevused (nt analüüsid, arendused, katsetused),
kuid ainult koos väljatöötatud lahenduse rakendamisega. Toetatakse ka uute kvaliteedi- ja
juhtimissüsteemide arendamist ja juurutamist. Toodud näited ei ole ammendav loetelu ning
iga taotleja saab ümberkorraldust kavandada lähtudes oma tegevuse iseloomust ja vastavalt
oma vajadustele, pidades seejuures alati silmas eesmärki tagada oma tegevuse pikaajaline
elujõulisus ning seotust COVID-19 haigusest tingitud piirangutest. Seejuures ei ole
abikõlblikud kulud, mis tehakse ühekordselt kasutatavate vahendite soetamiseks (nt
ühekordsed maskid, kiirtestid jms) ning vahendite soetamiseks, mida ei saa pikaajaliselt
korduvkasutada. Nt kontaktivabade kätepuhastusjaamade soetamine on abikõlblik, kuid mitte
sinna sisse käiva desovahendi soetamine.
Lõikes 3 sätestatakse, et ümberkorralduseks ei loeta ühekordselt kasutatavate vahendite
soetamist ning tegevusi (näiteks ühekordsed testid, desovahendid, tööjõu palkamine), mis on
ajutise iseloomuga ega oma pikaajalist mõju ja/või kasutust. Oluline on rõhutada, et
ümberkorralduse seost pikaajalisusega.
Paragrahviga 3 kehtestatakse riigiabi reeglite kohaldumine.
Lõike 1 kohaselt võib eelnõu alusel toetuse andmine kvalifitseeruda riigiabiks
konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 mõistes või vähese tähtsusega abiks konkurentsiseaduse § 33
lõike 1 tähenduses. Konkurentsiseaduse § 30 lõige 1 sätestab, et riigiabiks loetakse Euroopa
Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 sätestatud abi. Riigiabi konkreetset definitsiooni
Euroopa Liidu toimimise leping ei anna, kuid artikli 107 lõike 1 järgi on riigiabi igasugune
liikmesriigi või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või
4
ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist,
ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust.
Vähese tähtsusega abi hinnatakse samade kriteeriumide alusel kui riigiabi. Kõikide taotluste
puhul hindab toetuse andja iga taotluse puhul eraldi, kas toetus loetakse riigiabiks, vähese
tähtsusega abiks või mitte.
Lõikes 2 sätestatakse riigiabi andmisel järgitavad õiguslikud alused ning antakse viited
vastavatele regulatsioonidele.
Lõike 3 kohaselt peab toetuse andja kontrollima enne riigiabi andmist, et kogu avaliku sektori
toetus ühele taotlejale riigiabi ajutise raamistiku alusel ei ületaks 1,8 miljonit eurot.
Arvestusse läheb kogu riigiabina antud kriisiabi, sh eelmisel aastal antud kriisiabi. Kontrolli
tehakse Riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrist.
Lõikes 4 sätestatakse, et vähese tähtsusega abi andmisel tuleb muuhulgas jälgida, et ühele
ettevõtjale (taotlejale) antava vähese tähtsusega abi kogusumma ei ületaks mis tahes kolme
eelarveaasta pikkuse ajavahemiku jooksul 200 000 eurot. Kogusumma all mõeldakse kogu
avaliku sektori toetust kokku. Kui vähese tähtsusega abina kvalifitseeruvat toetust taotletakse
suuremas summas, kui taotleja on õigustatud saama, vähendab toetuse andja taotleja
nõusolekul toetuse summat kuni vähese tähtsusega abi ülemmäärani.
Lõike 5 kohaselt loetakse vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel üheks ettevõtjaks kõik
sellised ettevõtjad, kes on omavahel seotud VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt. Artikli 2
lõike 2 kohaselt hõlmab „üks ettevõtja“ kõik ettevõtted, mille vahel on vähemalt üks
järgmistest tunnustest:
1) ettevõte omab teises ettevõttes aktsionäride või osanike häälteenamust;
2) ettevõttel on õigus ametisse määrata või ametist vabastada enamikku teise ettevõtte haldus-
, juht-, või järelevalveorgani liikmetest;
3) ettevõttel on õigus rakendada teise ettevõtte suhtes valitsevat mõju vastavalt teise
ettevõttega sõlmitud lepingule või selle asutamislepingule või põhikirjale;
4) ettevõte, mis on teise ettevõtte aktsionär või osanik, kontrollib vastavalt kokkuleppele teiste
aktsionäride või osanikega üksi sellise ettevõtte aktsionäride või osanike häälteenamust.
Üheks ettevõtjaks peetakse ka ettevõtteid, mis on eelmainitud punktides 1–4 kirjeldatud
suhtes ühe või enama muu ettevõtte kaudu. Vähese tähtsusega abi maksimaalse määra
väljaselgitamisel vaadeldakse ettevõtete seoseid riigipõhiselt. Euroopa Komisjon on „ühe
ettevõtja“ mõiste sisustamisel lähtunud asjaolust, et konkurentsieeskirjade kohaldamisel on
ettevõtja igasugune majandustegevusega tegelev üksus, olenemata tema õiguslikust seisundist
ja rahastamisviisist ning Euroopa Liidu Kohus on otsustanud, et kõiki sama üksuse
(õiguslikult või faktiliselt) kontrollitavaid üksusi tuleks käsitleda ühe ettevõtjana.
Lisaks võetakse toetuse andmisel arvesse VTA määruse artiklis 5 sätestatud erinevateks
eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreeglid. See tähendab, et üldise,
põllumajandusliku ja kalamajandusliku vähese tähtsusega abi summad ei tohi kokku ületada
200 000 eurot kolmeks majandusaastaks. Nimetatud kumuleerumisreegleid on arvesse võetud
ka riigiabi ja vähese tähtsusega abi registris, mis tähendab, et sealt nähtub, millist liiki ja kui
palju vähese tähtsusega abi on ettevõtjale antud.
Lõike 6 kohaselt saab riigiabi ajutise raamistiku alusel kriisiabi anda ehk taotluse rahuldamise
5
otsuse teha pärast seda kui Euroopa Komisjon on teinud vastava otsuse ehk meetme heaks
kiitnud. Toetuse andja esitab loa taotluse Euroopa Komisjonile peale eelnõu jõustumist.
Riigiabi ajutise raamistiku alusel saab toetuseid riigiabina eraldada kuni 31.12.2021.
2. peatükk
Nõuded taotlejale ja taotlusele ning toetuse taotlemine
Paragrahviga 4 kehtestatakse nõuded taotlejale.
Lõikes 1 kehtestatakse subjektide ring, kellele toetus on suunatud. Antud meetmest saavad
toetust juriidilised isikud ja riigiasutused, kelle tegutsemisvorm on kas:
1) avalik-õiguslik juriidiline isik;
2) riigi sihtasutus;
3) riigi osalusel asutatud sihtasutus;
4) valitsusasutuse hallatav riigiasutus.
Lõikes 2 täpsustatakse ja piiratakse avalik-õiguslikust juriidilisest isikust taotlejate ringi.
Avalik-õigusliku juriidilise isikuna tegutsev ülikool ei saa üldjuhul toetuse taotlejaks olla.
Sellest välistusest on üks erand. Avalik-õiguslik ülikool saab olla toetuse taotlejaks juhul, kui
tema struktuuriüksusena tegutseb muuseum muuseumiseaduse § 1 lõike 3 ja § 2 lõike 1
tähenduses ning üksnes selle struktuuriüksuse tegevuste lõikes.
Lõikega 3 kehtestatakse täpsustavad nõuded taotlejale.
Punktis 1 sätestatakse nõue, et taotleja kvalifitseerub toetusele siis, kui tema kohta käivas
seaduses, tema põhikirjas või põhimääruses sätestatud põhitegevus on täita ülesandeid
kultuuri (tegutsemine etendusasutusena, kultuuriajakirjanduse väljaandjana, muuseumina,
näitusasutusena) või huvitegevuse või spordi valdkonnas. See tähendab seda, et lisaks
juriidilise tegutsemise vormile on oluline taotleja põhitegevuse valdkond, mis eesmärgil ta on
moodustatud ja tegutseb.
Punkti 2 kohaselt saab toetust taotleja, kelle tegevus on eelnõu § 1 lõikes 1 toodud perioodil
oluliselt piiratud kehtestatud piirangute tõttu. See tähendab seda, et kas taotleja tegevus on
Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020. a korralduse nr 282 „COVID-19 haiguse leviku
tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ alusel alates 11. märtsist 2021 täielikult
peatatud, ehk teenuse osutamine on keelatud või on kehtestatud piirangutest ulatuslikult
mõjutanud. Nõue on seotud määruse § 5 punktis 4 sätestatud nõudega, mille kohaselt peab
taotleja esitama taotluses teabe seatud piirangute mõjust tema põhitegevusele.
Punktis 3 sätestatakse nõue, et taotlejale peab olema 2019. a majandustegevusest laekunud
tulu. Tulu hulka ei arvata saadud toetusi. See tähendab seda, et toetusmeetmest ei toetada
mitte tuluteenivaid kultuuri- ja spordivaldkonna isikuid/asutusi.
Punkti 4 kohaselt kontrollitakse, et taotleja suhtes ei ole välja kuulutatud pankrotti, ta ei ole
likvideerimisel ega sundlõpetamisel. Teavet pankroti, likvideerimise ja sundlõpetamise
menetluse kohta saab äriregistrist, samuti väljaandest Ametlikud Teadaanded.
Punktis 5 sätestatakse, et taotlejal ei tohi olla maksu- või maksevõlga riigile taotluse esitamise
seisuga või on need ajatatud. Kui taotlejal on maksu- ja maksevõlad, mis ei ole ajatatud, ei ole
6
nimetatud nõue täidetud. Maksu- ja maksevõla puudumisega arvestamise eesmärk on toetada
taotlejat, kellel ei ole tekkinud riigi ees rahalist võlga.
Punktis 6 sätestatakse, et taotlejal ei tohi olla äriregistrile majandusaasta aruande ega
maksudeklaratsioonide esitamise võlga kui see on kohane arvestades taotleja õiguslikku
vormi.
Punktis 7 sätestatakse, et toetust ei anta, kui taotlejale on tehtud tagasinõudmise otsus mõne
varasema toetuse raames ja tagasinõudmise otsuse kohaselt on tagasimaksmisele kuuluv
toetus tagasi maksmata. Silmas peetakse sellist olukorda, kus toetuse tagasimaksmiseks ette
nähtud tähtaeg on möödunud, sealhulgas ajatamisgraafiku alusel, kuid toetust ei ole ette
nähtud mahus tähtaja jooksul tagasi makstud. Nõude mõte ei ole kohustada tagasimaksmisele
kuuluvat toetust tagasi maksma enne tagasimakse tähtaega, vaid sellega ajendatakse
tagasimaksmisele kuuluvat toetust maksma tagasi tähtajaks.
Paragrahv 5 kehtestab üksikasjalikud nõuded taotlusele ehk milliseid andmeid ja dokumente
peab taotlus sisaldama.
Lõikes 1 määratakse, milliseid andmeid ja dokumente peab taotlus sisaldama.
Oluline on nende hulgast välja tuua, et taotleja peab kirjeldama, millist mõju omas tema
põhitegevusele COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse puhangust tingitud piirangud.
Taotleja peab esitama piirangute eelse kinnitatud 2021. a eelarve, kust nähtuvad tema kõik
tulud ja kulud, investeeringud ja muud kohustused võrdluses piirangute mõjusid arvestava
2021. a korrigeeritud eelarvega, sealhulgas toetusena Eesti Töötukassast või muust COVID-
19 toetusmeetmest saadud või planeeritavad toetused. Kui taotleja soovib teha
ümberkorraldusi, tuleb eelarves kajastada ka ümberkorralduse üldmaksumus ja kulud
tegevuste lõikes.
Eelarve juurde tuleb lisada seletuskiri, milles kirjeldatakse muutuseid tulude ja kulude
struktuuris, sealhulgas summaliselt, mis on hinnanguline tulude langus kitsalt piirangute
perioodil; kulude struktuuris ülevaade kokkuhoiu kohtadest ja muudest kulude muutustest,
sealhulgas mitte põhitegevusega seotud tegevustega kaasnevad kulud ja tulud. Samuti tuleb
seletuskirjas anda sisuline ülevaade tegevusplaani muutustest ja selle mõjust eelarvele ja
tegevuse jätkusuutlikkusele. Juhul kui taotleja taotleb toetust ümberkorralduse tegemiseks,
esitatakse seletuskirjas ka ümberkorralduse vajaduse põhjendus, tegevuste kirjeldus ja
ajakava, eesmärk ja oodatavad tulemused, ümberkorralduse mõju taotleja sissetulekutele ja
püsikuludele, ümberkorraldusest mõjutatud sihtrühma suurus, ülevaade meeskonnast ja
koostööpartneritest.
Lõikes 2 määratakse, et avalik-õiguslik ülikool, kui tema struktuuriüksusena tegutseb
muuseum, esitab andmed ja dokumendid üksnes struktuuriüksusena tegutseva muuseumi
kohta.
Paragrahviga 6 sätestatakse taotluse esitamise regulatsioon.
7
Lõike 1 kohaselt kinnitab taotlusvooru eelarve kultuuriminister. Toetuse taotlemine toimub
vooruliselt.
Lõike 2 kohaselt teavitab toetuse andja taotlusvooru avamisest, taotluste esitamise tähtajast ja
taotlusvooru eelarvest oma veebilehel vähemalt kolm kalendripäeva enne taotlusvooru
avamise päeva.
Lõigetes 3-5 sätestatakse, et taotlus tuleb esitada määruse § 6 lõike 2 kohaselt teatatud tähtaja
jooksul. Kõiki ühte taotlusvooru esitatud taotlusi menetletakse samal ajal. Tähtajaks esitatud
taotlus peab olema esitatud ettenähtud viisil ja vormil koos nõutud dokumentidega.
Taotlemine toimub Kultuuriministeeriumi toetuste taotlemise e-keskkonna kaudu.
Kui taotluse esitamisel esineb e-keskkonnas tehniline viga ja selle tõttu ei ole võimalik
taotlust tähtpäevaks esitada, loetakse taotlus siiski tähtpäevaks esitatuks, kui see on toetuse
andjale saadetud tehnilise vea likvideerimise järgsel tööpäeval.
3. peatükk
Kulude abikõlblikkus ja toetuse suurus
Paragrahviga 7 kehtestatakse kulude abikõlblikkuse reeglid.
Lõike 1 kohaselt on kulu abikõlblik kui ta põhjendatud, tekib abikõlblikkuse perioodil, on
tõendatud algdokumentidega ja tasutud toetuse saaja arvelduskontolt ning on selgelt
eristatavalt kirjendatud raamatupidamises ja vastab Eesti finantsaruandluse standardile. Lisaks
peab kulu olema kooskõlas nii Euroopa Liidu kui ka siseriikliku õigusega. Tegemist on kulu
abikõlblikuks lugemise üldpõhimõtetega.
Lõikes 2 kirjeldatakse, milliste tunnuste esinemisel loetakse kulu põhjendatuks. Kulu on
põhjendatud, kui kulu on sobiv, vajalik ja tõhus ette nähtud eesmärgi ja tulemuse
saavutamiseks. Toetuse andja hindab kulu realistlikkust ja põhjendatust esitatud eelarve ja
prognoosi alusel.
Näiteks on põhjendatud ka enne piirangute algust võetud kohustuste tagasimaksed
(pangalaenude, liisingute tagasimaksed, põhivara soetused), mille katteallikaks oli planeeritud
äriprotsessi või ärimudeli ümberkorraldamiseks, mis on seotud vajadusega ennetada COVID-
19 haiguse levikut ja/või tegutseda piirangute tingimustes.
Lõikega 3 kehtestatakse mitteabikõlblike kulude loend.
Paragrahviga 8 kehtestatakse meetme abikõlblikkuse periood.
2021. aasta lisaeelarve kehtib eelarveaastal ning seega võib vahendeid kasutada tekkepõhiselt
kuni 2021. aasta 31. detsembrini.
Paragrahviga 9 kehtestatakse toetuse suurus.
Lõikes 1 sätestatakse, et toetuse suurus ei saa olla suurem, kui taotleja esitatud eelarve tulude
ja kulude vahe.
8
Lõikes 2 sätestatakse, et toetuse suuruse vajadust hindab toetuse andja võttes selle
põhjendatuse hindamisel arvesse taotleja eelmise majandusaasta finantsseisu ning piirangute
mõju ulatust taotleja põhitegevusele. See hõlmab mõlemaid toetuse liike.
Lõikes 3 määratakse kriteeriumid, mille alusel hindab toetuse andja taotletud ümberkorralduse
põhjendatust ja vajalikkust.
Lõike 4 kohaselt leitakse toetuse summa taotleja kohta proportsionaalsuse põhimõttel
arvestades taotlejate põhjendatud maksimaalsed vajadused ning valdkonna eelarve vahe.
Taotlejate maksimaalset vajadust vähendatakse protsendimääras, mille võrra ületab
koguvajadus valdkondlikku eelarvet. Kui koguvajadus ületab valdkonnale mõeldud eelarvet
vähendatakse kõikide taotlejate maksimaalset vajadust võrdselt teatud protsendi võrra, kuni
taotlejatele eraldatav summa saab võrdseks valdkondliku eelarvega.
4. peatükk
Taotluse menetlemine ja toetuse maksmine
Paragrahviga 10 kehtestatakse taotluse menetlemise kord.
Lõikes 1 sätestatakse, et toetuse andja menetleb taotlust kuni 30 tööpäeva taotlusvooru
sulgemisest arvates. Haldusmenetluse seaduse § 41 järgi tuleb haldusorganil juhul, kui tal ei
ole võimalik haldusakti anda või toimingut sooritada ettenähtud aja jooksul, teha viivituseta
teatavaks tõenäoline aeg ning näidata tähtajast mittekinnipidamise põhjus.
Lõike 2 kohaselt jäetakse taotlus läbi vaatamata, kui seda ei ole tähtajaks esitatud või kui see
ei vasta määruse § 3 lõigetes 3 või 4 sätestatud tingimustele.
Lõike 3 kohaselt võib toetuse andja taotluse esitamise tähtaja ennistada. Tähtaega võib
ennistada toetuse andja omal initsiatiivil või taotleja taotlusel. Mõlemal juhul peab
ennistamiseks olema mõjuv põhjus. Millised on mõjuvad põhjused, mis võivad olla
menetlustähtaja ennistamise aluseks, on toetuse andja otsustada lähtudes iga konkreetse juhu
asjaoludest. Selliseks põhjuseks saab olla sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise
vahetult mõjutada ei saanud (liiklustakistus, elektrikatkestusi).
Taotluse esitamise tähtaja ennistamist piiravad asjaolud, kui ennistamine toob kaasa
taotlusvooru rahalise mahu ületamise ning määruse järgi peaks kõik toetused
proportsionaalselt ringi arvutama, ehk teiste taotlejate õigusi ei tohi ennistamisega riivata.
Lõigete 4 ja 5 kohaselt võib toetuse andja juhul, kui taotluse läbi vaatamise käigus selgub, et
taotlus ei ole piisavalt selge ja/või selles esinevad puudused, küsida taotlejalt selgitus,
arvamusi ja lisadokumente taotluses esitatud andmete kohta või nõuda taotluse täiendamist
või muutmist. Taotlejale edastatakse e-keskkonna kaudu vastavasisuline teade, milles on
kirjeldatud asjaolud, mis vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisateavet, ning
märgitud tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Toetuse andja võib taotleja kutsuda ka suulisele
arutelule selgituste ja arvamuste andmiseks ning taotleja seisukoha ärakuulamiseks.
Puuduste kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda taotlejale kuni viis tööpäeva, mil peatub
eelnõu § 8 lõikes 1 toodud taotluse menetlemise aeg. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse
puudusega seotud nõue täidetuks.
9
Toetuse andja jätab taotluse läbi vaatamata, kui taotleja ei ole eelnõu § 8 lõikes 5 sätestatud
tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud või kui puuduste kõrvaldamise raames esitatud lisateave
ei anna ikkagi alust lugeda nõuet täidetuks. Sellekohane teade edastatakse taotlejale e-
keskkonna kaudu kümne tööpäeva jooksul tähtaja saabumisest arvates.
Lõike 6 kohaselt saab toetuse andja tunnistada taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks ainult
juhul, kui on täidetud kõik eelnõu § 4 ja 5 sätestatud nõuded. Juhul kui taotleja ja/või taotluse
vastavuskontrolli tulemusena ilmneb puudus, mida ei ole võimalik kõrvalda või seda ei
kõrvaldata, tunnistab toetuse andja taotleja ja/või taotluse nõuetele mittevastavaks ning teeb
taotluse rahuldamata jätmise otsuse.
Paragrahvis 11 nähakse ette taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimused ja kord
ning üldised alused.
Lõikes 1 sätestatakse, kes teeb taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise otsuse.
Lõike 2 kohaselt rahuldatakse taotlus juhul, kui taotleja ja taotlus vastavad eelnõus nimetatud
nõuetele.
Lõike 3 kohaselt võib taotluse rahuldada osaliselt. Taotlus rahuldatakse osaliselt, kui selles
täies mahus rahuldamine ei ole põhjendatud. Taotlus tuleb osaliselt rahuldada ja juhul kui
taotleja taotleb riigiabi või vähese tähtsusega abi ning eelnõu §-s 9 toodud metoodika alusel
arvutatud toetussummat tuleb vähendada eelnõu § 3 lõigetes 3 või 4 toodud asjaolude tõttu.
Osalise rahuldamise korral on toetuse andjal kohustus taotleja ära kuulata. Kui taotleja ei ole
osalise rahuldamisega nõus, jäetakse taotlus rahuldamata. Taotlus võidakse osaliselt rahuldada
ka määruse § 9 lõikes 4 sätestatud toetussumma proportsionaalse vähendamise tõttu. Sel juhul
toetuse saaja nõusolekut ei küsita.
Lõigetes 4 ja 5 reguleeritakse taotluse tingimuslikku rahuldamist.
Lõike 6 kohaselt tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui taotleja ja/või taotlus ei vasta
kas või ühele eelnõus sätestatud nõudele, kui taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või
ähvardusega või muul õigusvastasel viisil, taotleja ei võimalda teha taotluse nõuetele
vastavuse kontrolli, toetuse arvestuslik suurus jääb alla toetuse miinimum summat või taotleja
ei ole nõus taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga.
Lõike 7 kohaselt saadetakse taotlejale tema kohta tehtud otsus e-keskkonna kaudu.
Paragrahviga 12 sätestatakse toetuse maksmise tingimused. Toetus makstakse toetuse
saajale ühes osas kümne tööpäeva jooksul taotluse rahuldamise otsuse tegemisest.
5. peatükk
Aruannete esitamine ja toetuse tagasinõudmine
Paragrahviga 13 kehtestatakse toetuse kasutamisega seotud aruande esitamise põhimõtted.
Lõikes 1 sätestatakse toetuse saajale aruande esitamise kohustus. Aruande esitab toetuse saaja
taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajal.
10
Lõigetes 2 ja 3 sätestatakse toetuse andjale aruande menetlustähtaeg ja täpsustatakse, et
aruanne tuleb toetuse andjale esitada e-keskkonna kaudu.
Lõikes 4 sätestatakse, millist infot peab toetuse saaja aruandes kajastama.
Paragrahviga 14 reguleeritakse toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist ja toetuse
tagasimaksmist nimetatud otsuse alusel. Toetust taotledes nõustub taotleja toetuse eraldamise
tingimustega, sealhulgas kohustusega maksta toetus tagasi, kui toetust on saadud
mitteabikõlbliku kulu katteks või muul toetuse tagasinõudmise aluse esinemisel.
Lõikes 1 sätestatakse, millal tehakse otsus toetuse tagasinõudmise kohta.
Lõike 2 kohaselt võib toetuse tagasinõudmise otsuse tegemise otsustamiseks ja
vormistamiseks jätta kolme aasta pikkuse varuaja ehk toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha
kolme aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse täitmise lõppemisest. Erisus on
ebaseadusliku, väärkasutatud või ühisturuga kokkusobimatu riigiabi korral. Sellisel juhul võib
toetuse tagasinõudmise otsuse teha kümne aasta jooksul pärast toetuse saajale toetuse
eraldamist. Ebaseaduslikuks riigiabiks loetakse nõukogu määruse (EL) nr 2015/1589, millega
kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108
kohaldamiseks (kodifitseeritud tekst) (ELT L 248, 24.09.2015, lk 9–29), artikli 1 punktis f
nimetatud abi. Riigiabi väärkasutamiseks loetakse nõukogu määruse (EL) nr 2015/1589 artikli
1 punktis g sätestatut. Ebaseaduslik riigiabi on uus abi, mis ei ole eraldatud kooskõlas riigiabi
reeglitega. Väärkasutatud abi on abi, mida ei ole kasutatud kooskõlas toetuse andmise
tingimuste ja taotluse rahuldamise otsusega.
Lõike 3 kohaselt tuleb toetus tagastada toetuse tagasinõudmise otsuse kehtima hakkamise
päevast arvestades 60 kalendripäeva jooksul. Toetuse tagasinõudmise otsus kui haldusakt
hakkab haldusmenetluse seaduse § 61 lõike 1 järgi kehtima alates selle kättetoimetamisest
koostoimes haldusmenetluse seaduse § 62 lõike 2 punktiga 2, mille kohaselt tuleb haldusakt
teha menetlusosalisele kättetoimetamisega teatavaks, kui varasem haldusakt tunnistatakse
kehtetuks või seda muudetakse.
Enne toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist tuleb anda toetuse saajale võimalus asjaolusid
selgitada ehk ta haldusmenetluse seaduse kohaselt ära kuulata. Sellega tagatakse, et toetuse
saaja on tema suhtes käimas olevast menetlusest teadlik ning ta on saanud otsustamisel teada
olevaid asjaolusid selgitada ja toetuse andja on saanud neid otsuse tegemisel arvesse võtta.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Eelnõus on viidatud õigusaktidele, millest tuleb
riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmisel lähtuda.
4. Eelnõu mõju
Eelnõu peamine eesmärk on vähendada COVID-19 viiruse leviku pidurdamiseks seatud
piirangute mõju. Toetuse eesmärgiks on leevendada piirangute mõju nendes kultuuri- ja
spordivaldkonna isikutes/asutustes, kelle tegevus on seetõttu peatunud või oluliselt piiratud.
Peamine mõju ilmneb nende põhitegevuse jätkusuutlikkuse tagamises. Mõju muudele
valdkondadele ega ebasoovitavaid mõjusid ei kaasne.
11
5. Eelnõu rakendamiseks vajalikud kulutused
Eelnõu rakendamisega kaasnevad kulud on 6 500 000 eurot. Rakendamiseks vajalikud
vahendid eraldatakse toetuse andjale riigi 2021. a lisaeelarvega. Eelnõu rakendamisega seotud
eeldatavad tulud avalduvad toetuse saaja majandustulemustes ja jätkusuutlikkuses.
6. Eelnõu rakendamine ja jõustumine
Eelnõu jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu on heakskiidetud Vabariigi Valitsuse 29.04.2021. a istungil.
12