Kiri

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2020 aruandeaasta lõpp: 31.12.2020 sihtasutuse nimi: Sihtasutus Eesti Tervishoiu Muuseum registrikood: 90012573 tänava/talu nimi, Lai tn 30 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10133 telefon: +372 6411732, +372 5107889 faks: +372 6411886 e-posti aadress: [email protected] veebilehe aadress: www.tervishoiumuuseum.ee Sihtasutus Eesti Tervishoiu Muuseum 2020. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 6 Bilanss 6 Tulemiaruanne 7 Rahavoogude aruanne 8 Netovara muutuste aruanne 9 Raamatupidamise aastaaruande lisad 10 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 10 Lisa 2 Raha 12 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 12 Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 13 Lisa 5 Materiaalsed põhivarad 13 Lisa 6 Võlad ja ettemaksed 14 Lisa 7 Võlad töövõtjatele 14 Lisa 8 Annetused ja toetused 15 Lisa 9 Tulu ettevõtlusest 15 Lisa 10 Mitmesugused tegevuskulud 16 Lisa 11 Tööjõukulud 16 Lisa 12 Seotud osapooled 16 Lisa 13 Sündmused pärast aruandekuupäeva 17 Aruande allkirjad 18 Vandeaudiitori aruanne 19 2 SA EESTI TERVISHOIU MUUSEUM TEGEVUSARUANNE 2020 Sihtasutus Eesti Tervishoiu Muuseum asutati 10. detsembril 2013. aastal Kultuuriministeeriumi ja Tallinna Tehnikaülikooli poolt. Muuseumi missioon on avada inimeseks olemise ilu, võlu ja valu, et Eesti inimene oleks tervem ja õnnelikum. Läbi esemete ning lugude luua seoseid tervishoiu mineviku, oleviku ja tuleviku vahel. Vanalinnas asuv muuseum on elamuslik meelelahutus- ja õpikeskkond läbi mille aitame inimestel teha teadlikke tervisealaseid valikuid oma heaolu parandamiseks. Peale muuseumi renoveerimist ja taasavamist 2014. aastal on muuseumi külastanud üle 267 200 inimese (külastuse). 2020. aasta lõpu seisuga töötas muuseumis täistööajale taandatuna 16 töötajat. 2020. aastat jääb enim iseloomustama ülemaailmne koroonaviiruse (Covid-19) levik. Muuseumi jaoks oli see keeruline aasta. Lisaks koroonakriisist tulenevale teadmatusele valitses segadus ja teadmatus ka selles osas, kas muuseum peab tagastama ministeeriumile osaliselt RKASi sihtotstarbelise toetuse sisendkäibemaksu, mis on märkimisväärne osa muuseumi eelarvest. Koroonakriis on maailmas endiselt aktuaalne ning jääb muuseumi tegevust mõjutama kindlasti ka lähiajal. Enneolematu situatsiooni tõttu kehtestati 13.03.2020 Eestis eriolukord ning muude asutuste kõrval sulgesid külastajatele paariks kuuks uksed ka kõik muuseumid. Teine Tallinna muuseumide sulgemine toimus 28.12.2020-17.01.2021. Lisaks on toimumas kolmas muuseumide laussulgemine alates 11.03.2021. 2019. aasta lõpus kinnitati muuseumi uus arengukava. Kui 2019. aasta oli arengusuundade ja plaanide seadmise aasta, siis 2020. oli planeeritud plaanide elluviimiseks. Kuid tulenevalt koroonakriisist, kujunes peateemaks muuseumitöö stabiilsuse ja positiivse õhkkonna säilitamine. Kevadel, olles täielikus teadmatuses tuleviku osas, vaadati üle aasta tegevuskava ja eelarve. Osad tegevused peatati (nt vahenäitus), osad lükati edasi, leiti erinevaid kokkuhoiuvõimalusi (täitmata jäi neli sel momendil vakantset ametikohta) ning koostati kokkuhoiueelarve. Tulenevalt liikumispiirangutest jäid küll külastajate- ja müügitulunumbrid enam kui poole võrra planeeritust väiksemaks, kuid teenuste arendustööga, õnnenäituse ettevalmistustega ja organisatsiooni arendamisega liikusime väga jõudsalt edasi. Muuseum taotles edukalt tööjõukulude toetust Töötukassalt ning kriisiabi Kultuuriministeeriumilt. 2020. aasta jooksul külastas Eesti Tervishoiu Muuseumit 21 970 külastajat. Pool külastajaskonnast tuli muuseumisse grupiviisiliselt, pool nö eraviisiliselt. Kõige rohkem käib muuseumis õpilasi – üle 40% külastajatest, täispileti ostab 16% külastajatest, tasuta külastab muuseumi 25% külastajatest (kuni 8-aastased lapsed, gruppi saatvad õpetajad, jt). Muuseum on jätkuvalt väga tugev tegija muuseumihariduse vallas. Seda näitab kooligruppide külastatavus, samuti õpetajate poolt antud soovitusindeks, mis 2020/2021 õppeaasta esimeses pooles oli 9,3 palli 10st. 2020. aastal osales muuseumitundides ja -tuuridel kokku 10 710 inimest. Viisime aasta jooksul läbi 543 muuseumitundi ning 74 muuseumituuri. Lastegruppe käis 152 erinevast koolist ja 57 lasteaiast. Kõige populaarsemad on murdeiga tutvustavad tunnid, seejärel tervisliku toitumise tund „Söö terviseks“. 2020. aasta augustikuu lõpuni oli majas eksponeeritud omaloodud bakteriteemaline näitus „Mina, superorganism. Mikroobid meie sees ja ümber“. 2021. aasta algusest rändab näitus edasi TalTechi ning seejärel Tartu Loodusmajja. Terve aasta on käinud plaanipärased ettevalmistused järgmise näitusega, mis on vaimse tervise teemal ja kannab pealkirja „Palju õnne!?“. Näituse pearahastajaks on Haigekassa. Näituse avamine oli algselt planeeritud 2021. aasta märtsikuusse, kuid seoses muuseumide kinni olemisega, saame selle külastajatele avada niipea, kui muuseumid lahti tehakse. Muuseumi arengukavas määratletud arengusuundade lõikes väärivad äramärkimist järgmised tulemused: Eesti Tervisemuuseum on laiemalt tuntud - muuseumi visuaalne identiteet (CVI) kaasajastati, muudeti muuseumi kaubamärgina kasutatav nimi: Eesti Tervishoiu Muuseumist sai Eesti Tervisemuuseum, valmis uus koduleht. Aasta lõpus esitati turundusteemaline taotlusprojekt muuseumikiirendisse, mille vastus ning potentsiaalne tegevus jäid 2021. aastasse. Aasta lõpus alustati muuseumi taskuhäälinguga “Sünaps”, millest tänaseks on kujunenud märkimisväärne edulugu muuseumimaastikul. Tänaseks on avaldatud juba 17 episoodi. Avameelse õpikeskkonna arendamisel viidi aasta lõpul muuseumikiirendi toel läbi uuringud lastega perede ja erivajadustega inimeste ligipääsetavuse osas, töötajatele disainmõtlemise töötoad. Uuendati õppeklassi sisustus ja seeläbi parandati selle kasutusmugavust. Kõik muuseumi loodud digiõppematejalid koondati ühisele veebiplatvormile ja jagati õpetajatele, eesmärgiga toetada distantsõpet. Loodi esimesed digimuuseumitunnid. Muuseumi kui organisatsiooni arendamisel toimus struktuurimuudatusi, tegevuskavade ja eelarvete koostamine viidi tiimijuhtide tasandile, kassasüsteemi vahetati, tööruumid kaasajastati ja osa töökohti paigutati hoones füüsiliselt ümber. Peresõbraliku tööandja programmi raames koostati ja rakendati ulatuslik tegevusmeetmestik, tiimile viidi läbi meeskonnakoolitus ja DISC-koolitus. 2020. aastast liitus muuseum RTK poolt pakutava raamatupidamise ning personaliarvestuse teenusega, võeti kasutusele ka riigitöötaja portaal. Ajaliselt on sellesse majandusaastasse sattunud suur töötajate liikumine. Lühikese aja jooksul suure hulga uute inimeste tööletulek on muuseumi jaoks kahtlemata väljakutse. Muuseumis alustati CAF-metoodika (kvaliteedijuhtimine) alusel enesehindamist. CAF välishindamine ja valmiv kvaliteedijuhtimise analüüs jäävad 2021. aastasse. 2020. aasta investeeringu (25 000€) tulemusena on uuendatud muuseumi kontorimööbel (töölauad, kapid, riiulid, nõupidamislaud, mõned ekraanid) ja õppeklassi sisustus (toolid, lauad, seinakapp, valgustus, ekraanid+projektorid). 2021. aastal on investeeringuks planeeritud 30 000€, mille eest uuendatakse osaliselt amortiseerunud püsinäitust, parendatakse ligipääsetavust ja külastajakogemust. Finantssuhtarvude lähteandmed: Aasta 2019.a. 2020.a. Käibevara 411 572 612 228 Lühiajalised kohustised 68 732 181 230 Netovara 864 165 955 524 Aktiva 932 896 1 136 754 Müügitulu 232 549 100 690 Tulem 58 012 91 360 Finantssuhtarvud Aasta 2019.a. 2020.a. Tulemi marginaal ( tulem/müügitulu) 0,25 0,91 Netovara puhastootulus ( tulem/netovara) 0,07 0,10 Lühiajaliste kohustiste kattekordaja (käibevara/lühiajalised kohustised) 5,99 3,38 Netovara määr (netovara/aktiva) 0,93 0,84 Kadri Rannala Juhatuse liige 31.03.2021 Sihtasutus Eesti Tervishoiu Muuseum 2020. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) 31.12.2020 31.12.2019 Lisa nr Varad Käibevarad Raha 539 499 397 819 2 Nõuded ja ettemaksed 72 729 13 753 3,4 Kokku käibevarad 612 228 411 572 Põhivarad Materiaalsed põhivarad 524 526 521 324 5 Kokku põhivarad 524 526 521 324 Kokku varad 1 136 754 932 896 Kohustised ja netovara Kohustised Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 181 230 68 732 6,7 Kokku lühiajalised kohustised 181 230 68 732 Kokku kohustised 181 230 68 732 Netovara Sihtkapital/Osakapital nimiväärtuses 447 007 447 007 Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 417 157 359 145 Aruandeaasta tulem 91 360 58 012 Kokku netovara 955 524 864 164 Kokku kohustised ja netovara 1 136 754 932 896 6 Sihtasutus Eesti Tervishoiu Muuseum 2020. a. majandusaasta aruanne Tulemiaruanne (eurodes) 2020 2019 Lisa nr Tulud Annetused ja toetused 978 753 811 129 8 Tulu ettevõtlusest 100 690 232 549 9 Kokku tulud 1 079 443 1 043 678 Kulud Mitmesugused tegevuskulud -482 657 -467 249 10 Tööjõukulud -455 056 -459 696 11 Põhivarade kulum ja väärtuse langus -50 370 -59 222 5 Kokku kulud -988 083 -986 167 Põhitegevuse tulem 91 360 57 511 Intressitulud 0 501 Aruandeaasta tulem 91 360 58 012 7 Sihtasutus Eesti Tervishoiu Muuseum 2020. a. majandusaasta aruanne Rahavoogude aruanne (eurodes) 2020 2019 Lisa nr Rahavood põhitegevusest Laekunud annetused ja toetused 966 269 811 129 Laekumised kaupade müügist ja teenuste osutamisest 107 388 292 810 Väljamaksed tarnijatele kaupade ja teenuste eest -468 711 -621 044 Väljamaksed töötajatele -450 791 -403 069 Laekumised sihtotstarbelistest tasudest, annetustest, 0 -3 000 toetustest Kokku rahavood põhitegevusest 154 155 76 826 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade -40 975 0 soetamisel Laekumised sihtotstarbelistest tasudest, annetustest, 28 500 0 toetustest Laekunud intressid 0 501 Kokku rahavood investeerimistegevusest -12 475 501 Kokku rahavood 141 680 77 327 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 397 819 320 492 2 Raha ja raha ekvivalentide muutus 141 680 77 327 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 539 499 397 819 2 8 Sihtasutus Eesti Tervishoiu Muuseum 2020. a. majandusaasta aruanne Netovara muutuste aruanne (eurodes) Kokku netovara Sihtkapital/ Osakapital Akumuleeritud tulem nimiväärtuses/ Reservkapital 31.12.2018 447 007 359 145 806 152 Korrigeeritud saldo 447 007 359 145 806 152 31.12.2018 Aruandeaasta tulem 0 58 012 58 012 31.12.2019 447 007 417 157 864 164 Korrigeeritud saldo 447 007 417 157 864 164 31.12.2019 Aruandeaasta tulem 0 91 360 91 360 31.12.2020 447 007 508 517 955 524 9 Sihtasutus Eesti Tervishoiu Muuseum 2020. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon SA Eesti Tervishoiu Muuseum 2020.aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Eesti finantsaruandluse standardi põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid ning Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendis sätestatud nõuded. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes. Kasumiaruande koostamisel on lähtutud Raamatupidamistoimkonna juhendi (RTJ ) nr 14 esitatud skeemist 1. Rahavoogude aruanne on koostatud kasutades otsest meetodit. Raha Raha ja rahalähenditena kajastatakse bilansis ja rahavoogude aruandes sularahakassas ning Riigikassas olevat raha jääki. Kõik rahalised vahendid on kajastatud eurodes. Nõuded ja ettemaksed Nõudeid kajastatakse bilansis nõudeõiguse tekkimise momendil ja hinnatakse lähtuvalt tõenäoliselt laekuvatest summadest. Hindamisel vaadeldakse igat arvet eraldi. Nõude hindamisel võetakse arvesse nii aruandekuupäevaks teadaolevaid kui ka aruandekuupäeva järgseid kuni aruande koostamiseni selgunud asjaolusid, mis võivad mõjutada nõude laekumise tõenäosust. Ebatõenäoliselt laekuvad ostjate arved hinnatakse maksetähtaja ületamise järgi: (a) 90-100 päeva võrra maksetähtaja ületanud nõuded hinnatakse alla 50% ulatuses; (b) üle 180 päeva võrra maksetähtaega ületanud nõuded hinnatakse 100% ulatuses alla. Varud Varudena kajastatakse müügi eesmärgil soetatud kaupu. Varude üle peetakse arvestust bilansiväliselt kassa- ja laosüsteemis BUUM. Varude soetusmaksumuse arvestuspõhimõtted Varud võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja muudest soetamisega seotud otsestest kuludest. Varude arvestuses kasutatakse FIFO meetodit. Varude realiseerimist kajastatakse nende soetamise järjekorras. Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid hinnangulise kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja soetusmaksumuses alates 5000 eurot. Põhivara soetusmaksumusse võetakse arvele kulutused, mis on vajalikud selle viimiseks tööseisukorda ja -asukohta (vara soetusmaksumus, kulutused transpordile, paigaldamisele). Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Kulumi norm määratakse igale põhivaraobjektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Materiaalse põhivara objektide soetusmaksumus amortiseeritakse kuluks nende hinnangulise kasuliku eluea jooksul. Kulumit arvetatakse igakuiselt. Üldjuhul lähtutakse järgmistest vahemikest: Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates) Põhivara grupi nimi Kasulik eluiga Muu amortiseeruv põhivara 5-20 a Kunstiväärtused ei amortiseerita 10 Sihtasutus Eesti Tervishoiu Muuseum 2020. a. majandusaasta aruanne Näitus vastavalt kasutuseale Annetused ja toetused Toetused ja annetused jagunevad tegevustoetusteks ja sihtotstarbelisteks toetusteks ehk sihtfinantseerimiseks. Sihtfinantseerimine võib olla antud tegevuskuludeks ja põhivara soetuseks. Sihtfinantseerimisena kajastatakse projektipõhiselt saadud toetusi, mida iseloomustab kindel eesmärk koos näitajatega, mille alusel eesmärgi täitmist mõõdetakse, ajakava ja rahaline eelarve. Toetuse andja või vahendaja nõuab projekti kohta detailset aruandlust koos kulutuste kohta andmete esitamisega ning raha ülejääk nõutakse projekti lõppedes saajalt tagasi. Toetust loetakse põhivara sihtfinantseerimiseks, kui selle kasutamise põhitingimuseks on kindlaksmääratud põhivara ost, ehitamine või muul viisil soetamine. Sihtfinantseerimist põhivara soetamiseks kajastatakse materiaalse või immateriaalse varana ja tuluna põhivara sihtfinantseerimisest samas perioodis, mil tehti kulutused. Sihtotstarbelised annetused ja toetused kajastatakse tuluna perioodis, mil leiavad aset kulutused, mille kompenseerimiseks annetused ja toetused on mõeldud. Juhul, kui sihtfinantseerimine on küll laekunud, kuid selle kasutamisega seotud tingimused on veel täitmata või kulutusi pole tehtud, kajastatakse saadud vahendeid sihtfinantseerimise ettemaksena ehk kasutamata sihtfinantseeringuna. Tegevustoetused on toetused, mida toetuse saaja võib suuremal määral kasutada oma äranägemisel, sh kas tegevuskulude või investeeringute soetamiseks. Toetusega võib kaasneda aruandlus tehtud kulutuste kohta, kuid see võib ka puududa. Eelarveaasta lõpuks järelejäänud raha võib nõuda tagasi, kuid sageli jäetakse see saajale järgmise perioodi kulutuste katteks. Siin kajastatakse mitmesuguseid toetusi, mille korral on määratletud küll eesmärk, kuid mille kasutamise otstarve ei ole täpselt määratud. Avaliku sektori sisese sihtfinantseerimise korral lepitakse kajastamise viisis eelnevalt omavahel kokku. Toetuse andjaga lepitakse kokku toetuse liik ning kannete tegemisel kasutatavad kontod ja tekkepõhised kuupäevad. Tulud Tulud arvestatakse realiseerimismomendil või lepingus fikseeritud perioodi(de) kohta. Tulu kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses. Õiglane väärtus on summa, mille eest on võimalik vahetada vara teadlike, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus. Tulu kajastatakse siis, kui sihtasutusel tekib summale nõudeõigus. Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui: (a) olulised omandiga seonduvad riskid ja hüved on läinud üle müüjalt ostjale; (b) müüjal ei ole jätkuvalt niisugust haldamise vastutust, mida seostatakse omandiga ning puudub kontroll kauba või toote üle; (c) tulu müügitehingut saab usaldusväärselt mõõta; (d) tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline; (e) tehinguga seotud kulutusi on võimalik usaldusväärselt hinnata. Kulud Tegevuskuludena kajastatakse sihtasutuse tegevusega seotud kulusid. Kuludesse kantakse kõik aruandeperioodil tehtud kulud, sealhulgas perioodilised kulud. Kulud kajastatakse tekkepõhise arvestusprintsiibi alusel. Kulude kajastamisel lähtutakse tulude-kulude vastavuse printsiibist. Kulusid kajastatakse samal perioodil kui nendega seotud tulusid. Sihtasutuse tegevuskulude on jaotatud tööjõukuludeks, majanduskuludeks, põhivara kulumiks ja muudeks kuludeks. Seotud osapooled Seotud osapoolena käsitletakse tegev- ja kõrgema juhtkonda, tegev- ja kõrgema juhtkonna pereliikmeid ning nendega seotud äriühinguid. Osapooled on seotud juhul, kui üks osapool omab kas kontrolli teise osapoole üle või olulist mõju teise osapoole ärilistele otsustele. 11 Sihtasutus Eesti Tervishoiu Muuseum 2020. a. majandusaasta aruanne Lisa 2 Raha (eurodes) 31.12.2020 31.12.2019 Sularaha kassas 834 6 199 Arvelduskontod 538 665 391 620 Kokku raha 539 499 397 819 Sihtasutusel iseseisvat pangakontot kommertspankades ei ole. Arvelduskontona kajastub aruandes Riigikassa konto. Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2020 12 kuu jooksul Lisa nr Nõuded ostjate vastu 2 938 2 938 Ostjatelt laekumata 2 938 2 938 arved Maksude ettemaksed ja 68 989 68 989 4 tagasinõuded Ettemaksed 802 802 Tulevaste perioodide 802 802 kulud Kokku nõuded ja 72 729 72 729 ettemaksed 31.12.2019 12 kuu jooksul Lisa nr Nõuded ostjate vastu 4 513 4 513 Ostjatelt laekumata 4 513 4 513 arved Maksude ettemaksed ja 2 259 2 259 4 tagasinõuded Muud nõuded 1 780 1 780 Viitlaekumised 1 780 1 780 Ettemaksed 5 201 5 201 Tulevaste perioodide 4 892 4 892 kulud Muud makstud 309 309 ettemaksed Kokku nõuded ja 13 753 13 753 ettemaksed 12 Sihtasutus Eesti Tervishoiu Muuseum 2020. a. majandusaasta aruanne Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (eurodes) 31.12.2020 31.12.2019 Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg Ettevõtte tulumaks 394 208 Käibemaks 22 601 695 Üksikisiku tulumaks 8 040 8 740 Sotsiaalmaks 14 836 15 414 Kohustuslik kogumispension 763 804 Töötuskindlustusmaksed 954 964 Ettemaksukonto jääk 46 388 2 259 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 68 989 24 987 2 259 26 825 Lisa 5 Materiaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Muud materiaalsed Lõpetamata põhivarad projektid 31.12.2018 Soetusmaksumus 694 871 0 694 871 Akumuleeritud kulum -160 182 0 -160 182 Jääkmaksumus 534 689 0 534 689 Ostud ja parendused 45 857 0 45 857 Amortisatsioonikulu -48 437 0 -48 437 Allahindlused väärtuse languse -10 785 0 -10 785 tõttu 31.12.2019 Soetusmaksumus 721 721 0 721 721 Akumuleeritud kulum -200 397 0 -200 397 Jääkmaksumus 521 324 0 521 324 Ostud ja parendused 0 53 572 53 572 Amortisatsioonikulu -50 370 0 -50 370 Ümberliigitamised 23 826 -23 826 0 31.12.2020 Soetusmaksumus 745 547 29 746 775 293 Akumuleeritud kulum -250 767 0 -250 767 Jääkmaksumus 494 780 29 746 524 526 13 Sihtasutus Eesti Tervishoiu Muuseum 2020. a. majandusaasta aruanne Lisa 6 Võlad ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2020 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 54 136 54 136 Võlad töövõtjatele 13 366 13 366 7 Maksuvõlad 24 987 24 987 4 Muud võlad 2 552 2 552 Muud viitvõlad 2 552 2 552 Saadud ettemaksed 86 189 86 189 Tulevaste perioodide tulud 86 189 86 189 Kokku võlad ja ettemaksed 181 230 181 230 31.12.2019 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 10 327 10 327 Võlad töövõtjatele 3 525 3 525 7 Maksuvõlad 26 825 26 825 4 Saadud ettemaksed 28 055 28 055 Tulevaste perioodide tulud 28 055 28 055 Kokku võlad ja ettemaksed 68 732 68 732 Lisa 7 Võlad töövõtjatele (eurodes) 31.12.2020 31.12.2019 Töötasude kohustis 2 271 0 Puhkusetasude kohustis 8 863 3 307 Võlad töövõtjatele majanduskulude eest 716 218 Deklareerimata tööjõumaksud 1 516 0 Kokku võlad töövõtjatele 13 366 3 525 14 Sihtasutus Eesti Tervishoiu Muuseum 2020. a. majandusaasta aruanne Lisa 8 Annetused ja toetused (eurodes) 2020 2019 Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 886 480 811 129 Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks 28 500 0 Mittesihtotsatarbelised annetused ja toetused 63 773 0 Kokku annetused ja toetused 978 753 811 129 sh eraldis riigieelarvest 886 480 800 761 sh muud toetajad 7 558 440 sh Kultuurkapital 1 000 5 740 sh Eesti Teadusagentuur 19 223 4 188 sh Eesti Haigekassa 13 809 0 sh Muinsuskaitseamet 11 685 0 sh Eesti Töötukassa 38 998 0 Lisa 9 Tulu ettevõtlusest (eurodes) 2020 2019 Tulud piletimüügist 44 086 99 063 Tulud meenete müügist 7 670 16 102 Tulud haridusprogrammidest 32 679 80 253 Muud majandustegevuse tulud 16 255 37 131 Kokku tulu ettevõtlusest 100 690 232 549 Muud tulud majandustegevusest on peamiselt ruumide kasutamine ürituste läbiviimiseks ja giidituurid muuseumis. 15 Sihtasutus Eesti Tervishoiu Muuseum 2020. a. majandusaasta aruanne Lisa 10 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes) 2020 2019 Üür ja rent -260 609 -296 564 Energia -17 972 -24 182 Elektrienergia -8 327 -9 503 Soojusenergia -9 645 -14 679 Mitmesugused bürookulud -14 847 -25 774 Lähetuskulud -7 552 -16 159 Koolituskulud -9 524 -3 762 Kulu ebatõenäoliselt laekuvatest nõuetest 0 -401 Ürituste ja näitustega seotud kulud -31 932 -25 215 Museaalidega seotud kulud -677 -3 623 Infotehnoloogia kulud -17 520 -17 578 Inventari kulud -3 820 -5 952 Muud kommunaalteenused -88 686 -33 316 Tervise edendamise kulud -5 385 -5 844 Info- ja PR teenused -24 133 -8 579 Muud 0 -300 Kokku mitmesugused tegevuskulud -482 657 -467 249 Bilansivälised kohustised rendi ja üüri eest Riigi Kinnisvara ASile on summas 843 210 eurot, sellest aastatel 2021-2022 on kohustis aastas 306 622 eurot ning 2023. aastal 229 966 eurot. Lisa 11 Tööjõukulud (eurodes) 2020 2019 Palgakulu -335 603 -340 873 Sotsiaalmaksud -112 769 -114 578 Erisoodustused -6 684 -4 245 Kokku tööjõukulud -455 056 -459 696 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 16 16 Täistööajale taandatult oli muuseumis töötajaid ametikohtade gruppide lõikes järgmiselt: 1 juhatuse liige, 12 tippspetsialisti, 2 keskastme spetsialisti ja 1 nooremspetsialisti. Lisa 12 Seotud osapooled (eurodes) Saldod seotud osapooltega rühmade lõikes 16 Sihtasutus Eesti Tervishoiu Muuseum 2020. a. majandusaasta aruanne Kaupade ja teenuste ostud ja müügid 2019 Kaupade ja teenuste ostud Tegev- ja kõrgem juhtkond ning olulise osalusega eraisikust omanikud ning 582 nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 2020 2019 Arvestatud tasu 41 020 39 860 Lähetuskulud 1 168 2 709 Muud kulud 201 266 Isikliku sõiduautokompensatsioon 1 058 404 Sihtasutuse on asutanud Kultuuriministeerium ja Tallinna Tehnikaülikool. Nõukogu on neljaliikmeline ja juhatus üheliikmeline. Juhatuse liikmetele arvestatud tasud kokku 2020.aastal oli 31 200 eurot, boonuseid 2 600 eurot ja arvestatud puhkuse reserv 1 550 eurot. Juhatuse liikmele kompenseeriti 2020. aastal muid peamiselt majanduskuludega seotud kulusid, kokku summas 201 eurot. Nõukogule arvestatud tasud kokku 2020. aastal olid 5 670 eurot. Tehinguid seotud osapooltega 2020.a. ei tehtud. Lisa 13 Sündmused pärast aruandekuupäeva Seose valitsuste korraldustega on muuseum sel aastal juba kaks korda suletud: 28.12.2020 kuni 17.01.2021 ja alates 13.03.2021. Omatulu vähenemise tõttu vaatame üle tegevuskava ja eelarve ning taotleme kriisitoetuseid. 17  SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE Sihtasutus Eesti Tervishoiu Muuseum nõukogule Arvamus Oleme auditeerinud Sihtasutus Eesti Tervishoiu Muuseum (ettevõte) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2020 ning tulemiaruannet, rahavoogude aruannet ja netovara muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet. Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt ettevõtte finantsseisundit seisuga 31.12.2020 ning sellel kuupäeval lõppenud aasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme ettevõttest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sh sõltumatuse standardid), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt nendele nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele. Muu informatsioon Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon oluliselt lahkneb raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas ettevõtte likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad ettevõtte raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist: - teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist; - omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks ettevõtte sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; - hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust; - teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust ettevõtte suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana; - hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus. /digitaalselt allkirjastatud/ Merike Kiisk Vandeaudiitori number 117 AMC Audit OÜ Audiitorettevõtja tegevusloa number 34 Priisle tee 8-62, Tallinn, Harju maakond, 13914 07.04.2021