Kiri

ASUTAJAÕIGUSTE TEOSTAMISE ARUANNE SA Eesti Kontsert 2020. aasta märksõna on mõistagi eriolukord – ootamatu ja erandlik nii maailma kui ka Eesti kultuurielus. 2020. aasta aastaraamat ei peegelda pelgalt tehtud tööd ning selle tõhusust, vaid aitab ka hinnata valdava osa aastast kestnud eriolukorra mõjusid. 13. märtsil 2020 kehtestas Eesti valitsus COVID-19 pandeemia tõttu eriolukorra, mille ajal oli Eesti Kontsert sunnitud peatama oma majandustegevuse. Kuni 30. juunini 2020 ei toimunud kontserte ega muid üritusi ja polnud võimalik rentida kontserdisaale. Tekkinud eriolukorra tõttu kaotas Eesti Kontsert igasuguse võimaluse teenida tulu: 2020. aastal jäi teenimata 1 668 491€ omatulu. Juulis-augustis alustasime tagasihoidlikult taas kontsertide korraldamist, kuid plaanitust oluliselt väiksemas mahus, kohanedes kehtestatud piirangutega ning rõhutades kontserdikülastajale vajadust käituda ettevaatlikult. Ära jäid suvised suurüritused ja festivalid (Jõhvi balletifestival, Haapsalu Tšaikovski festival, Pärnu ooperipäevad, Saaremaa ooperipäevad), korraldasime üksikuid vabaõhuüritusi, pakkusime eriprogramme ja kammerkontserte. Kohe sügishooaja alguses sai selgeks, et reisipiirangute tõttu ei ole võimalik korraldada väliskollektiivide esinemisi ega ka eesti muusika ja muusikute eksporti. Selleks et muusikaelu lõplikult ei katkeks, pakkusime rohkem esinemisvõimalusi kodumaistele muusikutele. Eriolukorra ajal ära jäänud kontserdid ning vajadus kontserdihooaeg ümber korraldada suurendasid oluliselt halduskoormust – suur hulk pileteid tuli asendada või osta tagasi. Samal ajal suutsime jooksvalt muuta saaliasetusi, järgides muutuvaid piirangunõudeid, ning hajutada istekohti, nii et viiruse leviku tingimustes oleks tagatud publiku, aga ka oma tööd armastavate kutseliste muusikute ning meie oma töötajate turvalisus. Et omatulul on Eesti Kontserdi eelarves märkimisväärne roll – see moodustab ligikaudu 40% eelarvest –, tingis eriolukord vajaduse reageerida väga kiiresti ja korraldada ümber organisatsiooni kõikide üksuste töö. Muusikaosakonnal tuli väga operatiivselt üle vaadata pikka aega ette plaanitud kontserdid, tühistada kokkulepped ja lepingud, muuta juba kinnitatud hooajaplaane ning leida koostöös välispartneritega parimad lahendused kõigi kriisis kannatavate osapoolte jaoks. Uueks paratamatuks praktikaks sai ka müüdud piletite hulgaline tagasiost. See eeldas käibevõimekust ning juba laekunud omatulu tagasikandeid. Selles olukorras tajusime erakordselt teravalt, kui oluline on koguda reserve – varasem kasinuspoliitika osutus 2020. aastal sihtasutuse jaoks võtmetähtsusega mõjutajaks. Saime 2019. aastal kogunenud reservi arvelt katta rahaliselt esimese poolaasta ning suutsime nii tagada organisatsiooni järjepideva toimimise. Kestliku majandamise tagamiseks analüüsisime kiirelt kulustruktuuri ning külmutasime kõik kulud, mis polnud vältimatult vajalikud ning mida oli võimalik edasi lükata. Kuna üleüldine teadmatus oli suur ning eriolukorra tegelikku kestust võis vaid oletada, oli muretsemiseks põhjust küllaga. Olime otsustamisel pigem konservatiivsed ning mõõdukalt pessimistlikud. Samas nägime kujunenud olukorras enesearenduse võimalusi, kuidas õppida ja kiirelt kohaneda ootamatutes oludes. Katsetasime eriolukorra ajal ka kontsertide digitaalset voogedastust, kuid publiku vastukajale tuginedes tõdesime, et see formaat ei asenda muusika elavat esitust ega taga kõrget kunstilist kvaliteeti, mida Eesti Kontserdilt oodatakse. Sama veendumust kinnitasid ka artistid, kes on Eesti Kontserdi jaoks ühtviisi äärmiselt olulised partnerid. Organisatsiooni kestlikkuse tagamisel kujunesid 2020. aastal väga oluliseks Töötukassa ja Kultuuriministeeriumi eraldatud kriisiabi toetusmeetmed. Eraldatud toetused aitasid katta teenimata jäänud omatulust tekkinud eelarve puudujäägi. Kultuuriministeerium väärib tunnustust ka sisulise, konstruktiivse ja kiire koostöö eest kriisi haldamisel. Eesti Kontsert on ENSV riikliku filharmoonia otsese järeltulijana kandnud Eestis 79 aastat klassikalise muusika interpretatsiooni traditsioone – neid, mis on just akadeemilises muusikaelus hindamatu väärtusega. Eestis tegutseb ka eraõiguslikke organisatsioone, kes suudavad siia tuua maailmatasemel klassikaesitusi, ent ühelgi neist ei ole kohustust tagada riigile, et nad tegutsevad selles valdkonnas ka viie või kümne aasta pärast. Eriolukord ja kultuurivaldkonna sügav kriis andsid lõpliku kinnituse teadmisele, et klassikalise muusikaelu hoidmiseks mõeldud riigitoetuste sajaprotsendiline jagamine projektipõhiste organisatsioonide vahel ei taga pikas perspektiivis kestlikku muusikaelu. Eriti just keerulistel aegadel on Eesti Kontserdi kui riigi asutatud sihtasutuse kohustus olla viimane kontserdikorraldaja, kes kontserdisaalide uksed suleb, ning esimene jäälõhkuja, kes raskete aegade lõppedes taas uksed avab; ikka eesmärgiga hoida ja säilitada eesti muusikakultuuri, olla partner eeskätt kodumaistele artistidele, ja inkubaator, kelle kaudu muusikaelu taas lõkkele puhuda, et pakkuda publikule lootust ja lohutust. Killustunud Eesti muusikaturg on ajastu märk, aga turul ei peagi tegutsema vaid üks ainuõiguslik muusikaorganisatsioon. Samas, mitmel uuel muusikaorganisatsioonil on vabaturu toimeloogika tõttu suurem soov edendada nüüdisaegsemaid ja populaarseid žanre, nagu näiteks popmuusikat ja džässi; huvi „mittetulusa“ klassikalise muusika vastu on pigem marginaalne. Seega on riigi toetus Eesti Kontserdi sihtrolli täitmiseks eriti oluline, võimaldades peale klassikalise muusika žanri edendamise keskenduda väikeriigi ja -rahva vaimsele kasule. Väärika ajalooga Eesti Kontsert hoiab ühelt poolt traditsioone, kuid täidab teisalt ka ülesandeid, mida mõni teine kontserdikorraldaja enda kanda ei võtaks. Nii haldab Eesti Kontsert nelja kontserdimaja Eestis ning Peterburi Jaani kirikut Venemaal. Samuti kuuluvad Eesti Kontserdi koosseisu nii Eesti Rahvusmeeskoor kui ka vanamuusikaansambel Hortus Musicus. 2020. aasta eriline olukord tõi taas selgelt välja vajaduse analüüsida ja kaasajastada 2019. aastal põhjalikult uuendatud Eesti Kontserdi strateegiat, võttes arvesse olulisel määral muutunud keskkonda ning turuolukorda. See põhjalik töö seisab ees 2021. aastal. Eesti Kontserdi missioon selgines kriisiaastal veelgi: meie ülesanne on pakkuda kõrgetasemelisi muusikaüritusi kõikjal Eestis ja aidata muusikutel jõuda laiema publikuni. Eesti Kontsert on publiku ja koostööpartnerite jaoks kõrgetasemeline ja hea mainega kontserdikorraldaja, kes pakub arenguvõimalusi nii alustavatele kui ka end juba tõestanud muusikutele. Tahame, et Eesti muusika ja muusikud jõuaksid üha enam rahvusvahelistele lavadele. Uue, kriisilainel jätkava 2021. aasta põhiküsimus on, kuidas kindlustada sihtasutuse tegevuse kestlikkus. Lahendust vajab ka survestav vajadus luua eriti pingelise eelarve juures loomingulist vabadust pakkuv riskifond, mis annaks võimaluse kutsuda tulevikus ellu häid ja kunstiliselt ambitsioonikaid muusikaprojekte. Piirsituatsioonid toovad välja inimeste ning organisatsioonide võimed ja võimalused, puudused ja tugevused. Eesti Kontsert on sellest tuleproovist tugevamana läbi tulnud, oleme selles olukorras avastanud endas uut leidlikkust ja suutlikkust. Pakkusime 2020. aastal olude kiuste parimat võimalikku kontserdiprogrammi, mis kõnetas publikut ning kutsus kuulajad taas meie saalidesse. Tajume üha selgemini Eesti Kontserdi missiooni Eesti muusikaelu säilitaja ja arendajana. Kui varem on oldud skeptiline Eesti Kontserdi keeruka ülesehituse suhtes, siis 2020. aastal suutsime tõestada, et kontserdikorraldaja ja kontserdimajade käitajana oleme tulemuslik, usaldusväärne ning sõnapidav partner nii esinejate kui ka publiku jaoks. Oleme koostöös Kultuuriministeeriumiga otsimas kõige sobivamat vormi Peterburi Jaani kiriku tegevuse jätkusuutlikkuse kindlustamiseks. Eesti Kontserdi finantsolukord Investeeringud Alustasime Estonia kontserdisaali WC-de ümberehitust ning soetasime Estonia kontserdisaali toolikatete uuendamiseks kangast maksumusega 16 894 €. Samuti tegime Kultuuriministeeriumi eraldatud sihtvahendite eest Vanemuise kontserdimajas kapitaalremondi maksumusega 399 830 €. Pärnu kontserdimajas uuendasime valgustuspargi, investeeringu maksumus 35 174 €. Jätkasime ka 2020. aastal 2019. aastal alustatud Estonia kontserdisaali remonti, maksumus 38 714 €. Peterburi Jaani kirik sai uued tuletõkkeuksed maksumusega 24 764 €. 25.02.2020 tasusime Peterburi Jaani kiriku renoveerimiseks võetud laenu viimase intressi- ja osamakse kogusummas 1 378 580 €. Seisuga 31.12.2020 puuduvad Eesti Kontserdil intressi kandvad bilansilised kohustused. 2020. aastale tagasi vaadates on põhjust ka rahuloluks. Enne kriisi saavutatud rahaline seis oli 2019. aastal hea, organisatsiooni maine ja sisemine motivatsioon aasta varasemaga võrreldes märkimisväärselt paranenud. Töötajad on olnud väga motiveeritud ning koostööaltid astuma kriisis ellujäämiseks vajalikke, mõnikord ka valusaid samme. Põhitegevus on selgelt eesmärgistatud, tegevusmudel korrastatud ning finantsstabiilsus pideva ja range eelarvejuhtimisega tagatud. Säästlik ja konservatiivne kulude juhtimine ei ole seadnud ohtu pileti- ja renditulusid. Omatulu teenimisele on valusa hoobi andnud eriolukorra tõttu muutunud keskkond ning turutingimused. Keerulisele aastale vaatamata oleme suutnud range kokkuhoiupoliitikaga tagada vajalikud investeeringud ning leida kärpekohti, et saavutatud kokkuhoiul oleks pikaajaline mõju. Eesti Kontsert on riigi jaoks tugev partner sihtasutusele seatud pikaajaliste eesmärkide elluviimisel ning edasiste, kaasaegse organisatsiooni ülesehitamiseks vajalike investeeringute tegemisel. Organisatsioon tervikuna ja kõik töötajad osalevad Eesti Kontserdi eesmärkide ja pikaajaliste sihtide seadmises ning saavad tagasisidet tulemuste ja oma panuse kohta.