Kiri

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KEM/21-0622 - Oja liigikaitseala kaitse alt väljaarvamine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 02.06.2021 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/09e9a2e5-4132-49f1-9a40-967c31dec15b Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/09e9a2e5-4132-49f1-9a40-967c31dec15b?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main EELNÕU 11.05.2021 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Tallinn Oja liigikaitseala kaitse alt väljaarvamine Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel. § 1. Kaitse alt väljaarvamine Looduskaitselise otstarbekuse puudumise tõttu arvatakse looduskaitse alt välja Viljandi maakonnas Viljandi vallas Parika külas asuv Oja liigikaitseala (KLO1000553)1. § 2. Kaitse alla võtmise otsuste kehtetuks tunnistamine Paragrahvis 1 nimetatud kaitseala kaitse alt väljaarvamisega tunnistatakse kehtetuks Viljandi Maakonnavalitsuse 9. novembri 1992. a määruse nr 413 „Looduskaitse korraldus Viljandi maakonnasˮ lisa 4 „Riikliku looduskaitse all olevate objektide nimekiri” punkt 13 (Oja väike-konnakotka kaitseala). § 3. Kaitse alt väljaarvamise põhjendused Põhjendused kaitseala kaitse alt väljaarvamise kohta on esitatud määruse seletuskirjas2. § 4. Määruse jõustumine Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. § 5. Menetluse läbiviimine Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 17. aprilli 2020. a käskkirjaga nr 1-2/20/183 algatatud haldusmenetluses. Menetluse ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas. § 6. Vaidlustamine Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. 1 Keskkonnaregistri kood (KKR) 2 Seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee. Kaja Kallas Peaminister Tõnis Mölder Keskkonnaminister Taimar Peterkop Riigisekretär  Ministeeriumid 11.05.2021 nr 1-4/20/5481-2 Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu „Oja liigikaitseala kaitse alt väljaarvamine“ kooskõlastamiseks esitamine Keskkonnaministeerium esitab kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse määruse “Oja liigikaitseala kaitse alt väljaarvamine” eelnõu koos seletuskirjaga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Mölder Minister Lisad: 1. Määruse eelnõu 2. Määruse seletuskiri Meelis Suurkask, 516 4997 [email protected] Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231  Vabariigi Valitsuse määruse „Oja liigikaitseala kaitse alt väljaarvamine” eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Vabariigi Valitsuse määrus „Oja liigikaitseala kaitse alt väljaarvamine” on ette valmistatud looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel. Eelnõukohase määrusega arvatakse looduskaitseliste väärtuste puudumise tõttu kaitse alt välja Oja liigikaitseala (edaspidi kaitseala), mis asub Viljandi maakonnas Viljandi vallas, ja tunnistatakse kehtetuks otsused, millega on võetud kaitseala kaitse alla. Ala looduskaitse alt väljaarvamisega kaotatakse alal kehtinud looduskaitselised piirangud. Kaitstava loodusobjekti kaitse alla võtmise otsuste kehtetuks tunnistamisel kohaldatakse looduskaitseseaduse § 13 lõike 1 kohaselt looduskaitseseaduse §-des 8 ja 9 sätestatut. Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu on koostanud Keskkonnameti looduskaitse osakonna kaitse planeerimise büroo kaitse planeerimise spetsialist Meelis Suurkask (tel 516 4997, e-post [email protected]), eelnõu vastavust looduskaitseseadusele ja seletuskirja nõuetekohast vormistust on kontrollinud Keskkonnaameti looduskaitse osakonna kaitse planeerimise büroo juhtivspetsialist Eleri Laidma (tel 5304 7558, e-post [email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaameti üldosakonna jurist Johanna Jürima (tel 5699 8712, e-post [email protected]). Keskkonnaministeeriumi kontaktisik eelnõu ministeeriumitevahelisel kooskõlastamisel ja kinnitamisel on Marika Erikson (tel 626 2880, e-post [email protected]). Keeleliselt on toimetanud Siiri Soidro (tel 640 9308, e-post [email protected]). Kaitseala seisundit on lähtuvalt liikidest hinnanud Keskkonnaameti kaitse planeerimise spetsialist Meelis Suurkask. 2. Eelnõu sisu, kaitse alt väljaarvamise põhjendused Oja liigikaitseala on kaitse alla võetud Viljandi Maakonnavalitsuse 9. novembri 1992. a määrusega nr 413 „Looduskaitse korraldus Viljandi maakonnasˮ. Alal puudub looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) kohane kaitse-eeskiri, kehtib LKS-järgne piiranguvööndi režiim. Oja liigikaitseala pindala kattub 66% ulatuses Jamsi metsise püsielupaigaga. Seega on suures osas tegemist topeltkaitsega alaga. Oja liigikaitseala kaitse alt väljaarvamise korral arvatakse tegelikult kaitse alt välja 27,2 ha suurune ala, mis jääb täies ulatuse riigimaale. Vastavalt LKS § 91 lõikele 1 jäävad enne looduskaitseseaduse jõustumist moodustatud kaitsealade ja looduse üksikobjektide kaitseks kehtestatud kaitse-eeskirjad ja kaitsekord kehtima kuni nimetatud seaduse alusel kehtestatud kaitse-eeskirjade jõustumiseni või kaitse kehtetuks tunnistamiseni. LKS § 7 kohaselt on kaitse alla võtmise, sealjuures kaitse jätkamise eelduseks loodusobjekti ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtus, rahvusvahelisest lepingust tulenev kohustus või kui see on vajalik nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) rakendamiseks. Vastavalt LKS § 13 lõikele 1 kohaldatakse loodusobjekti kaitse alla võtmise otsuse kehtetuks tunnistamisel seaduse §-des 8 ja 9 loodusobjekti kaitse alla võtmise kohta sätestatut. Arvestades LKS § 8 lõiget 4, võib jätta loodusobjekti kaitse alla võtmata või loobuda objekti kaitsest, kui see ei ole otstarbekas. Otstarbekuse korral hinnatakse eelkõige seda, kas on olemas alternatiivseid meetmeid, mis aitaksid loodusobjekti ohustavaid tegureid vähendada või vältida, ning seda, kas kaitse on vajalik, arvestades selle väärtuse seisundit. LKS § 10 lõike 1 kohaselt võtab ala kaitsealana kaitse alla Vabariigi Valitsus ning lähtudes eeltoodust ja haldusmenetluse seaduse § 68 lõikest 2 tunnistab senise kaitse-eeskirja või kaitsekorra kehtetuks samuti Vabariigi Valitsus. Kehtetuks tunnistatakse kõik kaitseala kaitse alla võtmist puudutava otsuse vastavad osad. Oja liigikaitseala riikliku kaitse alt väljaarvamise ettepaneku tegemisel on lähtutud kaitse planeerimise spetsialisti Meelis Suurkase 2019. aastal tehtud vaatlustest ja keskkonnaregistri andmetest. Kaitseala kaitse alt väljaarvamise otsuse tegemisel analüüsiti esmalt seda, kas loodusobjektil on jätkuvalt olemas kaitse alla võtmise eeldused, ja seejärel, kas kaitse jätkamine kaitstava loodusobjektina on nende eelduste säilitamiseks vajalik. 2.1. Kaitse-eesmärkide vastavus kaitse all hoidmise eeldustele Oja liigikaitseala kaitse alla võtmise eesmärk 1992. aastal oli I kategooria linnuliigi väike- konnakotka pesapaiga kaitse. Väike-konnakotkast ei ole kaitsealal pesitsenud 1992. aastast alates. Väike-konnakotkas (Clanga pomarina) on Eestis I kaitsekategooriasse arvatud Euroopa Liidu linnudirektiivi I lisasse kuuluv liik. Väike-konnakotkas on Eesti arvukaim kotkaliik. Viimase linnudirektiivi aruande aluseks oleva arvukushinnangu, kus kasutati senisest suuremat alapõhist arvukusinfot, kohaselt pesitseb Eestis 600–700 paari väike-konnakotkaid. Eesti väike- konnakotkaste populatsiooni seisundit võib hinnata heaks, sest liigi arvukus on teiste kotkaliikidega võrreldes suurem ja viimaste aastakümnete jooksul olnud stabiilne. Keskkonnaregistris on registreeritud 632 liigi leiukohta. Väike-konnakotka elupaika iseloomustab mosaiiksus, kus pesamets piirneb saagijahiks kasutatava avamaastikuga. Väike-konnakotka peamised toitumisalad on traditsiooniliselt majandatavad avatud rohumaad (karjamaad ja heinamaad), mis paiknevad kahe või ka enama kilomeetri raadiuses pesapaigast. Probleemiks on rohumaade võsastumine ja selle tõttu toitumisalade kadumine. Toitumisalade hävimine ja kvaliteedi halvenemine on keskmise tähtsusega ohutegur. Kaitse alt väljaarvataval alal ei ole väike-konnakotka toitumisalasid. Tuginedes väike-konnakotka seisundi hinnangule, ei ohusta Oja liigikaitseala kaitse alt väljaarvamine väike-konnakotka seisundit. 2019. aasta vaatluste kohaselt ei leidu kaitsealal haruldasi maismaakooslusi ega liike. Kokku on Oja liigikaitsealal (kaitse alt välja jääval alal) registreeritud 23 linnuliiki. 2019. aasta kevadel pesitses uuritud alal 19 liiki, nendest oli III kaitsekategooria kaitsealuseid liike üks (väike- kärbsenäpp). Vaadeldud ajal külastas kaitsealt välja jäävat ala toitumiskäigul III kategooria kaitsealustest liikidest hallpea-rähn, händkakk ja musträhn. Alal ei ole registreeritud selliseid liike, kes vajaksid spetsiaalset kaitsekorda või majandamist, mida poleks võimalik rakendada majandatavatel aladel ka väljaspool kaitseala. 2.2. Kaitse all hoidmise otstarbekus Oja liigikaitseala pindala kattub 66% ulatuses Jamsi metsise püsielupaigaga, suures osas on tegemist topeltkaitsega alaga. Kaitseala põhiväärtused jäävad olemasoleva Jamsi metsise püsielupaiga territooriumile ja on tsoneeritud sihtkaitsevööndisse. Kunagised väike- konnakotka pesapuud jäävad Jamsi metsise püsielupaiga sihtkaitsevööndisse. Kaitse alt arvatakse välja alad, kus on enamasti levinud inimtegevusest tugevalt mõjutatud kuivendatud metsad. Neid alasid ei peetud vajalikuks arvata Jamsi metsise püsielupaiga koosseisu. Kaitse alt välja arvataval alal pesitsevad valdavalt levinud linnuliigid. Liigi seisund loetakse soodsaks, kui selle asurkonna arvukus näitab, et liik säilib kaugemas tulevikus oma looduslike elupaikade või kasvukohtade elujõulise koostisosana, kui liigi looduslik levila ei kahane ning liigi asurkondade pikaajaliseks säilimiseks on praegu ja tõenäoliselt ka edaspidi olemas piisavalt suur elupaik (LKS § 3 lõige 2). Sealjuures tuleb tagada III kaitsekategooria liikide vähemalt 10% teadaolevate ja keskkonnaregistris registreeritud elupaikade või kasvukohtade kaitse kaitsealade või hoiualade moodustamise või püsielupaikade kindlaksmääramisega lähtuvalt alade esinduslikkusest (LKS § 48 lõige 3). Seetõttu on kaitseala kaitse all hoidmine otstarbekas, kui kaitsealale jäävate liikide seisund poleks soodne ja alale jääksid esinduslikud elupaigad, mis aitavad säilitada liigile piisavalt suurt elupaika ja seeläbi hoida neid liike soodsas seisundis. Kaitse alt välja jääval alal kasvavad tavalised kuivendatud majandusmetsad. 27,2 ha suurusest kaitse alt välja jäävast alast moodustavad 74% kõdusoometsad, 24% soovikumetsad ja 2% salumetsad. Arenguklasside järgi on kaitse alt välja jääval alal levinud keskealised ja küpsed metsad. Keskealised ja küpsed metsad moodustavad vaadeldud ala pindalast 67%, latimets ja valmiv mets kokku 27% ja lageraielank 6%. Kui lageraelank välja arvata, siis on vaadeldud ala metsade keskmine vanus 64 aastat. Seega puuduvad suuremal osal alast kaitse alla võtmise eeldused LKS § 7 tähenduses. Silmapaistvatest metsakooslustest jääb välja arvatavale alale 0,5 ha suurune kõrge vanuse ja mitmekesise koosseisuga salumets (naadi metsakasvukohatüüp), mis vastab vääriselupaiga tunnustele. See metsaosa jääb riigimaale ja selle säilimine on otstarbekas tagada vääriselupaigana. Vääriselupaiga inventuur on tehtud ja metsaeraldis 7 on kantud keskkonnaregistrisse vääriselupaigana (VEP nr 205707). Ala kaitse alt väljaarvamisel kaovad piirangud metsade majandamisele, ehitamisele, sõidukitega sõitmisele, rahvaürituse korraldamisele ja jahipidamisele. Tegemist on metsamaaga, kus metsade majandamine, jahipidamine ja sõidukitega sõitmine toimub edaspidi üldise korra alusel. Arvestades asjaoludega, et kaitsealal ei ole ohustatud, haruldasi ja piirkonnale ainuomaseid liike, kooslusi ega elupaigatüüpe, kaitseala ei ole arvatud Natura linnu- ega loodusalade hulka, ei ole kaitseala kaitse all hoidmine otstarbekas. Tegemist on väike-konnakotka pesapaiga ümber moodustatud kaitsealaga, kuid väike-konnakotkast ei ole seal pesitsenud 1992. aastast alates, tegemist on suures osas topeltkaitsega alaga, kus on levinud inimtegevusest tugevasti mõjutatud ja kuivendatud metsad. Oja liigikaitsealal pesitsevate linnuliikide ja teiste kaitsealal elavate kaitsealuste liikide kaitse on tagatud ka kaitsealata looduskaitseseaduse isendikaitset puudutavate sätetega. 3. Menetluse kirjeldus Oja liigikaitseala kaitse alt väljaarvamise määruse eelnõu avalik väljapanek toimus ajavahemikus 16. septembrist kuni 18. oktoobrini 2020. a. Materjalidega sai tutvuda Keskkonnaameti kodulehel. Teade määruse eelnõu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu kohta ilmus 16. septembri 2020. a maakondlikus ajalehes Sakala ja 17. septembri 2020. a päevalehes Õhtuleht. Väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmus kaitse-eeskirja eelnõu avalikustamise teade 15. september 2020. a. Looduskaitseseaduse § 9 lg 4 p 3 alusel tehti ettepanek arutada asja ilma avaliku aruteluta. Ettepanekut avaliku arutelu korraldamiseks ei tehtud. Looduskaitseseaduse §-s 9 sätestatud kaitse alla võtmise menetluse käigus saadeti kaitsealal paikneva kolme kinnisasja neljale eraomanikule, Viljandi Vallavalitsusele, Riigimetsa Majandamis Keskusele ja MTÜ Eesti Metsa Abiks teade määruse eelnõu avaliku väljapaneku kohta koos määruse eelnõu ja seletuskirjaga. Määruse eelnõule esitas ettepanekud kaks organisatsiooni. Esitatud ettepanekud ja Keskkonnaameti vastused ettepanekutele on toodud alljärgnevas tabelis. Arvamuse esitaja nimi Arvamuse kokkuvõte Menetleja otsus ja seos eelnõuga MTÜ Niilusoo Ettepanek peatada Oja Oja liigikaitseala pindala kattub 66% ulatuses liigikaitseala kaitse alt Jamsi metsise püsielupaigaga. Kaitse alt välja arvamise menetlus arvatakse välja alad, kus on enamasti levinud kuni metsise kaitsekorra inimtegevusest tugevalt mõjutatud ja ulatuse piisavuse kuivendatud metsad. Neid alasid ei peetud analüüsi tulemuste vajalikuks arvata Jamsi metsise püsielupaiga selgumiseni 2021. aasta koosseisu. kevadel. Keskkonnaamet leiab, et ei ole põhjendatud Oja liigikaitseala kaitse alt välja arvamise menetluse peatamine. MTÜ Eesti Metsa Abiks 1. Ettepanek mitte arvata Määruse seletuskirjas toodud asjaoludele ei ole kaitse alt välja Oja kaitseala kaitse all hoidmine otstarbekas. Oja liigikaitseala ja muuta liigikaitsealal pesitsevate linnuliikide ja teiste Oja liigikaitseala Oja kaitsealal elavate kaitsealuste liikide kaitse on looduskaitsealaks. Muuta tagatud ka kaitsealata looduskaitseseaduse Oja LKA vöönditüüpi isendikaitset puudutavate normidega. Seetõttu piiranguvööndist arvataksegi see ala kaitse alt välja. Oja sihtkaitsevööndiks. liigkaitseala kaitse alt väljaarvamisega langeb ära vajadus moodustada Oja looduskaitseala ja tsoneeringut muuta. 2. Ettepanek lisada Jamsi Arvestades VV korraldust 615 ei ole Oja metsise PEPi ja praeguse liigikaitseala määratud loodusalaks ning ala piiri ääres asuv Natura eesmärgiks ei ole metsaelupaigatüüpide kaitse, elupaik 9080* Oja LKA- mistõttu sellelt alalt ei oodata panust sse. elupaigatüüpide seisundi parandamiseks. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Euroopa Liidu õigus ei reguleeri otseselt määruse eelnõus käsitletud küsimusi. 5. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused Vastavalt maamaksuseaduse §-le 4 kaasneb määruse jõustumisega kohaliku omavalitsuse maamaksutulu mõningane suurenemine. Maamaksuseaduse § 4 lõike 2 kohaselt makstakse LKS §-s 31 sätestatud piiranguvööndi maalt maamaksu 50% maamaksumäärast. Kuna 27,2 ha varem piiranguvööndisse jäävast alast arvatakse looduskaitsealt välja, laekub esialgse arvestuse järgi maamaksu Viljandi vallale rohkem ligikaudu 72 eurot aastas. Ala ei kuulu Natura 2000 võrgustikku. Kaitsealale ei jää poollooduslikke kooslusi.