Kiri

Ministeeriumid Meie 11.05.2021 nr 1.2-2/68-1 Eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu „Terviseameti ülesannete täitmisse korrakaitseorgani kaasamise tingimused ja kord“. Palume anda tagasiside eelnõule hiljemalt 14. maiks 2021. a. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik tervise- ja tööminister Lisa: 1. Määruse eelnõu 2. Määruse eelnõu seletuskiri Lisaadressaadid: Terviseamet Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  EELNÕU 07.05.2021 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Terviseameti ülesannete täitmisse korrakaitseorgani kaasamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 452 lõike 6 alusel. § 1. Määruse reguleerimis- ja kohaldamisala (1) Määrusega reguleeritakse hädaolukorras või selle lahendamiseks väljakuulutatud eriolukorras, mis on seotud nakkushaiguse epideemiaga, Terviseameti poolt riigi korrakaitseorgani kaasamise tingimusi, korda ja kulude hüvitamist. (2) Korrakaitseorgani kaasamine käesoleva määruse tähenduses on Terviseameti ülesannete täitmine hädaolukorras või selle lahendamiseks väljakuulutatud eriolukorras teise korrakaitseorgani poolt juhul ja niikaua, kui Terviseamet ei saa ise õigel ajal või piisavalt tulemuslikult neid ülesandeid täita. (3) Terviseamet võib kaasata korrakaitseorgani nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduses nimetatud avaliku võimu ülesannete täitmisse ja avaliku võimu teostamist toetavate ülesannete täitmisse. § 2. Korrakaitseorgani kaasamise taotlemine (1) Terviseamet esitab korrakaitseorgani kaasamiseks kaasatavale korrakaitseorganile kirjaliku või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ettepaneku, teavitades sellest ka ministeeriume, kelle valitsemisalasse kaasatavad korrakaitseorganid kuuluvad. (2) Ettepanekus esitatakse vähemalt järgmised andmeid: 1) ülesanded, mille täitmisse soovitakse korrakaitseorgan kaasata; 2) kaasamise eesmärk, sealhulgas selgitus, miks Terviseamet ei saa ise õigel ajal või piisavalt tulemuslikult ülesannet täita; 3) täidetavate ülesannetega seotud volitused; 4) kaasamise algus- ja lõpukuupäev või kaasamise tähtpäev; 5) kaasamise maht ja eeldatavad kulud; 6) ülesande täitmise eeldatav piirkond; 7) muud olulised asjaolud. (3) Kaasatav korrakaitseorgan esitab Terviseametile kirjaliku või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis seisukoha enda kaasamise kohta. (4) Kaasatav korrakaitseorgan arvestab seisukoha kujundamisel järgmisi asjaolusid: 1) korrakaitseorgani ametnike ja töötajate väljaõppe, teadmiste ja oskuste sobivus ülesandeid täita; 2) kaasamise mõju korrakaitseorgani enda eesmärkide saavutamisele; 3) korrakaitseorgani enda ülesannete seotus nende ülesannetega, mille täitmisse ta kaasatakse; 4) kaasamise kulud korrakaitseorganile. (5) Kui korrakaitseorgan enda kaasamisest keeldub, siis seda põhjendatakse, ning keeldumisest teatatakse Terviseametile kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. § 3. Korrakaitseorgani kaasamise otsustamine (1) Kui kaasatav korrakaitseorgan on nõustunud kaasamisega, esitab Terviseamet valdkonna eest vastutava ministri kaudu ettepaneku ja kaasatava korrakaitseorgani seisukoha Vabariigi Valitsusele otsustamiseks. (2) Korrakaitseorgani kaasamise otsustab Vabariigi Valitsus korraldusega. § 4. Vabariigi Valitsuse otsus kaasamiseks (1) Käesoleva määruse § 3 lõike 2 alusel antud Vabariigi Valitsuse korralduses märgitakse: 1) ülesanded, mille täitmisse korrakaitseorgan kaasatakse; 2) ülesannetega seotud volitused; 3) kaasamise algus- ja lõpukuupäev või kaasamise tähtpäev; 4) kaasamise maht ja kulude hüvitamine; 5) ülesande täitmise piirkond; 6) korrakaitseorgani kaasamisega seotud juhtimis- ja töökorraldus; 7) muud korrakaitseorgani kaasamisega seotud olulised asjaolud. (2) Vabariigi Valitsus võib otsustada kaasamise enne tähtaega lõpetada, kui kaasamise vajadus on ära langenud või korrakaitseorgani kaasamine takistab oluliselt korrakaitseorgani põhiülesannete täitmist. § 5. Korrakaitseorgani kohustused kaasamisel (1) Terviseamet tagab, et kaasatud ametnikud ja töötajad on enne ülesande täitmisele asumist tutvunud kaasamisega seotud isikuandmete töötlemise tingimuste ja korraga ning infoturbereeglitega. (2) Kui kaasatava korrakaitseorgani töötajale avaldatakse või talle võib kaasamise käigus teatavaks saada eriliiki isikuandmeid või juurdepääsupiiranguga teavet, sõlmitakse kaasatava töötajaga individuaalne saladuse hoidmise kokkulepe. § 6. Korrakaitseorganile kaasamise kulude hüvitamine (1) Kaasamise kulude hüvitamise korraldab Terviseamet. Korrakaitseorgan esitab kaasamisega seotud kulude arvestuse Terviseametile. Kulu suurus peab olema põhjendatud ja tõendatud. (2) Terviseamet võib taotleda kulu hüvitamist Vabariigi Valitsuse reservist valdkonna eest vastutava ministeeriumi kaudu. Kaja Kallas Peaminister Tanel Kiik Tervise- ja tööminister Taimar Peterkop Riigisekretär  07.05.2021 Vabariigi Valitsuse määruse „Terviseameti ülesannete täitmisse korrakaitseorgani kaasamise tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Vabariigi Valitsuse määrus „Terviseameti ülesannete täitmisse korrakaitseorgani kaasamise tingimused ja kord“ (edaspidi määrus) kehtestatakse nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 452 lõike 6 alusel. Määruse koostamise eesmärk on kehtestada Terviseameti ülesannete täitmisse korrakaitseorgani kaasamise täpsem regulatsioon. COVID-19 haigusest tingitud kriisi olukorras on suurimaks tõhusa koostöö takistuseks olnud kaasamise regulatsiooni puudumine. Terviseamet on saanud teha koostööd eelkõige Politsei- ja Piirivalveameti kui üldkorrakaitseorganiga, kellel on volitus kasutada ohu tõrjumiseks või rikkumise kõrvaldamiseks kõiki riikliku järelevalve meetmeid ja vahetut sundi. Teiste valitsusasutuste puhul on olnud võimalik üksnes ametnikke üle viia ja teavet vahetada, kuid ametiabi võimalused on olnud piiratud. Kaasamine Terviseameti ülesannete täitmisse on vajalik selleks, et kasutada riigi ressursse tõhusalt. Epideemia ajal tuleb teiste korrakaitseorganite ressurssi kaasata selliselt, et nad saaksid ajutiselt täita Terviseameti pädevuses olevaid ülesandeid ja teostada avalikku võimu Terviseameti volituste ulatuses. Selleks tuleb kaasamine reguleerida. 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskiri on koostatud Sotsiaalministeeriumis. Kaasatud olid ka Justiitsministeerium, Siseministeerium, Terviseamet ning Politsei- ja Piirivalveamet. 1.3. Märkused Eelnõu on seotud Riigikogu menetluses oleva nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muutmise seaduse eelnõuga 347 SE. Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõu ei ole otseselt seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määruse eelnõu koosneb kuuest paragrahvist. Eelnõu § 1 sätestab määruse reguleerimis- ja kohaldamisala. Eelnõu § 1 lõike 1 kohaselt reguleeritakse määrusega hädaolukorras või selle lahendamiseks väljakuulutatud eriolukorras, mis on seotud nakkushaiguse epideemiaga, Terviseameti poolt riigi korrakaitseorgani kaasamise tingimusi, korda ja kulude hüvitamist. Määruse reguleerimis- ja kohaldamisala on vastavuses NETS §-ga 452. Lõige 1 piiritleb millistes olukordades on Terviseametil võimalik korrakaitseorganeid oma ülesannete täitmisse kaasata. Nendeks olukordadeks on hädaolukord või selle lahendamiseks väljakuulutatud eriolukord, mis on mõlemad seotud nakkushaiguste epideemiaga. Vastavalt hädaolukorra seaduse (HOS) § 14 lõikele 2 määrab hädaolukorra lahendamist juhtiva täidesaatva riigivõimu asutuse Vabariigi Valitsus määrusega. Vabariigi Valitsuse 26. juuli 2018. a määruse nr 63 „Hädaolukorrad, mille kohta tuleb koostada nende lahendamise plaan ja mille puhul korraldada riskikommunikatsiooni, ning hädaolukordade lahendamist juhtivad asutused“ § 2 lõike 4 punkti 2 alusel on hädaolukorraks, mille lahendamist juhib Terviseamet, epideemia. Vastavalt HOS § 19 lõikele 1 võib Vabariigi Valitsus nakkushaiguse levikust põhjustatud hädaolukorra lahendamiseks välja kuulutada eriolukorra, kui hädaolukorda ei ole võimalik lahendada ilma HOS 4. peatükis sätestatud juhtimiskorraldust või meetmeid rakendamata. Käesoleval juhul on Terviseamet 10.11.2020 seisuga määratlenud, et tervishoiu valdkonnas on kujunenud välja hädaolukord ja see seotud epideemiaga ning rakendanud tervishoiu valmisoleku tase 2 kogu Eesti Vabariigi territooriumil. Seda määratlust vahepeal muudetud ei ole. Samuti piiritleb lõige 1, et kaasata saab ainult korrakaitseorgani. Korrakaitseseaduse (KorS) § 6 lõike 1 kohaselt on korrakaitseorgan seaduse või määrusega riikliku järelevalve ülesannet täitma volitatud asutus, kogu või isik. Vabariigi Valitsuse seaduse § 72 lõike 1 kohaselt on riikliku järelevalve teostamine ametite ja inspektsioonide pädevuses. Seega võib Terviseameti ülesannete täitmisse kaasata kõiki ameteid ja inspektsioone, kellel on riikliku järelevalve pädevus, kuid ka muid asutusi, kogusid või isikuid, kellele on seaduse või määrusega antud riikliku järelevalve teostamise pädevus. Eelnõu § 1 lõike 2 kohaselt on korrakaitseorgani kaasamine määruse tähenduses Terviseameti ülesannete täitmine hädaolukorras või selle lahendamiseks väljakuulutatud eriolukorras teise korrakaitseorgani poolt juhul ja niikaua, kui Terviseamet ei saa ise õigel ajal või piisavalt tulemuslikult neid ülesandeid täita. Vabariigi Valitsuse seaduse § 41 lõikes 5 sätestatakse: „Valitsusasutuste pädevus kehtestatakse seadusega või seaduse alusel nende asutaja poolt. Valitsusasutused ei või delegeerida nende pädevusse antud õigusi ja kohustusi teistele riigi- või omavalitsuse asutustele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti või kui seda ei näe ette seaduse alusel sõlmitud haldusleping.“ Kaasamise korral ei anna Terviseamet enda ülesandeid üle teisele asutusele – see oleks ülesande volitamine –, vaid haarab teise korrakaitseorgani, tema struktuuriüksuse või konkreetsed ametnikud ja töötajad enda tegevusse. Nii saavad kaasatava korrakaitseorgani ametnikud ja töötajad ajutiselt konkreetsete Terviseameti ülesannete täitmisel Terviseameti volitused, ilma et nende teenistussuhet ametiasutus peaks katkestama. Ülesande täitmise eest jääb vastutama Terviseamet. Tähele tuleb panna, et käesolevas määruses reguleeritud juhul ei ole kaasamine tavapärane meede, mida saab kasutada igal ajahetkel ja piiramatus ulatuses. Terviseamet saab teise korrakaitseorgani oma ülesannete täitmisse kaasata ainult juhul ja niikaua, kui ta ei saa ise õigel ajal või piisavalt tulemuslikult ülesandeid täita. Sõnaühend „õigel ajal“ viitab olukorrale, mis nõuab kiiret sekkumist, kuid Terviseametil endal see võimalus puudub. Sõnaühend „piisavalt tulemuslikult“ viitab näiteks olukorrale, kus Terviseameti ressursid ei pruugi olla piisavad, et tekkinud olukorrale reageerida. Terviseametis ei ole hädaolukorra jaoks välja arendatud ulatuslikku kompetentsi korrakaitseülesannete tavapärasest ulatuslikumaks või teisel viisil täitmiseks, mistõttu võib olla vajalik taotleda ressurssi teistelt korrakaitseorganitelt. Eelnõu § 1 lõige 3 sätestab, et Terviseamet võib kaasata korrakaitseorgani nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduses nimetatud avaliku võimu ülesannete täitmisse ja avaliku võimu teostamist toetavate ülesannete täitmisse. Lõike 3 eesmärk on kindlaks määrata milliste ülesannete täitmisse on võimalik korrakaitseorganit kaasata. Kuna lõike 4 kohaselt saab kaasata nii ametnikke kui töötajaid, on võimalik kaasata nii avaliku võimu ülesannete täitmisse kui ka avaliku võimu teostamist toetavate ülesannete täitmisse. Millised on avaliku võimu ülesanded ja millised avaliku võimu teostamist toetavad ülesanded, tuleneb avaliku teenistuse seaduse (ATS) §-st 7. ATS § 7 lõike 3 punkti 2 kohaselt on avaliku võimu teostamine muu hulgas riikliku ja haldusjärelevalve teostamine. ATS § 7 lõigete 4 ja 5 kohaselt on avaliku võimu teostamist toetavad tööd sellised, kus töötajaga sõlmitakse tööleping. Viimane võimaldab kaasataval korrakaitsesorganil korraldada dokumentide registreerimist ja edastamist, kutsete ja teadete saatmist ja muid avaliku võimu teostamist toetavaid ülesandeid enda kantselei kaudu, kaasates ka vastavad kantselei töötajad. Kui kaasamisel täidab kaasatav korrakaitseorgan Terviseameti ülesannet, ei ole välistatud, et samal ajal täidetakse ka korrakaitseorgani enda seadusest tulenevaid ülesandeid. Sellisel juhul tuleb pädevuse, avaliku võimu volituste, rahastamise jms küsimused otsustada konkreetsest täidetavast ülesandest lähtuvalt. Eelnõu § 2 sätestab korrakaitseorgani kaasamise taotlemise regulatsiooni. Eelnõu § 2 lõike 1 kohaselt esitab Terviseamet korrakaitseorgani kaasamiseks kaasatavale korrakaitseorganile kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ettepaneku. Seega võib ettepaneku nii allkirjastada kui ka vormistada allkirjastamata, nt e-kirjas. Kaasatav korrakaitseorgan teavitab kaasamise ettepanekust oma ministeeriumit, et oleks võimalik üle vaadata rahalised ressursid. Samuti tuleb ettepanekust teavitada ka ministeeriumit, kelle valitsemisalasse kaasatav korrakaitseorgan kuulub. Eelnõu § 2 lõige 2 näeb ette loetelu andmetest, mis ettepanekus peab sisalduma. Esmalt märgitakse ülesanded, mille täitmisse soovitakse korrakaitseorgan kaasata. Eelkõige oleks mõeldav kaasata korrakaitseorganeid täitma Terviseameti neid ülesandeid, mis on sätestatud NETS § 18 lõikes 1, näiteks aidata võtta ühendust nakkushaigete ja kontaktsete isikutega ning juhendada inimesi haigestumise korral tõrjemeetmete rakendamisel, samuti kaasata ressurssi NETS §-de 27 ja 28 alusel antud haldusaktide üle järelevalve tegemisel. Samas ei piiritle NETS ega ka käesolev määrus seda, milliste Terviseameti ülesannete täimisse on võimalik korrakaitseorganeid kaasata. Seega sõltub kaasamise ülesannete ring alati konkreetse epideemia eripärast. Järgmisena tuleb märkida kaasamise eesmärk, sealhulgas selgitus, miks Terviseamet ei saa ise õigel ajal või piisavalt tulemuslikult ülesannet täita. Selles kohta vaata selgitusi eelnõu § 1 lõike 2 juurest. Erinevalt KorS § 6 lg 3 sätestatud edasilükkamatust pädevusest on korrakaitseorgani kaasamine planeeritud tegevus. Ettepanekus tuleb märkida ka täidetavate ülesannetega seotud volitused, kaasamise algus- ja lõpukuupäev või kaasamise tähtpäev (tähtpäev ei pea olema konkreetne kuupäev, võib olla seotud ka sündmuse saabumisega vastavalt TSÜS § 136 lõikele 1), kaasamise maht ja eeldatavad kulud, ülesande täitmise eeldatav piirkond (võib olla määratud konkreetne piirkond või ka kogu Eesti) ja muud olulised asjaolud. Kaasamise ajaline ega ruumiline ulatus ei või ületada hädaolukorra või selle lahendamiseks välja kuulutatud eriolukorra kehtivuse aega ega piirkonda. Eelnõu § 2 lõike 3 kohaselt esitab kaasatav korrakaitseorgan Terviseametile seisukoha enda kaasamise kohta. Lõige 4 täpsustab, mida tuleb seisukoha esitamisel arvestada. Eelnõu § 2 lõike 4 sätestab, et kaasatav korrakaitseorgan arvestab seisukoha kujundamisel esmalt korrakaitseorgani ametnike ja töötajate väljaõppe, teadmiste ja oskuste sobivust ülesandeid täita. Kuna Terviseameti kaasatud korrakaitseorganil on ülesande täitmisel Terviseameti volitused, tuleb alati hinnata kaasatavate ametnike ja töötajate pädevust nende ülesannete täitmisel. Näiteks, riikliku järelevalve ülesannete täitmisse saab kaasata isikud, kes oma igapäevases töös tegelevad ka ise riikliku järelevalve tegemisega ning on vastava väljaõppe, teadmiste ja kogemustega. Kuna Terviseamet vastutab enda ülesannete täitmisse kaasatud ametnike ja töötajate poolt haldusvälistele isikutele tekitatud kahju eest, on ka Terviseameti enda huvides teha kaasatud ametnikele ja töötajatele vajaduse korral juhendid või lühikoolitused Terviseameti spetsiifilistes küsimustes. Lisaks hindab kaasatav korrakaitseorgan kaasamise mõju korrakaitseorgani enda eesmärkide saavutamisele. Sõnastus on analoogne halduskoostöö seaduse §-s 18 sätestatud ametiabi regulatsioonile, mille kohaselt võib haldusorgan ametiabi andmisest keelduda, kui ametiabi andmine võib ülemäära takistada haldusorgani enda eesmärkide saavutamist. Samuti tuleb hinnata korrakaitseorgani enda ülesannete seotust nende ülesannetega, mille täitmisse teda kaastakse. Kaasamisel antakse hinnang ka kaasamise kuludele. Kulude hüvitamise kord sisaldub määruse §-s 6. Eelnõu § 2 lõige 5 sätestab, et kui korrakaitseorgan enda kaasamisest keeldub, siis seda põhjendatakse, ning keeldumisest teatatakse Terviseametile kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Vaidlused kaasamise üle lahendatakse Vabariigi Valitsuse seaduse §-s 101 sätestatud korras. Eelnõu § 3 sätestab korrakaitseorgani kaasamise otsustamise regulatsiooni. Eelnõu § 3 lõige 1 näeb ette selle, kuidas kaasamise ettepanek Vabariigi Valitsusele esitatakse. Kui kaasatav korrakaitseorgan on nõustunud kaasamisega, siis esitab Terviseamet valdkonna eest vastutava ministri kaudu ettepaneku ja kaasatava korrakaitseorgani seisukoha Vabariigi Valitsusele otsustamiseks. Kuna kaasamine on võimalik üksnes hädaolukorras või selle lahendamiseks väljakuulutatud eriolukorras ning tegemist on korrakaitseülesannete täitmisse kaasamisega, on Terviseamet kõige pädevam organ, kes saab kaasamise vajadust hinnata. Vastavalt HOS-ile juhib epideemia hädaolukorda Terviseamet. Samas esitab Terviseamet ettepaneku Vabariigi Valitsusele valdkonna eest vastutava ministri kaudu kuna Vabariigi Valitsuse reglemendi § 11 lõike 4 kohaselt esitab materjalid Vabariigi Valitsuse istungile asjaomane minister. Eelnõu § 3 lõike 2 kohaselt otsustab korrakaitseorgani kaasamise Vabariigi Valitsus korraldusega. Kaasamise otsustustasand tuleb NETS § 452 lõikest 1. Vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse § 30 lõikele 31 võib Vabariigi Valitsus anda korraldusega valitsusasutusele ülesandeid. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt jõustub Vabariigi Valitsuse korraldus allakirjutamisest, kui korralduses ei sätestata hilisemat tähtpäeva või korraldus tuleb teatavaks teha vastavalt haldusmenetluse seadusele. Vabariigi Valitsuse korraldused avaldatakse Riigi Teataja seadusega ettenähtud korras, välja arvatud korraldused, milles on märgitud teistsugune teatavaks tegemise kord. Eelnõu § 4 sätestab Vabariigi Valitsuse otsuse kaasamiseks. Eelnõu § 4 lõige 1 sätestab, et Vabariigi Valitsuse korralduses märgitakse: 1) ülesanded, mille täitmisse korrakaitseorgan kaasatakse; 2) ülesannetega seotud volitused; 3) kaasamise algus- ja lõpukuupäev või kaasamise tähtpäev; 4) kaasamise maht ja kulude hüvitamine; 5) ülesande täitmise piirkond; 6) korrakaitseorgani kaasamisega seotud juhtimis- ja töökorraldus; 7) muud korrakaitseorgani kaasamisega seotud olulised asjaolud. Vabariigi Valitsuse korralduses tuleb sätestada samad andmed, mis sisalduvad ka Terviseameti ettepanekus (mis tehakse määruse § 2 lõike 2 kohaselt). Lisaks märgitakse korrakaitseorgani kaasamisega seotud juhtimis- ja töökorraldus. Näiteks määratletakse Vabariigi Valitsuse korralduses, et kaasatav korrakaitseorgan määrab kindlaks ametnikud, kes koordineerivad kaasamises osalevate ametnike ja töötajate tegevust kaasamisega seoses ning lahendavad kaasamisega seotud teenistusalaseid küsimusi (koordinaatorid). Terviseamet määrab kaasamisega seotud ülesanded ja annab üldised juhised koordinaatorite kaudu. Konkreetse juhtumiga seotud korraldusi ja juhiseid võib anda Terviseameti ametnik, kes vastutab riikliku järelevalve korralduse, vastava struktuuriüksuse juhtimise või konkreetse juhtumi lahendamise eest. Eelnõu § 4 lõige 2 näeb ette, et Vabariigi Valitsus võib otsustada kaasamise enne tähtaega lõpetada, kui kaasamise vajadus on ära langenud või korrakaitseorgani kaasamine takistab oluliselt korrakaitseorgani põhiülesannete täitmist. Vastavalt määruse §-le 4 tuleb Vabariigi Valitsuse korralduses esitada kaasamise algus- ja lõpukuupäev või kaasamise tähtpäev, mis määratakse Terviseameti esitatud prognoosi alusel. Samas ei pruugi korrakaitseorganil olla vajadust Terviseametit tema ülesannete täitmisel määratud kaasamise tähtpäevani abistada. Sel juhul saab Vabariigi Valitsus kaasamise ka varem lõpetada. Samuti saab Vabariigi Valitsus kaasamise varem lõpetada, kui on näha, et kaasatud korrakaitseorgani enda põhiülesannete täitmine on tulenevalt kaasamisest oluliselt takistatud. Pädeva haldusorganina saab Vabariigi Valitsus ka kaasamise ajal muuta kaasamise tingimusi, kaasamist peatada või tähtaega pikendada. Määruses on välja toodud üksnes kaasamise otsustamine ja lõpetamine kui kõige olulisemad kaasamisega seotud otsustused. Kaasamise lõppemisel ei saa kaasatav haldusorgan enam haldusväliste isikute suhtes toiminguid teha. Seega tuleb korrakaitseorganil peale kaasamise tähtaja lõppemist pooleliolevad menetlused Terviseametile üle anda. Eelnõu § 5 sätestab korrakaitseorgani kohustused kaasamisel. Eelnõu § 5 lõike 1 kohaselt tagab Terviseamet, et kaasatud ametnikud ja töötajad on enne ülesannete täitmisele asumist tutvunud kaasamisega seotud isikuandmete töötlemise tingimuste ja korraga ning infoturbereeglitega (nii nagu see toimub ka uute töötajate liitumisel või roteerumisel). Kuigi kaasatava korrakaitseorgani ametnikud ja töötajad ei kuulu Terviseameti koosseisu, tuleb neid teavitada ohutusjuhenditest, tööprotseduuridest, infosüsteemide ja andmekogude kasutamise tingimustest ja paljudest muudest asjaoludest, mis on tavapäraselt ametiasutuse ja tööandja kohustus. Kuna töötamine toimub Terviseameti pädevuse ja volituste raames, saab sellega seotud asjaoludest olla teadlik eelkõige Terviseamet ise. Seega on ka juhendamise ja koolitamise kohustus eelkõige Terviseametil. Andmetöötlused ja nende logid, andmete konfidentsiaalsuskohustuse hoidmine jms kehtib nagu ka praegu ja siin põhimõtted ei muutu. Terviseamet kui vastutav töötleja tagab täna ja ka edaspidi, et sisekorrareeglid on täidetud ja turvameetmed rakendatud. Eelnõu § 5 lõige 2 näeb ette, et kui kaasatava korrakaitseorgani töötajale avaldatakse või talle võib kaasamise käigus teatavaks saada eriliiki isikuandmeid või juurdepääsupiiranguga teavet, sõlmitakse kaasatava töötajaga individuaalne saladuse hoidmise kokkulepe. Määrus reguleerib ainult töötajatega sõlmitavaid saladuse hoidmise kokkuleppeid, kuna ametnike puhul tuleneb sama kohustus juba ATS- ist. ATS § 55 sätestab, et ametnik ei tohi nii teenistussuhte ajal kui ka pärast teenistusest vabastamist avaldada talle teenistuse tõttu teatavaks saanud riigi- ja ärisaladust, salastatud välisteavet, teiste inimeste perekonna- ja eraellu puutuvaid andmeid ning muud asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. Eelnõu § 6 sätestab korrakaitseorganile kaasamise kulude hüvitamise korra. Eelnõu § 6 lõige 1 sätestab, et kaasamise kulude hüvitamise korraldab Terviseamet. Korrakaitseorgan esitab kaasamisega seotud kulude arvestuse Terviseametile. Kulu suurus peab olema põhjendatud ja tõendatud. Kaasamise peamiseks mõjuks on teise korrakaitseorgani ametniku või töötaja ning vara ajutine kaasamine Terviseametile ülesande täitmiseks, mistõttu tekivad kaasamisega kulud reeglina Terviseametis endas. Samas ei sa välistada, et ka kaasataval korrakaitseorganil tekivad kaasamisega seoses kulud (sh asendamiste kulud jms). Selliseid kulusid ei ole kaasatava haldusorgani eelarves ette nähtud. Kaasatud korrakaitseorganile hüvitatakse kaasamisega seotud otsesed kulud. Otsesteks kuludeks on otsene varaline kahju ja otsesed varalised kulutused, aga ka tervisehüvitise või surmaga seotud kulud. Hüvitamisele kuuluvad eelkõige ametnike ja töötajate tasud ning kaasamise otstarbel soetatud kaubad ja teenused tervikuna või osas, mis on kaasamisega seotud. Eelnõu § 6 lõike 2 kohaselt võib Terviseamet taotleda kulu hüvitamist Vabariigi Valitsuse reservist valdkonna eest vastutava ministeeriumi kaudu. Erinevalt ametiabist, mille kulud kannab ühe halduskandaja siseselt ametiabi andev haldusorgan ning riigiasutuste vahel kulude hüvitamist ei ole ette nähtud (vt halduskoostöö seaduse § 20), on kaasamise puhul kavas rahastada tegevust Terviseameti eelarve kaudu. Erineva rahastamise põhjuseks on eelkõige see, et kaasamise korral hõlmatakse kaasatava korrakaitseorgani ametnikud ja töötajad Terviseameti tegevusse ja organisatsiooni. Seega tekib ka suurem osa kuludest Terviseametis. Kaasataval haldusorganil võib tekkida kulusid seoses asendamiste korraldamisega vms. Kaasamise kulude hüvitamise korraldab Terviseamet. Käesolevas sättes tähendab sõna „korraldama“ eelkõige erinevate kuludokumentide koondamist ja süstematiseerimist ning väljamaksmisele esitamist. Selleks esitab kaasatud korrakaitseorgan kaasamisega seotud kulude arvestuse Terviseametile. See lihtsustab kaasatava haldusorgani tegevust ning ülesande täitmise kuludest tervikpildi saamist. Reeglina toimub kaasamise kulude katmine Terviseameti eelarvest. Kaasamine võimaldab eelkõige kasutada teise asutuse ametnike ja töötajate teadmisi ja oskusi ning erivarustust nakkushaiguse epideemilise leviku perioodil, aga ei lahenda eelarvestamise ega rahastamise probleeme. Kui selleks on piisavalt aega ja ei tule tegutseda edasilükkamatult, tuleb kaasamine muu hulgas eelarvestada ning hinnata Terviseameti enda ressursside piisavust kaasamisega seotud kulud katta. Ministeeriumi ja selle valitsemisala juhina Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lõike 1 punktide 1, 3 ja 12 tähenduses ning ministeeriumi ja valitsemisala vara ja eelarve eesmärgipärase kasutamise eest vastutava isikuna Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lõike 1 punktide 8 ja 9 tähenduses, on ülesande täitmise ja selle rahastamise korraldamine ministri pädevuses. Selle ülesande täitmiseks võib minister anda Terviseametile korraldusi ja juhiseid ülesande täitmiseks, sellest loobumiseks, viisi või ulatuse muutmiseks vms. Üheks võimalikuks lahenduseks on hüvitada kaasamise kulud Vabariigi Valitsuse reservist riigieelarve seaduses ning Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruses nr 123 „Vabariigi Valitsuse reservist vahendite eraldamise ja eraldatud vahendite kasutamise kord“ sätestatud tingimustel ja korras. Taotluse Vabariigi Valituse reservist vahendite saamiseks esitab Sotsiaalministeeriumi vastava valdkonna eest vastutav minister. Alternatiivseks võimaluseks on näiteks ministeeriumite vahel sõlmitavad kokkulepped kulude kandmise ja jaotamise kohta jms. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud 4.1. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Muudatused toovad kaasa mõju Terviseameti ja teiste korrakaitseorganite töökorraldusele seoses korrakaitseorganite kaasamise regulatsiooni loomisega. Eelkõige lihtsustab määrus kaasamise korraldust ja kiirendab kaasamise protsessi (kui praegu peab Terviseamet avaliku teenistuse seaduse alusel looma täiendavad ametikohad ning muu korrakaitseorgani ametniku tema nõusolekul üle viima, siis kaasamise korral saab sama küsimuse lahendada kiirelt ja paindlikult). Mõju sihtrühm: Terviseamet, teised korrakaitseorganid. Avalduv mõju: Määrus toob kaasa Terviseameti ja teiste Terviseametit abistavate korrakaitseorganite töökoormuse osalise vähenemise kuna enam ei ole vaja vormistada ametiabi taotlusi ega viia üle konkreetseid ametnikke või sõlmida käsunduslepinguid kõnekeskuse funktsioonide täitmiseks. Määruse eelnõu vähendab bürokraatiat riikliku järelevalve teostamisel, kuna kaasatud korrakaitseorgan ei pea enam saatma infot Terviseametile nõuete eiramise kohta, vaid saab järelevalvetoiminguid teha ise kohapeal. Mõju ulatus: Mõju ulatus on väike, kuna koostöö korrakaitseorganite vahel toimub ka praegu. Mõju sagedus: Mõju avaldumise sagedus on suur, kuna Terviseamet ja Politsei- ja Piirivalveamet ning ka teised Terviseametit abistavad haldusorganid teevad koostööd ja COVID-19 epideemiaga seotud järelevalvet iga päev. Väljaspool nakkushaiguse epideemilise leviku olukordi, mis on tinginud hädaolukorra või eriolukorra, on muudatuse sagedus väike. Ebasoovitavate mõjude avaldumise risk: Ebasoovitavate mõjude risk on väike, kuna muudatus soosib korrakaitseorganeid ja nende omavahelist koostööd. Koondhinnang mõju olulisusele: Kokkuvõtvalt on mõju keskmine. 4.2. Muud mõjud Kavandatav muudatus ei avalda otseselt mõju sotsiaalsele, sealhulgas demograafilisele aspektile, majandusele, riigi regionaalarengule, julgeolekule ja välissuhetele, loodus- ja elukeskkonnale ning seetõttu ei ole mõju olulisust neis valdkondades hinnatud. 5. Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse eelnõu kohaselt korraldab kaasamise kulude hüvitamise Terviseamet (kulud kaetakse riigieelarvest Terviseameti kaudu). Kui Terviseameti enda ressurssidest ei ole võimalik kaasamist hüvitada, võib ta taotleda kulu hüvitamist Vabariigi Valitsuse reservist valdkonna eest vastutava ministeeriumi kaudu. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks Terviseametile. EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SOM/21-0616 - Terviseameti ülesannete täitmisse korrakaitseorgani kaasamise tingimused ja kord Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 14.05.2021 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a378b402-7b29-44f2-81c4-c30451c262a6 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a378b402-7b29-44f2-81c4-c30451c262a6?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main