Kiri

Taavi Aas Teie 19.04.2021 nr 2-5/20-0355/5792 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected] Meie 11.05.2021 nr 1-12/982-2 „„Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021– 2035" esitamiseks Riigikogule“ eelnõu kooskõlastamine Kultuuriministeerium kooskõlastab „„Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035“ esitamine arutamiseks Riigikogule“ eelnõu ettepanekutega arengukava täiendamiseks. Tunnustame arengukavas väljendatud soovi säilitada kultuuripärandit, mis illustreerib transpordisektori pikka ajalugu: tuletornid ja muu merekultuuripärand, lennundus. Sellega seoses teeme kaks ettepanekut:  Lk-l 18 on toodud välja vajadus teadvustada ja jäädvustada Eesti lennundusajalugu ja -kultuuri, siduda seda rohkem lennundusharidusega ja seeläbi valdkonda populariseerida. Samas on nimetatud variandina võimalus luua transpordi mäluasutusena transpordimuuseum. Teeme ettepaneku sõnastada viimases lauses selgemalt, et transpordimuuseumi loomist võiks kaaluda olemasoleva maanteemuuseumi ja lennundusmuuseumi baasil. Kuna riigi muuseumipoliitika selge suund on mitte luua uusi muuseume, on mõistlik arendada edasi juba toimivaid organisatsioone.  Kui transpordisektori ajaloo märkideks merel (rannikul) on tuletornid, siis maal on selleks jaamahooned. Eesti vanem raudteevõrgustik ja sellega seotud jaamahooned on mõjutanud Eesti asustusajaloo kujunemist läbi ajaloo. Koos raudtee rajamisega on tekkinud terved asulad ja linnad. Ajaloolised jaamahooned on raudtee arengus sama märgilised kui ajaloolised tuletornid merenduses. Teeme ettepaneku märkida raudteetaristu väärika ja pika ajaloo osana ära ajaloolised jaamahooned. Võimaluse korral võiks leida jaamahoone funktsiooni kaotanud majadele uusi kasutusi või uued omanikud. Hoonete taaskasutus on oluline nii kultuuripärandi säilimiseks kui ka üldise keskkonnajalajälje vähendamiseks. Iga taaskasutatud maja vähendab lammutusjäätmete teket ja uue hoone ehitamise vajadust, mis ehitussektori suurt keskkonnamõju arvestades on väga oluline. See läheb kokku arengukava fookusega, milleks on transpordisektori keskkonnajalajälje vähendamine. Toetame arengukavas säästlikule liikumisele (jala, jalgrattaga või ühistranspordiga) ülemineku rõhutamist. Leiame, et säästvat liikumisviisi tuleks väga jõuliselt arendada, eriti võrreldes autotranspordiga, et edendada inimeste üldist liikumisaktiivsust. „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ 2020. aasta aruanne tõi välja, toetudes mitmetele uuringutele, et liikumisaktiivsuse näitajad on madalad ja autostumine on tõusuteel. Arvestades vähesest liikumisaktiivsusest põhjustatud haiguste kasvu, on sellel suur mõju ka majandusele. Kehv tervis vähendab tööturul osalemise tõenäosust meestel 40% ja naistel 30%, kokku langetab halb tervis Eesti sisemajanduse koguprodukti 6–15% („Sport 2030“ 2020. aasta aruanne lk 16). Tunnustame, et „Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035“ eelnõus on suurem rõhk Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941 pandud säästvale liikumisele, sh aktiivsele liikumisele, aktiivseks liikumiseks mõeldud taristu parendamise ja ka näiteks erinevate rattaparklate rajamise/rattaringluse edendamise kaudu. Leiame aga, et sellesuunalisi tegevusi saaks ka arengukava eelnõus selgemini sihistada. Teeme ettepaneku säästva liikumise arendamise suuremaks prioriseerimiseks:  Arengukava eelnõu peatükis 5.1 välja toodud arenguobjektide hinnanguliste maksumuste juures säästliku liikumise prioriteetsus välja ei paista (säästev linnaline liikumine u 200 miljonit vs. maanteed kuni 1,94 miljardit eurot). Samuti ei ole nähtav kergliiklusteede/rattateede rajamise planeerimine mittelinnalistes piirkondades. Leiame, et ka mittelinnalistes piirkondades tuleks arendada kergliiklusteid/rattateid lähestikku asuvate asulate vahel, eriti kui ühest asulast teise liikumine on igapäevane, näiteks asulas paikneb kool, mõni suurem tööandja.  Lk-l 9 on öeldud: „Eesti suurimates linnakeskustes on ohutut rattakasutust võimaldav rattateede ja parkimisvõimaluste võrgustik lünklik.“ Meie hinnangul peaks ütlema „lünklik“ asemel pigem „peaaegu puudulik“, eriti kehtib see Tallinna kohta.  Leiame, et aktiivseks liikumiseks mõeldud taristut tuleks veelgi enam prioriseerida. Lk-l 34 on öeldud: „Riiklike investeeringute ja toetuste saamisel on eelis säästva liikuvuse arengukavade olemasolu omavalitsustes.“ Leiame, et ainult arengukava olemasolust ei piisa. Näiteks ka Tallinna linnal on olemas rattastrateegia, kuid selle rakendamisega ei ole reaalsuses alustatud. Seetõttu teeme ettepaneku, et säästva liikumise arendamine oleks tugevamalt seotud riiklike investeeringute ja toetuste saamisega. Näiteks saaks teha kohustuse rajada riiklikku investeeringut saaval kohalikul omavalitsusel riigi toetuste eest rajatava/renoveeritava sõiduteelõigu kahekordse pikkuse jagu jalg- ja rattateid (väljaspool linna kergliiklusteid).  Samuti teeme ettepaneku seada prioriteediks ka mittelinnalistesse piirkondadesse koolide, suuremate tööandjate, ühistranspordipeatuste (eriti rongijaamade) juurde turvalise kergliiklusteede võrgu rajamine. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Ott minister Merle Männik 628 2255 [email protected]