COVID-19 puhangust tingitud erakorraline abi kultuurikorraldaja teenuse, toote, äriprotsessi või ärimudeli ümberkorraldamiseks

MINISTRI MÄÄRUS Tallinn Kuupäev digitaalallkirjas nr 17 COVID-19 puhangust tingitud erakorraline abi kultuurikorraldaja teenuse, toote, äriprotsessi või ärimudeli ümberkorraldamiseks Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimis- ja kohaldamisala (1) Määrusega kehtestatakse COVID-19 puhangust tingitud erakorralise abi tingimused kultuurikorraldaja, kelle tegevus on COVID-19 puhangust oluliselt mõjutatud, teenuse, toote, äriprotsessi ja/või ärimudeli ümberkorraldamiseks. (2) Määruses reguleerimata küsimustele kohaldatakse haldusmenetluse seadust ning toetuse andmisel riigiabina või vähese tähtsusega abina Euroopa Liidu vastavaid õigusakte. (3) Määrust ei kohaldata taotlejale, kellele Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu eelneva otsuse alusel, millega sama liikmesriigi antud abi on tunnistatud ebaseaduslikuks või väärkasutatuks ja ühisturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasi maksta. (4) Kui toetus on vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1) (edaspidi VTA määrus), artikli 3 lõike 2 mõistes, ei kohaldata määrust VTA määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel. (5) Määrust ei kohaldata riigiabi taotlejale Euroopa Komisjoni teatise „Riigiabi ajutine raamistik majanduse toetamiseks praeguse COVID-19 puhangu kontekstis“ (ELT C 91I, 20.03.2020, lk 1–9, muudetud ELT C 112 I, 04.04.2020, lk 1–9; ELT C 164, 13.05.2020, lk 3–15; ELT C 218, 02.07.2020, lk 3–8; ELT C 340 I, 13.10.2020, lk 1–10; ELT C 34, 1.02.2021, lk 6–15, edaspidi riigiabi ajutine raamistik) mõistes, kes on 31. detsembri 2019 seisuga raskustes Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), artikli 2 punkti 18 tähenduses, välja arvatud mikro- või väikeettevõtja komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 I lisa tähenduses, kes oli raskustes juba 31. detsembril 2019, tingimusel, et tema suhtes ei kohaldata riikliku õiguse alusel maksejõuetusmenetlust ja ta ei ole saanud Euroopa Komisjoni suuniste alusel päästmisabi ega ümberkorraldamisabi. (6) Määrust ei kohaldata taotlejale, kellele on riigi 2021. a lisaeelarve vahendite arvelt toetust makstud teiste COVID-19 toetusmeetmete raames, välja arvatud Eesti Töötukassa ja Kultuuriministeeriumi „COVID-19 puhangust tingitud erakorraline abi filmivaldkonnale“ ning „COVID-19 puhangust tingitud erakorraline abi kultuurikorraldajatele“ toetusmeetmete alusel. (7) Määruse rakendamise eest vastutab Kultuuriministeerium (edaspidi toetuse andja). § 2. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus (1) Toetuse andmise eesmärk on COVID-19 puhangust oluliselt mõjutatud kultuurikorraldaja teenuse, toote, äriprotsessi ja/või ärimudeli ümberkorraldamise kaudu tema pikaajalise elujõulisuse taastamine ning seeläbi kultuuri kättesaadavuse tagamine. (2) Toetuse andmise tulemusena on kultuurikorraldaja tegevus, toode ja/või teenus osaliselt või täielikult ümberkorraldatud ja seeläbi tema pikaajaline elujõulisus ning kultuuri kättesaadavus tagatud. § 3. Toetatavad tegevused ja riigiabi (1) Toetust antakse tegevustele, mille elluviimine panustab käesoleva määruse §-s 2 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamisse ning mille raames korraldatakse ümber kultuurikorraldaja tegevus, toode ja/või teenus selliselt, et see muutuks tõhusamaks ja konkurentsivõimelisemaks, sealhulgas mitmekesisemaks uute ja elujõulisemate tegevuste või valdkondade kaasamise, uute kliendi- ja või turusegmentide arendamise, füüsilise keskkonna ümberkorraldamise või kontaktivabade teenuste arendamise kaudu. (2) Käesoleva määruse alusel antav toetus võib kvalifitseeruda riigiabiks konkurentsiseaduse § 30 mõistes või vähese tähtsusega abiks konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 mõistes. (3) Riigiabi andmisel lähtutakse konkurentsiseaduse §-st 341 ja riigiabi ajutisest raamistikust ning vähese tähtsusega abi andmisel VTA määrusest ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatust. (4) Kui toetus on riigiabi, kontrollib toetuse andja, et meetme raames antav toetus ei ületaks koos muude riigiabi ajutise raamistiku jaotise 3.1 alusel antud toetustega riigiabi ajutise raamistiku punktis 22 nimetatud summat taotleja kohta. (5) Kui toetus loetakse vähese tähtsusega abiks VTA määruse mõistes, kontrollib toetuse andja riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrist, et taotletava toetuse andmise korral ei ületaks taotlejale kolme järjestikuse majandusaasta jooksul eraldatud vähese tähtsusega abi koos taotlusvoorust eraldatava toetusega 200 000 eurot. (6) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised isikud, kes on omavahel seotud VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt. Lisaks võetakse vähese tähtsusega abi andmisel arvesse VTA määruse artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid. (7) Riigiabi antakse Euroopa Komisjoni vastava riigiabi lubava otsuse vastuvõtmisest, kuid mitte kauem kui riigiabi ajutises raamistikus sätestatud tähtajani. 2. peatükk Nõuded taotlejale, taotlusele ja toetuse taotlemine § 4. Nõuded taotlejale (1) Taotleja võib olla kohaliku omavalitsuse üksus või Eestis registreeritud eraõiguslik juriidiline isik, välja arvatud riigi asutatud sihtasutus. (2) Käesoleva määruse mõistes on kultuurikorraldaja: 1) muuseum, kes vastab muuseumiseaduse § 2 lõikes 1 toodud mõistele; 2) etendusasutus, millel on avalikult kättesaadav repertuaari ülevaade ja mängukava, sealhulgas lavastuste tutvustused koos loomingulise meeskonna nimekirjaga, regulaarne etendustegevus ning loominguline ja tehniline meeskond, kes saab oma tegevuse eest tasu; 3) taotleja, kes korraldab põhitegevusena avalikke kontserte, millele on müüdud pileteid, ning taotleja, kes tegutseb põhitegevusena muusikakollektiivi või esitajana, muusikaagentuurina või –mänedžmendina; tema põhitegevusala äriregistri järgi ei ole muu hulgas üks järgmistest teenusest: majutus, reklaamiagentuur, üritusturundus; 4) taotleja, kes tegutseb avaliku kontserdipaigana, mille publiku mahutavus on kuni 2000 istekohta, kes teenindab siseruumides Tallinnas või Tartus vähemalt 20 avalikku ja müüdud piletiga kontserti aastas või taotleja, kes tegutseb avaliku kontserdipaigana, mille publiku mahutavus on üle 2000 istekoha, kes teenindab siseruumides Tallinnas või Tartus vähemalt kümme avalikku ja müüdud piletiga kontserti aastas; Tallinnast või Tartust väljaspool tegutsev taotleja teenindab vähemalt kümme avalikku ja müüdud piletiga kontserti aastas; või taotleja sõltumata asukohast, kes alustas tegevust 2019. või 2020. aastal ning teenindas siseruumides vähemalt kümme avalikku ja müüdud piletiga kontserti. Avalik kontserdipaik pakub kontserdikorraldajale, muusikakollektiivile ja esitajale avalikuks kontserdiks vajalikke tugiteenuseid; 5) taotleja, kes tegutseb näituseasutuse või näitusepaigana, mis korraldab põhitegevusena regulaarse programmi alusel kunstinäitusi, millest on avalikkust teavitatud ning mis on olnud avalikkusele kättesaadav; 6) taotleja, kes korraldab vähemalt 2018. aastast regulaarseid arhitektuuri-, disaini-, etenduskunstide, filmi-, kunsti- või kirjandusfestivale, millest on avalikkust teavitatud ning mis on olnud avalikkusele kättesaadav ning mille välisosalejate ja/või väliskülastajate osakaal ühe festivali kohta on vähemalt 20%; 7) kauplus, mis on spetsialiseerunud kunstitarvete, nootide või kunsti-, muusika- või teatrialase kirjanduse müügile, kelle toodete müük toimub füüsilisel pinnal ning kelle vastava valdkonna trükised või kunstitarbed moodustavad tema tootevalikust enamuse; kauplus, kelle tootevalikust enamuse moodustab aime- või ilukirjandus, kelle toodete müük toimub füüsilisel pinnal ning kelle 2019. aasta käive ei ületanud 700 000 eurot; kauplus, kelle toodete müük toimub füüsilisel pinnal, kes on spetsialiseerunud käesoleva paragrahvi punktis 8 nimetatud taotleja toodete müügile ning kelle 2019. aasta käive ei ületanud 800 000 eurot; kunstiteoseid vahendav kauplus või galerii, kelle toodete müük toimub füüsilisel pinnal ning kelle müüdavatest teostest moodustab enamuse Eesti Kunstnike Liitu kuuluvate autorite originaallooming; 8) taotleja, kes tiražeerib müügi eesmärgil materjalipõhise disaini originaalteoseid, mis on ettevõtte omanike hulka kuuluva autori enda intellektuaalse loomingu tulemus autoriõiguse seaduse tähenduses, kelle 2019. aasta käive ületas 18 000 eurot ning kes on tegutsenud taotluse esitamise hetkeks vähemalt kolm viimast aastat; 9) rahvamaja, kes korraldab avalikke rahvakultuurisündmusi või kes tegutseb rahvakultuurisündmuse korralduspaigana; 10) käsitöökeskus, kes kasutab traditsioonilisi käsitöötehnikaid ning kohalikke materjale ning omab õigust kasutada Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu poolt välja antavat „Tunnustatud Eesti Käsitöö” märgist või omab õigust kasutada logo „Eesti käsitöö”; 11) raamatukogu, kes vastab rahvaraamatukogu seaduse §-s 2 ja §-s 3 lõike 1 toodud kirjeldusele ning asub omavalitsusüksuse kõige olulisemas tõmbekeskuses; 12) filmitootja, kelle põhitegevusala äriregistris on filmide tootmine ning kes on vähemalt ühe täispika mängu-, dokumentaal- või animafilmi peatootja või on saanud ajavahemikul 1. jaanuar 2018 kuni 11. märts 2021 Eesti Filmi Instituudilt või Eesti Kultuurkapitalilt vähemalt ühele filmile arendus-, tootmis- või tootjale antud levitoetust või tema 2019. aasta müügitulu on vähemalt 1 miljon eurot;  13) kino, kes korraldab regulaarselt avalikke filmiseansse, millest teavitab avalikkust ning millele müüb pileteid, ning haldab rentniku või omanikuna filmide näitamiseks sobilikke siseruume, mis on varustatud DCP esitamist võimaldava digitaalse kino tehnoloogiaga; 14) taotleja, kes tegutseb põhitegevusena tugiteenuse pakkujana etendusasustusele, kontserdikorraldajale, muusikakollektiivile, esitajale, filmitootjale ja/või kunstinäituste korraldajale, ning tema põhitegevusala äriregistri järgi ei ole muu hulgas üks järgmistest teenusest: majutus, reklaamiagentuur, üritusturundus; 15) kirjastaja, kelle põhitegevus on raamatute kirjastamine ja kes andis välja 2020. aastal kuus või enam raamatut; 16) loomemajanduse arenduskeskus, välja arvatud loomeliidud loovisikute ja loomeliitude seaduse mõistes, kes on ühes või mitmes kultuuri- või loomevaldkonnas üleriigiliselt või piirkondlikult tegutsev tugistruktuur, mille põhitegevuseks on valdkonnas tegutsevate ettevõtete ja organisatsioonide arengupotentsiaali toetamine, ettevõtlus- ja ekspordivõimekuse tugevdamine, innovatsiooni, koostöö ja rahvusvahelistumise soodustamine ning kultuuri- ja loomevaldkondade sidustamine teiste elu- ja majandusvaldkondadega. (3) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele: 1) tema tegevus on oluliselt mõjutatud COVID-19 puhangust ning täielikult peatunud või oluliselt piiratud Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020. a korralduse nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ (edaspidi piirangud) tõttu; 2) ta ei ole pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel ning tal puudub kehtiv äriregistrist kustutamise hoiatus; 3) tal puuduvad riiklike maksude maksuvõlad või on need taotluse esitamise ajaks ajatatud; 4) tal ei ole majandusaasta aruande ega maksudeklaratsioonide esitamise võlga; 5) juhul kui toetuse andja on teinud taotleja kohta varem toetuse tagasinõudmise otsuse, ei ole tal otsuse kohaselt tagasimaksmisele kuuluv toetus tähtajaks tagasi maksmata. § 5. Nõuded taotlusele (1) Taotluses kirjeldatud tegevus peab panustama käesoleva määruse §-s 2 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamisse. Taotletud toetuse suurus peab jääma käesoleva määruse §-s 9 nimetatud summa piiridesse ning tegevuste abikõlblikkuse periood peab vastama käesoleva määruse §-s 8 sätestatud tingimustele. (2) Taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid ja dokumente: 1) üldandmed taotleja kohta; 2) taotleja kinnitus enda vastavuse kohta käesoleva määruse §-s 4 sätestatud nõuetele ja kirjeldus käesoleva määruse § 4 lõike 3 punktis 1 toodud nõudele vastamise kohta; 3) teave, kui taotleja on taotlenud ja/või saanud toetust samal ajal mitmest COVID-19 toetusmeetmest; 4) ümberkorralduse vajaduse põhjendus, tegevuste kirjeldus, sealhulgas ajakava, eesmärk ja oodatavad tulemused, ümberkorralduse mõju taotleja sissetulekutele ja püsikuludele, ümberkorraldusest mõjutatud kasusaajate arv, ülevaade meeskonnast ja koostööpartneritest, eelarve tegevuste lõikes, tegevuste üldmaksumus, taotletava toetuse summa; 5) vabas vormis ülevaade olulisematest tegevustest ja koostööpartneritest 2019. aastal, kui taotlejaks on käesoleva määruse § 4 lõike 2 punktides 3 ja 4 nimetatud kultuurikorraldaja;  6) vabas vormis ülevaade kultuuripärandialasest kogumis-, säilitus-, uurimis- ja vahendustegevusest hariduslikel, teaduslikel ja elamuslikel eesmärkidel viimase aasta jooksul, kui taotlejaks on muuseum, kes ei ole liitunud muuseumide infosüsteemiga MuIS ja/või kes ei ole saanud viimase kolme aasta jooksul toetuse andjalt tegevustoetust; 7) nimekiri korraldatud festivalidest viimasel kolmel aastal, igal festivalil osalejate ja/või külastajate arv ning välisosalejate ja/või väliskülastajate arv, kui taotlejaks on käesoleva määruse § 4 lõike 2 punktis 6 nimetatud kultuurikorraldaja; 8) informatsioon kaupluse asukoha kohta ning väljavõte kaubanimestikust või muust dokumendist, mis kinnitaks nõutud osakaalu kaubavalikus, kui taotlejaks on käesoleva määruse § 4 lõike 2 punktis 7 nimetatud kultuurikorraldaja; 9) informatsioon ettevõtte omanike kohta, kui see ei kajastu äriregistris ning vabas vormis ülevaade olulisematest tegevustest ja originaalteostest materjalipõhise disaini alal 2019. aastal, kui taotlejaks on käesoleva määruse § 4 lõike 2 punktis 8 nimetatud kultuurikorraldaja; 10) taotleja kinnitus, et taotleja asub omavalitsusüksuse kõige olulisemas tõmbekeskuses, et omavalitsusüksuses loodav teenus ja/või toode puudub ja tagatakse loodava teenuse ja/või toote halduskulude katmine, kui taotlejaks on käesoleva määruse § 4 lõike 2 punktis 11 nimetatud kultuurikorraldaja; 11) kasumiaruanne ja bilanss 31. detsembri 2020. a seisuga, kui majandusaasta aruande esitamiseks sätestatud tähtaeg ei ole saabunud ning taotlejaks on käesoleva määruse § 4 lõike 2 punktis 12 nimetatud kultuurikorraldaja; 12) kasusaajate nimekiri, kellele taotleja osutab tugiteenust, ning vastava teenuse kirjeldus, kui taotlejaks on käesoleva määruse § 4 lõike 2 punktis 14 nimetatud kultuurikorraldaja; 13) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel ja volitus ei ole antud toetuse andja toetuste taotlemise e-keskkonna (edaspidi e-keskkond) kaudu. (3) Taotleja, kes taotles toetust käesoleva määruse § 1 lõikes 6 nimetatud Kultuuriministeeriumi toetusmeetmest, käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 5, 6, 8, 9 ja 11 nimetatud andmeid ja dokumente esitama ei pea. § 6. Taotluse esitamine (1) Taotlusvooru eelarve kinnitab kultuuriminister käskkirjaga. (2) Taotluse esitamise tähtajast ja eelarvest teavitab toetuse andja oma veebilehel vähemalt kolm kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva. (3) Taotlus tuleb esitada käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt teatatud tähtaja jooksul. (4) Taotluse peab esitama esindusõiguslik isik e-keskkonna kaudu. Toetuse andja kinnitab taotluse kättesaamist. (5) Kui taotluse esitamisel esineb e-keskkonnas tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegset esitamist, loetakse taotluse esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea likvideerimist. (6) Iga taotleja saab esitada taotlusvooru ühe taotluse.  3. peatükk Kulude abikõlblikkus ja toetuse suurus § 7. Kulude abikõlblikkus (1) Kulu on abikõlblik, kui see on tegevuste elluviimiseks vajalik ja otseselt seotud teenuse, toote, äriprotsessi või ärimudeli ümberkorraldamisega, põhjendatud, tekib abikõlblikkuse perioodil tehtavate toetatavate tegevuste käigus ning on kooskõlas õigusaktidega, sealhulgas 1) on tasutud toetuse saaja arvelduskontolt; 2) on tõendatud algdokumendiga; 3) on tehtud järgides riigihangete seaduse põhimõtteid kooskõlas käesoleva määruse § 18 punktiga 3; 4) on selgelt eristatavalt kirjendatud raamatupidamises ja vastab Eesti finantsaruandluse standardile. (2) Kulu loetakse põhjendatuks, kui kulu on sobiv, vajalik ja tõhus käesoleva määruse §-s 2 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamiseks ning tekib käesoleva määruse § 3 lõikes 1 nimetatud tegevuste käigus. (3) Mitteabikõlblik kulu on 1) käibemaks, välja arvatud kui käibemaks ei ole käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav; 2) kulu, mis on seotud teenuse, toote, äriprotsessi või ärimudeli ümberkorraldamisega, kuid ei ole seotud vajadusega ennetada COVID-19 haiguse levikut ja/või tegutseda piirangute tingimustes; 3) kulu, mis tehakse ühekordselt kasutatava vahendi soetamiseks; 4) kulu, mis tehakse vahendi soetamiseks, mida ei saa pikemaajaliselt korduvkasutada; 5) analüüsi, uuringu jms kulu, kui sellele ei järgne teenuse, toote, äriprotsessi või ärimudeli rakendamist; 6) kulu, mis on toetuse saajale juba hüvitatud või hüvitatakse teisest meetmetest või kindlustuslepingu alusel; 7) kulu, mis on tekkinud enne abikõlblikkuse perioodi; 8) rahatrahv ja rahaline karistus; 9) sularahas tasutud kulu; 10) kohtumenetluse kulu, sealhulgas vastaspoole ja kolmanda isiku menetluskulu. § 8. Tegevuste abikõlblikkuse periood (1) Abikõlblikkuse periood algab taotluse esitamise kuupäevast või taotluses märgitud hilisemast kuupäevast, kuid ei või olla pikem kui 31. detsember 2021. (2) Toetuse andja loeb tegevused lõppenuks pärast aruande kinnitamist, sellest teavitatakse taotlejat e-keskkonna kaudu. § 9. Toetuse suurus Taotletava toetuse minimaalne summa on 1000 eurot ja maksimaalne summa on 200 000 eurot taotleja kohta.  4. peatükk Taotluse menetlemine § 10. Taotluse menetlemine (1) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 50 tööpäeva alates taotlusvooru sulgemisest. (2) Taotluse tähtaja jooksul esitamata jätmisel või kui taotleja ei vasta käesoleva määruse § 1 lõigetes 3, 5 või 6 ning § 3 lõigetes 4 või 5 sätestatud nõuetele, jäetakse taotlus läbi vaatamata. (3) Kui taotleja on taotluse esitamise tähtaja ületanud mõjuval põhjusel, võib toetuse andja oma algatusel või taotleja taotluse alusel tähtaja ennistada haldusmenetluse seaduse §-s 34 sätestatud korras. (4) Taotluse menetlemise käigus võib toetuse andja nõuda taotlejalt selgitusi, lisainformatsiooni, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud puuduste kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda taotlejale kuni viis tööpäeva, mil peatub taotluse menetlemise aeg. Toetuse andja jätab taotluse läbi vaatamata, kui taotleja ei ole tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud, ning teavitab sellest taotlejat e-keskkonna kaudu kümne tööpäeva jooksul alates käesolevas lõikes toodud tähtaja saabumisest. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks. (6) Toetuse andja tunnistab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik käesoleva määruse §-des 4 ja 5 sätestatud nõuded. § 11. Taotluse hindamine (1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotluseid hindab kultuuriministri moodustatud hindamiskomisjon. (2) Hindamiskomisjoni liikmed avalikustab toetuse andja oma veebilehel hiljemalt kolm kalendripäeva enne taotlusvooru avamist. (3) Taotlusi hinnatakse järgmiste kriteeriumide alusel: 1) piirangute mõju ulatus kultuurikorraldaja tegevusele; 2) ümberkorralduse läbimõeldus, sealhulgas ajakava realistlikkus, põhjendatus ja mõju kultuurikorraldaja pikaajalisele elujõulisusele; 3) eelarve realistlikkus, kuluefektiivsus, kuluartiklite põhjendatus; 4) kultuurikorraldaja senine kogemus ja haldusvõimekus ning suutlikkus tegevusi ellu viia. (4) Hindamine viiakse läbi toetuse andja kinnitatud hindamismetoodika järgi, mis on koostatud lähtudes käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kriteeriumitest ning avalikustatud toetuse anda veebilehel hiljemalt kolm kalendripäeva enne taotlusvooru avamist. (5) Hindamiskomisjon kaasab vajadusel hindamisprotsessi täiendavaid hääleõiguseta eksperte. (6) Hindamiskomisjoni liikmed ja eksperdid peavad kooskõlas korruptsioonivastase seadusega kinnitama hinnatava taotluse ja taotleja suhtes oma erapooletust ning sõltumatust. Seotuse olemasolul on hindamiskomisjoni liige ja/või ekspert kohustatud ennast haldusmenetluse seaduse §-s 10 toodud tingimustel ja korras taandama. (7) Hindamiskomisjon teeb kultuuriministrile ettepaneku taotluse rahuldamise ning põhjendatud juhtudel osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. § 12. Taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimused ja kord (1) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb kultuuriminister. (2) Taotluse rahuldamise otsus tehakse juhul, kui taotleja ja taotlus vastavad käesolevas määruses nimetatud nõuetele. (3) Taotluse võib rahuldada osaliselt, kui taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole kooskõlas käesoleva määruse § 3 lõigetega 4 või 5, kui taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole võimalik taotlusvooru eelarve mahu tõttu ja/või kui see ei ole põhjendatud, arvestades taotlusvooru eesmärki, toetatavate tegevuste loetelu, hindamiskriteeriume ja nõudeid. Osalise rahuldamise ettepanek sisaldab ettepanekut taotletud toetuse vähendamiseks ja/või kavandatud toetatavate tegevuste muutmiseks. Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on sellega nõus. Taotleja võib nõustuda taotluse osalise rahuldamisega tingimusel, et taotluses toodud eesmärk on taotluse osalise rahuldamise korral saavutatav. (4) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha haldusmenetluse seaduse § 53 tähenduses kõrvaltingimusega, kui on tõenäoline, et lõpliku otsuse tegemiseks vajalik eeldus saabub või täidetakse hiljemalt kõrvaltingimuses märgitud tähtaja jooksul ja kõrvaltingimuse seadmine on mõistlik. Kõrvaltingimuse nõuetekohasel saabumisel või täitmisel lisatakse sellekohane teave taotluse rahuldamise otsuse juurde. (5) Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksele. Õigus toetusega seotud maksele tekib toetuse saajal pärast seda, kui toetuse andja on tingimuse saabumise või täitmise tuvastanud toetuse saaja esitatud teabe põhjal, välja arvatud kui teavet on võimalik toetuse andjal tuvastada e-keskkonnast vm registrist või andmeallikast. (6) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui 1) taotleja ja/või taotlus ei vasta kasvõi ühele käesoleva määruse §-des 4 ja 5 sätestatud tingimustele või teistele käesolevas määruses nimetatud nõuetele; 2) taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil; 3) hindamiskomisjoni hindamistulemuse põhjal ei kuulu taotlus rahuldamisele; 4) taotlusvooru eelarve mahu tõttu ei ole võimalik tegevusi toetada; 5) toetuse suurus on väiksem kui 1000 eurot; 6) taotleja ei ole nõus taotluse osalise rahuldamisega; 7) kui taotluses esitatud ja taotluse menetlemise raames kogutud teavet hinnates ilmneb, et tegevuste eesmärgid on saavutatavad ilma toetuseta; 8) taotleja ei võimalda taotluse nõuetele vastavust kontrollida. (7) Taotlejale saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus e-keskkonna kaudu. 5. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine § 13. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse toetuse andja algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel. (2) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta kuni abikõlblikkuse perioodi lõpuni, kuid mitte pärast tegevuste lõppemist, ning tagasiulatuvalt alates muudatustaotluse esitamise  kuupäevast, juhul, kui see aitab kaasa tegevuste tulemuste saavutamisele ja muudatus on põhjendatud. (3) Toetuse andjal on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla tegevuste eesmärkide ja oodatavate tulemuste saavutamise või tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil. (4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab toetuse andja 30 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise avalduse saamist ja teavitab sellest toetuse saajat e-keskkonna kaudu. § 14. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine (1) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks järgmistel juhtudel: 1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või taotlus oleks rahuldatud osaliselt; 2) taotlemisel või tegevuste elluviimisel on teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet või teave on jäetud teadlikult esitamata; 3) kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või kõrvaltingimust ei suudeta täita; 4) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata; 5) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta. (2) Toetuse saajal tuleb saadud toetus taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistamise otsuse kohaselt tagastada. 6. peatükk Toetuse maksmise tingimused ja aruande esitamine § 15. Toetuse maksmise tingimused (1) Toetus maksatakse toetuse saajale välja kümne tööpäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist. (2) Kui taotluse rahuldamise otsus tehakse kõrvaltingimusega, makstakse toetus välja pärast kõrvaltingimuse saabumist või täitmist. § 16. Toetuse kasutamisega seotud aruande esitamine (1) Toetuse saaja esitab aruande toetuse andjale e-keskkonna kaudu 30 kalendripäeva jooksul peale abikõlblikkuse perioodi. (2) Toetuse andja menetleb aruannet kuni 90 tööpäeva esitamisest arvates. (3) Aruanne peab sisaldama 1) toimunud ümberkorralduse lühikokkuvõtet, sealhulgas saavutatud tulemuste kirjeldust ja ümberkorralduse läbiviimise mõju toetuse saaja pikaajalisele elujõulisusele; 2) informatsiooni taotluses esitatud eelarve täitmise, sealhulgas ümberkorralduste tegelike kulude kohta. (4) Aruande esitamise tähtaega võib põhjendatud juhtudel toetuse saaja avalduse alusel pikendada tingimusel, et toetuse saaja on esitanud pikendamise taotluse enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud tähtaja saabumist. (5) Kui aruandes on puudusi, võib toetuse andja anda toetuse saajale kuni kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks, mil peatub käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud aruande menetlemise aeg. (6) Toetuse andja kinnitab aruande, kui toetuse saaja on käesoleva paragrahvi lõike 5 kohase tähtaja jooksul puudused kõrvaldanud, toetuse andja ei ole tuvastanud toetuse kasutamisega seotud rikkumist ning toetuse saaja on tagastanud toetuse andjale toetuse kasutamata jäägi. 7. peatükk Toetuse tagasinõudmine § 17. Toetuse tagasinõudmine (1) Otsuse toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise kohta teeb toetuse andja kaalutlusõiguse kohaselt järgmistel juhtudel: 1) toetust on kasutatud mitteabikõlbliku kulu hüvitamiseks; 2) käesoleva määruse §-s 2 toodud eesmärki ja tulemust ei saavutatud ja/või ei viidud ellu taotluses ettenähtud tegevusi; 3) abikõlblike kulude maksumus kujunes planeeritust väiksemaks; 4) toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust; 5) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud; 6) toetuse saaja on esitanud valeandmeid või andmeid varjanud; 7) aruanne ei ole esitatud tähtajaks; 8) toetuse saaja suhtes on algatatud pankroti- või likvideerimismenetlus; 9) toetuse andmine ei ole kooskõlas riigiabi reeglitega. (2) Toetuse tagasinõude otsuse võib teha kolme aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse täitmise lõppemisest arvates, välja arvatud juhul, kui riigiabi andmist reguleerivast õigusaktist tuleneb teisiti. (3) Toetuse saaja peab tagasinõutud toetuse tagasi maksma 60 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast alates. 8. peatükk Toetuse saaja ja toetuse andja õigused ja kohustused § 18. Toetuse saaja kohustused Toetuse saaja tagab käesolevas määruses sätestatud kohustuste täitmise ja tegevuste eduka elluviimise käesolevas määruses ning taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt, sealhulgas 1) kasutab toetust taotluses, taotluse rahuldamise otsuses ja käesolevas määruses sätestatu järgi; 2) esitab toetuse andjale tähtajaks nõutud teabe ja aruande;  3) järgib teenuste ostmisel riigihangete seaduse §-s 3 toodud põhimõtteid ning võtab vähemalt kaks võrreldavat hinnapakkumist üksteisest sõltumatult pakkujalt kõikide kulutuste kohta, mille korral toetuse saaja teostab tegevuste elluviimiseks üheliigiliste teenuste, materiaalsete või immateriaalsete varade ostutehingu, mille maksumus on ilma käibemaksuta võrdne 5000 euroga või ületab seda. Juhul, kui kahte sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik esitada või kui odavaimat pakkumist ei valita, tuleb esitada sellekohane põhjendus; 4) säilitab toetuse kulu abikõlblikkust tõendavad dokumendid ja muud tõendid raamatupidamisseaduses sätestatud tähtaegade järgi; 5) säilitab toetuse kulu abikõlblikkust tõendavad dokumendid ja muud tõendid kümme aastat toetuse saamisest, kui toetust anti riigiabina või vähese tähtsusega abina; 6) annab toetuse andjale tegevuste elluviimise, sealhulgas toetuse kasutamise kohta suulisi ja kirjalikke selgitusi ning andmeid, sealhulgas väljavõtteid raamatupidamisprogrammist ja pangakontost kolme tööpäeva jooksul alates sellekohasest nõudmisest, ning võimaldab teha dokumentidest koopiaid ja väljavõtteid; 7) võimaldab toetuse andjal kohapeal toetuse kasutust kontrollida ning osutab selleks igakülgset abi; 8) peab tegevustega seotud abikõlblike kulude, mitteabikõlblike kulude ja tulude kohta eraldi raamatupidamisarvestust; 9) teavitab toetuse andjat viivitamata kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis taotluses esitatud või tegevustega seotud andmete muutumisest, tegevuste elluviimist takistavast asjaolust, sealhulgas pankrotimenetlusest, likvideerimismenetlusest ning tegevustega seotud vara üleandmisest teisele isikule või asutusele; 10) tagastab toetuse kasutamata jäägi; 11) tagastab toetuse, kui toetuse andja esitab toetuse tagasinõude. § 19. Toetuse saaja õigused Toetuse saajal on õigus 1) saada toetuse andjalt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides, käesolevas määruses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega; 2) tutvuda tema kohta koostatud dokumendis sisalduva või sellega lahutamatult seotud teabega avaliku teabe seaduses sätestatud korras; 3) toetusest loobuda või toetus tagastada igal ajal täies ulatuses. § 20. Toetuse andja kohustused Toetuse andja on kohustatud 1) edastama taotlejale või toetuse saajale käesoleva määrusega reguleeritud otsused käesolevas määruses sätestatud aja jooksul; 2) säilitama toetuse taotlemise, andmise ja muude dokumentide ning teabega seotud tõendeid kümme aastat taotluse rahuldamise otsuse tegemisest; 3) kandma riigiabi või vähese tähtsusega abi saajate andmete riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse; 4) kontrollima tegevuste elluviimist;  5) tegema taotlus- ja aruandevormi ning asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks e- keskkonnas; 6) teavitama toetuse saajat viivitamatult käesolevas määruses ja muudes toetuse kasutamist reguleerivates õigusaktides tehtud muudatustest; 7) tegema muid käesolevas määruses ja kohalduvates õigusaktides sätestatud toiminguid. § 21. Toetuse andja õigused Toetuse andjal on õigus 1) kontrollida toetuse saaja territooriumil tegevustega seotud kuludokumente ja tegevuste elluviimist, sealhulgas toetuse kasutamise vastavust käesolevale määrusele ning taotluse rahuldamise otsusele; 2) nõuda taotluses sisaldunud tegevuste kestuse, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad tegevuste nõuetekohast teostamist ning toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist; 3) kontrollida taotluse menetlemisel taotleja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkust; 4) jätta toetus välja maksmata ja/või nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub käesolevas määruses ja/või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses või käesolevas määruses sätestatust; 5) vähendada proportsionaalselt toetuse suurust taotluse rahuldamise otsuses kinnitatud tegevuste maksumuse vähenemisel; 6) keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või tegevuste elluviimine on ohustatud; 7) keelduda toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saajal on tekkinud maksu- või maksevõlg riigi ees ja see on ajatamata; 8) otsustada kaalutlusõigusele tuginedes käesoleva määruse § 17 kohane toetuse tagasinõudmise ulatus. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Ott Tarvi Sits minister kantsler  Kultuuriministri määruse „COVID-19 puhangust tingitud erakorraline abi kultuurikorraldaja teenuse, toote, äriprotsessi või ärimudeli ümberkorraldamiseks“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus ja eesmärk Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel. Kultuuriministri määruse eelnõu (edaspidi eelnõu) reguleerib COVID-19 puhangust tingitud erakorralise abi andmist nendele valdkondlikele kultuurikorraldajatele, kelle põhitegevus on Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020. a korraldusega nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ (edaspidi piirangud) kehtestatud piirangute tõttu oluliselt mõjutatud ning kes vajavad oma pikaajalise elujõulisuse taastamiseks teenuse, toote, äriprotsessi ja/või ärimudeli ümberkorraldamiseks riigi toetust. Riigi 2021. aasta lisaeelarvega on nähtud ette rahalised vahendid COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriisi ja sellest tulenevate pikemaajaliste mõjude leevendamiseks, sealhulgas ettevõtja teenuse, toote, äriprotsessi ja/või ärimudeli ümberkorraldamiseks. Antud meetme kogumaht on 4,15 miljonit eurot. Täpsemad tingimused on välja töötatud sõltuvalt sektori spetsiifikast ja ümberkorraldusvajaduste prognoositud ulatusest. Antud meetmest saavad toetust nii munitsipaal- kui ka erasektor. Riigiasutused, riigi poolt asutatud ja riigi osalusega sihtasutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud antud meetme alla ei lähe. Toetuse andmise üldtingimused on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 16. aprilli 2021. a määrusega nr 38 „COVID-19 põhjustava viiruse levikuga seotud kriisi leevendamiseks ette nähtud toetusmeetmete üldtingimused“ (edaspidi üldmäärus). Eelnõu on seotud Euroopa Komisjoni teatisega „Riigiabi ajutine raamistik majanduse toetamiseks praeguse COVID-19 puhangu kontekstis“ (ELT C 91I, 20.03.2020, lk 1–9, muudetud ELT C 112 I, 04.04.2020, lk 1– 9; ELT C 164, 13.05.2020, lk 3–15; ELT C 218, 02.07.2020, lk 3–8; ELT C 340 I, 13.10.2020, lk 1–10; ELT C 34, 1.02.2021, lk 6–15, edaspidi riigiabi ajutine raamistik). Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonna muuseuminõunik Marju Reismaa (e-post [email protected], telefon 628 2335), finantsosakonna juhataja Merju Künnapuu (e-post [email protected], telefon 628 2269), õigus- ja varahaldusosakonna õigusnõunik Kadri Kilvet (e-post [email protected], telefon 628 2224), kes tegi eelnõu juriidilise ekspertiisi, ning eelnõu väljatöötamisse olid kaasatud Kultuuriministeeriumi kunstide osakond ja kultuuriväärtuste osakond sisunõunike kaudu. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 8 peatükist ja 21 paragrahvist. 1. peatükk Üldsätted Paragrahviga 1 kehtestatakse eelnõu reguleerimis- ja kohaldamisala. Lõike 1 kohaselt kehtestatakse eelnõuga COVID-19 puhangust tingitud erakorralise abi saamise ning vahendite kasutamise tingimused kultuurikorraldaja teenuse, toote, äriprotsessi või ärimudeli ümberkorraldamiseks, et tal oleks võimalik seeläbi taastada pikaajaline elujõulisus. Lõike 2 kohaselt tuleb eelnõuga reguleerimata küsimustele kohaldada Euroopa Liidu vastavaid õigusakte, kui toetust antakse riigiabina või vähese tähtsusega abina, ja haldusmenetluse seadust. Euroopa Liidu vastavate õigusaktide all on mõeldud Euroopa Komisjoni riigiabi ajutise raamistiku reeglistikku, selle alusel toetuse andjale eraldatud riigiabi loas kehtestatud tingimusi ning teisi Eestile otsekohalduvaid õigusakte, mistõttu tuleb eelnõu kehtestamises ja toetuse andmise ülesannete täitmises juhinduda osapooltel otse neist. Haldusmenetlusele tuleb kohaldada haldusmenetluse seaduse sätted kooskõlas eelnõus sätestatud korra ja erisustega. Lõike 3 kohaselt ei kohaldata eelnõu taotlejatele, kellele Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks või väärkasutatuks ja ühisturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasimaksmiseks. Nimetatud nõue tuleneb riigiabi reeglitest ning siin ei saa rakendada võimalust, et kui tagasimaksmise nõue on küll esitatud, kuid tähtaeg ei ole saabunud, võib uut toetust taotleda. Toetust ei saa, kui varasema nõude kohaselt tagasimaksmisele kuuluv toetus on tagasi maksmata, olenemata sellest, kas tähtaeg on saabunud või mitte. Lõige 4 piirab eelnõu kohaldamist ning sätestab, et kui antakse vähese tähtsusega abi, ei tohi seda kasutada näiteks tegevuseks, mis on seotud ekspordiga kolmandatesse riikidesse või liikmesriikidesse, täpsemalt sellisele abile, mis on vahetult seotud eksporditavate koguste, turustusvõrgu loomise ja toimimise või muude eksportimisest tulenevate jooksvate kuludega, ning ka abile, mille tingimuseks on kodumaiste toodete kasutamine importtoodete asemel. Lõikes 5 sätestatakse riigiabi taotlejale nõue, et ta ei tohi olla Euroopa Liidu õiguse kohaselt raskustes 31. detsembri 2019. a seisuga. Raskuses oleva ettevõtja definitsioon on toodud grupierandi määruse artikkel 2 punktis 18. Taotleja ei tohi vastata alltoodud tunnustele. 1. Kui on tegemist piiratud vastutusega äriühinguga, välja arvatud alla kolme aasta tegutsenud väikese/keskmise suurusega ettevõtja (edaspidi VKE)), kes on akumuleeritud kahjumi tõttu kaotanud üle poole oma märgitud osa- või aktsiakapitalist. Nii on see juhul, kui akumuleeritud kahjumi mahaarvamine reservidest (ning kõikidest muudest elementidest, mida üldiselt peetakse äriühingu omavahendite osaks) annab negatiivse tulemuse, mis ületab poole märgitud osa- või aktsiakapitalist. Piiratud vastutusega äriühinguteks loetakse osaühing, millel on osadeks jaotatud osakapital, ja aktsiaselts, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. 2. Äriühing, välja arvatud alla kolme aasta tegutsenud VKE, kus vähemalt mõnel liikmel on piiramatu vastutus äriühingu võlgade eest ja kes on kaotanud kogunenud kahjumi tõttu üle poole oma arvetel olevast kapitalist. 3. Kui asjaomase ettevõtja suhtes on võlausaldajate soovil algatatud kõiki võlakohustusi hõlmav maksejõuetusmenetlus või ettevõtja vastab siseriikliku õiguse kohaselt kõiki võlakohustusi hõlmava maksejõuetusmenetluse kohaldamise kriteeriumidele. Maksejõuetus on nähtus, mis iseloomustab ettevõtte majanduslikku seisundit, kuid ei tähenda iseenesest veel isiku pankrotti (mida reguleerib pankrotiseadus). Maksejõuetuse põhitunnus on, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ning see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Maksejõuetuse kontrollimisel tuleb lähtuda ettevõtte majandusaasta aruandest (bilansist). 4. Kui ettevõtja on saanud päästmisabi ning ei ole veel laenu tagasi maksnud või garantiid lõpetanud või on saanud ümberkorraldusabi ning tema suhtes kohaldatakse endiselt ümberkorraldamiskava. Riigid võivad anda kahte sorti riigiabi: üks on päästmisabi ja teine on restruktureerimisabi ja nende hulka ei loeta ajutise raamistiku alusel antavat abi. Neid antakse raskuses olevale ettevõttele selleks, et ta nendest raskustest välja tuua. Seda võib anda kümne aasta jooksul ühe korra. Restruktureerimisabi on ümberkorraldusabi. 5. Ettevõtja puhul, kes ei ole VKE, kui viimase kahe aasta jooksul: i) on ettevõtja arvestuslik finantsvõimendus olnud suurem kui 7,5 ja ii) on ettevõtja EBITDA suhe intressimaksete kattevarasse olnud alla 1,0. Selle toetuse sihtrühmaks võivad olla vaid VKEd. Riigiabi ajutise raamistiku alusel tehakse erand raskustes olemise absoluutsele keelule mikro- või väikeettevõtjate suhtes komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 I lisa tähenduses. Erand seisneb selles, et tal lubatakse olla raskustes juba 31. detsembril 2019. a, tingimusel, et tema suhtes ei kohaldata riikliku õiguse alusel maksejõuetusmenetlust ja et ta ei ole saanud Euroopa Komisjoni suuniste alusel päästmisabi ega ümberkorraldamisabi. Lõikes 6 sätestatakse toetuse taotlemist ja saamist välistav asjaolu, mille eesmärgiks on vältida olukordi, kus ettevõtja saab sama perioodi, samade piirangute eest ja samal sihtotstarbel toetust mitmest kohast. Välistust ei rakendada Eesti Töötukassa meetme ja Kultuuriministeeriumi toetusmeetmete „COVID-19 puhangust tingitud erakorraline abi filmivaldkonnale“ ning „COVID-19 puhangust tingitud erakorraline abi kultuurikorraldajatele“ suhtes, mida rakendatakse samuti riigi 2021. a lisaeelarve vahendite arvelt. Lõike 7 kohaselt on toetuse andja Kultuuriministeerium. Kultuuriministeerium vastutab taotlusvooru väljakuulutamise ja koordineerimise eest ehk teavitab taotlejaid ja avalikkust toetuse saamise võimalusest, menetleb taotlust ja otsustab, kas taotlus rahuldada või mitte jne. Paragrahviga 2 kehtestatakse toetuse andmise eesmärk ja tulemus. Toetuse andmise eesmärk on COVID-19 puhangust oluliselt mõjutatud kultuurikorraldaja teenuse, toote, äriprotsessi ja/või ärimudeli ümberkorraldamise kaudu tema pikaajalise elujõulisuse taastamine ning seeläbi kultuuri kättesaadavuse tagamine. Toetuse andmise tulemusena on kultuurikorraldaja oma tegevuse, toote ja/või teenuse osaliselt või täielikult ümberkorraldanud ja seeläbi on tema pikaajaline elujõulisus ning kultuuri kättesaadavus tagatud. Paragrahviga 3 kehtestatakse toetatavad tegevused ja riigiabi reeglite kohaldumine. Lõike 1 kohaselt antakse toetust tegevustele, mille elluviimine panustab käesoleva määruse §- s 2 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamisse ning mille raames korraldatakse ümber kultuurikorraldaja tegevus, toode ja/või teenus selliselt, et see muutuks tõhusamaks ja konkurentsivõimelisemaks, sealhulgas mitmekesisemaks uute ja elujõulisemate tegevuste või valdkondade kaasamise, uute kliendi- ja või turusegmentide arendamise, füüsilise keskkonna ümberkorraldamise või kontaktivabade teenuste arendamise kaudu. Ümberkorraldus peab olema seotud vajadusega ennetada COVID-19 haiguse levikut ning ümberkorralduse tulemusena peab suurenema taotleja võimekus oma toodet või teenust pakkuda ka kehtestatud piirangute tingimustes. Seega peavad toetatavad tegevused olema seotud turvalisuse (nii töötajate kui ka klientide) ja kättesaadavusega. Näiteks muuseumide ja näituseasutuste puhul võib toetatavaks tegevuseks olla ekskursioone ja publikuprogramme tegevatele töötajatele kaelaskantavate õhupuhastajate soetamine, e- muuseumitundide läbiviimiseks vajalike tehniliste vahendite soetamine ja ruumide kohandamine, audio/videogiidide soetamine ja neile sisu loomine. Etendusasutustel ja kontserdikorraldajatel võib olla vaja soetada lavastuste või kontsertide salvestamiseks / virtuaalseteks proovideks paremaid tehnilisi vahendeid. Kinodel, etendusasutustel, kontserdi- ja muude kultuuriürituste korraldajatel võib olla vaja piletimüügisüsteeme ümber programmeerida, et toimetada paindlikumalt erinevate saali täituvuse piirangute puhul. Raamatukogud saavad luua kontaktivaba laenutusteenuse (nt raamatukappide soetamine ja ühendamine). Kõigi kultuurikorraldajate puhul võib olla asjakohane e-poodide arendamine, ruumidesse õhupuhastajate paigaldamine ja ventilatsioonisüsteemide uuendamine, erinevate digiplatvormide (sh voogedastusteenuste) arendamine ning töötajate digipädevuse tõstmine, uute majanduslikult tasuvate kõrvalteenuste loomine, mis toetavad põhitegevust piirangute perioodil, tegevuste üleviimine välitingimustesse ja selleks vajalike kohanduste tegemine. Samuti kontaktivabade sissepääsusüsteemide rajamine, sh piletiautomaatide soetamine, e- piletite ostmise lahenduste arendamine, külastajate loendurite paigaldamine ustele jms. Toetatavate tegevuste hulka võib kuuluda ka uue ärimudeli kontseptsiooni väljatöötamine ja vajalikud eeltegevused (nt analüüsid, arendused, katsetused), kuid seda ainult koos väljatöötatud lahenduse rakendamisega. Toetatakse ka uute kvaliteedi- ja juhtimissüsteemide arendamist ja juurutamist. Toodud näited ei ole ammendav loetelu ning iga taotleja saab ümberkorraldust kavandada lähtudes oma tegevuse iseloomust ja vastavalt oma vajadustele, pidades seejuures alati silmas eesmärki tagada oma tegevuse pikaajaline elujõulisus ning seotust COVID-19 puhanguga. Seejuures ei ole abikõlblikud kulud, mis tehakse ühekordselt kasutatavate vahendite soetamiseks (nt ühekordsed maskid, kiirtestid jms) ning vahendite soetamiseks, mida ei saa pikaajaliselt korduvkasutada. Nt kontaktivabade kätepuhastusjaamade soetamine on abikõlblik, kuid mitte sinna sisse käiva desovahendi soetamine. Lõike 2 kohaselt võib eelnõu alusel toetuse andmine kvalifitseeruda riigiabiks konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 mõistes või vähese tähtsusega abiks konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 tähenduses. Konkurentsiseaduse § 30 lõige 1 sätestab, et riigiabiks loetakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 sätestatud abi. Riigiabi konkreetset definitsiooni Euroopa Liidu toimimise leping ei anna, kuid artikli 107 lõike 1 järgi on riigiabi igasugune liikmesriigi või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust. Vähese tähtsusega abi hinnatakse samade kriteeriumide alusel kui riigiabi. Kõikide taotluste puhul hindab toetuse andja iga taotluse puhul eraldi, kas toetus loetakse riigiabiks, vähese tähtsusega abiks või mitte. Lõikes 3 sätestatakse riigiabi andmisel järgitavad õiguslikud alused ning antakse viited vastavatele regulatsioonidele. Lõike 4 kohaselt peab toetuse andja kontrollima enne riigiabi andmist, et kogu avaliku sektori toetus ühele taotlejale riigiabi ajutise raamistiku alusel ei ületaks 1,8 miljonit eurot. Arvestusse läheb kogu riigiabina antud kriisiabi, sh eelmisel aastal antud kriisiabi. Kontrolli tehakse Riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrist. Lõikes 5 sätestatakse, et vähese tähtsusega abi andmisel tuleb muuhulgas jälgida, et ühele ettevõtjale (taotlejale) antava vähese tähtsusega abi kogusumma ei ületaks mis tahes kolme eelarveaasta pikkuse ajavahemiku jooksul 200 000 eurot. Kogusumma all mõeldakse kogu avaliku sektori toetust kokku. Kui vähese tähtsusega abina kvalifitseeruvat toetust taotletakse suuremas summas, kui taotleja on õigustatud saama, vähendab toetuse andja taotleja nõusolekul toetuse summat kuni vähese tähtsusega abi ülemmäärani. Lõike 6 kohaselt loetakse vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel üheks ettevõtjaks kõik sellised ettevõtjad, kes on omavahel seotud VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt. Artikli 2 lõike 2 kohaselt hõlmab „üks ettevõtja“ kõik ettevõtted, mille vahel on vähemalt üks järgmistest tunnustest: 1) ettevõte omab teises ettevõttes aktsionäride või osanike häälteenamust; 2) ettevõttel on õigus ametisse määrata või ametist vabastada enamikku teise ettevõtte haldus-, juht-, või järelevalveorgani liikmetest; 3) ettevõttel on õigus rakendada teise ettevõtte suhtes valitsevat mõju vastavalt teise ettevõttega sõlmitud lepingule või selle asutamislepingule või põhikirjale; 4) ettevõte, mis on teise ettevõtte aktsionär või osanik, kontrollib vastavalt kokkuleppele teiste aktsionäride või osanikega üksi sellise ettevõtte aktsionäride või osanike häälteenamust. Üheks ettevõtjaks peetakse ka ettevõtteid, mis on eelmainitud punktides 1–4 kirjeldatud suhtes ühe või enama muu ettevõtte kaudu. Vähese tähtsusega abi maksimaalse määra väljaselgitamisel vaadeldakse ettevõtete seoseid riigipõhiselt. Euroopa Komisjon on „ühe ettevõtja“ mõiste sisustamisel lähtunud asjaolust, et konkurentsieeskirjade kohaldamisel on ettevõtja igasugune majandustegevusega tegelev üksus, olenemata tema õiguslikust seisundist ja rahastamisviisist ning Euroopa Liidu Kohus on otsustanud, et kõiki sama üksuse (õiguslikult või faktiliselt) kontrollitavaid üksusi tuleks käsitleda ühe ettevõtjana. Lisaks võetakse toetuse andmisel arvesse VTA määruse artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreeglid. See tähendab, et üldise, põllumajandusliku ja kalamajandusliku vähese tähtsusega abi summad ei tohi kokku ületada 200 000 eurot kolmeks majandusaastaks. Nimetatud kumuleerumisreegleid on arvesse võetud ka riigiabi ja vähese tähtsusega abi registris, mis tähendab, et sealt nähtub, millist liiki ja kui palju vähese tähtsusega abi on ettevõtjale antud. Lõike 7 kohaselt saab riigiabi ajutise raamistiku alusel kriisiabi anda ehk taotluse rahuldamise otsuse teha pärast seda kui Euroopa Komisjon on teinud vastava otsuse ehk meetme heaks kiitnud. Toetuse andja esitab loa taotluse Euroopa Komisjonile peale eelnõu jõustumist. Riigiabi ajutise raamistiku alusel saab toetuseid riigiabina eraldada kuni 31.12.2021. 2. peatükk Nõuded taotlejale ja taotlusele ning toetuse taotlemine Paragrahviga 4 kehtestatakse nõuded taotlejale. Lõikes 1 kehtestatakse subjektide ring, kellele toetus on suunatud. Antud meetmest saavad toetust nii munitsipaal- kui ka erasektor. Toetust saab Eesti äriregistris või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris registreeritud taotleja, kelle tegevus on oluliselt mõjutatud COVID-19 puhangust või täielikult peatunud või oluliselt piiratud Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud piirangute tõttu ja kelle tegevus või teenus või toode tuleb selleks, et oma pikaajaline elujõulisus tagada, osaliselt või täielikult ümberkorraldada. Meetmest on välistatud füüsilisest isikust ettevõtjad, riigiasutused, avalik-õiguslikud juriidilised isikud ja ka riigi poolt asutatud või riigi osalusega sihtasutused, sest neile on riik loonud eraldi meetmed. Lõikes 2 defineeritakse valdkondade lõikes kultuurikorraldaja. Lõikega 3 kehtestatakse täpsustavad nõuded taotlejale. Punkti 1 kohaselt peab taotleja tegevus olema oluliselt mõjutatud COVID-19 puhangust ning täielikult peatunud või osaliselt piiratud Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud piirangute tõttu. Kui piirangud ei ole taotleja tegevust oluliselt mõjutanud ega piiranud, ei kvalifitseeru taotleja toetusele. Punkti 2 kohaselt kontrollitakse, et taotleja suhtes ei ole välja kuulutatud pankrotti, ta ei ole likvideerimisel ega sundlõpetamisel. Teavet pankroti, likvideerimise ja sundlõpetamise menetluse kohta saab äriregistrist, samuti väljaandest Ametlikud Teadaanded. Punktis 3 sätestatakse, et taotlejal ei tohi olla ajatamata maksu- või maksevõlga riigile taotluse esitamise seisuga või on need ajatatud. Kui taotlejal on maksu- ja maksevõlad, mis ei ole ajatatud, ei ole nimetatud nõue täidetud. Maksu- ja maksevõla puudumisega arvestamise eesmärk on toetada taotlejat, kellel ei ole tekkinud riigi ees rahalist võlga. Punktis 4 sätestatakse, et taotlejal ei tohi olla äriregistrile majandusaasta aruande ega maksudeklaratsioonide esitamise võlga, kui see on kohane arvestades taotleja õiguslikku vormi. Punktis 5 sätestatakse, et toetust ei anta, kui taotlejale on tehtud tagasinõudmise otsus mõne varasema toetuse raames ja tagasinõudmise otsuse kohaselt on tagasimaksmisele kuuluv toetus tagasi maksmata. Silmas peetakse sellist olukorda, kus toetuse tagasimaksmiseks ette nähtud tähtaeg on möödunud, sealhulgas ajatamisgraafiku alusel, kuid toetust ei ole ette nähtud mahus tähtaja jooksul tagasi makstud. Nõude mõte ei ole kohustada tagasimaksmisele kuuluvat toetust tagasi maksma enne tagasimakse tähtaega, vaid sellega ajendatakse tagasimaksmisele kuuluvat toetust maksma tagasi tähtajaks. Paragrahv 5 kehtestab üksikasjalikud nõuded taotlusele. Lõikes 1 sätestatakse, et taotluses kirjeldatud tegevused peavad panustama eelnõu §-s 2 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamisse. Taotlusest peab selguma, et toetust taotletakse eelnõus nimetatud eesmärgil ja tegevusteks ning et tegevused panustavad tulemusse ning loovad nõutud mõju. Kultuurikorraldaja tegevus peab olema oluliselt mõjutatud COVID-19 puhangust ning täielikult peatunud või oluliselt piiratud Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud piirangute tõttu ning ta peab vajama selleks, et tagada enda pikaajaline elujõulisus, oma toote, teenuse, äriprotsessi ja/või ärimudeli ümberkorraldamist. Lisaks peab taotlusest olema välja loetav taotletava toetuse summa ja vastavus eelnõu §-s 9 sätestatud nõuetele ning toetatavate tegevuste elluviimine peab vastama eelnõu §-s 8 sätestatud tingimustele. Lõikes 2 kehtestatakse, milliseid andmeid ja dokumente peab taotlus sisaldama. Lõikes 3 täpsustatakse, et kui kultuurikorraldaja on taotlenud toetust Kultuuriministeeriumi toetusmeetmetest „COVID-19 puhangust tingitud erakorraline abi filmivaldkonnale“ ning „COVID-19 puhangust tingitud erakorraline abi kultuurikorraldajatele“, mida rakendatakse samuti riigi 2021. a lisaeelarve vahendite arvelt, siis ta eelnõu § 5 lõike 2 punktides 5, 6, 8, 9 ja 11 nimetatud dokumente ja andmeid toetuse andjale esitama ei pea. Need andmed ja dokumendid on toetuse andjal olemas. Paragrahviga 6 sätestatakse taotluse esitamise regulatsioon. Lõike 1 kohaselt kinnitab taotlusvooru eelarve kultuuriminister. Toetuse taotlemine toimub vooruliselt. Lõike 2 kohaselt teavitab toetuse andja taotlusvooru avamisest, taotluste esitamise tähtajast ja taotlusvooru eelarvest oma veebilehel vähemalt kolm kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva. Lõigetes 3-5 sätestatakse, et taotlus tuleb esitada § 6 lõike 2 kohaselt teatatud tähtaja jooksul. Kõiki ühte taotlusvooru esitatud taotlusi menetletakse samal ajal. Tähtajaks esitatud taotlus peab olema esitatud ettenähtud viisil ja vormil koos nõutud dokumentidega. Taotlemine toimub Kultuuriministeeriumi toetuste taotlemise e-keskkonna kaudu. Kui taotluse esitamisel esineb e-keskkonnas tehniline viga ja selle tõttu ei ole võimalik taotlust tähtpäevaks esitada, loetakse taotlus siiski tähtpäevaks esitatuks, kui see on toetuse andjale saadetud tehnilise vea likvideerimise järgsel tööpäeval. Lõikes 6 täpsustatakse, et iga taotleja saab taotlusvooru esitada ühe taotluse. 3. peatükk Kulude abikõlblikkus ja toetuse suurus Paragrahviga 7 kehtestatakse kulude abikõlblikkuse reeglid. Lõike 1 kohaselt on kulu abikõlblik, kui ta on tegevuste elluviimiseks vajalik ja põhjendatud, tekib abikõlblikkuse perioodil, tasutakse toetuse saaja poolt ning on kooskõlas nii Euroopa Liidu kui ka siseriikliku õigusega. Tegemist on kulu abikõlblikuks lugemise üldpõhimõttega. Kulu peab olema toetuse saaja makstud. Kulu peab olema tekkinud eelnõu § 8 lõikes 1 toodud abikõlblikkuse perioodil, kuid ei pea olema tasutud abikõlblikkuse perioodil. Majandustehinguid (näiteks kaupade ja teenuste saamine) tuleb kajastada abikõlblikkuse perioodil sõltumata sellest, millal toimub arveldamine. Kuna eelnõu ei sisalda kõiki muude õigusaktidega reguleeritud kulu abikõlblikkuse tingimusi, siis on oluline rõhutada, et toetuse kasutamisel tuleb arvestada nii riigisiseste kui ka Euroopa Liidu toetusi reguleerivate õigusaktidega. Euroopa Liidu õiguse kooskõlas olemise tingimus seisneb näiteks selles, et kui toetuse andmine tähendab ühtlasi riigiabi andmist, tuleb kõiki toetuse taotlemisega seotud dokumente säilitada vähemalt kümme aastat. Riigisisese õiguse kooskõlas olemise tingimus seisneb näiteks selles, et toetuse saaja peab järgima raamatupidamise reeglitest, maksuseadustest ja riigihangete seadusest tulenevaid piiranguid. Lõikes 2 kirjeldatakse, milliste tunnuste esinemisel loetakse kulu põhjendatuks. Kulu on põhjendatud, kui kulu on sobiv, vajalik ja tõhus ette nähtud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks ning tekib toetatavate tegevuste käigus. See avaldub läbi põhjendatuse nõude ehk peab olema tuvastatav põhjuslik seos, millest saab järeldada, et nimetatud kulu on tekkinud asjakohaste toetatavate tegevuste käigus. Lõikega 3 kehtestatakse mitteabikõlblike kulude loend. Paragrahviga 8 kehtestatakse toetatavate tegevuste abikõlblikkuse periood. Lõike 1 kohaselt algab abikõlblikkuse periood taotluse esitamise kuupäevast või taotluses märgitud hilisemast kuupäevast. Tegevuste elluviimise perioodi kavandamisel peab taotleja lähtuma eelnõus abikõlblikkuse perioodi kohta sätestatud tingimustest. Abikõlblikkuse periood lõpeb mitte hiljem kui 31. detsembril 2021. Lõike 2 kohaselt loeb toetuse andja tegevused lõppenuks pärast aruande kinnitamist. Toetuse saajat teavitatakse sellest e-keskkonna kaudu. Paragrahviga 9 kehtestatakse toetuse minimaalne ja maksimaalne summa taotleja kohta. 4. peatükk Taotluse menetlemine Paragrahviga 10 kehtestatakse taotluse menetlemise kord. Lõikes 1 sätestatakse, et toetuse andja menetleb taotlust kuni 50 tööpäeva taotlusvooru sulgemisest arvates. Haldusmenetluse seaduse § 41 järgi tuleb haldusorganil juhul, kui tal ei ole võimalik haldusakti anda või toimingut sooritada ettenähtud aja jooksul, teha viivituseta teatavaks tõenäoline aeg ning näidata tähtajast mittekinnipidamise põhjus. Lõike 2 kohaselt jäetakse taotlus läbi vaatamata, kui seda ei ole tähtajaks esitatud või kui taotlus ei vasta eelnõu § 1 lõigetes 3, 5 või 6 ning § 3 lõigetes 4 või 5 sätestatud tingimustele. Lõike 3 kohaselt võib toetuse andja taotluse esitamise tähtaja ennistada. Tähtaega võib ennistada toetuse andja omal initsiatiivil või taotleja taotlusel. Mõlemal juhul peab ennistamiseks olema mõjuv põhjus. Lõigete 4 ja 5 kohaselt võib toetuse andja juhul, kui taotluse läbi vaatamise käigus selgub, et taotlus ei ole piisavalt selge ja/või selles esinevad puudused, küsida taotlejalt selgitusi ja lisadokumente taotluses esitatud andmete kohta või nõuda taotluse täiendamist või muutmist. Taotlejale edastatakse e-keskkonna kaudu vastavasisuline teade, milles on kirjeldatud asjaolud, mis vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisateavet, ning märgitud tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda taotlejale kuni viis tööpäeva, mil peatub eelnõu § 10 lõikes 1 toodud taotluse menetlemise aeg. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks. Toetuse andja jätab taotluse läbi vaatamata, kui taotleja ei ole eelnõu § 10 lõikes 5 sätestatud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud või kui puuduste kõrvaldamise raames esitatud lisateave ei anna ikkagi alust lugeda nõuet täidetuks. Otsus edastatakse taotlejale e-keskkonna kaudu kümne tööpäeva jooksul tähtaja saabumisest arvates. Lõike 6 kohaselt saab toetuse andja tunnistada taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks ainult juhul, kui on täidetud kõik eelnõu § 4 ja 5 sätestatud nõuded. Juhul kui taotleja ja/või taotluse vastavuskontrolli tulemusena ilmneb puudus, mida ei ole võimalik kõrvalda või seda ei kõrvaldata, tunnistab toetuse andja taotleja ja/või taotluse nõuetele mittevastavaks ning teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse. Paragrahvis 11 reguleeritakse nõuetele vastavaks tunnistatud taotluste sisulist hindamist. Lõigete 1 ja 2 kohaselt hindab taotluseid toetuse andja moodustatud hindamiskomisjon. Komisjoni kuuluvad Kultuuriministeeriumi ametnikud ja töötajad. Komisjoni koosseisu avalikustab toetuse andja oma veebilehel hiljemalt kolm päeva enne taotlusvooru avamist. Lõikega 3 kehtestatakse kriteeriumid, mille alusel taotluseid hinnatakse. Kriteeriumide selge lahtimõtestamine, sealhulgas asjaolude kirjeldus, on oluline selleks, et taotlejale oleks arusaadav, mille järgi taotlusi hinnatakse. Samuti on läbipaistvad ja selgelt kirjeldatud kriteeriumid taotlejale abiks taotluse koostamisel ning tegevuste ja tulemuste kirjeldamisel. Ühtlasi on selgelt kirjapandud asjaolud juhendiks taotluste hindajatele ja otsuse tegijatele. 1. kriteeriumi juures hindab komisjon piirangute mõju ulatust kultuurikorraldaja tegevusele. St et hinnatakse, kuivõrd ulatuslikud on olnud Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud piirangud taotleja tegevuse suhtes. Tugiteenuse pakkujate puhul võetaks arvesse ka seda, kuivõrd tema peamiste kultuurikorraldajast klientide tegevus on olnud peatunud või piiratud ehk et mil määral on kadunud vajadus tugiteenuse järele. Hinnatakse, kas taotlejal on olnud alternatiivseid võimalusi oma toote või teenuse pakkumisel, ilma et see tooks kaasa olulisi ümberkorraldusi ning muutuks selle toote või teenuse põhiolemus. 2. kriteeriumi juures hindab komisjon ümberkorralduse läbimõeldust, põhjendatust ja mõju kultuurkorraldaja pikaajalisele elujõulisusele. St et hinnatakse, kas taotluses esitatud tegevuste sisu vastab taotlusvooru eesmärgile (kas kõik tegevused on seotud pikaajalise elujõulisuse tagamisega ja COVID-19 puhanguga) ning kas ajakava ja tulemuste saavutamine on realistlik. Tegevuste ajakava realistlikkuse puhul arvestatakse muu hulgas tegevuste omavahelisi seoseid ja tegevuste elluviimisega seotud riske. Hinnatakse eesmärgipüstituse põhjendatust – milline on see probleem, kitsaskoht või kasutamata arenguvõimalus, mille lahendamiseks või enda kasuks pööramiseks on seni puudunud erakorraline vajadus. Arvesse võetakse ümberkorralduse mõju taotleja sissetulekutele ja püsikuludele ning ümberkorraldusest mõjutatud kasusaajate arvu (nii otsesed kui ka kaudsed kasusaajad, nii avalik publik kui ka valdkonna sisesed mõjutatud sihtrühmad). Hinnatakse, kas kasusaajad on taotluses selgelt määratletud ja kui suur on nende arv. Olulised on mõlemad – see tähendab, et ebamääraselt kirjeldatud suurearvuline kasusaajate ring ei taga kõrgeid punkte. 3. kriteeriumi puhul hindab komisjon eelarve realistlikkust, kuluefektiivsust ja kuluartiklite põhjendatust. Taotlusest peab selguma, milliste arvutuste ja hinnangute alusel on eelarve kokku pandud. Hinnatakse, kuivõrd põhjendatud ja optimaalne on ümberkorralduse eelarve kõigi planeeritud tegevuste elluviimiseks ning tulemuste saavutamiseks, st kas kõik planeeritud kulud on asjakohased ja vajalikud. 4. kriteeriumi juures hindab komisjon kultuurikorraldaja senist kogemust ja haldusvõimekust ning suutlikkust tegevusi ellu viia. Hinnatakse, milline on taotleja organisatoorne ja projektijuhtimise võimekus ning senise tegevuse tulemuslikkus. Kuivõrd on ümberkorralduse projektijuhtimine organisatsiooniliselt kindlustatud, kas projektijuht ja -meeskonnaliikmed omavad vajalikku oskusteavet ja kogemusi ümberkorralduse edukaks elluviimiseks või kas on kaasatud vajalikud eksperdid või oskusteave muul moel. Kui ümberkorraldus eeldab partnerite kaasamist, siis kas vajalikud partnerid on kaasatud ning kuidas on kindlustatud partnerite koostöö. Lõike 4 kohaselt viiakse hindamine läbi toetuse andja kinnitatud hindamismetoodika järgi. Hindamismetoodika lähtub eelnõus sätestatud hindamiskriteeriumidest. Hindamismetoodika tehakse kättesaadavaks toetuse andja veebilehel hiljemalt kolm päeva enne taotlusvooru avamist. Lõike 5 kohaselt kaasatakse hindamisse vajadusel hääleõiguseta eksperte. Ekspert lähtub hinnangute andmisel kehtestatud kriteeriumitest. Taotlust hinnanud eksperdi andmeid taotlejale ja toetuse saajale ei avalikustata. Lõike 6 kohaselt peavad hindamiskomisjoni liikmed ja eksperdid kooskõlas korruptsioonivastase seaduse ja haldusmenetluse seadusega kinnitama oma erapooletust ja sõltumatust. Erapooletuse nõue rakendub kõikidele hindajatele. Seotuse olemasolul tuleb hindajal end taandada haldusmenetluse seaduse § 10 korras. Taandamise korral tehakse vastav märge hindamiskomisjoni protokolli. Erapooletuse ja sõltumatuse kinnitamine hinnatavatest taotlustest ei tähenda tingimata kirjalikku kinnitamist. Lõikega 7 nähakse ette, kellele teeb komisjon ettepaneku otsuse tegemiseks. Paragrahvis 12 nähakse ette taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimused ja kord ning üldised alused. Lõikes 1 sätestatakse, kes teeb taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise otsuse. Lõike 2 kohaselt rahuldatakse taotlus juhul, kui taotleja ja taotlus vastavad eelnõus nimetatud nõuetele ning taotlus kuulub komisjoni hindamistulemuse põhjal rahuldamisele. Lõike 3 kohaselt võib taotluse rahuldada osaliselt. Osaline rahuldamine tähendab, et mõnda algse taotluse põhiesemeks olevat asjaolu, näiteks toetuse summat, tegevusi ja tulemusi, ei toetata algses taotluses nimetatud ulatuses või kujul. Osaline taotluse rahuldamise otsus tehakse taotlejaga eelnevalt kooskõlastatult ning selles fikseeritakse, millises ulatuses taotlus rahuldatakse. Toetuse andja võib teha taotlejale ettepaneku tegevuste muutmiseks. Muutmisettepanek on põhjendatud näiteks juhul, kui tegevused pole taotletavas mahus sobivad, vajalikud või piisavad ning kui taotluses nimetatud asjaolu muutmise tulemusel on tegevuste mõju meetme või selle tegevuse tulemusse põhjendatum. Muutmisettepanek võib olla ajendatud ka asjaolust, et taotluste rahuldamiseks kavandatud eelarve ei võimalda taotletud toetuse summat täielikult katta. Sellisel juhul pakutakse taotlejale võimalust kaaluda, kas ta on nõus viima tegevused ellu ka väiksema toetussummaga või vajadusel tegevusi muutma. Muudatusettepaneku tegemisel on toetuse andjal kohustus taotleja ära kuulata. Juhul, kui taotleja on nõus tegevusi muutma, tuleb toetuse andjal veenduda, et muudetud taotlus vastab nõuetele ja kriteeriumidele. Selleks võib olla vajalik veel kord kontrollida taotluse nõuetele vastavust ning muudetud mahus taotlust. Kui taotleja ei ole nõus tegevusi muutma ehk kokkulepet ei saavutata, jäetakse taotlus rahuldamata. Lõike 4 kohaselt võib taotluse rahuldada ka kõrvaltingimusega. Juhul kui mõni nõue ei ole taotluse menetlemise ajal täidetud ja selle mittetäidetus ei takista taotluse menetlemist ning kui on tõenäoline, et see nõue on mõistliku aja jooksul ja igal juhul enne tegevuste lõpetamist täidetav, võib taotluse rahuldada kõrvaltingimusega. Kõrvaltingimuse seadmisel näeb toetuse andja ette, mida toetuse saaja peab tegema või milline asjaolu peab olema tõendatud ja millise aja jooksul. Nõuetekohase kõrvaltingimuse saabumisel lisatakse sellekohane teave taotluse rahuldamise otsuse juurde. Kui taotluse rahuldamise otsus on tingimuslik, menetletakse taotlust tavalises korras. Erisus on vaid selles, et toetust ei või välja maksta enne kõrvaltingimuse saabumist või täitmist. Lõike 5 kohaselt ei teki toetuse saajal taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse põhjal õigust toetuse maksele. Makse saab teha siis, kui toetuse saaja on esitanud toetuse andjale teabe tingimuse saabumise või täitmise kohta. Toetuse saaja ei pea vastavasisulist teavet esitama juhul, kui toetuse andja saab selle ise tuvastada. Lõike 6 kohaselt tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui taotleja ja/või taotlus ei vasta kas või ühele eelnõus sätestatud nõudele, kui taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil, taotleja ei võimalda teha taotluse nõuetele vastavuse kontrolli, taotlus ei kuulu hindamistulemuse põhjal rahuldamisele, taotlusvooru eelarve mahu tõttu ei ole võimalik tegevusi toetada või taotleja ei ole nõus taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga toetuse vähendamise või taotluses kavandatud toetatavate tegevuste muutmise kohta või toetuse summa on väiksem kui 1000 eurot. Lõike kohaselt võib toetuse andja jätta taotluse rahuldamata ka siis, kui taotluses esitatud ja taotluse menetlemisel kogutud teavet tervikuna hinnates ilmneb, et eesmärgid on saavutatavad ilma toetuseta. Näiteks võib menetlemise käigus kogutud lisateabe põhjal selguda, et taotlejal on võimalik tegevused ellu viia ja samad eesmärgid saavutada alternatiivsete rahaliste vahenditega või oleks taotleja teostanud tegevused ka ilma toetuseta. Lõike 7 kohaselt saadetakse taotlejale tema kohta tehtud otsus e-keskkonna kaudu. 5. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine Paragrahviga 13 sätestatakse taotluse rahuldamise otsuse muutmisega seonduvad tingimused. Lõikes 1 sätestatakse, millistel tingimustel saab taotluse rahuldamise otsust muuta ja kelle algatusel. Toetuse andja peab iga teavet hindama, sest olenemata toetuse saaja taotluse sõnastusest võib teave olla käsitletav sisuliselt taotluse rahuldamise otsuse muutmise avalduse või teatena. Kui sisuliselt on tegemist olukorraga, kus otsust peaks muutma otsusega, tuleb toetuse andjal otsustada, kas seda teha või mitte. Muutmine toimub reeglina toetuse saaja algatusel, näiteks juhul kui toetuse saaja peab möödapääsmatuks muuta tegevusi (toetatavat tegevust või selle ulatust või jäetakse tegevus ära või lisatakse täiendav tegevus). Muutmise võimaldamine on sobiv ja vajalik, sest toetuse taotlemisel ei pruugita kõiki tulemuse saavutamiseks vajaminevaid tegevusi või tegevuste ulatust ette näha. Seega ei ole põhjendatud nõuda algsest kavandatud tegevusplaanist detailselt ja jäigalt kinnihoidmist. Muutuda ei tohi tegevuste eesmärk ja tegevustega saavutatav tulemus. Kui tahetakse muuta algset eesmärki ja tulemust, on tegemist sisuliselt uue taotlusega. Lõike 2 kohaselt saab taotluse rahuldamise otsust muuta, kuni see ei ole kehtivust kaotanud. Haldusakt kehtib kuni haldusaktiga antud õiguse või kohustuse lõpliku realiseerimiseni. Taotluse rahuldamise otsust võib muuta kuni abikõlblikkuse perioodi lõpuni, kuid mitte pärast tegevuste lõppemist. Lõike 3 kohaselt võib toetuse andja keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui muutunud asjaolude tõttu ei ole tegevused kooskõlas eelnõus sätestatud tingimustega, soovitud muudatuse korral on oodatavate tulemuste saavutamine kaheldav või tegevuste lõpetamine abikõlblikkuse perioodi jooksul ei ole tõenäoline. Sellisel juhul toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ette nähtud tingimustel võimalik jätkata ning taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks. Lõige 4 sätestab taotluse rahuldamise otsuse muutmise avalduse läbivaatamise tähtaja ja taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuse jõustumise ajavahemiku. Toetuse saaja peab viivitamatult teavitama toetuse andjat tegevuste muudatustest nende ilmnemisel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuse võib jõustada varasema kuupäevaga kui toetuse andja vastava otsuse tegemise kuupäev, juhul kui see aitab kaasa tegevuskava katkematule elluviimisele ja tulemuste saavutamisele. Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuse jõustumise kuupäev ei saa olla varasem kui selle muutmise avalduse toetuse andjale esitamise kuupäev. Paragrahviga 14 kehtestatakse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused. Lõikes 1 viidatakse, millistel juhtudel taotluse rahuldamise otsus osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistatakse. Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks, kui ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või taotlus oleks osaliselt rahuldatud, taotlemisel või tegevuste elluviimisel on teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet või teave on jäetud teadlikult esitamata, kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või ei suudeta seda täita, toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja toetuse kasutamist ei ole ette nähtud tingimustel võimalik jätkata ning toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta. Samuti tunnistatakse kogu taotluse rahuldamise otsus kehtetuks, kui see tühistatakse toetuse tagasinõudmise otsusega. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamisel peab järgima proportsionaalsuse ja ärakuulamise nõudeid, kuid arvestusega, et taotluse rahuldamise otsus ei tohiks jääda kehtima selliselt, et see oleks vastuolus eelnõus sätestatuga. Tahtlikult valeandmete esitamise avastamisel tolerants puudub, mis tähendab, et sellise asjaolu avastamisel tuleb taotluse rahuldamise otsus kehtetuks tunnistada. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise ja eelnõu § 17 kohase toetuse tagasinõudmise otsuse tegemise vahe seisneb selles, et kehtetuks tunnistatakse see siis, kui taotlust ei oleks pidanud rahuldama või pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist ilmneb asjaolu, mille tulemusel ei ole tegevusi võimalik või vajalik esialgu kavandatud mahus või viisil ellu viia, sealhulgas kui toetuse saaja ei taha enam toetust. Kehtetuks tunnistamisega ei ole tegemist siis, kui toetuse kasutamise tingimuste, nõuete või kohustuste rikkumise tõttu tehakse toetuse tagasinõudmise otsus. Siiski on nendel otsustel ühine tagajärg – saadavat toetust vähendatakse kuni nullini. Kui on selge, et toetust ei kasutata ära algses taotluse rahuldamise otsuses nimetatud mahus, vormistatakse pigem otsuse muutmise otsus, kuid võib vormistada ka osaliselt kehtetuks tunnistamise otsuse. Kui esialgu määratud toetus jääb kasutamata, tuleks määratud toetuse summat selle võrra vähendada juba tegevuste elluviimise ajal. Nii saab kasutamata jääva toetuse määrata näiteks teisele taotlejale. Lõige 2 sätestab, et taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise tõttu tuleb õigusliku aluseta saadud toetus toetuse saajal toetuse andjale tagastada. 6. peatükk Toetuse maksmise tingimused ja aruande esitamine Paragrahviga 15 sätestatakse toetuse maksmise tingimused. Lõikes 1 sätestatakse, et toetus makstakse toetuse saajale välja kümne tööpäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist ettemaksena. Lõikega 2 piiratakse toetuse andjal kohustuse võtmist, kui taotluse rahuldamise otsus tehakse kõrvaltingimusega. Toetus makstakse välja pärast kõrvaltingimuse saabumist või täitmist. Paragrahviga 16 kehtestatakse toetuse kasutamisega seotud aruande esitamise põhimõtted. Lõikes 1 sätestatakse toetuse saajale aruande esitamise kohustus. Aruande esitab toetuse saaja 30 kalendripäeva jooksul peale abikõlblikkuse perioodi lõppemist. Aruanne tuleb esitada e- keskkonna kaudu. Lõigetes 2 sätestatakse toetuse andjale aruande menetlustähtaeg. Lõikes 3 sätestatakse, millist informatsiooni tuleb toetuse saajal aruandes kajastada. Lõikega 4 antakse toetuse saajale võimalus aruande esitamise tähtaega põhjendatud juhtudel avalduse alusel pikendada. Lõikes 5 sätestatakse, et toetuse andja võib juhul, kui aruande läbi vaatamise käigus selgub, et aruandes esinevad puudused, küsida toetuse saajalt selgitusi ja lisadokumente aruandes esitatud andmete kohta või nõuda aruande täiendamist ehk puuduste kõrvaldamist. Puuduste kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda toetuse saajale kuni kümme tööpäeva, mil peatub eelnõu § 16 lõikes 2 toodud aruande menetlemise aeg. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks. Lõikes 6 sätestatakse aruande kinnitamise tingimused. Tegevused loetakse lõppenuks, kui toetuse andja on kinnitanud aruande. Vastavasisuline teave saadetakse toetuse saajale e- keskkonna kaudu. 7. peatükk Toetuse tagasinõudmine Paragrahviga 17 reguleeritakse toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist ja toetuse tagasimaksmist nimetatud otsuse alusel. Toetust taotledes nõustub taotleja toetuse eraldamise tingimustega, sealhulgas kohustusega maksta toetus tagasi, kui toetust on saadud mõnel toetuse tagasinõudmise aluse esinemisel. Lõikes 1 sätestatakse, millal tehakse otsus toetuse tagasinõudmise kohta. Lõike 2 kohaselt võib toetuse tagasinõudmise otsuse tegemise otsustamiseks ja vormistamiseks jätta kolme aasta pikkuse varuaja ehk toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kolme aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse täitmise lõppemisest. Erisus on ebaseadusliku, väärkasutatud või ühisturuga kokkusobimatu riigiabi korral. Sellisel juhul võib toetuse tagasinõudmise otsuse teha kümne aasta jooksul pärast toetuse saajale toetuse eraldamist. Ebaseaduslikuks riigiabiks loetakse nõukogu määruse (EL) nr 2015/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (kodifitseeritud tekst) (ELT L 248, 24.09.2015, lk 9–29), artikli 1 punktis f nimetatud abi. Riigiabi väärkasutamiseks loetakse nõukogu määruse (EL) nr 2015/1589 artikli 1 punktis g sätestatut. Ebaseaduslik riigiabi on uus abi, mis ei ole eraldatud kooskõlas riigiabi reeglitega. Väärkasutatud abi on abi, mida ei ole kasutatud kooskõlas toetuse andmise tingimuste ja taotluse rahuldamise otsusega. Lõike 3 kohaselt tuleb toetus tagastada toetuse tagasinõudmise otsuse kehtima hakkamise päevast arvestades 60 kalendripäeva jooksul. Toetuse tagasinõudmise otsus kui haldusakt hakkab haldusmenetluse seaduse § 61 lõike 1 järgi kehtima alates selle kättetoimetamisest koostoimes haldusmenetluse seaduse § 62 lõike 2 punktiga 2, mille kohaselt tuleb haldusakt teha menetlusosalisele kättetoimetamisega teatavaks, kui varasem haldusakt tunnistatakse kehtetuks või seda muudetakse. Enne toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist tuleb anda toetuse saajale võimalus asjaolusid selgitada ehk ta haldusmenetluse seaduse kohaselt ära kuulata. Sellega tagatakse, et toetuse saaja on tema suhtes käimas olevast menetlusest teadlik ning ta on saanud otsustamisel teada olevaid asjaolusid selgitada ja toetuse andja on saanud neid otsuse tegemisel arvesse võtta. 8. peatükk Toetuse saaja ning toetuse andja õigused ja kohustused Paragrahviga 18 kehtestatakse toetuse saaja kohustused, mis rakenduvad alates taotluse rahuldamise otsuse jõustumisest. Toetuse saaja peab tagama eelnõus sätestatud kohustuste täitmise ja eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses ja eelnõus fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt. Toetuse saaja kohustuste tagamine tähendab seda, et kohustus peab olema täidetud tema enda poolt. Punkti 1 kohaselt peab toetuse saaja viima tegevused ellu heaks kiidetud taotluse kohaselt ehk seal nimetatud eesmärkidel kavandatud tegevuste abil ning saavutama tema enda kavandatud tulemused. Tegevuste eesmärgid ja tulemused ning nende saavutamiseks kavandatavad tegevused peavad olema kooskõlas eelnõus määratletud võimalustega. Punkti 2 kohaselt on toetuse saajal kohustus, mis hõlmab üldist korrektsust teabe ja aruannete esitamisel, sealhulgas ette nähtud vorminõuete järgimist, arusaadavate selgituste andmist, õigete andmete ja nõutud dokumentide tähtaegset esitamist. Nimetatud nõue hõlmab ka seda, et kulu ja maksmist tõendavad dokumendid peavad vastama raamatupidamisarvestuses kehtivatele nõuetele. Punkti 3 kohaselt peab toetuse saaja järgima teenuste ostmisel riigihangete seaduse põhimõtteid ka siis, kui ta ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses. Kui toetuse saaja ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses, peab ta tõendama, et ostu maksumuse kujunemisel on järgitud riigihangete seaduse §-s 3 sätestatud nõudeid. Riigihangete seaduse tähenduses mittehankijate kohustust ühtlustatakse riigihangete seaduse tähenduses hankijate kohustusega, sest mõlemal juhul on tegemist avaliku ressursi kasutamisega. Toetuse saaja peab võtma vähemalt kaks võrreldavat hinnapakkumist tehingute puhul, mille maksumus on ilma käibemaksuta võrdne 5000 euroga või ületab seda. Punktide 4 ja 5 kohaselt on toetuse saajal kohustus säilitada kulu abikõlblikkust tõendavad dokumendid ja muud tõendid raamatupidamisseaduses kehtestatud tingimuste kohaselt. Sellist kohustust tuleb rakendada niiviisi, et kui muust seadusest või näiteks Euroopa Liidu riigiabi reeglitest tuleneb siiski pikem dokumentide või andmete säilitamise kohustus, siis tuleb järgida pikemaid tähtaegu. Punktide 6 ja 7 kohaselt peab toetuse saaja aitama kaasa toetuse andja kontrollitegevusele, sest eelkõige on toetuse saaja kohustatud tõendama kulude abikõlblikkust ning esitatud teabe õigsust või paikapidavust, sealhulgas peab toetuse saaja esitama asjakohased raamatupidamis- ja pangadokumendid, lepingud ja juhtimisotsused, et veenda toetuse andjat, et tegemist ei ole pettuse ega topeltfinantseerimisega ning täiendavat tuluallikat ei ole tekkinud. Nimetatud kohustuse rikkumine võib kaasa tuua toetuse vähendamise ja toetuse tagasinõudmise eelkõige seetõttu, et kulu abikõlblikkuses või kohustuste täitmises ei saa veenduda. Punkti 8 kohaselt peab toetuse saaja tagama, et lähtutakse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttest, mida tuleb rakendada ka tegevuste elluviimisega seotud finantsandmete kajastamisel. Finantsandmed, st tegevustega seotud kulud ja nende maksumus ning tulud peavad olema üheselt eristatavad, sealjuures see, millised neist on käsitletavad abikõlblikena. Nimetatud kohustuse rikkumine võib kaasa tuua toetuse tagasinõudmise otsuse, kuna võib tekkida kahtlus, et kogu finantsteave ei ole tuvastatav ehk ei ole usaldusväärne. Punkti 9 kohaselt peab toetuse saaja teavitama viivitamata kirjalikult toetuse andjat taotluses esitatud või tegevuste elluviimisega seotud andmete muutumisest. Toetuse andja hindab saadud teabe alusel, kas tegevuste rakendamistingimused või toetuse andmise eeldused on endised või vajab taotluse rahuldamise otsus muutmist. Toetuse saaja peab taotlema nõusolekut toetuse kasutamise tingimuste, sealhulgas tegevuste, tulemuste, eelarve ja tähtaegade muutmiseks, kui muudatus eeldab taotluse rahuldamise otsuse muutmist. Punktide 10 ja 11 kohaselt peab toetuse saaja tagastama koos aruandega toetuse kasutamata jäägi ja toetuse tagasinõudmise otsuse kohase toetuse. Paragrahviga 19 kehtestatakse toetuse saaja õigused. Punkti 1 kohaselt on toetuse saajal õigus saada toetuse andjalt teavet ja nõuandeid, mis on seotud toetuse kasutamist puudutavates õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega. Toetuse saaja võib pöörduda toetuse andja poole saamaks juhiseid tegevuste nõuetekohaseks elluviimiseks, sealhulgas eelhinnangut kavandatavatele muudatustele, selgitusi kulude abikõlblikkuse ja muude eelnõus sätestatud tingimuste kohta jms. Punkti 2 kohaselt on toetuse saajal õigus tutvuda tema kohta koostatud dokumendis sisalduva või sellega lahutamatult seotud teabega. Üle korratakse toetuse saaja õigus tutvuda dokumendis tema kohta käiva teabega, saada väljavõtteid, kui dokument sisaldab andmeid, millele juurdepääs on piiratud. Avalikustamisele ei kuulu teave, mis võimaldab seostada, millise hinnangu andis toetuse andja konkreetne ametnik või töötaja või kaasatud hindaja. Hindaja kaitse on oluline, et tagada julgelt antud hinnang ning selleks et seda ei oleks võimalik seostada konkreetse hindajaga ja viia minimaalseks hindamisjärgne hinnangute andmine hindajale endale. Punktis 3 rõhutatakse üle toetuse saaja õigus toetusest igal ajal loobuda ja toetus tagastada. Paragrahviga 20 kehtestatakse toetuse andja kohustused. Toetuse andja peamine ülesanne on valida rahastamiseks sobilikud taotlused, sealhulgas menetleda taotlused ning maksta rahuldatud taotluse alusel toetust, kontrollida kulude abikõlblikkust ja teha vajadusel toetuse tagasinõudmise otsus. Punktiga 1 kehtestatakse toetuse andjale kohustus järgida eelnõus sätestatud menetluse ja otsuste teatavaks tegemise tähtaegu. Punktiga 2 kehtestatakse toetuse andjale kohustus järgida riigiabi andmise korral konkurentsiseaduse 6. peatükist tulenevaid kohustusi. Nimetatud peatükk kehtestab siseriiklikult riigiabi andmise reeglid. Punkti 3 kohaselt on toetuse andjal kohustus säilitada kulu abikõlblikkust tõendavad dokumendid ja muud tõendid kümme aastat taotluse rahuldamise otsuse tegemisest. Punktide 4–7 kohaselt on toetuse andjal kohustus teostada tegevuste elluviimise üle kontrolli, sealhulgas kontrollida aruandeid ning kehtestada asjakohased juhendmaterjalid ja teha need taotlejale/toetuse saajale kättesaadavaks. Toetuse andja peab, kas omal või toetuse saaja algatusel, selgitama toetuse andmist ja kasutamist puudutavaid reegleid ning teavitama toetuse saajat viivitamatult reeglites toimunud muudatustest. Paragrahviga 21 kehtestatakse toetuse andja õigused. Punktidega 1–3 sätestatakse toetuse andja õigused kontrollida tegevuste elluviimist ning nõuda asjakohaste täiendavate andmete esitamist. Ühtlasi antakse toetuse andjale õigus teha abikõlblike kulude kontrolli toetuse saaja juures kohapeal. Kohapealse kontrolli käigus saab tuvastada toetuse saaja kohustuste täitmist, sealhulgas tegevuste toimumist ja edenemist ehk toetuse andmise aluseks olevate tulemuste saavutamist, kulude ja tulude kohta eraldi arvepidamise olemasolu ning tehingute kajastamist raamatupidamises. Kohapealse kontrolli käigus kontrollitakse ka toetuse andjale abikõlblike kulude kohta esitatud dokumentide vastavust originaalile. Punkti 4–8 kohaselt on toetuse andjal õigus tunnistada taotluse rahuldamise otsus või selle osa kehtetuks ning teha toetuse tagasinõudmise otsus (sisuliselt toetuse vähendamise või tühistamise otsuseid) ning teha teisi eelnõus sätestatud otsuseid. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Eelnõus on viidatud õigusaktidele, millest tuleb riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmisel lähtuda. 4. Eelnõu mõju Eelnõu peamine eesmärk on COVID-19 puhangust ja piirangutest oluliselt mõjutatud kultuurikorraldaja teenuse, toote, äriprotsessi ja/või ärimudeli ümberkorraldamise kaudu tema pikaajalise elujõulisuse taastamine ning seeläbi kultuuri kättesaadavuse tagamine. Peamine mõju ilmneb ettevõtete tegevuste, toodete ja/või teenuste osaliselt või täielikult ümberkorraldamises ja seeläbi tema pikaajalise elujõulisuse ning kultuuri kättesaadavuse tagamises. Mõju muudele valdkondadele ega ebasoovitavaid mõjusid ei kaasne. 5. Eelnõu rakendamiseks vajalikud kulutused Eelnõu rakendamisega kaasnevad kulud on 4,15 miljonit eurot. Rakendamiseks vajalikud vahendid eraldatakse toetuse andjale riigi 2021. aasta lisaeelarvega. Eelnõu rakendamisega seotud eeldatavad tulud avalduvad toetuse saaja pikaealises jätkusuutlikkuses. 6. Eelnõu rakendamine ja jõustumine Eelnõu jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu on heakskiidetud Vabariigi Valitsuse 29.04.2021 istungil.