Kiri

2020. AASTA KOKKUVÕTE 2020. aasta oli SA Vene Teatrile, nagu igale teisele asutusele ja ettevõttele, koroonakriisist tugevalt mõjutatud ja plaanide pidevat korrigeerimist ja korduvat ümbertegemist täis aasta. Suurest segadusest hoolimata mahtus aastasse mitu põnevat uuslavastust ja võib isegi öelda, et loomingulises ja ka organisatsioonilises plaanis oli mitmekülgne ning sündmusterohke aasta. Uuslavastusi oli algselt kavandatud välja tuua 7 ja aasta lõpuks see plaan arvuliselt ka täitus, aga nimetuste osas toimus mitu muutust. Eriolukorrast tulenevalt, aga ka kunstilistest kaalutlustest lähtuvalt jäeti ära aasta esimesse poolde kavandatud lastelavastus „Kuningas Mathjus“ ja eriolukorra piirangutest tulenevalt ei võtnud teater töösse Vihula mõisas juuni alguses etenduma pidanud suvelavastust „Kajakas“. Nende asemel lisandusid repertuaari suures saalis „8 armastavat naist“ ning teatri väikeses saalis „Erik ja Anna“. Vihulasse kavandatud suvelavastuse asemel õnnestus suveteatrit armastavatele inimestele näidata augustis Viimsi Vabaõhumuuseumis teatri suure saali lavastust „Eesti matus“. Ülevaate aasta jooksul esietendunud lavastustes annab järgmine tabel: Autor Lavastaja Pealkiri Esietendus Sihtgrupp Saal G.A. Bürger Daniil „Parun 25.1.20 Noorem Väike saal Zandberg Münchhauseni kooliiga seiklused“ A.J. Lerner F. Alla Sigalova „Minu veetlev 05.09.20 12+ Suur saal Loewe leedi“ M. Durnenkov Karl Laumets „Utoopia“ 10.09.20 14+ Väike saal R. Thomas Tatjana „8 armastavat 25.09.20 16+ Suur saal Kosmõnina naist“ A. Garejev, Artjom „Hoidkem 30.10.20 10+ Suur saal erinevad autorid Garejev armastust“ E.T.A. Hoffmann Irina „Pähklipureja“ 04.12.20 Noorem Suur saal Gondrashova kooliiga T. Janson Jaak Allik „Erik ja Anna“ 10.12.20 14+ Väike saal Külastajate arv. 2020. aasta teatrikülastajate arv, tulenevalt sellest, et koroonakriisi tõttu teater seisis alates 13. märtsist kuni 1. augustini ja detsembris oli lubatud saali täituvus ainult 50% ning inimesed, eriti koolilapsed, pelgasid teise koroonalaine tõttu teatrisse tulla, ei ole võrreldav ühegi varasema perioodiga ega loomulikult mitte ka aasta alguses kavandatud eesmärgiga, mis oli 51 000 piletiga teatrikülastajat. Müüdud piletite lõplikuks arvuks kujunes 32 196, aga tegelik teatrikülastuste arv võis jääda veelgi väiksemaks, sest kõik piletiomanikud ei vahetanud ärajäänud etenduste pileteid mõne järgneva etenduse piletite või vaba kuupäevaga kinkekaardi vastu, tehes sellega teatrile rahalise annetuse. Müügitulu. Teatri müügitulu on korrelatsioonis teatrikülastajate arvuga ja samuti mõjutatud tugevalt koroonakriisist ja kehtinud piirangutest. Nii pole võimalik 2020. aasta tulemust võrrelda ei algselt püstitatud eesmärgiga, mis oli 560 000 eurot, ega ka eelneva aastaga. Huvitava faktina saab välja tuua selle, et hoolimata koroonakriisist oli 2020. aasta piletimüügi tulu peaaegu sama suur kui 2017. aastal, kui pileti ostnud külastajaid oli 30% enam. Ennekõike on see tingitud sellest, et teater on korrigeerinud oluliselt oma müügipoliitikat ja loobutud on suurtest allahindlustest ning pileti hinna muutus on hoitud korrelatsioonis keskmise palga kasvuga. Kui 2017. aastal maksis SA Vene Teatri pilet ilma käibemaksuta keskmiselt 9,96 eurot, siis 2020. aasta keskmiseks pileti käibemaksuta hinnaks kujunes 12,70 eurot. Piletimüügist laekus aasta lõpuks 399 647 eurot, mis on neljandiku väiksem kui aasta varasem tulemus (514 761 eurot). Veelgi suurem, ligi 40%, langus toimus renditulude osas. Teatri suurt saali külalisetendusteks ja suvekuudel koolilõpu aktusteks välja rentida ei olnud võimalik , teatri kahele kohvikule anti rendisoodustusi nendeks kuudeks kui etendusi ei toimunud ning teatri probleemne ja samas võtmerentnik, kelleks on OÜ Fookus-K, loobus aasta viimastel kuudel ühepoolselt üldse rendimaksete tasumisest. Eelarveline toetus. Eelarveline toetus kujunes plaanitust ja Kultuuriministeeriumiga algselt sõlmitud lepingust mõnevõrra erinevaks. Seda mitmel põhjusel. Esmalt seetõttu, et ministeerium maksis kahel korral kriisiabina täiendavat toetust, mis kompenseerisid saamata jäänud piletitulu ja COVID-19 viirusesse nakatumise kahtluse saanud töötajate testimiseks tehtud kulutusi ning aasta teises pooles tegi ministeerium täiendava eraldise eriseadmete (videoprojektor) soetamiseks. Investeeringud ja pikaajalise mõjuga soetused. 2020. aasta investeeringud põhivarasse olid suuremad, kui algselt ministeeriumi poolt eraldatud investeeringutoetus ette nägi. Seda põhjusel, et 2019. aastal riigihankega alanud tuletõkke eesriide ja selle ajami vahetuse enamik töid toimus 2020. aastal ja samuti toimus nende tööde eest tasumine 2020. aastal. 2020. aasta investeeringuteks ja teatrimajade remondiks eraldatud 73 000 eurot jagunes selliselt, et kapitaliseeritavaid remondikulusid oli kokku summas 54 405 eurot ja erinevate süsteemide remondi otsekuluks arvestati 18 595 eurot. Pikaajalise mõjuga soetustes tuleb veel mainida uue suurevõimsuselise lähikuva videoprojektori, mida toetas ka kultuuriministeerium summas 18 000 eurot. Projektori tegelikuks maksumuseks koos lisaseadmete ja paigaldustöödega kujunes ca 20000 eurot, aga täpset summat on raske välja tuua, sest projektori kasutamiseks paigaldatud kaableid saab kasutada ka teiste laval paiknevate seadmete juhtimiseks. Varasemalt võetud investeerimislaenu tagasimakse koos intressikuluga oli summas 406 487 eurot, millest Kultuuriministeerium kattis sihteraldisega laenu põhiosa tagasimakse ehk 377 192 eurot ja intressi osa maksis teater tegevustoetuseks eraldatud vahendite arvel. Kulud. 2020. aasta kulud, nagu ka tulud, erinesid oluliselt algselt eelarvega kavandatust. Seoses eriolukorraga ja sellest tingitud etendustegevuse seiskumisega ning riigi poolt eraldatud kriisiabiga vähenesid kulud ja seda erinevatel põhjustel. Kõige enam vähenesid kulud töötasudele, sest Töötukassa maksis aprilli, mai ja juuni töötasudest suure enamuse. Lisaks sellele, kuna etendusi ei toimunud, ei pidanud teater maksma külalisnäitlejatele ega ka oma näitlejatele etenduste mängimise eest määratavat punktitasu. Kokku vähenesid teatri kulud töötasude ja neilt arvestatavate maksude osas 240 900 euro võrra. Kulud vähenesid ka teistel kuluridadel. Kuna 13. märtsist kuni augusti keskpaigani teatri suures saalis etendusi ega proove ei toimunud, vähenesid oluliselt kulutused elektri- ja soojaenergiale ja kuna ei toimunud ka väljasõitusid ega algselt kavandatud suveetendusi Vihula mõisa, vähenesid kulud transpordile, majutusele ja päevarahadele. Samuti vähenesid otsesed kulud etendustegevusele ja jooksva repertuaari korrashoiule. See võimaldas teha eelarve sees mõningaid ümbertõstmisi. Suurendatud sai uuslavastuste väljatoomisele ettenähtud kuluridasid ehk sügisel esietenduseni jõudnud lavastuste juures sai kasutada enam vahendeid dekoratsioonide ja kostüümide soetamiseks. Samuti sai vabanenud vahendite arvelt osta teatri suurele lavale uue komplekti vahekardinaid, külgkardinaid ning tagumise suure kardina ehk teatri keeles horisondi. Eelmine komplekt kardinaid oli soetatud teatrile enam kui 15 aastat tagasi. Tulem. 2020. aasta tulem oli positiivne ehk tulud ületasid kulusid 49 989 euro võrra. See tähendab, et tulud võimaldasid 2020. aastal katta ka põhivara kulumi ja väärtuse languse ehk amortisatsiooni, mis arvestuslikult oli 168 645 eurot. Tuleb siiski märkida, et teater ei ole oma praeguse majandusmudeli järgi võimeline katma põhivara kulumit ja väärtuse langust kõikidel järgnevatel aastatel. Organisatsioonilised arengud. Organisatsiooni ja töökorralduse seisukohalt toimus kaks olulist muutust. Veebruaris võeti pea aasta täitmist oodanud kirjandusala toimetaja kohale avaliku konkursi kaudu tööle Anna Usenko ja aasta esimeses kvartalis toimus töökorralduse muutus ka etendust teenindavate ja lavastust ettevalmistavate osakondade juhtimises. Kui varem juhtis mõlemat osakonda lavastusala juhataja Andrei Kissin, siis parema töökorralduse huvides viidi lavastust ettevalmistav osakond ehk tootmisosakond iseseisvale juhtimisele ning selle osakonna juhiks määrati Jelena Petrojeva, kes varem töötas teatris tootmise koordinaatorina. Etendust teenindava osakonna juhina jätkas Andrei Kissin. TULEVIKU PLAANID 2021. Käesolev aasta oli loomingulises plaanis kavandatud sarnaselt varasemate aastatega. Uuslavastuste arvuks oli planeeritud 10, neist 6 pidi esietenduma suures saalis, 3 teatri väikeses saalis ja üks suvelavastusena Sagadi mõisa saalis. Selle ülevaate kirjutamise ajaks on selge, et jätkuvatest piirangutest tulenevalt Suvelavastust Sagadis ei tule, sest see ei oleks 50%- se saali täituvuse juures majanduslikult võimalik ja suuremat täituvust pole mõistlik loota. Teater on visalt jõudmas arusaamisele, et suures saalis ei saa võtta loomingulisi ja majanduslikke riske ehk repertuaari võetavad uuslavastused peavad vastama ennekõike publiku ootustele. Väikese saali uuslavastused seevastu peavad pakkuma ennekõike loomisrõõmu näitlejatele ja lavastajatele ning seejärel tuleb alles plaane tehes mõelda ka auditooriumi ootustele. Seega on väike saal koht, kus esikohal on teatri loomingulised ambitsioonid. Suure saali repertuaari valikul on esikohal võimalikult laia auditooriumi ühishuvid. Nii on aasta esimesse poolde kavandatud suures saalis esietenduma kogupere etendus „Alice imede maal“ ja aasta teises pooles peab suures saalis vaatajani jõudma „Meister ja Margarita“. Lisaks neile kahele lavastusele on plaanis hilissügisel välja tuua igihaljas teatrielust pajatav situatsioonikomöödia „Lavalised segadused“. Kõikide eelduste kohaselt peaks viimati mainitud lavastus tooma täissaalid pikaks ajaks ja sellega kindlustama 2022. aasta esimesse poole jäävaid uuslavastusi. Seda kõike siis eeldusel, et piirangud leevenevad ja ei tule viiruse kolmandat lainet. 2021. aasta eelarve oli ja on jätkuvalt kavandatud konservatiivselt ja aasta lõpuks peavad kulud ja tulud olema tasakaalus ehk tulem peaks olema null või pisikese plussiga. Seda eeldusel, et Töötukassa ja Kultuuriministeerium aitavad katta kulud, mille kate piletimüügist jääb piirangute tõttu laekumata. Müügitulude kasvuks oli võrdluses 2019. aastaga (2020 ei ole võrreldav aasta) algselt planeeritud 8,1%, millest enamuse pidanuks andma piletimüügist laekuvate tulude kasv. Kulud seevastu olid planeeritud 9,8% väiksemad kui 2019. aasta kulud. Mäletame, et 2019. aasta lõppes teatrile mõningase kahjumiga ja seda ei saa teater pikas perspektiivis mitu aastat järjest lubada. Teine eesmärk on järk-järgult lõpetada olukord, kus oktoobris ja novembris tuleb taotleda käibemaksu ja teiste riiklike maksude ajatamist, et kindlustada käibevahendite olemasolu ka aasta viimaseks kuuks. Külastajate arvuks olime planeerinud 49 200, mis on ligi 4700 külastajat enam kui 2019. aasta tegelik tulemus. Sellele vastavaks piletituluks olime kavandanud 560 000 eurot ehk ligi 45 000 enam kui 2019. aastal. Sedavõrd suure müüginumbri kasvu taustaks on teadmine, et keskmine pileti väljamüügi hind peab tõusma ja saavutama taseme ca 1% keskmisest netotöötasust. Kui 2019. aastal maksis pilet koos käibemaksuga keskmiselt 12,8 eurot, siis 2021. aastal lisanduvate kallimate piletite („Minu veetlev leedi“, „Meister ja Margarita“, „Lavalised segadused“) keskmiseks väljamüügi hinnaks peaks kujunema 15 eurot. Vanema repertuaari vaatamiseks soetatava pileti keskmiseks käibemaksuga hinnaks jääb 13 eurot. Etendusi oli plaanitud 360. Neist 324 etendust planeeriti teatri statsionaaris ehk suures ja väikeses saalis, 16 etendust Sagadi mõisas, 8 etendust Viimsi Vabaõhumuuseumis jätkates eelmiste suvede suvelavastuse traditsioone ning 12 etendust teistes saalides üle Eesti, põhiliselt Narvas ja mujal Ida-Virumaal. Sellised olid plaanid vastavalt kinnitatud eelarvele. Juunis on kavas kinnitada eelarve muudatus, mis arvestab piirangutest tingitud muutusi ja viib eelarve ja tegelikud olud taas korrelatsiooni. Koroonaviiruse uute tüvede hoogne levik ja selle pidurdamiseks tehtavad piirangud võivad mõjutada teatri tegemisi ka sügisel ning see omakorda võib tähendada veel kolmandagi eelarve tegemist enne aasta lõppu. 2022-2024. Eeldusel, et nendeks aastateks on koroonaviiruse levik lõplikult peatatud ja teatrid saavad tegutseda piiranguteta, loodab Vene Teater jätkata tegutsemist 2019. aastaks välja kujunenud mahtudega. Mitte vähem kui 360 etendust, neist 20 Narvas ja teistes linnades, soovitavalt 50 000 teatrikülastajat ning sellele vastav piletitulu vahemikus 550-600 tuhat aastas. On selge, et ainult venekeelne vaatajaskond aasta aastalt väheneb ja eelkirjeldatud numbrid on saavutatavad ainult siis, kui teatril õnnestub saali tuua ka eestikeelne vaataja. Samas jällegi tekib küsimus, et miks peaks tulema eestlane vaatama venekeelset teatrit, kui emakeelsel teatriturul on niigi ülepakkumine ja valikuid enam kui rikkalikult. Ainsaks Vene Teatri külastamise põhjuseks saab olla midagi, mis on teisiti kui teistes teatrites, mis on erakordne, mis on ainulaadne. Samas teame, et selleks on vaja teistsugust eelarvet. Tegemist on mõneti suletud ringiga, millest väljamurdmiseks head lahendust ei ole. Selleks, et saada rohkem publikut ja rohkem piletitulu, on vaja erakordset (teistest eristuvat) repertuaari, aga selleks, et seda teha, on vaja rohkem omatulu. Senise repertuaaripoliitikaga jõuda olukorrani, kus teatri omatulu on suurusjärgus 1,5 miljonit on nagu Ugalal või Endlal või Rakvere Teatril, ei ole aastate jooksul õnnestunud ega õnnestu ilmselt ka edaspidi. Seega, eesmärk on hoida kinni kriisile eelnenud aastatel saavutatud tulemusest vähemalt aastani 2024. 2022-2024 perioodil kindlalt lahendamist vajavaks ülesandeks osutub olemasoleva taristu, so teatri suur saali osaline ja töökodade täielik, renoveerimine ning etenduste andmiseks vajaliku teatritehnika, so valgustus ja heli, uuendamine. Suure saali toolid vajavad taastamist ja/või osalist väljavahetamist (vaatajad kukuvad läbi toolide) ning teatri hoovis asuv metallitöökoda koos ladude ning külalistemajaga on südalinna ja kultuuritaristu häbiplekk. Selle hoone viimane ulatuslik remont ja süsteemid pärinevad aastast 1975. Teatri valguspark pärineb aastatest 2005-2007 ja vajab väljavahetamist kaasaegsete ja energiasäästlike seadmete vastu ning sama kehtib heliseadmete suhtes. Kõigi eelmainitud pikaajalise mõjuga investeeringute suurusjärk on 1,8-2,0 mln eurot. Üks võimalik lahendus oleks pikendada teatrile seni remondilaenu tagasimakseks eraldatud eelarvelise sihttoetuse perioodi aastani 2027, et teater saaks olemasoleva laenu jäägi refinantseerida ja laenata juurde veel kuni 2 miljonit. Teine võimalus on küsida ja saada teatrile sihtotstarbeline toetus investeeringuteks eelkirjeldatud summa ulatuses ja kahe kuni kolme aasta jooksul. Teatri valguspargi uuendamine oleks mõistlik korraldada teiste teatritega ühiselt, sest sarnase probleemi ees on praktiliselt kõik meie teatrid. Energiakulukaid seadmeid (prožektoreid, projektoreid jne) ning nende varuosi (lambid ja muud valgusallikad) praktiliselt enam ei toodeta ja järgneva nelja või viie aasta jooksul peavad praktiliselt kõik teatrid oma valguspargid vahetama energiasäästlike LED lahenduste vastu. Margus Allikmaa Juhatuse liige SA Vene Teater