dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 10. mai 2021
Viit
3-3/994-17
Registreeritud
10. mai 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Sihtasutus Narva Muuseum
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
3 Ministeeriumi ja valitsemisala varahaldus ja majandustegevus
Sari
3-3 Kirjavahetus riigi asutatud sihtasutuste küsimustes
Toimik
3-3/2021 Kirjavahetus riigi asutatud sihtasutuste küsimustes
Vastutaja
Erle Toiger
Lahendamise tähtaeg
9. juuni 2021

Failid

  • 📎20210507_Seletuskiri_Asjaoiguste_teostamise_aruanne.asice258 KB

Sisu (failidest)

I Sissejuhatus SA Narva Muuseum põhikirjalised eesmärgid on: 1. Narva linna ja piirkonna ajaloo ning arhitektuuri-, kultuuri- ja looduspärandi tutvustamine ja populariseerimine ning seeläbi Eesti ajaloo tundmise kasvatamine; 2. Narva linnuse ja bastionide säilimise ja arendamise tagamine; 3. Narva linna j a piirkonna konkurentsivõime tugevdamine. II Põhieesmärgid 2020. aastaks ja nende täitmine: 1. Uue püsiekspositsiooni koostamine linnusesse „Piirikindluse avastuskeskuse avamise“ projekti raames. Täitmine: Plaanitust tegevustest 100%. Püsiekspositsioon on avatud külastajatele. 2. Narva kindluse arendamine. Täitmine: 30. juunil 2020 lõppes projekt Piirikindluse avastuskeskuse avamine, projekt sai toetust Euroopa Regionaalarengu Fondist, ning omafinantseeringu osa tuli Kultuuriministeeriumilt. Projektiga alustati 1. juulil 2016 ning selle eesmärgiks oli muuta uuenenud kontseptsiooniga avastuskeskuse meetodil tegutsev Narva linnus Läänemere ümbruse linnuste hulgas ainulaadseks külastusobjektiks, kasvatada linnuse külastatavus avamisjärgsel aastal kahekordseks ning anda seeläbi tugev impulss Ida-Eesti kui turismisihtkoha maine kasvule. Projekti tulemusena avati külastajatele uus linnust tutvustav püsinäitus. Erivajadustega/liikumispuudega inimestele on tagatud ligipääs vähemalt 50 protsendile linnuse ruumidele. Projekti “Unikaalse piiriülese Narva-Ivangorodi kindluste ansambli kui ühtse kultuuri- ja turismiobjekti arendamine.” Suvel alustati projektiga "Unikaalse Narva - Ivangorodi piiriülese kindluste ansambli kui ühtse kultuuri- ja turismiobjekti arendamine”. II etapp” (Narva - Ivangorod Castles 2, ER3), projekti partnerid on SA Narva Muuseum (juhtivpartner) ja Leningradi oblasti Muuseumi Agentuur. Projekti eelarve on 7 355 590,74 eurot, sellest SA Narva Muuseumi osa on 51%. Eeldatavalt lõpeb projekti 2022 aasta augustis. Projekti peamised eesmärgid on:  Narva Hermanni linnuse Lääneõue rekonstrueerimine ja välismüüride restaureerimine (Narva);  Kristervalli bastioni restaureerimine ja näituse loomine (Narva,);  Püssirohu hoidla restaureerimine ja külastajatele avamine (Ivangorod);  projekti partnerite vahelise koostöö suurendamine, uute teenusepakkujate leidmine;  projekti käigus omandatud teadmiste levitamine üldsusele ja spetsialistidele (sh konverents). 2020 aastal viidi projekti raames läbi järgmised tegevused:  teostati Narva linnuse Läänehoovi põhiprojekti ekspertiis ning korrigeeriti põhiprojekti vastavalt ekspertiisi märkustele ja tähelepanekutele;  alustati arheoloogiliste uuringute läbiviimisega Läänehoovis;  viidi läbi linnuse Põhjamüüri restaureerimistööde ehitushange ning sõlmiti ehitustööde hankeleping 3. Muuseumi omatulude tõstmine läbi teenuste tugevdamise ning turunduse parandamise, mis aitab kaasa piirkonna konkurentsivõime kasvule. Täitmine: Narva Muuseum osales 2020 veebruaris eraldi stendiga Eesti suurimal turismimessil Tourest 2020, et teha turundust projekti „Piirikindluse avastuskeskuse avamine" raames 2020 suvel avatavale uuendatud Narva linnusele ja püsiekspositsioonile. 2020 maikuus algas uuendatud linnuse turunduseks Tallinnas, Tartus, Pärnus, Haapsalus, Jõhvis ja Narvas välireklaamide kampaania JCDecaux valgusvitriinidel bussiootepaviljonides ja Clear Channeli piilaritel. Seoses koroona leviku tõkestamiseks rakendatud piirangutega, millega kaasnes muuseumide ja näituseasutuste sulgemine, suurenes sotsiaalmeedia (Facebook ja Instagram) roll muuseumi tegevuse kajastamises ja turundustöös ning aktiivselt võeti kasutusele muuseumi Youtube’i kanal, uue kanalina võeti kasutusele ka muuseumi blogi. Koroona leviku tõkestamiseks kehtestatud muuseumi külastuse keelu tõttu iseloomustaski 2020. aastat suund virtuaalse muuseumi arendamisele ning suurem koostöö Narva Muuseumi sidusrühmadega, ennekõike Ida- Viru turismiklastri partneritega. Hea koostöö oli Eesti meediaga, mis kajastas koostöös Narva Muuseumiga olulisemaid sündmusi ja näitusi. III Meetmed põhieesmärkide täitmiseks: 1. Arendustegevused Eesmärk: kultuuripärandi tutvustamine erinevates vormides ning selle läbi pärandist osasaajate ja muuseumide külastajate arvukuse suurendamine. Täitmine: 1.1. Külastajate arv - 57 596 ( on langenud 24%) 1.2. Näitused: kokku toimus aasta jooksul 15 erinevat näitust. 1.3. Arendus- ja uurimistöö (konverentsid ja publikatsioonid):  25.09.2020 korraldati Narva Muuseumi aastakonverents „100 aastat Eesti Vabadussõja lõpust";  28.-29.09.2020 toimus XXIII Eesti Muuseumide Festival;  Ilmusid Toimetised nr. 21. 2020 „Linnus. Bastionid. Börsihoone. Uurimusi Narva arhitektuuri ajaloost” vene keeles (247 lk) Kunstigalerii andis välja 6 trükist:  Näituse trükis „Kas me sellist muuseumi tahtsimegi? Narva versioon” eesti, vene ja inglise keeles (35 lk)  Arhitektuuriraamat „Narva. Daatšast paleeni” eesti ja vene keeles (240 lk)  Näituse voldik „Luba mul üks kord veel unistada" Lisaks osalesid Narva Muuseumi teadustöötajad erinevatel Online konverentsidel nii Eestis kui väljaspool, avaldasid teadusartikleid ning osalesid näituste (sh uue püsinäituse) ettevalmistustöödes. 2. Investeeringud ja remonttööd Eesmärk: NMi objektide konserveerimis- ja korrastustööde kavapõhine rakendamine nii külastus- ja töökeskkonna ohutuse kui ka mitmekülgsema kasutamise tagamiseks. Täitmine: 2.1. Investeeringud Projekti „Piirikindluse avastuskeskuse avamine“ raames tehtud investeeringud (linnuse rekonstrueerimistööd, püsinäituse loomine, audiogiidide lahendus) – 537 938; Projekti “Unikaalse piiriülese Narva - Ivangorodi kindluste ansambli kui ühtse kultuuri- ja turismiobjekti arendamine. II etapp” raames tehti 2020 aastal investeeringuid summas 112 274 eurot. 2.2 Remonttööd Kunstigalerii riiulite valmistamine; 03.2020 Linnuse Idamüürilt puude ja põõsaste eemaldamine, puhastustööd; kaks korda aastas 06.2020 ja 08.2020 muuseumile uue ametiauto ostmine; 07.2020 Konvendihoone Idatiiva õuegaleriile ja torni esimesele korrusele linnuogade paigaldamine; 06- 07.2020 Kaubiku ostmine, kasutajad haldusosakond ja restoran; 08.2020 Restorani “Rondeel” köögi põrandaremont (vastavalt ettekirjutusele). 08.2020 3. Kogud Eesmärk: Sihtasutuse kasutusse antud kultuuriväärtuslike kogude inventeerimine ja üldsusele kättesaadavaks tegemine. Täitmine: Kogude osas tehti plaanitust väiksem arv kirjeldusi seoses teadusosakonna suurema hõivatusega seoses uue püsinäituse ettevalmistustöödega. Kuna kogude kirjeldusega on seotud sisuliselt kogu teadusosakond, siis on iga taoline tagasilöök koheselt tunnetatav. 2020 aastal teostati museaalidega järgmised tööd:  konserveeriti ja puhastati 32 museaali - (2019 –41)  I etapis kirjeldati 2 740 museaali;  digitaliseeriti1637 museaali;  kogust arvati välja 1 museaal. Narva Muuseumi ja Sihtasutuse Narva Muuseum vahel sõlmiti muuseumikogu kasutamise leping, millega 21.12.2020 anti üle muuseumikogusse arvatud museaalid, leping on tähtajatu. 4. Personal Eesmärk: Sihtasutuse igapäevase toimimise ja arendustegevuste tagamine kompetentse ja motiveeritud personaliga. Täitmine: Muuseumi töölepinguga töötajate palgafond tõusis 2020 aastal ~1,1%, selle põhjus on nii projektist tulenevate uute töökohtade loomine kui palgatõus madalama töötasuga töötajatel. 2020 aastal said kõik kõrgharidusega kultuuritöötajad töötasu vähemalt 1300 eurot. Töötajad osalesid erinevatel koolitustel: teenuste disain, teeninduskvaliteedi hindamine ja arendamine, Riigiabi Abc, praktika kultuuripärandi asutuses. Seoses tekkinud eriolukorraga osaleti peamiselt veebikoolitustel: „Arenguvestlus kui juhtimisvahend töömotivatsiooni tõstmiseks"; „Kuidas suhelda negatiivselt meelestatud kolleegide või klientidega?", „Riigihangete registri infopäev", „Raamatupidajate päevakonverents", „Koostöö ja tagasisidevestluste läbiviimine"; tootearendusteemaline koolitus Via-Hanseatica Plus projekti raames; “Energiasäästmis- ja tootmislahendused ärikinnisvaras”, Peterburi teatrikooli „Inklusion“ online-seminaride sarjas "Muudame koos kultuurikeskkonda" ja .Hästitoimiv infoliikumine ning sotsiaalsed suhted" sh Kultuuriministeeriumi poolt korraldatavad koolitustel. 5. Kokkuvõte 2020. aasta suurimaks kordaminekuks on Piirikindluse avastuskeskuse avamine - 30. juunil lõppes projekt „Piirikindluse avastuskeskuse avamine”, projekt sai toetust Euroopa Regionaalarengu Fondist ning omafinantseeringu osa tuli Kultuuriministeeriumilt. Projektiga alustati 1. juulil 2016 ning selle eesmärgiks oli muuta uuenenud kontseptsiooniga avastuskeskuse meetodil tegutsev Narva linnus Läänemere ümbruse linnuste hulgas ainulaadseks külastusobjektiks, kasvatada linnuse külastatavus avamisjärgsel aastal kahekordseks ning anda seeläbi tugev impulss Ida-Eesti kui turismisihtkoha maine kasvule. Projekti tulemusena avati külastajatele uus linnust tutvustav püsinäitus. Erivajadustega/liikumispuudega inimestele on tagatud ligipääs vähemalt 50 protsendile linnuse ruumidele. Projekti lõppfaasis ilmnesid kulud, mis ei olnud eelarves planeeritud kuid mis olid hädavajalikud (serverite ostmine, wifi arendamine, kommunaalkulude suurenemine, täiendavad parendustööd osades tulevastes püsiekspositsiooniruumides). Kuna eelarve oli koostatud 2020. aastaks konservatiivselt, leiti eelarvest vahendid erakordsete kulude katmiseks omatulude arvelt. SA Narva Muuseum nõukogu otsusega suleti restoran alates 01.04. 2020 ja nõukogu liikmete häälte enamusega otsustati, et restoran jätkab tööd hooajaliselt. Restorani kolme töötajaga sõlmiti tähtajalised üheaastased lepingud. Restorani tegevustulem jäi 2020 kahjumisse. Narva mööblivabriku administratiivhoones avati 18. juulil Vana Narva maketinäituse „Vana. Uus. Narva. 1684/1984…2034“. Jätkati projektiga “Unikaalse piiriülese Narva-Ivangorodi kindluste ansambli kui ühtse kultuuri- ja turismiobjekti arendamine. II etapp” (Narva - Ivangorod Castles 2, ER3), projekti partnerid on SA Narva Muuseum (juhtivpartner) ja Leningradi oblasti Muuseumi Agentuur. Projekti eelarve on 7 355 590,74 eurot, sellest SA Narva Muuseumi osa on 51%. Eeldatavalt lõpeb projekti 2023 aasta augustis. Projekti raames toimusid ettevalmistavad tegevused. Suvel alustati projektiga ehitustöödega (Läänehoovi põhjamüüride restaureerimine). Alates 1. septembrist 2020 läks sihtasutus üle Riigi Tugiteenuste Keskuse finants-, personali- ja palgaarvestuse teenusele koos vastava aruandlusega, kasutatakse aruandluskeskkonda SAP BO. Riigitöötaja iseteenindusportaalis (RTIP) saavad töötajad esitada puhkusetaotlusi, majanduskulude aruandeid, lähetuskorraldusi. Kogude osas tehti plaanitust väiksem arv kirjeldusi seoses teadusosakonna suurema hõivatusega seoses uue püsinäituse ettevalmistustöödega. Kuna kogude kirjeldusega on seotud sisuliselt kogu teadusosakond, siis on iga taoline tagasilöök koheselt tunnetatav. Kokkuvõttes oli 2020. aasta SA Narva Muuseumi jaoks keeruline finantsilises plaanis, sest tuli tulla toime potentsiaalse järsu omatulude langusega seoses ehitustöödega ja Covid -19 tekkinud eriolukorraga. Tänu kogu muuseumi meeskonna tõsisele tööle see potentsiaal ei realiseerunud - tõsteti külastushindu; teenindati ära kõik külastajad ka kõrghooajal hoolimata personali lisatöötundidest, reklaamiti aktiivselt muuseumi nii ametlikes kanalites kui kasutati isiklikke sidemeid nii sotsiaalmeedias kui ajakirjanduses, oldi uuenduslikud ja aktiivsed, et leida võimalusi pakkuda kliendile head külastuskogemust hoolimata ehitustöödest. Jätkus Kunstigalerii arendamine, mille tõsisemaid tulemusi ehk õnnestub näha 2021. aasta teises pooles. Ka toimus asutuse töötajaskonna professionaalsuse tõstmine ja töötingimuste parendamine. Sihtasutus jätkab arengukavas püstitatud eesmärkide elluviimist. 2021. aasta suurim väljakutse on pärgviirusest tingitud kriis ning selle majanduslikud tagajärjed. Kriis mõjutab sihtasutust ennekõike omatulude järsu kahanemisega nii eriolukorrast tulenevate piirangute kui eeldusliku turistide hulga üldise vähenemisega pärast eriolukorra lõppu. Seetõttu on sihtasutus alustanud korrigeeritud 2021. aasta eelarve koostamist.
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel