Kiri

Hinnang sihtasutuse 2020. aastaks seatud eesmärkide saavutamise kohta ning ülevaade jooksva ja järgnevate aastate eesmärkidest . (EFI finantsplaanis veebr u aris esitatud plaaniga võrreldes muudatusi ei ole.) Sissejuhatus SA Eesti Filmi Instituut tegevused jagunesid 2020. aastal järgnevalt: tootmise ja turunduse toetamine ning pärandi haldamine, välisprojektidele suunatud tagasimakse toetuskava Film Estonia , Loov Euroopa Media Eesti ja kino Artis tegevus. 12. märtsil 2020 kuulutas valitsus seoses koroonaviiruse pandeemiaga Eestis esimest korda välja eriolukorra. Eriolukord asendus 18. mail 2020 tervishoiualase hädaolukorraga ning 9. juunil 2020 viis terviseamet valmisoleku taseme hädaolukorra ohufaasi. Koroonaviiruse pandeemia mõjutas aastaringselt kogu filmivaldkonna sh ka EFI tegevust. Vaatamata raskele olukorrale, oli valdkonna suursündmuseks neljandat korda toimunud Eesti filmi- ja teleauhindade gala (EFTA) ja ainsaks välisturuks, kus Eesti filmitegijad füüsiliselt osalesid, oli rahvusvaheline filmifestival Berlinale . Koroonaviirus mõjus hävitavalt kinode külastatavusele. 2020. aastal langes kinovaatajate arv võrreldes 2019. aastaga enam kui poole võrra. Eesti filmide turuosa aga tõusis suuremaks kui kunagi varem – 26,72 % kogu vaatajate arvust. Kui 2019 vaatas kinodes filme 3,68 miljonit piletiga vaatajat ja kassatulu 21,8 miljonit eurot, siis kinokülastuste arv 2020. aastal oli vaid 1 799 170 vaatajat ja kassatulu 10 715 142 eurot. 2020. aasta vaadatuim film oli osaliselt Eestis filmitud Warner Brosi „ Tenet “ 160 927 vaatajaga. Kinolevi esikümnes on ka neli Eesti filmi – „Talve“ 151 137 vaatajaga 2. kohal, „Sipsik“ 107 496 vaatajaga 3. kohal, „O2“ 75 270 vaatajaga 4. kohal ning dokumentaalfilm „Fred Jüssi . Olemise ilu“ 6. kohal. Normaalsetes oludes oleks Eesti filmide vaatajate arv olnud oluliselt suurem, ligilähedane 2019. aasta tulemustele. Ka üldine kinolevi number oleks olnud 2019. aasta tasemel, sest aasta esimese kahe kuuga oli kinokülastajate arv juba üle 900 000 inimese. 2020. aastal oli Eesti kinolevis kokku 366 filmi, millest 226 uut ja 140 vanemat filmi. Eesti filme esilinastus 20 ja lisaks jätkas kinolevi ka 14 varem esilinastunud filmi. Eesti filmid kogusid kokku 480 758 vaatajat ja piletitulu 2,65 miljonit eurot, mis teeb Eesti filmide turuosaks vastavalt 26,72% vaatajatest ja 24,73% kassatulust. Keskmine piletihind oli eelmisel aastal 5,96 eurot ja kinokülastusi inimese kohta 1,35. Struktuur ja inimesed 2020. a. töötas instituudis 16 taandatud täiskohaga töötajat ning EFI nõukogu koosseisus oli jätkuvalt seitsme liikmeline. Nõukogu esimees on Hagi Shein . Kuna Kultuuriministeeriumist lahkus audiovisuaalnõunik Mati Kaalep ja tööle asus Siim Rohtla, siis vastav muudatus toimus ka EFI nõukogus. Tööle naases emapuhkuselt Sigrid Saag, lahkus tema asendaja Aurelia Aasa. Lisaks asusid EFI- sse ajutise töölepingu alusel tööle Interregi projekti NFSA projektijuht Ettie Mikita ja Tallinnfilm Wonderland projektijuht Gren Noormets. Töökorraldus ja raamatupidamisarvestus 12. märtsil 2020.a. kehtestati Eesti Vabariigis eriolukord seoses koroonaviiruse levikuga - tavapärane tegevus ja EFI läks üle kaugtööle . Kuigi tavapärane töökorraldus taastus 18.mail, siis koroonaviiruse pandeemia mõjutas siiski kogu Eesti Filmi Instituudi aastaringset tegevust. EFI kasutas alates 18.05.2020.a. Kinoliidu nõupidamiste ruumi, kuna EFI nõupidamiste ruum vajab kaasajastamist (ventilatsiooni). Kontoris olid saadaval kaitsevahendid ( desovahendid , maskid); ruume tuulutati ja iga päev puhastati desinfitseerimisvahendiga kontori pindu. EFI töötajatel oli keelatud ilmuda kontorisse, kui olid haigusnähud või tunti end halvasti. Alates novembrist läks EFI uuesti üle osalisele kaugtööle . Kogu asutuse kaugtööle üleminek oli võimalik tänu paindlikule töökeskkonnale ja virtuaalselt toimivale taotlussüsteemile. Keegi EFI töötajatest 2020.a. koroonasse ei haigestunud. Kevadel töötati välja erinevad meetmed, kuidas valdkonda viiruse ajal ja pärast viirust toetada. EFI esindaja osales Kultuuriministri filmimääruse uue redaktsiooni koostamisel, mis jõustus 6. juunil 2020.a. ja Kultuuriministeeriumi kriisiabi määruse koostamisel. Määrus jõustus 3. mail 2020.a. 2020 suurenes EFI eelarve 500 000 euro võrra ja lisaraha suunati tootmisesse. EFI halduskoormus suurenes tänu suvisele kriisjärgsele lisarahastusele, NFSA projekti haldamisele ja Film Estonia programmi mahu hüppelisele suurenemisele. Raamatupidamisarvestus garanteeris jätkuvalt eelarve täitmise korrektse informatsiooni EFI osakondadele ja nõukogule. Kõik menetluses olnud toetused järgisid seaduspärasust ja vastavust riigiabi nõuetele. Toetuste väljamaksed registreeriti riigiabi registris. Vastavalt valitsuse otsusele hakkab RTK (Riigi Tugiteenuste Keskus) alates jaanuarist 2021.a. haldama EFI raamatupidamist. Septembris alustati EFI raamatupidamise üleandmist RTK-le . Olulisemad ülevaldkondlikud tegevused ja rahvusvahelistumine Aasta kõrghetk oli valdkonna ülene arutelu teemal „Kui EFI eelarve suureneb 3 miljoni euro võrra, siis kuidas seda jagada erinevate žanrite kaupa?“ Parima tulemuse saavutamiseks kasutati vahendajana ettevõtet Moreno . Protsessi tulemusest selgus, et valdkond soovib jätkata žanrijaotust vastavalt väljakujunenud pikaajalistele traditsioonidele. Erinevaid ettepanekuid, kuidas valdkond peaks ja võiks edasi areneda, kogunes palju. Moreno kohtumiste tulemusena viiakse ka täiendused sisse EFI arengukavasse. 2020.a. toimusid läbirääkimised ERR-iga ühise voogedastusplatvormi loomiseks, aga ERR platvorm „Jupiter“ ei vasta filmiarhiivi tehnilistele vajadustele. EFI prioriteet on haridusalane platvorm koolidele . 2021.a. arendatakse edasi virtuaalse keskkonna loomise ideed koos filmiarhiiviga , mille fookuses on pärandifilmid ja eraldi programmid koolidele . Eesti Filmi Instituudi juhatuse liige Edith Sepp jätkas filmifondi juhtide assotsiatsiooni EFAD-i ( European Film Agency Director’s Association ) asepresidendina. Sepp esindas kahel korral aastas Eestit EAO (Euroopa Audiovisuaalse Observatooriumi) täitevnõukogu virtuaalsetel koosolekutel ja MEDIA Management Board’i virtuaalsetel kohtumistel. Vastavalt eelmise kultuuriministeri Tõnis Lukase kokkuleppele on Eesti EAO eesistuja riik 2022.aaastal. 2021.a. lõpus peaksid algama ettevalmistused juunis toimuvaks EAO aastakonverentsi läbiviimiseks. 2021. aasta jaanuarist koordineeritakse valdkondlike tegevusi EFI nõukogu kinnitatud struktuuri alusel ja need jagunevad kolme osakonna vahel: filmide tootmine, turunduse ning pärandiga seotud tegevused. Lisandub uus töötaja, kes tegeleb eesti filmi ja kinostatistika kogumise ning avalikustamisega. Toetusmeede Film Estonia jätkab eraldiseisva programmina ja samuti jätkavad oma tegevusi Media Desk Eesti ning kino Artis. Alates jaanuarist on toimunud EFI raamatupidamine üleviimine RTK-sse (Riiklik Tugiteenuste Keskus). Asjaajamine on muutunud aeglasemaks ja töötajatel on palju lisatööd, töö efektiivsust ei ole praegu veel täheldanud, pigem väljamaksed viibivad või ei jõua õigete kasusaajateni. Lisaks on keeruline teostada rahvusvahelisi makseid ja samuti puudub juhatusel jooksvalt ülevaade tehtud kuludest. 2021. aasta alguses on pandeemia jätkuvalt mõjutamas eesti filmitegijate ja kinode tegevust. Pikaajalisi plaane teha ei saa ning põhirõhk on virtuaalsetel tegevustel – festivalidel, platvormidel, kohtumistel. Tänu sisulise eriolukorra kehtestamisele Eesti Vabariigis on kevadeks esilinastused lükkunud sügisesse, samuti jäävad ära filmide linastused mitmetel filmifestivalidel ja edasi on lükatud ka Cannes-i filmifestival ja -turg. Täna on olukord ettearvamatu ja EFI tavapärane tegevus on ümber korraldatud. EFI peamine ülesanne on leevendada eriolukorra negatiivset mõju filmivaldkonnale, säilitada 2021.a. eelarvekasv tootmisele ja jätkata tavapäraseid tegevusi olukorra normaliseerumisel EFI nõukogu poolt kinnitatud arengukava kohaselt: https://filmi.ee/wordpress/wp-content/uploads/2021/05/210504-EFI-arengukava-2021-2025-FINALWEB.pdf Juhatuse liige Edith Sepp