Vabariigi Valitsuse 8. aprilli 2010. a määruse nr 46
„Nõuded riigi osaluse valitsemise ning
asutaja- ja liikmeõiguste teostamise aruannete sisule
ning nende esitamise kord ja vormid“
lisa 2
SIHTASUTUSE TEGEVUSEESMÄRGID
SIHTASUTUS: Integratsiooni Sihtasutus
SIHTASUTU
PÕHIKIRJAL
TEGEVUSEE
EESMÄRGI
2017. a kajas
sihtasutuse v
13.10 oli ETV
Korraldati 1 r
TULEMUSIN
Rahvu
teadu
1.1.4
Konve
TEGEVUSEE
EESMÄRGI
2014: 0 in. 20
Eesti ühiskonna integratsioonile suunatud tegevuste algatamine ja toetamine eestlaste ja mitte-eestlaste seas
rahvustevahe
PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 1: Strateegiline eesmärk 1: Eestis on kinnistunud lõimumist toetavad hoiakud ja eri osapoolte tihedas koostöös on loodud tingimused sidusa ühiskonna
arenguks. TULEMUSIN
1.2.1 Kolma
EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA
2017. a kajastati sihtasutuse tegevusi kokku 902 artiklis. Alustati Eesti ühiskonnas on teadvustatud ning hinnatud lõimumist toetavaid Lõimumisvaldkonna arengukava „Lõimuv Eesti
sihtasutuse veebiplatvormi ja visuaalse lahenduse uuendamist. 4.09- demokraatlikke ja avatud väärtuseid ning nendel baseeruvat jagatud 2020“ rakendusplaan aastateks 2018-2020
13.10 oli ETV ja ETV+ kanalitel eetris 6 osaline sari „Meie Eestid“ riigiidentiteeti
Korraldati 1 rahvusvaheline konverents.
TULEMUSINDIKAATOR 2020 2021 2022 2023 2024
Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk
12.-13. novembril
Tallinna Lauluväljaku
ruumides toimunud
konverentsil
„Kommunikatsioon
mitmekesises
ühiskonnas: üksteise
mõistmine vaatamata
erinevustele“ osales 15
eksperti, neist 7
Läbi on viidud 1
Rahvusvaheline lõimumisalane väliseksperdid. Viiruse
Läbi on viidud 1 rahvusvaheline Uus valdkondlik Uus valdkondlik Uus valdkondlik
teadus- ja rakenduskonverents leviku tõttu toimus
1.1.4 rahvusvaheline konverents ja selle arengukava on arengukava on arengukava on
konverents hübriid-
konverents raames eelseminar koostamisel koostamisel koostamisel
Konverents konverentsina, kus
Narvas
väliseksperdid osalesid
interneti teel. 10.
novembril toimus Narvas
ka konverentsieelne
seminar. Narvas osales
27 inimest, Tallinnas ligi
70 inimest. Interneti teel
vaatas konverentsi 1717
inimest.
EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA
2014: 0 in. 2015: eestlased - 1.8; teised rahvused - 2.1 (keskmine Projektidesse kaasatud inimeste arv aastaks 2020 on 7000 in Lõimumisvaldkonna arengukava „Lõimuv Eesti
rahvustevaheliste suhtlemisvõrgustike arv) 2020“ rakendusplaan aastateks 2018-2020
2020 2021 2022 2023 2024
TULEMUSINDIKAATOR
Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk
Aprillis selgusid
taotlusvooru tulemused.
Ühise teabevälja edendamine läbi
Toetuse said 10 projekti
kultuuri, sh kultuuri- ja spordialased
(neist 5 kultuuri- ja 5
koostöötegevused eri regioonidest
spordiprojekti). Uus valdkondlik Uus valdkondlik Uus valdkondlik
või keelelis-kultuurilise taustaga Toetatud on 4 kultuuri- ja Toetatud on 10 kultuuri-
1.2.3 Tegevused algasid suve arengukava on arengukava on arengukava on
inimeste osalusel spordialast projekti ja spordialast projekti
teises pooles. koostamisel koostamisel koostamisel
Inimeste arv
Projektides osales 14
382 inimest.
EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA
Käivitatud ja ellu viidud tegevused: Ida-Virumaa programm
1. Eesti ja inglise keele õpe Ida-Virumaa ettevõtjatele ja ettevõtete võtmetöötajatele
2. Üle-eestilise ulatusega spordi- ja kultuuriürituste käivitamine ja arendamine
2020 2021 2022 2023 2024
TULEMUSINDIKAATOR
Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk
2020. a korraldati
mitmed Ida-Virumaa
ettevõtlust edendavad
spordi- ja
kultuuriüritused, millele
määrati toetus 2019.
aastal. Märtsi alguses
toimus Peterburi teatrite
nädal Vaba Lava Narva
teatrikeskuses.
1. märtsil toimus Narvas
Eesti jalgpallihooaja
avamäng Superkarikas.
Septembris toimus Ida-
Virumaa
seiklusvõimalusi
tutvustav SeiklusFest.
Teatri Polygon
Toetatud ürituste arv -
Toetatud ürituste arv - 10 tulevikudraamat
3;ülejäänud üritustel
(sh uusüritusi 3); üritustel „Roheline nagu laulaks“
osalenud külastajate arv
osalenud külastajate arv mängiti augustist
Üle- Eestilise ulatusega spordi- ja (sh väljastpoolt
(sh väljastpoolt oktoobrini. Tegevuste elluviimine Tegevuste elluviimine Tegevuste elluviimine
kultuuriürituste käivitamine ja maakonda) – 3000;
maakonda) – 30 000; täpsustatakse täpsustatakse täpsustatakse
4.1.4 arendamine ürituste korraldamisse
ürituste korraldamisse Uue taotlusvooru määrus Rahandusministeeriu- Rahandusministeeriu- Rahandusministeeriu-
kaasatud piirkonna
kaasatud piirkonna (riigihalduse ministri miga miga miga
Ürituste ja osalejate arv elanike ja
elanike ja määrus 13) avaldati Riigi
organisatsioonide arv –
organisatsioonide arv – Teatajas 13.04.2020.
300 elanikku / 3
200 elanikku / 10 Rahandusministeeriumi
organisatsiooni
organisatsiooni vahenditest saadud
toetust jagati 12
suurprojektile
kogusummas 253 000 €.
Lisaks traditsioonilistele
üritustele said toetust 7
uut tegijat. Augustis
toimusid muusikafestival
Mägede Hääl ja
muusika- ja linnakultuuri
festival Station Narva.
Novembris
toimus Pimedate Ööde
filmifestivali erifestival
KinoFF, mille fookuses
olid kaasaegsed vene
filmid.
EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA
2014: 0 in. 2015: eestlased - 1.8; teised rahvused - 2.1 (keskmine Projektidesse kaasatud inimeste arv aastaks 2020 on 7000 in Lõimumisvaldkonna arengukava „Lõimuv Eesti
rahvustevaheliste suhtlemisvõrgustike arv) 2020“ rakendusplaan aastateks 2018-2020
2020 2021 2022 2023 2024
TULEMUSINDIKAATOR
Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk
Augustis kuulutati välja
ideekorje. Esitati 41
Ühiskonna protsessides osalemist
ideed, neist valiti 13
toetavad tegevused (sh Tegevuse periood lõpeb
ideid. Ideede elluviimise Aastal 2021 on
kodanikuühiskonna Aastal 2020 on 31.03.2022. Uus valdkondlik Uus valdkondlik
periood on 19.10.2020- koostöötegevustes
1.2.4 organisatsioonide ja nende koostöötegevustes Perioodi lõpuks on arengukava on arengukava on
30.04.2021. Kokku osalenud ca 1000
omavahelise koostöö toetamine) osalenud 1314 inimest koostöötegevustes koostamisel koostamisel
toimus 2020. a 15 inimest
osalenud 5000 inimest
üritust, osales 1140
Inimeste arv
inimest.
EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA
Käivitatud ja ellu viidud tegevused: Ida-Virumaa programm
1. Eesti ja inglise keele õpe Ida-Virumaa ettevõtjatele ja ettevõtete võtmetöötajatele
2. Üle-eestilise ulatusega spordi- ja kultuuriürituste käivitamine ja arendamine
2020 2021 2022 2023 2024
TULEMUSINDIKAATOR
Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk
Ida-Virumaa ettevõtjad ja
ettevõtete võtmetöötajad
saavad õppida ärialast
eesti ja inglise keelt.
Sellega soodustatakse
uute töökontaktide teket
ja piirkonna ettevõtlust.
2019. a alanud kursused
lõppesid 2020. a
Keeleõppe põhiselt veebruaris. Ärialast eesti Keeleõppe põhiselt
võrgustumisse kaasatud keelt asus õppima 51 ja võrgustumisse kaasatud
Eesti ja inglise keele õpe Ida- Tegevuse periood lõpeb
sihtgruppi kuuluvate inglise keelt 70 inimest. sihtgruppi kuuluvate Tegevuste elluviimine Tegevuste elluviimine
Virumaa ettevõtjatele ja ettevõtete 10.02.2022. a.
isikute arv kuni 40 200-tunnise kursuse isikute arv kuni 40 täpsustatakse täpsustatakse
4.1.4 võtmetöötajatele
inimest. Keeleõppesse läbis edukalt 45 inimest. inimest. Keeleõppesse Rahandusministeeriu- Rahandusministeeriu-
Lõpparuande on esitatud
kaasatud ettevõtjate arv Rühmaõppe kõrval oli kaasatud ettevõtjate arv miga miga
Osalejate arv
kuni 30, sh edukalt tähtsal kohal kuni 30, sh edukalt
lõpetanute arv kuni 20. mitteformaalne õpe, sh lõpetanute arv kuni 20.
klubikohtumised.
Uued keelekursused
algasid oktoobris.
Avati 8 õpperühma, kus
eesti keelt õpib 40 ja
inglise keelt 43 inimest.
Kursused kestavad
suveni 2021.
EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA
Tegevustesse hõlmatud organisatsioonide arv 2013: 0 org Tegevustesse hõlmatud organisatsioonide 10 organisatsiooni Lõimumisvaldkonna arengukava „Lõimuv Eesti 2020“
rakendusplaan aastateks 2018 - 2020
2020 2021 2022 2023 2024
TULEMUSINDIKAATOR
Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk
Koostöös
Rahandusministeeriumi
ja
Kultuuriministeeriumiga
valmistati ette 2020. a
oktoobris alanud
praktika pilootprogrammi
avalikus sektoris
19–25-aastastele eesti
keelest erineva
emakeelega
bakalaureuseõppe Ellu on viidud
Keeleliselt mitmekesise viimase õppeaasta või praktikaprogramm
töötajaskonnaga avaliku sektori 1 projekt ettevalmistatud magistriõppe tudengitele. avalikus sektoris. Uus valdkondlik Uus valdkondlik Uus valdkondlik
2.3.1 organisatsioonide toetamine ja elluviimisel Praktikakohti pakkusid 7 Programmis on osalenud arengukava on arengukava on arengukava on
(kaasfinantseering) ministeeriumi, ca 10 eesti keelest koostamisel koostamisel koostamisel
Projektide arv Riigikantselei erineva emakeelega
ning Õiguskantsleri tudengit.
Kantselei. Kokku
14-le praktikakohale
kandideeris 34 tudengit.
Praktikantidele korraldati
koolitus „Inimene
kui bränd“ ning praktika
juhendajatele
ja värbamis-
spetsialistidele praktika
disaini koolitused.
EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA
2014: 0 in. 2015: eestlased - 1.8; teised rahvused - 2.1 (keskmine Projektidesse kaasatud inimeste arv aastaks 2020 on 7000 in Lõimumisvaldkonna arengukava „Lõimuv Eesti
rahvustevaheliste suhtlemisvõrgustike arv) 2020“ rakendusplaan aastateks 2018-2020
2020 2021 2022 2023 2024
TULEMUSINDIKAATOR
Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk
4. detsembril toimus
Energia
Avastuskeskuses
lõimumisvaldkonna
preemiate üleandmine
koos online ülekandega Välja on antud 4
Välja on antud 4
Lõimumisvaldkonna ERR portaalis. lõimumisvaldkonna Uus valdkondlik Uus valdkondlik Uus valdkondlik
lõimumisvaldkonna
1.2.5 arenduspreemiad Laureaatide kohta telliti meedia- ja arengukava on arengukava on arengukava on
meedia- ja
nende tegevusi arenduspreemiat; koostamisel koostamisel koostamisel
arenduspreemiat
Eraldatud preemiate arv tutvustavad videod. korraldatud vastuvõtt.
Kategoorias „Aasta
kultuuritutvustaja” pälvis
preemia MTÜ Eestimaa
Rahvuste Ühendus,
„Aasta sillalooja“ on MTÜ
Eesti Pagulasabi,
kategoorias „Aasta
sõnumikandja“ endine
Terviseameti häda-
olukorra meditsiinijuht
Arkadi Popov.
Esmakordselt anti välja
preemia kategoorias
„Sädeorganisatsioon“.
Preemia pälvis MTÜ
Changemakers.
Eesti ühiskonna integratsioonile suunatud tegevuste algatamine ja toetamine eestlaste ja mitte-eestlaste seas
PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 1: Strateegiline eesmärk 2: Eesti keele oskus eesti keelest erineva emakeelega inimeste hulgas on paranenud, sihtgruppidel on ligipääs tänapäevastele
kvaliteetsetele eesti keele õppimise ja praktiseerimise võimalustele
EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA
2014: 0 in. 2015: eestlased - 1.8; teised rahvused - 2.1 (keskmine Projektidesse kaasatud inimeste arv aastaks 2020 on 7000 in Lõimumisvaldkonna arengukava „Lõimuv Eesti
rahvustevaheliste suhtlemisvõrgustike arv) 2020“ rakendusplaan aastateks 2018-2020
TULEMUSINDIKAATOR 2020 2021 2022 2023 2024
Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk
2020. a uuriti sihtrühma
vajadusi ja ootusi ning Keeleõppes osales 500
korraldati riigihange Projekti „Eesti keele õpe sihtrühma esindajat.
Projekti „Eesti keele õpe
teenusepakkujate kolmandate riikide Projekti mõjuhindamine
kolmandate riikide
Kolmandate riikide kodanike leidmiseks. kodanikele Eestis“ on teostatud. 80%
kodanikele Eestis“
kaasatust ja ühiskonna (AMIF2020-8) keeleõppes osalenutest
(AMIF2020-8)
protsessides osalemist toetavad Alustati keeleõppe elluviimine. Riigihanke on positiivselt hinnanud,
1.2.1 elluviimine. Analüüsitud Tegevust ei toimu Tegevust ei toimu
tegevused huviliste kaardistamist, tulemusel on leitud et keeleõpe vastab
on sihtrühma vajadused,
viidi läbi keeleõppe pakkuja(d). nende vajadustele ning
riigihanke tulemusel on
Inimeste arv rühmanõustamised Keeleõpet pakutakse on kvaliteetselt
leitud keeleõppe
ja täiendati keeleõppe 500-le sihtrühma korraldatud.
pakkuja(d)
võimaluste rubriiki liikmele. Projekt on lõpetatud,
sihtasutuse veebilehel. lõpparuanne esitatud
Märtsis laiendas Tallinna Jätkatakse sisuliste
eesti keele maja tegevuste elluviimist, sh
Vähelõimunud isikutele tegevust Tartusse ja eesti keele õppeks A1-
on keeleõppes A1, A2, Pärnusse. Narva eesti C1 tasemel on pakutud
B1, B2, C1 tasemel keele maja hakkas ligi 2200 kohta.
Eesti keele majade tegevused pakutud 3500 kohta. oktoobris Uus valdkondlik Uus valdkondlik Uus valdkondlik
1.2.6 pakkuma keeleõpet Keeleõppes osaleb ligi arengukava on arengukava on arengukava on
Inimeste arv Keeleõppes on osalenud toetavaid tegevusi Jõhvi 700 inimest. Iga kursuse koostamisel koostamisel koostamisel
640 inimest. Iga kursuse elanikele. raames toimub vähemalt
raames toimus vähemalt üks õppekäik, -reis.
üks õppekäik, -reis. Valmisid keeleõppija
kalender, keeleõppuri Taseme- ja
Ellu on viidud lauamäng ja keele- suhtluskursustel on
tööjõuvahetus- kohviku metoodika osalenud 700 inimest.
programmid, toetatud on juhend koos Avatakse 96 kursust
noortele ja peredele ülesandekoguga. tasemetel A1-C1.
suunatud keeleõpet, Käivitati „Keelesõbra“ Osaoskuse kursusi
mitmekesistatud programm, mille eest sai avatakse 16. Õpetajaid
keeletaseme testimise sihtasutus Vabatahtlike on 16, igal keskmiselt 3
võimalusi, toimunud on Väravalt „Vabatahtliku õppegruppi semestris.
kodanikupäeva viktoriin, sõbra“ kvaliteedimärgise. 2020. a korraldatud
toetatud on erinevaid hanke ja 2021. a
eesti keele Tallinna ja Narva eesti kavandatava hanke
praktiseerimise keele maja korraldasid tulemusena pakutakse
võimalusi. väljasõite 725 eesti keele õpet ca 2500-
keeleõppijale. le eesti keelest erineva
emakeelega
Eesti keele aktiivsemale täiskasvanule vähemalt
kasutamisele aitas kaasa 156 keelerühmas.
projekt, mis oli suunatud
Ida-Virumaa vähe- Toetatud on erinevaid
kindlustatud eesti keele
lastega peredele. praktiseerimise võimalusi
Külastati Jääaja Keskust, - kooslaulmispidu
Eesti Narvas, laagrid
Vabaõhumuuseumi, erinevates Eesti
Rakvere ning Narva piirkondades (sh
linnust. Tegevustest sai tandemlaager, maaelu
osa 966 inimest. laager, Peipsimaa
laager), pärimuskultuuri
Narva eesti keele maja kursus, A1 suhtlusklubi
õpetajate eestvedamisel „Algaja õnn“, erinevad
toimusid 19.-20.09.2020 õpitoad (keraamika,
Narvas esimese kokandus), Eesti filmide
räpiooperi "Karma" õhtud koos näitlejate
etendused. Narva Vaba vestlusringiga,
Lava Teatrikeskuses tandemkoori kohtumised,
osales publikuna 218 suhtlus- ja kultuuriklubid,
inimest. Lavastuses virtuaalsed suhtlustoad
osales kokku 60 inimest, Keelerulett jm üritused.
sh 30 näitlejat ja 30
tantsijat, toeks oli Toimunud on
professionaalne loome- kodanikupäeva viktoriin.
meeskond Neeme
Kuninga juhtimisel. Töösse rakendatakse
kliendihaldusprogramm.
Eesti keele majade
korraldatud üritustele on
oodatud ka need, kes
keelekursustel ei osale.
Narva eesti keele
maja laiema sihtgrupi
üritustest (näiteks
retrofilmi-, lauamängu-
ja vestlusõhtud huvitava
persooniga, tandemõpe,
keelejälgijate kohtumised
jne) võttis aasta jooksul
osa 1899 inimest.
Tallinna eesti keele maja
laiema ringi üritustel
osales aasta jooksul
2008 inimest.
Juulist septembrini
toimus 3
keelekümbluslaagri
vahetust Saaremaal.
Eesti keele harjutamise
võimalust pakuti 50
inimesele täiskasvanute
laagris ja 46
inimesele perelaagris.
Septembris kutsusid
Narva eesti keele maja
õpetajad ellu
tandemkoori, kuhu
kuulub 45 lauljat, kelle
emakeel on kas eesti või
vene keel. Koor esineb
kooslaulmispeol „Sõida
tasa üle silla“
20.08.2021.
Tähistati kodanikupäeva
- novembris korraldatud
e-viktoriini lahendas ligi
5000 inimest.
Viidi läbi hange eesti
keelest erineva
emakeelega töötajate
individuaalse keeleõppe
korraldamiseks
lähetuses. Toimus ühe
Ida-Virumaa sotsiaal-
valdkonna töötaja 4
nädalat kestnud eesti
keele praktika Koeru
Hooldekeskuses.
EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA
1. Lõimumisprogrammis osalenud isikute arv 2013: 0 in 1. Lõimumisprogrammis osalenud isikute arv aastaks 2022 on 5500 in Lõimumisvaldkonna arengukava „Lõimuv Eesti
2. Lõimumisprogrammi raames tasuta keeleõppe kursusi aasta lõikes 2. Aastaks 2022 on praktiline eesti keele oskus ja kasutus tõusnud – 75%. 2020“ rakendusplaan aastateks 2018-2020
läbinute osakaal, kellel on paranenud praktiline eesti keele oskus ja selle Kodakondsusmooduli läbinute praktiline informeeritus ja teadmised tõusnud –
kasutus ning kodakondsus- ja kultuurimooduli läbinute osakaal, kellel on 86%. Rakendatakse kultuurimoodulit
suurenenud praktiline informeeritus ja teadmised Eesti riigi, ühiskonna ja 3. Nõustamissüsteemi kasutanud isikute arv aastaks 2022 on 10 500 in
kultuuri kohta. Aastal 2016 on praktiline eesti keele oskus ja kasutus
tõusnud – 70%. Kodakondsusmooduli läbinute praktiline informeeritus ja
teadmised tõusnud – 82%.
3. Nõustamissüsteemi kasutanud isikute arv 2013: 0 in
2020 2021 2022 2023 2024
TULEMUSINDIKAATOR
Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk
2021. aastal osaleb eesti
2020. aastal osaleb eesti
keele kursustel 256 Tegevuse periood lõpeb
keele kursustel 640
inimest, kodakondsuse 31.03.2022.
inimest, kodakondsuse
Paindliku lõimumisprogrammi (1. 2020. a osales Eesti saamiseks Perioodi lõpuks on
saamiseks
naturaliseerimiseks Vabariigi põhiseaduse ja ettevalmistaval kursusel lõimumisprogrammis
ettevalmistaval kursusel
ettevalmistumise koolitus; 2. kodakondsuse seaduse ca 300 inimest, osalenud ca 12 000
ca 250 inimest, Uus valdkondlik Uus valdkondlik
mitteformaalne keeleõpe, 3. tundmise koolitustel 119 kultuuriõppemoodulis inimest.
2.1.1 kultuuriõppemoodulis arengukava on arengukava on
kultuurikümblus; 4. kultuurikoolitus) inimest, eesti keele osalemise võimalust
osalemise võimalust koostamisel koostamisel
väljatöötamine ja pakkumine. õppes 831 inimest ja pakutakse 1800 Rakendatud 3
pakutakse 250
kultuurimoodulis 211 inimesele, keelelise ja koolitusmoodulit ja
inimesele, keelelise ja
Osalejate arv inimest. kultuurilise kümbluse tegutsenud 150 eesti
kultuurilise kümbluse
klubides osaleb ca 580 keele ja kultuuri klubi.
klubides osaleb ca 380
inimest.
inimest
2020. a pakkus
sihtasutus nõustamist
ligi 7500 korral.
Peamiselt tunti huvi eesti
keele õppe ja
harjutamise võimaluste
vastu.
Keeleõppest huvitatute
Tegevuse periood lõpeb
süvanõustamise käigus
31.03.2022. a.
kaardistati inimese
Perioodi lõpuks on
eeldused, vajadused ja
tugisüsteemi kasutajate
Nõustamis- ja motivatsioon ning
arv 10500 inimest.
Nõustamis- ja infosüsteemi infosüsteem on välja kogutud info kanti
Teenust pakutakse Uus valdkondlik Uus valdkondlik
väljatöötamine ja rakendamine töötatud ning teenust andmekogusse. 2020. a
2.1.2 2021. aastal vähemalt 1 nõustamis- ja arengukava on arengukava on
pakutakse perioodil töötati läbi ligi 1600
3000 inimesele. infosüsteem on välja koostamisel koostamisel
Osalejate arv 2014–2022 kokku 10 inimese
töötatud; 200
500 inimesele keeleõppesoovid ja
riigiasutuste, KOV-de ja
moodustati õpperühmad
kolmanda sektori
nii eesti keele majades
asutuste töötajat
kui keeleõppepartnerite
koolitusel osalenud.
juures.
Koostöös töötukassaga
nõustati tööandjaid, kes
soovivad oma töötajate
eesti keele oskust
parandada. 2020. a sai
tuge 21 tööandjat.
Sihtasutuse nõustamis-
ja infosüsteemi
võrgustiku liikmete
abistamiseks valmis
kohanemis- ja
lõimumisteenuste
e-keskkond LINDA.
Iganädalast kooskäimise
ja keele harjutamise
võimalust pakuti 29
keelekohvikus. Aasta
jooksul külastati keele-
kohvikuid 3317 korral.
Koolinoortele korraldati
perelaagreid, kus nad
said eesti keelt õppida
omaealiste eestlastega
suheldes. Juunist
Tegevus toimunud septembrini viidi läbi 8
Keeleõppe programmid noortele meetme 1.2.7 raames. laagrivahetust 106 Uus valdkondlik Uus valdkondlik Uus valdkondlik
Toetatud on 200 noore
2.1.5 noorele, kes valdavalt arengukava on arengukava on arengukava on
osalemist pereõppes.
Osalejate arv Toetatud on 80 noore olid pärit Ida-Virumaalt. koostamisel koostamisel koostamisel
osalemist pereõppes. Õpe toimus Võrumaal ja
Tartus ning kokku
tegeles
keeleõppesse tulnud
noortega 18 peret.
Keeleõpe kodakondsuse taotlejale Keeleõppes on osalenud
1300 eraisikut
2.1.6 Tegevust ei toimunud
Osalejate arv
Keeleõpe kodakondsuse taotlejale Keeleõppes osalemiseks
2.1.6 Tegevust ei toimunud 280 osaleja
Osalejate arv õppepuhkuse hüvitis
Tehnilisi vahendeid
Etendusasutustes ja
kasutas 2020. a 3564
muuseumides
nimest. Aasta alguses
muukeelse info
Etendusasutustes ja lõppes Kultuuri-
paremaks ja
muuseumides ministeeriumi korraldatud Tegevuse periood lõpeb
Tehnilised vahendid efektiivsemaks
muukeelse info IV ettepanekute voor 31.03.2022. a.
etendusasutustes ja muuseumides edastamiseks on
paremaks ja muuseumidele ja Uus valdkondlik Uus valdkondlik
muukeelse info paremaks ja vajaduspõhiselt hangitud
2.1.7 efektiivsemaks etendusasutustele. Hangitud tehniliste arengukava on arengukava on
efektiivsemaks edastamiseks. tehnilised vahendid ning
edastamiseks on Ettepanekutevooru ja vahendite kasutajate arv koostamisel koostamisel
need töötavad.
vajaduspõhiselt hangitud hangete läbiviimise järel – 31 800 inimest perioodi
Kasutajate arv Korraldatud on
tehnilised vahendid ning omandas SA Vaba Lava lõpuks.
reklaamikampaania, mis
need töötavad sünkroontõlke tehnika
kutsub sihtrühma
ning Tallinna
kasutama ostetud
Linnamuuseum ja SA
tehnilisi vahendeid.
Saaremaa Muuseum
audiogiidi komplektid.
SA Eesti Kontsert sai
taotlusvooru tulemusel
enda kasutusse
likvideeritud Teater
NO99 tehnilised
vahendid.
EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA
Aastal 2017 kursustel õpib 196 õpetajat. Kursused jätkuvad 2018. aastal Eesti keelest erineva emakeelega haridusasutuste töötajatele on läbiviidud erinevad Eesti elukestva õppe strateegia 2020
koolitused. „Üldharidusprogramm“
2020 2021 2022 2023 2024
TULEMUSINDIKAATOR
Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk
Ida-Virumaa
haridustöötajatele
mõeldud
õppeprogrammis asus
2019. a sügisel eesti
Eesti keele kui teise keele keele oskust parandama
Eesti keele kursusel
õppimisvõimaluste pakkumine 120 üldharidus- ja Uus valdkondlik Uus valdkondlik Uus valdkondlik Uus valdkondlik
osaleb vähemalt 120
4.1.1 haridusvaldkonna töötajatele koolieelse lasteasutuse arengukava on arengukava on arengukava on arengukava on
avaliku sektori töötajat
õpetajat. Eriolukorra tõttu koostamisel koostamisel koostamisel koostamisel
(haridustöötajat)
Osalejate arv tuli kursused peatada
ning koolitaja taganes
lepingust. Siiski käisid 8
inimest eksamil ja 6 neist
sooritas selle edukalt.
Eesti ühiskonna integratsioonile suunatud tegevuste algatamine ja toetamine eestlaste ja mitte-eestlaste seas
PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 1:
Strateegiline eesmärk 3: Eestis elavad rahvusvähemused hoiavad ja väärtustavad oma kultuuritraditsioone ning teevad tihedat koostööd nii omavahel,
eesti rahvuskultuuriseltsidega kui teiste valdkondade kultuurikorraldajatega, teadlikkus kultuurilisest mitmekesisusest on ühiskonnas kasvanud
EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA
1. Toetatud katusorganisatsioonide ja nende all-liikmetest 1. Iga-aastaselt on toetatud 17 katusorganisatsiooni ja 230 rahvusvähemuste Lõimumisvaldkonna arengukava „Lõimuv Eesti
rahvusvähemsute kultuuriseltside arv. Aastal 2017 on toetatud 15 kultuuriseltsi. 2020“ rakendusplaan aastateks 2018-2020
katusorganisatsiooni ja 231 rahvusvähemuste kultuuriseltsi 2. Iga-aastaselt rahvusvähemuste kultuuriühingute toetusprogrammis on
2. Rahvusvähemuste kultuuriühingute toetusprogrammis on toetatud 23 toetatud 60 organisatsiooni.
projekti. Korraldatud 9 Eesti mitmekultuurilisust tähistatavat üritust. 3. Iga-aastaselt on läbi viidud 3 Eesti mitmekultuurilisust tähistatavat üritust.
3.Toetatud pühapäevakoolide arv 2017: 26 kooli
TULEMUSINDIKAATOR 2020 2021 2022 2023 2024
Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk
Rahvusvähemuste
kultuuriseltside
toetusvoorust jagati 21
Rahvusvähemuste kultuuriühingute Iga-aastatelt on toetatud
projekti vahel 75 500 €. Uus valdkondlik Uus valdkondlik Uus valdkondlik
toetusprogramm. Iga-aastaselt on toetatud 20 organisatsiooni
1.3.1 Tuge saanud tegevused arengukava on arengukava on arengukava on
20 organisatsiooni
viidi läbi Tallinnas, koostamisel koostamisel koostamisel
Toetatud organisatsioonide arv
Kohtla-Järvel, Maardus,
Kärus, Kolkjas,
Haapsalus, Narvas,
Tartus, Pärnus,
Sillamäel, Valgas,
Kuressaares
ja Sännas. Ukraina
Kaasmaalaskond Eestis
loobus toetusest, sest
sündmust ei saanud
korraldada.
Valgas võeti juunis tööle
2 aastase
töövõtulepinguga
mentorit, kes aitasid
edendada koostööd
roma perede, kohaliku
omavalitsuse ja
omavalitsusasutuste
vahel. Valmistati ette Alustatud on
dokumente, et avada ettevalmistusi romade
Rahvusvähemuste kultuuriühingute Alustatud on
Valgas roma päeva- ja perekeskuse Uus valdkondlik Uus valdkondlik Uus valdkondlik
toetusprogramm. ettevalmistusi romade
1.3.1.1 pühapäevakool ja loomiseks Valga linna. arengukava on arengukava on arengukava on
päeva- ja perekeskuse
moodustada Valga roma koostamisel koostamisel koostamisel
Toetatud organisatsioonide arv loomiseks Valga linna
jalgpallimeeskond. Üks kogukonnaga töötab 2
mentor uuris võimalusi, mentorit.
mida pakuvad roma
noortele rahvusvahelised
organisatsioonid ja
ülikoolid. Teine mentor
suhtles aktiivselt roma
peredega ning toetas
laste ja noorte koolis
käimist.
Rahvusvähemuste kultuuriühingute
Uus valdkondlik Uus valdkondlik Uus valdkondlik
toetusprogramm. Roma laste kaasamine
1.3.1.1 Tegevust ei toimunud arengukava on arengukava on arengukava on
alusharidusse
koostamisel koostamisel koostamisel
Toetatud organisatsioonide arv
2019. a määrati 3
aastaks baasrahastus 18
katusorganisatsioonile,
kelle liikmeteks oli 257
rahvusvähemuste
kultuuriseltsi. 2020. a
Rahvuskultuuriseltside tegevuse
Iga-aastaselt on toetatud jätkati selle otsuse põhjal Iga-aastaselt on toetatud Uus valdkondlik Uus valdkondlik Uus valdkondlik
baasrahastamine.
1.3.2 orienteeruvalt 250 väljamakseid ja kontrolliti orienteeruvalt 250 arengukava on arengukava on arengukava on
organisatsiooni vahearuandeid. MTÜ-ga organisatsiooni koostamisel koostamisel koostamisel
Toetatud organisatsioonide arv
Eesti Mitmekultuuriline
Assotsiatsioon on pooleli
kohtutee, sest ühing ei
esitanud ettenähtud
ajaks aruannet ega
reageerinud paljudele
päringutele.
Koostöös Eesti
Inimõiguste Keskusega
toimusid ettevalmistused
mitmekesisuse päeva
tähistamiseks 6. mail,
ent seoses eriolukorraga
jäid
tegevused ära.
Ida-Virumaa
rahvusvähemuste
kultuuriseltsidelt tuli
ettepanek teha videoid
sellest, mida nad
eriolukorra ajal kodus
teevad. Valmisid videod
Toetatud on Toetatud on
rahvusköögi
mitmekesisuse päeva ja mitmekesisuse päeva ja
retseptidest, mida
Eesti mitmekultuurilisust rahvuste päeva rahvuste päeva
sihtasutuse Facebooki Uus valdkondlik Uus valdkondlik Uus valdkondlik
tähistatavate ürituste läbiviimine. tähistamisega seotud tähistamisega seotud
1.3.3 lehel vaadata sai. arengukava on arengukava on arengukava on
üritusi (sh Loomepaja üritusi (sh Loomepaja
24. septembril tähistati koostamisel. koostamisel. koostamisel.
Ürituste arv korraldamine, erinevaid korraldamine,
Eestis rahvuste
rahvusi tutvustavad koostööpäev ja erinevad
päeva. Sihtasutus
videod) koolitused).
tellis kultuuriseltside
üritustele reklaami ja
näitas 2019. a Aljona
Suržikova tehtud
rahvuste päeva videot
sise- ja väliekraanidel üle
Eesti. Rahvuste päeval
alustati tuntud
kultuuritegelaste
tutvustamist
Facebookis. Ära jäi XVII
vähemusrahvuste
kultuurifestival „Rahvus-
kultuuride loomepada“.
Sisserändega seotud tegevuste algatamine ja toetamine
PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 2: Strateegiline eesmärk 4: Eestisse naasvad inimesed ja uussisserändajad on ühiskonnas hästi kohanenud ning saavad end teostada panustades Eesti
arengusse, välisriikides elavad rahvuskaaslased on tihedas kontaktis Eestiga
EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA
Aastal 2013: 70 tagasipöördujat on saanud toetust Rahvuskaaslaste programmi 2014-2020 dokumendis on Rahvuskaaslaste programm 2014-2020
tagasipöördumistoetuse eraldamise sihttasemeks märgitud 2017 - 110 ja 2020 -
140 inimest
TULEMUSINDIKAATOR 2020 2021 2022 2023 2024
Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk
2.1.4 50 Eestisse naasnut on Tagasipöördumistoetust 60 Eestisse naasnut on Uus valdkondlik Uus valdkondlik
Tagasipöördumistoetuste saanud maksti 23 taotlejale, saanud Uus valdkondlik arengukava on arengukava on
eraldamine Eestisse naasnud tagasipöördumistoetust kokku sai toetust 55 tagasipöördumistoetust. arengukava on koostamisel koostamisel
eestlastele, Eesti kodanikele või inimest (taotleja ja tema koostamisel
nende järglastele. lapsed).
Toetusesaajate arv
Veebruaris valmisid
tagasipöördujate
nõustamisteenuse
teavitusmaterjalid.
Aasta jooksul nõustati
230 tagasipöördujat.
koos pereliikmetega oli
nõustatuid 300.
Päringuid esitati 29
riigist.
Sihtrühmale pakuvad
2020. a oktoobrist hakati teenust rahvuskaaslaste
taas läbi viima nõustamisteenuse
tagasipöördujate valdkonnajuht ning info-
kogemuskohtumisi, kus ja koostööspetsialist.
Sihtrühmale pakuvad
jagati infot Eesti elu ja Tagasipöördumisega
teenust rahvuskaaslaste
eriti tööturu võimaluste seonduvat infot ja
nõustaja ning koostöö- ja
kohta. Oma kogemusi nõustamist on pakutud
infospetsialist. Nõustatud
jagas ja teiste lugusid vähemalt 500le
Rahvuskaaslaste nõustamisteenus on 1200 tagasipöördujat, Uus valdkondlik Uus valdkondlik Uus valdkondlik
kuulas ligi 20 kohtumisel rahvuskaaslasele ja
2.1.4.1 toimunud on 40 arengukava on arengukava on arengukava on
150 tagasipöördujat ja tagasipöördujale
Osalejate arv nõustamiskohtumist. koostamisel koostamisel koostamisel
nende peret. erinevate kanalite kaudu.
Toimunud on 30
Ajakohastatud on teavet
Värskendati kogemuskohtumist.
veebiaadressil
globalestonian.com Globalestonia.com on
globalestonian.com
väliseesti kogukondade arendatud ja pidevalt
andmeid. Kokku on täiendatud, sihtrühmale
inforuumiga tänaseks pakutakse erinevat
ühinenud 470 väliseesti veebipõhist infot ja
seltsi, organisatsiooni teenuseid.
ja gruppi, 320
väliseestlaste
kogunemise kohta ja
Eesti diplomaatilist
esindust ja 60 Facebooki
rühma. Lehele lisati
sündmuste kalender,
kuhu postitati 120
sündmuse info.
Vahendati 200 uudist.
EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA
Toetatud kultuuriürituste arv aastal 2013 on 20 Kultuuriürituste korraldamise tulemusel on tugevnenud eestlaste Rahvuskaaslaste programm 2014-2020
ühtekuuluvustunne. Toetatud kultuuriürituste arv aastal 2020 – 30 kultuuriüritust
2020 2021 2022 2023 2024
TULEMUSINDIKAATOR
Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk
Välismaal tegutsevate
eesti kultuuriseltside
toetusvooru laekus 52
taotlust. Rahastus
määrati 20 projektile
kogusummas 40 000 €.
2020. aasta lõpu seisuga
oli oma tegevuse
tühistanud seitse toetuse
saajat. Uus valdkondlik
Väliseesti kultuuritegevuse Vähemalt 17 Uus valdkondlik Uus valdkondlik
17 kultuuriüritust on Üheksas riigis õnnestus arengukava on
2.2.1 toetamine kultuuriüritust on arengukava on arengukava on
toetatud väliseesti kogukonnal koostamisel
toetatud koostamisel koostamisel
oma projektid siiski ellu
Toetatud kultuuriürituste arv
viia: Lätis, Venemaal,
Soomes, Suurbritannias,
Moldovas,
Luksemburgis,
Rootsis, Iirimaal ja
Saksamaal.
EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA
Eesti keele ja meele laagrites aastal 2013 osales 60 last Eesti keele ja meele laagrites osalevate laste arv: aastal 2017 - 80 last ja aastal Rahvuskaaslaste programm 2014-2020
2020 - 100 last. Eesti keele õpivõimalused välismaal on suurenenud
TULEMUSINDIKAATOR 2020 2021 2022 2023 2024
Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk
Suvel toimus kolm 10-
päevast laagrivahetust
eesti noortele, kes
elavad püsivalt 1 laagrivahetus
3 laagrivahetust
Eesti keele laagrite välisriigis. Igas korraldatud, kuni 2-
korraldatud, kuni 2- Uus valdkondlik Uus valdkondlik Uus valdkondlik
korraldamine vahetuses osales 22 nädalane suvine laager
nädalane suvine laager arengukava on arengukava on arengukava on
2.1.1 etnilistele eestlastele noort keeleõppijat, kokku 30-le 13-18-aastasele
66-le 13-18-aastasele koostamisel koostamisel koostamisel
66 noort 20 riigist, neile noorele, sh 22 väliseesti
väliseesti noorele
Osalejate arv lisaks 8 tuginoort Eestist, noort.
kes olid abiks eesti keele
õppimisel.
Üldine hinnang eesmärkide saavutamise kohta
Integratsiooni Sihtasutus on täitnud olulisel määral 2020. aastaks püstitatud eesmärgid
Integratsiooni Sihtasutus
Sihtasutuse eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus
Integratsiooni Sihtasutuse põhikirjalised eesmärgid on Eesti ühiskonna lõimumisele suunatud
tegevuste algatamine ja sidusa ühiskonna arengu toetamine eestlaste ja mitte-eestlaste seas ning
sisserändega seotud tegevuste algatamine ja toetamine.
Sihtasutuse tegevuste põhisuundadeks on eesti keele õppe korraldamine, keeleõpet toetavate
tegevuste organiseerimine, kuid ka eesti kultuuri tutvustamine, rahvusvähemuste
kultuuritraditsioonide hoidmine ja kultuurilise mitmekesisuse arendamine.
Sihtasutuse tegevus toimub projektide elluviimise ja toetuste pakkumise vormis. Sihtrühmadeks
on teistest rahvustest Eesti püsielanikud või uussisserändajad ning väljaspool Eestit elavad
rahvuskaaslased või Eestisse tagasipöördujad, kellele suunatud tegevustesse kaasatakse kohalikke
omavalitsusi, erasektori ettevõtteid, kultuuriseltse ning noortega töötavaid organisatsioone,
vabatahtlikke ja mentoreid.
Lõimumisele suunatud tegevuste eesmärgid on pikaajalised. Integratsiooni Sihtasutuse tegevuse
jätkamine on vajalik põhikirjaliste eesmärkidega seotud tegevuste elluviimiseks. Selleks koondab
Integratsiooni Sihtasutus kompetentsikeskusena teavet ja kogemusi lõimumis- ja rändetegevustest
ning rakendab seda oma tegevusvaldkonnas lõimumis- ja rändeprotsesside toetamisel.
Sihtasutus lähtub oma põhikirjaliste eesmärkide täitmisel valdkondlikest arengukavadest
„Lõimuv Eesti 2020“ ja „Rahvuskaaslaste programm 2014—2020“, Ida-Virumaa programmist
ning sihtasutuse strateegiast 2015—2020 ning uuest strateegiast 2020—2025.
Sihtasutuse tegevuse rahastamine toimub riigieelarvest. Lisaks eraldistele riigieelarvest viiakse
ellu tegevusi Euroopa Sotsiaalfondist rahastatud projekti „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavateks
tegevusteks toetuse andmise tingimused“ ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondist
rahastatud projekti „Eesti keele õpe kolmandate riikide kodanikele“ raames.
Koostamise lõppjärgus on Sidusa Eesti 2030 arengukava, mis määrab sihtasutusele olulised
tegevussuunad. Kavandamisel on perioodis 2021—2027 Euroopa Sotsiaalfondist rahastatav
lõimumis- ja kohanemisvaldkonna projekt. Juriidilise isiku vorm sihtasutuse näol on
põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks sobiv.
Tegevuste planeerimine toimub koostöös Kultuuriministeeriumi, Haridus- ja
Teadusministeeriumi, Siseministeeriumi, Rahandusministeeriumi ning teiste
lõimumisvaldkonnaga kokku puutuvate ministeeriumidega.
Hinnang sihtasutuse tegevusele
2020. a tegevuste elluviimisel lähtus Integratsiooni Sihtasutus oma põhikirjalisi eesmärke täites
jätkusuutliku tegevuse põhimõttest. 2020. aastaks seatud tegevuseesmärgid on olulises osas
edukalt täidetud. Tervishoidu tagavatest piirangutest lähtuvalt korraldati tegevused paindlikult
veebivormis otsese kontaktivormi asemel, osa tegevusi lükkus perioodi, kus kontaktkohtumine
oli võimalik.
Aprillis kinnitas sihtasutuse nõukogu Integratsiooni Sihtasutuse uue strateegia aastateks 2020–
2025.
Aprillis valmis riigihalduse ministri määrus nr 13 „Ida-Virumaa ettevõtlust edendavate spordi- ja
kultuuriürituste toetuse andmise tingimused ja kord“ (avaldati Riigi Teatajas 13.04.2020), mille
käigus korrastati oluliselt toetuste eraldamise protsessi ja sisu.
2019. a jaanuarist alates asub sihtasutuse peakontor Narvas. Tallinna ja Narva eesti keele majades
pakutakse mitmekesiseid keeleõppe võimalusi. Sihtasutuse kollektiiviga liitus 2020. aasta jooksul
10 inimest. Loodi juurde viis õpetaja ametikohta ning tööle asus koostöötegevuste koordinaator.
Tallinna eesti keele maja laiendas tegevust Tartusse ja Pärnusse. Narva eesti keele maja hakkas
pakkuma keeleõpet toetavaid tegevusi Jõhvi elanikele.
Esmakordselt toimus täiskasvanute eesti keele õpetajate suurkogu, et vahetada keeleõppe
metoodika kogemusi ja arutleda keeleõppe korraldamise põhimõtete üle. Valmisid „Hea tava
täiskasvanutele eesti keele õpetamisel“, mis sai heakskiidu riigikeele nõukojalt, ning „Õppija
meelespea“, mis on toeks kõigile õppijatele nii keelemajades kui partnerite juures.
Peeti 2-päevane rahvusvaheline lõimumiskonverents „Kommunikatsioon mitmekesises
ühiskonnas: üksteise mõistmine vaatamata erinevustele“.
Panus riiklikesse arengukavadesse
Sihtasutuse esindajad osalesid 2020. a aruteludes, mis puudutasid valdkondlikku arengukava
„Rahvastik ja sidus ühiskond 2021–2030“, „Eesti keelevaldkonna arengukava 2035“ ja
„Haridusvaldkonna arengukava 2035“.
Olulisemad numbrid Integratsiooni Sihtasutuse tegevuseesmärkide saavutamise osas:
7537 inimest sai nõu keeleõppe ja Eestis kohanemise teemal;
6006 inimesele pakuti eesti keele kursusi, neist 1472 osales veebikursustel;
3907 inimest osales Tallinna ja Narva eesti keele majade tegevustes (teemaõhtud, kursused,
klubid, tandemõpe jne);
1561 inimest osales eesti kultuuri tutvustavas kultuuriõppemoodulis;
1140 inimest osales noorte 15-s ühiskondlikku kaasatust suurendavas koostöötegevuses;
885 inimest lõi kaasa eriolukorra ajal alguse saanud „Keelesõbra“ programmis: vabatahtlikud
mentorid aitasid soovijatel eesti kõnekeelt harjutada;
725 inimest võttis osa Tallinna ja Narva keelemajade õppekäikudest;
470 väliseesti seltsi, organisatsiooni ja gruppi on ühinenud rahvuskaaslaste veebiportaaliga
globalestonian.com;
405 külastust tehti veebipõhises suhtlusprogrammis „Keelerulett“;
300 rahvuskaaslasele jagati nõu ja tuge Eestisse tagasipöördumiseks;
106 Ida-Virumaa noort osales kaheksas pereõppe laagrivahetuses
96 inimest osales Saaremaal kolmes keelekümbluse laagrivahetuses
29 keelekohvikut pakkusid soovijatele iganädalast kooskäimise ja keele harjutamise võimalust.
Aasta jooksul külastati keelekohvikuid 3317 korral.
18 rahvusvähemuste katusorganisatsioonil oli baasrahastus. Nende liikmeteks oli 257
rahvusvähemuste kultuuriseltsi.
Aasta tunnustused
Sihtasutus sai aasta keeleteo peaauhinna Narva eesti keele maja räpiooper „Karma“ eest ning
„Vabatahtliku sõbra“ märgise „Keelesõbra” programmi käivitamise eest.
Sihtasutuse tegevus- ja finantseesmärgid
Ülevaade sihtasutusele eelmiseks majandusaastaks seatud aastaste tegevuseesmärkide
saavutamisest ning sihtasutuse järgnevate aastate tegevus- ja finantseesmärkidest on toodud
aruande lisades.
Äriühingus osaluse omandamine või võõrandamine või teiste sihtasutuste asutamises
osalemine
Sihtasutus ei ole aruandeaastal omandanud ega võõrandanud osalust äriühingus ega osalenud
sihtasutuse asutamisel.
Varade üleandmine sihtasutusele
Sihtasutusele ei ole 2020. a vara üle antud.
Sihtasutuses läbiviidud erikontrollid
Sihtasutuses ei ole 2020. a läbi viidud erikontrolle riigivaraseaduse § 87 punkti 5 mõistes.
10.05.2021 nr 1.1-5/2021/79-2
Kultuuriministeerium
[email protected]
Asutajaõiguste teostamise aruanne
Austatud härra kantsler
Saadame Teile Integratsiooni SA sisendi asutajaõiguste teostamise 2020. aasta aruandele.
Finantsplaani esitasime veebruaris 2021.a, seda ei ole korrigeeritud.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Irene Käosaar
juhataja
Linda 2 Telefon 659 9021 Registrikood 90000788
20309, Narva E-post
[email protected] http://www.integratsioon.ee