Kiri

Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutuse tegevused 2020 aastal Sihtasutusest Spordikoolituse ja –Teabe Sihtasutus on Eesti Spordikoolituse Arendamise Sihtasutuse (ühendav sihtasutus) ja Eesti Sporditeabe Sihtasutus (ühendatav sihtasutus) ühinemise teel kujundatud eraõiguslik juriidiline isik. Ühinemisleping sõlmiti 04.04.2007, ühinemisotsus võeti vastu 11.04.2007 ja kanti registrisse 09.08.2007. Eesti Spordikoolituse Arendamise Sihtasutuse asutajad olid Eesti Vabariik (Haridusministeeriumi kaudu) ja Eesti Olümpiakomitee. Eesti Sporditeabe Sihtasutuse asutaja oli Eesti Olümpiakomitee. Alates 01.01.2021 on Spordikoolituse ja –Teabe Sihtasutuse riigipoolsete asutajaõiguste teostajaks Kultuuriministeerium, riigil on valitsev mõju. Sihtasutus juhindu s oma tegevustes sihtasutuse põhikirjast, arengukavast ning 18.02.2020 aastal sihtasutuse nõukogu poolt kinnitatud 2020 aasta tegevuskavast. Sihtasutuse põhieesmärk on võimaluste loomine spordi toetamiseks ja arendamiseks ning sporditegevust toetavate tugiteenuste arendamine. Eesmärgi täitmiseks sihtasutus: • korraldab Eesti kutsekvalifikatsiooni raamistiku (EKR) rakendamist treenerikutsele, arendab ja koordineerib treenerite kutseandmise süsteemi; • koordineerib treenerite tasemekoolituse üldainete materialide uuendamist, tasemekoolituste erialaste alusmaterjalide koostamist ja uuendamist, treenerikoolituste algatamist, tellimist ja korraldamist; • teostab Kultuuriministeeriumiga 20.06.2019 sõlmitud halduslepingu alusel riigisiseste toetusprogrammide elluviimis t , treeneri tööjõukulu toetusprogrammi elluviimist ja rakendamist. Määrab, jaotab, kontrollib ja vajadusel nõuab tagasi treenerite tööjõukulude toetusi; • korraldab treeneritele, sporditöötajatele ja spordijuhtidele suunatud teema- ja regionaalseid koolitus i ; • teostab Kultuuriministeeriumiga 26.06.2019 sõlmitud halduslepingu alusel volitatud töötleja ülesannetes spordi andmekogu – Eesti Spordiregister – käigushoidmist, andmekogumist ja arendamist; • töötab välja tarvilikke IT lahendusi, uuendab järjepidevalt sporditulemuste andmebaasi ja Eesti Spordi Biograafilist leksikoni; • kirjastab spordialaseid raamatuid ja õppematerjale ning arendab spordiportaali www.sport.ee • viib läbi üldorganisatsioonilisi ning spordi- ja liikumisharrastuse alaseid uuringuid ja küsitlusi, osutab konsultatsioone ja nõustamist; • osaleb spordipoliitiliste ettepanekute väljatöötamises ja sellealases nõustamises. Sihtasutus lähtu s oma tegevuseesmärkide saavutamiseks spordistrateegia „Eesti spordipoliitika põhialustest aastani 2030“, Riigieelarve strateegiast (RES) aastateks 2020-2023, Noortevaldkonna arengukavast 2020 ja Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukavast 2019 -2022. Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutus on täitnud kõik 2020. aastaks püstitatud tegevuseesmärgid ja tulemusindikaatorid. Oma tegevuste kaudu on sihtasutus kujunenud kompetentsikeskuseks, kuhu on koondunud spordivaldkonnaga seotud oskusteave ja info ning tõenduspõhised spordi andmekogud. Sihtasutuse tegevust võib hinnata väga heaks. Tegevuseesmärkide saavutamise analüüs Tegevuseesmärk 1 Treeneri tööjõukulude toetusprogrammi elluviimine, treenerite tööhõive parandamine, spordi-organisatsioonide toetamine treenerite lepingupõhiseks rakendamiseks. Eesti spordiliikumist kõige mõjutavamaks tegevuseks 2020 aastal oli laste ja noortega tegelevate treenerite tööjõukulude toetuste menetlemine. Toetusmeetme loomise 2015. aastal tingis maksuvabade stipendiumite väärkasutamine treeneritöö eest tasumisel Tegevust viiakse ellu Kultuuriministeeriumiga sõlmitud halduslepingu alusel. Toetuste taotlemine, otsustamine ja eraldamine ning kontrollimine toimub spordiregistri andmetel põhinevas keskkonnas, kus taotlemiseks ja muudatuste tegemiseks peavad selleks õigusi omavad isikud end ID-kaardiga identifitseerima. Toetusmeetme rakendamise kuues aasta oli edukas, tasustati kokku 1 152 732 laste ja noorte treeningtundi, toetatavaid treenereid oli 1 305 kokku 408 spordiorganisatsioonist ja spordikoolist. Nende poolt juhendatud laste ja noorte arv oli 41 340. Iga-aastaselt paraneb spordiorganisatsioonide haldussuutlikkus ja maksukäitumine, kasvab treenerite tööhõive ja treeningute korraldamise süsteemsus ning tõhustunud järelevalve. Treeneritoetused on kujunenud normaalsuseks. Tegevuseesmärk 2 Eesti kutsekvalifikatsiooni raamistiku (EKR) rakendamine treenerikutsele, treenerite kutseandmise süsteemi arendamine, treenerite kutsekomisjonide (spordialaliitude juures) tegevuste, koolituste, hindamiste koordineerimine ja korraldamine. Elanikkonnale, eelkõige lastele ja noortele asjatundlik e ja turvalis t e sporditreeningute võimaldamine kvalifitseeritud treenerite juhendamisel. Elukestva treeneriõppe juurutamine. 2020 aastal oli olulise mõjuga tegevuseks treenerite kutseandmise ja treenerite tasemekoolituste koordineerimine, samuti kolmandat aastat panustamine treenerite erialase taseme ja täiendkoolituse valdkonda. EOK-ga sõlmitud halduslepingu alusel täiendas sihtasutus treeneri kutse andmise alusdokumente ning esitas need kinnitamiseks Kultuuri Kutsenõukogus. Sihtasutus koos EOK-ga koostas dokumendid kutse andja konkursil osalemiseks. Kultuuri Kutsenõukogu kinnitas EOK taaskord (2020 – 2025) spordivaldkonna kutsete andjaks. Kutsete taotlemine ja andmine on täielikult viidud veebikeskkonda. Kutseandmise protsess on muutunud täpseks ja ladusaks, tagatud on avalik teave ja läbipaistvus. 2020. aasta COVID-piirangud mõjutasid kontaktõpet ja -koolitusi. Samas lõid vajaduse e-õppe ja vastavate koolitusmoodulite väljatöötamiseks ja kiireks rakendamiseks. 2020.a. edulugudeks võibki lugeda e-õppe vormide sujuvat kasutuselevõttu. Ilmselt olid muude tegevuste piirangud mõjuriks ka treenerikoolituse aktiviseerumisele. Kui tavapäraselt olid TLÜ ja TÜ kursuseid läbinud 450 – 550 treenerite üldainete tasemeõppe läbijat, siis 2020. aastal lähened koolitatute arv 900-le. Oluline oli ka tasemekoolitusega alustamine Tartu Ülikooli Narva Kolledžis. 2020. aastal jätkati treenerite erialase tasemekoolituse õppekavade ja koolitusmaterjalide koostamise ning koolituste läbiviimise toetamist. Toetused eraldati 2 liidule õppekavade osas, 7 liidule koolitusmaterjalideks, 6 liidule testiküsimusteks ja 24 liidule koolitusteks. Teist aastat rakendati tulevase treeneri stipendiumi Tallinna Ülikoolis ja Tartu Ülikoolis, kokku 20 treeneriks õppijale. Covid-19 piirangute tõttu 2020. aastal treenerite õpirännet ei rakendatuid. Mitmeaastase treenerikutse väärtustamise, erinevate toetusmeetmete, laiaulatuslikemate koolituste ning sujuvama administreerimise tulemusel kasvas olulisel määral kutsega treenerite arv. 31.12.2020 aasta seisuga oli kutsega treenereid 3693, mis on 300 võrra enam, kui eelnevate aastate lõpus . Ka kutseandmine oli 2020.aastal treenerikutse kehtivuse tsüklis võrreldavate 20 1 6 . ja 2012. aastatega 300 võrra suurem . Tegevuseesmärk 3 Spordialase teabe kogumine ja töötlemine, tegutsemine Eesti Spordiregistri volitatud töötlejana. Eesti spordiregistri organisatsioonide, spordikoolide, treenerite ja spordiehitiste alamregist ri ning spordistipendiumite ja sporditoetuste keskkonna jätkuv arendamine, põhimääruses sätestatud andmete kogumine ja spordiregistri alusdokumentide uuendamine, ettevalmistused isikukoodipõhiseks harrastuse kaardistamiseks, tegutsemine Eesti Spordiregistri volitatud töötlejana. Spordiregistri andmed on eksponeeritud veeblehtedel www.spordiregister.ee j a www.sport.ee Sihtasutusel on oluline roll spordiga seotud IT-lahenduste väljatöötamisel ja käigus hoidmisel. Teenuseid kasutavad Kultuuriministeerium, EOK, SA Eesti Antidoping, kohalikud omavalitsused ja valdav osa spordiorganisatsioone. Tegevuseesmärk 4 Spordistrateegia rakendamise monitoorimine . 2015 aasta Riigikogu otsusega kinnitati „Spordipoliitika alused aastani 2030“ elluviimist kajastavate analüüside koostamine, trendide ja tendentside väljatoomine. Sihtasutus osales iga-aastase aruande koostamisel ning panustas aruande atraktiivseks esitamiseks vastava veebilehe loomisega http://www.sport.ee/aruanne/ Tegevuseesmärk 5 Spordialaste raamatute ja õppematerjalide kirjastamine Sihtasutus uuendas Eesti Spordibiograafilist Leksikoni, ESBL kolleegium tegutses regulaarselt virtuaalses keskkonnas. Avalikkusele on leksikon digitaalselt kättesaadav www.esbl.ee Sihtasutus kogu s ja süstematiseeri s Eesti sportlaste võistlustulemusi, hoiab ajakohastatuna spordikalendri ja digitaliseeris varasemate aastate sporditulemusi. Loodud veebikeskkonna abil on sihtasutus välja andnud iga-aastaselt ilmuva sporditulemuste kogumiku „Eesti Spordi Aastaraamat“ ning valmistanud ette koostöös Tallinna Ülikooli kirjastusega kahe tõlkeraamatu: „Funktsionaalne Treening“ ning „Toitumine, treening ja tervis“ väljaandmise 2021. aastal. Tegevuseesmärk 6 Treenerite ja spordispetsialistide koolituste korraldamine, uuringute läbiviimine. 2020 aastal jätkati regionaalsete koolituste sarja koostöös Maksu- ja Tolliametiga nii kontaktsel kui e-seminari vormis. Edulooks kujunesid nii kontaktõppes kui e-kanalite kaudu läbiviidud esmaabi koolitused treeneritele. 2020 aastal osales nendel koolitustel kokku üle 300 treeneri. Tegevuseesmärk 7 Osalemine Euroopa Liidu ekspertrühmades, spordiprojektides ja rahvusvaheliste organisatsioonide töös. Sihtasutus osales järgmistes Euroopa Liidu ekspertrühmades, spordiprojektides ja rahvusvaheliste organisatsioonide töös: Euroopa Komisjoni ekspertgrupp „ Skills and human resources development in sport “ (XG HR). 2018 - 2020 osalesid sihtasutuse esindajad COM ekspertgrupi töös, mille eesmärgiks oli välja töötada suunised treenerite oskuste ja pädevuste põhinõuete kohta („ Guidelines regarding the basic requirements in skills and competences for coaches “). Sihtasutus on partner järgmistes Euroopa Liidu spordiprojektides 2019-2021: PEAK – „ Policy, Evidence and Knowledge in Coaching “, mille eesmärk on töötada välja poliitikasoovitused rahvusvahelistele ja rahvuslikele spordikatusorganisatsioonidele ning riikidele treeneritöö ja treenerikutse edasiarendamiseks. CHAMP – „ Clubs for Health-enhancement, Activation, Modernisation and Participation “, mille eesmärk on välja töötada spordiliikumisele uusi töövahendeid ja õpivõimalusi toetudes tänastele kehalise tegevuse edendamise trendidele ja innovaatilistele praktikatele. Sihtasutus esindab Eestit järgmistes rahvusvahelistes spordiorganisatsioonides: ICCE – International Council for Coaching Excellence , mille eesmärk on juhtida ja arendada treenerikutse arendamist ülemaailmselt. EOSE - European Observatoire of Sport and Employment , mis tegeleb tööjõu valdkonnaga spordi- ja liikumisharrastuse sektoris eesmärgiga töötajate ja vabatahtlike tegevuseks vajalike teadmiste, osakuste ja pädevuste arendamine. Kokkuleppel Eesti Olümpiakomiteega on sihtasutus EOK esindajaks ENGSO töös. ENGSO – European Non-Governmental Sport Organisation - t egeleb spordiorganisatsioonide ja vabatahtliku spordi arenguteemadega. Tegevuseesmärk 8 Sihtasutuse vara spordi -ja õppeesmärgil haldamine ja arendamine . Oluline muudatus 2020 aastal toimus hallatavate hoonete ja rajatistega. Ühe asutaja – Haridus -ja Teadusministeeriumi ettepanekul võõrandas sihtasutus nõukogu otsusel ja notariaalse lepingu alusel HTM- le tasuta Tallinnas Tondi 84, Otepääl Lipuväljak 14 ja Kose vallas Paunküla spordibaasi kinnistud. Spordikoolituse ja -Teabe SA olulisemad ülesanded aastaks 202 1 ja sellele järgneval kolmel aastal (2022-2024) . Sihtasutuse a rengukavas 2021 – 2024 on sätestatud olulisemad ülesanded ja indikaatorid peamiste tegevuseesmärkide elluviimiseks ja saavutamiseks: Treenerite tööjõukulude toetusmeetme realiseerimine , eelkõige stabiilse ja treenerikutset toetava toetusmeetme ladus toimimine; 1400 treeneri ja 400 spordiorganisatsiooni kaasamine toetusmeetmesse; ettenähtud töötasude ja maksude tasumise kontrollimine paikvaatluste ja koostööpartnerite abil. Treenerite kutseandmise protsessi juhtimine, eelkõige EOK kui treenerikutsete kutseandja 2020. – 2025.a. esindamine kutseandmise protsessis; treenerikutse alusdokumentide uuendamine; treenerite tasemekoolituste tellimine ja toetamine eesmärgiga vähemalt 600 koolituskursuste läbinut; treenerite täienduskoolituste toetamine oma ja teiste riikide parimate koolitajate kaasamise l . Eesti spordiregistri volitatud töötleja ülesannete täitmine, eelkõige laste ja noorte spordiharrastuse arvestuses isikukoodipõhise kaardistamise võimaluste analüüsimine; spordiehitiste alamandmekogu andmete uuendamine; spordikoolide alamandmekogu andmete uuendamine koostöös EHIS-ega ; spordiorganisatsioonide alamandmekogu uuendamine; treenerite alamaandmekogu andmete uuendamine; spordistipendiumite, sporditoetuste keskkonna arendamine ja uuendamine; spordikalendri ja sporditulemuste andmebaasi uuendamine; Eesti Spordi Biograafilise Leksikoni andmebaasi uuendamine ja ajakohastamine . IT keskkonna arendamine , eelkõige spordiregistri toimimiseks tarvilike arenduste ja uuenduste sisseviimine; treenerite kutseandmise koordineerimiseks tarviliku IT keskkonna arendamine; treeneritoetuste menetlemiseks tarviliku IT keskkonna arendamine; teenusplatvormi loomine kohalike omavalitsuste teenindamiseks – arvestus, sporditoetused . Spordiuuringute ja -analüüside koostamine, eelkõige spordi rahastamisest; treenerite tööhõivest; spordiorganisatsiooni arengust; spordiorganisatsioonide maksukäitumisest. Spordiportaali www.sport.ee , jätkuv arendamine . Spordialase kirjanduse ja õppematerjalide väljaandmine . Osalemine Euroopa Liidu ekspertrühmades, spordiprojektides ja rahvusvaheliste organisatsionide töös Arengukavas kinnitatud m õõdikud ja indikaatorid peamiste tegevuseesmärkide saavutamiseks Mõõdiku nimi Algtase (2020) Sihttase 1 2021 Sihttase 2 2022 Sihttase 3 2023 Sihttase 4 2024 Toimiv treenerite kutsesüsteem, treenerikutsete arv Kutsega treenereid 3595 3650 3700 3750 3800 Läbiviidud koolituste seminaride ja koolitatud töötajate/treenerite arv 25 koolitust -seminari-infopäeva. Osalejaid 1250 . 30 Osalejaid 1 300 35 Osalejaid 1 400 40 Osalejaid 1 450 45 Osalejaid 1 500 Treenerite tööjõukulude toetusprogrammi elluviimine ja treenerite tööhõive parandamine Toetatud 407 spordi-organisatsiooni Tööhõive 53% 408 Tööhõive 55 % 410 Tööhõive 56 % 420 Tööhõive 58 % 440 Tööhõive 60 % Välja makstud tööjõu-kulude toetussumma treeneritele € 7 200 000 7 700 000 8 000 000 8 500 000 9 000 000 Toetatud treenerite arv 1 305 1 375 1 425 1 500 1 600 Spordiorganisatsioonide arv (Eesti spordiregister) 2 717 2 750 2 750 2 750 2 750 Harrastajate arv spordiklubides ja spordikoolides (ESR) 190 000 192 000 196 000 200 000 204 000 Noorte harrastajate arv (ESR) 107 300 108 000 110 000 113 000 115 000