Kiri

2020. A MAJANDUSAASTA ARUANNE RAHVUSOOPER ESTONIA Juriidiline aadress: Estonia puiestee 4 10148, Tallinn Eesti Vabariik Registrikood: 74000033 Telefon: 683 1308 E-mail: [email protected] Interneti koduleht: www.opera.ee Põhitegevusala: ooperi-, balleti-, opereti- ja muusikaližanris loodud teoste avalike esituste regulaarne korraldamine etenduste ja kontsertide näol Audiitor: AS PricewaterhouseCoopers Aruandeaasta algus ja lõpp: 01.01.2020-31.12.2020 Rahvusooper Estonia 2020. a majandusaasta aruanne Sisukord RAHVUSOOPERI LÜHIISELOOMUSTUS ............................................................................ 3 TEGEVUSARUANNE .............................................................................................................. 4 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE ......................................................................... 19 Bilanss ...................................................................................................................................... 19 Tulemiaruanne .......................................................................................................................... 20 Rahavoogude aruanne .............................................................................................................. 21 Netovara muutuste aruanne ...................................................................................................... 22 Raamatupidamise aastaaruande lisad ....................................................................................... 23 Lisa 1 Arvestus- ja aruandluspõhimõtted ................................................................................. 23 Lisa 2 Raha ............................................................................................................................... 28 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed ................................................................................................... 28 Lisa 4 Maksud .......................................................................................................................... 28 Lisa 5 Varud ............................................................................................................................. 29 Lisa 6 Materiaalne ja immateriaalne põhivara ......................................................................... 29 Lisa 7 Võlad ja ettemaksed ...................................................................................................... 30 Lisa 8 Kapitali- ja kasutusrent .................................................................................................. 30 Lisa 9 Laenukohustised ja –nõuded ......................................................................................... 31 Lisa 10 Toetused ...................................................................................................................... 32 Lisa 11 Müügitulu .................................................................................................................... 33 Lisa 12 Kaubad, toore, materjal ja teenused ............................................................................ 34 Lisa 13 Mitmesugused tegevuskulud ....................................................................................... 34 Lisa 14 Tööjõu kulud ............................................................................................................... 34 Lisa 15 Tehingud seotud osapooltega ...................................................................................... 35 Lisa 16 Muu oluline informatsioon .......................................................................................... 35 Lisa 17 Koroonakriisi mõju Rahvusooperile Estonia .............................................................. 36 SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE ................................................................. 38 Tegevjuhtkonna allkirjad 2020. a majandusaasta aruandele .................................................... 41 Nõukogu allkirjad 2020. a majandusaasta aruandele ............................................................... 42 Rahvusooper Estonia müügitulu vastavalt EMTAK 2020-le ................................................... 43 2 Rahvusooper Estonia 2020. a majandusaasta aruanne RAHVUSOOPERI LÜHIISELOOMUSTUS Rahvusooper Estonia tegevusele pandi alus 1865. aastal, kui Tallinnas loodi laulu- ja mänguselts „Estonia“. Seltsi algatusel ja baasil alustas 1906. aastal tegevust professionaalne Teater Estonia, mis 1913. aastal kolis vastvalminud teatrimajja Estonia puiesteel, kus asutakse ka praegu. Pärast draamatrupi likvideerimist 1949. aastal on Estonia muusikateater, pakkudes publikule nii klassikalisi kui ka kaasaegseid ooperi-, balleti-, opereti-, muusikali- ja lastelavastusi. Aastast 1998 kannab teater nimetust Rahvusooper Estonia ning tegutseb avalik- õigusliku institutsioonina vastavalt Eesti Vabariigis 1997. aastal vastu võetud Rahvusooperi seadusele. Seaduse järgi on rahvusooperi eesmärgiks edendada eesti rahvuslikku teatri- ja muusikakultuuri, propageerida ja tutvustada seda Eestis ja välismaal ning teha maailma muusika- ja teatrikultuuri saavutused kättesaadavaks Eestis. Vastavalt seadusele on rahvusooperi ülesanneteks: 1) ooperi-, balleti-, opereti- ja muusikaližanris loodud teoste avalike esituste regulaarne korraldamine etenduste ja kontsertide näol; 2) etenduste ja kontsertide kõrge kunstilise taseme tagamine; 3) eesti algupärase muusikateatri repertuaari sihipärane propageerimine, autoritelt uute teoste tellimine ja nende teoste kasutamine; 4) maailma muusika- ja teatrikultuuri väärtteoste ning kõrgetasemeliste külalisesinejate tutvustamine etenduste ja kontsertide kaudu; 5) oma etenduste ning lauljate, tantsijate ja muusikute tutvustamine välismaal; 6) Eestis koolituse saanud lauljate, tantsijate ja muusikute rakendamise tagamine, nendele täiendõppe võimaldamine; 7) tingimuste loomine rahvusooperi kunstilise kollektiivi loominguliseks arenguks; 8) oma etenduste ja kontsertide jäädvustamise korraldamine; 9) osalemine muusikateatrite rahvusvahelises koostöös. MISSIOON – Rahvusooper Estonia missioon on ooperi- ja balletižanrite arendamine, kõrgetasemeliste kultuurielamuste pakkumine värskel ja mõtestatud moel ning seeläbi muusikateatri traditsioonide säilitamine Eestis. VISIOON - Rahvusooper Estonia on hinnatuim tööandja Eesti kultuurimaastikul ning omades Põhja- ja Baltimaade üht kõrgetasemelisemat truppi, tegeleb noorte lauljate, tantsijate, muusikute ja lavastajate sihipärase arendamisega. Rahvusooper Estonia on riiklikus kultuuripoliitikas prioriteediks number üks ja Eesti kultuuri saadikuks maailmas. VÄÄRTUSED • Unikaalsus – ainus oma seaduse alusel tegutsev teater Eestis. Rahvusooperi säilimine on tagatiseks Eesti muusikateatri ja rikkaliku muusikaajaloo säilimisele eestlaste meeltes. • Traditsioone väärtustav ja innovaatiline – rahvusooper on aja ja ühiskonna arengutega kaasas käiv organisatsioon, mis oma eesmärkide saavutamiseks kasutab kõige uuemaid tehnoloogiaid, säilitades samal ajal teatri tegevuse aluseks olnud traditsioone. • Avatus ja paindlikkus – rahvusooperis töötab kohanemis- ja õppimisvõimeline personal, kes suudab ümber orienteeruda vastavalt väliskeskkonna muutumisest tingitud vajadustele. • Professionaalsus ja usaldusväärsus – rahvusooperi spetsialistide kompetentsist sõltub teatri usaldusväärsus ja koostöövõimelisus, maine ning positsioon ühiskonnas. Rahvusooper on teatrikäitumise ja teatris käimise mõjutaja. 3 Rahvusooper Estonia 2020. a majandusaasta aruanne TEGEVUSARUANNE ETENDUSTEGEVUS Aastal 2020 toimus kokku 246 etendust ja kontserti (2019. aastal 400). Statsionaaris toimus 224 etendust (2019. aastal 356), neist 36 ooperietendust (2019. aastal 60), 74 balletietendust (2019. aastal 103), 52 operetietendust (2019. aastal 114) ja 62 kontserti (2019. aastal 79). Väljaspool statsionaari toimus 22 etendust ja kontserti (2019. aastal 39), väljaspool Eestit 0 etendust (2019. aastal 5). Rahvusooperi repertuaaris oli 2020. aastal 11 ooperit (2019. aastal 13), 10 balletti (2019. aastal 15), 10 operetti (2019. aastal 11) ja 5 lasteetendust (2019. aastal 7). Etenduse liik Etenduste arv Vaatajaid Teenitud tulu STATSIONAAR SUUR SAAL ooper 36 17 770 301 931 ballett 62 37 101 595 114 operett 48 21 631 346 431 kontsert 4 2 448 56 534 TALVEAED kontsert 24 1 668 9 993 MUUD RUUMID ballett 12 569 3 268 operett 4 239 2 008 kontsert 34 3 155 24 752 STATSIONAAR KOKKU 224 84 581 1 340 031 VÄLJASPOOL STATSIONAARI ballett 3 1 298 25 413 operett 6 3 501 67 303 kontsert 13 2 554 39 050 VÄLJASPOOL STATSIONAARI KOKKU 22 7 353 131 766 KOKKU 246 91 934 1 471 797 Suures saalis oli vaatajaid 78 950 ja saali täituvuseks 64,90% (2019. aastal vaatajaid 141 059 ja saali täituvus 73,39%). 2020. aasta edukamad lavastused olid ooperitest „Romeo ja Julia“, ballettidest „Anna Karenina“, operettidest „Savoy ball" ja lastemuusikalidest „Pipi Pikksukk“. 4 Rahvusooper Estonia 2020. a majandusaasta aruanne UUSLAVASTUSED KRAHV LUXEMBURG Franz Lehári operett Alfred Maria Willneri ja Robert Bodanzky libreto Maailmaesietendus 12. novembril 1909 Theater an der Wienis Esietendus Rahvusooperis Estonia 24. jaanuaril 2020 Dirigendid: Jüri Alperten, Kaspar Mänd, Risto Joost Lavastaja ja kunstnik: Thomas Mika Valguskunstnik: Steen Bjarke Koreograafid: Marina Kesler, Hedi Pundonen Rahvusooper Estonia solistid ja orkester, Eesti Rahvusballeti tantsijad ANNA KARENINA Marina Kesleri ballett Dmitri Šostakovitši muusikale Lev Tolstoi samanimelise romaani ainetel Maailmaesietendus Rahvusooperis Estonia 1. septembril 2020 Dirigendid: Kaspar Mänd, Lauri Sirp Koreograaf-lavastaja: Marina Kesler Kunstnik: Reili Evart Valguskunstnik: Rasmus Rembel DON PASQUALE Gaetano Donizetti koomiline ooper Giovanni Ruffini libreto Maailmaesietendus 3. jaanuaril 1843 Pariisi Théâtre-Italien Esietendus Rahvusooperis Estonia 25. septembril 2020 Dirigendid: Arvo Volmer, Vello Pähn, Kaspar Mänd Lavastaja: Giorgio Bongiovanni (Itaalia) Dekoratsiooni- ja kostüümikunstnik: Maria Carla Ricotti (Itaalia) Valguskunstnik: Claudio De Pace (Itaalia) TŠAIKOVSKI MEISTRITEOSED Esietendus 20. novembril 2020 Rahvusooperis Estonia Serenaad George Balanchine’i lühiballett Koreograaf: George Balanchine Lavale seadnud: Viki Psihoyos Dirigendid: Arvo Volmer, Vello Pähn, Kaspar Mänd Kunstnik: Barbara Karinska 5 Rahvusooper Estonia 2020. a majandusaasta aruanne Valguskunstnik: Mark Stanley Valgusteostus: Rasmus Rembel Muusika: Pjotr Tšaikovski Serenaad keelpillidele C-duur, op. 48 George Balanchine © The George Balanchine Trust 6. sümfoonia Mai Murdmaa lühiballett Koreograaf: Mai Murdmaa Lavale seadnud: Viesturs Jansons Dirigendid: Arvo Volmer, Vello Pähn, Kaspar Mänd Valguskunstnik: Rasmus Rembel Kostüümikunstnik: Marja-Liisa Pihlak Muusika: Pjotr Tšaikovski Sümfoonia nr 6, h-moll, op. 74 „Pateetiline“ Maailmaesietendus 10. novembril 1989. aastal Läti Ooperi- ja Balletiteatris KAMMERSAALIS KABAREELAULUD 30. jaanuaril 2020 Rahvusooper Estonia kammersaalis Esinesid Triin Ella (sopran), Eda Seppar (klaver), Edmunds Altmanis (klarnet), Toivo Unt (kontrabass), Simo Kruusement ja Eneli Rüütel (tants) Kavas oli Benjamin Britteni, Arnold Schönbergi, Kurt Weilli, William Bolcomi, Stephen Sondheimi ja Lionel Barti looming RAHVUSOOPER ESTONIA NAISTEPÄEVAKONTSERT Muusikalised tervitused Itaaliast ja laiast maailmast! 8. märtsil 2020 Rahvusooper Estonia kammersaalis Esinesid Urmas Põldma (tenor), Tomi Kuusisto (tenor), Yixuan Wang (tenor), klaveril Tiina Kärblane ja Elmo Tiisvald, konferansjee Urmas Põldma Kavas oli Giuseppe Verdi, Villem Reimanni, Oskar Merikanto, Frans Linnavuori, Ernesto De Curtise, Cesare Andrea Bixio, Johannes Brahmsi, Charles Gounod’, Giacomo Puccini, Leonard Bernsteini, Ferenc Lehári, Salatore Cardillo, Eduardo di Capua looming VALGETE ÖÖDE SERENAAD – PJOTR TŠAIKOVSKI 180 3. septembril 2020 Rahvusooper Estonia kammersaalis Esinesid Janne Ševtšenko (sopran), Priit Volmer (bass), Sigrid Kuulmann (viiul), Tarmo Eespere (klaver) Kavas oli lisaks Pjotr Tšaikovski loomingule Jean Sibeliuse, Sergei Rahmaninovi, Mart Saare ja Fritz Kreisleri muusika 6 Rahvusooper Estonia 2020. a majandusaasta aruanne KAMMERKONTSERT – BEETHOVEN 250 Kammerkontsert 12. novembril 2020 Rahvusooper Estonia kammersaalis Esinesid Jaan Ots (klaver), Pipilota Neostus (flööt), Ingely Laiv-Järvi (oboe) Kavas olid katkendid Ludwig van Beethoveni, Wolfgang Amadeus Mozarti ja Robert Schumanni loomingust JÕULUKLASSIKA Kammerkontsert 19. detsembril 2020 Rahvusooper Estonia kammersaalis Esinesid Helen Lokuta (metsosopran), Heiki Mätlik (kitarr) ja Tarmo Eespere (klaver) Kavas oli Johann Sebastian Bachi, Charles Gounod’, Georg Friedrich Händeli, Wolfgang Amadeus Mozarti, Carl Maria von Weberi, Antonin Dvořáki, Nikita Koškini, Tõnu Kõrvitsa, Olav Ehala, Rene` Eespere ja Adolphe Charles Adami looming KONTSERDID VANA TALLINN GALA 29. augustil 2020 Vanemuise kontserdimajas 30. augustil 2020 Rahvusooperis Estonia Dirigent: Arvo Volmer Esinesid Mirjam Mesak (sopran), Juuli Lill (metsosopran), Juhan Tralla (tenor), Tamar Nugis (bariton), Ain Anger (bass), Mari Poll (viiul), Edmunds Altmanis (klarnet), õhtujuht Janne Ševtšenko Kavas oli Pjotr Tšaikovski, Richard Wagneri ja Wolfgang Amadeus Mozarti looming JUUBELIKONTSERT – GEORG OTS 100! 4. septembril 2020 Rahvusooperis Estonia 6. septembril 2020 Pärnu kontserdimajas Dirigent: Arvo Volmer Lavastaja: Arne Mikk Kunstnik: Reili Evart Valguskunstnik: Malle Valli Koreograaf: Marina Kesler Koormeister: Heli Jürgenson Esinesid Heli Veskus (sopran), Kristel Pärtna (sopran), Karis Trass (sopran), Juuli Lill (metsosopran), Helen Lokuta (metsosopran), Janne Ševtšenko (metsosopran), Mart Madiste (tenor), Urmas Põldma (tenor), Mehis Tiits (tenor), Rauno Elp (bariton), Tamar Nugis (bariton), Aare Saal (bariton), Ilja Siltšukov (bariton, Valgevene), René Soom (bariton), Jassi 7 Rahvusooper Estonia 2020. a majandusaasta aruanne Zahharov (bariton), Mart Laur (bass), Raiko Raalik (bass), Priit Volmer (bass), Darja Günter, Nikos Gkentsef, Anthea van der Ham, Ellinor Piirimäe (Eesti Rahvusballett) Kavas oli läbilõige Georg Otsa repertuaarist RAHVUSOOPERI SÜMFOONIAORKESTRI KONTSERT Peeter Lilje 70 17. oktoobril 2020 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis Solist: Ivari Ilja (klaver) Dirigent: Arvo Volmer Rahvusooper Estonia naiskoor Peeter Lilje mälestusele pühendatud kontserdil tuli ettekandele Wolfgang Amadeus Mozarti sümfoonia nr 31, D-duur, K 297, alapealkirjaga „Pariisi sümfoonia“, Eduard Tubina süit balletist „Kratt“ ning Ivari Ilja soleerimisel Frédéric Chopini klaverikontsert nr 1, e-moll, op. 11. HINGEDEPÄEVA KONTSERT: FAURÉ REEKVIEM Rahvusooper Estonia poistekoor 50! 1. novembril 2020 Tallinna Jaani kirikus Dirigent: Hirvo Surva Esinesid Cedric Sebastien Mäeväli (Rahvusooper Estonia poistekoor), Raiko Raalik (bass) Rahvusooper Estonia poistekoor ja kammerorkester RAHVUSOOPERI JÕULUTERVITUS – BEETHOVEN 250 17. detsembril 2020 Tallinna Jaani kirikus Dirigent: Arvo Volmer Esinesid Kadri Nirgi (sopran), Aule Urb (metsosopran), Reigo Tamm (tenor), Raiko Raalik (bass), Maria Goršenina (viiul), Piret Aidulo (orel) Koormeister: Heli Jürgenson Rahvusooper Estonia orkester ja koor Ettekandele tulid Ludwig van Beethoveni romanss F-duur, op. 50 viiulile ja orkestrile ning missa C-duur, op. 86 neljale solistile, koorile ja orkestrile KONTSERDID NING HARIDUSPROJEKTID RAHVUSOOPER ESTONIA RESTORANIS, KAMMERSAALIS JA BALLETI PROOVISAALIS Rahvusooper Estonia restoranis „Orkestrimäng“ 27.01, 2.03 „Punamütsike ja seitse pöialpoissi“ 13.01, 10.02, 21.09, 5.10, 9.10 „Ka ooper kõlab tuttavalt“ 31.01, 3.02, 18.02, 9.03, 2.11, 7.11 8 Rahvusooper Estonia 2020. a majandusaasta aruanne Valges saalis „Kontsert kõige pisematele“ 25.01, 15.02, 9.03, 26.09, 24.10, 14.11, 7.11, 14.11, 21.11 „Orkestrimäng“ 26.10, 23.11 Balleti proovisaalis „Kuidas mõista balletti“ 13.01, 3.02 Kammersaalis „Balletilugu“ 20.01, 17.02, 12.10, 16.11 „Kuidas mõista balletti“ 7.11, 13.11, 30.11 FESTIVALID JA MUU KUNSTILINE TEGEVUS Eesti sünnipäevanädal 20.–22. veebruar N 20.02 PILVEDE VÄRVID Rasmus Puuri ooper ERRi salvestus! R 21.02 MODIGLIANI – NEETUD KUNSTNIK Toomas Eduri/Tauno Aintsi ballett L 22.02 PIPI PIKKSUKK Ülo Raudmäe/Ülo Vinteri muusikal L 22.02 PILVEDE VÄRVID Rasmus Puuri ooper ERRi salvestus! ESTONIA TEATRILAAT 5. septembril 2020 Rahvusooperis Estonia RINGREISID Paide Muusika- ja Teatrimajas 4.03 Kontsertlavastus „Operetikuningas Imre Kálmán“ Pärnu kontserdimajas 11.03 Joseph Steini/Jerry Bocki/Sheldon Harnicki muusikal „Viiuldaja katusel“ (2x) Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuses 15.10 Balletigala Jõhvi kontserdimajas 28.10 Kontsertlavastus „Operetikuningas Imre Kálman“ Rakvere spordihoones 5.11 Pjotr Tšaikovski ballett „Luikede järv“ Haapsalu Kultuurikeskuses 16.12 Georges Balanchine’i ja Mai Murdmaa lühiballetid „Tšaikovski meistriteosed“ 9 Rahvusooper Estonia 2020. a majandusaasta aruanne JUUBELID ANNA KARENINA – Marina Kesler 50 1. septembril 2020 KRAHV LUXEMBURG – Janne Ševtšenko 50 2. septembril 2020 TANNHÄUSER – Lauri Vasar 50 3. oktoobril 2020 OPERETIKUNINGAS IMRE KÁLMÁN – Hans Miilberg 75 16. oktoobril 2020 LA TRAVIATA – Urve Tauts 85 ja Anu Kaal 80 8. novembril 2020 NÄITUSED Stend „Aeg ja inimesed“ • Mais Hans Miilbergi 75. sünnipäevale pühendatud näitus. I rõdu galerii • Jaanuaris oli opereti „Krahv Luxemburg“ esietenduse raames tutvustav tagasivaatenäitus koos kostüümidega eelnevaist „Krahv Luxemburgi“ lavastustest. Veebruaris oli vaatajatele välja pandud teatri ajalugu tutvustav näitus. TEENINDATUD KÜLALISETENDUSED KONVERENTSID JA VASTUVÕTUD 2020. aastal toimus Rahvusooper Estonia teatrisaalis, kammersaalis, restoranis, Valges ja Sinises saalis 38 üritust. Kokku külastas rahvusooperit ligi 2 500 klienti. Suuremad ning olulisemad kliendiüritused olid „Georg Ots 100“ juubeliaasta pressikonverents (22.01), „Jaan Kross 100“ tähistamine (19.02), (13.09), Tallinn International Ballet Competition (juuli–august), Bocus d’Or Euroopa avatseremoonia (14.10), Harjumaa teatripreemia üleandmine (24.10). Rahvusooper tähistas Urve Tautsi uue plaadi ilmumist; kammersaalis toimusid erinevatele tähtpäevadele pühendatud kontserdid; lavakunstikateedri sisseastumiseksamite üks osa toimus teatri suurel laval. Kammersaalis mängiti lavastust „Agulihärrad“ (Teater Kilk). Märkimisväärseimad kliendid on olnud Harjumaa Omavalitsuste Liit, Kultuuriministeerium, Eesti Kontsert, Tallinna Linnateater, Teater Kilk, Vanemuise teater, Ugala teater, Prantsuse Lütseum, Tallinna Balletikool, ministeeriumid, üritusturundusfirmad ning eraisikutest püsikliendid. Toitlustusteenistus teenindas 2020. aastal tellimusürituste kliente, etenduste ja kontsertide külastajaid teatri kohvikutes Arlekiin ja Colombina, Sinise ja Valge saali kohvikutes, Eesti Kontserdi ruumides asuvas kohvikus Pizzicato, kammersaali kohvikus ja Estonia restoranis. Söögitoas teenindati oma maja töötajaid ja RAMi ning ERSO kollektiive ja Eesti 10 Rahvusooper Estonia 2020. a majandusaasta aruanne Kontserdi töötajaid. Alates märtsikuus kehtima hakanud COVID-19 piirangutest ei ole väljaspool maja töötavaid inimesi teatri söögituppa lubatud. Kokku teenindati 2020. aastal erinevate ürituste raames 32 731 külastajat (2019. aastal 53 383 külastajat). Antud numbrid ei kajasta igapäevaste külastajate numbreid kohvikutes, restoranis ja söögitoas. TURUNDUSLIKUD ETTEVÕTMISED 2020 Reklaamiprojektid: • Üks kord kuus ilmus rahvusooperi veebipõhine uudiskiri, millel on 8 500 lugejat. Pidevalt kajastatakse rahvusooperi tegemisi Facebookis (23 000 jälgijat) ja Instagramis (3 350 jälgijat). Estonia restoranil on Facebookis 1 700 jälgijat ja Instagramis 400 jälgijat. • 7.01 „Krahv Luxeburgi“ reklaamklipi filmimine ja reklaamfotode tegemine restoranis Gloria. • 8.01 lõppes Rahvusooper Estonia poolt 26. juunil 2019.a. väljakuulutatud algupärase eesti ooperi ideekavandite konkurss. Eelmise konkursi võitis 2014. aastal helilooja Rasmus Puur ooperiga „Pilvede värvid“, mis on tänaseni rahvusooperi mängukavas. Konkursi tingimustele vastavalt tuli 1. novembriks esitada kahe A4 lehekülje pikkune ideekavand, kus on välja toodud ooperi pealkiri, helilooja nimi, võimaliku libretisti nimi, tegelaskujud hääleliikide järgi ja dramaturgiline süžee stseenide kaupa. Seekord laekus konkursile 16 kavandit 13 heliloojalt. Kavandite seas oli mitmeid eriilmelisi ja tugevaid originaalkäsitlusi, kuid paraku ei leidunud nende hulgas rahvusooperi repertuaariplaanidega haakuvat ideed. Seetõttu jäi 2019. aasta algupärase eesti ooperi konkursi võitja välja kuulutamata. • 22.01 kuulutasid Rahvusooper Estonia, Estonia Selts, Peterburlaste maailmaklubi, TourPressClub ning Venemaa Föderatsiooni regionaalse ühiskondliku organisatsiooni MediaSojuz turismiajakirjanike gild blogijate, ajakirjanike ja meedia seas välja rahvusvahelise parima publikatsiooni konkursi Georg Otsa elu ja loomingu kohta nimega „Georg Ots 100. MEDIA“. Konkursi eesmärk oli populariseerida Georg Otsa loomingut ning kajastada Eesti suurlaulja elu ja loomingut artiklite, publikatsioonide ning muude meedias avaldatud materjalide kaudu: trükistes ja elektroonilistes väljaannetes, aga ka sotsiaalvõrgustikes, raadio- ja telekanalites. Võitjad kuulutatakse välja septembris 2020.a.. • 31.01 etendus sajandat korda Ülo Vinteri ja Ülo Raudmäe lastemuusikal „Pipi Pikksukk“. Juubelietendusel olid kohal praegused ja endised Pipi osatäitjad Anu Kaal, Katrin Karisma, Vaike Kiik, Ingel Mikk, Merit Männiste, Lydia Roos, Liina Saari ning Nele-Liis Vaiksoo. Vaheajal said huvilised autogramme küsida ja pilte teha nii nimiosaliste kui ka teiste etenduse tegelastega. • Jaanuaris osales turundusosakonnas praktikandina Tartu Ülikooli kultuurikorralduse teaduskonna bakalaureusekraadi tudeng ja Eesti Rahvusballeti solist Ketlin Oja. • Veebruaris toimus uue hooaja esietenduste reklaamplakatite fotode ja müügikampaania fotode tegemine. • 27.02 „Anna Karenina“ reklaamklipi filmimine ja reklaamfotode tegemine Tööstuse raudtee juures. • 1.03 südaööl tegi Rahvusooper Estonia avalikuks sügisel algava 115. hooaja mängukava ning alustas uue hooaja piletimüügiga. Kampaania pealkiri oli „Kohtume Estonias!“ millega kavatsetakse jätkata ka järgnevatel hooaegadel. Müüki läksid ka seeriapiletite komplektid, mille on kokku pannud neli estoonlast. Iga piletikomplekt pakub võimalust kogeda rahvusooperi lavastusi armastatud estoonlaste soovituste abil. Helen Lokuta 11 Rahvusooper Estonia 2020. a majandusaasta aruanne seeriapiletisse kuulusid Nikolai Rimski-Korsakovi ooper „Tsaari mõrsja“, Charles Gounod’ ooper „Romeo ja Julia“, Franz Lehári operett „Krahv Luxemburg“, kontsertlavastus „Operetikuningas Imre Kálmán“. Ketlin Oja seeriapilet hõlmas Adolphe Adami balletti „Giselle“, Gianluca Sciavoni balletti „Alice Imedemaal“, Nancy Meckleri ja Annabelle Lopez Ochoa balletti „Tramm nimega Iha“ ja Frederick Loewe’ muusikali „Minu veetlev leedi“. Jassi Zahharovi seeriapiletisse kuulusid Olav Ehala lastemuusikal „Buratino“, Giuseppe Verdi ooper „La traviata“, Joseph Steini, Jerry Bocki, Sheldon Harnicki muusikal „Viiuldaja katusel“ ning Pjotr Tšaikovski ballett „Pähklipureja“. Risto Joosti seeriapilet sisaldas balletiõhtut „Tšaikovski meistriteosed“, Giuseppe Verdi ooperit „Trubaduur“, Wolfgang Amadeus Mozarti ooperi „Idomeneo“ kontsertettekannet ja Ülo Vinteri ning Ülo Raudmäe lastemuusikali „Pipi Pikksukk“. • 13. märtsil algas Eesti Vabariigis eriolukord ja etendusi sellel hooajal enam ei antud. • 20.03 oli Georg Otsa 100. sünniaastapäeva puhul rahvusooperi Facebookilehel sünnipäevaõnnitlus: René Soom esitas „Tõotuse laulu“ Mitch Leigh’ muusikalist „Mees La Manchast“ (9 000 vaatamist). • 114. hooaeg jätkus virtuaalselt. Laupäevadel näidati live-ülekandeid 4.04 Charles Gounod’ ooperit „Faust“ (18 000 vaatamist), 11.04 Eduard Tubina balletti „Kratt“ (15 000 vaatamist), 18.04 Erkki-Sven Tüüri ooperit „Wallenberg“, 25.04 Toomas Eduri/Tauno Aintsi balletti „Modigliani – neetud kunstnik“, 2.05 Sergei Prokofjevi ooperit „Armastus kolme apelsini vastu“ , 9.05 Pjotr Tšaikovski ooperit „Padaemand“, 16.05 Leo Delibes’i balletti „Coppélia“, 23.05 Roland Hyndi balletti „Rosalinde“ ja 30.05 Eino Tambergi ooperit „Cyrano de Bergerac“. • Rahvusvahelisel tantsupäeval 29.04 käis balletijuht Linnar Looris MyFitnessi spordiklubis andmas virtuaalset balletitreeningut (8 900 vaatamist). • Mais alustas teater kodulehe ja Facebooki lehe vahendusel lühikontsertide sarjaga, kus esinesid Estonia ooperisolistid ja orkestrandid. 7. maist kuni 17. juunini toimunud kontserdid koondasid poole tunni sisse väärt muusikat ning kohtumisi meie suurepäraste artistidega. Tähistasime koos armastatud heliloojate juubeleid, kõlasid katkendid teatri repertuaaris olevatest teostest ning artistide meelislood. • 7.05 Jubilate – Tšaikovski 180. Esinesid Heli Veskus (sopran), Sigrid Kuulmann (viiul), Priit Volmer (bass), Tarmo Eespere (klaver) • 14.05 Südame hääl. Esinesid Kristel Pärtna (sopran), Mehis Tiits (tenor), Tiit Pärtna (kontrabass), Jaanika Rand-Sirp (klaver) • 21.05 Evviva Verdi! Esinesid Aare Saal (bariton), Elena Bražnik (sopran), Ivo Sillamaa (klaver) • 27.05 Jubilate – Eino Tamberg 90. Esinesid Kristel Pärtna (sopran) Helen Lokuta (metsosopran), Rauno Elp (bariton), Jassi Zahharov (bariton), Edmunds Altmanis (klarnet), Olev Ainomäe (oboe), Marius Järvi (tšello), Tarmo Eespere (klaver) • 3.06 Kui mulle roose kingid sa… Esinesid Helen Lokuta (metsosopran), Reigo Tamm (tenor), Riina Pikani (klaver) • 6.06 Andante grazioso. Esinesid Mari Poll (viiul), Mihkel Poll (klaver) • 8.06 Le grand tango. Esinesid Maria Nesterenko (vioola), Olga Kulikova (klaver), Adrian Bravo Lopez (viiul), Liisi Metsvahi (viiul) • 11.06 Entr’act. Esinesid Pipilota Neostus (flööt), Eda Peäske (harf), Anto Õnnis (löökpillid), Kentaro Yano (löökpillid), Csaba Zoltan Marjan (löökpillid) • 13.06 Käeke sa mulle anna. Esinesid Kadri Kõrvek (sopran), Heldur Harry Põlda (tenor), Raiko Raalik (bass), Riina Pikani (klaver) 12 Rahvusooper Estonia 2020. a majandusaasta aruanne • 17.06 Legend. Esinesid Lisa Kawasaki (flööt), Francesco Ciarmatori (oboe), Chris Sommer (trompet), Auli Lonks (klaver), Kerstin Tomson (vioola), Maarja Allik (viiul) • Mai esimestel nädalatel andsid balletiartistid kolmel hommikul nädalas Facebooki vahendusel virgutusvõimlemise tunde: Linnar Looris (4.05), Nadežda Antipenko (6.05), Jared Matthews (8.05), Kaire Kasetalu (11.05), Daniel Kirspuu (13.05, kes kogus rekordarv vaatamisi – 53 000), Ketlin Oja (15.05, 51 000 vaatamist), Abigail Mattox (18.05), Sergei Upkin (20.05), Marina Kesler (22.05). Balletihommikute vaadatavus oli vahemikus 4 000–53 000. • Mais toimusid koduleheküljel online-muusikatunnid, mille vahendusel toodi põnevad teadmised ja teatrimaagia kooliõpilastele koju kätte. Igal maikuu teisipäeval tutvustati video abil lähemalt üht muusikateatrile omast valdkonda ning avati põnevaid telgitaguseid, kuhu publik tavapäevaselt ei sattu. Muusikatunde viisid läbi armastatud ooperisolistid, tantsijad ning orkestrandid, kes otsisid vastuseid küsimustele mis on ooper või ballett, mis on orkester või mis on hääleliigid. Videosarja eesmärk oli lihtsustada eriolukorrast tingituna õpetajate tööd ning muuta mitmekesisemaks koduõppel olevate õpilaste koolitunde. „Mis on orkester?“ (5.05, 8 500 vaatamist), „Mis on ballett?“ (12.05, 3 500 vaatamist), „Mis on ooper?“ (19.05, 1 000 vaatamist), „Mis on hääleliigid?“ (26.05). • Rahvusooperi ajakiri Estoonlane ilmus jaanuaris 2020. Trükiarv 20 000 eksemplari. • 4.08–11.08 toimus uudiskirjaga liitumise kampaania, mille jooksul liitus Rahvusooper Estonia uudiskirjaga 3 710 inimest. Enne kampaaniat oli jälgijate arv 8 622, pärast kampaaniat 12 332. • 1.09 oli Klassikaraadio „Delta“ saatekülaliseks Linnar Looris. • 2.09 olid ETV saate „Terevisioon“ külalisteks Marina Kesler ja Anna Roberta Lahesoo. Juttu tuli eelmisel päeval esietendunud Marina Kesleri balletist „Anna Karenina“. • Ilmub rahvusooperi veebipõhine uudiskiri, millel on 12 500 lugejat. Pidevalt kajastatakse rahvusooperi tegemisi Facebookis (25 500 jälgijat) ja Instagramis (4 220 jälgijat). Estonia restoranil on Facebookis 1 850 jälgijat ja Instagramis 500 jälgijat. • 5.09–15.09 toimus piletite soodusmüügi kampaania „Kohtume Estonias!“. Reklaami eelkampaania toimus 31.08–5.09. • 5.09 toimus traditsiooniline teatrilaat, kus anti välja teine Estonia Sõbra tiitel ja selle pälvis Lauri Leesi. • 11.09 toimus Rakvere Linnavalitsuses pressikonverents, kus Rakvere linnapea ja peadirektori kohusetäitja Taivo Pahmann kirjutasid alla koostöölepingu Estoniaga. Ettekandele tulid katkendid Pjotr Tsaikovski balletist „Luikede järv“. • 12.09 Olav Ehala 70. sünnipäeva tähistamine „Buratino“ etendusega. Vaheajal jagas armastatud helilooja autogramme ja kohal olid ka kostüümides peaosatäitjad. • 16.09 olid Neeme Raua saate „Tallinna uudised“ külalisteks Juuli Lill ja Marina Kesler. • 23.09 kohtusid Estonia restoranis üheksa suurema teatri turundusjuhid. Arutati üldist COVID-19 tingitud olukorda ja lepiti kokku maski kandmist propageeriva ühisvideo „Mask kaitseb“ tegemine. • 25.09 olid ETV saate „Terevisioon“ külalisteks Eesti Pimedate Liidu liige Elisabeth Egel ning Rahvusooper Estonia kunstiline juht ja peadirigent Arvo Volmer. Tutvustati koostöös valminud esimest pimedatele mõeldud punktkirjas kava- ja tiitriraamatut ning restoranis saadaval olevaid menüüsid. Punktkirjas kava- ja tiitriraamatud on saadaval Estonia ooperitele „Don Pasquale“, „La traviata“ ja „Romeo ja Julia“. • 25.09 anti enne Gaetano Donizetti ooperi „Don Pasquale“ esietendust kümnendat korda välja SEB publikupreemiad. Selle aasta laureaadid olid sopran Kristel Pärtna ja tenor Reigo Tamm. 13 Rahvusooper Estonia 2020. a majandusaasta aruanne • 28.09 oli ETV saate „Plekktrumm“ külaliseks Marina Kesler. • Septembris toimus interneti vahendusel publikuküsitlus uudiskirja saajatele. • 1.–2.10 toimus traditsiooniline bussiprojekt, mille raames tõid bussid publiku Narvast, Pärnust, Tartust ja Viljandist vaatama Richard Wagneri ooperit „Tannhäuser“ ja Marina Kesleri balletti „Anna Karenina“. • 14.10 toimus Estonias Euroopa tippkokkade maailmameistrivõistluste Bocuse d’Or Euroopa finaali avamine. Laval toimusid üllatusesinemised ja Valges saalis pakkus suupisteid Estonia restorani peakokk Kalvi Sedrik. • 29.10 oli rahvusvahelise balletipäeva puhul sotsiaalmeedias eetris tunniajaline klipp Adolphe Adami balleti „Giselle“ esimese vaatuse proovist. • 3.11 toimus Estonia restoranis Urve Tautsi uue CD „Merepildid suveöös“ esitlus. CD on pühendatud dirigendi Peeter Lilje 70. sünniaastapäevale. • Novembris algatati rahvusooperi stiiliga kokku kõlava uue kirjafondi loomine. Fondi autoriks on Mart Anderson ja uus font sai avalikuks 2021. aasta märtsis. • 17.11 oli PBK saates „Novosti Tallinna“ intervjuu Linnar Loorisega uue balletilavastuse „Tšaikvoski meistriteosed“ teemal. • 17.11 oli Raadio 4 saate „Üksikasjad“ külalisteks Arvo Volmer ja Linnar Looris. • 18.11 olid Klassikaraadio „Delta“ saatekülalisteks Arvo Volmer ja Linnar Looris. • 21.11 olid Kuku raadio „Publikumärgi“ saatekülalisteks Arvo Volmer ja Linnar Looris. • 25.11 toimus koostöös MyFitnessiga Estonia renoveeritud jõusaali avamine. Teatri töötajad said võimaluse tasuta kasutada kaasaegse sisustusega spordisaali. • 27.11 toimus Haapsalu Linnavalitsusega uue koostöölepingu allkirjastamine. Allkirjastasid Haapsalu linnapea Urmas Sukles ja rahvusooperi peadirektori kohusetäitja Taivo Pahmann. • 2.12 algasid Rahvusooper Estonia aastalõpu tervitusklippide filmimine. Juuli Lill, Marika Muiste, Raiko Raalik, Linnar Looris ja Arvo Volmer edastasid publikule oma pühadesoovid. Eraldi valmisid personaalsed tänuklipid teatri toetajatele. • 13.12 salvestati kõrgkvaliteedil Richard Wagneri ooperi „Lendav hollandlane“ viimane etendus. • 16.12 osalesid turundusjuht Rein Mikk ja metsosopran Helen Lokuta Estonia toetaja Amservi Toidupanga heategevuslikul üritusel, kus aidati pakkida toidupakke abivajajatele. Koolitusprojektid täiskasvanutele: • Esietendustega seotud infotunnid külastajatele: „Krahv Luxemburg“ (26.01), „Anna Karenina“ (3.09), „Don Pasquale“ (27.09), „Tšaikovski meistriteosed“ (22.11). • Igal reedel (eesti keeles) ja laupäeval (inglise keeles) toimusid etenduse-eelsed ekskursioonid kuni COVID-19 piirangute kehtestamiseni kevadel. Sügishooajal tervishoiu kaalutlustel ekskursioone ei toimunud. Laste- ja noorteprojektid • 8.01 toimus esmakordselt „Kontsert kõige pisematele“ kahel korral Vanemuise teatri fuajees. Neist sai osa 184 inimest. • 6.02 toimus Sinises saalis „Muusikaõpetajate infotund“, kus esinesid Rahvusooperi Nõukogu esimees Arne Mikk ja Tallinna Prantsuse Lütseumi direktor Peter Pedak. Muusikaõpetajaid oli saalis umbes 60. Pärast infotundi said õpetajad nautida Richard Wagneri ooperit „Tannhäuser“. • 4.03 toimus haridusprojekt „Orkestrimäng“ Paide Muusika- ja Teatrimaja kammersaalis. Sellest võttis osa 52 last. 14 Rahvusooper Estonia 2020. a majandusaasta aruanne • 11.03 oli esmakordselt Pärnu kontserdimaja fuajees „Kontsert kõige pisematele“. Sellest võttis osa 71 inimest. • 22.08 toimus „Kontsert kõige pisematele“ Nõmme Vabaduse pargis. Kohal oli ligi 100 inimest. • 1.11 toimus „Kontsert kõige pisematele“ Rakvere Linnavalitsuse Valges saalis, Rakvere Kultuurifestivali raames. Osales 68 inimest. • 16.12 toimus „Kontsert kõige pisematele“ kahel korral Haapsalu Kultuurikeskuse rõdusaalis. Kokku oli inimesi kahel kontserdil 63. Haridusprojektid noorele publikule rahvusooperis ja mujal • „Kontsert kõige pisematele“ – 2 762 külastajat • „Balletilugu“ – 257 külastajat • „Orkestrimäng“ – 568 külastajat • „Punamütsike ja seitse pöialpoissi“ – 891 külastajat • „Kuidas mõista balletti – „Kratt“, „Luikede järv“, „Giselle“ – 312 külastajat • „Ka ooper kõlab tuttavalt“ – 536 külastajat Kokku sai haridusprojektidest osa 5 326 külastajat. Toetajad ja sponsorid: • Rahvusooper Estonia on tänulik 6 peasponsorile, kes vaatamata maailma majanduse keeristele on pidanud oluliseks teatriga koostööd teha: Hooaja kuldsponsor – Tallink Kuldsponsor – SEB Peasponsor – Lexus Peasponsor – Liviko Peasponsor – Kalev Peasponsor – G4S Peasponsor – Amserv Toetaja – Neste Toetaja – MyFitness Sisekommunikatsioon • Esietendustega seotud infotunnid teenindajatele: „Krahv Luxemburg“ (24.01), „Anna Karenina“ (1.09), „Don Pasquale“ (25.09), „Tšaikovski meistriteosed“ (20.11) Muud sündmused • Nelja Põhjamaa kultuuriorganisatsiooni koostöös valgustati Rahvusooper Estonia ja Vanemuise teatrimajad alates 9.04 igal õhtul rohelise, lootuse värvi valgusega, et näidata üles austust ja toetust kõigile, kes kriisiga silmitsi seisavad. Algatusega olid oodatud ühinema kõik kultuuriasutused, kasutades sotsiaalmeedias teemaviidet #lightitupgreen. Ettevõtmisega taheti rõhutada, et ehkki riigipiirid olid suletud, on piiride ülene koostöö ja solidaarsus olulisemad kui kunagi varem. Aivar Mäe: „Selle žestiga soovisime tuua inimeste südamesse lootust ja valgust. Samuti tahtsime anda sõnumi kõigile maailma inimestele, et kui kriis ükskord läbi saab, ootavad kultuuritegijad oma publikut avasüli tagasi.“ • Kristiina Alliksaar, Vanemuise teatri juht: „Roheline sümboliseerib lootust ja harmooniat ning just seda me soovisimegi kõigile inimestele, kus iganes nad viibisid ja milline tahes oli nende olukord. Mõnel pool maailmas tähistab roheline värv ka muutusi. 15 Rahvusooper Estonia 2020. a majandusaasta aruanne Kriis on juba praegu nõudnud kõigilt palju loomingulist lähenemist. Oleme veendunud, et ootamatute probleemide lahendamine ja ühiskondlikud uuendused saavad toimuda vaid kultuuri ja kunstide toel.“ Lisaks Vanemuise teatrile ja Rahvusooperile Estonia värvusid roheliseks Tampere Talo ja Tampere Ooperimaja Soomes ning Harpa kontserdi- ja konverentsikeskus Islandil. Kultuuriasutused värvusid roheliseks igal õhtul kella kümnest kella kaheni öösel, Vanemuise teatrimaja päikseloojangust päiksetõusuni. 2020. AASTAL TUNNUSTATUD ESTOONLASED Eesti teatri aastaauhinnad 2020 (2019. aasta loomingu eest): Kristel Pärtna – muusikaauhind eripalgeliste rollide hingestatud ja vokaalselt kõrgetasemelise esituse eest (Marfa osa Nikolai Rimski-Korsakovi ooperis „Tsaari mõrsja“ ning Julia osa Charles Gounod’ ooperis „Romeo ja Julia“). Jüri Alperten – muusikaauhind vene ooperi stiilitundliku ja sügavalt musikaalse tõlgenduse eest (Nikolai Rimski-Korsakovi „Tsaari mõrsja“). Ketlin Oja – kristallkingakese auhind klassikalise balletirepertuaari suurrollide – Odette/Ottilie („Luikede järv“), Aurora („Uinuv kaunitar“) ja Dražeehaldja („Pähklipureja“) veenva esituse eest Eesti Rahvusballetis. Lauri Vasar – Georg Otsa nimeline preemia kõrge vokaalse meisterlikkuse, erakordse lavasarmi ja väljendusrikkuse ning sügavalt läbitunnetatud eriilmeliste karakterite loomise eest maailma tuntumatel ooperi- ja kontserdilavadel ning kodupubliku ees: Figaro (Wolfgang Amadeus Mozarti „Figaro pulm“), Wolfram von Eschenbach (Richard Wagneri „Tannhäuser“), mõlemad Rahvusooperis Estonia ja nimiosa Wolfgang Amadeus Mozarti ooperis „Don Giovanni“ (Birgitta Festival). SEB publikupreemia – Reigo Tamm ja Kristel Pärtna Harjumaa teatripreemia – Ketlin Oja Ain Anger – Kammersängeri tiitel (tõlkes „kammerlaulja“) on kõrgeim tunnustus Austrias ja Saksamaal, mis ooperilauljale osaks võib saada. MAJANDUSTEGEVUS 2020. aasta oli Rahvusooper Estoniale erakorraline majandusaasta Rahvusooperi seaduses sätestatud eesmärkide täitmisel. Koroonaviiruse levik Eestis avaldas olulist mõju Rahvusooper Estonia majandustegevusele - nii müügitulule kui ka müügikulule. Seoses koroonaviiruse levikuga peatati etendustegevus 13. märtsist 2020.a. kuni hooaja lõpuni 31.07.2020.a.. Alates oktoobrist 2020.a. kuni detsembrini tohtis saali täituvus olla 50% ja alates 27. detsembrist 2020.a. seiskus etendustegevus täielikult. Teater koostas 2020. aasta kohta korrigeeritud eelarve, mis nägi ette 50%-list saali täituvust ja oli ka sunnitud oma töötajaid koondama või viima osalisele tööajale. Rahvusooper teenis müügitulu 2020. aastal kokku 3 015 373 eurot (2019. aastal 5 310 500 eurot). Võrreldes 2019. aastaga vähenes müügitulu -43,22% ehk 2 295 127 euro võrra. Piletite müügitulu oli 1 471 797 eurot. Võrreldes 2019. aastaga vähenes piletimüügi tulu (2019. aastal 2 767 876 eurot) -46,83%. 16 Rahvusooper Estonia 2020. a majandusaasta aruanne Rahvusooper Estonia toitlustusteenistus teenindas 2020. aastal etenduste külastajaid teatri baarides ja kohvikutes, Rahvusooper Estonia töötajaid söögitoas ja kontserdikülastajaid Eesti kontserdi kohvikus. Toitlustusteenistuse käive oli 2020. aastal 638 616 eurot (2019. aastal 1 336 032 eurot). Toitlustusteenistuse käive vähenes -52,20%. Rahvusooper Estonia tööjõukulud vähenesid 2020.a. -6,04% Seoses koroonaviirusega tuli töötajaid koondada. Lavastustega seotud kaupade ja teenuste kulud vähenesid -46,30%, kuna etendusi anti vähem. Toitlustuse kaubakulu vähenes -47,91%. Majandamiskulud vähenesid -24,67%, kuna majas ei toimunud pikalt etendustegevust sai sellest kululiigist kokku hoida. Lähetuskulud vähenesid - 94,74%, kuna ei toimunud välisreise. Rahvusooperi eelarvest moodustas riigi tegevustoetus 62,92% (2019. aastal 62,99%). Rahvusooperile Estonia eraldati „Riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu“ alusel tegevustoetust 2020. aastal 9 569 479 eurot (s.h. 55 000 eurot orkestriinstrumentide ja töövahendite soetamiseks ning 5 000 eurot sihtotstarbelise remondifondi toetuseks) (2019. aastal oli riigi toetus 9 445 000 eurot, s.h. orkestriinstrumentide ning töövahendite soetamiseks 55 000 eurot ja ATS süsteemi paigaldamiseks 60 000 eurot). Õppelaenu kompenseerimiseks eraldas Vabariigi Valitsus rahvusooperile 2 700 eurot (2019. aastal 3 134 eurot). Kultuuriministeerium eraldas Rahvusooperile Estonia toetust eelarvevahenditest „Kriisiabi etendusasutustele“ 778 400 eurot ja Töötukassalt sai teater palga kompensatsiooni 2020.a. aprilli, mai ja juunikuu eest kokku koos maksudega 1 393 044 eurot. Rahvusooperi majandustegevus toimub hooaegade kaupa. Rahvusooper Estonia hooaeg kestab 1.augustist kuni 31. juulini. Kokkuvõtteks – kõigi estoonlaste silmapaistev panus ja riigi toetus võimaldas teatri jätkusuutlikust tagada. Olulisemad suhtarvud 2020. aasta majandustegevuse kohta 2020 2019 % Saali täituvus (%) 64,90 73,39 -11,57 Külastajate arv 78 950 141 059 -44,03 Müügitulu 3 015 373 5 310 500 -43,22 s.h. piletitulu 1 471 797 2 767 876 -46,83 toitlustuse tulu 638 616 1 336 032 -52,20 reklaamitulu 245 353 233 445 +5,1 Tegevuskulud 13 120 817 15 048 871 -12,81 s.h.kauba, materjalide 1 059 326 1 990 653 -46,78 ja teenuste kulu mitmesugused 1 069 633 1 359 232 -21,31 tegevuskulud Olulisemad planeeritud investeeringud 2021. aastal: • 3D surround süsteemi paigaldamine suurde saali • 6. proovisaali lae remont ja soojustamine 17 Rahvusooper Estonia 2020. a majandusaasta aruanne Suhtarvude tabel 2016 2017 2018 2019 2020 Tegevustulud 12 969 469 12 990 688 14 556 910 14 772 763 14 971 433 Tegevuskulud 13 429 831 13 147 698 14 540 301 15 731 059 13 809 729 Finantstulud- ja kulud -6 689 -1 102 - 293 -2 664 -1 232 Tulem -467 051 -158 112 16 316 -960 960 1 160 472 Bilansimaht 11 599 068 10 504 256 11 156 631 10 527 052 10 558 456 Käibevarad 1 527 183 567 199 674 828 574 950 1 209 349 Põhivarad 10 071 885 9 937 057 10 481 803 9 952 102 9 349 107 Lühiajalised kohustised 2 620 016 1 569 456 2 035 483 2 416 797 1 408 268 Pikaajalised kohustised 0 113 860 283 892 233 959 113 420 Netovara 8 979 052 8 820 940 8 837 256 7 876 296 9 036 768 Laenud 957 859 143 563 706 790 664 544 233 959 Tegevuskulud/Tegevus- 103,55% 101,21% 99,89% 106,49% 92,24% tulud Laenud/Tegevustulud 7,39% 1,11% 4,86% 4,50% 1,56% Käibevara/Lühiajalised 58,29% 36,14% 33,15% 23,79% 85,87% kohustised Põhivarad/Bilansimaht 86,83% 94,60% 93,95% 94,54% 88,55% Laenud/Bilansimaht 8,26% 1,37% 6,34% 6,31% 2,22% Netovara/Bilansimaht 77,41% 83,97% 79,21% 74,82% 85,59% Ott Maaten Rahvusooper Estonia Peadirektor 18 Rahvusooper Estonia 2020. a majandusaasta aruanne RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE Bilanss (eurodes) Lisa 31.12.2020 31.12.2019 VARAD Käibevara Raha 2 798 443 24 614 Nõuded ja ettemaksed 3 163 427 303 511 Varud 5 247 479 246 825 Käibevara kokku 1 209 349 574 950 Põhivara Materiaalne ja immateriaalne põhivara 6 9 349 107 9 952 102 Põhivara kokku 9 349 107 9 952 102 VARAD KOKKU 10 558 456 10 527 052 KOHUSTISED JA NETOVARA Lühiajalised kohustised Lühiajalised kohustised 8,9 120 539 430 585 Võlad ja ettemaksed 4, 7 1 286 994 1 888 508 Sihtfinantseerimine 10 735 97 704 Lühiajalised kohustised kokku 1 408 268 2 416 797 Pikaajalised kohustised 8,9 113 420 233 959 Pikaajalised kohustised kokku 113 420 233 959 KOHUSTISED KOKKU 1 521 688 2 650 756 Netovara Kapital 331 532 331 532 Eelmiste perioodide jaotamata tulem 7 544 764 8 505 724 Aruandeaasta tulem 1 160 472 -960 960 NETOVARA KOKKU 9 036 768 7 876 296 KOHUSTISED JA NETOVARA KOKKU 10 558 456 10 527 052 Lisad lehekülgedel 23 kuni 37 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. 19 Rahvusooper Estonia 2020. a majandusaasta aruanne Tulemiaruanne (eurodes) Lisa 2020 2019 Müügitulu 11 3 015 373 5 310 500 Tegevustoetus 10 9 554 883 9 295 430 Muu tulu sihtfinantseerimisest 10 106 055 111 833 Kriisiabi toetus 10 787 078 0,00 Töötukassa sihtfinantseerimine 17 1 393 044 0,00 Tulu varade sihtfinantseerimisest riigieelarvest 10 115 000 55 000 Tulud kokku 14 971 433 14 772 763 Kaubad, toore, materjal ja teenused 12 -1 059 326 -1 990 653 Mitmesugused tegevuskulud 13 -1 069 633 -1 359 232 Tööjõu kulud Palgakulu 14 -8 227 832 -8 756 090 Sotsiaalmaks 14 -2 764 026 -2 942 896 Tööjõu kulud kokku -10 991 858 -11 698 986 Põhivara kulum ja väärtuse langus 6 -688 912 -682 188 Tegevustulem 1 161 704 -958 296 Finantstulud ja –kulud Intressikulud 9 -1 387 -2 723 Muud finantstulud ja –kulud 155 59 Finantstulud ja –kulud kokku -1 232 -2 664 Aruandeaasta tulem 1 160 472 -960 960 Lisad lehekülgedel 23 kuni 37 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. 20 Rahvusooper Estonia 2020. a majandusaasta aruanne Rahavoogude aruanne (eurodes) Lisa 2020 2019 Rahavood põhitegevusest Aruandeperioodi tulem 1 160 472 -960 960 Põhivara kulum ja väärtuse langus 6 688 912 682 188 Sihtfinantseerimise jäägi muutus 10 -96 969 94 764 Põhitegevusega seotud nõuete muutus 3 140 084 70 011 Varude muutus 5 -654 7 693 Põhitegevusega seotud kohustiste muutus 7 -601 514 278 863 Kokku rahavood põhitegevusest 1 290 331 172 559 Rahavood investeerimistegevusest Materiaalse ja immateriaalse põhivara soetus 6 -85 917 -152 487 s.h. kapitalirendi tingimustel 8 0 89 814 Muude finantsinvesteeringute soetus 8 0 2 599 kapitalirendi tingimustel Kokku rahavood investeerimistegevusest -85 917 -60 074 Rahavood finantseerimistegevusest Kapitalirendi põhimaksete tagasimaksed 8 -132 111 -133 479 Makstud pangalaenud 9 -298 474 -299 654 Lühiajaline kohustis 0 298 474 Kokku rahavood finantseerimistegevusest -430 585 -134 659 Rahavood kokku 773 829 -22 174 Raha ja raha lähendid perioodi alguses 2 24 614 46 788 Raha ja raha lähendid muutus 773 829 -22 174 Raha ja raha lähendid perioodi lõpus 2 798 443 24 614 Lisad lehekülgedel 23 kuni 37 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. 21 Rahvusooper Estonia 2020. a majandusaasta aruanne Netovara muutuste aruanne (eurodes) Kapital Eelmiste perioodide Aruandeaasta Kokku tulem tulem 31.12.2018 331 532 8 489 408 16 316 8 837 256 2018. a tulem 0 16 316 -16 316 0 Aruandeaasta tulem 0 0 -960 960 -960 960 31.12.2019 331 532 8 505 724 -960 960 7 876 296 2019.a tulem 0 -960 960 960 960 0 Aruandeaasta tulem 0 0 1 160 472 1 160 472 31.12.2020 331 532 7 544 764 1 160 472 9 036 768 Lisad lehekülgedel 23 kuni 37 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. 22 Rahvusooper Estonia 2020. a majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestus- ja aruandluspõhimõtted Rahvusooper Estonia 2020. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga, mis tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele. Eesti finantsaruandluse standardi põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seadusega, mida täiendab Avaliku sektori finantsarvestuse ja – aruandluse juhend. Avaliku sektori finantsarvestuse ja –aruandluse juhend lähtub Eesti finantsaruandluse standardist. Juhendis kirjeldatud arvestusmeetodid tulenevad raamatupidamise seadusest ja raamatupidamise toimkonna juhenditest, samuti rahvusvahelistest avaliku sektori raamatupidamise standarditest. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse printsiibist, välja arvatud juhtudel, mida on kirjeldatud alljärgnevates arvestuspõhimõtetes. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud järgmistest arvestuse ja aruandluse põhimõtete osaks olevatest alusprintsiipidest: majandusüksuse, jätkuvuse, arusaadavuse, olulisuse, järjepidevuse ja võrreldavuse, objektiivsuse, tulude ja kulude vastavuse, konservatiivsuse, avalikustamise ning sisu ülimuslikkuse printsiibist. Rahvusooper Estonia kasutab tulemiaruande koostamisel Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduse lisas 2 toodud kasumiaruande skeemi nr.1. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes. Raha ja raha rahalähendid Raha ja raha lähenditena kajastatakse bilansis raha kirjel ja rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha, arvelduskontode jääke (v.a. arvelduskrediit), kuni 3-kuulisi tähtajalisi deposiite ja kergesti realiseeritavaid väärtpabereid. Nõuded ostjate vastu Nõuetena ostjate vastu kajastatakse Rahvusooperi tavapärase põhitegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõudeid ostjate vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses (s.o. nominaalväärtus miinus tagasimaksed ning vajadusel tehtavad allahindlused). Nõuete allahindlust kajastatakse, kui esineb objektiivseid tõendeid selle kohta, et kõik nõuete summad ei laeku vastavalt nõuete esialgsetele lepingutingimustele. Asjaoludeks, mis viitavad võimalikule nõuete väärtuse langusele, on võlgniku pankrot või olulised finantsraskused ning maksetähtaegadest mittekinnipidamine. Nõuete laekumise tõenäosust hinnatakse võimaluse korral iga ostja kohta eraldi. Kui nõuete individuaalne hindamine ei ole nõuete arvust tulenevalt võimalik, siis hinnatakse individuaalselt ainult olulisi nõudeid. Ülejäänud nõudeid hinnatakse kogumina, arvestades eelmiste aastate kogemust laekumata jäänud nõuete osas. Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete summa on vahe nende nõuete bilansilise väärtuse ja tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuse vahel, kasutades sisemise intressimäära meetodit. Nõuete bilansilist väärtust vähendatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete summa võrra ning kahjum allahindlusest kajastatakse tulemiaruandes mitmesuguste tegevuskuludena. Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumist kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu vähendamisena. 23 Rahvusooper Estonia 2020. a majandusaasta aruanne Muud lühiajalised nõuded Kõiki muid nõudeid (viitlaekumised, muud lühi- ja pikaajalised nõuded), kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega (miinus tagasimaksed ning võimalikud allahindlused), mistõttu lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas summas. Varud Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest, tootmiskulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Varude ostukulutused sisaldavad lisaks ostuhinnale varude ostuga kaasnevat tollimaksu, muid mittetagastatavaid makse ja varude soetamisega otseselt seotud transpordikulutusi, millest on maha arvatud hinnaalandid ja dotatsioonid. Varud hinnatakse bilansis lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimisväärtus. Neto realiseerimisväärtus leitakse, arvates tavapärases majandustegevuses kasutatavast hinnangulisest müügihinnast maha hinnangulised kulutused, mis on vajalikud toote müügivalmidusse viimiseks ja müügi sooritamiseks. Lõpetamata toodanguna kajastatakse etenduse valmimiseks tehtud väljaminekud juhul, kui kulu on tehtud aruandeaastal, kuid esietendus ja lõpetatud lavastustesse kandmine toimub aruandeaastast järgmisel aastal. Lõpetamata toodangu koosseisu arvatakse kõik materiaalsed kulud ja kulud, mis on seotud kostüümide ja dekoratsioonide valmistamisega ning lavastuskuludega. Varude kuluks kandmisel kasutatakse olenevalt varude grupist individuaalse hindamise meetodit või kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetodit. Materiaalne põhivara Põhivaraks loetakse varasid kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja maksumusega alates 5 000 eurost. Varad, mille soetusmaksumus on alla 5 000 euro kajastatakse väheväärtusliku inventarina ja kantakse soetamisel 100% kulusse. Kuludesse kantud väheväärtuslike inventaride üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast (k.a. tollimaks ja muud mittetagastatavad maksud) ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja –asukohta. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Kapitalirendile võetud materiaalse põhivara arvestus toimub sarnaselt ostetud põhivaraga. Materiaalse põhivara objektile tehtud hilisemad väljaminekud kajastatakse põhivarana, kui on tõenäoline, et Rahvusooper saab varaobjektiga seotud tulevast majanduslikku kasu ning varaobjekti soetusmaksumust saab usaldusväärselt mõõta. Muid hooldus- ja remondikulusid kajastatakse kuluna nende toimumise momendil. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsiooninorm määratakse igale põhivara objektile eraldi sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Olulise lõppväärtusega varaobjektide puhul amortiseeritakse kasuliku eluea jooksul kulusse ainult soetusmaksumuse ja lõppväärtuse vahelist amortiseeritavat osa. Juhul kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena ning määratakse ka vastavalt nende kasulikule elueale eraldi amortisatsiooninormid. Amortisatsioonimäärade vahemikud on materiaalse põhivara gruppidele järgmised: Ehitised 2% - 20% Masinad ja seadmed 3% - 25% Muu materiaalne põhivara 3% - 25% 24 Rahvusooper Estonia 2020. a majandusaasta aruanne Maad ei amortiseerita. Juhul kui põhivara kaetav väärtus (s.o. kõrgem kahest järgnevast näitajast: vara neto müügihind või vara kasutusväärtus) on väiksem tema bilansilisest jääkmaksumusest, on materiaalse põhivara objektid alla hinnatud nende kaetavale väärtusele. Amortisatsiooni arvestamist alustatakse hetkest, mil vara on kasutatav vastavalt juhtkonna poolt plaanitud eesmärgil ning lõpetatakse kui lõppväärtus ületab bilansilist jääkmaksumust või vara lõpliku eemaldamiseni kasutusest. Igal bilansipäeval hinnatakse kasutatavate amortisatsioonimäärade, amortisatsioonimeetodi ning lõppväärtuse põhjendatust. Materiaalse põhivara kajastamine lõpetatakse vara võõrandamise korral või olukorras, kus vara kasutamisest või müügist ei eeldata enam majanduslikku kasu. Kasum või kahjum, mis on tekkinud materiaalse põhivara kajastamise lõpetamisest, kajastatakse tulemiaruandes muude äritulude või muude ärikulude real. Immateriaalne põhivara Immateriaalset vara (litsentsid, tarkvara) kajastatakse bilansis siis, kui vara on Rahvusooperi poolt kontrollitav, tema kasutamisest saadakse tulevikus majanduslikku kasu ning vara soetusmaksumus on usaldusväärselt mõõdetav. Omandatud immateriaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. Arvele võtmise järel kajastatakse immateriaalset vara selle soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Määratud kasuliku elueaga immateriaalset vara amortiseeritakse lineaarsel meetodil, lähtudes vara eeldatavast kasulikust elueast. Igal bilansipäeval hinnatakse vara amortisatsiooniperioodide ning –meetodi põhjendatust. Amortisatsioonimäärade vahemikud on immateriaalse põhivara gruppidele järgmised: Immateriaalne vara 25% Määratud elueaga varade puhul hinnatakse vara väärtuse langust, kui on ilmnenud asjaolusid, mis viitavad võimalikule väärtuse langusele. Tarkvara Immateriaalse varana kajastatakse ostetud arvutitarkvara, mis ei ole seonduva riistvara lahutamatu osa. Arvutitarkvara arenduskulud kajastatakse immateriaalse varana, kui need on otseselt seotud selliste tarkvaraobjektide arendamisega, mis on eristatavad, Rahvusooperi poolt kontrollitavad ning mille kasutamisest saadakse tulevast majanduslikku kasu pikema aja kui ühe aasta jooksul. Arvutitarkvara jooksva hooldusega seotud kulud kajastatakse tulemiaruandes kuludena. Varade väärtuse langus Avaliku sektori üksused, kes koostavad raamatupidamise aastaaruannet kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga, ei ole kohustatud teostama varade väärtuste teste ega kajasta varade väärtuse langust kaetavale väärtusele avaliku teenuse osutamiseks vajalike põhivarade puhul, kui vara väärtus ei ole langenud selle riknemise või muul põhjusel osaliselt või täielikult kasutusest eemaldamise tõttu. Kapitali- ja kasutusrendid Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina. 25 Rahvusooper Estonia 2020. a majandusaasta aruanne Rahvusooper kui rentnik Kapitalirenti kajastatakse bilansis vara ja kohustisena renditud vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses, juhul kui see on madalam. Kapitalirendi tingimustel renditud varad amortiseeritakse sarnaselt omandatud põhivaraga, kusjuures amortisatsiooniperioodiks on vara eeldatav kasulik tööiga või rendisuhte kehtivuse periood. Kapitalirendi lepingute sõlmimisega otseselt kaasnevad rentniku poolt kantavad esmased otsekulutused kajastatakse renditava vara soetusmaksumuse koosseisus. Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt tulemiaruandes kuluna. Rahvusooper kui rendileandja Kasutusrendi tingimustel väljarenditud vara kajastatakse bilansis tavakorras, analoogselt muule Rahvusooperi bilansis kajastatavale varale. Väljarenditavat vara amortiseeritakse lähtudes Rahvusooperis sama tüüpi varade osas rakendatavatest amortiseerimispõhimõtetest. Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt tuluna. Kasutusrendi lepingute sõlmimisega otseselt kaasnevad esmased kulutused kajastatakse rendileandja bilansis varana (renditava varaga samal kirjel) ja amortiseeritakse kulusse rendiperioodi jooksul proportsionaalselt renditulu kajastamisega. Finantskohustised Kõik finantskohustised (võlad hankijatele, võetud laenud, muud lühi -ja pikaajalised võlakohustised) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustisi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Pikaajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad algselt arvele saadud tasu õiglases väärtuses (millest on maha arvatud tehingukulutused), arvestades järgnevatel perioodidel kohustistelt intressikulu kasutades sisemise intressimäära meetodit. Finantskohustis liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul alates bilansikuupäevast; või Rahvusooperil pole tingimusteta õigust kohustise tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast bilansikuupäeva. Laenukohustisi, mille tagasimakse tähtaeg on 12 kuu jooksul bilansipäevast, kuid mis refinantseeritakse pikaajaliseks pärast bilansipäeva, kuid enne aastaaruande kinnitamist, kajastatakse lühiajalistena. Samuti kajastatakse lühiajalistena laenukohustisi, mida laenuandjal oli õigus bilansipäeval tagasi kutsuda laenulepingus sätestatud tingimuste rikkumise tõttu. Toetused Toetusena käsitletakse saadud vahendeid (saadud toetused), mille eest ei anta otseselt vastu kaupu ega teenuseid. Toetusi jagatakse tegevustoetuseks ja sihtfinantseerimiseks. a) Tegevustoetused Tegevustoetustena kajastatakse saadud toetuseid, mida on Rahvusooperile antud lähtudes rahvusooperi seadusest ning arengudokumentides määratud eesmärkidest. Tegevustoetusi kajastatakse tuluna raha laekumisel. b) Sihtfinantseerimine Sihtfinantseerimisena kajastatakse teatud projektipõhisel sihtotstarbel saadud toetuseid, mille puhul määratakse selle eesmärk koos mõõdikutega eesmärgi täitmise jälgimiseks, ajakava ja rahaline eelarve ning toetuse andja nõuab saajalt detailset aruandlust raha kasutamise kohta ning raha ülejääk tuleb maksta andjale tagasi. Sihtfinantseerimise toetust kajastatakse raamatupidamises esmakordselt raha üleandmisel või laekumisel või toetuse tekkepõhisel 26 Rahvusooper Estonia 2020. a majandusaasta aruanne kuupäeval. Tuludes ja kuludes kajastatakse toetusi jälgides tekkepõhisuse printsiipi. Plaanitud, kuid laekumata toetussummasid, millega seotud kulusid ei ole tekkinud, bilansis ei kajastata. Tegevuskulude sihtfinantseerimine Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude-kulude vastavuse printsiibist. Sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna nendes perioodides, mil leiavad aset kulud, mille kompenseerimiseks sihtfinantseerimine on mõeldud. Valitsuse sihtfinantseerimine, mida saadi eelmise perioodi tegevuskulude kompenseerimiseks, arvestatakse selle perioodi tuluna, millal sihtfinantseerimise summat saab usaldusväärselt ja objektiivselt määrata ning kui laekumine on tõenäoline. Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna enne, kui eksisteerib piisav kindlus, et Rahvusooper vastab sihtfinantseerimisega seotud tingimustele ja sihtfinantseerimine laekub. Eesti Töötukassa poolt makstavat hüvitist (brutotasu koos Töötukassa poolt makstavate tööandja maksudega) käsitletakse ning kajastatakse samuti tegevuse sihtfinantseerimisena. Varade sihtfinantseerimine Sihtfinantseerimist põhivara soetamiseks kajastavad need avaliku sektori üksused, mille põhieesmärgiks ei ole omanikule kasumi teenimine, toetuse saamise tekkepõhisel momendil tuluna. Sihtfinantseerimise arvel soetatud põhivara kulum kantakse kuludesse sarnaselt muule põhivarale. Saadud vara amortiseeritakse kulusse vara kasuliku eluea jooksul. Mitterahalist sihtfinantseerimist kajastatakse analoogiliselt põhivara sihtfinantseerimisega saadud vara õiglases väärtuses, kui see on usaldusväärselt hinnatav. Kui saadud vara õiglane väärtus ei ole usaldusväärselt hinnatav, vara kohta raamatupidamiskandeid ei tehta. Sihtfinantseerimisega seonduvad tulud kajastatakse tulemiaruandes eraldi kirjetel „Tegevuskulude sihtfinantseerimine” ja „Varade sihtfinantseerimine”. Tehingud välisvaluutas ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja –kohustised Välisvaluutadeks on loetud kõik teised valuutad peale arvestusvaluuta euro. Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja kohustised (rahas tasutavad nõuded ja laenud), hinnatakse bilansipäeval ümber arvestusvaluutasse bilansipäeval kehtivate Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel. Ümberhindamise tulemusena tekkinud kursikasumid ja –kahjumid esitatakse aruandeperioodi tulemiaruandes. Tulude arvestus Tulu etendustest ja kontsertidest kajastatakse etenduse ja kontserdi toimumise hetkel. Tulu kaupade müügist kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses, võttes arvesse kõiki tehtud allahindlusi ja soodustusi. Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle müüjalt ostjale, müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav ning tehingust saadav tasu laekumine on tõenäoline. Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise järel, või juhul kui teenus osutatakse pikema ajaperioodi jooksul siis lähtutakse valmidusastme meetodist. Tulu toitlustusteenuse eest kajastatakse teenuse osutamise järel, või juhul kui teenus osutatakse pikema ajaperioodi jooksul, siis lähtudes valmidusastme meetodist. 27 Rahvusooper Estonia 2020. a majandusaasta aruanne Lisa 2 Raha (eurodes) 31.12.2020 31.12.2019 Pangakontod 786 221 13 412 Sularaha kassas 12 222 11 202 Raha ja pangakontod kokku 798 443 24 614 Intressimäär üleöö deposiidilt on 0,01 % keskmiselt jäägilt (2019. aastal 0,01%). Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2020 31.12.2019 Nõuded ostjate vastu 113 465 262 817 Ettemaksed teenuste eest 42 200 38 273 Maksude ettemaksed ja 7 185 0 tagasinõuded (lisa 4) Muud lühiajalised nõuded 577 2 421 Nõuded ja ettemaksed kokku 163 427 303 511 Lisa 4 Maksud (eurodes) 31.12.2020 31.12.2019 Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg Sotsiaalmaks 0 261 280 0 288 035 Üksikisiku tulumaks 0 145 428 0 156 927 Käibemaks 7 185 0 0 70 868 Töötuskindlustusmaks 0 18 301 0 19 596 Kogumispension 0 12 880 0 13 949 Mitteresidendist 0 815 0 3 032 juriidilise isiku tulumaks Erisoodustuse tulumaks 0 797 0 1 069 Ettevõtte tulumaks 0 67 0 23 Kokku (lisa 3, 7) 7 185 439 568 0 553 499 Maksuhalduril on õigus kontrollida Rahvusooperi maksuarvestust kuni 5 aasta jooksul maksudeklaratsiooni esitamise kuupäevast ning vigade tuvastamisel määrata täiendav maksusumma, intressid ning trahvi. Rahvusooperi juhtkonna hinnangul ei esine asjaolusid, mille tulemusena võiks maksuhaldur määrata teatrile olulise täiendava maksusumma. 28 Rahvusooper Estonia 2020. a majandusaasta aruanne Lisa 5 Varud (eurodes) 31.12.2020 31.12.2019 Lõpetamata uuslavastuste kulud 148 446 118 931 Toidukaupade varu 37 656 51 847 Materjalid laos 35 349 44 037 Kavade varu 26 028 32 010 Kokku 247 479 246 825 Varusid kanti maha 2020.a. summas 520 eurot (2019. aastal 647 eurot). Lisa 6 Materiaalne ja immateriaalne põhivara (eurodes) Maa Ehitised Masinad Muu Ettemaksed Kokku ja materiaalne põhivara seadmed põhivara eest Saldo seisuga 31.12.2019 Soetusmaksumus 149 668 14 019 107 3 001 638 1 816 697 6 000 18 993 110 Akumuleeritud kulum 0 -5 909 762 -2 055 887 -1 075 359 0 -9 041 008 Jääkmaksumus 149 668 8 109 345 945 751 741 338 6 000 9 952 102 2020.a. toimunud muutused Ostud perioodi jooksul 0 0 0 58 268 27 649 85 917 Ümberliigitamine 0 0 0 10 839 -10 839 0 Müük ja maha kandmine 0 0 -27 027 -18 023 0 -45 050 Müüdud ja maha kantud 0 0 27 027 18 023 0 45 050 põhivara kulum Amortisatsioonikulu 0 -405 277 -156 234 -127 401 0 -688 912 Saldo seisuga 31.12.2020 Soetusmaksumus 149 668 14 019 107 2 974 611 1 867 781 22 810 19 033 977 Akumuleeritud kulum 0 -6 315 039 -2 185 094 -1 184 737 0 -9 684 870 Jääkmaksumus 149 668 7 704 068 789 517 683 044 22 810 9 349 107 2020.aastal kanti maha masinaid ja seadmeid soetusmaksumuses 27 027 eurot ja muud materiaalset põhivara soetusmaksumuses 18 023 eurot. (2019. aastal kanti maha muud materiaalset põhivara soetusmaksumuses 6 946 eurot). 2020. aastal nagu ka 2019. aastal põhivara alla hinnatud ei ole. Seisuga 31.12.2020 ja 31.12.2019 puudusid põhivarad, mida oleks panditud laenukohustiste tagatiseks. 29 Rahvusooper Estonia 2020. a majandusaasta aruanne Lisa 7 Võlad ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2020 31.12.2019 Ostjate ettemaksed kaupade ja teenuste eest 584 040 915 316 Maksuvõlad (vt lisa 4) 439 568 553 499 Võlad töövõtjatele 171 155 120 055 Võlad tarnijatele 92 231 299 638 Võlad ja ettemaksed kokku 1 286 994 1 888 508 Lisa 8 Kapitali- ja kasutusrent (eurodes) Kapitalirendi tingimustel renditakse järgmisi varasid: Seadmed ja mööbel Seadmed ja mööbel 31.12.2020 31.12.2019 Soetusmaksumus 433 730 440 141 Akumuleeritud kulum 141 506 76 775 Aruandeperioodi kulum 65 907 56 294 2020. aastal kapitalirenditingimustel varasid ei soetatud. (2019. aastal soetati kapitalirenditingimustel tiitrite süsteem ja projektorid etendustegevuseks soetusmaksumusega 92 413 eurot). 31.12.2020 31.12.2019 Kapitalirendi võlgnevus (lisa 9) 233 959 366 070 s.h. maksetähtaeg kuni 1 aasta 120 539 132 111 1-5 aastat 113 420 233 959 2020 2019 Aruandeperioodi maksed 132 111 133 479 Kapitalirendi tingimustel renditud vara edasi renditud ei ole. Lepingu alusvaluutaks on euro. Rahvusooper Estonia kui rendileandja rendib kasutusrendi tingimustel välja hoones asuvaid ruume: 30 Rahvusooper Estonia 2020. a majandusaasta aruanne 2020 2019 Aruandeperioodi maksed (perioodilised) 326 011 317 554 Aruandeperioodi maksed (ühekordsed) 63 315 214 405 Kokku (vt lisa 11) 389 326 531 959 31.12.2020 31.12.2019 Kasutusrendile antud varade bilansiline jääkmaksumus 2 583 944 2 719 874 Kasutusrendina rendib olulist osa hoonest SA Eesti Kontsert koos Eesti Rahvusmeeskooriga, kelle lepinguline rendimakse 2020.a. oli 311 015 eurot. Rahvusooperil on sõlmitud lepingud veel ERSO-ga (summa aastas 9 137 eurot), Valga Lejo AS-ga (summa aastas 4 400 eurot) ja Estonia Seltsi Segakooriga (summa aastas 1 459 eurot). Rendilepingute alusvaluutaks on euro. Lisa 9 Laenukohustised ja –nõuded (eurodes) 31.12.2020 Kohustiste saldo Kokku s.h. s.h. Maksetähtaeg Intressi- pikaajaline lühiajaline määrad osa osa Liisingud (lisa 8) 233 959 113 420 120 539 2020 – 2024.a. Kuue kuu EURIBOR+ 1,25 – 1,95% KÕIK KOKKU 233 959 113 420 120 539 31.12.2019 Kohustiste saldo Kokku s.h. s.h. Maksetähtaeg Intressi- pikaajaline lühiajaline määrad osa osa Liisingud(lisa 8) 366 070 233 959 132 111 2019 – 2024.a. Kuue kuu EURIBOR+ 1,25 – 1,95%, fikseeritud, 0% Lühiajaline 298 474 0 298 474 11.01.2020.a. STR(baas- laenukohustis intressimäär) +1,95% KÕIK KOKKU 664 544 233 959 430 585 31 Rahvusooper Estonia 2020. a majandusaasta aruanne Laenukohustiste intressid 2020 2019 Investeerimislaenu intressimaksed 65 79 Kapitalirendi intressimaksed 1 322 2 644 Kokku 1 387 2 723 Lisa 10 Toetused (eurodes) Tegevustoetus 2020. aastal sai Rahvusooper Estonia Eesti Vabariigilt sihtotstarbelist toetust 9 569 479 eurot (2019. aastal 9 445 000 eurot). Tegevuskulude sihtfinantseerimine 2020 2019 ALGJÄÄK KOKKU (KOHUSTIS) 37 704 2 940 SAAMINE 1. Valitsuselt Valitsuselt saadud vahendid riigi poolt 2 700 3 134 kompenseeritava õppelaenu tasumiseks 2. Muudelt organisatsioonidelt Kultuurkapitalilt kulude 735 6 078 sihtfinantseerimiseks saadud vahendid Kultuuriministeeriumilt kulude 787 078 46 004 sihtfinantseerimiseks saadud vahendid Teistelt organisatsioonidelt kulude 106 055 94 515 sihtfinantseerimiseks saadud vahendid SAADUD KOKKU 896 568 149 731 KASUTAMINE Riigi poolt kompenseeritavat õppelaenu -2 700 -3 134 tasuti 1. Tegevuskuludeks kokku -2 700 -3 134 2. Muu sihtfinantseerimine -930 837 -111 833 KASUTATUD KOKKU -933 537 -114 967 Kohustis 735 37 704 Eesti Kultuurkapital toetas 2020. aastal Rahvusooper Estonia turundusosakonna osavõttu Barcelona messist (735 eurot), Kultuuriministeerium andis toetust Rahvusooperile Estonia COVID - 19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriisi leevendamiseks (778 400 eurot) ja Rahvusooper Estonia poistekoorile (8 678 eurot). Rakvere Linnavalitsus toetas Rahvusooperit Estonia Pjotr Tšaikovski balleti „Luikede järv“ külalisetenduse läbiviimisel Rakvere Spordihallis (15 000 eurot). 32 Rahvusooper Estonia 2020. a majandusaasta aruanne Eesti Kooriühing toetas laulu-ja tantsupeo protsessis osalevat poistekoori kollektiivi (1 340 eurot). Sihtfinantseerimine varade soetamiseks 2020 2019 Varade sihtfinantseerimise 60 000 0 kasutamata jääk aasta algul SAAMINE Kultuuriministeeriumilt varade 55 000 115 000 soetamiseks ja renoveerimiseks saadud SAADUD KOKKU 55 000 115 000 KASUTAMINE Tulu varade sihtfinantseerimisest 60 000 55 000 Orkestri instrumendid ja töövahendid 55 000 55 000 KASUTATUD KOKKU 115 000 Varade sihtfinantseerimise 0 60 000 kasutamata jääk aasta lõpus Kultuuriministeeriumi poolt 2019. aastal antud sihtotstarbeline remondifondi toetus kasutati ära 2020. aastal (97 704 eurot s.h. 60 000 eurot ATS süsteemi paigalduseks). Lisa 11 Müügitulu (eurodes) Rahvusooper Estonia korraldab kontserte ja teatrietendusi Eesti Vabariigis ning tegeleb ka muu majandustegevusega. Müügitulu valdkondade lõikes jaguneb järgmiselt: Müügitulu liik 2020 2019 Piletimüügitulu 1 511 828 2 767 876 s.h ära jäänud etenduste tulu 40 031 0 Toitlustus 638 616 1 336 032 Üüritulu (lisa 8) 389 326 531 959 Reklaamitulu 245 353 233 445 Parkla haldamine 62 569 74 582 Kavade müük 45 813 73 584 Kommunaaltulud 43 897 56 648 Muud müügitulud 34 245 94 323 Kostüümide laenutus 19 403 34 524 Kultuuriline teenindamine 10 950 86 291 Materjalide ja põhivara müügi tulu 9 545 3 016 Majutusteenus 3 828 18 220 KOKKU 3 015 373 5 310 500 Piletimüügitulu koosneb piletite müügist saadud tulust ja ära jäänud etenduste tulust. Rahvusooper Estonia majandustegevus toimub olulises osas Eesti Vabariigis. 33 Rahvusooper Estonia 2020. a majandusaasta aruanne Lisa 12 Kaubad, toore, materjal ja teenused (eurodes) 2020 2019 Lavastustega seotud teenused 535 278 1 088 752 Materjal lavastustele 277 855 425 339 Toitlustuse kaubakulu 222 792 427 739 Kavade kulu 21 027 44 799 Piletite kulu 2 374 4 024 KOKKU 1 059 326 1 990 653 Lisa 13 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes) 2020 2019 Korrashoiumaterjal ja teenus 303 632 261 986 Reklaamikulu 216 809 245 739 Kommunaalkulud 208 804 257 955 Majandamiskulud 91 907 122 005 Põhitegevusega seotud muud kulud 79 945 127 687 s.h. vahendustasu piletite müügist 41 564 78 959 Muud kulud 55 986 88 448 Infotehnoloogiline riistvara ja selle 39 248 29 567 hooldus Sõidukite tarvikud ja hooldus 35 303 34 830 Inventar ja selle hooldus 30 588 50 150 Lähetuskulud 7 411 140 865 KOKKU 1 069 633 1 359 232 Lisa 14 Tööjõu kulud (eurodes) 2020 2019 Palgakulu 8 227 832 8 756 090 Sotsiaalmaks 2 764 026 2 942 896 KOKKU 10 991 858 11 698 986 Rahvusooperi Estonia koosseisuline töötajate arv, kus on arvestatud nii osalise kui ka täistööajaga töötajaid, oli 31.12.2020 seisuga 416 töötajat (2019. aastal 453 töötajat). 2020. aasta keskmine koosseisuliste töötajate arv taandatuna täistööajale oli 377 töötajat (2019. aastal 430 töötajat) ning palgakulu 8 227 832 eurot (2019. aastal 8 756 090 eurot). 34 Rahvusooper Estonia 2020. a majandusaasta aruanne Nõukogu tasud koos sotsiaalmaksuga olid 46 016 eurot (2019. aastal 50 633 eurot) ja peadirektori tasu koos maksudega oli 111 483 eurot (2019. aastal 118 662 eurot). Vt lisa 15. Lisa 15 Tehingud seotud osapooltega (eurodes) Rahvusooper Estonia aastaaruandes on loetud seotud osapoolteks: - peadirektor ja nõukogu liikmed - eelpool loetletud isikute lähedasi pereliikmed ja nende poolt kontrollitavad või nende olulise mõju all olevad ettevõtted ja organisatsioonid. Aruandeperioodil olid nõukogu liikmete ja peadirektori tasud kokku koos sotsiaalmaksuga 157 499 eurot (2019. aastal 169 295 eurot). Vt ka lisa 14. Seoses lepingu lõppemisega maksti peadirektorile hüvitist kuue kuu töötasu ulatuses (44 100 eurot). Muid soodustusi nõukogu liikmetele ja peadirektorile aruandeperioodil antud ei ole. Nõukogu liikmetega seotud potentsiaalsed kohustused puuduvad. Tehingud seotud osapooltega: (eurodes) 2020 2019 Ostud Müügid Ostud Müügid Tegev- ja kõrgem juhtkond ning 256 0 6 000 17 964 nendega seotud ettevõtted ja organisatsioonid Saldod seotud osapooltega: (eurodes) 31.12.2020 31.12.2019 Nõuded Kohustised Nõuded Kohustised Tegev- ja kõrgem juhtkond ning 0 0 1 775 0 nendega seotud ettevõtted ja organisatsioonid Lisa 16 Muu oluline informatsioon Seisuga 31. detsember 2020 ületasid Rahvusooper Estonia lühiajalised kohustised käibevara summas 198 919 eurot (31. detsember 2019. aastal summas 1 841 847 eurot). Seisuga 31. detsember 2020 jagunesid lühiajalised kohustised järgmiselt: lühiajalised laenukohustised summas 120 539 eurot (2019. aastal 430 585 eurot), võlad ja ettemaksed summas 1 286 994 eurot (2019. aastal 1 888 508 eurot) ja lühiajaline sihtfinantseerimise kohustis summas 735 eurot (2019. aastal 97 704 eurot). 35 Rahvusooper Estonia 2020. a majandusaasta aruanne Ostjate ettemaksed kaupade ja teenuste eest moodustas 2020. aastal 584 040 eurot (2019. aastal 915 316 eurot). Vt lisa 7. Ettemaksed ei põhjusta Rahvusooper Estoniale rahalisi kohustusi ning kulu kaasneb rahvusooperi põhitegevuse – etenduste andmisega. Rahvusooper Estonia raamatupidamise aastaaruanne on koostatud lähtudes Rahvusooper Estonia tegevuse jätkumisest, sest juhtkonna hinnangul ei tekita negatiivne käibekapital seisuga 31. detsember 2020 Rahvusooper Estoniale majandusraskusi. Rahvusooper Estonia finantseerimine riigieelarvest toimub stabiilselt ja igakuiselt vastavalt Kultuuriministeeriumiga sõlmitud riigieelarvelise eraldise kasutamise lepingule (ei ole aruandes Eesti finantsaruandluse standardi kohaselt nõudena kajastatud) ning lühiajaliste kohustiste täitmine tähtaegselt ei tekita probleeme. Sarnane käibekapitali struktuur on Rahvusooperil Estonia olnud läbi aastate. Lisa 17 Koroonakriisi mõju Rahvusooperile Estonia Rahvusooper Estonia 2020.a. majandustegevusele avaldas olulist mõju kogu maailmas jätkuv koroonaviiruse epideemia, mis sai alguse 2019. aasta detsembris Hiinas Wuhanis. Vabariigi Valitsus kuulutas 12. märtsil 2020.a. välja eriolukorra, et tõkestada koroonaviiruse levikut Eestis. Etendustegevus peatati 13. märtsist 2020.a. kuni hooaja lõpuni. Sügishooaeg algas lootusrikkalt, kuid siiski levis viirus sedavõrd, et teatrite tegevust piirati uuesti. Alates oktoobrist 2020.a. kuni detsembrini tohtis saali täituvus olla 50% ja alates 27. detsembrist seiskus etendustegevus täielikult. Sügis- ja talvehooajal tuli ära jätta ka mõned etendused seetõttu, et osalejad oli haigestunud koroonaviirusesse või olid lähikontaktsed. Seoses sellega, et Rahvusooper ei saanud pikka aega tegeleda oma põhitegevusega – etenduste ja kontsertide andmisega – tuli vaadata ümber ka teatri senine tegevus. Rahvusooper Estonia koostas 2020. aasta kohta korrigeeritud eelarve, mis nägi ette 50%-list saali täituvust. Samas oli teater sunnitud ka oma töötajaid koondama või viima osalisele tööajale. Rahvusooper Estonia on pidanud tegema teatripiletite ettemaksetest tagasimakseid. Tagasimakseid tehti 2020. aastal ligikaudu 200 000 euro väärtuses. Oleme teatrikülastajatele pakkunud ka võimalust kasutada ostetud pileteid hiljem või valida mingi muu meelepärane etendus ajaks, mil jälle publiku saali saab lubada. Selles olukorras on suurt abi osutanud Kultuuriministeerium ja Töötukassa. Kultuuriministeerium eraldas Rahvusooperi taotluse alusel toetust eelarvevahenditest „Kriisiabi etendusasutustele“ 778 400 eurot. Töötukassalt sai teater palga kompensatsiooni 2020.a. aprilli, mai ja juunikuu eest kokku koos maksudega 1 393 044 eurot. Koroonakriisi mõju Rahvusooperile Estonia Tabelis on toodud olulisemad tulu- ja kululiigid, mille muutus on märkimisväärne ja mis on oluliselt mõjutanud teatri tegevust. Tulu liik Eelarve 2020.a. Täitmine 2020.a. Täitmise % Piletimüügi tulu 2 700 000 1 471 797 54,51 Kultuuriline teenindamine, 465 600 96 794 20,79 kavade müük Toitlustus 1 400 000 638 616 45,62 36 Rahvusooper Estonia 2020. a majandusaasta aruanne Üüritulud (saalide üürimine) 130 370 63 315 48,57 Muud tulud 208 000 129 590 62,30 Kulu liik Lavastustega seotud kulud 844 044 813 133 96,34 Lähetuskulud 215 800 7 411 3,43 Kommunaalteenused 256 000 208 804 81,56 Toitlustamine 487 000 222 792 45,75 Majandamiskulud 136 675 91 907 67,24 Põhitegevusega seotud 91 000 79 945 87,85 muud kulud Piletimüügi tulu täideti 2020. aastal 54,51 %, kuna etendustegevus oli osadel kuudel peatatud. Ära jäid välissõidud Itaaliasse ja Hiina Rahvavabariiki ning ka külalisesinemised Eesti linnades, mistõttu oluliselt langes tulu kultuurilisest teenindamisest. Toitlustusteenuse tulu täideti 45,62 % ning otsustati, et Rahvusooper Estonia restorani tegevus peatatakse. Kuna maja oli kinni ja tegevust ei toimunud, siis vähenesid ka muud tulud nagu parkla haldamine, kostüümide laenutus, majutusteenus ja muud kõrvaltegevuse tulud. Lavastuste ettevalmistamine toimus võimaluste piires ja lavastustega seotud kulud jäid üldiselt eelarve piiridesse (täitmine 96,34%). Oluliselt vähenesid lähetuskulud (ärajäänud välissõidud) ja toitlustamise kulu, kuna maja oli kinni. Kommunaalteenuste kulu täideti 81,56 %. Kulu vähenemine oli tingitud sellest, et etendusi anti 2020. aastal oluliselt vähem ja seega vähenes kommunaalkulude tarbimine. Kulude kokkuhoid toimus ka majanduskulude osas (täitmine 67,24%). Paraku levib koroonaviirus edasi ning mõjutab olulisel määral ka 2021. aasta majandustegevust, kuna olukord on jätkuvalt ebakindel, siis ei pea me otstarbekaks kvantitatiivse hinnangu andmist COVID-19 võimaliku mõju kohta 2021.a. majandusaastale. 37 Sõltumatu vandeaudiitori aruanne Rahvusooper Estonia nõukogule Meie arvamus Meie arvates kajastab raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt Rahvusooper Estonia (Teater) finantsseisundit seisuga 31. detsember 2020 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Mida me auditeerisime Teatri raamatupidamise aastaaruanne sisaldab: • bilanssi seisuga 31. detsember 2020; • tulemiaruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; • rahavoogude aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; • netovara muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; ja • raamatupidamise aastaaruande lisasid, mis sisaldavad olulisi arvestuspõhimõtteid ja muud selgitavat infot. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega (ISA-d). Meie kohustused vastavalt nendele standarditele on täiendavalt kirjeldatud meie aruande osas „Audiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga“. Usume, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane meie arvamuse avaldamiseks. Sõltumatus Oleme Teatrist sõltumatud kooskõlas Rahvusvaheliste Arvestusekspertide Eetikakoodeksite Nõukogu (IESBA) poolt välja antud kutseliste arvestusekspertide rahvusvahelise eetikakoodeksiga (sealhulgas rahvusvahelised sõltumatuse standardid) (IESBA koodeks). Oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt IESBA koodeksile. Muu informatsioon Peadirektor vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab Rahvusooper Estonia lühiiseloomustust, tegevusaruannet ja Rahvusooper Estonia müügitulu vastavalt EMTAK 2020-le (kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet). Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei avalda muu informatsiooni kohta kindlustandvat arvamust. Raamatupidamise aastaaruande auditeerimise käigus on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon sisaldab olulisi vasturääkivusi raamatupidamise aruandega või meie poolt auditi käigus saadud teadmistega või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud selle info oma aruandes välja tooma. Meil ei ole sellega seoses midagi välja tuua. AS PricewaterhouseCoopers Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn; tegevusluba nr 6; registrikood: 10142876 T: 614 1800, F: 614 1900, www.pwc.ee Peadirektori ja nende, kelle ülesandeks on Teatri valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Peadirektor vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrollisüsteemi rakendamise eest, nagu peadirektor peab vajalikuks, võimaldamaks pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on peadirektor kohustatud hindama Teatri jätkusuutlikkust, avalikustama vajadusel infot tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse printsiipi, välja arvatud juhul, kui peadirektor kavatseb Teatri likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub realistlik alternatiiv eelnimetatud tegevustele. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad Teatri finantsaruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Audiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja audiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Kuigi põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, ei anna ISA-dega kooskõlas läbiviidud audit garantiid, et oluline väärkajastamine alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad kas üksikult või koos mõjutada kasutajate poolt raamatupidamise aastaaruande alusel tehtavaid majanduslikke otsuseid. Kooskõlas ISA-dega läbiviidud auditi käigus kasutame me kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi. Samuti me: • tuvastame ja hindame riske, et raamatupidamise aastaaruandes võib olla olulisi väärkajastamisi tulenevalt pettusest või veast, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastavalt tuvastatud riskidele ning kogume piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali meie arvamuse avaldamiseks. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada varjatud kokkuleppeid, võltsimist, tahtlikku tegevusetust, vääresitiste tegemist või sisekontrollisüsteemi eiramist; • omandame arusaama auditi kontekstis asjakohasest sisekontrollisüsteemist, selleks, et kujundada auditiprotseduure sobivalt antud olukorrale, kuid mitte selleks, et avaldada arvamust Teatri sisekontrollisüsteemi tõhususe kohta; • hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning peadirektori poolt tehtud raamatupidamislike hinnangute ja nende kohta avalikustatud info põhjendatust; • otsustame, kas peadirektori poolt kasutatud tegevuse jätkuvuse printsiip on asjakohane ning kas kogutud auditi tõendusmaterjali põhjal on olulist ebakindlust põhjustavaid sündmusi või tingimusi, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust Teatri jätkusuutlikkuses. Kui me järeldame, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud oma audiitori aruandes juhtima tähelepanu infole, mis on selle kohta avalikustatud raamatupidamise aastaaruandes, või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused tuginevad audiitori aruande kuupäevani kogutud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski põhjustada Teatri tegevuse jätkumise lõppemist; • hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab toimunud tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. 2 Me vahetame infot nendega, kelle ülesandeks on Teatri valitsemine, muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning oluliste auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas auditi käigus tuvastatud oluliste sisekontrollisüsteemi puuduste kohta. AS PricewaterhouseCoopers /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Lauri Past Heili Ert Vandeaudiitor, litsents nr 567 Vandeaudiitor, litsents nr 630 20. mai 2021 Tallinn, Eesti 3 Rahvusooper Estonia 2020. a majandusaasta aruanne Tegevjuhtkonna allkirjad 2020. a majandusaasta aruandele Rahvusooper Estonia 2020. a majandusaasta aruande allkirjastamine 20. mail 2021: /allkirjastatud digitaalselt/ Peadirektor Ott Maaten 41 Rahvusooper Estonia 2020. a majandusaasta aruanne Nõukogu allkirjad 2020. a majandusaasta aruandele Rahvusooperi Estonia nõukogu on 2020. a majandusaasta aruande kinnitanud: /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Nõukogu esimees Nõukogu liige Ivari Ilja Mart Mikk /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Nõukogu liige Nõukogu liige Enn Eesmaa Helle-Moonika Helme /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Nõukogu liige Nõukogu liige Urve Tiidus Kerri Kotta /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Nõukogu liige Nõukogu liige Riina Viiding Merilin-Siret Sahku /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Nõukogu liige Nõukogu liige Tarvi Sits Rene Eespere /allkirjastatud digitaalselt/ Nõukogu liige Mart Laidmets 42 Rahvusooper Estonia 2020. a majandusaasta aruanne Rahvusooper Estonia müügitulu vastavalt EMTAK 2020-le EMTAK Tegevusala 2020 90011 Teatri- ja tantsuetenduste lavastamine ja esitamine 1 522 778 90021 Lavakunsti abitegevused 65 216 56211 Toitlustamine üritustel 638 616 68201 Enda või renditud kinnisvara üürile andmine ja käitlus 389 326 68329 Muu kinnisvara haldus või haldusega seotud tegevused 43 897 73121 Reklaami vahendamine meedias 245 353 47991 Muu jaemüük väljaspool kauplusi, kioskeid ja turge 34 245 55901 Muu majutus 3 828 Muu 72 114 Müügitulu kokku 3 015 373 43