Kiri

SA EESTI DRAAMATEATER Sihtasutuse Eesti Draamateater põhikirjaliste eesmärkide saavutamine 2020. aastal Sihtasutus Eesti Draamateater põhikirjalisteks eesmärkideks on: Eesti rahvuskultuuri rikastamine ja eesti kultuurimõtte ning eesti keele hoidmine ja edendamine kutselise teatrikunsti viljelemise kaudu; ühiskonna muutuste ja inimeksistentsi igaveste küsimuste mõtestamine vaataja jaoks; eri vaatajarühmadele võimaluste loomine kultuurist osasaamiseks; võimaluste loomine maailma teatrikunsti tutvustamiseks eesti vaatajale, Sihtasutuse Eesti Draamateater ja eesti teatrikunsti tutvustamine väljaspool Eesti Vabariiki. 2020. aastale jätsid selge jälje koroonapiirangutest tulenevad tööseisakud ja keeruline planeerimisolukord. Kaks planeeritud uuslavastust oli teater sunnitud ära jätma ja/või edasi lükkama järgmistesse hooaegadesse. Seega uusi lavastusi oli senisest vähem. Samas jätkus teatrile oluliste sisuliste eesmärkide täitmine, nagu uue eesti dramaturgia, klassika ja kõrgetasemelise kaasaegse maailmadramaturgia lavastamine. Tööseisakute ja sagedase plaanide muutmise tõttu oli see väga keeruline aasta, aga teater püüdis tegutseda paindlikult-kokkuhoidlikult ja sai kohanemisega (sh osaliselt ka tänu riigipoolsele kriisiabile) hakkama. ED kui järjepidevalt eesti dramaturgiaga tegeleva teatri jaoks on tähtis koostöö kaasaegsete autoritega. Lavastas mitu väga oodatud külalislavastajat, sh oli märgatav autoriteatri osakaal, kirjanikud Kivirähk ja Vadi lavastasid ise oma näidendid ning Ojasoo ja Semper omakirjutatud dramatiseeringu. Kaalukaks on kujunenud koostöö tõlkija Margus Alveriga, seitsmest lavale jõudnud tekstist kaks olid tema soovitatud ja tõlgitud. Eesti Draamateater tõi 2020. aastal välja 7 uuslavastust, millest 4 eesti algupärandid. Andrus Kivirähki „Keiserlik kokk“ (lav Andrus Kivirähk) Fjodor Dostojevski romaani dramatiseering „Kuritöö ja karistus“ (teksti autorid, lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo) Jaan Unduski „Suur Siberimaa“ (lav Hendrik Toompere) Stefano Massini „Lehman Brothers“ (lav Hendrik Toompere jr) Andra Teede „Esimene armastus“ (lav Mari-Liis Lill) Anat Govi „Oh jumal“ (lav Mehis Pihla) Urmas Vadi „Millest tekivad triibud?“ (lav Urmas Vadi). Repertuaaripilt tervikuna on jätkuvalt tasakaalus. 2020. aastal oli repertuaaris 30 lavastust . Eesti dramaturgia moodustab repertuaarist stabiilselt umbes kolmandiku („Eesti matus“ püsib 2002. aastast). Pidevalt on repertuaaris 1-2 lastelavastust, needki juba aastaid algupärandid (2020. a „Lohe needus“). Maailma tänapäevadramaturgia kultuuriline spekter on lai ja valik kunstiväärtuslik. Meelelahutuslikuma repertuaari osakaal on piisav. 2020. aasta jooksul anti 368 etendust ja korraldati lisaks 4 muud üritust. Statsionaaris anti 309 etendust ja väljaspool teatrimaja 59 etendust . Etendusi jäi ära aasta jooksul 195 , nii riiklike piirangute kui ka näitlejate haigestumiste/isolatsiooni tõttu. 50% täituvusega mängiti 20 etendust suvel ja 48 etendust aasta viimastel kuudel. Piletiga külastajaid oli 63 893 . Saalide keskmine täituvus oli 92% ja keskmine piletihind 13,82 € (ilma käibemaksuta). Piletitulu kogunes 883 277 € (ilma km-ta). Kõige enam mängiti aasta jooksul lavastusi „Oh jumal“ (34), „Isamaa pääsukesed“ (25), „Päikesetriip“ (25), „Esimene armastus“ (24). Suurim publikuarv oli suure saali lavastustel „Isamaa pääsukesed“ (7205 koos Viinistul ja Keilas antud etendustega), „Lehman Brothers“ (6907), „Lohe needus“ (4708), „Suur Siberimaa“ (3988 inimest). Väikse saali lavastustest oli suurim publikuarv lavastustel „Pangalaen“ (3648 nii suures kui ka väikses saalis antud etendustega), „Oh jumal“ (3616 koos Viinistul antud etendustega), „Linnade põletamine“ (3508 koos külalisetendustel antud etendustega), Maalisaalis oli suurema vaatajate arvuga „Päikesetriip“ (1599). Väljaspool statsionaari mängiti 53 etendust Haapsalu Kultuurikeskuses, Rakvere Teatris Keila Kultuurikeskuses, Viinistul, Kadriorus Vilde muuseumis ning lisaks septembris „Linnade põletamine“ Tartus Draama festivali raames Vanemuise väikeses majas 3 etendust. Võrreldes 2019. aastaga anti 128 etendust vähem ehk etenduste arv vähenes 26%, külastajaid oli 36 911 inimest vähem ehk külastatavus vähenes 37%. Piletitulu vähenes 33%. Eesti Draamateatri ja Voldemar Panso 100. sünniaastapäeva ei õnnestunud viiruseolukorra tõttu tähistada nii, nagu see kavas oli. Suuresti toimus see meedia vahendusel, intervjuude ja telesaadete vormis, nt „OP. Draamateater 100“. Kahjuks jäid ära mitmed planeeritud üritused sh „Tants aurukatla ümber” ühislugemine koos Linnateatri ja EMTA Lavakunstikooliga. 2020. aastal jõudis lõpule visuaalse identiteedi uuendamine. Disainifirma Platvorm ja disainer Margus Tamme juhtimisel uuendati teatri plakatid, trükised, koduleht. Hästi hakkas tööle parketisaali rajatud teatrikohvik, mis juba publiku hajutamise mõttes oli väga õigeaegne muutus. Aastat hinnates tuleb tõdeda, et erandliku aasta kohta on nii statistilised kui ka kunstilised tulemused isegi head, kuigi osa eesmärkidest erinevatel põhjustel ei täitunud. Tööpauside ja sagedase plaanide muutmise tõttu oli see keeruline aasta. Erakordselt suur koormus langes müügiosakonnale. Tähelepanuväärne on seejuures, et absoluutne enamik ei soovinud pileteid tagasi müüa vaid edasi lükata, valitud etendust ikkagi näha. K unstilises kvaliteedis ei tehtud järeleandmisi, teater säilitas töömeeleolu. Tähtis kogemus esimesest koroonapandeemia-aastast on see, et tuntav oli publiku truudus ja jätkuv huvi. Eesti teatri aastaauhindade nominentideks (2019.aasta teatritööde eest) olid 12 Eesti Draamateatri töödega seotud inimest, aastaauhinna pälvisid lavastaja Priit Pedajas („Põud ja vihm...“, Linnade põletamine“), kunstnik Kristjan Suits (mh „Nukumaja.Osa 2“,“Võrk“), muusikaline kujundaja Mingo Rajandi („Kontrabass“) ja näitleja Teele Pärn („Põud ja vihm...“,“Linnade põletamine“). Ants Lauteri preemia pälvis Kertu Moppel (mh „Väikekodanlased“, „Rahvavaenlane“) 2020.aasta nominente oli Draamateatriga seotud töödest 14, mis oli suurim eesti teatritest. Eesti Draamateater täidab eesti kultuuris sisuliselt rahvusteatri missiooni. Teater tuleb toime oma majandamisega, on kunstiliselt ja organisatsiooniliselt heas seisus. Sihtasutuse põhikirjalised eesmärgid on olulises osas saavutatud ning on saavutatavad ka tulevikus. Eesti teatrikunst ja -kultuur vajavad jätkuvalt Eesti Draamateatri loome- ja muude töötajate ning teatriga koostööd tegevate näitekirjanike panust ning sihtasutuse tegevuse jätkamine on vajalik. Teatri toimimine sihtasutuse vormis seatud põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks on sobilik. Tegevuseesmärgid 2021.-2024.aastaks Eesti Draamateater on jätkuvalt suurim sõnalavastusteater Eestis. Sisuliselt rahvusteater, kus jooksvas repertuaaris on vähemalt 25% eesti algupärandid. Jätkuvad uue ning unustatud eesti dramaturgia esimesed lugemised. Kui 2021.aastal publiku arv koroonapandeemiast tingitud piirangutega ilmselgelt väheneb, siis pikemas perspektiivis järgmistel aastatel on Draamateatril võime kus ühel aastal mängida 500 etendust 105000 vaatajale aastas. Aasta kogurepertuaari optimaalne mängitavate lavastuste arv oleka 25-30, millest 8-12 oleksid uuslavastused, millest ca 1/3 eesti algupärandid ja 1 lastele-noortele suunatud lavastus. Teater jätkab Draamateatris esmalavastatavate eesti algupäraste näidendite raamatute väljaandmist keskmisel 2 uut raamatut aastas Töö koolidega süveneb-laieneb ning lisaks etenduste aruteludele ja teatriarvustuste kirjutamisele, kaasatakse koole ka tekstide lugemistele osavõtjatena. Teatril on plaanis mitmed visuaalse kujunduse muutused ning kindlasti vajab olulist kaasajastamist valgus- ning helitehnika, mis nii moraalselt kui ka füüsiliselt väsinud-kulunud. 2021.aastal teater ilmselt t öötab heitlikus olukorras , aga 2022.aastast alates on lootus naasta tavapärasesse töörütmi.