Kiri

ATN 11.05.2021 päevakava 1. Riigi suhtlus kodanike ja ettevõtjatega eesti.ee postiteenuste kaudu (Liivi Karpištšenko, MKM ja Carolin Veinberg, RIA) 2. Millega peaks arvestama proaktiivsete teenuste loomisel avaliku sektoris? (Maris Juha, AKI) 3. Kohalike omavalitsuste tuleviku iseteeninduskeskkonna tutvustus (Kaimo Käärmann-Liive ja Kaupo Kase, ELVL) 4. AOB Riigiülesed eesmärgid teenuse kasutajate rahulolu parandamiseks • Sündmusteenuste arendamine; • Ettevõtjate ja kodanike, aga ka teenusepakkujate halduskoormuse vähendamine; • Andmete ühekordse küsimise ja -taaskasutamise rakendamine; • Proaktiivsete teenuste arendamine; • Automaatsete teenuste arendamine; • Teenuste disaini (mh e-teenuste) arendamine ja ühtlustamine avalikus sektoris; • Teenuste juhtimise edasiarendamine. ATNi 2021 tööde kalender 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 Eesmärgid ja tegevuskava ☑ ☑ ☑ ☐ Sündmusteenused ☑ ☑ Kesksed teenusekomponendid ☑ ☑ ☐ ☐ ☐ Parimad juhtimispraktikad ja teenuste disain ☑ ☑ ☑ ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ Andmehalduse korraldus ☑ ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ Digiriigi arengukava tutvustus ☑ ☐ Riigiteenuste kataloogi täitmine ☑ ☑ ☑ ☐ Muud tööd ja tutvustused ☑ ☑ ☐ Aitäh! Kutt Kommel [email protected] Järgmine ATNi koosolek teisipäeval 8.juunil 2021 11.05.2021  Riigi suhtlus kodanike ja ettevõtjatega eesti.ee postiteenuste kaudu 06.05.2021 Isiku ametlik e-posti aadress ja postkast – eesti.ee määrus, 28.03.2021 • Ametlik e-posti aadress: [email protected] ; [email protected] • Ametliku e-posti infosüsteem: edastab avaliku ülesande täitja saadetud teavet lõppkasutaja ametlikule e-posti aadressile või telefonile • RIA teavitab ametlikule e-posti aadressile saabunud teabest: • Inimese isiklikul e-posti aadressil/telefonil, mis on rahvastikuregistris • Inimese isiklikul e-posti aadressil/telefonil, mille ta on eesti.ee-s märkinud teadete saamiseks • Ettevõtte e-posti aadressil/telefonil, mille ettevõtja on eesti.ee-s märkinud teadete saamiseks Isiku ametlik e-posti aadress ja postkast – TKTA määrus, 28.03.2021 • Kui isik on eesti.ee-s oma ametliku e-posti aadressi aktiveerinud ja ei ole konkreetse menetluse jaoks andnud muud e-posti aadressi, siis saadetakse teated talle edastatud ametliku teabe kohta tema ametliku e-posti aadressil. [*Teade sisaldab viidet veebikeskkonnale, kus ta saab teabega tutvuda ja kus tutvumise aeg fikseeritakse. Kui asutusel turvaline veebikeskkond puudub, saadab asutus dokumendi DHX protokolliga isiku ametlikku e-postkasti. Teate edastab ja dokumendiga tutvumise aja fikseerib eesti.ee.*] * ei muudetud • TKTA lühijuhendi muudatused on ette valmistatud. Riiklik postkast Carolin Veinberg Tootejuht Plaanid • Esimene tarne - uuenenud kasutajaliides ja parandatud funktsionaalsused, juuni 2021 • Teine tarne - tehnoloogia ja taakvara välja vahetamine, september 2021 • Uus arhitektuur • Kalender – täitmistähtajaga teavitused • Allkirjastamine ja konteinerite vaatamine veebilehitsejas • August 2021 meediakampaania, slogan “Ole oma riigiga kontaktis”, üks eesmärk ja fookus on tuua kasutajad keskkonda kontaktandmeid ja suunamist kontrollima Mis edasi? • RR seaduse muudatus, automaatne anmdevahetus RR<->riiklik postkast (ETA 2021 lõpp) • Mida kliendid ja kasutaja päriselt tahavad? • Ettevõtja riiklik postkast • Analüüs (ETA 2021 lõpp 2022 algus) • 2022-2023 arendustegevused Tänan tähelepanu eest!  Miks me seda teeme? • Visioon • Kõikidel Eesti elanikel on KOV ja riigiteenustele ühesugune vaade ja loogika; • KOV-ide teenused on osa riigi sündmusteenustest; • KOV-de IT lahenduste teenusepakkujad saavad keskenduda KOV siseste spetsiifiliste vajaduste lahendamisele; • Innovatsioon ja areng on tagatud riigipoolt kui ka IT teenuse pakkujate poolt. • Raha • Riigieelarve ja Struktuurfondide raha saab kasutada järgmisel perioodil vaid avatudlähtekoodiga infosüsteemide arendamiseks. Sama põhimõte on kirjas ka riigi koosvõime dokumentides. • Täna on meil ca 10 erinevat olulist teenuskeskkonda. Kui igaühte neist oleks vaja sündmusteenusest tulenevalt arendada ning hiljem tasemel hoida, siis ajakohastamise kulu on 10 korda suurem kui ühel infosüsteemil. Arhitektuuri idee Analüüsis vaatame tulevikku! • Mitte miski ei ole lukus; • Püüame saada aru, millisena ja millega KOV-id lahendavad sündmusteenuste pakkumise; • Mitte ükski KOV teenus ei tohi jääda tähelepanuta; • Õpime tehtud vigadest!  Proaktiivse teenuse loomise juriidilised eeldused Maris Juha Proaktiivne teenus – riigi/KOVi omaalgatuslik teenus, milleks inimene taotlust ei esita. Andmed on riigil varasemast olemas. Mari Miksoni (Tartu Ülikool) 2020. a magistritöö „Proaktiivsete toetuste ja teenuste rakendamise õiguslik lubatavus sotsiaalvaldkonnas“ http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/68534/mikson_mari.pdf?sequ ence=1&isAllowed=y Proaktiivse teenusega seondub: • inimese initsiatiivita tegutsemine; • varasemalt muul eesmärgil kogutud andmete kasutamine (IKÜM art 6 lg 4). + võimalik, et ka profiilianalüüs ja automaatne otsus (IKÜM art 22). Kuidas võib inimene elada? Põhiseaduse §-st 19 tuleneb inimestele õigus elada oma elu oma äranägemise järgi (niivõrd kuivõrd ta midagi kuritegelikku ei tee). Seejuures on inimesel õigus teha ka endale kahjulikke valikuid. (= üldine vabaduspõhiõigus) Selle osaks on ka informatsiooniline enesemääramisõigus, mille põhiline tähendus on iga isiku võimalus ise otsustada, kas ja millises ulatuses tema enda kohta käivaid andmeid kogutakse ja salvestatakse. Iga isikuandmetega tehtav toiming on igal juhul PS § 26 või 19 riive. Miks riik ei või omal äranägemisel toimida? • Riigi sekkumine inimese eraellu ja otsustesse on lubatud vaid seaduse alusel (PS § 3). Ja seda sekkumist ette nägev seadus peab olema ka põhiseaduspärane. • Põhiseaduse § 26 järgi on igaühel õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Sama sätte kohaselt ei tohi riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. Isikuandmete kaitse üldmäärus (IKÜM) • Isikuandmeid võib töödelda (sh koguda ja säilitada) ainult siis, kui selleks on õiguslik alus. • Art 6 (tavalised isikuandmed) – lg 1 p e (avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või avaliku võimu teostamiseks) – põhiline õiguslik alus isikuandmete töötlemiseks riigi- ja omavalitsusasutuste poolt. KUID ainult sellest artiklist ei piisa – vajalik on ka siseriiklik õigusnorm, mis peab olema selge ja täpne ning mille kohaldamine peaks olema eeldatav isikute jaoks, kelle suhtes seda kohaldatakse. • Eriliigilised isikuandmed (nt terviseandmed, seksuaalne sättumus, etniline päritolu, usk) – art 9 + siseriiklik õigusnorm, mis kehtestab asjakohased (sobivad ja konkreetsed) kaitsemeetmed! Kas HMSist või määrusest piisab? • HMS - menetluse algatamine haldusorgani initsiatiivil – pole üldvolitus proaktiivseteks teenusteks. • Riigikohus: põhiseaduse § 3 lõike 1 esimesest lausest ja §-st 11 tulenevalt tohib põhiõiguste ja vabaduste piiranguid kehtestada ainult seadusjõulise õigusaktiga.Kuigi teatud intensiivsusega põhiõiguste piiranguid saab kehtestada üksnes formaalses mõttes seadusega, ei ole see põhimõte absoluutne. Põhiseaduse mõttest ja sättest tuleneb, et vähem intensiivseid põhiõiguste piiranguid võib kehtestada täpse, selge ja piirangu intensiivsusega vastavuses oleva volitusnormi alusel määrusega. • põhiõiguste realiseerimise seisukohalt olulised otsused= isikuandmete töötlemise eesmärk ja ulatus Näide magistritööst - volitusnormi probleem: • Erivajadusega lapse vanema erakorraline toetus on proaktiivne toetus, mis loodi Eestis välja kuulutatud eriolukorra tõttu. Toetuse määramiseks tehakse päringud 11 andmekogusse. • Toetuse määramise aluseks on Vabariigi Valitsuse määrus, mis on kehtestatud SHS § 1402 lõige 1 alusel. Norm, mille alusel toetus loodi, sätestab järgmist: „Vabariigi Valitsus võib eriolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal eriolukorrast, erakorralisest seisukorrast või sõjaseisukorrast tulenevate toimetulekuraskuste leevendamiseks ja ennetamiseks kehtestada määrusega täiendavaid rahalise toetamise meetmeid.“ • SHS § 1402 ei sisalda volitusnormi proaktiivsete toetuste määramiseks. „Lihtne“ proaktiivne teenus vs põhjalikum profileerimine • Lihtne fakt – lapse sünd, 65-aastaseks saamine, kooliminek • NEET noored; igasuguste riskigruppide koostamine (töötuks jäämise riskigruppi kuuluv; teatud haiguse riskirühm) – paljude erinevate andmekogude kombineerimine = ulatuslik põhiõiguste riive -> õigusnormi kehtestamine eeldab korralikku materiaalse põhiseaduspärasuse hindamist (a) kas riivel on õiguspärane eesmärk, b) see on sobiv eesmärgi saavutamiseks; c) on vajalik d) mõõdukas (proportsionaalne kitsamas mõttes). + andmed on algselt kogutud teiste asutuste poolt muul eesmärgil- kas andmete teisene kasutus toimub IKÜM art 23 loetletud eesmärgil? + andmesubjektide teavitamine, ka nende, kelle andmeid töödeldi, kuid kes ei kvalifitseerunud „riskirühma“ (IKÜM art 14). Automaatne otsus – IKÜM art 22 (+pp 71) • Automaatne otsus võib osaliselt kattuda profiilianalüüsiga või sellest tuleneda. Automaatseid otsuseid saab teha koos profiilianalüüsiga või ilma selleta ning vastupidi (profiilianalüüsi ilma automaatse otsuseta). • „Üksnes automatiseeritud“ - See tähendab, et inimene ei osale otsustusprotsessis. Nt kiiruskaamera vs ühissõidukirea kasutamise tuvastamine. Inimese sekkumise fabritseerimine ei aita. • Keelatud on vaid teha inimese suhtes otsust: • Mis põhineb üksnes automatiseeritud andmetöötlusel ja • mis toob talle kaasa õiguslikud tagajärjed või avaldab märkimisväärset mõju, v.a kui selline otsus on ette nähtud liikmesriigi õigusega, milles on sätestatud ka asjakohased meetmed andmesubjekti õiguste ja vabaduste ning õigustatud huvide kaitsmiseks. • Mõjuhinnang kohustuslik (art 35 lg 3a)!  Avalike teenuste nõukogu koosoleku protokoll (11.05.2021) 21.05.2021 nr 26-6/19-0137/3270 Tallinn Algus: 14.00 Lõpp: 16.02 Juhatas: Kutt Kommel – MKM digiriigi arengu osakond Protokollis: Alar Teras – MKM digiriigi arengu osakond Võtsid osa: Liivi Karpištšenko – MKM digiriigi arengu osakond Pille-Liis Milvere – RaM Kristiina Hunt – SoM Kristel Niidas – SoM Kristel Ilumäe – KaM Mairi Tonisver – SiM Sirli Kalbus – MeM Liis Didvig – JuM Liis Getter Mandel – RIK Gerda Urva – PPA Reelika Väljaru – KuM Margus Püüa – HARNO Kairi Rais – VäM Mait Metelitsa – VäM Külli Tammur – KeM Raimo Reiman – RIA Merlin Mängel – PPA Puudusid: Riigikantselei esindaja Kutsutud: Maris Juha – AKI Enel Pungas – SiM Mairis Kungla – SiM Carolin Veinberg – RIA  2 Jan Raik – RIA Kaupo Kase – ELVL Kaimo Käärmann-Liive – ELVL Joel Kotsjuba – MKM digiriigi arengu osakond Piia Pruks – MKM ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakond Berit Tasa – MKM ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakond Koosolek toimus MS Teams keskkonnas Päevakord: 1. Riigi suhtlus kodanike ja ettevõtjatega eesti.ee postiteenuste kaudu (Liivi Karpištšenko, MKM ja Carolin Veinberg, RIA) 2. Millega peaks arvestama proaktiivsete teenuste loomisel avaliku sektoris? (Maris Juha, AKI) 3. Kohalike omavalitsuste tuleviku iseteeninduskeskkonna tutvustus (Kaimo Käärmann-Liive ja Kaupo Kase, ELVL) Kutt Kommel avas koosoleku ja tutvustas päevakorda ning kutsutud külalisi. 1. Riigi suhtlus kodanike ja ettevõtjatega eesti.ee postiteenuste kaudu Liivi Karpištšenko ja Carolin Veinberg tegid ettekande. Ettekande slaidid on lisatud protokollile. Toimus arutelu. Küsimusi ja kommentaare esitasid Enel Pungas, Kutt Kommel ja Joel Kotsjuba. Nõukogu otsustas võtta informatsiooni teadmiseks. 2. Millega peaks arvestama proaktiivsete teenuste loomisel avaliku sektoris? Maris Juha tegi ettekande. Ettekande slaidid on lisatud protokollile. Toimus arutelu. Küsimusi ja kommentaare esitasid Liivi Karpištšenko, Kutt Kommel ja Margus Püüa. Nõukogu otsustas võtta informatsiooni teadmiseks. 3. Kohalike omavalitsuste tuleviku iseteeninduskeskkonna tutvustus Kaupo Kase tegi ettekande. Ettekande slaidid on lisatud protokollile. Lisaks näitas erinevate KOV- de veebilehtedel kui erinevalt on avaldatud info teenuste kohta ning märkis, et näiteks sünnitoetust võivad KOV-d 79 erineval moel ja tingimustel maksta.  3 Toimus arutelu. Küsimusi ja kommentaare esitasid Liivi Karpištšenko, Kutt Kommel ja Joel Kotsjuba. Nõukogu otsustas võtta informatsiooni teadmiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Kutt Kommel Alar Teras Koosoleku juhataja Protokollija Liivi Karpištšenko ja Carolin Veinberg ettekande slaidid Maris Juha ettekande slaidid Kaupo Kase ettekande slaidid