Kiri

Ministeeriumid Meie 19.05.2021 nr 1.2-2/72-1 Eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks sotsiaalkaitseministri 11. novembri 2016. a määruse nr 59 „Perehüvitiste taotluse andmete loetelu“ muutmise määruse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister Lisad: 1. Eelnõu 1 lehel; 2. Seletuskiri 3 lehel. Lisaadressaadid: Sotsiaalkindlustusamet MTÜ Vaikuse Lapsed Merlin Murumets 626 9806 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  EELNÕU 14.04.2021 MINISTRI MÄÄRUS Nr Sotsiaalkaitseministri 11. novembri 2016. a määruse nr 59 „Perehüvitiste taotluse andmete loetelu“ muutmine Määrus kehtestatakse perehüvitiste seaduse § 6 lõike 4 alusel. Sotsiaalkaitseministri 11. novembri 2016. a määruse nr 59 „Perehüvitiste taotluse andmete loetelu“ § 3 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Lapse surnult sündimise korral ei tule perehüvitiste taotlusele kanda käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmeid. Taotlusele lisatakse tervishoiuteenuse osutaja väljastatud lapse surmateatis ning taotlusele kantakse lapse ema nimi ja isikukood, kui lapse isa taotleb sünnitoetust või isa täiendavat vanemahüvitist alates lapse sünnist.“. (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo Sotsiaalkaitseminister (allkirjastatud digitaalselt) Marika Priske Kantsler  Sotsiaalkaitseministri 11. novembri 2016. a määruse nr 59 „Perehüvitiste taotluse andmete loetelu“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Sotsiaalkaitseministri 11. novembri 2016. a määruse nr 59 „Perehüvitiste taotluse andmete loetelu“ (edaspidi määrus nr 59) muutmise eesmärk on täiendada perehüvitiste taotlusele kantavate andmete loetelu olukorraks, kui perehüvitisi taotletakse lapse surnult sündimise korral. Riigikogus on menetluses perehüvitiste seaduse muudatused 300 SE, mille kohaselt määratakse sünnitoetus ja vanemahüvitis ka lapse surnult sündimise korral. 1.2. Määruse ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna nõunik Merlin Murumets (626 9806, [email protected]). Eelnõu väljatöötamisel osales Sotsiaalkindlustusameti hüvitiste osakonna arendusnõunik Pirjo Künnapuu (782 7906, [email protected]). Eelnõu juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Alice Sündema (tel 626 9271, [email protected]). Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (tel: 626 9320; [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu on seotud Riigikogu menetluses oleva perehüvitiste seaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõuga 300 SE. Muudetakse määruse nr 59 redaktsiooni, mis on avaldatud Riigi Teatajas avaldamismärkega RT I, 14.08.2019, 5. Määrus on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. Andmekaitsealane mõjuhinnang on esitatud seletuskirja punktis 4. 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Eelnõuga täiendatakse määruse nr 59 § 3 uue lõikega 6, mis sätestab perehüvitiste taotluse ja sellele lisatavate dokumentide erisused perehüvitiste taotlemisel lapse surnult sündimise korral. Perehüvitiste seadus võimaldab sünnitoetust ja vanemahüvitist maksta ka surnult sündinud lapse korral. Surnultsünni all mõistetakse vähemalt 500-grammise sünnikaaluga loote üsasisest surma pärast 22. rasedusnädalat. Vastavalt raseduse katkestamise ja steriliseerimise seadusele võib kauem kui 12 ning vähem kui 22 nädalat kestnud rasedust katkestada üksnes seaduses sätestatud juhtudel, st pärast 22. rasedusnädalat on tagatud lootele kaitse ehk õigus elule. Surnultsünni määratlemisel saab tugineda ka ravijuhendile1, mis käsitleb enneaegse sünnituse ja enneaegse vastsündinu perinataalperioodi (RJ-P/15.1-2017). Sünni registreerimist reguleerib perekonnaseisutoimingute seadus, mille kohaselt surnult sündinud laste sündi ei registreerita. Eelnimetatud seaduse kohaselt tõendab surnult sündinud lapse surma 1 https://ravijuhend.ee/tervishoiuvarav/juhendid/4/enneaegse-sunnituse-ja-enneaegse- vastsundinu-perinataalperioodi-kasitlus#eb87d6b7 1 tervishoiuteenuse osutaja väljastatud surmateatis, millele on lapsevanema soovil võimalik kanda lapse nimi. Kuna surnult sündinud lastele ei ole kohustust panna nime, neid ei kanta rahvastikuregistrisse ja neile ei anta isikukoodi, ei ole sünnitoetust ja vanemahüvitist taotledes kohustuslik märkida perehüvitiste taotlusele lapse nime, isikukoodi ega elukohaandmeid. Sünnitoetuse ja vanemahüvitise taotlemisel lapse surnult sündimise korral tuleb esitada tervishoiuteenuse osutaja väljastatud surmateatis. Kuna surnultsünde ei kanta rahvastikuregistrisse ja Sotsiaalkindlustusametil (edaspidi SKA) puudub automaatne infovahetus tervishoiuteenuse osutajatega surnultsündide kohta, on perehüvitise saamiseks vajalik lapsevanemal lapse surnult sündimise fakti tõendada. Surmateatisele, mis väljastatakse lapsevanemale alates 22. rasedusnädalast toimunud surnultsünni korral, on kantud lapse surmakuupäev. Surmateatisel puuduvad eriliigilised isikuandmed. Isa täiendava vanemahüvitise taotlemisel ja juhul, kui sünnitoetust taotleb lapse isa, tuleb isal täiendavalt esitada lapse ema nimi ja isikukood, et SKA-l oleks võimalik luua seos surnult sündinud lapse ja isa vahel. Riiklikes infosüsteemides puuduvad andmed surnult sündinud lapse isa kohta. Surnult sündinud lapse ja ema vahelise seose tuvastab SKA päringuga tervishoiuteenuse osutajale. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Tervise Arengu Instituudi andmetel on aastas hinnanguliselt 40 surnultsündi. Arvestades, et sihtrühm on väga väike ja juhtumid jagunevad aasta peale, on SKA-le lisanduv täiendav töökoormus perehüvitiste menetlemisel minimaalne ja kaetakse olemasolevate ressursside arvelt. Perehüvitise taotlejale kaasneb muudatusega minimaalne halduskoormus, mille tingib perehüvitise taotlemine. Proaktiivne perehüvitiste pakkumine SKA poolt selliselt, nagu see toimub elussündide puhul, ei ole surnult sündinud laste puhul veel võimalik, kuna surnultsünde ei kanta rahvastikuregistrisse ning SKA-l puudub automaatne infovahetus tervishoiuteenuse osutajatega surnultsündide kohta. Pikemas perspektiivis on otstarbekas arendada sotsiaalkaitse infosüsteemi ja tervishoiu infosüsteemi andmevahetust, et tagada proaktiivne toetuse pakkumine ka surnult sündinud laste puhul. Surnult sündinud lapse korral sünnitoetuse ja vanemahüvitise maksmise mõjusid, sh sotsiaalset mõju ja mõju majandusele ning mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele ja kulule, on analüüsitud perehüvitiste seaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu 300 SE seletuskirja punktides 6 ja 7. Andmekaitsealane mõjuhinnang Käesolev andmekaitsealane mõjuhinnang on tehtud peretoetuste ja vanemahüvitise teenuse kohta, millega võimaldatakse sünnitoetust ja vanemahüvitist maksta ka lapse surnult sündimise korral. Teenuse andmesubjektiks on lapsevanem, kelle laps on sündinud surnult ja kes taotleb sünnitoetust ja/või vanemahüvitist. Teenuse osutamise eelduseks on lapsevanema taotlus. Taotluse andmekoosseis, sh erinõuded lapse surnult sündimise korral, on kehtestatud määruses nr 59. 2 Lapse surnult sündimise korral perehüvitisi taotledes ei ole kohustuslik kanda taotlusele lapse nime, isikukoodi ega elukohaandmeid, sest last ei registreerita rahvastikuregistris ja lapsele nime panemine ei ole kohustuslik. Lisaks määruses nr 59 sätestatud andmetele tuleb lapsevanemal sünnitoetust ja/või vanemahüvitist taotledes esitada täiendavalt tervishoiuteenuse osutaja väljastatud lapse surmateatis ning taotlusele tuleb kanda lapse ema nimi ja isikukood, kui lapse isa taotleb sünnitoetust või isa täiendavat vanemahüvitist alates lapse sünnist. Lapse surmateatisele kantud surmakuupäev on aluseks, et SKA saaks tuvastada taotluse esitaja õiguse saada sünnitoetust ja/või vanemahüvitist. Lapse surmakuupäev kinnitab lapse surnult sündimise fakti. Kui lapse isa taotleb sünnitoetust ja/või isa täiendavat vanemahüvitist alates lapse sünnist, tuleb lisaks esitada lapse ema nimi ja isikukood, sest surnult sündinud lapse ja isa vaheline seos riiklikes inforegistrites puudub ja isa õigust perehüvitistele saab tõendada lapse ema kaudu. Sama lähenemine on juba ka kehtivas määruses nr 59 juhtudel, kui lapse isa taotleb isa täiendavat vanemahüvitist enne lapse sündi. SKA töötleb täiendavaid isikuandmeid üksnes perehüvitiste määramiseks. Riiklike perehüvitiste taotluste menetlejana järgib SKA ka surnult sündinud lapse korral sünnitoetuse ja vanemahüvitise määramisel kõiki andmekaitse põhimõtteid ja turvanõudeid ning eraldiseisvat kohanemisaega olemasolevate teenuste täiendamiseks asutus ei vaja. Täiendavaid andmeid töödeldakse sotsiaalkaitse infosüsteemis nagu kõiki teisi perehüvitiste menetlemise andmeid. Kokkuvõttes võib andmekaitselist mõju pidada väheseks. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamine ei too kaasa täiendavaid kulusid, sh sotsiaalkaitse infosüsteemi arenduskulusid. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu ning arvamuse avaldamiseks Sotsiaalkindlustusametile ja MTÜ-le Vaikuse Lapsed. 3 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SOM/21-0668 - Sotsiaalkaitseministri 11. novembri 2016. a määruse nr 59 „Perehüvitiste taotluse andmete loetelu“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 02.06.2021 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c5b3337d-fe86-4365-8975-9a680ce140b7 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c5b3337d-fe86-4365-8975-9a680ce140b7?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main