Kiri

Kultuuriministeerium Suur-Karja 23 15076 Tallinn 18.05.2021.a. Koopia: Taaniel Raudsepp, kunstide asekantsler Madli-Liis Parts, muusikanõunik Täname, et olete kaasanud meid Kultuur 2030 arengukava väljatöötamise protsessi! On igati tänuväärt, et Kultuuriministeerium on kaasanud Kultuur 2030 arengukava väljatöötamise protsessi erinevaid osapooli ning otsib ühisosa eriilmeliste esindusorganisatsioonide vahel hoolimata sellest, et kohati kaasatavate nägemused lahknevad. 14.05.2021 saadeti ministeeriumitesse ametlikule kooskõlastusringile „„Kultuuri arengukava 2021–2030“ eelnõu, mille lisa nr 5 sisaldab valdkondlike teemalehti, sh. „Helikunst“ peatükki. Tunnustame püüdlusi leida lahendusi, mis sobiksid kõigile, kuid juhime siinse kirjaga tähelepanu, et tajume, et 14.05.2021 versioonis on võrreldes eelmise (09.04.2021) „Helikunsti“ peatüki tekstiversiooniga vähenenud ühisosa nii erinevate esindusorganisatsioonide vahel kui ka kattuvused Kultuur 2030 eelnõu ning laiemate strateegiatega (sh „Eesti 2035“). Allakirjutanud organisatsioonid soovivad esitada „Helikunst“ peatüki kõikide punktide kohta omapoolsed ettepanekud. Kuivõrd eelnõu menetlemine on seotud tähtaegadega ning 11.05.2021 Kultuuriministeeriumi poolt kokku kutsutud kohtumisel jõuti arutada ainult nelja esimest „Helikunsti“ peatüki punkti, saadame täna ettepanekud läbi arutatud punktide osas. Toome loetavuse huvides välja iga punkti kaupa kõigepealt selle viimase versiooni, seejärel sellele eelnenud versiooni ning viimaks oma ettepaneku nende kahe versiooni kombineerimiseks säilitades mõlema versiooni tuumiksõnumid. Täiendused viimasesse tekstiversiooni on esile toodud sinisega. Ülejäänud punktide osas on Kultuuriministeerium lubanud lähiajal korraldada täiendava valdkondliku arutelu ja seejärel saame esitada omapoolsed ettepanekud ka ülejäänud „Helikunst“ peatüki punktide osas. 1 Punkt 1 Viimane ehk 14.05.2021 ametlikule kooskõlastusringile saadetud versioon 1. Eestis on tagatud helikunsti säilimine ja kestlik areng. Riik väärtustab muusikakultuuri kogu selle rikkuses ning tagab Eesti helikunsti elujõulisuse, toetades loovisikute ja kollektiivide, muusikavaldkonna etendusasutuste, riiklike ja kohalike omavalitsuste asutuste, eraõiguslike organisatsioonide, kontserdikorraldajate, festivalide, kontserdipaikade ning esindus- ja arendusorganisatsioonide tegevust ning arengut. Riik arendab eraõiguslike festivalide, kollektiivide ning kontserdikorraldajate, muusikakonkursside ja heliloomingu tellimise ning muusika-alaste trükiste toetussüsteemi ja tagab programmide säilimise ning mahu kasvu. Eelmine ehk 09.04.2021 tööversioon 1. Eesti muusikaelu elujõulisuse tagab terviklik ja mitmekesine muusikavaldkonna ökosüsteem. Väärtustame muusikakultuuri kogu selle rikkuses ning toetame valdkonna kestlikkuse seisukohalt oluliste riiklike, kohalike omavalitsuste asutuste ja eraõiguslike organisatsioonide, esindus- ja arendusorganisatsioonide, kollektiivide ja loovisikute, kontserdikorraldajate, festivalide, kontserdipaikade ning muusikaettevõtete tegevust ja arengut. Ettepanek 1. Eesti muusikaelu elujõulisuse tagab terviklik ja mitmekesine muusikavaldkond. Riik väärtustab muusikakultuuri kogu selle rikkuses ning tagab Eesti heliloomingu elujõulisuse, toetades loovisikute ja kollektiivide, muusikavaldkonna etendusasutuste, riiklike ja kohalike omavalitsuste asutuste, eraõiguslike organisatsioonide, kontserdikorraldajate, festivalide, kontserdipaikade ning esindus- ja arendusorganisatsioonide tegevust ning arengut. Riik arendab eraõiguslike festivalide, kollektiivide ning kontserdikorraldajate, muusikakonkursside ja heliloomingu tellimise ning muusika-alaste infokandjate toetussüsteemi ja tagab programmide säilimise ning mahu kasvu. Põhjendus Muusika valdkonna sees määratletakse termineid “helikunst” ja “muusika” erinevalt, millest esimene hõlmab eelkõige klassikalise muusika valdkonda ja teine muusika valdkonda žanrite üleselt (sh folk, popp, rock-, jazz- ja teisi žanreid). Kuna neid termineid ei ole arengukavas defineeritud, siis lähtuvad allakirjutanud organisatsioonid nende sõnade valdkondlikust tavakasutusest. Leiame, et helikunsti peatüki esimene ja peatükki avav punkt oma praeguses sõnastuses liialt kitsas ning Kultuur 2030 strateegiliste lähtealustega vastuolus, sest avalausega antakse suund vaid helikunsti, mitte muusika valdkonna terviklikule arendamisele. Vastupidiselt arengukava eesmärgiga ei parandataks selliselt iga inimese võimalusi (muusika)kultuuris osalemiseks, vaid kitsalt ainult teatud sihtgrupi omasid. Peame oluliseks, et helikunsti peatüki esimese punkti põhjal ei tunneks end välistatuna ükski muusikute grupp. 2 Punkt 2 Viimane ehk 14.05.2021 ametlikule kooskõlastusringile saadetud versioon 2. Eestis on väga head tingimused professionaalsete heliloojate ja interpreetide tegutsemiseks. Riik toetab heliloomingu tellimist ja interpretatsioonikunsti mahus, mis võimaldab heliloojatel ja interpreetidel professionaalsel tasemel tegutseda ning tagab eesti interpretatsioonikunsti ja heliloomingu püsimise rahvusvahelises konkurentsis. Riik toetab igakülgselt heliloojate ja interpreetide loometegevust, enesetäiendamist ja loomingu tutvustamist ning tõhustab loovisikutele pakutavaid sotsiaalseid garantiisid. Eelmine ehk 09.04.2021 tööversioon 2. Eestis on väga head tingimused muusika loomiseks ja esitamiseks. Toetame igakülgselt autorite ja esitajate loometegevust, enesetäiendamist ja loomingu tutvustamist ning tõhustame loovisikutele pakutavaid sotsiaalseid garantiisid. Rahastame uue heliloomingu tellimist mahus, mis võimaldab heliloojatele professionaalset tipptasemel tegutsemist ning tagab eesti heliloomingu püsimise rahvusvahelises konkurentsis. Loome interpreetidele võimalused kvaliteetsete instrumentide soetamiseks. Ettepanek 2. Eestis on tagatud väga head tingimused muusikateoste autorite, esitajate, heliloojate ja interpreetide professionaalseks tegutsemiseks. Riik toetab heliloomingu tellimist ja interpretatsioonikunsti mahus, mis võimaldab heliloojatel ja interpreetidel professionaalsel tasemel tegutseda ning tagab eesti interpretatsioonikunsti ja heliloomingu püsimise rahvusvahelises konkurentsis. Riik toetab igakülgselt muusikute loometegevust, enesetäiendamist ja loomingu tutvustamist ning tõhustab loovisikutele pakutavaid sotsiaalseid garantiisid. Põhjendus Sarnaselt punktiga 1 tähistavad muusikavaldkonnas mõisted “helilooja” ja “interpreet” konkreetseid alavaldkondi, mida valdkond ei kasuta üldmõistetena. Arengukava tekstis ei ole neid termineid täiendavalt täpsustatud. Paljud muusikateoste autorid ei määratle end kui heliloojaid ning muusika esitajad ei määratle end kui interpreete, kuid heliloojad on ka muusikateoste autorid ja interpreedid muusika esitajad. Seega peaks täiendama punkti sõnastust selliselt, et see hõlmaks muusikateoste autoreid ja esitajaid laiemalt, žanrite üleselt. Seejuures ei soovi allakirjutanud terminite “helilooja” ja “interpreet” kustutamist, vaid ainuüksi punkti täiendamist selliselt, et muusikateoste autorid ja esitajad oleksid selgesõnaliselt esindatud. 3 Punkt 3 Viimane ehk 14.05.2021 ametlikule kooskõlastusringile saadetud versioon 3. Eestis on helikunsti kõrgtasemel toimimiseks tänapäevastele nõuetele vastav taristu. Riiklikult toetatakse rahvusvahelistele standarditele vastavate saalide rajamist (sh esinduskontserdimaja ja ooperimaja rajamist) ja järjepidevat kaasajastamist ning pillipargi uuendamist, et tagada valdkonnas ajakohased töö- ja esinemistingimused. Lisaks suurematele keskustele toetab riik kohalikke omavalitsusi kontserdipaikade ja muusikasündmuste läbiviimiseks vajaliku taristu ehitamisel, renoveerimisel ning varustamisel. Riik kaalub laenude tagamise süsteemi loomist nii üksikisikutele kui ka kollektiividele kõrgtasemel muusikainstrumentide soetamiseks. Eelmine ehk 09.04.2021 tööversioon 3. Eestis on kõrgetasemelist muusikaelu võimaldav taristu. Toetame rahvusvahelistele standarditele vastavate kontserdipaikade, sh Eestile esinduskontserdimaja rajamist ja järjepidevat uuendamist, et tagada valdkonnas tänapäevased töö- ja esinemistingimused. Lisaks suurematele keskustele peame oluliseks tagada maakondades kontserdipaikade ja muusikasündmuste läbiviimiseks vajaliku taristu kättesaadavus ja professionaalne tehniline varustatus. Ettepanek 3. Eestis on muusikaelu kõrgtasemel toimimiseks tänapäevastele nõuetele vastav taristu. Riiklikult toetatakse rahvusvahelistele standarditele vastavate saalidega hoonete rajamist (sh esinduskontserdimaja ja ooperimaja rajamist) ja kontserdipaikade järjepidevat kaasajastamist ning pillipargi uuendamist, et tagada valdkonnas ajakohased töö- ja esinemistingimused. Lisaks suurematele keskustele toetab riik kohalikke omavalitsusi kontserdipaikade ja muusikasündmuste läbiviimiseks vajaliku taristu rajamisel, renoveerimisel ning varustamisel. Riik kaalub laenude tagamise süsteemi loomist nii üksikisikutele kui ka kollektiividele kõrgtasemel muusikainstrumentide soetamiseks. Põhjendus Kui varasemalt oli punkti fookuses kõrgetasemelise muusikaelu võimaldava taristu rajamine, siis uue sõnastuse järgi käiks see helikunsti taristu kohta. Kuna terminit “helikunst” ei täpsustata, aga valdkondlikult on sel kitsam tähendus kui terminil “muusika”, siis piirab punkt muusikaelu arendamist laiemalt. Lisaks ei aitaks see täiemahuliselt täita “Eesti 2035” Vabariigi Valitsuse tegevuskavas kultuuriministeeriumile pandud ülesannet tagada elujõuline kultuuriruum, mille tõlgendamise puhul on võetud arvesse nt ühiskondlik sidusus, koostegemine, kultuurielu kättesaadavus ja atraktiivne elukeskkond, mitte ainult kultuuritöötajate haridustee. 4 Punkt 4 Viimane ehk 14.05.2021 ametlikule kooskõlastusringile saadetud versioon 4. Muusikakultuur on Eesti ühiskonnas väärtustatud ja olulisel kohal. Riik toetab kvaliteetse muusikaalase info kättesaadavust ja muusikateemade kajastamist erinevates meediaväljaannetes. Kõrgel professionaalsel tasemel muusikakriitika ja selle väärtustamine tagab valdkonnale vajaliku peegelduse ja laiema kõlapinna. Eelmine ehk 09.04.2021 tööversioon 4. Muusikaelu on ühiskonnas teadvustatud ja väärtustatud. Kõrgel professionaalsel tasemel muusikakriitika tagab valdkonnale vajaliku tagasipeegelduse. Aitame kaasa muusikakriitika alasele haridusele ja arengule. Peame oluliseks muusikaalase informatsiooni professionaalsust ja kättesaadavust ning laiapõhjalist kajastust erinevat tüüpi meedias nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt. Ettepanek 4. Muusikakultuur on Eesti avalikkuses väärtustatud ja olulisel kohal. Riik toetab kvaliteetse muusikaalase info kättesaadavust ja muusikateemade kajastamist erinevates meediaväljaannetes nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt. Aitame kaasa muusikakriitika-alasele haridusele ja arengule. Kõrgel professionaalsel tasemel muusikakriitika ja selle väärtustamine tagab valdkonnale vajaliku peegelduse ja laiema kõlapinna. Põhjendus Punktis võiks rõhutada ka esimeses lauses “avalikkust” ühiskonna asemel, mis on sel juhul paremini sidustatud järgneva lõigu mõttega muusikakriitikast- ja ajakirjandusest laiemalt. Lisaks on oluline tuua esile info kättesaadavuse parandamine ka rahvusvaheliselt ning muusika-kriitika arendamine laiemalt. Täiendavalt teeme ettepaneku Kultuuri arengukava 2021-2030 eelnõu mõistete loetellu lisada ja avada mõiste „Helikunst“. Lugupidamisega, Eesti Autorite Ühing Eesti Esitajate Liit Eesti Fonogrammitootjate Ühing Eesti Jazzliit Music Estonia Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia 5