Taotlusvooru „COVID-19 puhangust tingitud erakorraline abi kultuurikorraldaja teenuse, toote, äriprotsessi või ärimudeli ümberkorraldamiseks“ hindamiskomisjoni moodustamine ja hindamismetoodika kinnitamine

Lisa 1 Taotlusvooru „COVID-19 puhangust tingitud erakorraline abi kultuurikorraldaja teenuse, toote, äriprotsessi või ärimudeli ümberkorraldamiseks“ esitatud ja nõuetele vastavaks tunnistatud taotluste hindamismetoodika Taotlusvooru „COVID-19 puhangust tingitud erakorraline abi kultuurikorraldaja teenuse, toote, äriprotsessi või ärimudeli ümberkorraldamiseks“ esitatud ja nõuetele vastavaks tunnistatud taotluste hindamismetoodika (edaspidi hindamismetoodika) kehtestatakse kultuuriministri 11.05.2021 määruse nr 17 „COVID-19 puhangust tingitud erakorraline abi kultuurikorraldaja teenuse, toote, äriprotsessi või ärimudeli ümberkorraldamiseks“ (edaspidi määrus) § 11 lõike 4 alusel. 1. HINDAMISE KORD 1.1. Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hindab kultuuriministri moodustatud hindamiskomisjon määruses toodud ja hindamismetoodika punktis 2 kirjeldatud hindamiskriteeriumide ja nende alakriteeriumide lõikes hindeskaalade alusel. Iga taotlust hindab kolm hindamiskomisjoni liiget. 1.2. Hindamiskomisjon kaasab vajaduse korral hindamisprotsessi täiendavaid hääleõiguseta eksperte. 1.3. Hindamiskomisjoni liikmed ja eksperdid peavad kooskõlas korruptsioonivastase seadusega kinnitama hinnatava taotluse ja taotleja suhtes oma erapooletust ja sõltumatust. Seotuse olemasolu korral on hindamiskomisjoni liige ja/või ekspert kohustatud ennast haldusmenetluse seaduse §-s 10 toodud tingimustel ja korras taandama. 1.4. Iga taotlust hindab kolm komisjoniliiget: 1.4.1. esimene hindaja on taotleja valdkonnale vastav (sh tugiteenuste puhul) kunstide või kultuuriväärtuste osakonna valdkonnanõunik või kunstide osakonna osakonnajuhataja asetäitja; loomemajanduse arenduskeskuste ja kaupluste puhul loomemajandusnõunik; 1.4.2. kui taotlus sisaldab IT valdkonnaga seotud tegevusi, on teine hindaja IKT valdkonna juht. Kui taotlus sisaldab investeeringuid, on teine hindaja üks kahest varahaldusnõunikust. Loomemajanduse arenduskeskuste ja kaupluste taotluste puhul on teine hindaja taotleja valdkonnale vastav kunstide või kultuuriväärtuste osakonna valdkonnanõunik või kunstide osakonna osakonnajuhataja asetäitja. Muude taotluste puhul on teine hindaja siseaudiitor, finantsosakonna juhataja või eelarvejuht. 1.4.3. Kui taotlus sisaldab nii IT valdkonnaga seotud tegevusi kui ka investeeringuid, on kolmas hindaja kas IKT valdkonna juht või üks kahest varahaldusnõunikust, selle põhjal, kumma valdkonna hindaja oli juba taotlust hinnanud teise hindajana. Muude taotluste puhul määratakse kolmas hindaja juhuvalimi alusel kõigi hindamiskomisjoni liikmete hulgast, arvestades liikmete koormust esimese ja teise hindajana. 1 1.5. Taotlust hinnatakse hindamismetoodika punktis 2 loetletud nelja hindamiskriteeriumi alusel. 1.6. Taotlusi hinnatakse hindamiskriteeriumi nr 1 puhul skaalal 2, 4 ning hindamiskriteeriumide nr 2, 3 ja 4 puhul skaalal 0, 2, 4. 1.7. Kui hindamiskriteerium koosneb kahest alakriteeriumist, on hindamiskriteeriumi hinne selle alakriteeriumide hinnete kaalutud keskmine. 1.8. Taotluse koondhinne on kolme komisjoniliikme antud hinnete kaalutud keskmine. 1.9. Taotluse koondhinne ja hindamiskriteeriumide hinded arvutatakse täpsusega kaks kohta pärast koma. 1.10. Taotluse hindamisel võetakse arvesse nii taotluses sisalduv kui ka taotlejalt täiendavalt saadud informatsioon, samuti muud ekspertidele ja hindamiskomisjoni liikmetele teadaolevad hindamist mõjutavad tõendatud asjaolud. 1.11. Rahuldamisele kuuluvad nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused, mis hindamismetoodika punktis 2 toodud hindamiskriteeriumide alusel on saanud koondhindeks vähemalt 2,50 ja mille puhul ükski neljast hindamiskriteeriumist ei ole hinnatud hindega alla 2,00 ning taotletav summa ei ületa määrusega kehtestatud maksimaalset taotletavat summat. 1.12. Juhul, kui positiivselt hinnatud taotluste kogumaht ületab taotlusvooru eelarve, koostatakse taotluste hindamise tulemusena taotluste pingerida ning taotlused kuuluvad rahuldamisele pingerea põhjal kuni taotlusvooru eelarve ammendumiseni. 1.13. Võrdsete hindamistulemuste korral eelistatakse taotlust, millel on esimesena kõrgem hindamiskriteeriumi nr 2 hinne, teisena hindamiskriteeriumi nr 3 hinne, kolmandana hindamiskriteeriumi nr 4 hinne, neljandana hindamiskriteeriumi nr 1 hinne, viiendana hindamiskriteeriumi nr 2 alakriteeriumi 2.2 hinne, kuuendana hindamiskriteeriumi nr 2 alakriteeriumi 2.1 hinne, seitsmendana hindamiskriteeriumi nr 3 alakriteeriumi 3.1 hinne, kaheksandana hindamiskriteeriumi nr 3 alakriteeriumi 3.2 hinne. 1.14. Juhul, kui taotlused on pärast punktis 1.13 hinnatud järjekorda endiselt võrdsed, eelistatakse taotlust, mille esitanud taotleja tegevuskoht on Tallinnast kaugemal (v.a Tartus). Kui võrdsete punktidega taotluste esitajate tegevuskoht on Tallinn või Tartu, eelistatakse taotlejat, kelle taotletav summa on väiksem. 1.15. Taotlus ei kuulu rahuldamisele juhul, kui selle hindamisel antud koondhinne jääb alla 2,50 või kui vähemalt üks hindamismetoodika punktis 2 loetletud neljast hindamiskriteeriumist hinnatakse hindega alla 2,00 või taotlusega taotletav summa ületab taotlusvooru eelarve vaba jäägi ja taotlust ei ole võimalik osaliselt rahuldada ning muudel määruse § 12 lõikes 6 nimetatud juhtudel. 1.16. Hindamiskomisjoni koosoleku tulemused protokollitakse. 2 2. TAOTLUSE HINDAMISKRITEERIUMID JA NENDE OSAKAALUD, ALAKRITEERIUMIDE JA ASPEKTIDE HINNETE KIRJELDUSED NING HINDESKAALAD Hindamiskriteerium 1: Piirangute mõju ulatus kultuurikorraldaja tegevusele – 15% taotluse maksimaalsest koondhindest Hinnatakse, kuivõrd on COVID-19 puhang ja Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020. a korraldus nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ (edaspidi VV korraldus) mõjutanud taotleja tegevust. Piirangute senise mõju ulatuse põhjal võib eeldada, et suure tõenäosusega on ka edaspidi sarnastel piirangutel taotleja tegevusele samalaadne mõju, mistõttu on ümberkorraldused vajalikud. Hindamisel arvestatakse järgmiseid aspekte:  Kuivõrd ulatuslikud on olnud korralduses sätestatud piirangud taotleja tegevuse suhtes. Tugiteenuse pakkujate puhul võetaks arvesse seda, kuivõrd on tema peamiste kultuurikorraldajast klientide tegevus olnud peatunud või piiratud.  Kas taotlejal on olnud alternatiivseid võimalusi oma toote või teenuse pakkumisel, ilma et see tooks kaasa olulisi ümberkorraldusi või muutuks selle toote või teenuse põhiolemus või väheneks kvaliteet. Hinnete taseme kirjeldus: 4 Piirangute mõju on suur. VV korraldusega on taotleja tegevus (tugiteenuse pakkuja puhul taotleja peamiste klientide tegevus) olnud teatud ajavahemikul täielikult peatatud. Taotlejal ei ole olnud alternatiivseid võimalusi, et oma toodet või teenust pakkuda, ilma et see tooks kaasa olulisi ümberkorraldusi või muutuks selle toote või teenuse põhiolemus või väheneks kvaliteet. 2 Piirangute mõju on keskmine. VV korraldusega on taotleja tegevus (tugiteenuse pakkuja puhul taotleja peamiste klientide tegevus) olnud teatud ajavahemikus oluliselt piiratud. Taotlejal on olnud mõningaid alternatiivseid võimalusi, et oma toodet või teenust pakkuda, ilma et see tooks kaasa olulisi ümberkorraldusi või muutuks selle toote või teenuse põhiolemus või väheneks kvaliteet. Hindamiskriteerium 2: Ümberkorralduse läbimõeldus, sealhulgas ajakava realistlikkus, põhjendatus ja mõju kultuurikorraldaja pikaajalisele elujõulisusele – osakaal 40% Hinnatakse, kas taotluses esitatud tegevuste sisu vastab taotlusvooru eesmärgile, kas ajakava ja tulemuste saavutamine on realistlik. Hinnatakse, kuivõrd ulatuslik on ümberkorralduse mõju ning kas toetuse saaja on ümberkorralduse tulemusena võimeline muutuste ja kriisiolukordadega iseseisvalt ja/või paremini toime tulema. Lisaks hinnatakse eesmärgipüstituse põhjendatust – kas ja milline on probleem, kitsaskoht või kasutamata arenguvõimalus. Hindamisel arvestatakse järgmiseid aspekte:  Kas kõik tegevused on seotud pikaajalise elujõulisuse tagamisega ja COVID-19 mõjudega toimetulekuga. 3   Tegevuste omavahelised seosed ja tegevuste elluviimisega seotud riskid.  Ümberkorralduse mõju taotleja sissetulekutele ja püsikuludele ning võimekusele tulevaste kriisiolukordadega toimetulekul. 2.1. Ümberkorralduse läbimõeldus ja realistlikkus Osakaal hindamiskriteeriumi koondhindest 40%. Hinnete taseme kirjeldus: 4 Ümberkorralduse eesmärk on konkreetselt sõnastatud. Eesmärgipüstitus on selgelt põhjendatud – välja on toodud konkreetsed probleemid, kitsaskohad või kasutamata arenguvõimalused, mille lahendamiseks või enda kasuks pööramiseks on seni puudunud erakorraline vajadus. Taotluses esitatud tegevuste sisu vastab taotlusvooru eesmärgile ning tegevused on omavahel loogilises seoses. Tulemuste saavutamine on kavandatud ajakavas realistlik. 2 Ümberkorralduse eesmärk on üldsõnaline või ei ole täies mahus selgelt püstitatud. Taotluses esitatud tegevuste sisu vastab osaliselt taotlusvooru eesmärgile. Taotlusdokumentide põhjal ei saa kindlalt veenduda, et taotleja on arvestanud kõikide asjaoludega. Ümberkorralduse eesmärgi saavutamine ja ajakavast kinnipidamine on siiski suures osas tõenäoline ning selle teostamine kokkuvõttes mõistlik. 0 Ümberkorralduse eesmärgid on ebarealistlikud või ei vasta meetme eesmärkidele. Taotluses ei ole arusaadavalt kirjeldatud probleemi, mida ümberkorraldusega soovitakse lahendada. Taotluses esitatud tegevuste sisu on ebamäärane või küsitav ja/või planeeritud tegevustega ei ole võimalik saavutada kavandatud tulemusi. Ajakava on ebarealistlik. 2.2. Ümberkorralduse mõju taotleja pikaajalisele elujõulisusele Osakaal hindamiskriteeriumi koondhindest 60%. Hinnete taseme kirjeldus: 4 Ümberkorralduse tulemusena on paranenud taotleja üldine organisatsiooniline võimekus, toote või teenuse pakkumine on säästlikum ja tõhusam, tooted või teenused on klientidele paremini ja kiiremini kättesaadavad, toote või teenuse kasutamisel saab klient täiendavaid väärtusi ja kasu või on suurenenud toote või teenuse kasutusmugavus ja/või personaalne sobivus. Tänu muudatusele paraneb taotleja tuntus ja maine. Organisatsiooni finantsvõimekus on piisav, et tagada eesmärkide elluviimine ning jätkusuutlikus. Ümberkorraldus suurendab taotleja tulusid või need jäävad samaks. Ümberkorraldus ei suurenda püsikulusid või suurendab neid määral, mille katmiseks on taotlejal vahendid olemas või on alus arvata, et suurenevad muud toetused taotleja tegevusele. 2 Ümberkorralduse tulemusena on taotleja üldine organisatsiooniline võimekus teatud määral parenenud, taotleja toote või teenuse pakkumine on osaliselt säästlikum ja tõhusam, tooted või teenused on klientidele mõningal määral paremini ja kiiremini kättesaadavad, toote või teenuse kasutamisel saab klient mõningal määral täiendavaid väärtusi ja kasu või osaliselt on suurenenud toote või teenuse kasutusmugavus ja/või personaalne sobivus. Muudatus võib mõjutada positiivselt taotleja tuntust ja mainet. Organisatsiooni finantsvõimekus on keskpärane, et tagada ümberkorralduse eesmärkide elluviimine ning lühiajaline jätkusuutlikus. Ümberkorraldus suurendab taotleja tulusid või need jäävad samaks. Ümberkorraldus ei suurenda püsikulusid või suurendab neid määral, mille katmiseks on taotlejal vahendid olemas või on alus arvata, et suurenevad muud toetused taotleja tegevusele. 4 0 Ümberkorralduse tulemusena ei parane taotleja üldine organisatsiooniline võimekus, taotleja toote või teenuse pakkumine ei ole säästlikum ega tõhusam, tooted või teenused ei ole klientidele paremini ega kiiremini kättesaadavad, toote või teenuse kasutamisel ei saa klient täiendavaid väärtusi ega kasu, toote või teenuse kasutusmugavus ja/või personaalne sobivus ei suurene. Organisatsiooni finantsvõimekus ei ole piisav, et tagada ümberkorralduse eesmärkide elluviimine ning jätkusuutlikus. Ümberkorraldus ei suurenda taotleja tulusid, kuid suurendab püsikulusid, mille katmiseks taotlejal vahendid puuduvad ning puudub alus arvata, et suurenevad muud toetused taotleja tegevusele. Hindamiskriteerium 3: Eelarve realistlikkus, kuluefektiivsus, kuluartiklite põhjendatus – 25% taotluse maksimaalsest koondhindest Hinnatakse, kuivõrd põhjendatud ja optimaalne on ümberkorralduse eelarve kõigi planeeritud tegevuste elluviimiseks ning tulemuste saavutamiseks, st kas kõik planeeritud kulud on asjakohased ja vajalikud. Hindamisel arvestatakse järgmiseid aspekte:  Ümberkorraldusest mõjutatud kasusaajate arv ja selgelt määratletus. Olulised on mõlemad – see tähendab, et ebamääraselt kirjeldatud kasusaajate hulk ei taga kõrgeid punkte.  Kuluefektiivsuse hindamisel võetakse muu hulgas arvesse ümberkorralduse säästlikkust ja keskkonnasõbralikkust, arvestades selle pikemaajalist mõju.  Taotlusest peab selguma, milliste arvutuste ja hinnangute alusel on eelarve koostatud. 3.1 Eelarve realistlikkus ja kuluartiklite põhjendatus Osakaal hindamiskriteeriumi koondhindest 70%. Hinnete taseme kirjeldus: 4 Arvestades ümberkorralduse kogumaksumust, taotletava toetuse suurust ja prognoositavat kasusaajate hulka ja nende mõjukust, on planeeritud eelarve realistlik, planeeritud kulud on asjakohased ja vajalikud, arvutuslikult selgelt välja toodud ja väga hästi põhjendatud. 2 Arvestades ümberkorralduse kogumaksumust, taotletava toetuse suurust ja prognoositavat kasusaajate hulka ja nende mõjukust, on planeeritud eelarve realistlik, kuid planeeritud kulude vajalikkus/arvestus ei ole täies ulatuses selge ning põhjendused ei ole kohati asjakohased. 0 Arvestades ümberkorralduse kogumaksumust, taotletava toetuse suurust ja prognoositavat kasusaajate hulka ja nende mõjukust, ei ole planeeritud eelarve realistlik, kulude vajalikkus/arvestus ei ole selge ning piisavalt asjakohaselt ja veenvalt põhjendatud. 3.2 Kuluefektiivsus Osakaal hindamiskriteeriumi koondhindest 30%. Hinnete taseme kirjeldus: 4 Eelarve on tegevuste elluviimiseks optimaalne ning piisavalt kuluefektiivne planeeritud tulemuste saavutamiseks. 2 Eelarve on tegevuste elluviimiseks optimaalne, kuid planeeritud tulemusi arvestades mitte piisavalt kuluefektiivne 5 0 Eelarve ei ole tegevuste elluviimiseks ja planeeritud tulemuste saavutamiseks optimaalne ega kuluefektiivne. Hindamiskriteerium 4: Kultuurikorraldaja senine kogemus ja haldusvõimekus ning suutlikkus tegevusi ellu viia – 20% taotluse maksimaalsest koondhindest Hinnatakse, milline on taotleja organisatoorne võimekus ning senise tegevuse tulemuslikkus. Kuivõrd on ümberkorralduse juhtimine organisatsiooniliselt kindlustatud, kas ümberkorralduse eestvedaja ja meeskonnaliikmed omavad vajalikku oskusteavet ja kogemusi ümberkorralduse edukaks elluviimiseks või kas on kaasatud vajalikud eksperdid või oskusteave muul moel. Kui ümberkorraldus eeldab partnerite kaasamist, siis kas vajalikud partnerid on kaasatud ning kuidas on kindlustatud partnerite koostöö. Hindamisel arvestatakse järgmiseid aspekte:  Senise kogemuse hindamisel võetakse arvesse taotleja põhitegevuse edukust ja nähtavust.  Taotlusest peab selguma ümberkorraldusega seotud töötajate ja/või kaasatud ekspertide roll ja panus. Hinnete taseme kirjeldus: 4 Taotlejal on asjakohane ja kõrgel tasemel ekspertiis ümberkorralduse tegemiseks, meeskonnaliikmete rollid ja panus on taotluses selgelt määratletud ja ammendavalt lahti kirjutatud, vajaduse korral on plaanis kaasata asjakohast personali või teenusepakkujaid väljastpoolt, kelle rollid ja panus on selgelt määratletud. Taotlejal on edukas kogemus oma tegevuse korraldamisel. 2 Taotlejal on osaliselt asjakohane ja vajaliku kogemusega ekspertiis ümberkorralduse tegemiseks, meeskonnaliikmete või kaasatud ekspertide rollid ja panus ei ole taotluses selgelt määratletud. Taotleja senine kogemus on piisav ümberkorralduse elluviimiseks. 0 Taotlejal puuduvad ümberkorralduse elluviimiseks sobivad ressursid (inimesed, eelnev kogemus), vajalikku asjatundlikkust ei ole plaanis teenusena sisse osta ka väljastpoolt või see plaan ei ole realistlik ega ümberkorralduse elluviimiseks piisav. 6  MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 18.05.2021 nr 82 Taotlusvooru „COVID-19 puhangust tingitud erakorraline abi kultuurikorraldaja teenuse, toote, äriprotsessi või ärimudeli ümberkorraldamiseks“ hindamiskomisjoni moodustamine ja hindamismetoodika kinnitamine Vabariigi Valitsuse 12.11.1996 määrusega nr 284 kinnitatud „Kultuuriministeeriumi põhimääruse“ punkti 9 alapunkti 21 ja kultuuriministri 11.05.2021 määruse nr 17 „COVID-19 puhangust tingitud erakorraline abi kultuurikorraldaja teenuse, toote, äriprotsessi või ärimudeli ümberkorraldamiseks“ § 11 lõike 1 ja lõike 4 alusel: 1. Moodustan hindamiskomisjoni Kultuuriministeeriumi 2021. aasta eelarves taotlusvoorule „COVID-19 puhangust tingitud erakorraline abi kultuurikorraldaja teenuse, toote, äriprotsessi või ärimudeli ümberkorraldamiseks“ (edaspidi taotlusvoor) ette nähtud vahenditest toetuse jaotamise ettepanekute tegemiseks kultuuriministrile järgmises koosseisus: 1.1. Kultuuriministeeriumi finantsosakonna eelarvejuht; 1.2. Kultuuriministeeriumi finantsosakonna juhataja; 1.3. Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonna muuseuminõunik; 1.4. Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonna raamatukogunõunik; 1.5. Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonna rahvakultuurinõunik; 1.6. Kultuuriministeeriumi kunstide osakonna arhitektuuri- ja disaininõunik; 1.7. Kultuuriministeeriumi kunstide osakonna audiovisuaalnõunik; 1.8. Kultuuriministeeriumi kunstide osakonna kirjandusnõunik; 1.9. Kultuuriministeeriumi kunstide osakonna kunstinõunik; 1.10. Kultuuriministeeriumi kunstide osakonna muusikanõunik; 1.11. Kultuuriministeeriumi kunstide osakonna osakonnajuhataja asetäitja; 1.12. Kultuuriministeeriumi siseauditi osakonna siseaudiitor; 1.13. Kultuuriministeeriumi strateegia- ja innovatsiooniosakonna IKT valdkonna juht; 1.14. Kultuuriministeeriumi strateegia- ja innovatsiooniosakonna loomemajandusnõunik; 1.15. Kultuuriministeeriumi õigus- ja varahaldusosakonna varahaldusnõunikud. 2. Hindamiskomisjoni tööd korraldab Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonna muuseuminõunik. 3. Kinnitan taotlusvooru esitatud ja nõuetele vastavaks tunnistatud taotluste hindamismetoodika käskkirja lisa 1 järgi. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Ott