Kiri

Andres Sõnajalg Teie 06.04.2021 Eleon AS Meie 18.05.2021 nr 15-1/2697-3 [email protected] Vastuskiri Eesti mereala planeeringu põhilahendusele esitatud ettepanekutele Austatud härra Sõnajalg Täname Teid Eesti mereala planeeringu eelnõule (põhilahendusele) esitatud ettepaneku eest. Rahandusministeerium tegi seisukoha andmiseks koostööd asjaomaste ministeeriumite ja asutustega ning kaalus põhjalikult Teie poolt esitatud ettepanekut. Ettepaneku sisust anti teada ka 22.04.2021 toimunud Vabariigi Valitsuse kabinetinõupidamisel ja 10.05.2021 toimunud ministeeriumite ja ametite esindajatest koosneval planeeringu juhtrühma koosolekul. Tegite ettepaneku lisada planeeringusse joonobjektina väikesemahuline tuuleenergeetika innovatsiooniala Soome lahte Loksa lähistele, pindala ca 3 km2. Asukohta soovite ujuvvundamentidel põhineval tehnoloogial testtuulikute katsetamiseks, mille kõrgus on vähemalt 440 m. Lisasite omalt poolt Kaitseministeeriumi eelhinnangu taotluse asukoha osas. Rõhutame, et Kaitseministeeriumi eelhinnang käsitleb kitsalt riigikaitselise ehitise küsimusi. Antud eelhinnang ei anna seisukohta taotlusele ühestki muust riigi vaates olulisest aspektist. Näiteks mereseiresüsteem ei ole ainult riigikaitselise funktsiooniga vaid on olemas „riiklik mereseiresüsteem, mis panustab ka riigikaitsesse“ ja mida haldab Siseministeeriumi valitsemisala. Riikliku mereseiresüsteemi eesmärk on suurendada teadlikkust merel toimuvast tegevusest, hoida valve all Eesti sise- ja territoriaalmerd, kontrollida tegevust majandusvööndis, tagada meresõidu ohutus ja päästetööde koordineerimine ning õiguskord merealal. Joonobjekti sisu ja tähenduse kohta selgitame, et täna kehtivates seadustes joonobjekti mõistet kasutusel ei ole ehk joonobjekti mõiste on seadustes defineerimata. Joonobjekti mõiste on defineeritud vaid majandus- ja taristuministri määruse „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusjoonisele esitatavad nõuded“ § 2 lg 2 p-s 10, mis näeb ette, et joonobjekt on maa-ala plaanil mõõtkavatu laiusega kujutatav objekt, mida kujutatakse tema asukohta tähistavate joontega. Kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseadus (PlanS) kasutas küll mõistet „joonehtis“ (PlanS v.r. § 291 lg 1) kuid sellisteks ehitisteks olid vaid riigimaantee, raudtee, torujuhe ja kõrgepingeliin. Tegemist oli konkreetselt määratud rajatistega, mis läbisid mitut kohalikku omavalitsust ja mille asukohta kavandati seetõttu maakonnaplaneeringu alusel. Seega ruumilises planeerimises ei ole ega olnud ka varasemalt, tuuleparkidele määratav ala käsitletav joonobjektina. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Märgime, et Teie ettepaneku alusel on planeeringu põhilahenduses selliste innovaatiliste lahenduste katsetamiseks määratud eraldi tuuleenergeetika innovatsiooniala Saaremaast läänes, mis arvestab planeeringu metoodilise poolega, sh teiste merekasutuste, tehnoloogiliste eripärade ja looduslike oludega ning on teadlikult planeeritud rannikust veelgi kaugemale, et vähendada sotsiaalseid häiringuid. Peame taastuvenergeetika arendamist Eesti merealal kliimaeesmärkide täitmiseks väga oluliseks, sestap olemegi kavandanud võimaluse ka innovatiivseid lahendusi katsetada selleks sobivas asukohas. Küll aga ei ole Teie poolt pakutud asukoht täiendavale innovatsioonialale Rahandusministeeriumi ja asjaomaste ministeeriumite seisukohal realiseeritav alljärgnevatel põhjustel. 1. Tekib vastuolu planeeringus määratud meretranspordi ruumilise arengu põhimõtetega. Ettepanek ei arvesta Eesti mereala planeeringus välja toodud veeliiklusaladega ning tuuleenergeetika arendamiseks määratud suunisega, mille kohaselt on tuuleenergeetika arendamisel soovitav eelistada veeliiklusaladest väljaspool olevaid alasid. Pakutud lisa innovatsiooniala paiknemise suund ei arvesta väljakujunenud laevaliikluse sõiduradadega ega vajalike ohutuse tagamise vahemaadega. Innovatsiooniala on üsna risti kõikide läheduses olevate sõiduradadega ning põhimõtteliselt sulgeb laevaliiklusele Soome lahe rahvusvahelise laevatee ja Pärispea poolsaare vahelise mereala. Soome lahe keskel on rahvusvaheline laevaliiklus korraldatud liikluseraldusskeemidega (LES), kus ala lõunapoolses osas toimub liiklus läänest itta ja ala põhjapoolsemas osas idast läände. Väga paljud Kunda ja Sillamäe sadamat külastavad laevad kasutavad aga liiklemiseks LES-i ja Pärispea poolsaare vahelist ala. Tuleb ka märkida, et Pärispea poolsaar jätkub veealuste madalikega (Soolamadal ja Pärispea madal) ca 8 km kaugusele. Transpordiameti laevateede osakonna hinnangul halvendab esitatud ettepanek oluliselt meresõiduohutust, sest rannikulähedaseks liiklumiseks kasutatav ala pannakse lisanduva innovatsioonialaga kinni ning praegu seda mereala kasutavad laevad suunatakse, kas innovatsiooniala ja nimetatud madalike vahele või rahvusvahelisele laevateele, kus niigi on juba tihe kaubalaevade ja tankerite liiklus. Laevaliikluse koondumine kitsale alale ning suunamine risti üle rahvusvahelise laevatee suurendab ohtlike olukordade esinemist, mis ei ole planeeringu eesmärgiga ega meresõiduohutuse seadusega (MSOS)1 kooskõlas. 2. Tuuleenergeetika arendamiseks sobivate alade leidmisel mereala planeeringus lähtuti mh jää- ja tuuleoludest. Planeeringu meeskonna tuuleenergeetika eksperdi A. Kulli (Tartu Ülikooli loodusgeograafia vanemteadur) hinnangul on tegemist jääolude osas keerulise alaga. Soome lahe lääne- ja keskosas on küll jää periood lühem – keskmiselt 30% ja karmidel talvedel 60% ajast. Kuid Soome lahe lääne- ja keskosa puhul on oluliseks merelisi tegevusi takistavaks teguriks jäätriiv, sh selle tekitatud potentsiaalsed kahjud avamere ja rannikurajatistele. Antud piirkonnas on ka tuuleolud pigem keskpärased, arvestades Eesti merealal modelleeritud tuule kiirust. Planeeringu eesmärk tuuleenergeetika teemas on leida erinevatest kriteeriumitest lähtuvalt sobivaimad alad arendamiseks, antud ala ei ole planeeringus sobivaks peetud. 1 Vastavalt MSOS § 45 on oluline järgida rahvusvahelise laevakokkupõrgete vältimise eeskirja konventsiooni nõudeid (COLREG). COLREGi reeglis 10 on väljatoodud tingimused millal ja kuidas laeva liikluseraldusskeemi kasutama peaks. Nt punktis c on öeldud, et võimaluse korral peab laev hoiduma liikluseraldusskeemi sõiduradade ületamisest. 2  3. Looduslikud olud ja mõjud linnustikule. Toote välja, et innovatsiooniala ettepanek jääb väljapoole linnustiku sensitiivseid alasid ja maismaalindude rändekoridori tuginedes planeeringulahenduse skeemile lk 43. Juhime tähelepanu, et mereala planeeringu koostamisel ja mõjude hindamisel tugineti kahele alusanalüüsile: a. Eesti merealal paiknevate lindude rändekoridoride olemasolevate andmete koondamine ja kaardikihtide koostamine ning analüüsi koostamine tuuleparkide mõjust lindude toitumisaladele (Eesti Ornitoloogiaühing 2016); b. lindude peatumisalade analüüs (Eesti Ornitoloogiaühing 2019). Lähtudes nii avamere olulisusest lindude peatumiseks kui ka lindude rändest mere kohal, on Eesti Ornitoloogiaühing (edaspidi EOÜ) oma 2019 lindude peatumisalade analüüsis toonud välja ka tuulenergeetika tootmiseks kõige sobivamad alad. Soome lahte sobivaid alasid ette ei nähtud. Teie poolt väljapakutud ala jääb veelindude olulisele kevad- ja sügisrände suunale ja jääb lindude sensitiivse ala vahetusse lähedusse. Sensitiivsel alal peatub rände ajal tuhandeid merelinde. Planeeringu lahenduse senises versioonis välja toodud skeemkaartidel ei tule rände info piisava selgusega välja, sellele juhiti huvigruppide poolt tähelepanu ka 2020 augustis toimunud avalikustamise tulemusel. Seega põhilahenduse täiendamisel täpsustasime planeeringu ja mõjude hindamise materjale, lisades merelindude rändekoridoride info skeemkaartidele nooltena. Lisaks on antud ala puhul eeldatavalt tegemist maismaalindude jaoks ühe tähtsama mereäärse rändekoridoriga Eestis. Tuulikud avaldaksid suure tõenäosusega negatiivset mõju ka Lahemaa linnualale, mis kuulub HELCOMi alade koosseisu. 4. Lahemaa rahvuspark Väljapakutud innovatsiooniala asub Lahemaa rahvuspargi vastas, mis on oluline väärtus mh nii kultuuripärandi, maastike kui ka rahvuskultuuri säilitamiseks. Tegemist on hästi säilinud pärandmaastikuga, milles ajaloolis-kultuurilise väärtusega elemente on alates esiajast tänapäevani. Lahemaa rahvuspargi kultuuripärandi kaitse kontekstis on tähtis piirkonnaga seotud unikaalse vaimse pärandi ja rahvakultuuri säilimine. Kõrgete tuulikute kavandamine rahvuspargi vastas mõjutab eeldatavalt oluliselt tüüpilisi merevaateid ja tekitaks olulise muutuse väärtustatud kohtades. 5. Juminda merelahingu asukoht Soovitav ala jääb Juminda miiniväljale Soome lahes. 1941. aasta augustis leidis Soome lahel aset maailma üks ohvrite rikkamaid meretragöödiaid – Juminda miinilahing ehk Nõukogude vägede evakueerimine Tallinnast, mille käigus hukkus ligikaudu 11 000 – 15 000 inimest, sh ka eestlasi. Kokku veesati Juminda piirkonda 1612 miini ja 657 miinide traalimist takistavat lõhkepoid. Lisaks miinitõketele ründasid Balti laevastikku Saksa lennukid, Saksa ja Soome sõjalaevad ning Soome ja Saksa rannakaitsesuurtükid. Hinnanguliselt osales põgenemisel 224-232 alust, neist ligikaudu 65 hukkus teekonnal. Enamus hukkunud laevadest asuvad Eesti vetes, kümmekond Soome ja Venemaa vetes. Esmane dokumentatsioon on koostatud ja identifitseeritud on ligikaudu 15 vrakki. Lisaks 1941. aasta augustile on ka hilisemal ajal palju laevu sel alal miinidele sõitnud. 3 Eelnevat arvestades ei ole soovitatav planeerida tuulikuid Juminda miiniväljale Soome lahes – nii lõhkekehi, uppunud laevade arvukust kui ka hauarahu tagamist silmas pidades. Kokkuvõttes on esitatud ettepanek planeeringulahenduse eelpool toodud põhimõtetega vastuolus ja antud piirkonnas ei ole kõiki erinevaid asjaolusid arvestades võimalik sobivat ala leida. Planeeringu põhilahendus on kooskõlastamise etapis ning lahenduse peamised põhimõtted on tänaseks välja töötatud ning mh eelpool toodud põhjustel pole neid võimalik muuta. Planeerimisprotsessi uuesti alustamine ei ole kooskõlas ka Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis toodud eesmärgiga planeeringulahendus kehtestada hiljemalt jaanuar 2022 ega vastava EL direktiivi tähtajaga. Teete ettepaneku parandada planeeringu menetlemise raames ekslikult kantud Hiiumaa planeeringu ala PT7 joonobjektina, lk 43. Kehtestatud Hiiumaa planeeringus ei ole tegemist joonobjektiga, vaid alaga, mille osas on Roheline Elekter AS esitanud hoonestusloa taotluse. Juhime tähelepanu, et viidatud joonisel on kujutatud hoonestusloa taotlusi, mitte Hiiu mereala planeeringu lahendust. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on Rahandusministeeriumile edastanud hoonestusloa taotluste koordinaadid, mille põhjal on joonisel infot kujutatud. Tuuleenergeetika tootmise alad on Hiiu mereala planeeringus Riigikohtu otsusega2 tühistatud ja planeeringusse vastavad muudatused sisse viidud. Seega saame lähtuda taotluse koordinaatidest, mitte Hiiu mereala planeeringu lahendusest. Kontrollime joonisel esitatud info üle. Ühtlasi teavitame, et paralleelselt kooskõlastamise ja arvamuse andmise etapiga korraldame ka mereala planeeringu põhilahenduse täiendava avalikustamise, et anda huvigruppidele võimalus täiendatud materjalidega tutvuda ja vajadusel oma põhjendatud ettepanekuid sellele esitada. Avalikustamise periood on vahemikus 18.05.2021-18.06.2021. Planeeringu materjalid, sh planeeringu seletuskiri, mõjude hindamise aruanne ja kaardirakendus, arvestades nende mahukust ja paremat kasutatavust on kättesaadavad mereala portaalist aadressil http://mereala.hendrikson.ee/lahendus-avalikustamisel.html. 2 Riigikohtu otsus nr 3-16-1472 4 Mereala planeeringu menetlust puudutav informatsioon on lisaks mereala portaalile kättesaadav ka rahandusministeeriumi kodulehelt aadressil https://www.rahandusministeerium.ee/et/planeeringud. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Triin Lepland 4520521 [email protected] Teadmiseks: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Keskkonnaministeerium Siseministeerium Kaitseministeerium Kultuuriministeerium Transpordiamet 5