Kiri

Ministeeriumid Meie 17.05.2021 nr 15-1/3856-1 Eesti mereala planeeringu esitamine kooskõlastamiseks Rahandusministeerium esitab Teile Eesti mereala planeeringu eelnõu (põhilahenduse) ja mõjude hindamise aruande eelnõu kooskõlastamiseks vastavalt planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 22. Vabariigi Valitsus algatas 25.05.2017 korraldusega nr 157 üleriigilise planeeringu teemaplaneeringu Eesti mereala ja sellega piirneva rannikuala, samuti majandusvööndi (edaspidi mereala planeering) planeerimiseks ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi mõjude hindamine) koostamiseks. Vastavalt PlanS § 15 lg 1 koostatakse üleriigiline planeering (sh üleriigilise planeeringu teemaplaneering merealadele) koostöös ministeeriumitega. Mereala planeeringu koostamist korraldab rahandusministeeriumi planeeringute osakond. Mereala planeerimisel tuleb arvestada Pärnu ja Hiiu maakonnaga piirneva mereala kehtestatud maakonnaplaneeringuid1. Planeeringu kooskõlastamise periood on 30 päeva, vahemikus 18.05.2021-18.06.2021. Juhime tähelepanu, et vastavalt PlanS § 22 lg 2 loetakse planeering vaikimisi kooskõlastatuks, kui kooskõlastaja ei ole 30 päeva jooksul üleriigilise planeeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist. Vastavalt PlanS § 22 lg 3 loetakse üleriigiline planeering kooskõlastatuks, kui kooskõlastamisel ei viidata vastuolule õigusaktiga. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande (käesoleval juhul on see integreeritud mõjude hindamise aruande koosseisu) eelnõu kooskõlastamisel hinnatakse aruande eelnõu õigusaktidele vastavust ning selles toodud hinnangute piisavust ja objektiivsust. Kooskõlastamise käigus palume oma asutuse siseselt teha erinevate osapooltega koostööd ja esitada asutuse lõikes üks kooskõlastuskiri, sh kontrollida valdkondlike õigusaktidega vastavust ning erinevate teemade omavahelist sidusust. Mereala planeerimise eesmärgiks on leppida kokku Eesti mereala kasutuse põhimõtetes pikas perspektiivis, et panustada merekeskkonna hea seisundi saavutamisse ja säilitamisse ning edendada meremajandust. Planeeringuga määratakse kindlaks, millistes piirkondades ja 1 Hiiu mereala planeering kehtestati juunis 2016 ja Pärnu mereala planeering aprillis 2017. Hiiu ja Pärnu mereala planeeringud jäävad kehtima ka üleriigilise mereala planeeringu kehtestamisel, mis tähendab, et nende planeeringute lahendused jäävad vastavas piirkonnas ka tulevikus mereala kasutust suunavate otsuste aluseks. Riigikohtu 8.augusti 2018 otsusega on tühistatud Hiiu mereala planeering tuuleenergia tootmise alade osas (kohtuasi 3-16-1472). Muude käsitletud teemade osas on Hiiu mereala planeering kehtiv. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 millistel tingimustel saab tegevusi ellu viia. Põhilahendus kajastab Eesti merealal erinevaid kasutusi koos, tuues ära mereala kasutuse tulevikusuundmused, visiooni ja ruumilise arengu põhimõtted (ptk 3). Planeeringulahendusena (ptk 5) tuuakse välja kooskasutuse põhimõtted ja antakse valdkonniti suuniseid ning seatakse tingimusi. Mereala planeeringu fookuses on muuhulgas olulisena uued merekasutuse viisid, kus arendushuvid on juba olemas või heade eelduste tõttu prognoositavad. Uued kasutusvaldkonnad on vesiviljelus ja energiatootmine, nende osas seab planeering kasutustingimused ning määratleb tuuleenergeetika jaoks ka ruumiliselt võimalikud arendusalad. Mõjude hindamise aruanne, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne, on koostatud eraldiseisva dokumendina. Mereala planeeringu koostamise käigus on hinnatud kõikide merealal juba toimuvate ja alles kavandatavate tegevuste strateegilist koosmõju ning hinnatakse nende tegevustega kaasnevat mõju merekeskkonnale ja majandusele, samuti tegevuste sotsiaalseid ja kultuurilisi mõjusid. Aruandes on mõjutatava keskkonna kirjeldus ja planeeringu elluviimisega kaasnevad mõjud jagatud valdkonnapõhiselt eraldi alampeatükkidesse. Selliselt on võimalik eraldi tutvuda looduskeskkonna, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna, majanduskeskkonna ja tervisemõjudega. Välja on toodud ka kumulatiivsed mõjud ja piiriülesed mõjud. Planeeringu koostamisel ja mõjude hindamisel viidi läbi ka piiriülene keskkonnamõjude strateegiline hindamine kooskõlas ka Läänemereregiooni soovitustega2. Planeeringule on juurde koostatud ka planeeringu elluviimise tegevuskava. Tegevuskava on koostatud PlanS §3 lg 4 alusel, mille kohaselt kuuluvad planeeringu juurde lisad, mis mh sisaldavad teavet planeeringu elluviimiseks vajalike tegevuste ja vajaduse korral nende järjekorra kohta. Sarnane erinevate vastutajate üleselt kokku pandud ja kokkulepitud tegevuskava on koostatud üleriigilisele planeeringule „Eesti 2030+“, kättesaadav siit. Meil on olnud positiivsed kogemused selle tegevuskava põhjal planeeringu eesmärkide saavutamise suunas liikumisel, sh aitab see hoida vastutajatel teatud tegevusi fookuses, leida nende teostamiseks ressursse jmt. Ilma selge horisontaalse tegevus -ja ajakavata on praktiliselt võimatu jälgida planeeringu elluviimist ja täita sisukalt PlanS § 25 kohast planeeringu ülevaatamise kohustust. Sarnaseid elluviimise tegevuskavasid on ka teised Läänemere riigid oma mereala planeeringute juurde koostanud. Tegevuskava tööversiooni osas on samuti toimunud ministeeriumite ja ametite lõikes töökoosolekuid. Palume planeeringu elluviimise tegevuskava samuti läbi vaadata ja soovi korral sellele arvamusi esitada. Mereala planeering koostatakse koos konsultandimeeskonnaga Hendrikson&Ko-st ja kaasatud ekspertidega. Planeeringu koostamisel on valdkondlike ministeeriumite ja ametite esindajatest moodustatud juhtrühm, mille kohtumistel on antud planeeringu valmimisse oluline sisend. Juhtrühma on olnud kaasatud ka Eesti Linnade ja Valdade liidu esindaja. Samuti on koostamise protsessis kaasa töötanud mitmed teadusasutused. Kehtestatud mereala planeering on tulevikus aluseks erinevate mereala kasutamist lubavate otsuste langetamisel nii ministeeriumidele kui ametitele ning on ka ettevõtjate, investorite, kohalike omavalitsuste ning rannikukogukondade tegevuse suunajaks. Mereala planeeringuga 2 Helcom-VASAB MSP töögrupi poolt välja töötatud soovitused piiriülese protsessi läbiviimiseks: https://vasab.org/wp- content/uploads/2018/06/Guidelines_transboundary_consulations_public_participation_24-25Feb2016-1.pdf 2 tuleb arvestada järgnevate planeeringute, mereala kasutust mõjutavate otsuste, merekasutuseks väljastatavate lubade ning riigi ja kohaliku omavalitsuse (eelkõige meri- maismaa seoste kontekstis) strateegiliste arengudokumentide koostamisel. Teadmiseks, et paralleelselt kooskõlastamisega korraldame ka planeeringu põhilahenduse avalikustamise, et anda huvigruppidele võimalus täiendatud materjalidega tutvuda ja vajadusel oma põhjendatud ettepanekuid sellele esitada. Avalikustamise periood kattub kooskõlastamise perioodiga, vahemikus 18.05.2021-18.06.2021. Planeeringu materjalid, sh planeeringu seletuskiri, mõjude hindamise aruanne, elluviimise tegevuskava ja kaardirakendus, arvestades nende mahukust ja paremat kasutatavust on kättesaadavad mereala portaalist aadressil http://mereala.hendrikson.ee/lahendus- avalikustamisel.html. Kaardirakendusest kaardikihte alla laadida ei ole võimalik. Juhul, kui soovite kaardikihte täpsemalt analüüsida, siis palun pöörduge abi saamiseks Triin Lepland’i poole ([email protected]). Mereala planeeringu menetlust puudutav informatsioon on lisaks mereala portaalile kättesaadav ka rahandusministeeriumi kodulehelt aadressil https://www.rahandusministeerium.ee/et/planeeringud. Mereala portaalis on võimalik vaadata ka videot, mis selgitab, millised on olnud planeeringus ja mõjude hindamises pärast augustis 2020.a toimunud avalikustamist olulisemad täpsustused. Juhul, kui Teil on küsimusi, siis palun pöörduda perioodil 18.05-25.05.2021 rahandusministeeriumi nõunik Triin Lepland’i poole ([email protected]) ja alates 26.05.2021 nõunik Eleri Kautlenbach’i poole ([email protected]). Vabariigi Valitsus on oma tegevusprogrammis seadnud eesmärgiks planeering kehtestada hiljemalt jaanuar 2022, menetluse ajakava on suhteliselt pingeline. Palume kooskõlastamisel teha operatiivset koostööd, et protsess sujuks ja planeering jõuaks eesmärgipäraselt kehtestamiseni. Märgime, et lisaks planeeringu kooskõlastamisele, kus on oluline tugineda õigusaktide raamistikule, on Teil võimalik esitada planeeringu kohta ka arvamusi. Juhul, kui soovite planeeringu kohta arvamust esitada, palume menetluse selguse huvides oma kirjas kooskõlastamist ja arvamuse esitamist puudutav osa (sh tegevuskavale esitatud arvamuste osa) omavahel eristada. Lugupidamisega ja heale koostööle lootma jäädes (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Triin Lepland 4520521 [email protected] Lisaadressaadid: Välisministeerium Sotsiaalministeerium 3 Siseministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Maaeluministeerium Kultuuriministeerium Keskkonnaministeerium Kaitseministeerium Justiitsministeerium Haridus- ja Teadusministeerium 4