Kiri

EELNÕU 06.05.2021 MÄÄRUS Kuupäev digiallkirjas nr Tallinn [Registreerimisnumber] Keskkonnaministri 22.02.2018 määruse nr 8 „Toetuse andmise tingimused meetme „Ettevõtete ressursitõhusus“ tegevuse „Jäätmete ringlussevõtu toetamine“ jaoks avatud taotlemise korral“ muutmine Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel. Keskkonnaministri 22.02.2018 määruses nr 8 „Toetuse andmise tingimused meetme „Ettevõtete ressursitõhusus“ tegevuse „Jäätmete ringlussevõtu toetamine“ jaoks avatud taotlemise korral“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 5 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 5 lõige 8 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 9 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Toetuse minimaalne suurus on 100 000 eurot ja maksimaalne suurus on 2 miljonit eurot taotleja kohta.“; 4) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: „(7) Kui projekti raames taotletakse nii vähese tähtsusega abi kui ka riigiabi, siis vastab toetuse maksimaalne osakaal projekti abikõlblikest kuludest riigiabi maksimaalsele määrale.“; 5) paragrahvi 10 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Käesoleva määruse alusel toimub toetuse taotlemine avatud taotlemisena. Taotluste vastuvõtmise alustamisest, peatamisest ja lõpetamisest annab rakendusüksus teada ühes üleriigilise levikuga ajalehes ja oma veebilehel.“; 6) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Taotlusi menetletakse nende laekumise järjekorras taotlusvooru eelarve mahu ulatuses.“; 7) paragrahvi 12 lõike 2 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: „1) dokumendid, mis tõendavad projekti tegevusega seotud kinnisasja, maatüki või ehitise või nende osa omandit või eelnimetatute kasutusõigust projekti abikõlblikkuse perioodil ja sellele järgneva viie aasta jooksul;“ 8) paragrahvis 15 asendatakse lauseosa „30 kalendripäeva“ lauseosaga „10 kalendripäeva“; 9) paragrahv 17 sõnastatakse järgmiselt: „§ 17.Taotluse hindamine (1) Taotlusi hindab rakendusüksus. Hinnatakse § 12 lõike 1 punktis 10 ning § 12 lõike 2 punktides 5, 7 ja 9 nimetatud dokumentides kirjeldatud tegevuste sisulist vastavust nõuetele. (2) Rakendusüksusel on õigus kaasata taotluse hindamiseks eksperte. (3) Rakendusüksus moodustab taotluse hindamiseks hindamiskomisjoni.“; 10) paragrahv 18 tunnistatakse kehtetuks; 11) paragrahv 19 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kui taotleja ja taotlus vastab nõuetele, § 17 kohaselt on tehtud hindamine ning taotlusvooru rahalised vahendid seda võimaldavad, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamise otsuse.“; 12) paragrahvi 19 lõike 6 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks; 13) paragrahvi 19 lõiget 6 täiendatakse punktidega 4 ja 5 järgmises sõnastuses: „4) taotlus jääb väljapoole taotlusvooru eelarvet; 5) taotleja või taotlus ei vasta nõuetele või §-s 17 sätestatud hindamisele.“; 14) Lisa 2. Äriplaani ja finantsanalüüsi koostamise juhend meetme „Ettevõtete energia- ja ressursitõhusus“ tegevuste „Jäätmete ringlussevõtu toetamine“ ning „Jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamise toetamine“ asendatakse käesoleva määruse lisaga. (lisa) (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Mölder (allkirjastatud digitaalselt) Minister Meelis Münt Kantsler  Rahandusministeerium Riigi Tugiteenuste Keskus 17.05.2021 nr 1-4/21/2458 Keskkonnaministri 22.02.2018. a määruse nr 8 muutmise eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Esitame kooskõlastamiseks keskkonnaministri määruse „Keskkonnaministri 22.02.2018 määruse nr 8 „Toetuse andmise tingimused meetme „Ettevõtete ressursitõhusus“ tegevuse „Jäätmete ringlussevõtu toetamine“ jaoks avatud taotlemise korral“ muutmine“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Mölder Minister Lisad: 1. Määruse eelnõu 2. Määruse seletuskiri 3. Määruse lisa 2 „Äriplaani ja finantsanalüüsi koostamise juhend“ Sama: Siseministeerium, Maaeluministeerium, Sotsiaalministeerium, Kultuuriministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Arvamuse avaldamiseks: Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 valdkondlike komisjonide liikmed Eerika Purgel, 626 0709 [email protected] Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231  Lisa Keskkonnaministri dd.mm.yyyy Määrusele nr _________ „Keskkonnaministri 22.02.2018. a määruse nr 8 „Toetuse andmise tingimused meetme „Ettevõtete ressursitõhusus“ tegevuse „Jäätmete ringlussevõtu toetamine“ jaoks avatud taotlemise korral“ muutmine“ Lisa 2 Keskkonnaministri 22.02.2018 määrus nr 8 „Toetuse andmise tingimused meetme „Ettevõtete ressursitõhusus“ tegevuste „Jäätmete ringlussevõtu toetamine“ jaoks avatud taotlemise korral“ Äriplaani ja finantsanalüüsi koostamise juhend Sissejuhatus juhendi kasutajale Äriplaan ja finantsanalüüs peavad sisaldama kõikide taotluses kavandatud tegevustega seonduvaid selle juhendi peatükke ja alapeatükke ning kirjeldama tegevusi vähemalt juhendis nõutud mahus. Juhendi järgimine on taotlejatele kohustuslik. Juhendis küsitud teabe esitamise korral loetakse esitatuks määruse „Toetuse andmise tingimused meetme „Ettevõtete ressursitõhusus“ tegevuste „Jäätmete ringlussevõtu toetamine“ jaoks avatud taotlemise korral“ (edaspidi TAT) § 12 lõike 2 punktis 5 nimetatud dokumendid. Nimetatud dokumendid peavad tõendama, et taotluses kirjeldatud projekt on taotluses märgitud tingimustel elluviidav (taotlus vastab TAT-i § 12 lõike 1 punkti 9 nõudele). 1. Äriplaan Projekti täpne nimetus ja ettevalmistuse seis. Esitada projekti üldine kirjeldus, sh selle jäätmeliigi olukord jäätmeturul ja kavandatav lahendus ning märkida kavandatava projekti asukoht. Kirjeldada, kuidas projekt panustab TAT-i eesmärgi ja riigi jäätmekava 2014–2020 strateegilise eesmärgi II tulemusnäitajate saavutamisse. Projekti eesmärgid peavad olema kooskõlas TAT-i §-s 3 sätestatud eesmärkidega ja esitatud äriplaani koosseisus. Projekti kirjelduses tuleb esitada projekti elluviimiseks vajalikud eeltingimused, samuti olemasolevad riskid ja hinnangud nende mõju kohta. 1.1. Jäätmemajanduse olukord ja nõudlusanalüüs projektiga seotud jäätmeliikide kohta Põhjendada projekti vajalikkust. Esitada jäätmemajanduse olukorra analüüs projektiga seotud jäätmeliikide kohta, sh:  kuidas aitab projekt olemasolevat jäätmekäitluse olukorda parandada;  kuidas on sisendjäätmevood tagatud;  kas nõudlus projekti väljundi järele on olemas või kuidas on kavas seda tekitada. 1 Sisendjäätmete kohta esitada:  ülevaade projektis käideldavate jäätmete tekkest Eestis jäätmeliikide lõikes ja selle dünaamika viis aastat enne taotluse esitamist ja prognoos viie aasta kohta pärast projekti lõppu;  ülevaade projektiga seotud jäätmete ringlusse võtmise olukorrast (maht, kvaliteet jms) Eestis projekti eel;  ülevaade, kust saab taotleja projektiga seotud jäätmed, sh lisanduvad jäätmekogused (lisada eelkokkulepped jäätmete üleandjatega, v.a juhul, kui käideldavate jäätmekoguste saamine on tõendatud Keskkonnaameti kinnitatud jäätmearuandega). Projekti väljundi kohta esitada:  ülevaade, mis tõendab/põhjendab nõudlust projektiga seotud jäätmekäitlustulemi ja mahtude järele vähemalt viie aasta jooksul pärast projekti elluviimist;  tõendid (sh eelkokkulepped) nõudluse kohta projekti jäätmekäitlustulemi järgi planeeritud mahus;  ülevaade turukonkurentsist projektiga seotud jäätmekäitlustulemist. Kui turul on sarnase teenuse korral konkurents, siis välja tuua enda konkurentsieelised;  primaarse ja sekundaarse tooraine hinna turuülevaade projektiga seotud jäätmeliikide kohta, st ringlusse võetud toorme saadavus turul ja selle hind ning võrdlus algse toorainega. 1.2. Jäätmekäitlusteenuse pakkuja / toetuse taotleja iseloomustus ja infrastruktuuri kuuluvus Peatükis esitada:  projektiga seotud jäätmekäitlusteenuse osutamise asukoht (piirkond). Esitada taotlusega seotud rajatiste asukoha plaan (nt Maa-ameti kaardi väljavõte). Plaanile tuleb märkida projektiga seotud rajatised;  ülevaade projektiga seotud rajatistest (sh seadmetest), nende omandikuuluvusest ning rajatiste aluse maa omandikuuluvusest;  märkida jäätmekäitluse osutamise õiguslikud alused (rendileping vms);  ülevaade ettevõtte organisatsioonilisest ülesehitusest. 1.3. Planeerimisdokumendid ja õiguslik alus Peatükis anda ülevaade projekti kavandamisel arvesse võetud õigusaktide nõuetest ning projekti seotusest asjakohaste planeerimisdokumentide, arengukavade ja nende juurde kuuluvate finantseerimiskavadega. Sealhulgas tuleb käsitleda projekti seotust olemasolevate planeeringutega (kirjeldada, kas kavandatav tegevus vastab kehtivale detailplaneeringule või tegevuse elluviimiseks võib olla vaja koostada detailplaneering, millised on seosed olemasolevate kõrgemalseisvate planeeringutega ja kas neid on vaja muuta). 1.4. Tehniline lahendus 1.4.1. Tehnilise lahenduse kirjeldus Esitada valitud investeeringu kirjeldus, sh rajatava infrastruktuuri või valitud tehnoloogia iseloomustus ja füüsilised näitajad ning põhjendus valitud tehnilise lahenduse ja käitlusmahtude kohta. Taotlusele tuleb lisada võrreldavad hinnapakkumised, mis selgitavad ja tõendavad projekti eelarve kujunemist. Hinnapakkumised tuleb võtta projektis hangitavale tehnoloogiale (sh infrastruktuurile) ja võrreldavale tehnika hetke taseme tehnoloogiale uuena (vt p 1.4.3). Juhul, kui võrreldavaid hinnapakkumisi ei ole võimalik esitada, tuleb nende puudumist detailselt põhjendada. 2 1.4.2. Valitava tehnoloogia alternatiivide võrdlus Esitatakse juhul, kui abi taotletakse vähese tähtsusega abina (VTA). Tehnilise lahenduse kirjeldus peab sisaldama valitava tehnoloogia alternatiivide võrdlust. Ettevõtja praeguse majandusolukorra baasil tuleb analüüsida ja võrrelda tehnilisi alternatiive, võttes arvesse olemasolevate rajatiste ja/või seadmete seisundit ja lähtudes planeeritud arengust. Tehnilisi lahendusi tuleb võrdlemiseks kirjeldada koos nende elluviimise maksumuse ja ekspluatatsioonikuluga. Selgitatakse välja rajamismaksumuse, ekspluatatsioonikulu ja keskkonnaaspektide seisukohast eelistatuim alternatiiv. Valitava tehnoloogia tehniliselt võrreldav alternatiiv on alternatiiv, millel on sama tootmisvõimsus ja kõik muud tehnilised tunnused (v.a need uuenduslikud tunnused/aspektid, mis on otseselt seotud tavatasemest kõrgema tehnikaga, st täiendavate investeeringutega). Lisaks sellele peab kõnealune võrdlusalternatiiv olema ärilisest seisukohast tõsiselt võetav alternatiiv hinnatavale alternatiivile. Juhul, kui puuduvad majanduslikult ja tehnoloogiliselt reaalsed alternatiivid, tuleb nende puudumist detailselt põhjendada. 1.4.3. Hetke taset ületav uuenduslik tehnoloogia Uuendusliku tehnoloogia kirjeldus esitatakse juhul, kui abi taotletakse riigiabina üldise grupierandi määruse (GBER) artikli 47 alusel ning on täidetud GBER 1. peatüki tingimused. GBER-i artikli 47 erisätete täitmiseks peab jäätmete ringlussevõtu edendamiseks tehtav investeering muuhulgas olema enamat kui see, mida võiks nimetada tehnika hetke tasemeks ehk majanduslikult tasuvaks tavapäraseks praktikaks/protsessiks. Seega peab selliste kavandatavate investeeringute puhul olema tegu nimetatud tegevusvaldkonnas (jäätmete ringlussevõtt) innovaatiliste tehnoloogiliste lahendustega, mis võrreldes tehnika tavatasemega on uus ja siiani rakendamata ning mille puhul võib eeldada tehnoloogilise või tööstusliku läbikukkumise riski. Hetke taset ületava tehnikana võiks vaadelda ka turul kasutatavate tavapraktikate/tehnoloogiate innovaatilisi lahendusi, mida on võrreldes hetke tasemega oluliselt täiustatud. Tavapraktikat vaadeldakse kui protsessi, mida jäätmete ringlussevõtul tavaliselt kasutatakse ning mis on majanduslikult tulus (st kasumlik ja toimib ilma välise majandusliku abita). Üldjuhul võib eeldada, et kui mingi käitlustehnoloogia on majanduslikult tulus, siis eelduslikult ongi tegu üldkasutatava ehk tavapraktikaga. Jäätmekäitlussektor võib kasutada väga erineval tasemel majanduslikult tulusaid tavapraktikaid ja -protsesse mingi jäätmeliigi käitlemisel (ringlussevõtul). Kui jäätmekäitlussektoris kasutatakse konkreetses valdkonnas erinevaid sama suutlikkusega ringlussevõtu tavapraktikaid/protsesse, siis tuleb kavandatavat tehnikat võrrelda neist kõige kõrgemal tasemel oleva tehnikaga. Eesti jäätmesektori tehnika praeguse taseme ja kavandatava investeeringu uuenduslikkuse määratlemisel tuleb lähtuda eelkõige Eesti kontekstist, v.a juhtudel, kui see pole asjakohane (nt üle-euroopalist turgu omava jäätmeliigi puhul, kus kavandatava investeeringuga samal tasemel olev tehnoloogiline käitlusvõime on piisav, st investeeringu toetamine selles valdkonnas võiks põhjustada olulisi turumoonutusi. Sellist olukorda võiks täheldada näiteks vanapaberi ja kartongi ringlusse võtmisel). Kavandatav tehnoloogia peab paremini kaasa aitama ettenähtud jäätmeliikide ringlussevõtule võrreldes siiani kasutatud tehnoloogiaga. Ettevõttes juba olemasoleva tehnoloogia/seadmete optimeerimise või laiendamise kulud ei ole abikõlblikud. Seega ei toetata investeeringuid (või neid osasid investeeringust), mis piirduvad juba olemasolevate tehnoloogiate ja seadmete efektiivsemaks muutmisega (nt võimsuse suurendamisega). 3 Eeltoodust tulenevalt peab taotleja selles punktis esitama:  Andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas kavandatav investeering on tehnoloogia arendamine grupierandi määruse artikli 47 punkti 6 tähenduses – see tähendab, et kavandatav tehnoloogia on uuenduslik võrreldes vastava tehnika hetke tasemega ehk majanduslikult tasuva ja tavapärases praktikas kasutatavaga. Selleks peab taotleja andma ülevaate ringlusse suunatava jäätmeliigi käitlustehnoloogia arengust ja tavapraktikas kasutatavatest lahendustest Eestis (vajaduse korral ka teistel Eestiga võrreldavate jäätmekäitluse lähiturgudel, nt Läti, Leedu). Välja tuleb tuua kavandatava tehnoloogia uudsuse aspektid (olemasolevate tehnoloogiate puhul olulise täiustamise aspektid) ning esitada teave, kuidas saavutatakse ning kui suur on projekti rakendamisel saadav keskkonnakasu (ringlussevõtu mõistes – minimaalselt teave ringlusse suunatava jäätmekoguse kohta) võrreldes siiani Eestis kasutatavatega. Võrdlemisel tuleb aluseks võtta tehniliselt ja keskkonnatulemuslikkuselt kõige kõrgemal tasemel olevat tavapraktikat, sealjuures eraldi tuleb välja tuua see, kas kavandatud tehnoloogiat on Eestis juba rakendatud (esitada konkreetsed viited).  Taotleja peab esitama põhjendused, miks kavandatud investeeringu tegemine pole hetkeolukorras siinseid tingimusi arvesse võttes atraktiivne (st miks ilma toetuseta kavandatavat investeeringuprojekti ellu ei viidaks).  Taotleja peab esitama teabe, mis tõendab, et kavandatav uudne tehnoloogia vastab Euroopa tehnilistele normidele ja standarditele. 1.4.4. Kavandatava tehnoloogia võrdlus majanduslikult tulusa tavapraktika tehnoloogiaga, et selgitada välja abikõlblikud kulud Esitatakse juhul, kui abi taotletakse riigiabina GBER-i määruse artikli 47 alusel. Tulenevalt grupierandi määruse artiklist 47 on abikõlblikud vaid täiendavad investeeringukulud, mis on vajalikud ringlussevõtu tõhustamiseks tehtavate investeeringute realiseerimiseks võrreldes tavapärase sama suutlikkusega ringlussevõtu protsessiga, mis oleks toimunud ilma abita. Abikõlblike kulude tuvastamiseks ja grupierandi määruse artiklile 47 vastavuse tõendamiseks tuleb äriplaanis lisaks kavandatavale tehnoloogiale anda ülevaade ringlusse suunatava(te) jäätmeliigi(-liikide) käitlustehnoloogia tavapraktikas kasutatavatest lahendustest Eestis (vajaduse korral ka teistel Eestiga võrreldavate jäätmekäitluse lähiturgudel, nt Läti, Leedu). Samuti tuleb esitada võrreldavad hinnapakkumised selle tehnoloogia kohta, millega taotluses olevaid jäätmeliike Eestis hetkel tavaliselt käideldakse ja mida saab lugeda tehnika hetke tasemeks ehk majanduslikult tasuvaks tavapäraseks praktikaks/protsessiks (vt selgitus juhendi p-s 1.4.2). Võrreldavad hinnapakkumised tuleb esitada vastavate omadustega uute seadmete kohta. Võrdlusbaasiks ei ole korrektne esitada kasutatud seadme turuhinda/jääkväärtust, kuna kasutatud seadmete ostmist ei toetata. Seepärast peab hinnavõrdluseks olema uus seade. 1.4.5. Regionaalabi erisused Taotleja esitab andmed ja kinnitused GBER-i 1. peatüki tingimuste täidetuse korral ka GBER-i artikli 14 tingimuste täidetuse kohta juhul, kui abi taotletakse riigiabina GBER-i artikli 14 alusel. Alginvesteeringu olemasolu GBER-i vastavuse selgituses seoses GBER-i artikli 14 alusel antava regionaalabiga tuleb taotlejal eelkõige veenduda ja kinnitada projekti vastavust selle artikli kõikidele asjakohastele lõigetele ning ühele neljast alginvesteeringu kategooriast, mis on sätestatud GBER-i artikli 2 punkti 49 alapunktis a (investeering materiaalsesse ja/või immateriaalsesse varasse seoses uue ettevõtte asutamisega, olemasoleva ettevõtte tootmisvõimsuse suurendamisega, ettevõtte 4 toodangu mitmekesistamisega toodetega, mida ei ole veel ettevõttes toodetud, või olemasoleva ettevõtte kogu tootmisprotsessi täieliku ümberkorraldamisega). Alginvesteeringu selgituses tuleb seostada kõiki tegevused ja kulud asjakohase alginvesteeringu kategooriaga (nt seoses tootmisvõimsuse suurendamisega tuleb välja tuua konkreetsed numbrilised näitajad, mille võrra tootmisvõimsus tänu investeeringule suureneb) ning seda selgelt, loogiliselt ja arusaadavuseks vajaliku põhjalikkusega selgitada. 1.5. Projekti organisatsiooniline ülesehitus Peatükis tuleb kirjeldada projekti elluviimise õiguslikke eeldusi ja korraldust (institutsioonilist poolt), sealhulgas taotleja (varade omaniku) võimet projekti ellu viia, sh projekti elluviimiseks ja haldamiseks vajaliku kvalifikatsiooni ja kogemusega töötaja(te) olemasolu. Projekti elluviimise kava, sh hankeplaan, tuleb koostada finantseerimiskavast lähtuvalt. Selles tuleb ära näidata kavandatavate tegevuste ajaline järjestus ja nende jaoks planeeritud finantsmahud aastate lõikes. Kirjeldama peab projekti elluviimise skeemi, hangete sisu ja arvu ning hangete ajakava. 2. Finantsanalüüs 2.1. Finantsanalüüsi põhimõtted Ülevaade finantsanalüüsist (FA) esitatakse Exceli dokumendina, kus kõik arvutusvalemid ja viited on kontrollimiseks avatud ning sisestamisõigus dokumenti on tagatud. Kaitsesõnadega või ilma arvutusvalemite ja viideteta Exceli dokumenti hindamiseks ei aktsepteerita. Exceli mudelis kasutatud sisend- ja tulemandmete argumenteeritud majanduslikud põhjendused esitatakse selle peatüki alampunktides. Need peavad aitama luua arusaama kavandatud projektist ja taotleja majanduslikust seisust. Keskkonnainvesteeringute Keskusel (KIK) on õigus küsida taotlejalt kõiki taotlust toetavaid dokumente, arvutusi ja selgitusi, et veenduda esitatud FA adekvaatsuses ja selle kooskõlas projekti eesmärkidega. FA arvestusperiood hõlmab projektile eelnenud kolme majandusaastat, projekti elluviimise perioodi ja elluviimise perioodile järgnevat viieaastast perioodi. FA koostatakse jooksevhindades. FA aluseks võetakse Rahandusministeeriumi koostatud makromajanduslikud sisendandmed (nt THI), mis on avaldatud Rahandusministeeriumi veebilehe kõige hilisemas versioonis või struktuurifondide veebilehel http://www2.struktuurifondid.ee/et/makro_naitajad. FA koostamisel on lubatud aluseks võtta ka teisi avalikustatud majandusnäitajaid, tingimusel, et esitatakse kasutamise vajalikkuse selged põhjendused ja kasutatud näitajate avaliku asukoha viited. FA tulemus koosneb analüüsitabelitest (taotleja enda vormil), mis esitatakse Exceli mudelis. Tabel 1. Projekti finantseerimiskava Tabel 2. Projekti tegevustulud ja -kulud (null-, täis- ja juurdekasvuline stsenaarium) Tabel 3. Projekti rahavood (jätkusuutlikkuse hindamiseks, juurdekasvuline stsenaarium) Tabel 4. Taotleja kogu majandustegevuse rahavood projekti arvestusperioodil (jätkusuutlikkuse hindamiseks) 5 Kindlasti tuleb:  kirjeldada stsenaariumid – millised tulud/kulud on analüüsi tegemisel arvesse võetud, kas ja kuidas on projektiga seotud tulud/kulud eraldatud muust majandustegevusest;  esitada tulu/kulu kalkulatsioonide majanduslikud põhjendused ja selgitused tulu/kulu liikide kaupa, sh tulu/kulu prognoosimisel kasutatud eeldused;  esitada põhjendused ja selgitused prognoosis kajastatud projekti elluviimisega seotud tulude/kulude muutuste kohta (projekti juurdekasvulised tulud ja kulud). Analüüsitabelites esitatavad stsenaariumid  Nullstsenaariumis kajastatakse taotleja kogu majandustegevuse tulude ja kulude prognoosi ilma projektita (st tulude ja kulude prognoos juhul, kui projekti ei viida ellu).  Täisstsenaariumis kajastatakse nullstsenaariumi aluseks võetud tegevuste tulude ja kulude prognoosi koos investeeringuprojektiga (st tulude ja kulude prognoos juhul, kui projekt viiakse ellu).  Juurdekasvulises stsenaariumis kajastatakse täisstsenaariumi ja nullstsenaariumi erinevust (incremental method). Kui nullstsenaariumi põhjendatult ei koostata, siis juurdekasvuline stsenaarium võrdub täisstsenaariumiga. 2.2. Finantsanalüüsi koostamine 2.2.1. Projekti finantseerimiskava (tabel 1) Projekti finantseerimiskavast peab selguma projekti eelarve, ajakava, finantseerimisallikad, sh omafinantseering. Projekti eelarves näidatakse ainult selle projektiga seotud investeeringukulud kavandatud tegevuste lõikes. Projekti ajakavas näidatakse investeeringukulud nende aastate lõikes, mil need reaalselt tekivad. Investeeringute abikõlblikkus peab olema kooskõlas TAT-i §-ga 8. Kõik investeeringukulud tuleb esitada ilma käibemaksuta, v.a juhul, kui käibemaks ei ole riigi käibemaksuõiguse alusel tagasi nõutav. Kui projekti käigus planeeritakse tegevusi, mille kulu ei ole TAT-i mõttes abikõlblik, kuid mille elluviimine projekti tegevuste raames on majanduslikult põhjendatud, eristatakse algse investeeringu kulust abikõlblik ja abikõlbmatu osa ning põhjendatakse seda. Finantseerimisallikatena näidatakse kogu projekti finantseerimise vahendeid. Taotleja omavahendid – vaba käibekapital. Struktuurifondide toetus – taotluses kajastatud struktuuritoetuse suurus. Laenud – projekti finantseerimiseks võetavad laenud kasutusse võtmise aastal (mitte laenu tagasimaksed). Selgitusena esitatakse eeldatavate laenutingimuste informatsioon. 6 Projekti omafinantseeringuna mõistetakse rahalise katte tagamist kõigi nende kulude jaoks, mida projekti toetusega ei rahastata, sh nii abikõlblikud kui ka abikõlbmatud kulud ja lisanduv käibemaks. Toetuse saaja kohustus on tagada rahaline kate kõigi projekti kulude jaoks, v.a projekti toetusega kaetavad kulud, kusjuures omafinantseeringuna ei käsitata teisi riigi, Euroopa Liidu institutsioonide ja fondide ning kohaliku omavalitsuse üksuse antud abi. Omafinantseeringu olemasolu tõendamine  Omavahendite olemasolu tõendatakse viimase kinnitatud majandusaasta aruande ja taotleja kinnituskirjaga.  Omafinantseeringuks planeeritava laenu võimet (laenu põhiosa ja intresside tagasimakse võimet) analüüsitakse projekti ja ettevõtte kogu majandustegevuse jätkusuutlikkuse analüüsi käigus.  Kolmandate osaliste rahastamise korral esitatakse rahastajate kinnituskirjad. Krediidiasutuse rahastamise korral on kohustus esitada krediidikomitee siduv otsus projekti rahastamiseks ja selles peab kajastuma laenu sihtotstarve, summa, väljamaksete periood, põhiosa maksegraafik, tagastamise tähtaeg, laenuintress ja muu asjakohane info. Omafinantseeringu katteks planeeritava laenu tingimused (laenu periood, laenu põhisumma tagasimaksete struktuur, maksepuhkus ja marginaal) peavad olema realistlikud, st vastama turutingimustele. 2.2.2. Tegevustulud ja -kulud (tabel 2) Tegevustulu ja -kulu prognoosimisel võetakse arvesse investeeringu mõju toetuse taotlejale, st tegevustulu ja tegevuskulu prognoosid koostatakse eraldi nii nullstsenaariumi kui ka täisstsenaariumi korral. Projekti rahalist mõju taotleja majandustegevusele näitab juurdekasvuline stsenaarium. Projektiga seotud tulude ja kulude suurenemise või vähenemise (juurdekasvuliste tulude/kulude) kohta tuleb lisada selgitus. Tegevustulud ja -kulud esitatakse ilma käibemaksuta ning prognoosimisel arvestatakse taotleja rahaliste tulude ja kuludega. Käibekapitali muutust tegevustulu ja tegevuskulu prognoosidele ei lisata. Tegevustulud tuleb näidata tululiikide kaupa ja selgitada tulude prognoosimise eeldused. Tegevustulude prognoos peab põhinema realistlikul nõudlusanalüüsil. Tegevuskulud arvestatakse järgmiste kululiikide kaupa:  muutuvkulud. Käideldavatest mahtudest sõltuvad: energiakulu, keskkonnatasud, transpordikulud; ja varade mahust sõltuvad: seadmete hoolduse teenus ja materjalid;  püsikulud. Tööjõukulud, administratiivkulud, sisse ostetavad teenused, töövahendite kulud, muud tegevuskulud. Iga muutus tuleb siduda majanduslikult põhjendatud tegevusnäitajatega (tarbimise maht, varade maht). 7 Ülejäänud kulud (kulum, finantseerimiskulud, maksud jne) ei kuulu tegevuskulude kalkulatsiooni hulka. 2.2.3. Projekti rahavood (tabel 3) Projekti finantsiline jätkusuutlikkus loetakse tõendatuks, kui projekti juurdekasvuline kumulatiivne rahavoog on igal aastal vähemalt 0 või positiivne. Selleks võrreldakse investeeringu arvestusperioodil sissetulevaid rahavoogusid väljaminevate rahavoogudega. Sissetulevate rahavoogude hulka kuuluvad:  projekti toetus;  omavahendid;  võetav laen;  tegevustulu. Väljaminevate rahavoogude hulka kuuluvad:  investeeringukulud;  tagasimakstav laen koos intressidega;  tegevuskulu. Intressid ja laenu põhiosa tagasimaksed tuleb kajastada juhul, kui projekti finantseerimiseks kasutatakse laenu. Kui jätkusuutlikkuse tagamiseks on vaja kasutada käibekrediiti rahavoona, siis peab selle tagastamise koos intressidega kalkuleerima väljamineva rahavoona. 2.2.4. Taotleja kogu majandustegevuse rahavood projekti arvestusperioodil (tabel 4) Taotleja tegevus loetakse tõendatuna jätkusuutlikuks, kui ettevõtte terviku kumulatiivsed rahavood on igal aastal vähemalt 0 või positiivsed. Selleks võrreldakse arvestusperioodil sissetulevaid rahavoogusid väljaminevate rahavoogudega. Taotleja kogu majandustegevuse jätkusuutlikkuse hindamisel tuleb arvesse võtta kõik taotleja tegevusega seotud rahalised tulud ja kulud ning arvestada ka projekti mõjudega, st lisatakse projektiga seotud uued tegevuskulud ja -tulud ning projekti mõju jätkuvatele tegevustele (kuludele-tuludele). Arvesse tuleb võtta nii projektiga seotud investeeringud kui ka muud projekti arvestuseperioodil kavandatavad investeeringud. Taotleja kogu majandustegevuse rahavoogude prognoosi lisatakse taotluse esitamise aastale eelnenud kolme majandusaasta rahalised tulud-kulud, mis peavad vastama majandusaasta aruannetele. Intressid ja laenu põhiosa tagasimaksed tuleb kajastada juhul, kui projekti finantseerimiseks kasutatakse laenu, ning juhul, kui varem on võetud laene. Kirjeldada võetud kohustuste tingimused (intress, tagastamise tähtaeg, tagasimaksegraafik). Kui jätkusuutlikkuse tagamiseks on vaja kasutada käibekrediiti rahavoona, siis peab selle tagastamise koos intressidega kalkuleerima väljamineva rahavoona. 8 3. Projekti toetuse osakaalu leidmine Kui toetus on TAT-i § 6 lõikes 2 nimetatud VTA, on toetuse maksimaalne osakaal 75% projekti abikõlblikest kuludest. Abikõlblikud on sel juhul kõik projekti kulud, mis vastavad TAT-i tingimustele. Oluline on, et ettevõtte VTA abilimiiti ei ole ületatud (kuni 200 000 eurot viimase kolme aasta jooksul kokku). Saadud VTA-d saab kontrollida rahandusministeeriumi kodulehelt (https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigiabi), sisestades ettevõtte registrikoodi. Kui projektile antav toetus on riigiabi, siis on taotlejal toetuse summa ja projekti omafinantseeringu arvutamisel vaja arvesse võtta ka TAT-i §-st 9 ja riigiabi reeglistikust tulenevaid piiranguid. Tabel nr 1. Toetuse osakaalu lihtsustatud tabel VTA Toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest (kogu kuludest riigiabi liigi järgi projekti kulu Riigiabi, artikkel 14 Riigiabi, artikkel 47 abikõlblik) (kogu projekti kulu (osa projektist abikõlblik) abikõlblik) Väikeettevõtja 75%* 25% 50% Keskmise suurusega ettevõtja 75%* 35% 60% Suurettevõtja, sh KOV 75%* 45% 70% *Kui toetust taotletakse nii VTA kui riigiabi alusel samas taotluses, kehtib toetuse osakaal vastavalt riigiabile. Euroopa Komisjoni määruse nr 651/2014, 17. juuni 2014, ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (nn grupierandi määrus), lisa I artikkel 2 defineerib eelnimetatud ettevõtted järgmiselt:  väikeettevõtjateks loetakse need ettevõtjad, mis annavad tööd vähem kui 50 inimesele ja mille aastakäive ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 10 miljonit eurot;  keskmise suurusega ettevõtjaks loetakse ettevõtjad, millel on vähem kui 250 töötajat ja mille aastakäive ei ületa 50 miljonit eurot ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 43 miljonit eurot;  suurettevõtjaks loetakse ettevõtjad, millel on rohkem kui 250 töötajat ja mille aastakäive ületab 50 miljonit eurot ja/või aastabilansi kogumaht ületab 43 miljonit eurot. Täpsustav ning täiendav juhend ettevõtte määratluse kohta on kättesaadav https://www.rahandusministeerium.ee/system/files_force/document_files/lisa_5_vke_juhend_ e.k.pdf?download=1. 9  Keskkonnaministri määruse „Toetuse andmise tingimused meetmes „Ettevõtete ressursitõhusus“ tegevuse „Jäätmete ringlussevõtu toetamine“ jaoks avatud taotlemise korral“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Eelnõukohase määrusega (edaspidi eelnõu) täpsustatakse toetuse andmise tingimusi meetmes „Ettevõtete ressursitõhusus“ tegevuse „Jäätmete ringlussevõtu toetamine“ korral. Eelnõu ja selle seletuskirja koostasid Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna nõunikud Mihkel Krusberg (e-post: [email protected], telefon: 626 0752) ja Marika Lillemets (e-post: [email protected], telefon: 626 2867) ning eelarve- ja strateegiaosakonna peaspetsialist Eerika Purgel (e-post: [email protected], tel: 626 0709). Õigusekspertiisi tegi õigusosakonna jurist Rene Lauk (e-post: [email protected], telefon: 626 2948) ja keeletoimetaja oli sama osakonna peaspetsialist Aili Sandre (e-post: [email protected]). 2. Eelnõu sisu Eelnõu koosneb 14 punktist. Punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks § 5 lõige 5. Määrusest jäetakse välja kitsendus jäätmeliikidele. Edaspidi saab toetust taotleda kõikide jäätmeliikide ringlussevõtuks ettevalmistamiseks või ringlussevõtuks, kuna hetkel kehtiv kitsendus ei toonud piisavalt taotlejaid. Arvestades perioodi lõppu, on mõistlik jäätmeliikidega mitte kitsendada taotlejaid. Punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks § 5 lõige 8. Määrusest jäetakse välja kitsendus käitluskeskuse rajamiseks. Edaspidi võib käitluskeskuse jäätmete ringlussevõtuks või ringlussevõtuks ettevalmistamiseks rajada kõikidesse maakondadesse. Arvestades perioodi lõppu on mõistlik mitte kitsendada taotlejaid piirkondadega. Punktiga 3 muudetakse § 9 lõiget 1. Muudatusega antakse võimalus toetust taotleda erineva suurusega projektidele. Toetuse miinimummäära on vähendatud, et toetust saaksid tulla taotlema ka väiksemad ettevõtted väiksemate, kuid samas tõhusate ringlussevõtu projektideks. Miinimumiks on valitud 100 000 eurot, kuna sellest väiksema summa korral tuleks rakendada toetuse andmisel kulude lihtsustatud hüvitamisviise, aga selle metoodika tegemine antud meetme jaoks on keeruline. Samuti on suurendatud maksimummäära, et anda võimalus ellu viia suuremahulist ja ringlussevõttu oluliselt edendavat projekti, arvestades samal ajal ka vabu vahendeid. Punktiga 4 täiendatakse § 9 lõikega 7. Muudatuse eesmärk on lihtsustada toetuse taotlemise menetlemist. Lisaks teeb see lihtsamaks projekti raames abikõlblike kulude arvestuse, kui osakaal mõlema abiliigi puhul on sama, st toetuse osakaal nii vähese tähtsusega abi (VTA) kui ka riigiabi puhul sõltuvalt ettevõtte suurusest. Punktiga 5 muudetakse § 10 lõiget 1. Muudatuse eesmärk on kiirendada taotluste menetlemist. Kui varem toimus taotlemine vooru põhjal pingerea alusel, siis arvestades perioodi lõppu muudetakse see pidevaks. Täpsustatakse seoses sellega ka taotluste vastuvõtmisega seotud teavitamist. Punktiga 6 täiendatakse § 10 lõikega 4. Täpsustava lõikega lisatakse, et toetusi menetletakse laekumise järjekorras ja seni kuni eelarves vahendeid jagub. Punktiga 7 muudetakse § 12 lõike 2 punkti 1. Täpsustatakse, et projekti tegevusega seotud kinnisasja, maatüki või ehitise või nende osa omandit või eelnimetatute kasutusõigust tõendavad dokumendid peavad katma ka vara säilivuse ja sihtotstarbelise kasutamise nõude projekti abikõlblikkuse järgset viieaastast perioodi. Punktiga 8 asendatakse §-s 15 lauseosa „30 kalendripäeva“ lauseosaga „10 kalendripäeva“. Muudatuse eesmärk on kiirendada menetlust, arvestades, et antakse toetust pideva vooruna. Punktiga 9 muudetakse § 17. Paragrahv 17 reguleerib taotluse hindamise korda. Kui taotlus ja taotleja vastavad nõuetele, siis eelarvevahendite olemasolul saab taotleja toetust. Projekti põhjendatust eraldi ei hinnata, kuna see tuvastatakse projekti nõuetele vastavuse hindamisel. Projekti kuluefektiivsust eraldi ei hinnata, kuna selleks on nõutud taotlemisel kolme võrdleva hinnapakkumise esitamine või põhjendus, miks seda esitatud pole. Lisaks saadakse toetust reaalselt tekkinud kulude järgi ning kõik hanked tuleb teha riigihangete registris. Projekti mõju meetme eesmärkide saavutamisele eraldi ei hinnata, kuna selle tagavad nõuded taotlusele (sh jäätmete ringlussevõttu tõendavad dokumendid). Toetuse taotleja/saaja suutlikust projekti ellu viia eraldi ei hinnata, kuna selle tagavad nõuded taotlejale. Lõikes 1 sätestatakse, mida taotlemise menetlemise käigus sisuliselt hinnatakse. Lõikes 2 tuuakse välja ka õigus kaasata hindamisse eksperte, kui selleks vajadust nähakse. Jäätmekäitluse projektid on tihti tehnoloogiliselt keerukad, mistõttu võib tekkida vajadus kontrollida nende vastavust taotluse nõuetele. Lõikes 3 sätestatakse taotluse hindamiseks hindamiskomisjoni moodustamise kord. Komisjoni ülesanne on hinnata valitava tehnoloogia alternatiivide võrdlust (vähese tähtsusega abiga taotlemisel), hetke taset ületavat uuenduslikku tehnoloogiat (üldise grupierandi määruse (GBER) artikli 47 alusel taotlemisel) ja alginvesteeringu selgituse asjakohasust (GBER-i artikli 14 alusel taotlemisel). Punktiga 10 tunnistatakse § 18 kehtetuks. Edaspidi korraldatakse toetuse jagamiseks pidev voor, kus toetust saavad kõik, kelle taotlused vastavad nõuetele, tehes § 17 kohase hindamise. Muudatuse eesmärk on kiirendada projektitaotluste menetlemist ja anda nõuetele vastavatele taotlejatele võimalus oma projektiga kiiremini algust teha ning perioodi lõpuks projektid ellu viia. Arvestades Eesti madalat jäätmete ringlussevõtu määra, on vaja lisainvesteeringuid jäätmemajandusse. Punktiga 11 muudetakse § 19 lõiget 1. Muudatus on vajalik, kuna hindamiskriteeriumid on kehtetuks tunnistatud ja seetõttu täpsustatakse, et edaspidi saavad toetust kõik taotlejad, kes ise ja kelle taotlus on tunnistatud vastavaks, kuni eelarves vahendeid jätkub. Juhul kui vahendeid on vähem kui taotluses küsitud, teeb rakendusüksus projekti vähendamise ettepaneku. Punktiga 12 tunnistatakse § 19 lõike 6 punkt 3 kehtetuks. Muudatus on seotud asjaoluga, et edaspidi antakse toetust kõigile, kes ise ja kelle taotlus vastab nõuetele, st ei kasutata eraldi hindamiskriteeriume. Punktiga 13 täiendatakse § 19 lõiget 6 punktidega 4 ja 5. Täpsustakse, et toetust ei saa projektid, mis ei mahu eelarvesse või kus taotlus või taotleja ei vasta nõuetele. Punktiga 14 kehtestatakse uuesti lisa 2 „Äriplaani ja finantsanalüüsi koostamise juhend meetme „Ettevõtete energia- ja ressursitõhusus“ tegevuste „Jäätmete ringlussevõtu toetamine“ ning „Jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamise toetamine“ elluviimiseks“ ning lisatakse VTA-d puudutavad täpsustused. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus on kooskõlas Euroopa Liidu õigusaktidega ja perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadusega. Eelnõu koostamise aluseks on järgmised EL-i määrused:  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted ühisesse strateegilisse raamistikku kuuluvate fondide – Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi – kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1083/2006;  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1301/2013, milles käsitletakse erisätteid Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006;  Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014, 17. juuni 2014, ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks;  Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes. 4. Määruse jõustumine ja mõjud Eelnõu jõustub üldises korras. EL-i 2014–2020 vahenditega on võimalik ellu viia tegevusi Eesti jäätmekäitluse tõhustamiseks. Toetus on tõuge ettevõtetele jäätmekäitlusesse investeerimise soodustamiseks, mida rahastatakse EL-i 2014–2020 vahenditest ning seega ei mõjuta otseselt valitsussektori eelarvepositsiooni. Määrusega reguleeritava meetme tegevused aitavad saavutada meetme tegevuste väljundnäitajaid ja toetuse andmise eesmärki ning aitavad kaasa Euroopa Liidu poolt seatud olmejäätmete ringlussevõtu ja korduskasutuseks ettevalmistamise sihtarvude täitmisele. Määrusel on positiivne mõju loodus- ja elukeskkonnale. Määrusel puudub sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, majandusele, regionaalarengule. Meetme tegevusega panustatakse Euroopa Komisjoni juhtalgatuse „Ressursitõhus Euroopa“, EL-i tööstusheite, energiasäästu ja jäätmete direktiivide eesmärkide saavutamisse jäätmete ringlussevõtu edendamisega. Nii Euroopa 2020 kui ka Eesti 2020 strateegia eesmärk on jätkusuutliku ja süsinikuvähese majanduskasvu tagamine. Selle tagamiseks tuleb jätkata tootmise kasvu lahtisidumist suurenevast ressursikasutusest. Samuti panustab see EL-i roheleppe algatusse. Määruse rakendamisel suureneb õigusselgus toetuse taotlemisel. 5. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Riigi Tugiteenuste Keskusele ja läbivate teemade eest vastutavatele ministeeriumitele eelnõude infosüsteemi EIS kaudu ning Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 valdkondlikule juhtkomisjonile. EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KEM/21-0653 - Keskkonnaministri 22.02.2018 määruse nr 8 „Toetuse andmise tingimused meetme „Ettevõtete ressursitõhusus“ tegevuse „Jäätmete ringlussevõtu toetamine“ jaoks avatud taotlemise korral“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Kultuuriministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 31.05.2021 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ebe4826c-f716-42ce-958f-a11b3d954797 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ebe4826c-f716-42ce-958f-a11b3d954797?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main