Kiri

Rahandusministeerium 28.05.2021 nr KL-1/14 Koopia: Kultuuriministeerium Riiklike muinsuskaitsealadel valitsevast topelt bürokraatiast Austatud riigihalduse minister Jaak Aab Pöördun Teie poole seoses kohalike omavalitsuste üldplaneeringute menetlemisega, mille territooriumil asuvad riiklikud muinsuskaitsealad. Sellisteks omavalitsusteks on Saaremaa vald, Lääneranna vald, Haapsalu linn, Pärnu linn, Tallinna linn, Jõelähtme vald, Rakvere linn, Paide linn, Viljandi linn, Tartu linn, Võru linn, Valga linn. Kõigi eelnimetatud omavalitsuste territooriumil asuvate muinsuskaitsealade kinnistuomanike ühiseks probleemiks on kinnisasja planeerimis- ja ehitustegevusega kaasnev topelt halduskoormus, mille kaotamise eesmärk on sätestatud muinsuskaitseseaduse § 1 lg-s 2. Muinsuskaitsealadel kehtivat topelt halduskoormust on võimalik lõpetada kahel viisil, võttes muinsuskaitsealad üldplaneeringuga kohaliku kaitse alla või sätestada muinsuskaitseseaduse alusel kehtestatud kaitsekorras põhimõte, mille kohaselt kooskõlastab Muinsuskaitseamet planeerimis- ja ehitustegevuse kohaliku omavalitsuse poolt läbiviidavas loamenetluses. Mõlemad lahendused on täna avatud, kuna tänasel päeval toimub nii kohalike omavalitsuste üldplaneeringute koostamine, kui muinsuskaitsealade kaitsekordade menetlemine. Eesti Omanike Keskliit on juhtinud topelt halduskoormuse kaotamise vajadusele ja eesmärgile nii sellest puudutatud omavalitsusi, kui Muinsuskaitseametit. Paraku ei ole kumbki pool astunud reaalseid samme seaduses sätestatud eesmärgi täielikuks täitmiseks, lükates olukorra eest vastutust üksteisele. Näiteks ütleb Muinsuskaitseamet, et „muinsuskaitseseaduse ja ehitusseadustiku teatise- ja loamenetluse ühitamise (---) analüüs ei kuulu muinsuskaitseala kaitsekorra koostamise ülesande hulka. Erinevate seaduste ühildamise võimalused, sh loamenetluste ühildamised tuleb läbi analüüsida erinevate seaduste väljatöötamisel või nende muutmisel“ (Muinsuskaitseameti õigusnõunik Merike Peterson 21.05.2021). Omavalitsused toovad omakorda välja, et muinsuskaitsealad eeldavad riigi ühtset lähenemist ning nende haldamise keerukust väiksematele omavalitsustele (vt näit. Tartu abilinnapea Reno Laidre 24.05.2021). Eesti Omanike Keskliit juhib siinjuures tähelepanu, et mitte kumbki põhjendus ei õigusta säilitama ebamajanduslikku, avalikku ressurssi raiskava ning hea halduse tavaga vastuolus olevat topelt haldusmenetlus. Arvestades lisaks, et teistes riiklikult olulistes valdkondades, nagu näiteks keskkonnakaitse või tuleohutus, on riik, KOV ja omanikud suutelised nn „ühe akna“ menetluses koostööd tegema, on Eesti Omanike Keskliit kindlal seisukohal, et sama olukord tuleb saavutada ka muinsuskaitsevaldkonnas. Lähtudes eeltoodud olukorrast, puudub omanikel igasugune lootus sellele, et omavalitsused ja/või Muinsuskaitseamet täidavad oma seadusest tulenevat kohust ning lõpetavad muinsuskaitsealadel topelt bürokraatia viljelemise, avalike ja era isikute ressursside raiskamise. Arvestades Rahandusministeeriumi pädevusega seista hea halduse tava eest, kiita heaks omavalitsuste üldplaneeringuid ning kehtivas koalitsioonilepingus sätestatud eesmärgiga kaasajastada riigireformi plaani ja jätkata selle elluviimist vähendades bürokraatiat ja haldusmenetluse üldisi tähtaegu, palub Eesti Omanike Keskliit selgitada, kas Rahandusministeerium peab topelt loa- ja järelevalvemenetluse säilimist riiklikel muinsuskaitsealadel mõistlikuks? Milline ministeerium või riigiamet vastutab muinsuskaitseseaduses sätestatud bürokraatia vähendamise kohustuse täitmise eest? Kas Rahandusministeerium näeb võimalust hüvitada riiklikel muinsuskaitsealadel asuvatele omanikele topelt bürokraatiast tulenevad kulud? Lugupidamisega Priidu Pärna Juhatuse esimees Saatja: Eesti Omanike Keskliit <[email protected]> Saadetud: 31.05.2021 08:47 Adressaat: KUL min <[email protected]> Teema: Omanike Keskliidust muinsuskaitsealadest Manused: Omanike Keskliit nr 14 RM muinsuskaitsealadest (2).asice; EOKL nr 10 Tartu muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõust (2).asice; Vastus_EOK_teabenoudele_selgitustaotlusele.asice Tere Saadame teile koopia riigihalduse ministrile saadetud kirjast ja lisadest. Lugupidamisega Terje Riimaa Eesti Omanike Keskliit Muinsuskaitse amet 2 3 .04.2021 nr KL-1/10 Pikk 2, 10123 Tallinn [email protected] Koopia : Tartu Linnavalitsus [email protected] Eesti Omanike Keskliidu vastuväide Tartu muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõule Muinsuskaitseamet pani 29. märtsil avalikule väljapanekule Tartu muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu ( eelnõu ). Eelnõuga tutvumise järgselt juhib Eesti Omanike Keskliit (EOKL) tähelepanu kolmele olulisele puudusele eelnõus . Esiteks ei ole kaalutud Tartu muinsuskaitsealal riikliku kaitse lõpetamist ning pole piisavalt arvestatud muinsuskaitsealal asuvate ehitiste omanike õigusega nõuda põhiõiguse piiramist proportsionaalselt püstitatud eesmärgiga . Muinsuskaitseala kaitsekorra näol on tegu haldusaktiga , millega kaasnevad omanikele põhiõiguste piirangud . Õiguspärased on üksnes sellised põhiõiguste piirangud , mille puhul on kaalutud nende sobivust ja vajalikkust , piirates seejuures omanike õiguseid vähimal võimalikul määral . Eeltoodud põhimõte on sätestatud PS §- dest 11 ja 32 ning MuKS § 3 lg-s 8. Paraku on eelnõu puhul lähtutud ainuüksi kultuuripärandi kaitse eesmärgist , arvestamata muinsuskaitsealal asuvate ehitiste omanike põhiõigustega , sh õigusele heale haldusele , piirangutega kaasnevate kulude hüvitamisele või kinnisasja omandamist õiglase ja kohese tasu eest , kui kehtestatud piirangud ei võimalda kinnisasja kasutada vastavalt senisele sihtotstarbele . MuKS §91 lg 1 sätestab üheselt , et e nne seaduse jõustumist kehtestatud muinsuskaitseala põhimäärus jääb pärast seaduse jõustumist kehtima seniks , kuni Vabariigi Valitsus tunnistab selle kehtetuks või kuni muinsuskaitseala kaitsekord kehtestatakse käesolevas seaduses sätestatud alusel ja korras . Seadus kohustab seega kaaluma mõlemat variant. EOKL leiab , et omanike huvisid silmas pidades pidanuks Muinsuskaitseamet kaaluma muinsuskaitsealal asuvate ehitiste kohalikku kaitset , millise valiku kasuks räägivad järgmised asjaolud : Faktiliselt tegeleb Tartu linn juba täna muinsuskaitsealal asuva kulutuuripärandi kaitsmisega (vt https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/tood-tegevuskava-alusel ). Tartu linnal on muinsuskaitsealal asuvate ehitiste kaitsmiseks vajalik kompetents ja struktuuriüksus (vt https://tartu.ee/et/kultuurivaartuste-teenistus ) Muinsuskaitseala kohaliku kaitse alla võtmisega saavutatakse MuKS § 1 lg-s 2 sätestatud eesmärk ühitada muinsuskaitseseaduse ja ehitusseadustiku teatise- ja loamenetlus; Tartu ehitiste omanike jaoks muutuksid piirangud arusaadavamaks ja lihtsamini järgitavaks, kuna viie väärtusklassi (kohalik miljööala, C-kategooria ehitis, B-kategooria ehitis, A-kategooria ehitis, mälestis) asemel tuleb kasutusse kaks väärtusklassi (miljööväärtuslik ehitis, mälestis), mis katavad ammendavalt kõigi Tartu muinsuskaitsealal asuvate ehitiste kaitsevajaduse. Tartu muinsuskaitseala kohaliku kaitse alla võtmist toetab Euroopa Nõukogu raamkonventsioon, mis käsitleb kultuuripärandi väärtust ühiskonnas (Faro konventsioon, 2005), sätestades kultuuripärandi kaitsmisel subsidiaarsuse põhimõtte (Artikkel 8, 11 ja 12). Oluline on lisada, et valdav osa Euroopa Liidu riikidest on seda teed ka läinud. Muinsuskaitseala kohaliku kaitse alla võtmine täidab nii avaliku võimu kui ka omaniku halduskoormuse ja -kulude vähendamise eesmärki ning nii suureneb mõlema poole kulutuuriväärtuse säilimisele tehtav panus, mis seni kulus topelt regulatsioonide järgmisele. Muinsuskaitsealal asuvatele ehitistele antud väärtusklassid eeldavad üksnes ehitiste mahu ja välisilme säilimist, mis ei pane kohalikule omavalitsusele lisakoormust, kuna vastavad piirangud kehtivad planeerimisseadusest ja ehitusseadustikust tulenevalt tervel Tartu linna territooriumil juba täna. Teiseks on eelnõu ettevalmistamisel rikutud oluliselt muinsuskaitseseaduses sätestatud menetluskorda . Muinsuskaitseala kaitsekorra menetluse puhul on asjakohane arvestada sellega , et see eeldab igale muinsuskaitsealal asuvale ehitisele väärtusklassi määramist , millest sõltub omaniku põhiõiguse piirangu ulatus . Eeltoodu eeldab omakorda omaniku menetlusse kaasamist võimalikult varajases etapis . Paraku on Muinsuskaitseamet kasutanud siin haldusmenetluse miinimumstandardit ning teavitanud omanikke nende ehitistele määratud väärtusklassidest alles eelnõu avaliku väljapaneku käigus ja ka siis ei ole toimunud ehitise omaniku isiklikku teavitamist . Eeltoodud asjaoludest tulenevalt on Muinsuskaitseamet rikkunud MuKS § 16 lg 1 p-i 3, mille kohaselt küsib amet enne mälestiseks ja muinsuskaitsealaks tunnistamise menetluse algatamist asja või maa-ala piiresse jääva kinnisasja omaniku arvamust . HMS § 47 lg 2 p 2 kohaselt Avatud menetluse algatamisest teatab haldusorgan isikule , kelle õigusi haldusakt võib piirata . Kuna antud juhul on tegemist olulise omandiõiguse piiramisega , siis peab Muinsuskatseamet teavitama menetluse algstaadiumis , et omandiõigusi planeeritakse piirata . Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-15-16 p-i 20 kohaselt Haldusmenetlusse tuleb kaasata iga isik , kelle puhul on haldusülesannete hoolsal täitmisel võimalik ette näha , et haldusakt võib piirata tema õigusi ( haldusmenetluse seaduse (HMS) § 11, § 35 lg 2, § 40, § 62; vt nt haldusasja 3-3-1-56-02 , p 9; 3-3-1-55-13 , p 14). Seega on Tartu muinsuskatsealale jäävate omanike menetlusse kaasamata jätmine oluline menetlusõiguslik rikkumine . Muinsuskaitseamet on lähtudes MukS § 16 lg- st 2 jätnud puudutatud omanikud menetlusest teavitamata . EOKL leiab , et MukS § 16 lg- st 2 on vastuolus põhiseaduse §- dega 14 ja 32, mis peavad tagama omaniku kaasatuse menetlusse , milles otsustatakse tema omandiõigust piirata . EOKL leiab , et Muinsuskaitseamet ei tohi lähtuda MukS § 16 lg- st 2, kuna sellega rikutakse omanike põhiseaduslikke õigusi . Kolmandaks ei ole muinsuskaitsealal asuvaid ehitisi nõuetekohaselt hinnatud . Suurele osale ehitistest on antud väärtusklass ilma ehitisega tutvumata , kõiki muinsuskaitsealal asuvaid ehitisi ei ole hinnatud , ehitiste hindamine on toimunud kultuuriministri 15.05.2019 määruses nr 23 „ Mälestise liikide ja muinsuskaitseala riikliku kaitse üldised kriteeriumid ning muinsuskaitsealal asuvate ehitiste väärtusklassid “ sätestatud põhimõtteid rikkudes . HMS § 6 kohaselt on haldusorgan kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel . Ehitiste väärtusklasside hindamiseks on olulisteks asjaoludeks kõik küsimused , millega põhjendades omanike põhiõiguseid piiratakse . Olukorras , kus Tartu muinsuskaitsealal asuvate ehitiste omanikud ei olnud enda õigustega seotud menetlusest teadlikud , lasub Muinsuskaitseametil kõrgendatud tõendamiskoormus . Paraku on Tartus muinsuskaitsealal asuvate ehitiste väärtusklasside määramisel mindud vastupidist teed ning jäetud ehitisele antud väärtusklass sisuliselt lahti selgitamata ja dokumenteerimata . Väärtusklasside määramisel on Muinsuskaitseamet eksinud ka hea halduse tava vastu , jättes omanike esindaja väärtusklasside määramise töögruppi kaasamata . Tulemuseks on olukord kus väärtusklasside määramisel ei ole õigusakte ühetaoliselt rakendatud , omanikke on koheldud ebavõrdselt ning väärtusklasside määramisel on soodustatud töögrupi liikmetega seotud isikuid . Alljärgnevalt toob EOKL välja kõige suuremad töögrupi eksimused ( Märkuste nimekiri , milles on välja toodud puudused iga ehitise kohta eraldi , on lisatud käesolevale vastuväitele ) : Muinsuskaitsealal asuvad mälestisi ei ole hinnatud. Erand on tehtud töögrupi liikmetega seotud ehitistele ning nende puhul on langetatud omandipiirangut B kaitsekategooriani. EOKL on seisukohal, et tegemist on huvide konfliktiga ning isiklikud huvid ei tohiks väärtusklasside määramist mõjutada. Samas tõendab eeltoodud asjaolu, et omanikele täna kehtivad põhiõiguste piirangud ei vasta tegelikule vajadusele, mistõttu tuleks kuni kõigi mälestiste üle kontrollimiseni eeldada, et kõik Tartu linnas asuvad mälestised vastavad tegelikult B-kaitsekategooriale. A-väärtusklassiga ehitiste puhul ei ole dokumenteeritud interjöörielemente, mille olemasolu toodi põhjuseks ehitisele A-kaitsekategooria määramisel. Võttes arvesse ka interjööri riikliku kaitse alla võtmisega kaasnevate õiguste piirangu suurust, omaniku menetlusse mittekaasamist ja mitteinformeerimist, ei piisa põhiõiguse piiramiseks paljasõnalisest viitest interjööridetailide olulisusele. Sarnaselt A-kaitsekategooriaga ehitistega, eeldab peale 1991 aastat ehitatud ehitisele B-kaitsekategooria andmine põhjalikku dokumenteerimist, selgitamist ja omaniku kaasamist menetlusse. Eeltoodu tuleneb ka kultuuriministri 15.05.2019 määruse nr 23 „Mälestise liikide ja muinsuskaitseala riikliku kaitse üldised kriteeriumid ning muinsuskaitsealal asuvate ehitiste väärtusklassid“ § 5 p-st 1, mille kohaselt kaitstakse nooremat kui 1991 ehitatud hoonet riiklikult üksnes väga silmapaistva arhitektuurse väärtuse, -autorluse ja kumuleeruva kultuuriväärtuse korral. Ehitistele, mida ei ole hinnatud, ei saa lugeda B-kaitsekategooria hooneks, nagu näeb ette eelnõu punkt 3.1. Juba ainuüksi asjaolu, et seda ei ole kaitsekategooriate määramisel välja toodud, on piisav kinnitus selleks, et ehitise eksterjööri, millele on B-kaitsekategooria suunatud, tegelikkuses ei eksisteeri. Kokkuvõttes peab Muinsuskaitseamet muinsuskaitseseadusest tulenevalt kaaluma riiklike piirangute lõpetamist Tartu muinsuskaitsealal ning juhul , kui nende jätkamine on Muinsuskaitseameti hinnangul põhjendatud , siis tuleb ametil sõnastada selgelt ja arusaadavalt , mis asjaolud takistavad muinsuskaitseala määramist omanikke vähem koormava kohaliku kaitse alla . Kuna Muinsuskaitseamet ei ole eeltoodud eelnõu avalikule väljapanekule eelnevat kohustuslikku menetlustoimingut teostanud , siis puudub eelnõu menetluse jätkamiseks õiguslik alus . Lisa: Tartu ehitiste väärtusklasside EOKL ettepanekud Lugupidamisega Priidu Pärna Juhatuse esimees /aalkirjastatud digitaalselt/ Lugupeetud Andry Krass Eesti Omanike Keskliit Teie 21.04.2021 [email protected] Meie 21.05.2021 nr 1.1-7/2083-26 Selgitused Tartu muinsuskaitseala kaitsekorra menetluse kohta Täname Teid pöördumise eest. Olete saatnud teabenõude Tartu muinsuskaitseala kaitsekorra menetluse kohta (21.04.2021), mida Muinsuskaitseamet käsitleb selgitustaotlusena (26.04.2021 kiri nr 1.1-7/2083-17). Küsimusele (küsimused 1 ja 2), milles palute selgitada, kuidas Muinsuskaitseamet on Tartu muinsuskaitseala kaitsekorra menetluses rakendanud muinsuskaitseseaduse (edaspidi MuKS) § 16 lg 1 punktides 1 nõudeid ja millal amet küsis Tartu linnalt selles sättes ettenähtud arvamust ning millega põhjendas muinsuskaitseala riikliku kaitse alla võtmise vajadust selgitame, et Tartu linnale saatis amet 15.08.2019 MuKS § 16 lg 1 p 1 kohase kirja ning kohtusime Tartu linna esindajatega 11. septembril 2019. aastal. Selle kohtumise käigus räägiti Tartu linnaga läbi kaitsekorra koostamise protsess, rollid ja ootused ning lepiti kokku, et kaitsekord valmib ühise töörühma töö tulemusena. Ameti käskkirjaga moodustati ühine töörühm, kuhu kuluvad Tartu linna esindajatena kolm linna ametnikku ning muud kaasatud osapooled. Tartu linn tõi 30.09.2019 kirjas nimeliselt välja linna esindajad töörühmas ja omapoolsed ootused protsessi ajakavale ja tegevustele. Linnavalitsuse ja linnavolikogu esindajatega oleme selle küsimuses kohunud ka veel 8.12.2020. Juhime tähelepanu, et MuKS § 16 lõikest 1 tulenevalt ei ole arvamuste kogumise etapis kohustust põhjendada maa-ala riikliku kaitse alla võtmise vajadust. Sama sätte lg 6 kohaselt alles menetluse käigus kogutud andmete alusel analüüsitakse kaitse alla võtmise põhjendatust. Tartu muinsuskaitseala kultuuriväärtuse analüüsi ja riikliku kaitse vajaduse põhjendused on toodud eelnõu seletuskirjas. Samuti märgime, et Tartu linn ei ole teinud üheski etapis (enne menetluse algatamist ega tänaseni) ettepanekut lõpetada Tartu vanalinna riiklik kaitse. Vastusena küsimusele 3 selgitame, et MuKS § 16 lg 2 tulenevalt juhul kui enne muinsuskaitsealaks tunnistamise menetluse algatamist arvamuse küsimisega kaasneks ülemäärane halduskoormus, võib asja või maa-ala piiresse jääva kinnisasja omaniku arvamuse jätta küsimata, kui omanike arv on suurem kui 100. Sellest hoolimata on Muinsuskatiseamet siiski teavitanud muinsuskaitseala piiridesse jäävate kinnistute omanikke teabepäevade vormis 18.02.2020 ja 16.09.2020. Avalike teabepäevade kohta avaldati info vastavalt 11.02.2020 ja 15.09.2020 Tartu Postimehes ning samuti edastati Pikk 2 / 10123 Tallinn / + 372 640 3050 / [email protected] / www.muinsuskaitseamet.ee Registrikood 70000958 info omanike e-posti aadressidele. Seega, ehkki avatud menetluse eelses etapis ei pidanud amet küsima omanike arvamusi, kaasasime omanikke ja kohalikku kogukonda teabepäevade kaudu (18.02.2020, 16.09.2020), lisaks korraldasime kohtumised Tartu vanalinna kinnisvara suuromanikele ja kinnisvaraarendajatele (17.09.2020, 28.09.2020) ning eraldi kinnistute omanikke, kelle kinnisasjadele muinsuskaitseala laieneb (21.01.2021). Vastavalt haldusmenetluse seadusele tuleb haldusmenetlus viia läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt ning HMS § 5 lõike kohaselt on haldusorganil õigus valida menetlustoimingute vorm, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti. Võttes arvesse, et Tartu muinsuskaitsealal on rohkelt omanikke, menetlusetappi ning asjaolu, et algatatud menetlusega muinsuskaitsealale jäävate kinnistute omanike õigusi ei ole piirata suuremal määral kui hetkel kehtivast põhimäärusest tuleneb ning eesmärk on kehtivaid nõudeid leevendada, siis oli teavitamine toodud viisil kohane. Küsimuse 4 kohta, milles soovite teada, kas Muinsuskaitseamet on analüüsinud muinsuskaitseseaduse ja ehitusseadustiku teatise- ja loamenetluse ühitamise võimalusi, selgitame, et selline analüüs ei kuulu muinsuskaitseala kaitsekorra koostamise ülesande hulka. Erinevate seaduste ühildamise võimalused, sh loamenetluste ühildamised tuleb läbi analüüsida erinevate seaduste väljatöötamisel või nende muutmisel. Küsimuses 5 nimetatud analüüs nõuete leevenemise, endises sisus säilimise ja uute piirangute kehtestamise kohta on antud kaitsekorra seletuskirja leheküljel 16-17 toodud tabelis ja kokkuvõttes. Topelt loamenetlus säilib A- ja B-kaitsekategooria hoone või hooneosa puhul, mida on Tartu muinsuskaitsealal kokku 230, sh leeveneb senine muinsuskaitseameti loa kohustus B-hoone puhul (191) ning säilib senises mahus loamenetlus ainult A-hoonete puhul (39 tk). C-kaitsekategooria hooneid või hooneosi, kus edaspidi muinsuskaitseameti luba enam taotlema ei pea (amet annab oma kooskõlastuse ehitisteatise või –loa menetluse raames) on 205. Eelnõuga leevendatakse 63-le hoonele seatavaid tingimusi, sest need arvatakse muinsuskaitsealast välja, kehtima hakkavad muinsuskaitsealal kaitsevööndi osa 1 kitendused, mis on muinsuskaitseala piirangutega võrreldes leebemad. 22 hoonel leeveneb olukord, kuna need arvatakse välja kaitsevööndist.. Nõuded leevenevad kokku 362-l hoonel/hooneosal muinsuskaitsealal ja 22-l hoonel kaitsevööndis. Nõuded jäävad samaks 133-l hoonel (39 A-hoonel ja 94 mälestisel) muinsuskaitsealal ja 135 hoonel kaitsevööndis. Muinsuskaitseala laiendamisega kaasnevad senisega võrreldes 64-le hoonele uued piirangud, sh 63-le hoonele, mis enne asusid kaitsevööndis, ning ühele hoonele, mis senise põhimääruse järgi jäi väljapoole muinsuskaitseala ja selle kaitsevööndit. Samuti neljale hoonele, mille võrra suurendati muinsuskaitseala kaitsevööndit. Kroonuaia tänava paariskülje hoonestusel kehtivad põhimääruse kohaselt kitsendused tänavaäärsete hoonete esifassaadidele ning hoovihooned on reguleeritud muinsuskaitseala kaitsevööndi kitsendustega. Samas kehtib Kroonuaia tänava paarisnumbritega kinnistutele senise põhimääruse kohaselt paralleelselt muinsuskaitsealast tulenevate piirangutega Supilinna üldplaneeringuga kehtestatud miljööala kaitse- ja kasutustingimused, mis oma olemuselt on samaväärsed B-kaitsekategooria tingimustega. Ühelegi laiendatava osa hoonele ei rakendata A-kaitsekategooriat, st ei reguleerita ehitamist sisetöödel. 2 (3) Küsimust 6 - mis põhjustel ei ole ameti hinnangul Tartu linn suuteline muinsuskaitsealal asuvat kultuuripärandit kaitsma – ei saa niimoodi püstitada. Tartu linn on suuteline kultuuripärandit kaitsma, mida kinnitab 30.12.2019 a sõlmitud haldusleping, millega volitatakse Tartu linna täitma riiklikke haldusülesandeid (https://www.riigiteataja.ee/akt/107012020007). Tartu linn on neile delegeeritud riiklike ülesannete täitmisega saanud hästi hakkama. Riik on endale pärandikaitsja rolli võtnud rahvusvaheliste lepingutega ning vaieldamatult on riigil suuremad ressursid pärandi säilimise ja kaitse tagamiseks. Seni on parim vorm kohaliku omavalitsuse ja riigi koostöö. Muinsuskaitseseadus näeb ette muinsuskaitsealade riikliku kaitse ning riikliku ülesandena tagada kaitse, sh teostada järelevalvet. Tartu muinsuskaitseala vastab riikliku kaitse eeldustele. Seda vastavust on analüüsitud eelnõu seletuskirja punktis 2.1 (lk 2-5). Seadusest tulenevalt saa riikliku pärandi kaitset ainult kohalik omavalitsus korraldada ning seda küsimust ei saa lahendada käsil oleva kaitsekorra menetluses. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Merike Peterson õigusnõunik 3 (3)