Ministeeriumid Meie 27.05.2021 nr 1.2-2/76-1
Eelnõu kooskõlastamine
Saadame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks riikliku pensionikindlustuse seaduse
muutmise seaduse eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Signe Riisalo
Sotsiaalkaitseminister
Lisa:
1. Eelnõu
2. Seletuskiri
Lisaadressaat:
Sotsiaalkindlustusamet
Kristiina Selgis 626 9232
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
EELNÕU
26.05.2021
Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise
seadus
§ 1. Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmine
Riikliku pensionikindlustuse seaduse § 61 täiendatakse lõikega 19 järgmises sõnastuses:
„(19) 2023. aasta 1. jaanuaril tõstetakse pensioni baasosa ja rahvapensioni määra 20 euro
võrra.“.
§ 2. Seaduse jõustumine
Käesolev seadus jõustub 2023. aasta 1. jaanuaril.
Jüri Ratas
Riigikogu esimees
Tallinn, 2021. a
Algatab Vabariigi Valitsus . mail 2021. a nr
Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu
seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Pensioni baasosa kui solidaarsuskomponendi erakorraline tõstmine suurendab kõikide
vanaduspensionäride (sh soodustingimustel vanaduspensionide seaduse ja väljateenitud aastate
pensionide seaduse alusel pensione saavate inimeste), järelejäänud töövõimetuspensionäride
ning toitjakaotuspensionäride pensione. Solidaarsuskomponendi tõstmine aitab suhteliselt
rohkem just väiksemat pensioni saavaid mittetöötavaid pensionäre. Pensioni baasosa tõstmine
puudutab 2023. aastal ligikaudu 321 000 inimest ja vähendab pensionäride suhtelise vaesuse
määra hinnanguliselt 1,6 protsendipunkti võrra.
Rahvapension tagab vanaduses sissetuleku inimestele, kellel ei ole täidetud vanaduspensioni
saamiseks ettenähtud staažinõue ja kes on vahetult enne pensioni taotlemist elanud vähemalt
viis aastat Eestis. Rahvapension ei ole seotud isiku töötamisega, vaid elamisõigusega. Õigus
rahvapensionile on ka toitjakaotuse korral, kui surnud perekonnaliikmel puudus pensioni
taotlemiseks vajalik staaž ja ta elas enne pensioni taotlemist vähemalt ühe aasta Eestis.
Rahvapensioni erakorraline tõstmine aitab tagada rahvapensioni saajatele, keda on ligi 3200,
minimaalset äraelamist.
Absoluutses vaesuses elavaid vanemaealisi ehk sellises olukorras olevaid inimesi, kes ei suuda
end ära elatada, on Eestis vähe. 2019. aastal elas absoluutses vaesuses 2,3% Eesti elanikest ning
65-aastastest ja vanematest vanemaealistest elas absoluutses vaesuses alla 1%1. Absoluutse
vaesuse piir oli 2019. aastal 221 eurot üheliikmelise leibkonna kohta2. Samal ajal aga suhtelise
vaesuse määr, mis on sissetulekute ebavõrdsuse näitaja, oli kõige kõrgem just 65-aastaste ja
vanemate inimeste hulgas ja seda peamiselt seetõttu, et selles vanusegrupis on tööhõive
väiksem ja elatakse tihti üksi. 2019. aastal elas Statistikaameti andmetel 41,4% 65-aastastest ja
vanematest inimestest ja 76,8% üksinda elavatest 65-aastastest ja vanematest inimestest
suhtelises vaesuses ehk nende netosissetulek jäi alla suhtelise vaesuse piiri (611 eurot).
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi töö- ja pensionipoliitika osakonna
pensionipoliitika juht Kristiina Selgis (
[email protected], 626 9232) ning analüüsi ja
statistika osakonna juhataja Hede Sinisaar (626 9237,
[email protected]).
1
Vanemaealiste absoluutse vaesuse määra viimaste aastate andmeid ei ole avaldatud, sest andmed on avaldamiseks
ebakindlad / vähe usaldusväärsed väikese valimi mahu tõttu. 2016. aastal oli absoluutse vaesuse määr nende hulgas
0,8%. (Statistikaamet).
2
Vaesuse arvestamisel omistatakse eraldi tarbimiskaalud täiskasvanud leibkonnaliikmetele ja alla 14-aastastel
lastele: absoluutse vaesuse arvestamisel on esimene liige 1, iga teine ja järgnev 14-aastane ja vanem liige 0,7 ning
alla 14-aastastel lastel 0,5 ning suhtelise vaesuse arvestamisel on kaalud vastavalt 1:0,5:0,3. Nt kui leibkonnas on
kaks pensioniealist, siis nende absoluutse vaesuse piir on 376 eurot., kuid suhtelise vaesuse piir on 917 eurot kuus.
1
Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ethel
Bubõr (
[email protected], 626 9738).
1.3. Märkused
Eelnõuga täiendatakse riikliku pensionikindlustuse seaduse (edaspidi RPKS) redaktsiooni RT
I, 28.12.2020, 7.
Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga 2021 - 2023, mille sotsiaalse
turvalisuse üheks tegevuseks on pensioni teise samba reformist vabaneva raha suunamine
pensionikindlustuse puudujäägi katmiseks, keskmise vanaduspensioni maksuvabaks
muutmiseks ja erakorraliseks pensionitõusuks.
Eelnõule ei ole eelnenud väljatöötamiskavatsuse koostamist ja see on kooskõlas Vabariigi
Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1
lõike 2 punktiga 1, sest eelnõu menetlus on põhjendatult kiireloomuline tulenevalt Vabariigi
Valitsuse 100 päeva plaanist.
Eelnõu vastuvõtmiseks Riigikogus on vajalik poolthäälteenamus.
2. Seaduse eesmärk
Eelnõus käsitletakse pensionide suurendamist läbi baasosa ja rahvapensioni määra tõstmise.
Muudatuse eesmärk on tõsta vanemaealiste inimeste majanduslikku heaolu.
Euroopa Komisjon on oma iga-aastases Eesti riigiraportis korduvalt tõstatanud vanemaealiste
vaesuse temaatika. Viimases raportis3 tuuakse taas välja asjaolu, et vanemaealiste (65-aastased
ja vanemad) suhtelise vaesuse määr4 on Eestis endiselt väga kõrge (vt joonis 1). Eesti
vanemaealiste suhtelise vaesuse määr on Euroopa kõrgeimate hulgas.
Joonis 1. Vanemaealiste suhtelise vaesuse määr (%) EL liikmesriikides, 2019. aastal
60,0
50,0
40,0
30,0
20,0
10,0
0,0
Saksamaa
Küpros
Läti
Luksemburg
Kreeka
Leedu
Taani
Ungari
Austria
Belgia
Bulgaaria
Holland
Hispaania
Tšehhi
Poola
Rootsi
Itaalia
Portugal
Malta
Iirimaa
Rumeenia
Eesti
Prantsusmaa
Slovakkia
Sloveenia
Horvaatia
Soome
Euroopa Liit (27)
%
Allikas: Eurostat (uuringuaasta 2019, sissetulekuaasta 2018)
3
Country Report Estonia 2020 (working document) https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/EN/TXT/PDF/?uri=CELEX:52020SC0505&from=EN
4
Suhtelise vaesuse määr näitab nende inimeste osakaalu, kelle sissetulekute tase jääb alla suhtelise vaesuse
kokkulepitud piiri. Eestis, nagu ka kõigis ülejäänud Euroopa Liidu riikides, on suhtelise vaesuse piiriks 60%
elanikkonna sissetulekute mediaanist.
2
Statistikaameti andmetel5 oli 2019. aastal suhtelise vaesuse piir Eestis 611 eurot ehk inimene,
kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli sellest väiksem, elas suhtelises vaesuses. 2019. aastal oli
suhtelise vaesuse määr 20,7% ehk hinnanguliselt elas suhtelises vaesuses ligikaudu 272 700
inimest. Jooniselt 2 on näha, et Eestis on kõige suuremas suhtelises vaesuses vanemaealised.
Joonis 2. Suhtelise vaesuse määr vanuserühmade järgi (%), 2019
50
40
30
20
10
0
65 ja vanemad 50-64 25-49 18-24 0-17
%
Allikas: Statistikaamet
2018. aasta pensioni adekvaatsuse raporti6 kohaselt on pensionid vaesuse leevendamisel
võtmetähtsusega, kuna pension on peamiseks sissetulekuallikaks vanemaealistele. Pensionide
piisavus tähendab seda, et pensionärid ei ole vaesusriskis ja neil on võimalus osaleda avalikus,
sotsiaal- ja kultuurielus.
Eesti sotsiaalkaitsesüsteemi iseloomustab teiste EL riikidega võrreldes madal
sotsiaalkaitsekulutuste osatähtsus SKT-s. Sama kehtib ka vanaduspensionide kohta. Joonisel 3
on näha, et Eesti riigi kulutused vanaduspensionidele on ühed väiksemad Euroopas. Euroopas
kulus 2018. aastal vanaduspensionitele keskmiselt 10,1% SKT-st ja Eestis 6,4% SKT-st.
Joonis 3. EL riikide sotsiaalkaitse kogukulutuste ja vanaduspensionidele tehtud kulutuste
osatähtsus SKT-s, 2018. aastal
30,0
25,0
20,0
15,0
10,0
5,0
0,0
Läti
Luksemburg
Küpros
Kreeka
Ungari
Belgia
Saksamaa
Taani
Austria
Euroopa Liit 27
Bulgaaria
Poola
Malta
Tšehhi
Hispaania
Holland
Rootsi
Iirimaa
Eesti
Slovakkia
Rumeenia
Horvaatia
Sloveenia
Portugal
Itaalia
Soome
Prantsusmaa
Leedu
%
Kulu sotsiaalkaitsele Kulu vanaduspensionile
Allikas: Eurostat
5
Statistikaamet avaldab vaesuse näitajaid sissetulekuaasta nime all, aga Eurostat uuringuaasta nime all (st, et
Eurostati 2019. a vaesuse andmetele vastavad Statistikaameti 2018. a vaesuse andmed).
6
The 2018 Pension Adequacy Report: current and future income adequacy in old age in the EU. Volume I. Joint
Report prepared by the Social Protection Committee (SPC) and the European Commission (DG EMPL)
3
2020. aastal moodustas keskmine 44-aastase pensionistaažiga vanaduspension (517,63€) Eestis
keskmisest netokuupalgast (1189,14€) ligikaudu 43,5%. 2020. aasta 1. aprillist oli 44-aastase
pensionistaažiga vanaduspension 528,09 eurot. Tulenevalt pensionide indekseerimisest ja
erakorralisest baasosa tõusust kasvas 2021. aasta 1. aprillil 44-aastase pensionistaažiga
vanaduspension 552,38 euroni, jäädes alla 2019. aasta suhtelise vaesuse piirile, mis oli 611
eurot kuus. Täpsemalt on eelnõu muudatuste mõju vanemaealiste toimetulekule kirjeldatud
seletuskirja mõjude osas.
Rahvapension on mõeldud inimestele, kel ei ole vanaduspensionieas piisavalt pensionistaaži
(15 aastat). Rahvapensioni määr on alates 2021. aasta 1. aprillist 255,18 eurot ja selle saajaid
oli 2020. aastal ligikaudu 3200. Rahvapensioni tõstmine vähendaks võimalikku absoluutsesse
vaesusesse langemise riski ehk inimesele oleks tagatud igapäevaste miinimumvajaduste
täitmine sellisel määral, et väiksemgi muutus tema majanduslikus toimetulekus ei viiks teda
absoluutsesse vaesusesse.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kahest paragrahvist.
Eelnõu paragrahviga 1 täiendatakse riikliku pensionikindlustuse seaduse §-i 61 uue lõikega
19 ja sätestatakse, et 2023. aasta 1. jaanuaril tõstetakse pensioni baasosa ja rahvapensioni määra
20 euro võrra.
Riiklik pension (I sammas) arvutatakse neljaosalise pensionivalemi alusel:
1. baasosa – kõigile võrdne suurus (alates 2021. aasta 1. aprillist 235,3079 eurot);
2. staažiosa – sõltub enne 1999. a kogutud tööstaaži pikkusest, suurus võrdub pensioniõigusliku
staaži aastate ja aastahinde korrutisega;
3. kindlustusosa – sõltub alates 1999. a makstud sotsiaalmaksust, suurus võrdub
kindlustusosakute ning aastahinde korrutisega;
4. ühendosa – suurus võrdub poole kindlustusosakute ja poole solidaarosakute summa ning
aastahinde korrutisega.
Aastahinde suurus on alates 2021. aasta 1. aprillist 7,206 eurot.
Pensioni baasosa kui solidaarsuskomponendi tõstmine suurendab kõikide vanaduspensionäride
(sh soodustingimustel vanaduspensionide seaduse ja väljateenitud aastate pensionide seaduse
ja okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isikute seaduse alusel pensione saavate inimeste),
järelejäänud töövõimetuspensionäride ja toitjakaotuspensionäride pensione. Pensioni baasosa
tõstmine ei mõjuta eripensionäride pensione ja rahvapensioneid.
Baasosa on vajalik selleks, et I samba pension tagaks äraelamist võimaldava pensioni ka
madalama palgaga ja lühema pensionistaažiga inimestele.
Rahvapensioni määr on alates 2021. aasta 1. aprillist 255,18 eurot ja selle saajaid oli 2020.
aastal ligi 3200. Rahvapensioni tõstmine 20 euro võrra vähendaks võimalikku absoluutsesse
vaesusesse langemise riski ehk inimesele oleks tagatud igapäevaste miinimumvajaduste
täitmine sellisel määral, et väiksemgi muutus tema majanduslikus toimetulekus ei viiks teda
absoluutsesse vaesusesse.
4
Pensioni baasosa erakorraline tõstmine puudutab 2023. aastal ligikaudu 321 000 pensionäri
ning see vähendab 65-aastaste ja vanemate elanike suhtelise vaesuse määra 2023. aastal 1,6
protsendipunkti võrra (ehk 4%). Rahvapensioni määra erakorraline tõstmine puudutab 2023.
aastal ligi 3200 inimest.
Eelnõu §-ga 2 sätestatakse seaduse jõustumine.
Eelnõu jõustub 1. jaanuaril 2023. aastal.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõu ei kehtesta uusi termineid.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Tulenevalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikli 4 lõike 2 punktist b on EL-il
liikmesriikidega jagatud pädevus sotsiaalpoliitika valdkonnas ning tulenevalt ELTL artiklist 48
on EL-il õigus reguleerida liikmesriikide sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimist liidu
territooriumil. Sellele tuginedes on Euroopa Parlament ja nõukogu vastu võtnud EL-i
koordinatsioonimääruse ja selle rakendusmääruse. Eelnõu on vastavuses Euroopa Liidu
õigusega.
6. Seaduse mõjud
Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2021–2023 üheks tegevuseks on erakorraline
pensionitõus.
Eelnõu eesmärk on pensionite erakorralise tõstmisega kaasa aidata pensionäride majandusliku
olukorra parandamisele.
Eelnõus toodud muudatuste rakendamisel võib eeldada sotsiaalset ja demograafilist mõju ning
mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuse korraldusele. Seaduse mõjude olulisuse
tuvastamiseks hinnati nimetatud mõjuvaldkondi nelja kriteeriumi alusel – mõju ulatus, mõju
avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus, ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk.
Eelnõus toodud muudatused ei mõjuta majandust, regionaalarengut, elu- ja looduskeskkonda,
riigi julgeolekut ja välissuhteid ning sellest lähtuvalt ei ole hinnatud mõju nendes valdkondades.
Sotsiaalne, sh demograafiline mõju
Riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel indekseeritakse riiklikke pensione iga aasta 1.
aprillil. 2021. aasta aprillikuus indekseeriti riiklikke pensione indeksiga 1,016 ja pärast seda
tõsteti baasosa erakorraliselt 16 euro võrra, mille tulemina kasvas keskmine 44-aastase
pensionistaažiga vanaduspension 552,38 euroni, seejuures pensioni baasosa suurenes 235,3079
euroni. Aastahinne suurenes 7,206 euroni. Rahvapensioni määr suurenes 255,18 euroni.
Eelnõu kohaselt suurendatakse 1. jaanuaril 2023. aastal riikliku I samba pensioni baasosa 20
euro võrra. Pensionide baasosa tõstmine puudutab ligikaudu 321 000 inimest. Eelnõu kohaselt
suurendatakse samal ajal ka rahvapensioni määra 20 euro võrra ja see puudutab ligikaudu 3200
inimest.
5
2019. aastal elas suhtelises vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem
kui 611 eurot. Suhtelise vaesuse määr näitab nende inimeste osakaalu, kelle sissetulekute tase
jääb alla suhtelise vaesuse kokkulepitud piiri. Eestis, nagu ka kõigis ülejäänud Euroopa Liidu
riikides, on suhtelise vaesuse piiriks 60% elanikkonna sissetulekute mediaanist.
Vanuserühmade võrdluses on kõige suuremas suhtelises vaesuses Eestis vanemaealised. 2019.
aastal vähenes 65-aastaste ja vanemate suhtelise vaesuse määr 41,4%-ni, seejuures elas allpool
suhtelise vaesuse piiri 47,2% naistest ning 30,5% meestest. Leibkonnatüübiti on kõige halvem
majanduslik olukord üksikutel 65-aastastel ja vanematel elanikel. Nende suhtelise vaesuse määr
ulatus 2019. aastal 76,8%-ni.
Kuivõrd kokkulepitud metoodika alusel viiakse suhtelise vaesuse arvutamise aluseks olevat
uuringut läbi tagasiulatuvalt ehk 2021. a uuringus küsitakse sissetulekuid eelmise aasta kohta,
siis ei ole veel avaldatud uuemaid vaesuse andmeid 2020. a kohta. Simulatsioonimudeli alusel
koostatud hinnangu järgi ulatub 2023. aastal 65-aastaste ja vanemate suhtelise vaesuse määr
hinnanguliselt 36,9%ni ning üksikutel 65-aastastel ja vanematel elanikel 73,2%ni.
Simulatsioonimudeli alusel koostatud hinnangu alusel vähendavad eelnõus toodud muudatused
65-aastaste ja vanemate elanike suhtelise vaesuse määra 2023. aastal 1,6 protsendipunkti võrra
(ehk 4%), üksi elavate pensionäride vaesust aga 1,8 protsendipunkti võrra (ehk 2%). Hinnang
põhineb simulatsioonimeetodil, milles on lähteandmetena kasutatud Statistikaameti Eesti
Sotsiaaluuring 2019 andmeid.
Kuna Eesti Sotsiaaluuring 2019 sisaldab 2018. aasta sissetuleku andmeid, siis uuendati
mittesimuleeritud suuruste väärtuste sisendandmeid (uprating) ehk arvestati keskmise palga,
hindade ja pensionide kasvu (aluseks Statistikaameti ja Rahandusministeeriumi 2021. a
prognoosi andmed) aastani 2022. Võrreldes 2018. aastaga väheneb simulatsioonimudeli
kohaselt vaesuse määr, kuid tuleb arvestada, et tegelikkuses võivad elanike palgad
sissetulekurühmades erineval määral muutuda, samuti võib muutuda uuringule vastanute
tööturualane olukord ning kokkuvõttes võib tegelikkuses pensionäride suhtelise vaesuse määr
jääda senisele tasemele või suureneda.
Mudelipõhiste prognooside kasutamisel tuleb silmas pidada, et selle eesmärgiks on anda teavet
selle kohta, kuidas üks või teine stsenaarium vaesust mõjutab. Mudeli kohaselt on suhtelise
vaesuse piir 2023. aastal hinnanguliselt 671 eurot kuus. Pensionide suurenemise võimaliku
mõju hindamisel võrreldakse 2023. aasta eeldatavat olukorda sellega, kui pension suureneb.
Mikrosimulatsioonimudelis on baasstsenaariumiks 2023. aastal kehtivad toetuste ja maksude
reeglid tänaste seaduste alusel.
Kokkuvõttes on tegemist vanaduspensionäride vaesuse leevendamiseks vajaliku muudatusega,
kuid selle mõju ulatus on väike. Muudatusega kokkupuude on küll igakuine, kuid samas ei ole
vaja pensionäridel selle saamiseks esitada taotlust, mistõttu ei kaasne muudatusega
kohanemisraskusi. Muudatusega ei kaasne ebasoovitavat mõju. Seetõttu ei ole mõju hindamise
kriteeriumide alusel tegemist muudatusega, mille hindamiseks on vaja koostada põhjalik
mõjuanalüüs.
Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
Eelnõus toodud muudatused mõjutavad riigiasutustest ainult Sotsiaalkindlustusametit (edaspidi
SKA). Mõju ulatust võib hinnata väikeseks, sest eelnõu muudatusega kaasnevad ühekordselt
tehtavad muudatused SKA protseduurides ja infosüsteemis. Kuid nende muudatustega ei
kaasne kohanemisraskusi. Mõju sagedus on suur, sest SKA suurendab täiendavalt erinevate
6
seaduste alusel määratud vanaduspensionide pensionide baasosa 20 euro võrra ja rahvapensioni
määra samuti 20 euro võrra. Kokku puudutab see ligikaudu 324 000 pensionäri.
Eelnõus toodud muudatus ei mõjuta kohalike omavalitsuste korraldust, kuid avaldab mõju
riigieelarvele (vt 7 osa).
Muudatuste koosmõju halduskoormusele
Pensioni baasosa tõstmine on suunatud pensionäridele. Pensioni baasosa tõstmisel ei ole
pensionäridel vaja esitada taotlust selle saamiseks. Nii nagu indekseerimine, toimub ka täiendav
baasosa tõus automaatselt. Seega muudatusega ei kaasne pensionäride halduskoormuse
suurenemist. Kohalike omavalitsuste töökorraldust ei muudeta. Samas suureneb ühekordselt
Sotsiaalkindlustusameti töökoormus.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
kulud ja tulud
Eelnõu muudatused toovad kaasa riigieelarvele pikaajaliselt püsivaid tulusid tulumaksuna ja
tarbimismaksudena, mis aastatel 2023 kuni 2025 on sõltuvalt aastast Rahandusministeeriumi
arvutuste kohaselt 16,4 kuni 27,9 miljonit eurot ning püsikuludena pensionikulud ja kulud Eesti
Haigekassale mittetöötavate pensionäride eest tehtavale eraldisele sõltuvalt aastast 79 kuni
101,6 miljonit eurot. Kogumõju eelarvele on püsikuluna sõltuvalt aastast 63 kuni 74 miljonit
eurot ning sellega on arvestatud 2022-2025 riigieelarve strateegias. Eelnõuga kaasnev Eesti
Haigekassa eraldise suurenemine, mis aastatel 2023 kuni 2025 on sõltuvalt aastast 7,1 kuni 9,1
miljonit eurot, kaetakse riigieelarve vahenditest ning pensionide kulu suurenemine, mis on
sõltuvalt aastast 71,9 kuni 92,5 miljonit eurot, kaetakse sotsiaalmaksutuludest makstavate
pensionide vahenditest, välja arvatud rahvapensionide kulu suurenemine, mis kaetakse
riigieelarve vahenditest.
Tabel 1. Erakorralise 20-eurose pensioni baasosa ja rahvapensioni määra tõusu kulud ja
tulud, prognoos 2023-2025
Baasosa ja rahvapensioni määra tõus 20€
1. jaanuaril 2023 2023 2024 2025
Vanaduspensioni tõus, € kuus 20,0 20,8 23,4
Pensionikulude kasv kokku, mln € -71,9 -81,0 -92,5
Haigekassa eraldis, mln € -7,1 -8,0 -9,1
Tulumaksu mõju, mln € 8,1 12,2 15,0
Tarbimismaksude mõju, mln € 8,3 11,4 12,9
Kokku pensionitõusu mõju, mln € -63 -65 -74
Rahandusministeeriumi arvutused
Indekseerimise ja erakorralise pensioni baasosa 20-eurose tõusu abil kasvab 1. aprillist 2023. a
keskmine 44-aastase pensionistaažiga vanaduspension eeldatavalt 621 euro ja 78 sendini.
Nimetatu mõjutab 2023. aastal ligi 321 000 inimese, sh kõikide vanaduspensionäride,
töövõimetuspensionäride ja toitjakaotuspensionäride pensione. Rahvapensioni määra
erakorralise 20-eurose tõusu abil kasvab 1. aprillil 2023. a rahvapensioni määr pärast
indekseerimist eeldatavalt 298 euro ja 78 sendini ja mõjutab u 3200 inimese pensione.
7
Tabel 2. Erakorralise 20-eurose pensioni baasosa ja rahvapensioni määra tõusu mõju
pensioninäitajatele, prognoos aastateks 2022 – 2025
Baasosa ja rahvapensioni määra 01.04.2022 01.01.2023 01.04.2023 01.04.2024 01.04.2025
tõus 20€ 1. jaanuaril 2023
Baasosa suurus, € 245,9203 265,9203 279,3759 294,7416 309,6555
Pensioniindeks 1,041 - 1,046 1,05 1,046
44-aastase staažiga 574,69 594,69 621,74 652,51 682,25
vanaduspensioni suurus, €
Rahvapensioni määra suurus, € 265,64 285,64 298,78 313,72 328,15
Sotsiaalministeeriumi arvutused Sotsiaalkindlustusameti ja Rahandusministeeriumi
prognooside põhjal
8. Seaduse rakendusaktid
Seadusega ei ole vaja muuta rakendusakte.
9. Seaduse jõustumine
Seadus jõustub 1. jaanuaril 2023. a.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja arvamuse avaldamiseks
Sotsiaalkindlustusametile.
___________________________________________________________________________
Algatab Vabariigi Valitsus . mail 2021. a.
(allkirjastatud digitaalselt)
8
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: SOM/21-0708 - Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise
seadus
Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 17.06.2021 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3ea2f139-2a7c-41e2-b2a9-476c1359e284
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3ea2f139-2a7c-41e2-b2a9-476c1359e284?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main