Kiri

VIRU-NIGULA VALLAVALITSUS Alo Ehasoo MTÜ Jägala Kalateed Teie 18.05.2021 [email protected] Meie 27.05.2021 nr 6-3/522-1 Vastus pöördumisele 18.05.2021 postitasite ja adresseerisite erinevatele ettevõtjatele, poliitikutele ja looduskaitsjatele e-kirja, milles väidate, et Viru-Nigula vallavalitsuse ja vallavanema seisukohad Kunda I paisu teemal on arusaamatud ja valed. Oma kirja lõpus esitasite ka küsimused, millele ootate vastuseid. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 41 kohaselt on igaühel õigus jääda truuks oma arvamustele ja veendumustele. Kedagi ei tohi sundida neid muutma. Lähtuvalt eeltoodust ei asu Viru-Nigula vallavalitsus Teie arusaamu kallutama või Teie isiklikke seisukohti ümber lükkama, vaid esitab endapoolsed selgitused. a. Kui jõgi oleks ilma paisudeta, siis tekiks juurde Kunda jõe puhul hinnanguliselt 250 000 € väärtuses kalanduslikku ressurssi ( R. Järvekülg 2020). Selja jõe näite põhjal käiksid seal püüdmas tuhanded kalastajad (hinnanguliselt 3000-5000 inimest aastas). Täna käib seal 0 inimest kalal (lõhe, forell). „Muinsuskaitseseadus (edaspidi MuKS) § 33 keelab mälestist hävitada või rikkuda. Kultuuriministri 04.09.2008 käskkirjaga nr 368 „Kultuurimälestiseks tunnistamine ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamine“ on tunnistatud arhitektuurimälestiseks – Kunda tsemendivabriku hüdroelektrijaama hoone, tamm ja algne turbiin koos ülekandemehhanismiga (mälestise reg nr 28726) ning sellele on kehtestatud kaitsevöönd. Muinsuskaitseamet ei pea võimalikuks lubada Kunda tsemendivabriku hüdroelektrijaama hoone, tamm ja algne turbiin koos ülekandemehhanismiga (mälestise reg nr 28726) ja sellele sobiva ajaloolise keskkonna säilimise eesmärgil Kunda I paisu lõhkumist või paisutuse likvideerimist. See oleks otseses vastuolus MuKS § 5 keeluga mälestist rikkuda või hävitada.“ Siim Raie 15.11.2018 nr 1.1– 7/2320-1. Teie poolt välja toodud võrdlus on subjektiivne. Arvestatud ei ole kaasnevate kuludega ning olemasoleva taastuvenergia ressursi hävitamisega, mis on samm kaugemale kliimaneutraalsusest. Lammutustöödeks kuluvad vahendid (näitena Sindi pais 8,34 milj ilma käibemaksuta), hävitatud potentsiaalne taastuvenergia ressurss ja kultuuripärand (hindamatu). Lisaks on olemas alternatiivsed võimalused kalapääsu rajamiseks Kunda jõe ajaloolisele HEJ- le, mistõttu ei ole Teie poolt välja toodud arvutused asjakohased ega objektiivsed. _________________________________________________________________________________ Kasemäe tn 19 Telefon 325 5960 Konto EE25220022101193 9622 44107 Kunda linn e-post: [email protected] registrikood 75020500 Viru-Nigula vald www.viru-nigula.ee AS-i Generaator viimase vee erikasutusloa taotluse lisas 3 (Kunda HEJ paisu öko_maj_analüüs.bdoc) on välja toodud erinevad stsenaariumid (olemasoleva olukorra jätkumine, avaliku huvi järgimine vastavalt muinsuskaitse nõuetele, avaliku huvi järgimine vastavalt keskkonnakaitse nõuetele ja kokkuleppe variant). Kaaludes nende stsenaariumide rakendamist ühiskonna heaolu (majandusliku väärtuse) seisukohalt ilmneb, et olemasoleva olukorra jätkumine on ühiskonnale kõige vähem tulu toov (tabel 3 rida 1). Keskmiselt 90 119 euro võrra aastas tulusam on valida tegevused, mis järgivad avalikku huvi keskkonnakaitse nõuete järgi (tabel 3 rida 3). Kõige tulusam on kokkuleppe variant, mis sisaldab nii elektrienergia tootmist kui ka HEJ paisu rekonstrueerimist kruvikalatõstukiga koos sellest tuleneva kalade liikumisteede avamisega. Selle variandi poolt ühiskonnale toodetud tulu on keskmiselt 303 204 eurot/aastas (tabel 3 rida 4). b. Nende tuhandete kalameeste raha tuleks kohalikule ettevõtja taskusse; hotellipidajale, toitlustajale, giididele, bensiinijaama, poodi jne. Mis tagaks töö kohalikele ja laekuks maksudena KOV kassasse. Miks vallavanem väidab, et kohalik kogukond soovib Kunda I paisutuse jätkamist, kui erilist kohalikku huvi, jääb väga arusaamatuks. Millele see väide tugineb? Sealt ei laeku hetkel raha, ei looda töökohti, vastupidi, jäetakse kasutamata kogu Kunda jõe potentsiaal. Kuna seal ei ole paisutamiseks luba ja Riigikohus on selgelt öelnud, et tegevus on perspektiivitu, siis ei võida sellest isegi kõnealune ettevõtja, keda vald nii tulihingeliselt E.Vallbaumi sõnade kohaselt toetab. Kultuuriväärtuse hävitamine ei saa olla keskkonnakaitse eesmärgi üks osa. Võib-olla aitaks kalade populatsiooni paremini kaitsta hoopis ülepüüdmise vähendamine ning püügikvootide piiramine. Giididel, bensiinijaamadel ja poodidel on tööd ka praegu, kuna Kunda ajaloolist hüdroelektrijaama külastatakse kõikjalt üle Eesti. Sotsiaalmeedia platvormidel andis otsingutulemus märku sellest, et ka välismaalased on Kunda ajaloolise hüdroelektrijaama juures postitusi teinud. Külastatavus oleks kindlasti veel suurem, kui ajaloolise hüdroelektrijaama kõrvale saaks lisada Eesti esimese kalakruvi. Väga paljud tehnikahuvilised turistid ja ülikoolid käivad ka praegu AS-s Estonian Cell, AS-s Kunda Nordic Tsement ja teistes valla ettevõtetes. Kindlasti oleks kalakruvi lahendus järgmine pärl meie rikkalikul tööstusmaastikul. Soovitame küsida praegustelt giididelt, kes Kunda ajaloolises hüdroelektrijaamas ekskursioone läbi viivad, seisukohta selle kohta, mida nemad arvavad kultuurimälestise rikkumisest/hävitamisest. Vallavalitsuse teadmine avalikust huvist tulenebki inimestelt, organisatsioonidelt ja ettevõtetelt, kellega igapäevaselt koostööd tehakse. Seisukoht on olnud ikka oma kogukonna väärtuseid ja kultuuripärandit kaitsev. Ka paljud organisatsioonid on vallale toetust avaldanud. Viru-Nigula on tööstusvald, kus ettevõtete töötajad on loonud oma kõrgete tehniliste teadmiste ja oskustega väärtust kogu Eesti Vabariigile. Parim võimalik lahendus ei saa olla kultuuriväärtuse lammutamine/likvideerimine olukorras, kus meil on võimalik proovida teisiti, teha erand, leida lahendus viisil, mis ei külvaks hävingut. Kui mujal maailmas on kasutusel lahendus, mis tagab kaladele rändevõimaluse, mille on heaks kiitnud teiste riikide keskkonnaametid, ihtüoloogid, siis miks meil ei lubata seda lahendust isegi proovida? Kas me kaladele rändevõimaluse tagamise eesmärgil enamaks kui kultuuripärandi hävitamiseks võimelised ei olegi? Leiame, et ühe tööstusvalla kohustus on olla teerajajaks uutele võimalustele. Teisiti ei saa tekkida innovatsiooni ning uusi ja paremaid lahendusi, mida uutel põlvkondadel meile pakkuda on. c. Kunda I pais on suur kohustus. See amortiseerub kiiresti ja selle ülalhoidmine on lähitulevikus ülikallis. Kui Keskkonnaministeerium on pakkunud, et aitab lahendada ettevõtjaga koos selle paisutuse mõju, teeb sinna matkarajad, treeningalad ja puhkealad, konserveerib jaama ja aitab kultuuriväärtusena säilitada kuhu on võimalik luua nt atraktiivne muuseum, siis miks vallavõim on selle vastu? Võidaksid tuhanded kohalikud ja samuti väga paljud Eesti inimesed, vastupidiselt praegusele soovile, mille tulemine võib võita ainult hüdrojaama omanik? Tänases seisus ka mitte tema, sest näiteks Kotka paisu puhul ( sama omanik) ütles Riigikohus lihtsalt, et seda ei tohi seal enam kunagi olla. Kõlakad käivad, et enne seda otsust oli ministeerium pakkununud samale!! ettevõtjale raha, et leiaks sõbraliku lahenduse. Lõpuks ei saanud ei ettevõtja raha, ning loodus seisis sööti, sama seis on Kundas. Samuti säilib olukord kalakruvi paigaldamise korral, mis ei pruugi kunagi tööle hakata ja on 500-800 000 eurone investeering. Jääb arusaamatuks suhe paisu avamise potensiaali ning potsensiaalsete tegurite ja energia tootmise valikul. Ükski keskkonnaasutus ei ole Teie poolt kirjeldatud teemasid Viru-Nigula vallavalitsusega arutanud. Kuulujutte Viru-Nigula vallavalitsus ei kommenteeri. Oleme näinud sotsiaalmeedia vahendusel erinevaid videoid, visioone, uuringuid ja projekte Kunda ajaloolise paisu kohta, mille jaoks on ametiasutused raha kulutanud, kuid mida ei ole vallavalitsuse andmetel ei Muinsuskaitseameti, paisu omaniku ega ka vallavalitsusega arutatud. Ettevõtja on teinud ametiasutustele ettepaneku sõlmida ühiste kavatsuste protokoll, kus oli ka välja toodud kalakruvi pilootkatsetuste kestvus ning ettepanek, et kõik kaasnevad kulud kruvikalapääsu rajamiseks katab ettevõtja. Kui pilootkatsed soovitud tulemust ei annaks, siis see oleks ettevõtja risk. Keskkonnaasutused ei ole sellele ettepanekule tagasisidet andnud. d. Hüdroenergia ei ole Eestis „roheline“. See on kogu maailma uurimuste viimaste aastate teadmine, et paisjärved muudavad jõevee järveliseks. Paisjärvedesse ladestub muda, mida tuleb iga 10a. järel eemaldada. 2020 aasta uuringu põhjal on näiteks kriitilises seisus paisjärvede mudaeemalduse hind kuni 500 000€. See ei ole õhust võetud ülesanne vaid fakt ja on vaja ka Kundas kõikide paisude puhul ära teha. ! Ka vallavalitsuseni on jõudnud info, et Keskkonnaameti jaoks on põlevkivist elektrienergia tootmine Eestis rohelisem tegevus, kui hüdroenergia tootmine. „Ettevõtte poolt kavandatava tegevuse puhul saab alternatiividena käsitleda ka muid taastuvenergia tootmise võimalusi (ka teisi tegevuse asukohti), samuti null-alternatiivi ja põlevkivi baasil elektrienergia tootmist. Keskkonnaameti hinnangul on alternatiivsed lahendused elektrienergia tootmisele olemas: muudes asukohtades või muul viisil taastuvenergia kasutamise osas (nt tuule- ja päikeseenergia kui Eesti kontekstis potentsiaalsemad taastuvenergia liigid), samuti põlevkivi baasil elektrienergia tootmine.“ Keskkonnaameti korralduse eelnõu 03.05.2021. e. Paisjärv muudab jõevee soojaks ja seisvas vees hakkab vohama lämmastik, fosfor, ammoniaak jms. See ei sobi lõhelistele või jõelistele liikidele ja sellega hävitatakse elu. Kõigile on selge, et kogu maailmas on vaid üks tendents paisjärved likvideerida ja paisud avada. Seda iganenud tootmisharu ei looda enam 21 sajandil. Millises veekogus ei teki lämmastikku ja fosforit? Suur roll on ka inimtekkelisel lämmastikul ja fosforil. „Kogu hajukoormus siseveekogudele 2009. aastal oli hinnanguliselt 29,7 tuh. tonni lämmastikku ja 710 tonni fosforit, millest inimtekkelise lämmastiku osakaal on 66% ja fosfori osakaal 46%.“ Fosfori- ja lämmastikukoormuse uuring punkt- ja hajureostuse allikatest. Fosforväetistes kaadmiumi reostusohu hindamine. E.Loigu, A.Iital, K.Pachel, Ü.Leisk. Kunda jõel teostatakse pidevalt seiret vee keemilisele koostisele. Seire kohustus on nii vallal kui ka erinevatel ettevõtetel, samuti teostab veel eraldi seiret ka Keskkonnaamet. See väide on vale, et hüdroelektrijaamu enam käesoleval ajal maailmas ei looda. f. Liigid ei saa paisust üles/alla rännata, mistõttu tekivad suletud populatsioonid, mille sees geneetiline väärareng on tavaline ja see päädib enamasti liikide väljasuremisega. Euroopas ja maailmas on tänaseks hävinud viimase 20 aastaga enam kui 75% jõelistest liikidest ja elupaikadest. Kõige suurem selle põhjustaja on paisud ja paisjärved. (World Fish Migration ja Wetlands International uuring 2020). Välja on pakutud variant kalakruvi pilootprojektiks Eesti tingimustes, mis on mujal maailmas toimiv lahendus kalarände tagamiseks. g. Kulltuuriministeerium ja Keskkonnaministeerium ei ole leidnud ühist keelt, et lahendada Kunda I paisu konflikt. Kõige lihtsam, odavam ja mitte midagi lõhkuv on avada lihtsalt paisu all olev luuk. Keegi ei lõhu mingit paisu, kui ajaloolist hoonekompleksi või rajatist. Siiski ütles riigikohtu Hellenurme otsus, et Keskkonnaamet on pädev asutus otsustama, kustmaalt on vajalik teha mööndusi kultuurikaitse eesmärkidel. Sama on kallites, riigi raha eest tellitud ekspertiisides öeldud ka varem. Viru-Nigula vallavalitsusele teadaolevalt ei lahendaks põhjaluugi avamine kalarände probleemi. Insenertehnilised arvutused näitavad, et voolukiirus pärast põhjaluugi avamist oleks põhjalasus liialt suur ning kalad ei suudaks sellise voolukiiruse korral põhjalasku läbida. Lisaks tekitab põhjaluugi avamine külmatsüklite ja kiirvoolu surve, mis on kahjulik paekivist paisule ning see omakorda rikuks mälestist. Selliseks tegevuseks peab kindlasti Muinsuskaitseamet loa väljastama. h. Kogu see Kunda paisu saaga on kestnud 10a. Kui seadused ei luba sellist tegevust, jumala eest – ostke välja siis see ettevõtja. 10a on kulutatud menetlemisele vähemalt samapalju raha, kui oleks kulunud kohe ettevõtja väljaostmiseks. Sama saaga kordub Linnamäel. Täname arvamuse ja juhiste eest. i. Selle 10a. jooksul on ettevõtja esitanud umbes 5 taotlust. Kõigile on öeldud ei. Ka Riigikohus 2018 ütles, et ei saa jätkata paisutusega ja see ei oma perspektiivi. Ometi käisin reedel siis jälle, uue veeloatatoluse avalikul arutelul. Nüüd aga selgub, et vald on saatnud siis Keskkonnaministeeriumisse ja Õiguskantslerile kirjad, mis minu arvates ei kannata üldse kriitikat ja peaksid nüüd tekitama arutluskoha, kas vallavanem on oma ametis pädev ja tõstatama kõigis küsimuse - kelle huvides vallavanem toimetab? Nimelt on E. Vallbaum kirjutanud õiguskantslerile, et Keskkonnaamet on rumalate ja ebapädevate ametnike punt, kes ei suuda teostada mitte midagi, rääkimata mõistusega menetlust. Ainuüksi selline kirjastiil on vallavanemale kohatu. Kuid veelgi kriipivam on info, millele see tugineb. Nimelt on selline väide toodud seetõttu, et Keskkonnaamet viitas oma kirjas, et Kunda I pais on vallasasi ning on ehitusregistris registreerimata. Selle peale võttis vald aga ehitusregistri lahti, tegi tagaselja muudatused 6 päeva hiljem ja saatis õiguskantslerile, Kultuuriministrile jt. kirja, et Keskkonnaametis on kõik mittepädevad, sest olge lahke - pais on ehitusregistris. Anti mõista, et järelikult on ka kogu muu 30lk. menetlust nende poolt täielik mõttetu vale ja seal töötavad arulagedad inimesed. Ehk, pahatahtlikult sooviti näidata ametnikke halvas valguses! Antud juhul on halvustav ja kohatu kirjastiil pärit vaid Teie enda e-kirjast. Tsitaat Viru-Nigula vallavalitsuse 14.12.2020 kirjast nr 6-3/1411 õiguskantslerile: „Käesolevaga palub Viru-Nigula vallavalitsus õiguskantsleri abi ning ühtlasi esitab oma seisukohad keskkonnaloa andmisest keeldumise korralduse eelnõu kohta. Viru-Nigula vallavalitsus ei hakka kõiki eelnõus väljatoodud punkte eraldi kommenteerima, sest ilmselgelt menetlust Keskkonnaameti poolt ei ole teostatud ning korralduse sisu ei tugine faktidele ega tegelikkusele. Kohati jääb suisa arusaamatuks, kas ametnik on menetlenud ikka AS-i Generaator taotlust ja millistest allikatest on eelnõu sisu kokku kopeeritud ning kas sisuliselt on keegi üldse eelnõu alusmaterjalid läbi töötanud. Sealhulgas eksitakse isegi kõige lihtsamini kontrollitavate faktidega. Näiteks väidab Keskkonnaamet, et hüdroelektrijaama juurde kuuluvad rajatised ei ole ehitusregistrisse kantud. Edastan eelnõu täiendamiseks ehr-i koodid: 220804311, 220804228, 220804236, 220804257, 220804272, 220804307, 108004527. Keskkonnaamet ei ole pädev asutus väitma, et avalik huvi Kunda HEJ suhtes puudub. Millegipärast püüab Keskkonnaamet oma korralduse eelnõus alavääristada või pisendada Baltimaade ja Tsaari Venemaa moodsaima veejõuseadme tähendust Kunda kultuuriloos. Viru- Nigula vallavalitsusele on vastuvõetamatu, et keegi püüab kohalikku kultuuripärandit ja esiisade kätetööd alavääristada või hävitada lasta ja seda järjepidevalt aastakümneid.“ Vallavalitsus viitab oma kirjas õiguskantslerile, et Keskkonnaameti vee erikasutusloa menetlus ei ole olnud piisav, sest kasutatud on ainult ühe Eesti eksperdi hinnanguid. Kruvikalalahendused ei ole Eestis kasutusel ning kaasata tuleks ka eksperte, kes on reaalselt kruvikalapääsudega tööd teinud. Samuti on väidetud kirjas õiguskantslerile, et Keskkonnaamet ei ole pädev asutus väitma, et avalik huvi Kunda HEJ suhtes puudub. Jääme oma arvamuse juurde. Lisaks soovitame tutvuda teiste ettepanekutega, mis on ettevõtte ja Viru-Nigula vallavalitsuse poolt esitatud Keskkonnaameti korralduse eelnõule. Väide, et Keskkonnaamet on eksinud ka kõige lihtsamate kontrollitavate faktidega on samuti õige. Muu hulgas ka EHR-i andmetega. Keskkonnaamet väitis, et hüdroelektrijaama juurde kuuluvad rajatised ei ole ehitusregistrisse kantud. See ei vasta tõele. Esimesed kanded HEJ hoone ja rajatiste kohta Jõe tn 21 kinnistul on EHR-is alates 2016. aastast ja varasemast. 2020. a lisasime katastrinumbri ja korrigeerisime aadressiandmeid, sest varasemalt puudus kinnistul katastrinumber. Sisuliselt tähendab see seda, et Keskkonnaamet oma menetluses otsis EHR-is kinnistut katastrinumbri järgi, aga oleks pidanud kasutama ka aadressi, sest sellisel juhul oleks olnud ehitised ja rajatised kinnistul leitavad. Kordame veelkord, et katastritunnust ei saanudki varem EHR-is olla, kuna lihtsalt kinnistul katastrinumber puudus ja paranduskandega said aadressiandmed täiendatud. See omakorda ei tähenda seda, et hoone ja rajatised EHR-is varasemalt puudusid. Edastame Ehitisregistri väljavõtte, mida saab igaüks ise ka avalikus vaates kontrollida: 220804311 Kivitrepp-rajatis, esmane kasutuselevõtu aasta 1893 2011522/577300 Registri paranduskanne põhiandmed 13.12.2020  2011522/577064 Registri paranduskanne identifitseerivad andmed, aadressid, katastriüksused, 08.12.2020 ehitise kuju 28.11.2016 1611522/30431 Registri paranduskanne identifitseerivad andmed, põhiandmed, aadressid, kasutusotstarbed, tehnilised näitajad, ehitise kuju 220804228 Äravoolu kanal- rajatis, esmane kasutuselevõtu aasta 1893 13.12.2020 2011522/577295 Registri paranduskanne põhiandmed 08.12.2020 2011522/577069 Registri paranduskanne identifitseerivad andmed, aadressid, katastriüksused, ehitise kuju 1611522/30380 Registri paranduskanne identifitseerivad andmed, põhiandmed, aadressid, 28.11.2016 kasutusotstarbed, tehnilised näitajad, ehitise kuju 220804236 Äravoolu tunnel- rajatis, esmane kasutuselevõtu aasta 1893 13.12.2020 2011522/577296 Registri paranduskanne põhiandmed 2011522/577068 Registri paranduskanne identifitseerivad andmed, aadressid, katastriüksused, 08.12.2020 ehitise kuju 1611522/30385 Registri paranduskanne identifitseerivad andmed, põhiandmed, aadressid, 28.11.2016 kasutusotstarbed, tehnilised näitajad, ehitise kuju 220804257 Kivipais koos ülevoolu ja põhjalasuga- rajatis, esmane kasutuselevõtu aasta 1893 2011522/577297 Registri paranduskanne põhiandmed 13.12.2020 08.12.2020 2011522/577065 Registri paranduskanne identifitseerivad andmed, aadressid, katastriüksused, ehitise kuju 28.11.2016 1611522/30399 Registri paranduskanne identifitseerivad andmed, põhiandmed, aadressid, kasutusotstarbed, tehnilised näitajad, ehitise kuju 220804272 Juurdevoolu kanal- rajatis, esmane kasutuselevõtu aasta 1893 13.12.2020 2011522/577298 Registri paranduskanne põhiandmed 08.12.2020 2011522/577067 Registri paranduskanne identifitseerivad andmed, aadressid, katastriüksused, ehitise kuju 1611522/30407 Registri paranduskanne identifitseerivad andmed, põhiandmed, aadressid, 28.11.2016 kasutusotstarbed, tehnilised näitajad, ehitise kuju 220804307 Paisjärv – rajatis  2011522/577299 Registri paranduskanne põhiandmed 13.12.2020 2011522/577063 Registri paranduskanne identifitseerivad andmed, aadressid, 08.12.2020 katastriüksused, ehitise kuju 28.11.2016 1611522/30429 Registri paranduskanne identifitseerivad andmed, põhiandmed, aadressid, kasutusotstarbed, tehnilised näitajad, ehitise kuju 108004527 Hüdroelektrijaam 2011522/577284 Registri paranduskanne põhiandmed 13.12.2020 2011522/577062 Registri paranduskanne aadressid, katastriüksused, ehitise kuju 08.12.2020 10.01.2020 2011522/23704 Registri paranduskanne identifitseerivad andmed, kasutusotstarbed 1911522/44275 Registri paranduskanne identifitseerivad andmed, põhiandmed 20.11.2019 11.06.2018 1812371/06870 Kasutusluba identifitseerivad andmed, põhiandmed, tehnilised näitajad, ehitise kuju 1711524/258966 Aadressiandmete muutmiskanne ADS-i infosüsteemist identifitseerivad andmed, aadressid, 29.10.2017 ehitise kuju 1711524/46085 Aadressiandmete muutmiskanne ADS-i infosüsteemist ehitise kuju 25.07.2017 04.12.2015 1511542/02367 Ehitise omaniku teatis vallasomand ja vallasomandi piirangud 26.11.2015 1512745/00090 Kolmandate isikute õiguste teatis vallasomand ja vallasomandi piirangud Hooneregistri vallasasja omanike teatis 345/389(E1) 31.12.2003 Kunda linn Hooneregistri võõrandamiskeelu teatis 345/389(E1) 31.12.2003 Kunda linn Hooneregistri ehitise teatis 345/389(E1) 31.12.2003 Kunda linn j. See on häbiväärne vale, ehitusregistris on näha, millal ja kes on teinud muudatused. See on inetu ja piinlik, et vallavanem valetades üritab mustata teise ameti ametnikke, eesmärgiga kaitsta eraettevõtjat. Minu eelnevate põhjendustele tuginedes kahjustab see oluliselt kohalikku ettevõtlust, elanikke ja kogu Eesti loodust ning meie kõigi ühist vara. Teie eelnevad põhjendused on subjektiivsed ning faktid puuduvad. Palun kontrollige üle faktid ja pärast seda tehke järeldused. k. See on umbes sama pädev vale, kui kirjas esitatud kohe järgmine väide, et Kunda I pais on Viru-Nigula valla külastatavaim turismiobjekt nr.2. Küsisin siis Keskkonnaministeeriumist, miks võssakasvanud ja mittetöötav ehitis on nii popp? Tuleb välja, Viru-Nigula turismiinfos töötava spetsialisti sõnul, et ei olegi. Ainult vallavanem miskipärast on nõus sellist jura kirjutama ja liialdama… Teadmiseks, et vallavanem väitis, et Kunda I pais on külastatavuselt valla #2 turismiobjekt, jäädes alla vaid kohalikule populaarsele rannaalale. Olen seal käinud ja inimestega rääkinud, kes seal uurimusi teinud. Pole seal mingeid radu, objekt on võssa kasvanud, roostes, rääkimata massidest. Mis jura vallavanem ajab?? Juhul, kui Teil on Viru-Nigula valla turismiobjektide kohta parem ülevaade ja info kui vallavalitsusel, siis oleme alati avatud vastu võtma Teie uuringute tulemusi ja statistikat. Siit ja eelnevast lähtudes nüüd minu küsimused: 1. Miks vallavanem valetab ehitusregistri küsimuses ja on nõus peamise argumendina saatma sellesisulise „appihüüde“ õiguskantslerile ja Kultuuriministrile? Alusetu on väide, et vallavanem valetab. Selgitused ehitisregistrit puudutaval teemal on toodud punkti i. selgitustes. 2. Mis on vallavanema ja valla motiivid AS Generaatori kaitsmisel? Miks eelistab vald, st vallavanema sõnutsi ka volikogu ja kogu kohalik elanikkond ühte visiooni, mis on suur kulu ja looduskahju, sellele, et luua positiivseid võimalusi tuhandetele inimestele ja tuua valda turistid, ettevõtlus ja loodusharidus. Näitena, Viru Raba on 4,6mln! korda aastas külastatud vaatamisväärsus. Seda kõike rahastaks ka riik ja EL fondid. Mis täna on siis vallavanema sõnutsi kohalike elanike, volikogu ja vallavalitsuse huvi? Ametiasutused on ettevõtte jätnud olukorda, kus Keskkonnaameti ettekirjutusi täitma asudes alustataks menetlust Muinsuskaitseameti poolt muinsuskaitseseaduse rikkumise kohta ning vastupidiselt talitades tuleksid ettekirjutused ja trahvid Keskkonnaametilt. Kahjuks on selline olukord kestnud Kunda ajaloolise paisu näitel juba aastakümneid. Looduskahju osas on vallavalitsus Teie ja Keskkonnaametiga eriarvamusel. Keskkonnaamet on oma otsuse eelnõus märkinud, et „Ettevõtte poolt kavandatava tegevuse puhul saab alternatiividena käsitleda ka muid taastuvenergia tootmise võimalusi (ka teisi tegevuse asukohti), samuti null-alternatiivi ja põlevkivi baasil elektrienergia tootmist. Keskkonnaameti hinnangul on alternatiivsed lahendused elektrienergia tootmisele olemas: muudes asukohtades või muul viisiltaastuvenergia kasutamise osas (nt tuule- ja päikeseenergia kui Eesti kontekstis potentsiaalsemad taastuvenergia liigid), samuti põlevkivi baasil elektrienergia tootmine.“. Viru-Nigula vallavalitsus ei jaga seisukohta, et põlevkivist elektrienergia tootmine on alternatiiv hüdroenergiale. Siin ei tohiks tekkida isegi võrdluse momenti. Viru-Nigula vald kaitseb enda kultuuripärandit. Selline teguviis ei tohiks olla taunimist väärt. Vastupidi. Kui inimkond ei pea lugu sellest, kust ta pärineb, siis ei ole sellisel inimkonnal ka tulevikku. Oleme olukorras, kus teatud huvigrupp ja ametkond on valmis tegema kultuuripärandi hävitamiseks kõik endast oleneva. Seejuures on olemas alati võimalus taotleda EL-ilt Natura erandit, mida Eesti pole senimaani mitte kordagi teinud. 3. Kas vallavolikogu on teavitatud adekvaatsetest faktidest, et see objekt on väga suur kulu, mida tuleb restaureerida, järve tuleb puhastada setetest ning selle tulusus ei saa kunagi olema vähemalt kohalikule elanikkonnale tasuv? Kas vallavolikogu on teadlik, et riik on väidetavalt nõus maksma nii ettevõtjale, kuluvatele töödele jne, et see probleem kohalikuks kasuks pöörata? Kas kogu volikogu ühene seisukoht on, et ühe ettevõtja kõike muud kõrvaleheitev toetamine kõigi meie raha ja looduse arvelt on tõesti teie endi sõnad ja valik, mida vallavanem oma kirjades väidab? Tegemist ei ole Viru-Nigula vallavalitsusele kuuluva objektiga. See tähendab, et kulusid vallale sellega seoses ei kaasne. Kuulujutte Viru-Nigula vallavalitsus ei kommenteeri. Vallavalitsusega ei ole mitte ükski keskkonnavaldkonna ametkond sellel teemal rääkida soovinud, vaatamata korduvatele teabenõuetele, mis on jäänud vastusteta. Volikogu ei ole antud teemat käsitlenud, sest see ei muudaks asjaolusid. Seisukoht tuleb võtta Kultuuriministeeriumil ja Keskkonnaministeeriumil või Vabariigi Valitsusel (Natura erandi taotlemine). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Einar Vallbaum vallavanem Heiko Källo MSc veetehnika + 372 5374 1160 [email protected]