Kiri

EELNÕU VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Eriolukorra tööle rakendatud isiku hukkumise, surma või osalise või puuduva töövõime korral makstava hüvitise ja kulude arvutamise ning hüvitise määramise ja maksmise kord Määrus kehtestatakse hädaolukorra seaduse § 44 lõike 16 alusel. § 1. Reguleerimisala (1) Määrusega kehtestatakse eriolukorra tööle rakendatud isiku hukkumise või eriolukorra tööl saadud vigastuse tagajärjel saabunud surma korral makstava hüvitise (edaspidi ühekordne hüvitis), osalise või puuduva töövõime tuvastamise korral makstava hüvitise (edaspidi osalise või puuduva töövõime hüvitis), matuse korraldamise kulude (edaspidi matusekulud) ning ravi- ja ravimikulude hüvitamise taotlemise, arvutamise, määramise ning maksmise kord. (2) Eriolukorra tööle rakendatud isiku hukkumise või eriolukorra tööl saadud vigastuse tagajärjel saabunud surma, vigastada saamise või haigestumise asjaolud registreeritakse Tööinspektsioonis ja need selgitab välja eriolukorra juhi, eriolukorra tööde juhi või muu eriolukorra juhi määratud ametiisik, võttes aluseks töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 24 lõike 10 alusel kehtestatud korra põhimõtted, arvestades hädaolukorra seaduses sätestatud erisusi isiku eriolukorra tööle rakendamisel. § 2. Taotluse esitamine (1) Asutus, kelle kaudu eriolukorra juht, eriolukorra tööde juht või muu eriolukorra juhi määratud ametiisik isiku eriolukorra tööle rakendas (edaspidi asutus), teavitab talle teadaolevaid õigustatud isikuid ühekordse toetuse saamise õigusest viie tööpäeva jooksul hädaolukorra seaduse § 44 lõikes 2 nimetatud asjaolude tuvastamisest arvates. (2) Isik, kellel on õigus saada hädaolukorra seaduse § 44 lõikes 2 või 4 ettenähtud hüvitist, esitab asutusele taotluse hüvitise saamiseks. Taotluse peab esitama 90 kalendripäeva jooksul hädaolukorra seaduse § 44 lõikes 2 või 4 nimetatud asjaolude tuvastamise päevast arvates. (3) Lõikes 2 nimetatud taotlusele lisatakse: 1) ühekordse hüvitise taotlemisel eriolukorra tööle rakendatud isiku surmatõend ja dokument, mis tõendab, et taotluse esitaja on hädaolukorra seaduse § 44 lõikes 2 nimetatud õigustatud isik;  2 2) osalise või puuduva töövõime hüvitise taotlemisel Eesti Töötukassa töövõime hindamise otsus ning eriolukorra juhi või eriolukorra tööde juhi nõudmisel Sotsiaalkindlustusameti otsus põhjusliku seose kohta eriolukorra tööle rakendatud isiku töövõime ulatuse vähenemise ja eriolukorra ajal tööle rakendamise tagajärjel saadud vigastuse või tekkinud haiguse vahel. (4) Eriolukorra tööle rakendatud isiku matused korraldanud isik esitab asutuse juhile matusekulude kandmise või hüvitamise taotluse, millele on lisatud eriolukorra tööle rakendatud isiku surmatõend ja matuseteenuse osutaja esitatud arved koos selgitustega kuluartiklite kaupa. (5) Matusekulude kandmise või hüvitamise taotluse peab esitama 90 kalendripäeva jooksul hädaolukorra seaduse § 44 lõikes 2 nimetatud asjaolude tuvastamise päevast arvates. § 3. Ravi- ja ravimikulude hüvitise taotlemine ja hüvitise ulatus (1) Eriolukorra tööle rakendatud isik, kelle ravi- ja ravimikulud kannab hädaolukorra seaduse § 44 lõike 15 kohaselt riik, esitab asutusele ravi- ja ravimikulude hüvitamise taotluse, millele on lisatud: 1) väljavõte tervishoiuteenuse osutaja dokumendist, mis tõendab isikule tervishoiuteenuste osutamist ja ravimite määramist eriolukorra tööl saadud vigastuse või tekkinud haiguse tõttu; 2) tervishoiuteenuse osutaja või ravimimüüja esitatud arved koos selgitustega kuluartiklite kaupa. (2) Ravi- ja ravimikulude hüvitamise taotluse peab esitama 30 kalendripäeva jooksul ravi- või ravimikulusid tõendava dokumendi väljastamise päevast arvates. (3) Eriolukorra tööle rakendatud isiku ravi- ja ravimikulud hüvitatakse osas, mida ravikindlustuse seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide kohaselt ei hüvita Eesti Haigekassa. Tervishoiuteenuste ja ravimite korral, mille ravikindlustuse seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide kohaselt hüvitab Eesti Haigekassa, kannab või hüvitab asutus eriolukorra tööle rakendatud isiku taotlusel omaosaluse, visiiditasu ja voodipäevatasu. Asutus ei tasu teenuse eest, mida on võimalik mõistliku aja jooksul ja vajalikus mahus hankida Eesti Haigekassa teenusena. § 4. Taotluse läbivaatamise kokkuvõte (1) Taotluse ja kõigi vajalike dokumentide saamisel koostab asutuse juht kümne tööpäeva jooksul taotluse läbivaatamise kokkuvõtte, millele lisatakse: 1) tööõnnetuse või kutsehaiguse raport ja uurimise materjalid; 2) dokumendid, mis tõendavad taotluses esitatud asjaolusid. (2) Taotluse läbivaatamise kokkuvõttes esitatakse: 1) seisukoht taotluse põhjendatuse või põhjendamatuse kohta; 2) taotluse põhjendatuse korral väljamakstava summa suurus ning viide hüvitise maksmise alusele. (3) Taotluse läbivaatamise kokkuvõtte kinnitab asutuse juht või tema volitatud isik. (4) Taotluse läbivaatamise kokkuvõtte koopia saadetakse taotluse esitanud isikule. (5) Taotluse läbivaatamise kokkuvõte on aluseks ühekordse hüvitise ning osalise või puuduva töövõime hüvitise maksmiseks ning ravi- ja ravimikulude hüvitamiseks.  3 § 5. Hüvitiste maksmine ja kulude hüvitamine (1) Asutus tasub arve või maksab hüvitise taotluses märgitud arvelduskontole 60 kalendripäeva jooksul taotluse läbivaatamise kokkuvõtte kinnitamisest arvates. (2) Kui eriolukorra tööle rakendatud isiku hukkumise või surma tõttu taotleb hüvitist mitu õigustatud isikut, jagatakse hüvitise summa nende vahel võrdselt. (3) Eriolukorra tööle rakendatud isiku osalise või puuduva töövõime hüvitis makstakse välja osade kaupa ning selle maksmisele kohaldatakse hädaolukorra seaduse § 44 lõigetes 8–13 sätestatut. (4) Hädaolukorra seaduse § 44 lõigetes 2, 4 ja 15 ettenähtud hüvitise maksmisega ning eriolukorra tööle rakendatud isiku matusekulude ning ravi- ja ravimikulude hüvitamisega kaasnevad kulud kaetakse selle asutuse eelarvest, kelle ülesannete täitmiseks isik eriolukorra tööle rakendati. (5) Kui asutuse eelarvest ei ole võimalik hädaolukorra seaduse §-s 44 ettenähtud hüvitiste maksmisega kaasnevaid kulusid katta, edastab asutus taotluse ja taotluse läbivaatamise kokkuvõtte ning kokkuvõtte koostamise aluseks olevad dokumendid kümne tööpäeva jooksul kokkuvõtte kinnitamisest arvates valdkonna eest vastutavale ministeeriumile läbivaatamiseks ning teavitab sellest taotlejat. (6) Valdkonna eest vastutav ministeerium vaatab lõikes 5 nimetatud dokumendid läbi ja esitab kehtiva korra kohaselt taotluse eraldada raha Vabariigi Valitsuse reservist. § 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. juulil 2021. a. Kaja Kallas Peaminister Kristian Jaani Siseminister Taimar Peterkop Riigisekretär  Vabariigi Valitsuse määruse „Eriolukorra tööle rakendatud isiku hukkumise, surma või osalise või puuduva töövõime korral makstava hüvitise ja kulude arvutamise ning hüvitise määramise ja maksmise kord“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Eelnõu järgi kehtestatakse eriolukorra tööle rakendatud isiku hukkumise, surma või osalise või puuduva töövõime korral makstava hüvitise ja kulude arvutamise, määramise ning maksmise kord Vabariigi Valitsuse määrusena. Eelnõuga ei tehta sisulisi muudatusi, vaid kehtiv siseministri määrus kehtestatakse terviktekstina uuesti Vabariigi Valitsuse määrusena. Muudatuse aluseks on 1. juulil 2021. aastal jõustuv hädaolukorra seaduse (edaspidi HOS) muudatus, mille kohaselt antakse Siseministeeriumi pädevused, volitused ja ülesanded kriisireguleerimise koordineerimisel üle Vabariigi Valitsusele ja Riigikantseleile. HOS-i eelnõu kohaselt asendatakse määruse aluseks olevas volitusnormis (HOS-i § 44 lõikes 16) sõnad „kriisireguleerimise koordineerimise eest vastutav minister“ sõnadega „Vabariigi Valitsus“. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonibüroost Kersti Maurer (tel 693 5298, e-post [email protected]), Riigikantselei õigusloomeosakonna nõunik Eero Svarval (tel 693 5537, e-post [email protected]), Siseministeeriumi pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakonna õigusnõunik Kadi Parmas (tel 612 5214, e-post [email protected]) ja personalipoliitika osakonna õigusnõunik Svetlana Meister (tel 612 5012, e-post [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Riigikantselei istungiosakonna keeletoimetaja Piret Grigorjeva (tel 693 5507, e-post [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kuuest paragrahvist. Eelnõu § 1 sätestab määruse reguleerimisala. HOS-i § 44 sätestab sotsiaalsed tagatised, mis on ette nähtud eriolukorra ajal tööle rakendatud isikule osalise või puuduva töövõime korral ja talle kehavigastuse tekitamise korral või tema lähedastele eriolukorra ajal tööle rakendatud isiku surma korral. Eriolukorra ajal tööle rakendatud isiku hukkumise või eriolukorra tööl saadud vigastuse tagajärjel saabunud surma korral makstakse eriolukorra ajal tööle rakendatud isiku ülalpidamisel olnud perekonnaliikmetele ühekordset hüvitist. Kui isikul tuvastatakse eriolukorra ajal töötamisel saadud vigastuse või tekkinud haiguse tagajärjel töövõimetoetuse seaduse (edaspidi TVTS) alusel osaline või puuduv töövõime, maksab riik ühekordset hüvitist HOS-i § 44 lõikes 4 sätestatud määras. Eriolukorra tööle rakendatud isiku hukkumise või eriolukorra tööl saadud vigastuse tagajärjel saabunud surma, vigastada saamise või haigestumise asjaolud registreeritakse Tööinspektsioonis ja need selgitab välja eriolukorra juhi, eriolukorra tööde juhi või muu eriolukorra juhi määratud ametiisik, arvestades hädaolukorra seaduses sätestatud erisusi isiku eriolukorra tööle rakendamisel ning võttes aluseks töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 24 lõike 10 alusel kehtestatud korra põhimõtted. Eriolukorra tööle rakendatud isikuga toimunud tööõnnetuse registreerib ja seda uurib eriolukorra juhi, eriolukorra tööde juhi või muu eriolukorra juhi määratud ametiisik. Näiteks 1 määrab eriolukorra tööde juhiks määratud Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor eriolukorra tööle rakendatud isikuga juhtunud õnnetuse uurijaks personalibüroo töökeskkonna juhtivspetsialisti. Kuigi tegemist ei ole isiku tavapärases töökohas juhtunud õnnetusega, on tegemist siiski tööandja antud tööülesannete täitmisega, mistõttu tööõnnetus registreeritakse Tööinspektsioonis. Tööinspektsioonile teatatakse töötaja, tööandja ja teataja andmed, tööõnnetuse toimumise aeg ja koht, sündmuse lühikirjeldus. Tööandjaks kõnesoleva määruse mõttes on eriolukorra juht, eriolukorra tööde juht või muu eriolukorra juhi määratud ametiisik. Tööõnnetuse uurimisel rakendatakse Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 2008. a määruses nr 75 „Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord“ sätestatud põhimõtteid. Tööõnnetuse uurimise käigus selgitatakse välja tööõnnetuse asjaolud ja põhjused. Tööõnnetuse uurija selgitab välja, kas õnnetusjuhtum oli põhjuslikus seoses eriolukorra tööle rakendamisega, võtab seletused isikutelt, kes õnnetust pealt nägid või kel on muud olulist asjakohast teavet, kaasab vajaduse korral uurimistoimingu tegemisele asjaomase spetsialisti. Eelnõu § 2 reguleerib taotluse esitamist. Lõike 1 kohaselt teavitab asutus, kelle kaudu eriolukorra juht, eriolukorra tööde juht või muu eriolukorra juhi määratud ametiisik isiku eriolukorra töödele rakendas (edaspidi asutus), talle teadaolevaid õigustatud isikuid ühekordse hüvitise saamise õigusest. HOS-i § 24 lõike 1 kohaselt määrab Vabariigi Valitsus ühe ministri eriolukorra juhiks. Eriolukorra juhiks määratud minister määrab omakorda ühe või mitu eriolukorra tööde juhti, kes juhivad eriolukorra tööde tegemist eriolukorra piirkonnas, koordineerivad avaliku korra ja liiklusohutuse tagamist ning täidavad muid eriolukorra juhi antud ülesandeid. Eriolukorra juhil, eriolukorra tööde juhil või muul eriolukorra juhi määratud ametiisikul on HOS-i alusel õigus kaasata füüsilisi isikuid eriolukorra tööde tegemisele, kui pädevad asutused või nende kaasatud vabatahtlikud tööde tegemisel abi vajavad. Eriolukorra tööde juhiks või eriolukorra juhi määratud muuks ametiisikuks, kellel on õigus isikuid tööle rakendada, võib olla näiteks Päästeameti või Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor. Ühekordse hüvitise saamiseks õigustatud isikuid tuleb teavitada viie tööpäeva jooksul eriolukorra ajal tööle rakendatud isiku hukkumisest arvates. Ühekordse hüvitise saamiseks õigustatud isikuteks on HOS-i § 44 lõike 2 kohaselt eriolukorra ajal tööle rakendatud isiku ülalpidamisel olnud perekonnaliikmed. Lõigetes 2 ja 3 sätestatakse taotluse esitamise kord ühekordse hüvitise või osalise või puuduva töövõime hüvitise saamiseks. Taotlus hüvitise saamiseks tuleb esitada 90 kalendripäeva jooksul eriolukorra ajal tööle rakendatud isiku hukkumisest või osalise või puuduva töövõime tuvastamisest arvates. Lisaks õigustatud isikule võib taotluse esitada ka õigustatud isiku seaduslik või lepinguline esindaja. Selleks annab õiguse haldusmenetluse seaduse § 13, mille kohaselt on menetlusosalisel õigus kasutada haldusmenetluses esindajat, kes võib esindada menetlusosalist kõigis menetlustoimingutes, mida seaduse järgi ei pea menetlusosaline tegema isiklikult. Taotlusele tuleb lisada hüvitise saamise õigust tõendav dokument ning olenevalt hüvitise liigist on selleks surmatõend või Eesti Töötukassa töövõime hindamise otsus ning ametiasutuse nõudmisel Sotsiaalkindlustusameti otsus põhjusliku seose kohta. Sotsiaalkindlustusameti otsus esitatakse ainult juhul, kui ametiasutusel tekib kahtlus, kas 2 töövõime vähenemine või puudumine on põhjuslikus seoses eriolukorra tööle rakendatud isiku eriolukorra ajal töötamise tagajärjel saadud vigastuse või tekkinud haiguse vahel. Lõigetes 4 ja 5 sätestatakse eriolukorra tööle rakendatud isiku matusekulude kandmise või hüvitamise taotluse esitamise kord. Selle kohaselt peab taotluse esitama 90 kalendripäeva jooksul eriolukorra ajal tööle rakendatud isiku hukkumisest või surmast arvates ning sellele lisatakse eriolukorra ajal tööle rakendatud isiku surmatõend ja matuseteenuse osutaja arved koos selgitustega kuluartiklite kaupa. Arvel peab olema märgitud, milliste konkreetsete teenuste või kaupade eest on arve esitatud. Asutusel peab arvete alusel olema võimalik otsustada, kas kulud tuleb seaduse alusel hüvitada. Matuse korraldamise kulud on surnu transportimise, tuhastamise või matmise ning leinatalituse kulud. Eelnõu § 3 sätestab ravi- ja ravimikulude hüvitamise taotlemise korra ja ulatuse. Lõike 1 kohaselt lisatakse ravi- ja ravimikulude hüvitamise taotlusele arsti väljastatud dokument, millest nähtub ravi ja ravimite seos eriolukorra ajal tööle rakendatud isiku eriolukorra tööl saadud vigastuse või haigusega. Dokumendi lisamine on vajalik, et ametiasutusel oleks võimalik hinnata hüvitatavate kulude põhjendatust. Sellisel juhul on asutusel, kes isiku eriolukorra tööde tegemisse kaasas, võimalik lähtuda ravi- ja ravimikulude hüvitamisel erialaspetsialisti hinnangust. Taotlusele tuleb lisada ka raviteenuse osutaja või ravimimüüja esitatud arved, milles on märgitud määratud ravi või ravimite konkreetsed nimetused. Lõike 2 järgi tuleb ravi- ja ravimikulude hüvitamise taotlus esitada 30 kalendripäeva jooksul ravi- või ravimikulusid tõendava dokumendi väljastamise päevast arvates. Lõige 3 sätestab kohustuse hüvitada ainult need ravi- ja ravimikulud, mida ei hüvita Eesti Haigekassa. Eriolukorra ajal tööle rakendatud isikule, kes on haigestunud või saanud viga eriolukorra ajal töötamisel, määratakse ravi või ravimid haigekassa rahastatavate teenuste nimekirjast. Kui haigekassa rahastatavate teenuste hulgas vajalik ravi või ravim puudub või kui ravi on küll haigekassa rahastatavate teenuste hulgas, kuid teenust ei ole võimalik saada mõistliku aja jooksul, on õigus hüvitada ka ravim või raviteenus, mida haigekassa rahastatavate teenuste hulgas ei ole. Eelnõu § 4 sätestab taotluse läbivaatamise kokkuvõtte nõuded. Asutus, kes isiku eriolukorra töödele rakendas, koostab ja kinnitab pärast taotluse ja kõigi asjassepuutuvate dokumentide saamist kümne tööpäeva jooksul taotluse läbivaatamise kokkuvõtte. Kokkuvõttele lisatakse vähemalt tööõnnetuse või kutsehaiguse raport ja uurimise materjalid ning dokumendid, mis tõendavad taotluses esitatud asjaolusid. Kokkuvõte peab sisaldama seisukohta taotluse põhjendatuse või põhjendamatuse kohta. Kui asutus leiab, et taotlus on põhjendatud, peab kokkuvõte sisaldama ka väljamakstava hüvitise suurust ja viidet hüvitise maksmise alusele. Taotluse läbivaatamise kokkuvõte saadetakse ka taotluse esitajale ning selle alusel makstakse hüvitis välja või jäetakse taotlus rahuldamata. Eelnõu § 5 reguleerib hüvitise maksmist ja kulude hüvitamist. Lõiked 1 ja 2 sätestavad, et asutus, kes isiku eriolukorra töödele rakendas, tasub arve või maksab hüvitise taotluses esitatud arvelduskontole 60 päeva jooksul otsuse tegemisest arvates. Üldjuhul tasub asutus arve või maksab hüvitise kohe pärast otsuse tegemist, kuid teatud 3 juhtudel ei ole asutusel lühema kui 60-päevase tähtaja jooksul võimalik arvet tasuda või hüvitist maksta. Mitme õigustatud isiku puhul jagatakse ühekordne hüvitis nende vahel võrdselt. Lõikes 3 sätestatakse viide HOS-i § 44 lõigetele 8–13, mille kohaselt makstakse eriolukorra tööle rakendatud isiku osalise või puuduva töövõime hüvitis välja osade kaupa. Erinevus kehtiva määrusega on selles, et kehtiva määruse järgi makstakse hüvitised välja korraga, see aga ei ole kooskõlas üldiste hüvitiste maksmise põhimõtetega. Näiteks on õigusaktides sätestatud, et töövõime vähenemise või kaotuse korral, kui see on tingitud teenistusülesannete täitmisest, makstakse osalise või puuduva töövõime hüvitis välja osade kaupa vabatahtlikele päästjatele, salajasele koostööle kaasatud isikutele, abipolitseinikele ja ametnikele. Lõike 4 kohaselt kaetakse eriolukorra tööle rakendatud isiku hukkumise hüvitise või osalise või puuduva töövõime hüvitise väljamaksmisega ning ravi- ja ravimikulude hüvitamisega kaasnevad kulud riigieelarvest asutuse kaudu, kelle ülesannete täitmiseks isik eriolukorra tööle rakendati. Lõiked 5 ja 6 reguleerivad rahaliste vahendite puudumisel raha taotlemist Vabariigi Valitsuse reservist. HOS-i § 44 lõige 14 sätestab, et eriolukorra tööle rakendatud isiku hukkumise või püsivalt või osaliselt töövõimetuks tunnistamise korral makstavate hüvitiste taotlemisel ja määramisel kohaldatakse riigieelarve seaduse §-s 58 sätestatut. See tähendab, et kui asutuse eelarvest ei ole võimalik hüvitise maksmisega kaasnevaid kulusid katta, edastab asutus kõik asjassepuutuvad dokumendid valdkonna eest vastutavale ministeeriumile ning teavitab sellest ka hüvitise saamiseks õigustatud isikut. Ministeerium esitab kehtiva korra kohaselt taotluse eraldada raha Vabariigi Valitsuse reservist. Riigieelarve seaduse § 58 lõike 1 kohaselt võib Vabariigi Valitsuse reservi vahendeid kasutada ettenägematuteks kuludeks, investeeringuteks ja finantseerimistehinguteks, mida ei ole võimalik riigieelarve eelnõu menetlemisel planeerida. Reservist vahendite eraldamist ja eraldatud vahendite kasutamist reguleerib Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määrus nr 123 „Vabariigi Valitsuse reservist vahendite eraldamise ja eraldatud vahendite kasutamise kord“. Selle kohaselt esitab ministeerium, kelle valitsemisalasse lisaraha taotlev ametiasutus kuulub, taotluse koos vajalike dokumentidega Vabariigi Valitsuse reservist raha eraldamiseks Rahandusministeeriumile, kes vaatab taotluse läbi 20 tööpäeva jooksul ning teeb otsuse õigusaktidele mittevastava või ebapiisavalt põhjendatud taotluse tagastamise kohta või valmistab õigusaktidele vastava ja piisavalt põhjendatud taotluse alusel ette Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu koos seletuskirjaga. Raha eraldamise otsustab Vabariigi Valitsus. Reservist eraldatakse vahendid ministeeriumile või tema valitsemisala asutusele. Eelnõu § 6 kohaselt jõustub määrus 1. juulil 2021. a. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole Euroopa Liidu õigusega puutumust. 4. Määruse mõju Määrus ei avalda mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, majandusele, elu- ja looduskeskkonnale, regionaalarengule, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele ega sotsiaalset, sh demograafilist, mõju. Määruse kehtestamine ei too kaasa ümberkorraldusi ning sellega ei kaasne lisakulutusi ega riske, kuivõrd sisulisi muudatusi eelnõuga ei tehta. 4 Eriolukorra tööle rakendatud isiku hüvitise ja kulude arvutamise ning hüvitise määramise ja maksmise kord jääb kehtima selliselt nagu praegu. 5. Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamine ei too kaasa lisategevusi ega -kulutusi, kuna sisulisi muudatusi eelnõuga ei tehta. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. juulil 2021. a, kui jõustub määruse aluseks olev HOS-i muudatus. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele. 5  EELNÕU VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Eriolukorra tööle rakendatud isiku hukkumise, surma või osalise või puuduva töövõime korral makstava hüvitise ja kulude arvutamise ning hüvitise määramise ja maksmise kord Määrus kehtestatakse hädaolukorra seaduse § 44 lõike 16 alusel. § 1. Reguleerimisala (1) Määrusega kehtestatakse eriolukorra tööle rakendatud isiku hukkumise või eriolukorra tööl saadud vigastuse tagajärjel saabunud surma korral makstava hüvitise (edaspidi ühekordne hüvitis ), osalise või puuduva töövõime tuvastamise korral makstava hüvitise (edaspidi osalise või puuduva töövõime hüvitis ), matuse korraldamise kulude (edaspidi matusekulud ) ning ravi- ja ravimikulude hüvitamise taotlemise, arvutamise, määramise ning maksmise kord. (2) Eriolukorra tööle rakendatud isiku hukkumise või eriolukorra tööl saadud vigastuse tagajärjel saabunud surma, vigastada saamise või haigestumise asjaolud registreeritakse Tööinspektsioonis ja need selgita b välja eriolukorra juhi, eriolukorra tööde juhi või muu eriolukorra juhi määratud ametiisik, võttes aluseks töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 24 lõike 10 alusel kehtestatud korra põhimõtted, arvestades hädaolukorra seaduses sätestatud erisusi isiku eriolukorra tööle rakendamisel. § 2. Taotluse esitamine (1) Asutus, kelle kaudu eriolukorra juht, eriolukorra tööde juht või muu eriolukorra juhi määratud ametiisik isiku eriolukorra tööle rakendas (edaspidi asutus ) , teavitab talle teadaolevaid õigustatud isikuid ühekordse toetuse saamise õigusest viie tööpäeva jooksul hädaolukorra seaduse § 44 lõikes 2 nimetatud asjaolude tuvastamisest arvates. (2) Isik, kellel on õigus saada hädaolukorra seaduse § 44 lõikes 2 või 4 ettenähtud hüvitist, esitab asutusele taotluse hüvitise saamiseks. Taotluse peab esitama 90 kalendripäeva jooksul hädaolukorra seaduse § 44 lõikes 2 või 4 nimetatud asjaolude tuvastamise päevast arvates. (3) Lõ ikes 2 nimetatud taotlusele lisatakse: 1) ühekordse hüvitise taotlemisel eriolukorra tööle rakendatud isiku surmatõend ja dokument, mis tõendab, et taotluse esitaja on hädaolukorra seaduse § 44 lõikes 2 nimetatud õigustatud isik; 2) osalise või puuduva töövõime hüvitise taotlemisel Eesti Töötukassa töövõime hindamise otsus ning eriolukorra juhi või eriolukorra tööde juhi nõudmisel Sotsiaalkindlustusameti otsus põhjusliku seose kohta eriolukorra tööle rakendatud isiku töövõime ulatuse vähenemise ja eriolukorra ajal tööle rakendamise tagajärjel saadud vigastuse või tekkinud haiguse vahel. (4) Eriolukorra tööle rakendatud isiku matused korraldanud isik esitab asutuse juhile matusekulude kandmise või hüvitamise taotluse, millele on lisatud eriolukorra tööle rakendatud isiku surmatõend ja matuseteenuse osutaja esitatud arved koos selgitustega kuluartiklite kaupa. (5) Matusekulude kandmise või hüvitamise taotluse peab esitama 90 kalendripäeva jooksul hädaolukorra seaduse § 44 lõikes 2 nimetatud asjaolude tuvastamise päevast arvates. § 3. Ravi- ja ravimikulude hüvitise taotlemine ja hüvitise ulatus (1) Eriolukorra tööle rakendatud isik, kelle ravi- ja ravimikulud kannab hädaolukorra seaduse § 44 lõike 15 kohaselt riik, esitab asutusele ravi- ja ravimikulude hüvitamise taotluse, millele on lisatud: 1) väljavõte tervishoiuteenuse osutaja dokumendist, mis tõendab isikule tervishoiuteenuste osutamist ja ravimite määramist eriolukorra tööl saadud vigastuse või tekkinud haiguse tõttu; 2) tervishoiuteenuse osutaja või ravimimüüja esitatud arved koos selgitustega kuluartiklite kaupa. (2) Ravi- ja ravimikulude hüvitamise taotluse peab esitama 30 kalendripäeva jooksul ravi- või ravimikulusid tõendava dokumendi väljastamise päevast arvates. (3) Eriolukorra tööle rakendatud isiku ravi- ja ravimikulud hüvitatakse osas, mida ravikindlustuse seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide kohaselt ei hüvita Eesti Haigekassa. Tervishoiuteenuste ja ravimite korral , mille ravikindlustuse seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide kohaselt hüvitab Eesti Haigekassa, kannab või hüvitab asutus eriolukorra tööle rakendatud isiku taotlusel omaosaluse, visiiditasu ja voodipäevatasu. Asutus ei tasu teenuse eest, mida on võimalik mõistliku aja jooksul ja vajalikus mahus hankida Eesti Haigekassa teenusena. § 4. Taotluse läbivaatamise kokkuvõte (1) Taotluse ja kõigi vajalike dokumentide saamisel koostab asutuse juht kümne tööpäeva jooksul taotluse läbivaatamise kokkuvõtte, millele lisatakse: 1) tööõnnetuse või kutsehaiguse raport ja uurimise materjalid; 2) dokumendid, mis tõendavad taotluses esitatud asjaolusid. (2) Taotluse läbivaatamise kokkuvõttes esitatakse: 1) seisukoht taotluse põhjendatuse või põhjendamatuse kohta; 2) taotluse põhjendatuse korral väljamakstava summa suurus ning viide hüvitise maksmise alusele. (3) Taotluse läbivaatamise kokkuvõtte kinnitab asutuse juht või tema volitatud isik. (4) Taotluse läbivaatamise kokkuvõtte koopia saadetakse taotluse esitanud isikule. (5) Taotluse läbivaatamise kokkuvõte on aluseks ühekordse hüvitise ning osalise või puuduva töövõime hüvitise maksmiseks ning ravi- ja ravimikulude hüvitamiseks. § 5. Hüvitiste maksmine ja kulude hüvitamine (1) Asutus tasub arve või maksab hüvitise taotluses märgitud arvelduskontole 60 kalendripäeva jooksul taotluse läbivaatamise kokkuvõtte kinnitamisest arvates. (2) Kui eriolukorra tööle rakendatud isiku hukkumise või surma tõttu taotleb hüvitist mitu õigustatud isikut, jagatakse hüvitise summa nende vahel võrdselt. (3) Eriolukorra tööle rakendatud isiku osalise või puuduva töövõime hüvitis makstakse välja osade kaupa ning selle maksmisele kohaldatakse hädaolukorra seaduse § 44 lõigetes 8–13 sätestatut. (4) Hädaolukorra seaduse § 44 lõigetes 2, 4 ja 15 ettenähtud hüvitise maksmisega ning eriolukorra tööle rakendatud isiku matusekulude ning ravi- ja ravimikulude hüvitamisega kaasnevad kulud kaetakse selle asutuse eelarvest, kelle ülesannete täitmiseks isik eriolukorra tööle rakendati. (5) Kui asutuse eelarvest ei ole võimalik hädaolukorra seaduse §-s 44 ettenähtud hüvitiste maksmisega kaasnevaid kulusid katta, edastab asutus taotluse ja taotluse läbivaatamise kokkuvõtte ning kokkuvõtte koostamise aluseks olevad dokumendid kümne tööpäeva jooksul kokkuvõtte kinnitamisest arvates valdkonna eest vastutavale ministeeriumile läbivaatamiseks ning teavitab sellest taotlejat. (6) Valdkonna eest vastutav ministeerium vaatab lõikes 5 nimetatud dokumendid läbi ja esitab kehtiva korra kohaselt taotluse eraldada raha Vabariigi Valitsuse reservist. § 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. juulil 2021. a. Kaja Kallas P eaminister Krist i an Jaani S iseminister Taimar Peterkop R iigisekretär Vabariigi Valitsuse määruse „Eriolukorra tööle rakendatud isiku hukkumise, surma või osalise või puuduva töövõime korral makstava hüvitise ja kulude arvutamise ning hüvitise määramise ja maksmise kord“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Eelnõu järgi kehtestatakse eriolukorra tööle rakendatud isiku hukkumise, surma või osalise või puuduva töövõime korral makstava hüvitise ja kulude arvutamise, määramise ning maksmise kord Vabariigi Valitsuse määrusena . Eelnõuga ei tehta sisulisi muudatusi, vaid kehtiv siseministri määrus kehtestatakse terviktekstina uuesti Vabariigi Valitsuse määrusena. Muudatuse aluseks on 1. juulil 2021. aastal jõustuv hädaolukorra seaduse (edaspidi HOS ) muudatus, mille kohaselt antakse Siseministeeriumi pädevused, volitused ja ülesanded kriisireguleerimise koordineerimisel üle Vabariigi Valitsusele ja Riigikantseleile. HOS -i eelnõu kohaselt asendatakse määruse aluseks olevas volitusnormis ( HOS -i § 44 lõikes 16) sõnad „kriisireguleerimise koordineerimise eest vastutav minister“ sõnadega „Vabariigi Valitsus“. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonibüroost Kersti Maurer ( tel 693 5298 , e-post [email protected]), Riigikantselei õigusloomeosakonna nõunik Eero Svarval ( tel 693 5537, e-post [email protected]) , Siseministeeriumi pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakonna õigusnõunik Kadi Parmas (tel 612 5214 , e-post [email protected] ) ja personalipoliitika osakonna õigusnõunik Svetlana Meister (tel 612 5012, e-post svetlana.meister@sis eministeerium.ee) . Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Riigikantselei istungiosakonna keeletoimetaja Piret Grigorjeva (tel 693 5507, e-post [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kuuest paragrahvist. Eelnõu § 1 sätestab määruse reguleerimisala. HOS i § 44 sätestab sotsiaalsed tagatised, mis on ette nähtud eriolukorra ajal tööle rakendatud isikule osalise või puuduva töövõime korral ja talle kehavigastuse tekitamise korral või tema lähedastele eriolukorra ajal tööle rakendatud isiku surma korral. Eriolukorra ajal tööle rakendatud isiku hukkumise või eriolukorra tööl saadud vigastuse tagajärjel saabunud surma korral makstakse eriolukorra ajal tööle rakendatud isiku ülalpidamisel olnud perekonnaliikmetele ühekordset hüvitist. Kui isikul tuvastatakse eriolukorra ajal töötamisel saadud vigastuse või tekkinud haiguse tagajärjel töövõimetoetuse seaduse (edaspidi TVTS ) alusel osaline või puuduv töövõime, maksab riik ühekordset hüvitist HOS-i § 44 lõikes 4 sätestatud määras. Eriolukorra tööle rakendatud isiku hukkumise või eriolukorra tööl saadud vigastuse tagajärjel saabunud surma, vigastada saamise või haigestumise asjaolud registreeritakse Tööinspektsioonis ja need selgita b välja eriolukorra juhi, eriolukorra tööde juhi või muu eriolukorra juhi määratud ametiisik, arvestades hädaolukorra seaduses sätestatud erisusi isiku eriolukorra tööle rakendamisel ning võttes aluseks tööter vishoiu ja tööohutuse seaduse § 24 lõike 10 alusel kehtestatud korra põhimõtted. Eriolukorra tööle rakendatud isikuga toimunud tööõnnetuse registreerib ja seda uurib eriolukorra juhi, eriolukorra tööde juhi või muu erio lukorra juhi määratud ametiisik. Näiteks määrab eriolukorra tööde juhiks määratud Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor eriolukorra tööle rakendatud isikuga juhtunud õnnetuse uurijaks personalibüroo töökeskkonna juhtivspetsialisti. Kuigi tegemist ei ole isiku tavapärases töökohas juhtunud õnnetusega, on tegemist siiski tööandja antud töö ülesannete täitmisega, mistõttu tööõnnetus registreeritakse Tööinspektsiooni s . Tööinspektsioonile teata ta kse töötaja, tööandja ja teataja andmed, tööõnnetuse toimumise aeg ja koht, sündmuse lühikirjeldus. Tööandjaks kõnesoleva määruse mõttes on eriolukorra juht, eriolukorra tööde juht või muu eriolukorra juhi määratud ametiisik. Tööõnnetuse uurimisel rakendatakse Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 2008. a määruses nr 75 „Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord“ sät estatud põhimõtteid. Tööõnnetuse uurimise käigus selgitatakse välja tööõnnetuse asjaolud ja põhjused . T ööõnnetuse uurija selgitab välja , kas õnnetusjuhtum oli põhjuslikus seoses eriolukorra tööle rakendamisega, võtab seletused isikutelt, kes õnnetust pealt nägid või kel on muud olulist asjakohast teavet , k aasab vajaduse korral uurimistoimingu tege misele asjaomase spetsialisti. Eelnõu § 2 reguleerib taotluse esitamist. Lõike 1 kohaselt teavitab asutus, kelle kaudu eriolukorra juht, eriolukorra tööde juht või muu eriolukorra juhi määratud ametiisik isiku eriolukorra töödele rakendas (edaspidi asutus ) , talle teadaolevaid õigustatud isikuid ühekordse hüvitise saamise õigusest. HOS-i § 24 lõike 1 kohaselt määrab Vabariigi Valitsus ühe ministri eriolukorra juhiks. Eriolukorra juhiks määratud minister määrab omakorda ühe või mitu eriolukorra tööde juhti, kes juhivad eriolukorra tööde tegemist eriolukorra piirkonnas, koordineerivad avaliku korra ja liiklusohutuse tagamist ning täidavad muid eriolukorra juhi antud ülesandeid. Eriolukorra juhil, eriolukorra tööde juhil või muul eriolukorra juhi määratud ametiisikul on HOS-i alusel õigus kaasata füüsilisi isikuid eriolukorra tööde tegemisele, kui pädevad asutused või nende kaasatud vabatahtlikud tööde tegemisel abi vajavad. Eriolukorra tööde juhiks või eriolukorra juhi määratud muuks ametiisikuks, kellel on õigus isikuid tööle rakendada, võib olla näiteks Päästeameti või Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor. Ühekordse hüvitise saamiseks õigustatud isikuid tuleb teavitada viie tööpäeva jooksul eriolukorra ajal tööle rakendatud isiku hukkumisest arvates. Ühekordse hüvitise saamiseks õigustatud isikuteks on HOS-i § 44 lõike 2 kohaselt eriolukorra ajal tööle rakendatud isiku ülalpidamisel olnud perekonnaliikmed. Lõigetes 2 ja 3 sätestatakse taotluse esitamise kord ühekordse hüvitise või osalise või puuduva töövõime hüvitise saamiseks. Taotlus hüvitise saamiseks tuleb esitada 90 kalendripäeva jooksul eriolukorra ajal tööle rakendatud isiku hukkumisest või osalise või puuduva töövõime tuvastamisest arvates. Lisaks õigustatud isikule võib taotluse esitada ka õigustatud isiku seaduslik või lepinguline esindaja. Selleks annab õiguse haldusmenetluse seadus e § 13, mille kohaselt on menetlusosalisel õigus kasutada haldusmenetluses esindajat, kes võib esindada menetlusosalist kõigis menetlustoimingutes, mida seaduse järgi ei pea menetlusosaline tegema isiklikult. Taotlusele tuleb lisada hüvitise saamise õigust tõendav dokument ning olenevalt hüvitise liigist on selleks surmatõend või Eesti Töötukassa töövõime hindamise otsus ning ametiasutuse nõudmisel Sotsiaalkindlustusameti otsus põhjusliku seose kohta. Sotsiaalkindlustusameti otsus esitatakse ainult juhul, kui ametiasutusel tekib kahtlus, kas töövõime vähenemine või puudumine on põhjuslikus seoses eriolukorra tööle rakendatud isiku eriolukorra ajal töötamise tagajärjel saadud vigastuse või tekkinud haiguse vahel. Lõigetes 4 ja 5 sätestatakse eriolukorra tööle rakendatud isiku matusekulude kandmise või hüvitamise taotluse esitamise kord. Selle kohaselt peab taotluse esitama 90 kalendripäeva jooksul eriolukorra ajal tööle rakendatud isiku hukkumisest või surmast arvates ning sellele lisatakse eriolukorra ajal tööle rakendatud isiku surmatõend ja matuseteenuse osutaja arved koos selgitustega kuluartiklite kaupa. Arvel peab olema märgitud, milliste konkreetsete teenuste või kaupade eest on arve esitatud. Asutusel peab arvete alusel olema võimalik otsustada, kas kulud tuleb seaduse alusel hüvita da . M atuse korraldamise kulud on surnu transportimise, tuhastamise või matmise ning leinatalituse kulud. Eelnõu § 3 sätestab ravi- ja ravimikulude hüvitamise taotlemise korra ja ulatuse. Lõike 1 kohaselt lisatakse ravi- ja ravimikulude hüvitamise taotlusele arsti väljastatud dokument, millest nähtub ravi ja ravimite seos eriolukorra ajal tööle rakendatud isiku eriolukorra tööl saadud vigastuse või haigusega. Dokumendi lisamine on vajalik, et ametiasutusel oleks võimalik hinnata hüvitatavate kulude põhjendatust. Sellisel juhul on asutusel, kes isiku eriolukorra tööde tegemisse kaasas, võimalik lähtuda ravi- ja ravimikulude hüvitamisel erialaspetsialisti hinnangust. Taotlusele tuleb lisada ka raviteenuse osutaja või ravimimüüja esitatud arved, milles on märgitud määratud ravi või ravimite konkreetsed nimetused. Lõike 2 järgi tuleb ravi- ja ravimikulude hüvitamise taotlus esitada 30 kalendripäeva jooksul ravi- või ravimikulusid tõendava dokumendi väljastamise päevast arvates. Lõige 3 sätestab kohustuse hüvitada ainult need ravi- ja ravimikulud, mida ei hüvita Eesti Haigekassa. Eriolukorra ajal tööle rakendatud isikule, kes on haigestunud või saanud viga eriolukorra ajal töötamisel, määratakse ravi või ravimid haigekassa rahastatavate teenuste nimekirjast. Kui haigekassa rahastatavate teenuste hulgas vajalik ravi või ravim puudub või kui ravi on küll haigekassa rahastatavate teenuste hulgas, kuid teenust ei ole võimalik saada mõistliku aja jooksul, on õigus hüvitada ka ravim või raviteenus, mida haigekassa rahastatavate teenuste hulgas ei ole. Eelnõu § 4 sätestab taotluse läbivaatamise kokkuvõtte nõuded. Asutus, kes isiku eriolukorra töödele rakendas, koostab ja kinnitab pärast taotluse ja kõigi asjassepuutuvate dokumentide saamist kümne tööpäeva jooksul taotluse läbivaatamise kokkuvõtte. Kokkuvõttele lisatakse vähemalt tööõnnetuse või kutsehaiguse raport ja uurimise materjalid ning dokumendid, mis tõendavad taotluses esitatud asjaolusid. Kokkuvõte peab sisaldama seisukohta taotluse põhjendatuse või põhjendamatuse kohta. Kui asutus leiab, et taotlus on põhjendatud, peab kokkuvõte sisaldama ka väljamakstava hüvitise suurust ja viidet hüvitise maksmise alusele. Taotluse läbivaatamise kokkuvõte saadetakse ka taotluse esitajale ning selle alusel makstakse hüvitis välja võ i jäetakse taotlus rahuldamata. Eelnõu § 5 reguleerib hüvitise maksmist ja kulude hüvitamist. Lõiked 1 ja 2 sätestavad, et asutus, kes isiku eriolukorra töödele rakendas, tasub arve või maksab hüvitise taotluses esitatud arvelduskontole 60 päeva jooksul otsuse tegemisest arvates. Üldjuhul tasub asutus arve või maksab hüvitise kohe pärast otsuse tegemist, kuid teatud juhtudel ei ole asutusel lühema kui 60-päevase tähtaja jooksul võimalik arvet tasuda või hüvitist maksta. Mitme õigustatud isiku puhul jagatakse ühekordne hüvitis nende vahel võrdselt. Lõikes 3 sätestatakse viide HOS-i § 44 lõigetele 8–13, mille kohaselt makstakse eriolukorra tööle rakendatud isiku osalise või puuduva töövõime hüvitis välja osade kaupa. Erinevus kehtiva määrusega on selles, et kehtiva määruse järgi makstakse hüvitised välja korraga, see aga ei ole kooskõlas üldis t e hüvitiste maksmise põhimõtetega. Näiteks on õigusaktides sätestatud, et töövõime vähenemise või kaotuse korral, kui see on tingitud teenistusülesannete täitmisest, makstakse osalise või puuduva töövõime hüvitis välja osade kaupa vabatahtlikele päästjatele, salajasele koostööle kaasatud isikutele, abipolitseinikele ja ametnikele. Lõike 4 kohaselt kaetakse eriolukorra tööle rakendatud isiku hukkumise hüvitise või osalise või puuduva töövõime hüvitise väljamaksmisega ning ravi- ja ravimikulude hüvitamisega kaasnevad kulud riigieelarvest asutuse kaudu, kelle ülesannete täitmiseks isik eriolukorra tööle rakendati . Lõiked 5 ja 6 reguleerivad rahaliste vahendite puudumisel raha taotlemist Vabariigi Valitsuse reservist. HOS -i § 44 l õi g e 14 sätestab, et eriolukorra tööle rakendatud isiku hukkumise või püsivalt või osaliselt töövõimetuks tunnistamise korral makstavate hüvitiste taotlemisel ja määramisel kohaldatakse riigieelarve seaduse §-s 58 sätestatut. See tähendab, et kui asutuse eelarvest ei ole võimalik hüvitise maksmisega kaasnevaid kulusid katta, edastab asutus kõik asjassepuutuvad dokumendid valdkonna eest vastutavale ministeeriumile ning teavitab sellest ka hüvitise saamiseks õigustatud isikut. Ministeerium esitab kehtiva korra kohaselt taotluse eraldada raha Vabariigi Valitsuse reservist. Riigieelarve seaduse § 58 lõike 1 kohaselt võib Vabariigi Valitsuse reservi vahendeid kasutada ettenägematuteks kuludeks, investeeringuteks ja finantseerimistehinguteks, mida ei ole võimalik riigieelarve eelnõu menetlemisel planeerida. Reservist vahendite eraldamist ja eraldatud vahendite kasutamist reg uleerib Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määrus nr 123 „Vabariigi Valitsuse reservist vahendite eraldamise ja eraldatud vahendite kasutamise kord“. Selle kohaselt esitab ministeerium, kelle valitsemisalasse lisaraha taotlev ametiasutus kuulub, taotluse koos vajalike dokumentidega Vabariigi Valitsuse reservist raha eraldamiseks Rahandusministeeriumile, kes vaatab taotluse läbi 20 tööpäeva jooksul ning teeb otsuse õigusaktidele mittevastava või ebapiisavalt põhjendatud taotluse tagastamise kohta või valmistab õigusaktidele vastava ja piisavalt põhjendatud taotluse alusel ette Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu koos seletuskirjaga. Raha eraldamise otsustab Vabariigi Valitsus. Reservist eraldatakse vahendid ministeeriumile või tema valitsemisala asutusele. Eelnõu § 6 kohaselt jõustub määrus 1. juulil 2021 . a. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole Euroopa Liidu õigusega puutumust. 4. Määruse mõju Määrus ei avalda mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, majandusele, elu- ja looduskeskkonnale, regionaalarengule, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele ega sotsiaalset, sh demograafilist, mõju. Määruse kehtestamine ei too kaasa ümberkorraldusi ning sellega ei kaasne lisakulutusi ega riske , kuivõrd sisulisi muudatusi eelnõuga ei tehta. Eriolukorra tööle rakendatud isiku hüvitise ja kulude arvutamise ning hüvitise määramise ja maksmise kord jääb kehtima selliselt nagu praegu. 5. Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamine ei too kaasa lisategevusi ega -kulutusi, kuna sisulisi muudatusi eelnõuga ei tehta. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. juulil 2021. a, kui jõustub määruse aluseks olev HOS - i muudatus. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele . EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: RK/21-0707 - Eriolukorra tööle rakendatud isiku hukkumise, surma või osalise või puuduva töövõime korral makstava hüvitise ja kulude arvutamise ning hüvitise määramise ja maksmise kord Kohustuslikud kooskõlastajad: Kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 11.06.2021 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3802a285-3625-4223-a586-afc396781ce5 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3802a285-3625-4223-a586-afc396781ce5?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main