Kiri

Ministeeriumid Meie 25.05.2021 nr 1.1-10.1/4095-1 Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis on kättesaadav õigusaktide eelnõude elektroonilise kooskõlastamise süsteemi EIS vahendusel http://eelnoud.valitsus.ee/. Kuna eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse 100 päeva plaaniga ning on vaja kiiremas korras alustada IT-arendustega, palume kooskõlastused ja arvamused esitada hiljemalt 4. juuniks 2020. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Keit Pentus-Rosimannus rahandusminister Lisad: 1. Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu; 2. Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri. Lisaadressaadid: Maksu- ja Tolliamet Sotsiaalkindlustusamet Pensionikeskus Töötukassa Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoda Eesti Maksumaksjate Liit Eesti Tööandjate Keskliit Inga Klauson 6113066 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272  EELNÕU 04.05.2021 Tulumaksuseaduse muutmise seadus § 1. Tulumaksuseaduse muutmine Tulumaksuseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 201 lõike 3 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) tehakse isikule, kellel on tuvastatud puuduv töövõime või kellel oli puuduv töövõime vahetult enne vanaduspensioniiga;“; 2) paragrahvi 21 lõike 4 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) väljamakseid isikule, kellel on tuvastatud puuduv töövõime või kellel oli puuduv töövõime vahetult enne vanaduspensioniiga;“; 3) paragrahvi 23 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Nimetatud maksuvaba tulu ei kohaldata füüsilisele isikule, kellele on määratud riikliku pensionikindlustuse seaduse või muu lepinguriigi samaväärse seaduse alusel riiklik pension.“; 4) seadust täiendatakse §-ga 235 järgmises sõnastuses: „§ 235. Maksuvaba tulu pensioni korral (1) Kui residendist füüsilisele isikule on määratud riikliku pensionikindlustuse seaduse või muu lepinguriigi samaväärse seaduse alusel riiklik pension, arvatakse tema maksustamisperioodi maksustatavast tulust maha maksuvaba tulu kuni kaheteistkümnekordse keskmise vanaduspensioni ulatuses. (2) Keskmise vanaduspensioni suurus käesoleva seaduse tähenduses kehtestatakse maksustamisperioodiks vastava eelarveaasta riigieelarve seadusega.“; 5) paragrahvi 42 lõiget 1 täiendatakse neljanda lausega järgmises sõnastuses: „Käesolevat lõiget ei kohaldata lõikes 13 nimetatud juhul.“; 6) paragrahvi 42 täiendatakse lõikega 13 järgmises sõnastuses: „(13) Kui lepinguriigi residendist füüsilisele isikule on määratud riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel riiklik pension, arvab Sotsiaalkindlustusamet tema riiklikust pensionist igas kalendrikuus enne kinnipeetava tulumaksu arvutamist maha ühe kaheteistkümnendiku § 235 lõikes 1 nimetatud summast. Kui kalendrikuus väljamakstud riiklik pension on väiksem kui üks kaheteistkümnendik § 235 lõikes 1 sätestatud summast, arvatakse vahe maksumaksja kirjaliku avalduse alusel maha maksumaksjale tehtud §-s 41 nimetatud väljamaksetest.“; 7) paragrahvi 42 lõiget 23 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses: „Käesolevat lõiget ei kohaldata isikule, kellele on riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel määratud pension.“; 8) paragrahvi 42 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(8) Kui maksumaksja kohta on tulumaksu kinnipidamisel arvestatud maksuvaba tulu suuremas kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud valemi kohaselt arvutatud summas või suuremas kui lõikes 13 sätestatud summas, on Maksu- ja Tolliametil õigus sellest teavitada tulumaksu kinnipidajat.“; 9) paragrahvi 42 lõikes 9 asendatakse tekstiosa „lõiget 1“ tekstiosaga „lõikeid 1 ja 13“; 10) paragrahvi 44 lõikes 12 asendatakse tekstiosa „23 ja 231“ tekstiosaga „23, 231 ja 235“. § 2. Seaduse jõustumine (1) Käesolev seadus jõustub 2023. aasta 1. jaanuaril. (2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 1 ja 2 jõustuvad 2022. aasta 1. jaanuaril ning neid rakendatakse tagasiulatuvalt 2021. aasta 1. jaanuarist. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, ”.…” …………….. 2021. a. Algatab Vabariigi Valitsus …………… 2021 (allkirjastatud digitaalselt)  Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte Eelnõuga kehtestatakse residendist füüsilisele isikule, kellele on määratud riikliku pensionikindlustuse seaduse või muu Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi (edaspidi ka lepinguriik) samaväärse seaduse alusel pension, maksuvaba tulu kuni keskmise vanaduspensioni ulatuses. Lisaks vabastatakse eelnõuga tulumaksust kohustusliku ja täiendava kogumispensioni väljamaksed, mida tehakse isikule, kellele oli määratud puuduv töövõime vanaduspensioniea saabumiseni. 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja koostas Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna nõunik Inga Klauson (e-mail [email protected], 611 3066) ja mõjuanalüüsi tegi fiskaalpoliitika osakonna riigi rahanduse talituse analüütik Margus Tuvikene (611 3221, [email protected]). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi õigusosakonna jurist osakonna juhataja ülesannetes Virge Aasa (e-mail [email protected], tel 611 3549). Eelnõu toimetas keeleliselt õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (e-mail [email protected], tel 611 3638). 1.2 Märkused Eelnõu näeb ette tulumaksuseaduse 31. detsembrini 2021. a kehtiva redaktsiooni (RT I, 28.12.2020, 13) muutmise. Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse 100 päeva plaaniga ja Vabariigi Valitsuse 29. aprillil 2021 heaks kiidetud riigi eelarvestrateegiaga 2022–2025, mille kohaselt vabastatakse aastast 2023 keskmine riiklik pension tulumaksust. Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega ega muu menetluses oleva eelnõuga, sh teiste tulumaksuseaduse muutmist puudutavate eelnõudega. Enne eelnõu ettevalmistamist ei ole koostatud eelnõule väljatöötamiskavatsust kooskõlas Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punktiga 1, kuna eelnõu menetlus on põhjendatult kiireloomuline tulenevalt Vabariigi Valitsuse 100 päeva plaanist. Eelnõuga kehtestatakse residendist füüsilisele isikule, kellele on määratud riikliku pensionikindlustuse seaduse või muu lepinguriigi samaväärse seaduse alusel riiklik pension, maksuvaba tulu kuni keskmise vanaduspensioni ulatuses. Lisaks vabastatakse eelnõuga tulumaksust kohustusliku ja täiendava kogumispensioni väljamaksed, mida tehakse isikule, kellele oli määratud puuduv töövõime vanaduspensioniea saabumiseni. Seadus on kavandatud jõustuma 2023. aasta 1. jaanuaril. Seaduse § 1 punktid 1 ja 2 jõustuvad 2022. aasta 1. jaanuaril ning neid rakendatakse tagasiulatuvalt 1. jaanuarist 2021. See tähendab, 1 et 1. jaanuarist 2021 vabastatakse tulumaksust kohustusliku ja täiendava kogumispensioni väljamaksed, mida tehakse isikule, kellele oli määratud puuduv töövõime vanaduspensioniea saabumiseni. Muudatuste seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk Seaduseelnõu peamine eesmärk on vabastada tulumaksust riikliku pensionikindlustuse seaduse või muu lepinguriigi samaväärse seaduse alusel määratud pension keskmise vanaduspensioni ulatuses. Selleks kehtestatakse eraldi maksuvaba tulu arvutamise reeglid füüsilistele isikutele, kellele on määratud pension riikliku pensionikindlustuse seaduse või muu lepinguriigi samaväärse seaduse alusel. Peale muudatuste jõustumist regresseeruv üldine maksuvaba tulu nimetatud isikutele ei kohaldu. Eelnõu teine eesmärk on säilitada puuduva töövõimega isikutele mõeldud kohustusliku ja täiendava kogumispensioni väljamaksete tulumaksuvabastus ka siis, kui nad jõuavad vanaduspensioniikka. Selleks vabastatakse tulumaksust kohustusliku ja täiendava kogumispensioni väljamaksed, mida tehakse isikule, kellel oli puuduv töövõime vahetult enne vanaduspensioniikka jõudmist. Hetkel ei maksustata väljamakseid isikutele, kellel on tuvastatud puuduv töövõime. Kui need isikud jõuavad vanaduspensioniikka, ei määrata neile enam puuduvat töövõimet, mille tulemusena jäävad nad tulumaksuvabastusest ilma. Kavandatud muudatus tagab, et puuduva töövõimega isikutele mõeldud tulumaksuvabastus säilib ka siis, kui nad jõuavad vanaduspensioniikka. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu § 1 punktiga 1 laiendatakse TuMS § 201 lõike 3 punktis 1 sätestatud tulumaksuvabastust kohustusliku kogumispensioni väljamaksetele, mida tehakse isikule, kellel oli puuduv töövõime vahetult enne vanaduspensioniiga. Hetkel ei maksustata väljamakseid isikutele, kellel on tuvastatud puuduv töövõime. Vastavalt töövõimetoetuse seaduse § 2 lõikele 1 on õigus töövõime hindamisele kuni vanaduspensioniealisel isikul ja vastavalt sama seaduse § 8 lõikele 1 ei hinnata töövõimet kauemaks kui vanaduspensionieani, mille tulemusena jäävad nad tulumaksuvabastusest ilma. Kavandatud muudatus tagab, et puuduva töövõimega isikutele mõeldud tulumaksuvabastus säilib ka siis, kui nad jõuavad vanaduspensioniikka. Muudatus jõustub 1. jaanuaril 2022, kuid seda rakendatakse tagasiulatuvalt 1. jaanuarist 2021. 2021. aastal kõnealustelt väljamaksetelt makstud tulumaksu saab tagasi 2022. aastal füüsilise isiku tuludeklaratsiooni esitades. Eelnõu § 1 punktiga 2 laiendatakse TuMS § 21 lõike 4 punktis 1 sätestatud tulumaksuvabastust täiendava kogumispensioni väljamaksetele, mida tehakse isikule, kellele oli puuduv töövõime vahetult enne vanaduspensioniiga. Hetkel ei maksustata väljamakseid isikutele, kellel on tuvastatud puuduv töövõime. Vastavalt töövõimetoetuse seaduse § 2 lõikele 1 on õigus töövõime hindamisele kuni vanaduspensioniealisel isikul ja vastavalt sama seaduse § 8 lõikele 1 ei hinnata töövõimet kauemaks kui vanaduspensionieani, mille tulemusena jäävad nad tulumaksuvabastusest ilma. Kavandatud muudatus tagab, et puuduva töövõimega isikutele mõeldud tulumaksuvabastus säilib ka siis, kui nad jõuavad vanaduspensioniikka. Tulumaksuvabastust kohaldatakse ka inimestele, kellel on tuvastatud riikliku 2 pensionikindlustuse seaduse alusel täielik töövõimetus (TuMS § 61 lg 45). Muudatus jõustub 1. jaanuaril 2022, kuid seda rakendatakse tagasiulatuvalt 1. jaanuarist 2021. 2021. aastal kõnealustelt väljamaksetelt makstud tulumaksu saab tagasi 2022. aasta kevadel füüsilise isiku tuludeklaratsiooni esitades. Eelnõu § 1 punktiga 3 sätestatakse TuMS § 23 lõikes 1, et regresseeruvat üldist maksuvaba tulu ei kohaldata füüsilisele isikule, kellele on määratud riikliku pensionikindlustuse seaduse või muu lepinguriigi samaväärse seaduse alusel riiklik pension. Kuna nendele isikutele kehtestatakse fikseeritud maksuvaba tulu keskmise vanaduspensioni ulatuses (622 eurot kuus aastal 2023) sõltumata pensionäri tulu suurusest, ning neile ei kohaldata üldist maksuvaba tulu. Ka juhul, kui riiklik pension on määratud maksustamisperioodi jooksul, rakendatakse pensioni maksuvaba tulu terve maksustamisperioodi eest ja üldist maksuvaba tulu ei kohaldata. Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse tulumaksuseadust uue §-ga 235, millega kehtestatakse maksuvaba tulu riikliku pensioni korral. Lõike 1 kohaselt saab residendist füüsiline isik, kellele on määratud riikliku pensionikindlustuse seaduse või muu lepinguriigi samaväärse seaduse alusel riiklik pension, oma maksustatavast tulust maha arvata maksuvaba tulu kuni kaheteistkümnekordse keskmise vanaduspensioni ulatuses sõltumata pensionäri tulu suurusest (ehk regressiooni ei ole). Kuna keskmist vanaduspensioni arvutatakse kuupõhiselt, kuid füüsilise isiku maksustamisperiood on kalendriaasta, siis maksuvaba tulu võrdub kaheteistkümnekordse keskmise vanaduspensioniga. Pensioni maksuvaba tulu rakendatakse terve maksustamisperioodi eest ka juhul, kui pension on määratud maksustamisperioodi jooksul. Sel juhul üldist regresseeruvat maksuvaba tulu sel maksustamisperioodil ei kohaldata. 2023. aastal on keskmine vanaduspension eeldatavalt 622 eurot kuus. Alates 623-st eurost tuleb pensionäril tasuda oma tulult tulumaksu 20%. Esmalt rakendab maksuvaba tulu Sotsiaalkindlustusamet. Kui isiku riiklik pension on maksuvabast tulust väiksem, saab maksuvaba tulu jääki kasutada muu tulu, näiteks palga puhul. Selleks peab pensionär esitama avalduse tulumaksu kinnipidajale ehk isikule, kes teeb talle väljamakseid. Pensioni maksuvaba tulu rakendamise õigus on ainult isikutel, kellele on määratud riikliku pensionikindlustuse seaduse või muu lepinguriigi samaväärse seaduse alusel järgmine riiklik pension:  vanaduspension, sh ennetähtaegne vanaduspension, edasilükatud vanaduspension, soodustingimustel vanaduspension (riikliku pensionikindlustuse seaduse § 10 alusel) ja paindlik vanaduspension;  toitjakaotuspension;  rahvapension;  töövõimetuspension. Pensioni maksuvaba tulu ei kohaldu isikutele, kellele on määratud eripension1 ning soodustingimustel vanaduspensionide seaduse ja väljateenitud aastate pensionide seaduse alusel pension, samuti isikutele, kellele on määratud okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse alusel pension. 1 Kohtuniku pension, kohtuniku toitjakaotuspension, prokuröripension, ametniku vanaduspensioni lisa, riigikontrolli ametniku pension, kaitseväepension, politseiametniku pension, piirivalve pension, päästeteenistuse vanaduspensioni suurendus, õiguskantsleri pension, õiguskantsleri asetäitja-nõuniku pension, pensionilisad, pensionilisad staaži järgi. 3 Õigus kohaldada pensioni maksuvaba tulu on Eesti residentidel ja muude Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriikide residentidel, kes saavad Eestist pensioni. Muu lepinguriigi residentide õigus teha residendile ettenähtud mahaarvamisi, sh maha arvata pensioni maksuvaba tulu, tuleneb TuMS § 311 lõikest 2. Kolmandate riikide residendid ei saa Eestis ei üldist maksuvaba tulu ega ka mitte pensioni maksuvaba tulu. Lõike 2 kohaselt kehtestatakse keskmise vanaduspensioni suurus tulumaksuseaduse tähenduses maksustamisperioodiks vastava eelarveaasta riigieelarve seadusega. Keskmise pensioni arvutamise metoodika on järgmine: Riikliku pensionikindlustuse seadus määrab ära pensioni baasosa ja aastahinde (§ 61) ning nende kasvu arvutamise valemi (§26 lõike 7 punktid 2 ja 3). 2023.a kohta prognoos on järgmine: 1. Leiame 2023.a baasosa = (2022.a baasosa 245,9203 + erakorraline pensionitõus 20) x baasosa kasv 1,0506 (indeks 1,046 + (indeks-1)*10%)) = 279,3759 2. Leiame 2023.a aastahinde = 2022.a aastahinne 7,472 x aastahinde kasv 1,0414 (indeks 1,046 - (indeks-1)*10%) = 7,781 3. Leiame keskmise vanaduspensioni 2023.a = staaž 44 * aastahinne 7,781 + baasosa 279,3759 = 622€ Kuna füüsilise isiku tulude maksustamisperiood on kalendriaasta, siis tuleb määrata maksuvaba tulu kalendriaastaks, st 1. jaanuarist, mitte 1. aprillist. Kuivõrd keskmist vanaduspensioni arvutatakse kuupõhiselt, siis maksuvaba tulu võrdub kaheteistkümnekordse keskmise vanaduspensioniga, mis kehtestatakse vastava eelarveaasta seadusega. Kui pensionär jääb pensionile maksustamisperioodi jooksul, saab ta õiguse kasutada pensioni maksuvaba tulu terve maksustamisperioodi eest, st kaheteistkümnekordset kuu määra, nagu on ka üldise maksuvaba tulu korral. Üldist regresseeruvat maksuvaba tulu sel juhul ei kohaldata. Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse TuMS § 42 lõiget 1 neljanda lausega, mille kohaselt ei arvata üldist regresseeruvat maksuvaba tulu maha väljamaksetelt, mis on tehtud füüsilisele isikule, kellele on määratud riikliku pensionikindlustuse seaduse või muu lepinguriigi samaväärse seaduse alusel riiklik pension. Selle asemel arvatakse nende isikute maksustatavast tulust maha pensioni maksuvaba tulu TuMS § 42 lõike 13 alusel. Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse TuMS § 42 lõikega 13, mille kohaselt arvab Sotsiaalkindlustusamet riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel määratud riiklikust pensionist igas kalendrikuus enne kinnipeetava tulumaksu arvutamist maha ühe kaheteistkümnendiku TuMS §-s 235 nimetatud summast, st fikseeritud maksuvaba tulu kuni keskmise vanaduspensioni ulatuses. Aastal 2023 on keskmine vanaduspension eeldatavalt 622 eurot, seega saab seaduse alusel määratud pensionist maha arvata 2023. aastal 622 eurot kuus. Näide 1 Füüsilise isiku riiklik pension on 700 eurot kuus. Eeldusel, et keskmine vanaduspension on 622 eurot, saab isik 622 eurot maksustatavast tulust maha arvata (700 – 622 = 78) ning 78 eurolt tuleb tasuda tulumaksu 20% määraga. 4 Kui kalendrikuus väljamakstud riiklik pension on väiksem kui üks kaheteistkümnendik §-s 235 sätestatud summast ehk keskmisest vanaduspensionist, arvatakse vahe maha pensioni saajale tehtud §-s 41 nimetatud väljamaksetest avalduse alusel. Näide 2 Füüsilise isiku riiklik pension on 400 eurot kuus ja palk 1000 eurot kuus. Pensioni välja makstes arvab Sotsiaalkindlustusamet maksuvaba tulu maha riiklikult pensionilt. 400 – 622 = -222. Jääki 222 eurot saab maha arvata palgalt. Seega tuleb tasuda tulumaksu 1000 - 222 = 778 eurolt. Et tööandja oleks teadlik, et ta saab riikliku pensioni saaja palgatulult maksuvaba tulu maha arvata, peab pensionär, kelle riiklik pension on väiksem kui keskmine vanaduspension, esitama tööandjale avalduse. Kui see jääb tegemata, saab maksuvaba tulu jääki kasutada füüsilise isiku tuludeklaratsiooni esitades. Eelnõu § 1 punktiga 7 täiendatakse TuMS § 42 lõiget 23 kolmanda lausega, et oleks selge, et isik, kellele on määratud riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel riiklik pension, ei pea esitama Sotsiaalkindlustusametile avaldust maksuvaba tulu arvestamiseks. Sotsiaalkindlustusamet arvestab pensioni maksuvaba tulu riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel makstud riiklikust pensionist igal juhul. Kui riiklik pension on väiksem kui keskmine vanaduspension, saab pensionär maksuvaba tulu jääki kasutada muu tulu puhul. Selleks tuleb esitada avaldus väljamakse tegijale (tulumaksu kinnipidajale). Seega ei puuduta TuMS § 42 lõikes 23 sätestatud võimalus esitada maksuvaba tulu arvestamise avaldus nii Sotsiaalkindlustusametile kui ka muude väljamaksete tegijale mitte pensioni, vaid teisi väljamakseid, mida teeb Sotsiaalkindlustusamet. Eelnõu § 1 punktiga 8 muudetakse TuMS § 42 lõiget 8 täpsustamaks, et ka pensioni maksuvaba tulu puhul võib Maksu- ja Tolliamet teavitada tulumaksu kinnipidajat, kui maksumaksja kohta on tulumaksu kinnipidamisel arvestatud maksuvaba tulu suuremas summas kui keskmine vanaduspension. Eelnõu § 1 punktiga 9 muudetakse TuMS § 42 lõiget 9 täpsustamaks, et TuMS § 13 lõikes 5 või 6 (laevapere liikmele makstud tasu) nimetatud maksustatavale tulule ei kohaldata ei üldist maksuvaba tulu ega pensioni maksuvaba tulu. Eelnõu § 1 punktiga 10 täiendatakse TuMS § 44 lõiget 12 viitega pensioni maksuvabale tulule, et oleks selge, et kui füüsiline isik ei olnud resident kogu maksustamisperioodi kestel, saab pensioni maksuvaba tulu maha arvata proportsionaalselt kuude arvuga, mille jooksul isik oli resident. Eelnõu § 2 punktiga 1 sätestatakse, et seadus jõustub 1. jaanuaril 2023. Eelnõu § 2 punktiga 2 sätestatakse, et seaduse § 1 punktid 1 ja 2 jõustuvad 1. jaanuaril 2022 ning neid rakendatakse tagasiulatuvalt 2021. aasta 1. jaanuarist. Tegemist on muudatusega, millega vabastatakse tulumaksust kohustusliku ja täiendava kogumispensioni väljamaksed, mida tehakse isikule, kellele oli määratud puuduv töövõime vanaduspensioniea saabumiseni. Muudatust rakendatakse tagasiulatuvalt, et vältida puuduva töövõimega isikute erinevat kohtlemist sõltuvalt sellest, kas nad jäävad pensionile aastal 2021 või 2022. 5 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei leidu õigusaktides varem kasutamata ega võõrkeelseid termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Euroopa Liidu õiguse kohaselt peab kohtlema võrdselt: 1) Eesti residente sõltumata sellest, kas nad saavad riiklikku pensioni Eesti seaduse alusel või muu lepinguriigi samaväärse seaduse alusel; 2) Eesti ja muu lepinguriigi residente, kes saavad riiklikku pensioni Eesti seaduse alusel. Vastavus esimeses punktis välja toodud tingimusele on tagatud § 235 lõikega 1, mille kohaselt kohaldub pensioni maksuvaba tulu riikliku pensionikindlustuse seaduse või muu lepinguriigi samaväärse seaduse alusel määratud riiklikule pensionile. Kuigi § 235 lõike 1 kohaselt kohaldub pensioni maksuvaba tulu üksnes residendist füüsilistele isikutele, tagab teises punktis välja toodud tingimusele vastavuse TuMS § 311 lõige 2, mille kohaselt võib Eestis maksustatavat tulu saanud lepinguriigi residendist füüsiline isik teha oma Eestis maksustatavast tulust 4. peatükis sätestatud mahaarvamisi, mille hulgas on ka pensioni maksuvaba tulu. Eeltoodust tulenevalt vastab eelnõu Euroopa Liidu õigusele. 6. Seaduse mõjud Eelnõu rakendamisega ei ole ette näha mõju regionaalarengule, elu- ja looduskeskkonnale, riigi julgeolekule ja välissuhetele. Eelnõu rakendamisega on ette näha mõju sotsiaalvaldkonnale, majandusele ning riigiasutuste korraldusele. Kaasnev mõju: Mõju sotsiaalvaldkonnale 1. Pensioni maksuvaba tulu Sihtrühm. Mõjutatud isikud on riikliku pensioni saajad, kelle igakuine sissetulek ületab 500 eurot. Kokku oli MTA andmetel 2020. aastal mittetöötavaid pensionäre u 251 000 inimest ja töötavaid pensionäre u 82 000 inimest. Pensioni maksuvaba tulu ei rakendata eripensioni saajatele, keda oli Sotsiaalkindlustusameti andmetel u 26 000 inimest 2020. aastal ja kellest töötas kolmandik. Eeldades, et kõik eripensioni saajad oleks muudatusest võitnud, võib hinnata, et muudatusest võidavad 2023. aastal ligi 241 000 riikliku pensioni saajat, sh u 171 000 mittetöötavat pensionäri ja u 70 000 töötavat pensionäri. Umbes 62 000 riikliku pensioni saaja ja ligi 4000 töötava pensionäri olukord ei muutu. Muudatusega ei kaasne negatiivset mõju ühelegi pensionärile. Muudatusest võidab 78% kõikidest riikliku pensioni saajatest, sh 95% töötavatest pensionäridest ja 73% mittetöötavatest pensionäridest, kes saavad riiklikku pensioni. Järelikult on sihtrühm väga suur. Mõju ulatus. Riikliku pensioni saajatel, kelle igakuine sissetulek ületab 500 eurot, suureneb sissetulek. Riikliku pensioni saajatel, kelle igakuine sissetulek jääb vahemikku 500 kuni 1200 6 eurot, suureneb igakuine sissetulek aastal 2023 24,4 euro võrra, kuna võrreldes kehtiva olukorraga saavad nad juurde 122 eurot maksuvaba tulu kuus2. Riikliku pensioni saajatel, kelle igakuine sissetulek ületab 2100 eurot, suureneb igakuine sissetulek 124,4 euro võrra, kuna hetkel ei saa nad üldse oma maksustatavast tulust maksuvaba tulu maha arvata. Seega suureneb nende maksuvaba tulu võrreldes kehtiva olukorraga 622 euro võrra kuus. Riikliku pensioni saajatel, kelle sissetulek on vahemikus 1200 kuni 2100 eurot, suureneb igakuine sissetulek 24,4 kuni 124,4 euro võrra. Kokkuvõttes paraneb muudatuse tulemusena nende leibkondade majanduslik toimetulek, mille vähemalt üks liige on riikliku pensioni saaja, kelle sissetulek ületab 500 eurot. Samuti motiveerib muudatus riikliku pensioni saajaid olema aktiivsemad tööturul, kuna töötasu saamisega ei kaasne maksuvaba tulu vähenemist. Sissetuleku suurenemine võib omakorda mõjutada riikliku pensioni saajate tarbimiskäitumist. Pensionärid, kes saavad ainult riiklikku pensioni või kelle riiklik pension ületab keskmist vanaduspensioni, ei pea pensioni maksuvaba tulu mahaarvamiseks midagi tegema. Sotsiaalkindlustusamet arvab pensioni maksuvaba tulu pensionist ise maha enne tulumaksu kinnipidamist. Seega on kõnealuste pensionäride puhul mõju ulatus väike. Pensionärid, kelle riiklik pension ei ületa keskmist vanaduspensioni ja kellel on lisaks riiklikule pensionile muu sissetulek, peavad esitama avalduse väljamakse tegijale, nt oma tööandjale pensioni maksuvaba tulu jäägi mahaarvamiseks enne tulumaksu kinnipidamist. Sotsiaalkindlustusamet arvab pensioni maksuvaba tulu riiklikust pensionist ise maha, selleks ei ole vaja avaldust esitada. Kuid kui riiklik pension on väiksem kui keskmine vanaduspension, tekib pensioni maksuvaba tulu jääk, mida saab kasutada muu maksustatava tulu puhul. Kui pensionäril jääb avaldus tööandjale esitamata, saab pensioni maksuvaba tulu jäägi oma maksustatavast tulust maha arvata füüsilise isiku tuludeklaratsiooni esitades. Et pensionär oleks teadlik, et ta peab oma tööandjale avalduse esitama, tuleb teavitada nii pensionäre kui ka raamatupidajaid, et nad juhiksid töötavate pensionäride tähelepanu asjaolule, et kui nende riiklik pension on keskmisest vanaduspensionist väiksem, peaksid nad esitama tööandjale avalduse pensioni maksuvaba tulu arvestamiseks. Kuna sihtrühma käitumises võivad kaasneda muudatused ning on olemas tarvidus muutustega kohanemisele suunatud tegevusteks, on mõju ulatus suur. Mõju avaldumise sagedus on ühekordne muudatuse jõustumisel. Seejärel kohanetakse muudatusega. Ebasoovitavate mõjude risk. Kuna pensionäri maksuvaba tulu saamine sõltub eelnõu kohaselt riikliku pensioni määramise faktist, on inimesel töötamise korral tugev ajend lasta endale määrata paindlik vanaduspension esimesel võimalusel. Riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel on inimesel kuni viis aastat enne vanaduspensioniiga õigus paindlikule vanaduspensionile. Paindlikku vanaduspensioni makstakse ka töötamise korral. Varem pensionile minnes vähendatakse vanaduspensioni suurust, kuid see vähendus on aktuaarselt neutraalne, mis tähendab, et kokkuvõttes teoreetiliselt inimene kogu pensioni saamise perioodi jooksul ei võida ega kaota, ta saab pikema perioodi jooksul väiksemat pensioni, kui vanaduspensionieas pensionile minejad saavad lühema perioodi jooksul suuremat pensioni. Siiski on viis aastat varem pensionile minnes inimese pension 23% väiksem ja see vähendus jääb püsima kuni elu lõpuni. Töötamise korral kompenseerib väiksemat pensioni soodsam tulumaksurežiim, töötamise lõpetamise korral aga on langus sissetulekus märgatav. Riikliku pensioni maksmist on võimalik lasta ka peatada ja peatatud aja eest pensioni suurendatakse. 2 Eeldusel, et 2023. aasta keskmine vanaduspension on 622 eurot. 7 Sellisel juhul ei tarvitse inimesele ebasoovitavat mõju olla, sest ta laseb Sotsiaalkindlustusametil omale paindliku vanaduspensioni määrata ja pärast määramist laseb pensioni maksmise peatada. 2. Tulumaksuvabastus kohustusliku ja täiendava kogumispensioni väljamaksetele, mida tehakse isikule, kellel oli puuduv töövõime vahetult enne vanaduspensioniiga Sihtrühm. Muudatus puudutab isikuid, kellel oli puuduv töövõime vahetult enne vanaduspensioniiga ning kes saavad kohustusliku või täiendava kogumispensioni väljamakseid. 2020. aastal oli vähenenud töövõimega inimesi 92 548, puuduva töövõimega inimesed moodustasid neist 36% (33 754). 2020. aasta lõpu seisuga oli 2. sambas pensioniealisi 50 600 ja 3. sambas 6500 inimest. 1958. aastal sündinuid ehk neid, kes praegu on 63 ja kellel oleks järgmisel aastal vanaduspensioniiga käes, on 2. sambas 9900 inimest ja 3. sambas 2300. Kuid kõigil nendest ei olnud määratud puuduv töövõime vanaduspensioniea saabumisel. Hetkel ei ole võimalik saada andmeid selle kohta, kui paljudel pensioniealistel inimestel, kes on liitunud teise või kolmanda sambaga, oli määratud puuduv töövõime vanaduspensioniea saabumisel. Sihtrühma suurus on pigem väike. Mõju ulatus. Muudatuse tulemusena ei teki kohustusliku või täiendava kogumispensioni väljamaksetelt tulumaksukohustust puuduva töövõimega isikutel, kes jõuavad pensioniikka. Seega tagab muudatus, et puuduva töövõimega isiku sissetulek ei vähene seoses pensioniikka jõudmisega. Mõju ulatus on pigem väike. Mõju avaldumise sagedus on igakuine. Ebasoovitavate mõjude riski ei ole ette näha. Kaasnev mõju: Mõju majandusele Sihtrühm. Mõjutatud isikud on riikliku pensioni saajad, kelle igakuine sissetulek ületab 500 eurot. Kokku oli MTA andmetel 2020. aastal mittetöötavaid pensionäre u 251 000 inimest ja töötavaid pensionäre u 82 000 inimest. Pensioni maksuvaba tulu ei rakendata eripensioni saajatele, keda oli Sotsiaalkindlustusameti andmetel u 26 000 inimest 2020. aastal ja kellest töötas kolmandik. Eeldades, et kõik eripensioni saajad oleks muudatusest võitnud, võib hinnata, et muudatusest võidavad 2023. aastal ligi 241 000 riikliku pensioni saajat, sh u 171 000 mittetöötavat pensionäri ja u 70 000 töötavat pensionäri. Umbes 62 000 riikliku pensioni saaja ja ligi 4000 töötava pensionäri olukord ei muutu. Muudatusega ei kaasne negatiivset mõju ühelegi pensionärile. Muudatusest võidab 78% kõikidest riikliku pensioni saajatest, sh 95% töötavatest pensionäridest ja 73% mittetöötavatest pensionäridest, kes saavad riiklikku pensioni. Järelikult sihtrühm on väga suur. Lisaks kuuluvad sihtrühma tööandjad, kelle juures töötavad pensionärid, kes saavad riiklikku pensioni. Sellistel tööandjatel tuleb uurida, kas pensionäri riiklik pension ületab keskmist vanaduspensioni ja kui ei ületa, siis paluda pensionäril esitada avaldus pensioni maksuvaba tulu jäägi arvesse võtmiseks väljamakselt maksu kinnipidamisel. Mõju ulatus. Riikliku pensioni saajatel, kelle igakuine sissetulek ületab 500 eurot, sissetulek suureneb. Seega paraneb muudatuse tulemusena nende leibkondade majanduslik toimetulek, mille vähemalt üks liige on riikliku pensioni saaja, kelle sissetulek ületab 500 eurot. Sissetuleku 8 suurenemine võib omakorda mõjutada riikliku pensioni saajate tarbimiskäitumist. Samuti motiveerib muudatus riikliku pensioni saajaid olema aktiivsemad tööturul, kuna töötasu saamisega ei kaasne maksuvaba tulu vähenemist. Muudatuse rakendamine eeldab raamatupidamisprogrammide muudatust, et oleks võimalik pensioni maksuvaba tulu jääki maksustatavast tulust maha arvata. Hetkel võimaldavad raamatupidamisprogrammid maha arvata vaid üldist regresseeruvat maksuvaba tulu. Kui isiku sissetulek ületab 2100 eurot, ei ole hetkel üldse võimalik maksuvaba tulu maha arvata. Muudatuse tulemusena tuleb tööandja raamatupidajatel eristada riikliku pensioni saajast töötajaid teistest ja sellest tulenevalt rakendada kas üldist maksuvaba tulu või pensioni maksuvaba tulu jääki. Samas peavad raamatupidajad eristama pensionärist töötajaid ka praegu, sest pensionäride puhul ei pea töötuskindlustusmakseid kinni pidama. Edaspidi tuleb aga eristada ka riikliku ja eripensioni saajaid. Eeltoodust tulenevalt on mõju ulatus pigem suur. Mõju avaldumise sagedus on igakuine. Ebasoovitavate mõjude risk. Kuna pensionäri maksuvaba tulu saamine sõltub eelnõu kohaselt riikliku pensioni määramise faktist, on inimesel tugev ajend lasta endale määrata paindlik vanaduspension esimesel võimalusel. Riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel on inimesel kuni viis aastat enne vanaduspensioniiga õigus paindlikule vanaduspensionile. Varem pensionile minnes vähendatakse vanaduspensioni suurust, kuid see vähendus on aktuaarselt neutraalne, mis tähendab, et kokkuvõttes teoreetiliselt inimene kogupensionis ei võida ega kaota, ta saab pikema perioodi jooksul väiksemat pensioni, kui vanaduspensionieas pensionile minejad saavad lühema perioodi jooksul suuremat pensioni. Kuna pensionäri maksuvaba tulu nügib inimesi esimesel võimalusel pensionile jääma, võib oodata Sotsiaalkindlustusametile pensionide määramise menetluskoormuse tõusu ja riigieelarvele lähiaastateks suuremat kulu pensionite maksmiseks ning madalamat tulumaksu laekumist, sest pensionäride maksuvabastust hakkaksid kasutama ka paljud 60-64-aastased inimesed. Teiseks nügib eelnõu inimesi endale määratud eriseaduse (nt soodustingimustel vanaduspensionide seadus) alusel määratud pensionit riikliku pensionikindlustuse seaduse vanaduspensioniikka jõudes ümber vormistama riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel makstavaks vanaduspensioniks. See toob kaasa täiendava menetluskoormuse Sotsiaalkindlustusametile. Kaasnev mõju: Mõju riigiasutuste korraldusele Sihtrühm. Eelnõu jõustumine avaldab mõju Maksu- ja Tolliametile, Sotsiaalkindlustusametile, Töötukassale ja Pensionikeskusele. Sihtrühma suurus võrreldes riigiasutuste koguarvuga on väike. Mõju ulatus on suur. Muudatused toovad Maksu- ja Tolliametile ja Sotsiaalkindlustusametile kaasa IT-süsteemi muutmise vajaduse, et oleks võimalik pensioni maksuvaba tulu pensionäri maksustatavast tulust maha arvata. Töötukassa peab hakkama edastama andmeid puuduva töövõimega isikute kohta Pensionikeskusele. Mõju avaldumise sagedus on ühekordne seoses vajadusega muuta IT-süsteemi. Ebasoovitavate mõjude riski ei ole ette näha. 9 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Eelnõu rakendamine eeldab muudatusi Maksu- ja Tolliameti e-maksuameti ja Sotsiaalkindlustusameti infosüsteemis, et oleks võimalik pensioni maksuvaba tulu pensionäri maksustatavast tulust maha arvata. Prognoositav Maksu- ja Tolliameti ning Sotsiaalkindlustusameti IT-kulu esialgsete hinnangute kohaselt on 1,6 miljonit eurot. Allolev tabel kajastab kavandatud muudatuse mõju riigieelarvele: Tabel 1. Mõju valitsussektori positsioonile 2023 2024 2025 Keskmine vanaduspension ja pensionäri maksuvaba tulu, € kuus 622 653 682 Töötavate pensionäride mõju, mln € -55 -63 -71 Mittetöötavate pensionäride mõju, mln € -40 -53 -66 Tarbimismaksude mõju, mln € 16 19 23 Mõju valitsussektori positsioonile kokku, mln € -79,2 -96,6 -113,8 Allikas: Rahandusministeerium 8. Rakendusaktid Eelnõu rakendamiseks on vaja muuta järgmisi rakendusakte: 1) Rahandusministri 29. novembri 2010. a määrus nr 60 „Tulumaksuseadusest, sotsiaalmaksuseadusest, kogumispensionide seadusest ja töötuskindlustuse seadusest tulenevate deklaratsioonide ja tõendite vormide kinnitamine ning nende täitmise ja esitamise korrad“; 2) Rahandusministri 14.06.2011. a määrus nr 30 „Residendist füüsilise isiku tulu deklareerimine“. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 2023. aasta 1. jaanuaril. Seaduse § 1 punktid 1 ja 2 jõustuvad 2022. aasta 1. jaanuaril ning neid rakendatakse tagasiulatuvalt 1. jaanuarist 2021. See tähendab, et 1. jaanuarist 2021 vabastatakse tulumaksust kohustusliku ja täiendava kogumispensioni väljamakseid, mida tehakse isikule, kellel oli puuduv töövõime vahetult enne pensioniiga. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja arvamuse avaldamiseks Maksu- ja Tolliametile, Sotsiaalkindlustusametile, Pensionikeskusele, Töötukassale ja Eesti Kaubandus- Tööstuskojale, Eesti Maksumaksjate Liidule ja Eesti Tööandjate Keskliidule. 10 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: RAM/21-0703 - Tulumaksuseaduse muutmise seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 04.06.2021 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/899159b7-8c7a-46f0-8efc-b01b594b97ca Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/899159b7-8c7a-46f0-8efc-b01b594b97ca?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main