Lääne Ringkonnaprokuratuur · 2. november 2018
Sisu (failidest)
Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 24.10.2018, Haapsalu
Koostaja ametinimetus ja nimi: Lääne Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Marelle Ulla
Kriminaalasja number: 18257000212
Kuriteo kvalifikatsioon: Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 423 lg 1
Kahtlustatava/Süüdistatava nimi: ML
Kuriteo toimepanemise aeg: 15.05.2018
Kriminaalasjas 18257000212 alustati 30.07.2018.a menetlust PPA Lääne prefektuuri Haapsalu PJ
poolt KarS § 423 lg 1 tunnustel.
Kohtueelsel uurimisel on ML’ile esitatud kahtlustus KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo,
s.o. mootorsõiduki juhi poolt ettevaatamatusest liiklusnõuete rikkumises, millega tekitati inimesele
raske tervisekahjustus, toimepanemises, mis seisnes selles, et tema, juhtides 15.05.2018 päeval kella
13.29 paiku Lääne maakonnas, XXX vallas, YYY külas, WWW asutuse territooriumil isiklikku
mootorsõidukit CCC registreerimisnumbriga ZZZ, tagurdas sõidukiga otsa sõiduki taga liikuvale
jalakäijale AAA, kes vastu selga saadud löögi tõttu kukkus sõiduki taha pikali ning tagurdav
sõiduk sõitis üle kannatanu parema jala, millega põhjustas kannatanule AAA eluohtliku
tervisekahjustuse, s.o. QQQ. Oma tegevusega rikkus ML Liiklusseaduse § 14 lg 2 nõudeid, mille
kohaselt iga liikleja peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja
ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohu ja kahju tekitamist, § 16 lg 1 nõudeid, mille
kohaselt juht ei tohi ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda, § 33 lg 1 nõudeid, mille
kohaselt juht peab olema tähelepanelik teel ja teeservas seisva või liikuva vähekaitstud liikleja
(jalakäija, jalgrattur ja muu selline) suhtes ning vältima tema ohustamist ja talle kahju tekitamist, §
33 lg 2 p 8 nõudeid, mille kohaselt juht on kohustatud enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri
või sõiduki seisma jäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi
liiklejaid ning teel töötajaid, § 49 lg 1 nõudeid, mille kohaselt tagurdades ei tohi juht ohustada ega
takistada teist liiklejat, vajaduse korral tuleb kasutada teise isiku abi.
Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et kahtlustatava poolt on ettevaatamatusest toime
pandud liiklussüütegu, s.o teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe
karistusena ette vangistuse alammäära (karistus on rahaline karistus või kuni kolmeaastane
vangistus). Kahtlustatavat ei ole kohtulikult ega väärteokorras karistatud, tema suhtes ei ole varem
kriminaalmenetlust lõpetatud avaliku menetlushuvi puudumisega ega leppimisega. Kahtlustataval
karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.
Kannatanu AAA ei soovi süüdlaselt rahalist hüvitist ega süüdista autojuhti juhtunus.
Eelnevat arvesse võttes leian, et kriminaalkaristuse kohaldamine käesoleva ettevaatamatu
seaduserikkumise eest oleks ebaproportsionaalne ja otstarbekas on isiku mõjutamine edaspidi
õiguskuulekalt käituda läbi kohustuste panemise. Kahtlustatava kohtulik karistamine ei ole vajalik
ka õiguskorra kaitsmise huvides, sest kriminaalmenetluse lõpetamisel kohustuste panemisega
kahtlustatavale täidab riik piisavalt temale antud karistuslikke volitusi, mistõttu ei ole otstarbekas
edasine kriminaalmenetluse jätkamine juhul, kui kahtlustatava poolt täidetakse temale pandud
kohustused.
Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 202 lg 7 alusel võib avaliku menetlushuvi
puudumisel prokuratuur kriminaalmenetluse lõpetada ja määrata kohustused kui
kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe
karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse. Üldjuhul
on avalik menetlushuvi olemas, kui isiku suhtes on varem kriminaalmenetlus otstarbekuse tõttu
lõpetatud või kui isikut on samaliigilise süüteo eest karistatud või kuritegu on toime pandud isiku
poolt, kelle vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus, või kannatanul puuduvad peale
kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid. Eelloetletud põhjustel avalik menetlushuvi
käesoleva kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub, kuid kriminaalasjas esineb avalik menetlushuvi
just seetõttu, et kahtlustatav põhjustas liiklusalase kuriteoga inimesele raske tervisekahjustuse. Et
aga kannatanul ei ole süüdlase vastu pretensioone, siis avalik menetlushuvi kriminaalmenetluse
jätkamiseks on ära langenud. Seega on olemas kõik alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks
kriminaalmenetluse seadustiku § 202 sätteid kohaldades.
KrMS § 202 alusel menetluse lõpetamine eeldab kahtlustatava nõusolekul temale kohustuse
panemist kas üldkasuliku töö tegemise või rahalise kohustuse määramise näol. Samuti tuleb
hüvitada kriminaalmenetluse kulud ja kuriteoga tekitatud kahju. Käesolevas kriminaalasjas
kannatanule varalist kahju ei ole tekitatud, tsiviilhagi puudub. Kriminaalmenetluse kuludena esineb
kohtuarstliku ekspertiisi kulu summas 61 eurot, mis tuleb kahtlustataval kohustusena tasuda 24.
aprilliks 2019.a.
Et kahtlustatav töötab ja tal on alaline sissetulek, soovib ta täita rahalist kohustust. Kahtlustatava
süü suurust arvestades määran talle käesolevas kriminaalasjas rahalise kohustuse summas 1500
eurot, mille täitmise lõpptähtajaks on 24. aprill 2019.a. Kahtlustatavale on selgitatud, et kui ta ei
täida temale pandud kohustusi, uuendab prokurör kriminaalmenetluse ning kriminaalasi saadetakse
üldises korras kohtulikuks arutamiseks Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale.
Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 lg 2,7, § 206, § 207 abiprokurör
määras:
1. Lõpetada kriminaalasjas nr 18257000212 menetlus ML suhtes seoses avaliku menetlushuvi
puudumisega.
2. Panna ML’ile kohustus tasuda 1500 (üks tuhat viissada) eurot riigituludesse. Rahalise
kohustuse täitmise lõpptähtaeg on 24. aprill 2019.a.
3. Panna Ml’ile kohustus tasuda menetluskulu 61 (kuuskümmend üks) eurot.
Menetluskulu tasumise lõpptähtaeg on 24 .aprill 2019.a.
4. Tõkendi tühistamine: ei ole kohaldatud.
5. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: puuduvad.
6. Kriminaalmenetluse kulud: ekspertiisikulu 61 eurot tuleb kohustusena tasuda kahtlustataval.
7. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine:
andmed ei ole kogutud.
8. Vahistuse andmed: vahistamist ei ole kohaldatud.
9. Kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia anda viivitamata kahtlustatavale.
10. Käesoleva määruse ärakiri saata viivitamata kannatanule, kel on õigus tutvuda
kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne
päeva jooksul prokuratuuris asukohaga Sadama 21, Haapsalu (tutvumiseks leppida aeg
kokku telefonil 472 0043).
11. Käesoleva määruse peale vastavalt KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu määruse
koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile,
asukohaga Wismari 7, Tallinn 15188.
Marelle Ulla
abiprokurör