Kriminaalmenetluse 18267000798 lõpetamise määrus

KRIMINAALMENETLUSE LÕPETAMISE MÄÄRUS Koostamise kuupäev ja koht: 23.10.2018, Pärnu Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Pille Juhkov Kriminaalasja number: 18267000798 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 199 lg 2 p 9 § 25 lg 2 Kahtlustatava nimi (isikukood): HK Lääne Ringkonnaprokuratuur menetleb kriminaalasja nr 18267000798, milles alustati menetlust 29.08.2018. a KarS § 199 lg 2 p 9, § 25 lg 2 tunnustel selles, et HK, isikuna, kes on süstemaatiliselt toime pannud vargusi 13.07.2018 ja 25.07.2018.a, 04.08.2018.a kella 09:34 ajal võttis Pärnu linnas, YYY mnt X, asuvas CCC kuuluvas WWW kaupluses võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kaupluse müügisaali müügiriiulitelt ajalehe „Pärnu Postimees“ väärtusega 1.00 eurot ja Rakvere juustuvorst 300g väärtusega 1,50 eurot ning pani tooted omale kotti. HK väljus kaupluse müügisaalist läbides kassaliini jättes kauba eest tasumata. Vargus jäi HK’a poolt lõpule viimata tema tahtest olenemata põhjusel, kuna peeti kaupluse turvatöötaja poolt kinni. Kaup on kauplusele tagastatud ja on müügikõlbulik. HK on 29.08.2018.a. kahtlustatavana üle kuulatud ning ta on selgitanud, et on antud teo toime pannud. Ta ei oska täpsemalt selgitada, miks ta antud esemed kauplusest varastas, arvab, et tegemist võis olla hajameelsusega. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 202 sätestatu kohaselt saab kriminaalmenetluse lõpetada, kui tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Nimetatud alustel võib KrMS § 202 lg 7 kohaselt kriminaalmenetluse lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur, kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse. KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritud kuriteo näol on tegemist teise astme kuriteoga, mille eest karistusseadustik näeb ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Kohtueelse menetluse käigus kogutud materjalidest nähtub, et kahtlustatav HK on ennast temale esitatud kahtlustuses süüdi tunnistanud ning andnud selgituse teo toimepanemise kohta. Ta on avaldanud siirast kahetsust toimunud varguste osas. Kahtlustatava süü ei ole antud kuriteoepisoodides suur, kuna HK on ennast kahtlustuses esitatud kuriteo toimepanemises süüdi tunnistanud ning tegu puhtsüdamlikult kahetsenud. Puhtsüdamlik kahetsus on karistust kergendav asjaolu KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes. Väiksemale süüle viitab ka toimepandud teise astme kuriteo eest ette nähtud sanktsioonimäär. Käesolevas asjas puudub avalik menetlushuvi, kuna isikule etteheidetava kriminaalõigusnormidega kaitstava õiguskorra, kui üldise väärtusmastaabi, riive heastamine ning tema õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada ka muude vahenditega kui avaliku karistamisega. Vanaduspensionärist kahtlustatav ei ole varasemalt kriminaal- ega väärteokorras karistatud ning samuti ei ole tema suhtes pooleliolevaid kriminaalmenetlusi. Kohtueelse menetluse käigus kogutud tõendeid ning isiku varasemat ja ka teo toimepanemise järgset käitumist hinnates on alust asuda seisukohale, et KarS § 56 lg 1 sätestatud üld- ja eripreventiivseid eesmärke on võimalik saavutada isikut kriminaalvastutusele võtmata. Edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks ei ole vajalik kahtlustatava suhtes kohaldada mõnd karistust või mõjutusvahendit, mida KrMS § 202 ette ei näe. HK on pensionär, kes east ja tervislikust seisundist tulenevalt ei ole võimeline sooritama üldkasulikku tööd. Kahtlustatava kuu sissetulek 2017.a andmete kohaselt oli summas 450 eurot, 2018.a. on pensioni suurus 525 eurot kuus. HK elab üksi ning tema igakuiste kulutuste hulka kuuluvad üür, toit, kommunaaltasud ning raha ravimitele. Seega oleks rahalise kohustuse 250 euro tasumine talle ülejõu käiv ning raskendatud, mistõttu tuleb rahalise kohustuse summat vähendada ning määrata, et tasumisele kuulub rahaline kohustus 100 eurot. Tulenevalt eeltoodust leian, et kahtlustatava suhtes on võimalik lõpetada kriminaalmenetlus KrMS § 202 alusel, määrates, et HK kohustub tasuma riigituludesse 100 eurot. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-dest 202 lg 1, 2, 3, 7 ja 206, abiprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 118267000798 menetlus. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: määrata kohustus tasuda riigituludesse 100 eurot, tähtaeg 23.02.2019.a. 3. Tõkendi tühistamine: tõkendit ei ole kohaldatud. 4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: ei ole. 5. Vahistuse andmed: puuduvad. 6. Kriminaalmenetluse kulud: ei ole. 7. Riiklikusse sõrmejälgede registrisse ja riiklikusse DNA-registrisse kantud andmete loetelu: ei ole edastatud. 8. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata: CCC kauplusele WWW. 9. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise põhistatud määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Lääne Ringkonnaprokuratuuris Pikk 16b, Pärnu linn. 10. KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile asukohaga Wismari 7, 15188 Tallinn. Pille Juhkov Kahtlustatavale on selgitatud, et kui ta ei täida talle pandud kohustust, uuendatakse prokuratuuri poolt käesoleva kriminaalasja menetlus KrMS § 202 lg 6 sätetest juhinduvalt ning menetlust jätkatakse üldises korras. Olen kohustusega nõus: ___________________ (nimi ja allkiri)