Teade

< OTSUS Vaidlustusasja number 109-22/253384 Otsuse kuupäev 24.08.2022 Vaidlustuskomisjoni liige Ulvi Reimets Vaidlustus Squalio Estonia OÜ vaidlustus Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse riigihankes „Microsoft litsentsid“ (viitenumber 253384) riigihanke alusdokumentidele Menetlusosalised Vaidlustaja Squalio Estonia OÜ, esindaja vandeadvokaat Keidi Kõiv Hankija, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, esindaja Agnes Aadli RESOLUTSIOON 1. RHS § 197 lg 1 p-i 8 ja § 192 lg 3 p-i 5 alusel jätta Squalio Estonia OÜ vaidlustus läbi vaatamata ja tagastada vaidlustajale. 2. RHS § 198 lg 51 alusel jätta rahuldamata Squalio Estonia OÜ taotlus lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kaebuse halduskohtule kümne päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1). JÕUSTUMINE Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (edaspidi ka Hankija) viis läbi piiratud hankemenetlust „Microsoft litsentsid“ (viitenumber 253384) (edaspidi ka Riigihange). 2. 08.08.2022 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi ka vaidlustuskomisjon) Squalio Estonia OÜ (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus. Vaidlustaja on esitanud järgmised taotlused: 1) RHS § 185 lg 2 p-i 1 alusel kohustada Hankijat viima piiratud hankemenetluse viitenumber 253384 alusdokument „ostukorv“ kooskõlla õigusaktide ja dünaamilise hankesüsteemi viitenumber 245781 alusdokumentidega;  2) alternatiivselt, RHS § 185 lg 2 p-i 8 alusel, tunnistada kehtetuks Hankija otsus piiratud hankemenetluse viitenumber 253384 välja kuulutamiseks. 3. Oma 11.08.2022 otsusega vaidlustuskomisjon rahuldas Vaidlustaja taotluse ja peatas Riigihanke. 4. Vaidlustuskomisjon teatas 15.08.2022 kirjaga nr 12.2-10/109 menetlusosalistele, et vaatab vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide esitamiseks aega kuni 18.08.2022 ja neile vastamiseks kuni 23.08.2022. Vaidlustuskomisjoni poolt määratud tähtpäevaks esitas täiendavad seisukohad Vaidlustaja. Hankija esitas 23.08.2022 kirja nr 7-1/22/3190-5 järgmise seisukoha: „Edastame (lisatud käesolevale e-kirjale) hankija 23.08.2022 otsuse nr 232H, millega tunnistati kehtetuks riigihangete seaduse § 73 lõike 3 punkti 6 ja kaitseministri 06.07.2016 määruse nr 12 „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse põhimäärus“ § 8 punkti 3 alusel dünaamilise hankesüsteemi „Kaitseministeeriumi valitsemisala kommertstarkvara hankimine (sh ostmine ja rent) koos tehnilise toe tellimisega“ (viitenumber 245781) seotud hange „Microsoft litsentsid“ (viitenumber 253384). Vaidlustaja esindaja esitas 18.08.2022 menetluskulude taotluse (dokumendis kuupäev 01.04.2021), milles palub hankijalt välja mõista vaidlustusmenetluse esitamisel tasutud riigilõiv 1280 eurot ning lepingulise esindaja kulud summas 1335,25 eurot, kokku 2615,25 eurot. Vaidlustaja esindaja on menetluskulude taotluses välja toonud tabeli, kust mh nähtub, et 17.08.2022 on „Seisukoha koostamine hankija vastusele“ kestvus olnud 2,63. Hankija toob siinkohal välja, et 17.08.2022 vastuses on punktides 2.17 – 2.25 sisuliselt kopeeritud Harju Maakohtusse esitatud hagis kirjutatut. On ebaeetiline ja vale nõuda samade seisukohtade eest kahes erinevas menetluses menetluskulusid. Kui hankija esindaja nõuab neid menetluskulusid vaidlustusmenetluses, siis ei tohi ta seda teha tsiviilasjas nr 2-22-11438.“ Hankija edastas vaidlustuskomisjonile 23.08.2022 käskkirja nr 232H, milles on: 1) tunnistatud omal algatusel kehtetuks dünaamilise hankesüsteemi „Kaitseministeeriumi valitsemisala kommertstarkvara hankimine (sh ostmine ja rent) koos tehnilise toe tellimisega“ (viitenumber 245781) alusel korraldatud seotud hanke „Microsoft litsentsid“ (viitenumber 253384); 2) põhjendatud Riigihanke kehtetuks tunnistamist sellega, et vajadus tuleneb hankijale teatavaks saanud küberturvalisusega seotud asjaoludest, mis ei võimalda hankijal punktis 1 nimetatud hanget "Microsoft litsentsid" (viitenumber 253384) alustatud tingimustel lõpuni viia. VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED 5. RHS § 197 lg 1 p-i 8 kohaselt lõpeb vaidlustusmenetlus vaidlustuskomisjoni otsusega jätta vaidlustus osaliselt või täielikult läbi vaatamata, kui ilmnevad käesoleva seaduse § 192 lõikes 3 sätestatud alused. RHS § 192 lg 3 p-i 5 kohaselt jätab vaidlustuskomisjon vaidlustuse läbi vaatamata ja tagastab 2 (3) selle oma otsusega vaidlustajale, kui hankija on tunnistanud vaidlustatud riigihanke [---] kehtetuks [---]. Tulenevalt asjaolust, et Hankija on tunnistanud Riigihanke kehtetuks jätab vaidlustuskomisjon RHS § 197 lg 1 p-i 8 ja 192 lg 3 p-i 5 alusel Vaidlustaja vaidlustuse läbi vaatamata ja tagastab selle Vaidlustajale. 6. Vaidlustusmenetluse kulud 6.1. Kuna vaidlustus jääb läbi vaatamata, on Vaidlustajal õigus nõuda riigilõivuseaduse § 15 lg 1 p-i 5 alusel vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõivu 1280 eurot tagastamist. Riigilõivu tagastamise taotlus tuleb esitada vaidlustuskomisjonile vastavalt riigilõivuseaduse §-le 12. 6.2. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Vaidlustaja lepingulise esindaja kulud ei kuulu Hankijalt välja mõistmisele. RHS § 198 lg 51 kohaselt kui vaidlustusmenetlus lõpeb käesoleva seaduse § 197 lõike 1 punkti 8 alusel põhjusel, et hankija on tunnistanud vaidlustatud riigihanke menetluse [---] kehtetuks [---], mõistab vaidlustuskomisjon oma otsusega hankijalt vaidlustaja kasuks välja vaidlustaja tasutud või tasumisele kuuluva eksperditasu ja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses, välja arvatud juhul, kui vaidlustatud riigihanke menetluse või otsuse kehtetuks tunnistamine [---] ei olnud tingitud vaidlustuse esitamisest. Hankija on põhjendanud Riigihanke kehtetuks tunnistamist talle teatavaks saanud küberturvalisuse asjaoludega ja sellega, et tulenevalt neist asjaoludest ei ole võimalik Riigihanget jätkata. See põhjendus on küll sedavõrd üldine, et sellest saaks järeldada mingeid konkreetseid Hankijale teatavaks saanud asjaolusid. Kuid sellest põhjendusest (ja ka Hankija vastusest vaidlustusele) ei tulene, et Riigihanke kehtetuks tunnistamine on tingitud Vaidlustaja vaidlustusest, sellest, et Microsofti litsentse pole dünaamilises hankesüsteemis võimalik osta ega ka sellest, et Riigihange dubleerib juba läbi viidud riigihanget, mille tulemusena on Vaidlustajaga sõlmitud raamleping. (allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Reimets 3 (3)