ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Lp Julia Apurina Teie 07.02.2025
[email protected]
Meie 27.02.2025 nr 2.2-9/25/440-2
Vastus selgitustaotlusele
Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai Teie pöördumise seoses puhkusegraafiku kootamisel
soodustatud töötajate laste andmete töötlemisega. Küsite, kas on töötajatel õigus keelduda laste
kohta teabe tööandjale esitamisest ning kas on lubatud küsida lisaks laste vanusele ka nende
isikukoodi või sünniaega.
Esmalt selgitan, et Andmekaitse Inspektsioon ei saa selgitustaotlusele vastates anda konkreetsele
juhtumile siduvat õiguslikku hinnangut, see on võimalik ainult järelevalvemenetluses.
Inspektsiooni kohustus on märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse
pöördumise esitamise seaduse (MSVS) §-st 3 tulenevalt anda õigusalaseid selgitusi.
Isikuandmete töötlemisel peab andmetöötleja (sh tööandja) alati järgima isikuandmete kaitse
üldmääruse (IKÜM) artiklis 5 toodud isikuandmete töötlemise põhimõtteid, milleks muu hulgas
on seaduslikkuse, eesmärgipärasuse ja minimaalsuse põhimõtted. Nende kolme põhimõtte järgi
peab igasugune isikuandmete töötlemine olema alati seaduslik, toimuma kindlaksmääratud
eesmärgil ning ainult ulatuses, mis on selle konkreetse eesmärgi täitmiseks vajalik. Isikuandmete
töötlemise seaduslikkuse alused on toodud IKÜM artiklis 6. Kui alus andmetöötluseks puudub,
siis andmeid töödelda ei tohi. Seda, millisel õiguslikul alusel ja eesmärgil andmetöötlust läbi
viiakse, peab IKÜM art 5 lõike 2 kohaselt selgitama ja tõendama andmetöötleja ehk ettevõte ise.
Töösuhetes on peamised õiguslikud alused lepingu täitmine (art 6 lg 1 punkt b) ja õigustatud huvi
(art 6 lg 1 punkt f).
Tööandja võib isikuandmeid töösuhtes töödelda töötajaga sõlmitud lepingu täitmiseks niivõrd kui
see on vajalik seatud eesmärkide saavutamiseks. Töölepingu seaduse kohaselt teatab töötaja
tööandja soovil tööandjat kõigist töösuhtega seonduvatest olulistest asjaoludest, mille vastu
tööandjal on õigustatud huvi1. Eelpoolkirjeldatud aluste kõrval tuleneb paljude isikuandmete
töötlemise, sh edastamise kohustus erinormidest ja -seadustest (näiteks maksuseadused, tervishoiu
korraldust reguleerivad seadused).2
TLS § 69 lõige 7 annab töötajale õiguse nõuda põhipuhkust talle sobival ajal, kui see tuleneb tema
isiklikust või perekondlikust olukorrast. TLS § 28 lõike 2 punkti 3 kohaselt on tööandja kohustatud
töötajale puhkust võimaldama, kui töötaja selleks soovi avaldab. Samal ajal peab tööandja tagama,
et tal oleks vajalik teave, et oma kohustusi korrektselt täita.
TLS § 15 lõike 2 punkti 8 kohaselt on töötajal kohustus tööandja nõudmisel teavitada teda kõigist
töösuhtega seotud olulistest asjaoludest, mille vastu tööandjal on õigustatud huvi. Siin kehtivad
1
Töölepingu seadus (TLS) § 15 lg 2 p 8
2
Nii näiteks on seadustega reguleeritud, milliseid andmeid peab iga tööandja edastama Maksu- ja Tolliametile,
Tööinspektsioonile, Tervisekassale jt.
Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee / registrikood 70004235
kaks põhimõtet: esiteks peab tööandja ise algatama vajalike andmete kogumise, küsides ainult neid
andmeid, mis on töökorralduse seisukohalt vajalikud. Teiseks on töötajal kohustus anda tööandjale
ainult need andmed, mille osas on õigustatud huvi.
Täpsustan, et kui tööandjal on huvi mingite töötajate isikuandmete töötlemise vastu, ei tähenda
see automaatselt ka seda, et ta saab isikuandmete töötlemisel automaatselt tugineda õigustatud
huvi alusele. Vastutava töötleja huvi õigustatus on vaid lähtepunkt ehk üks elementidest, mida
tuleb analüüsida ning see, kas õigustatud huvi alusele saab tugineda, sõltubki andmetöötleja ja
andmesubjekti huvide tasakaalustamise tulemusest.3
Puhkuste ajakava koostamisel tuleb arvestada TLS § 69 lõikes 7 sätestatud töötajate õigusega
määrata puhkuse aeg endale sobivalt. Samas ei ole Andmekaitse Inspektsiooni hinnangul tööandjal
kohustust neid asjaolusid ise välja selgitada – töötaja otsustab ise, kas ja millal ta oma seaduslikku
õigust kasutada soovib.
Probleeme võib tekkida juhul, kui töötaja ei avalda puhkuste ajakava koostamise ajal asjaolusid,
mis annaksid talle õiguse puhkust kindlal ajal nõuda, kuid esitab hiljem taotluse puhkuse
saamiseks ajakavas märgitust erineval ajal. See võib juhtuda mitmel põhjusel: töötaja ei pruugi
olla teadlik teda puudutavast õigustavast asjaolust või ei ole see puhkuste ajakava koostamise
hetkel veel ilmnenud (nt rasedus, TLS § 69 lg 7 punktid 1 ja 2). Samuti võib töötaja lihtsalt oma
õigustest mitte teadlik olla.
Selliste olukordade vältimiseks on tööandjal soovitatav puhkuste ajakava koostamise käigus
töötajaid nende õigustest teavitada, et aidata neil teadlikult oma võimalusi kasutada ja vältida
hilisemaid arusaamatusi.
On olemas ka olukord, kus töötaja võib teadlikult varjata teatud asjaolusid, näiteks rasedust, et
hiljem siiski oma õigusi kasutada (näiteks juhul, kui katseaeg on veel kestmas). TLS § 15 lõige 1
kohaselt on töötajal kohustus täita oma tööülesandeid tööandja suhtes lojaalselt. Lojaalsuskohustus
on määratletud ka võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lõike 1 ja § 76 kaudu. Lojaalsus tähendab, et
lepingulised kohustused tuleb täita vastavalt kokkuleppele või seadusele, järgides hea usu ja
mõistlikkuse põhimõtteid ning arvestades tavasid ja praktikat. Seega peaks töötaja puhkuste
ajakava koostamisel esitama andmeid heas usus ja tegema koostööd tööandjaga, et aidata täita
tööandja kohustusi, nagu on sätestatud VÕS § 23 lõike 2 järgi.
Kõigest eeltoodust lähtudes tuleb enne andmete kogumist veenduda, et kogutakse vaid minimaalne
ja vajalik teave ning töötajad on sellest teavitatud. Töötajal on õigus taotleda puhkust endale
sobival ajal isiklikel või perekondlikel põhjustel ning kohustus informeerida tööandjat töösuhtega
seotud olulistest asjaoludest.
Tööandjal on soovitatav puhkuste ajakava koostamisel töötajaid nende õigustest teavitada, et
ennetada võimalikke arusaamatusi. Lepingulisi kohustusi tuleb täita vastavalt kokkuleppele ja
seadusele, järgides hea usu ning mõistlikkuse põhimõtteid.
Loodan, et minu selgitustest on abi.
Lugupidamisega
Jekaterina Aader
jurist (tiimijuht)
peadirektori volitusel
3
Seda, kuidas õigustatud huvi täpselt hinnata, on Andmekaitse Inspektsioon selgitanud eraldi juhendis, mis on leitav
siit.
2 (2)