ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Lp Sandra Remmelgas Teie 14.02.2025
Tartu Rakenduslik Kolledž
[email protected] Meie 27.02.2025 nr 2.2-9/25/532-2
Vastus selgitustaotlusele
Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise, milles soovite teada, kas Teil on õigus väljastada
Tartu Rakendusliku Kolledži tasemeõppes õppija andmed Eesti Töötukassale.
Esmalt selgitan, et Andmekaitse Inspektsioon ei saa selgitustaotlusele vastates anda konkreetsele
juhtumile siduvat õiguslikku hinnangut, see on võimalik ainult järelevalvemenetluses.
Inspektsiooni kohustus on märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse
pöördumise esitamise seaduse §-st 3 tulenevalt anda õigusalaseid selgitusi.
Isikuandmete kaitse üldmääruse1 (IKÜM) järgi on isikuandmeteks igasugune teave, mis võimaldab
füüsilise isiku otseselt või kaudselt tuvastada ning isikuandmete töötlemiseks loetakse
isikuandmetega tehtavat mistahes toimingut. Seega tuleb isikuandmete töötlemiseks lugeda ka
koolis õppija andmete edastamist teisele asutustele.
Isikuandmete töötlemisel peab andmetöötleja alati järgima isikuandmete kaitse üldmääruse artiklis
5 toodud isikuandmete töötlemise põhimõtteid, sealhulgas seaduslikkuse põhimõtet2.
Isikuandmete töötlemine on seaduslik vaid siis, kui selleks esineb mõni IKÜM artikli 6 lõikes 1
toodud õiguslik alus. Õigusliku aluse puudumisel andmeid töödelda ei tohi. Avaliku sektori
asutuse andmetöötluse aluseks on üldjuhul IKÜM artikli 6 lõike 1 punkt e, mis lubab andmeid
töödelda avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või vastutava töötleja avaliku võimu
teostamiseks. Märgin siin, et täpsustavale õiguslikule alusele on Eesti Töötukassa oma päringus
ka viidanud.
Õigusliku aluse olemasolu ei tähenda siiski seda, et isikuandmete töötlemine on igal konkreetsel
juhul õiguspärane. Töötlemine kui toiming peab olema õigusliku alusega ka kooskõlas. Teisisõnu,
lisapiirangud võivad tuleneda õiguslikust alusest enesest ja IKÜM artiklis 5 sätestatud töötlemise
põhimõtetest, mida tuleb hinnata koostoimes IKÜM artiklis 6 sätestatud vajalikkuse kriteeriumiga
ehk konkreetsete isikuandmete töötlemine peab olema „vajalik“ kõnealuses aluses sätestatud
eesmärgil töötlemiseks3. See tähendab, et lisaks seaduslikkuse põhimõttele (ehk õigusliku aluse
olemasolule) peab järgima ka teisi IKÜM artiklis 5 sätestatud põhimõtteid, muu hulgas
eesmärgipärasuse ja minimaalsuse põhimõtet4, mille kohaselt võib andmeid töödelda nii väheses
1
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete
töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta
2
IKÜM art 5 lg 1 punkt a
3
RKHKo 26.09.2022 nr 3-20-1449 p 24
4
IKÜM art 5 lg 1
Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee / registrikood 70004235
ulatuses, kui on vajalik konkreetse eesmärgi täitmiseks. Ühtlasi on andmetöötleja kohustus tagada,
et andmed oleksid õiged ja ajakohased ning neid töödeldakse turvalisel viisil ainult selleks
õigustatud isikute poolt.
Kokkuvõtlikult, igasugune isikuandmete töötlemine peab olema alati seaduslik, toimuma
kindlaksmääratud eesmärgil ning ainult selles ulatuses, mis on konkreetse eesmärgi täitmiseks
minimaalselt vajalik. Teie kohustus on hinnata, kas andmete väljastamine küsitud ulatuses on
põhjendatud. Kahtluse korral on Teil õigus päringu tegijalt üle küsida, millisel alusel ja milliseid
andmeid vajatakse ning miks just sellises ulatuses andmed on eesmärgi täitmiseks vajalikud.
Samuti soovitan edaspidi konkreetse isikuandmete töötlemise toiminguga seotud küsimuses
kiirema vastuse saamiseks esmalt tutvuda oma asutuse isikuandmete töötlemise eeskirjadega ning
vajadusel konsulteerida asutuse andmekaitsespetsialistiga, kelle üheks ülesandeks on töötajate
nõustamine andmekaitseküsimustes5. Tartu Rakendusliku Kolledži andmekaitsespetsialist on
Tartu Linnavalitsuses,
[email protected].
Loodan, et minu selgitustest on abi.
Lugupidamisega
Anu Suviste
jurist
peadirektori volitusel
5
IKÜM art 39 lg 1 punkt a
2 (2)