ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Lp Kim-Ly Hoang Teie 06.02.2025 nr 1-7/2025/852
Riigimetsa Majandamise Keskus
Meie 21.02.2025 nr 2.3-8/25/426-2
[email protected]
Vastus selgitustaotlusele
Olete Andmekaitse Inspektsiooni poole pöördunud mitme küsimusega. Muuhulgas soovite teada,
kas ja millistel tingimustel võivad kolmandad isikud paigaldada RMK aladele rajakaameraid ning
kas sellisel juhul peaksite kehtestama sarnased reeglid nagu kehtivad üldiselt avalikel aladel
kasutatavate kaamerate osas. Soovite veel teada, kes on sellises olukorras vastutav isikuandmete
töötleja. Viimaks soovite teada, kas RMK tohib paigaldada rajakaameraid, et tuvastada
vandaalitsevaid isikuid, metsamaterjali vargaid ja jäätmete ladustajaid.
Selgitan esmalt, et videosalvestused, mis võimaldavad inimest tuvastada, on käsitletavad
isikuandmete töötlemisena. Kui kaamera salvestab avalikku ala, kus kaamera vaatevälja
tõenäoliselt jäävad tuvastatavad inimesed, siis tuleb andmetöötlejal (metsakaamera omanikul)
arvestada isikuandmete kaitse üldmäärusest (IKÜM) tulenevate nõuetega. Avalikuks alaks
loetakse muuhulgas ka avalikud metsaalad. 1
Eeltoodu tähendab muuhulgas ka seda, et isikuandmete töötlemiseks peab vastutaval
andmetöötlejal olema õiguslik alus2 ja metsa alale sisenemise juurde tuleb nähtavale kohale
paigaldada kaamerate kasutamisest teavitavad sildid koos kontaktandmetega ja viitega kaamerate
kasutamise korrale.3 Koostatud peavad olema ka andmekaitsetingimused.4 Selliseid
metsakaameraid ja nende salvestusi, kui sinna on jäänud ka äratuntavalt inimene, ei või kasutada
kindlasti ka mitte ühelgi teisel eesmärgil kui algne eesmärk (nt metslooma liikumise jälgimine).
Kui kaamera on suunatud avaliku tee/ala peale, kus seadme vaatevälja võivad jääda kolmandad
isikud, siis tekib neil inimestel enda andmetega tutvumise õigus (olenemata sellest, kes on
andmetöötleja- eraisik või juriidiline isik).
Vastutavaks andmetöötlejaks on isik, kes määrab kindlaks isikuandmete töötlemise eesmärgid ja
vahendid, st töötlemise põhjuse ja viis. Seega, kui näiteks RMK teeb otsuse kaamera(te)
kasutamise osas ja määrab kaamera(te) eesmärgi, siis on vastutav töötleja RMK. Kui töötlemise
põhjuse ja viisi osas teeb otsuse mõni kolmas ise ja paigaldab kaamera RMK aladele, siis on
eelduslikult vastutavaks töötlejaks kolmas isik. Seda, kes on vastutav andmetöötleja, tuleb hinnata
lähtuvalt reaalsest andmetöötlusest. Tähtis on meeles pidada, et vastutavaks andmetöötlejaks saab
olla ka füüsiline isik. Soovitan lugeda veel volitatud töötleja ja kaasvastutuse kohta siit..
1
Juhend kaamerate kasutamise kohta (2021), lk 9.
2
Seda, millisel õiguslikul alusel ja eesmärgil andmetöötlust läbi viiakse, peab IKÜM art 5 lg 2 kohaselt selgitama ja
tõendama iga andmetöötleja (metsakaamera omanik) ise.
3
AKI on loonud selleks ka kõigile vabalt kasutatava teavitussildi koostamise tööriista
https://melon.rik.ee/videovalve-sildi-genereerija.
4
https://www.aki.ee/labipaistvus-ehk-andmekaitsetingimused
Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee / registrikood 70004235
Nagu eelnevalt mainitud, siis isikutel, kes on kaamera vaatevälja sattunud, tekib õigus mh enda
andmetega tutvuda, ehk saada salvestistest koopiat. Seetõttu tuleb metsas viibivaid isikuid
teavitada vastavate siltidega, mille peal on muuhulgas vastutava andmetöötleja kontaktandmed.
RMK peab sellises olukorras arvestama ka, et isikud ei pruugi aru saada, et kaamera kuulub
kellelegi teisele ja pöörduvad oma taotlustega siiski RMK poole, eriti kui nõuetekohane teavitussilt
puudub. Lisaks peab kaamera vastutaval töötlejal olema õiguslik alus andmete töötlemiseks,
milleks üldjuhul saab olla õigustatud huvi5. Õigustatud huvile tuginemine eeldab aga korrektse
kirjaliku analüüsi läbi viimist.6
Kui RMK lubab kolmandatel isikutel paigaldada kaameraid enda aladele, siis tasuks läbi mõelda
kuidas RMK omab ülevaadet paigaldatud kaamerate osas ja teavet kes on nende omanikud. Lisaks
tasuks sellisel juhul sõlmida ka vastavad kokkulepped või reeglid, milles on välja toodud milliseid
kohustusi peab kaamera paigaldaja täitma kui töödeldakse ka isikuandmeid (lisama korrektse
teavitussildi, viima enne kaamera paigaldamist läbi õigustatud huvi analüüsi, koostama
andmekaitsetingimused).
Soovite teada ka, kas ja kuidas RMK saab kasutada kaameraid vandaalitsevate isikute,
metsamaterjali varaste ja jäätmete ladustajate tuvastamiseks. Teadmata täpset eesmärki ja kuidas
plaanite salvestisi kasutada, siis saan selgitada üldiselt. Valvekaameraid saab eelkõige kasutada
maaomanik oma vara kaitseks. Kui sel juhul jääb mõnele kaamerale juhtumisi mõni
õigusrikkumine, siis on õigus edastada salvestisi ainult vastavale korrakaitseorganile, kellel
tuleneb seadusest õigus andmete töötlemiseks. Näiteks ei tohiks salvestisi hakata postitama
sotsiaalmeedias ja mujal selleks, et tabada mõnda vandaalitsenud isikut. Teadmata kõiki asjaolusid
ei saa inspektsioon anda hinnangut, kas RMK-l on õigus paigaldada rajakaameraid. Eelkõige
annab sellel küsimusel vastuse õigustatud huvi analüüsi läbiviimine.
Kuivõrd teema on nüansirikas siis oleme valmis sel teemal ka kohtuma, et täpsemalt erinevaid
küsimusi arutada. Kontakteeruda võib minuga ka otse kirjalikult (
[email protected]) või telefoni
teel (627 4141). Soovitan tutvuda ka inspektsiooni korduma kippuvate küsimuste rubriigiga. Abi
võib olla ka õigustatud huvi juhendist.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Geili Keppi
jurist
peadirektori volitusel
5
IKÜM artikkel 6 lõige punkt f
6
Täpsemalt on võimalik analüüsi koostamise kohta lugeda siit.
2 (2)