Saatja: Juhan Ruut <
[email protected]>
Saatmisaeg: 2. veebruar 2017. a. 9:33
Adressaat: TJA - Avalik
Teema: selgitustaotlus ohtliku ja suur�nnetuse ohuga ettev�tte rajamisest
Manused: TJA selgitustaotlus_planeerimine ja ohtlikud ettev�tted.docx
J�reltegevuse lipp: J�reltegevus
Olekulipp: Lipuga m�rgitud
Tere
Esitan selgitustaotluse � vt lisatud kiri.
Lugupidamisega
Juhan Ruut
Hendrikson & Ko juhtivekspert
Tel. 55 16 423
Tehnilise Järelevalve Amet Tehnikaosakond
[email protected] 02 .0 1.2017 nr 2 833 /17 Selgitustaotlus Pöördun selgituste saamiseks ohtlike ja suurõnnetusega ohuga ettevõtte kavandamise kohta. Järgnevad küsimused on tekkinud aruteludes kohaliku omavalitsusega suurõnnetuse ohuga ettevõtte kavandamise teemadel. 1. Planeerimisseaduse § 95 lg 2 alusel vastuvõetud Vabariigi Valitsuse m äärus 01.10.2015 nr 102 „Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri“ määratleb punktis 2 olulise ruumilise mõjuga ehitisteks 2) ohtlikud, A- või B-kategooria ettevõtted, milles käideldakse mürgiseid gaase alates 10 tonnist, või A- ja B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtted, milles käideldakse plahvatusohtlik ke aineid, segusid või tooteid … Kas on õige, et 1.1. eeltoodud määratluses on ’plahvatusohtlikkus’ mõiste, mille sisu määratleb CLP määruse ( Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1272/2008 16. detsembrist 2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist) Lisa 1 osa 2.1 „ Lõhkeained“ , st lõhkeainete kriteeriumitele vastava id aineid, segusid või tooteid. 1.2. antud juhul ei tähenda ’plahvatusohtlikkus’ kemikaali võimet tekitada õhuga segusid, mis võivad plahvatada (nt süsivesinikud) vaid tuleb lähtuda ohulausetest H200, H201, H202, H203, H204 või H205 , st samad est ohulausetest , mille alusel määratakse ettevõtte ohtlikkuse kategooria käideldavate kemikaalide plahvatusohtlikkuse alusel vastavalt Majandus- ja tari stuministri 14.02.2016 määrusele nr. 10 „ Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord“ Lisa 1 tabel 1 järgi? 1.3. Eeltoodust lähtudes ei põhjusta atsetüleeni ja propaani käitlemine ohtlikus või suurõnnetuse ohuga ettevõttes selle määratlemist olulise ruumilise mõjuga ehitiseks? Märgime, et esitasime ka Siseministeeriumile järelepärimise, millistel kaalutlustel vastavad ettevõtted ja ained loetakse olevat olulise ruumilise mõjuga. Selgituseks saadeti määruse seletuskiri ( http://planeerimine.ee/static/sites/2/orme-seletuskiri.pdf ) . Selles on lk 7 järgmine selgitus: „ Mürgiseid gaase käitlevatele ettevõtetele künnisväärtuse 10 tonni lisamine on eelkõige vajalik ammoniaagi ja kloori käitlejate tõttu. Päästeameti hinnangul on juba väga väikese koguse mürgiste gaaside puhul õnnetuse oht ja selle mõju väga lai, mistõttu peab taoliste objektide planeerimine olema läbimõeldud ja asukoha valik peab olema analüüsipõhine, sest võimaliku lekke või tulekahju jms puhul ulatub ohuala kilomeetritesse. Plahvatusohtlike ainete puhul on ennekõike probleemiks pürotehniliste materjalide laod . … … Eraldi künniskoguste seadmine A- ja B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtete jaoks ei ole vajalik, kuna nende ettevõtete määratlemise kord tuleneb Majandus- ja Kommunikatsiooniministri 8. juuni 2011. a määrusest nr 40 „Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskogus ning suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohtlikkuse kategooria ja ohtliku ettevõtte määratlemise kord“. 2. Kas Teile on teada lisaks planeerimisseadusele ja kemikaaliseadusele § 32 nõudeid o htliku või suurõnnetuse ohug a ettevõtte kavandamisele? Küsimuse selgitus: kas ohtliku või suurõnnetuse ohuga ettevõtte kavandamisel kaasneb automaatselt detailplaneeringu koostamise kohustus isegi juhul, kui planeerimisseadusest ei tulene planeeringu koostamise kohustust. Palun saata vastused küsimustele e-postiga. Lugupidamisega Juhan Ruut Hend r ikson & Ko keskkonnaosakonna juhtivekspert e-post;
[email protected] Te l . 55 16 423