Kantsi tn 5 kinnistu ja lähiala detailplaneering. TLPA

PÕHIJOONIS TINGMÄRGID PLAN. ALA PIIR PLAN. ALA PIIR VASTAVALT ALGATAMSE KORRALDUSELE KATASTRIÜKSUSE PIIR MOODUSTATAVA KRUNDI PIIR MOODUSTATAVA AJUTISE KRUNDI PIIR NAABERHOONE 12K KÜLGNEVA DETAILPLANEERINGUGA KAVANDATUD HOONESTUSALA JA KORRUSELISUS OL.OL: AUTOLIIKLUSE ALA PLAN. AUTOLIIKLUSE ALA PERSPEKTIIVNE AUTOLIIKLUSE ALA PLANEERITUD PARKIMISKOHAD KILLUSTIKKATTEGA ALAL VÕI KRUVIVUNDAMENDILE TOETATUD PLAATIDEL OL.OL. KERGLIIKLUSE ALA PLAN. KERGLIIKLUSE ALA PERSPEKTIIVNE KERGLIIKLUSE ALA HALJASALA OLEMASOLEV, SÄILIV KRAAVI OSA PLANEERITUD MAAPEALNE HOONESTUSALA VÕIMALIK TEHNORUUMIDE ASUKOHT HOONE KATUSEL (Tehnilise ruumi kõrgus (3 m) lisandub planeeritud hoone kõrgusele) 1 KRUNDI POSITSIOONI NUMBER SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES KÕRGUS MEETRITES HOONE- HOONETE SUURIM ALUNE ARV KRUNDIL KRUNDI EHITUSÕIGUS KORRUSELISUS PIND n KRUNDI SUURUS n PLANEERITAV PARKIMISKOHTADE ARV HOONES PLANEERITAV PARKIMISKOHTADE ARV ÕUES HOONEALUNE PIND - MAAPEALNE MAA-ALUNE 1 AJUTISE KRUNDI POSITSIOONI NUMBER SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES KÕRGUS 1 MEETRITES SUURIM HOONE- ALUNE PIND HOONETE ARV KRUNDIL AJUTISE KRUNDI EHITUSÕIGUS 1d 5a 5b KORRUSELISUS KRUNDI SUURUS n n Ä 50-100%; T 0-50% PLANEERITAV PARKIMISKOHTADE ARV HOONES 14 m* 875 1 L 100% PLANEERITAV PARKIMISKOHTADE ARV ÕUES - Ä50-100%; T 0-50% 1b 3 2035 m² - 16 - - - - - - - - - L 100% - - HOONEALUNE PIND - MAAPEALNE MAA-ALUNE - Ä50-100%; T 0-50% * Tehnilise ruumi 203 m² - - 728 m² - - 5 - 3d Ä BÜROOD - - - 1a 403 m² - T TOOTMINE - - 7 L 100% Ä 50-100%; T 0-50% - - L TEE, TÄNAV 305 m² 6 Ä50-100%; T 0-50% - - - - - - JUURDEPÄÄS KRUNDILE - - L 100% - - - - - - - - 13 m² - JUURDEPÄÄS HOONELE - - - 1131 m² - 1240 m² Kantsi tn - - PLANEERITUD TEE JOON 566 m² - 188 PLANEERITUD TÕSTETUD ÜLEKÄIGURADA 189 10,5 6,0 PERSPEKTIIVNE ÜLEKÄIGURADA 34a Tõivu tn 1,3 18a 19a 35a 1d 5b PLANEERITUD JALAKÄIJA EELISÕIGUSEGA ALA 31,5 7 5a 1b 1a 2a 15a 1 16a 27a 31a 32a 186 5 62 SJ 61 TULEMÜÜRI VAJADUS 203 110 49 5,0 205 33a VÕIMALIK PIIRDEAIA (SH VÄRAVAD) ASUKOHT 207 14a 1,0 P-16 Kantsi tn P-17 6a 211 212 5a 17a 30a 185 187 SJ 60 50 (rajatakse krundi piirile, joonise selguse huvides näidatud joonisel piirist sissepoole) 2,0 3a 59 5,0 210 206 204 25a 47 209 L 100% 208 13a 4a 21a 26a 28a 1a 29a SJ 182 181 184 127 63 64 51 48 45 46 6c P-0 PARKIMISKOHTADE ARV - - 215 214 41 - 213 12a 183 SÄILITATAV II KLASSI PUU VÕI PUUDE RÜHM - 194 6a 197 20a 22a 180 5,0 58 55 44 43 40 6c 42 L 100% 5,0 - 216 110 P-4 814 m² - 6,0 198 13,5 179 P-13 65 54 53 52 33 - - - SÄILITATAV III KLASSI PUU VÕI PUUDE RÜHM 23a 30 - 24a 66 29 31 8,0 196 199 6a 178 56 32 - 464 m² - SÄILITATAV IV KLASSI PUU VÕI PUUDE RÜHM 1c 8,0 67 28 195 202 177 128 135 109 27 34 5,0 24 193 201 200 7a 12,0 68 36 SÄILITATAVA II KLASSI PUU JUURESTIKU KAITSEALA 3 3a 176 8,5 57 24,0 69 173 170 18,0 129 136 23 26 (Vastavalt Tallinna Linnavolikogu 02.09.2004 määrusele nr 32) 2 2 P-7 R3,0 134 70 35 30,0 7,3 11a 175 132 111 25 14,0 171 130 133 108 113 26,0 DENDROLOOGILISE INVENTUURI KÄIGUS PEALEKANTUD SJ 6,8 192 190 174 172 169 168 112 114 22 4 39 4 PÕÕSAS / PUU 6,5 Ä 50-100%; T 0-50% 10a 167 131 117 5,0 107 72 21 191 9a 71 12 m 315 118 116 115 38 37 PLANEERITUD KÕRGHALJASTUS 1 106 7978 76 - 8a 20 1 5,0 3 80 73 82 Ä 50-100%; T 0-50% - 119 105 77 PLANEERITUD KÕRGHALJASTUS - VÄIKSEMA JUUREKAVAGA 840 m² 75 74 12 m 1010 17,0 7 104 81 83 16 1 Kan 121 100 89 84 19 - PUU (ISTUTATAKSE 1 m KAUGUSELE KERGLIIKULUSTEEST) 122 tsi tn 3b 120 102 98 92 90 101 9993 88 85 12 15 14 17 18 2 3 3734 m² - PERSPEKTIVNE PUU / NAABERPLANEERINGU JÄRGNE PUU 5,0 123 103 91 87 21 86 11 7 4 126 5,0 97 95 94 3 PLANEERITUD MADALHALJASTUS 13 8 5 96 124 10 125 9 SJ SORTEERITUD JÄÄTMETE KOGUMISPAIGA VÕIMALIK ASUKOHT 6 1c 157 LIKVIDEERITAV OBJEKT LIKVIDEERITAV IV-V KLASSI PUU VÕI PUUDE RÜHM Ä50-100%; T 0-50% 137 140 - 138 - - LIKVIDEERITAV II KLASSI PUU VÕI PUUDE RÜHM - - 3 156 139 287 m² - LIKVIDEERITAV III KLASSI PUU VÕI PUUDE RÜHM 155 141 Ä 50-100%; T 0-50% TEHNOVÕRGUSERVITUUDI VAJADUSEGA ALA 12 m 620 3 - 1 3a 154 153 1897 m² - 13 152 6 6 RAUDTEE KAITSEVÖÖND Ä 50-100%; T 0-50% 151 R3,0 GEODEETILINE PUNKT (VÄLINE TUNNUS: 10081) - - L 100% - 150 KAITSEVÖÖNDIGA (3m) - - - - - JUURDEPÄÄSUSERVITUUDI VAJADUSEGA ALA 1192 m² - - MÄRKUSED: - - 9226 m² 3c 159 6b - 3b 158 163 149 2. Dendroloogilise inventuuri on koostanud maastikuarhitektid Eleriin Tekko ja Liina Ratas. Ä 50-100%; T 0-50% 3. Ä 50-100%; T 0-50% - - - - 160 164 - - - 145 - - 161 165 - 54 m² - 146 144 638 m² 13 162 166 147 148 143 142 Linnaruumi OÜ 6b Lennuki tn 22 KANTSI TN 5 KINNISTU JA LÄHIALA DETAILPLANEERING 10145 Tallinn Tel: 740 9800 Detailplaneering L 100% 2231/15 - - - www.hendrikson.ee Tellija: Tallinna Linnaplaneerimise Amet - [email protected] - 7948 m² - Joonis: Põhijoonis Koordinaator: Jaanus Aavik Joonise nr: 2 Projektijuht- 1:500 planeerija: Ingrid Saaroja 30.01.2017 Sisukord I SELETUSKIRI ...................................................................................... 2 1. Planeeritava maa-ala asukoha kirjeldus ..................................... 2 2. Planeeritava maa-ala ruumilise arengu eesmärgid ..................... 3 3. Planeeringus kavandatu kirjeldus ............................................... 4 3.1. Planeeritud maa-ala krundijaotus ............................................................ 4 3.2. Hoonestusala ja hoone paiknemine ning suuruse kavandamise põhimõtted................................................................................................................. 4 3.3. Hoone kasutusotstarbed ning hoone ja maaüksuse koormusnäitajad 5 3.4. Vertikaalplaneerimise põhimõtted ............................................................ 5 3.5 Müra- ja radooniuuringu tulemused ............................................................ 5 3.6 Haljastuse rajamise ja heakorra tagamise põhimõtted ............................ 6 3.7 Tänavate maa-alad, liikluskorralduse ja parkimise korraldamise põhimõtted............................................................................................................... 12 3.8 Tehnovõrkude planeerimise põhimõtted .................................................. 13 3.9 Avaliku ruumi planeerimise põhimõtted.................................................... 16 3.10 Kehtivaid ja planeeritud kitsendusi ........................................................ 16 3.11 Kavandatu vastavus planeeritava maa-ala ruumilise arengu eesmärkidele ........................................................................................................... 17 3.12 Muudatused võrreldes eskiislahendusega ja avalikul arutelul tehtud ettepanekutega arvestamine ................................................................................ 17 3.13 Kavandatu mõju lähipiirkonna linnakeskkonnale ja selle arenguvõimalustele ................................................................................................ 19 3.14 Kavandatu vastavus avalikele huvidele ja väärtustele ........................ 19 4 Nõuded ehitusprojekti koostamiseks ........................................... 20 4.1. Hoone olulisemad arhitektuurinõuded................................................... 20 4.2. Nõuded ehitusprojekti koostamiseks ..................................................... 20 4.3. Nõuded tehnovõrkude ehitusprojekti koostamiseks............................ 22 5. Planeeringus kavandatu vastavus planeeringu koostamise lähtedokumentidele ja -seisukohtadele ............................................. 24 II PLANEERINGU JOONISED .............................................................. 26 1. Asukohaskeem .............................................................................................. 26 2. Põhijoonis M 1:500....................................................................................... 26 3. Tehnovõrkude koondplaan M 1:500 .......................................................... 26 4. Liiklusskeem M 1:2000 ................................................................................ 26 Kantsi tn 5 kinnistu ja lähiala detailplaneering 2016 Linnaruumi OÜ I SELETUSKIRI 1. Planeeritava maa-ala asukoha kirjeldus Planeeritav ala hõlmab Kantsi tn 5 kinnistut ja Kantsi tn 7 kinnistut ning nelja reformimata riigimaa tükki. Lisaks kuuluvad planeeringualasse osaliselt transpordimaa sihtotstarbega kinnistud Kantsi tn T1 ja Peterburi tee 52 f ning täies ulatuses Kantsi tänav T2 kinnistu, Kantsi tänav T3 kinnistu, Kantsi tänav T5, Kantsi tänav T6 kinnistu ning Tõivu tn T4 kinnistu. Detailplaneeringu vastuvõtmisel suurendatakse planeeritavat maa-ala võrreldes algatamise korraldusega 2,06 hektarilt 2,27 hektarini. Planeeritav ala asub Lasnamäe linnaosas Ülemiste asumis Kantsi tänava, Tõrviku tänava, Peterburi tee ja raudtee vahelisel maa-alal. Piirkonnale on iseloomulik vabaplaneeringu põhimõttel paiknevad kaubandus-, tööstus- ja laohooned, millel puudub ühtne ehitusjoon. Olemasolevad hooned on 1- kuni 6-korruselised. Linnakeskusest jääb ala ca 5 km kaugusele. Planeeringalale on tagatud hea juurdepääs nii erasõidukite kui ka ühistranspordiga. Planeeritava ala kontaktvööndis domineerivad ärimaa ja tootmismaa sihtotstarbega kinnistud. Peterburi teest põhja poole jäävad Jüriöö park ja mõned väiksed elamumaa kinnistud. 2 Kantsi tn 5 kinnistu ja lähiala detailplaneering 2016 Linnaruumi OÜ 2. Planeeritava maa-ala ruumilise arengu eesmärgid Detailplaneeringu koosamise eesmärk on elamumaa sihtotstarbega Kantsi tn 5 kinnistust, ärimaa sihtotstarbega Kantsi tn 7 kinnistust, transpordimaa sihtotstarbega Kantsi tänav T2 ning Tõivu tänav T4 kinnistutest ja reformimata riigimaast kahe transpordimaa sihtotstarbega krundi, nelja ärimaa või äri- ja tootmismaa sihtotstarbega krundi moodustamine ning moodustatavatele kruntidele ehitusõiguse määramine kokku kuni nelja 3-korruselise ärihoone või äripindadega tootmishoone ehitamiseks. Lisaks antakse planeeringus heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus. Lisaks eelnimetatule on planeeringu käigus selgunud vajadus kolmanda transpordimaa sihtotstarbega krundi moodustamiseks (Tallinna Linnavaraameti ettepaenkul), kuna erineva maaomandi tõttu on vajalik krundid pos 5 ja pos 7 näha ette eraldi kruntidena. Planeeringualal olevad hooned lammutatakse. Detailplaneeringu ala kattub Tõivu tänav T4 osas kehtiva Peterburi tee 48 detailplaneeringuga (kehtestatud 26.04.2008 Tallinna Linnavalitsuse korraldusega nr 724-k) ning Peterburi tee 52f kinnistu osaPeterburi tee 50, 50a ja 50a/1 kruntide detailplaneeringuga (kehtestatud 06.10.2010 Tallinna Linnavalitsuse korraldusega nr 1516-k). Ja Kantsi tn T1 kinnistu osas Peterburi tee 45 kinnistu detailplaneeringuga (kehtestatud 01.03.2004 Tallinna Linnavalitsuse korraldusega nr 442-k). Uue detailplaneeringu kehtestamisel muutuvad vanad detailplaneeringud kattuvates osades kehtetuks. Planeeritava ala ruumilise arengu eesmärgid on järgmised: - Meeldiva keskkonna loomine, kus hooned ning väliruum on korrastatud ning loogiliselt üles ehitatud. - Mugavate juurdepääsude ning hea ühenduse tagamine olemasolevate ning planeeritavate liikumisteede ning sõlmpunktide vahel. - Tervikliku tänavaruumi loomine, kus on loogiline liikumisteede hierarhia ja sujuv liikluskorraldus. - Kvaliteetse töökeskkonna loomine, kus on koht ka puhkehetkede sisustamiseks. - Erinevate funktsioonidega arvestava ning turu vajadustele vastava ruumikorralduse tagamine. - Toimiva ning vajadustele vastava infrastruktuuri loomine. 3 Kantsi tn 5 kinnistu ja lähiala detailplaneering 2016 Linnaruumi OÜ 3. Planeeringus kavandatu kirjeldus 3.1. Planeeritud maa-ala krundijaotus Planeeringulahendusega muudetakse Kantsi tn 5, Kantsi tn 7, riigi reservmaa piiriettepaneku ja reformimata riigimaa tükkide piire ning selle tulemusena moodustatakse neli uut ärimaa või äri- ja tootmismaa sihtotstarbega krunti ning kaks uut transpordimaa sihtotstarbega krunti. Samuti muudetakse Kantsi tänav T2 ning Tõivu tänav T4 kinnistute piire. Moodustatud transpordimaa krunt pos 6 määratakse avalikku kasutusse. Täpsemalt vt joonis nr 2 – Põhijoonis. 3.2. Hoonestusala ja hoone paiknemine ning suuruse kavandamise põhimõtted Detailplaneeringu lahendusega soovitakse anda ehitusõigus nelja kuni 3-korruselise ärihoone või äri- ja büroohoone ehituseks (vt – Põhijoonis). Hoonete paigutamisel on arvestatud olemasoleva väärtusliku kõrghaljastuse paiknemist ning võimalikku krundijaotust. Hoonestus on ette nähtud kõrgusega 12-14 m maapinnast, mis haakub hästi olemasolevate ümbritsevate hoonetega. Planeeritud hoonestusalad on ühest küljest paralleelsed naaberhoonete orientatsiooniga ning teisest küljest Kantsi tänava joonega, mille tulemusena moodustub Kantsi tänava äärde loogiline hoonefront. Hoonestusaladesse on tehtud sisselõiked väärtuslikule haljastusele piisava kasvuruumi tagamiseks. Planeeringuga määratakse järgmine ehitusõigus: Krundi Lubatud hoone- Hoonete arv Hoone kõrgus Lubatud pos nr alune pindala (m²) krundil maapinnast (m) korruselisus 1 875 1 14* 3 2 315 1 12 3 3 620 1 12 3 4 1010 1 12 3 5 - - - - 6 - - - - 7 - - - - * Pos 1 planeeritud hoone kõrgus on 14 m, kuna hoonesse kavandatakse sellist kõrgust nõudvat avatud laoruumi. 4 Kantsi tn 5 kinnistu ja lähiala detailplaneering 2016 Linnaruumi OÜ 3.3. Hoone kasutusotstarbed ning hoone ja maaüksuse koormusnäitajad Antud detailplaneeringu lahendusega lubatud planeeringuala hoonestustihedus (suletud brutopinna m² / plan. ala või kinnistu pindala m²) on 7 755 / 19 429=0,40. Krundil pos 1 kujuneb maksimaalseks hoonestustiheduseks 0,94, krundil pos 2 1,13, krundil pos 3 0,98 ja krundil pos 4 0,81. Planeeringujärgsed hoonestustihedused on seega ümbritsevate kruntide hoonestustihedusega kooskõlas (vt. Ruumilise keskkonna analüüsi joonis). Planeeritavatesse 3- korruselistesse hoonetesse Kantsi tänava ääres on planeeritud väikese külastajate arvuga äriettevõtted ja bürood või äri- ja tootmisettevõtted. 3.4. Vertikaalplaneerimise põhimõtted Käesolevas planeeringus ei kavandata maapinna vertikaali olulist muutmist. Vertikaalplaneeringu lahendus täpsustub ehitusprojekti koostamise käigus. 3.5 Müra- ja radooniuuringu tulemused Tallinna strateegilise mürakaardi kohaselt ei asu planeeringuala kõrge müratasemega piirkonnas. Detailplaneeringu lisades (lisa 5) on esitatud on müraalane eksperthinnang „Kantsi tn 5 ja lähiala mürahinnang“. Vastavalt nimetatud uuringule, jääb planeeringuala summaarne müratase vahemikku 60-65dB päeval ja 50-60 dB öösel. Planeeritud ala ja planeeritud hooned ei ole suure müratundlikkusega ning sobivad antud piirkonda. Bürooruumide projekteerimisel tuleb tähelepanu pöörata heade akustiliste tingimuste tagamisele. Tootmishoonete projekteerimisel tuleb järgida töökeskkonnale esitatavate tingimuste täitmist vastavalt Vabariigi Valitsuse 12.04.2007 määrusele nr 108 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded mürast mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna müra piirnormid ja müra mõõtmise kord“. Müraleevendusmeetmed on toodud seletuskirjas ptk 4.2 „Nõuded ehitusprojekti koostamiseks“. Pinnaseõhu radoontaseme väljaselgitamiseks on planeeritud alal läbi viidud radoonitaseme mõõdistus (vt Seletuskirja lisad – Lisa 6 „Radoonitaseme mõõdistuse raport“). Selle alusel saab väita, et radoonitase planeeritud alal on vastavalt Eesti Standardile EVS 840:2009 „Radooniohutu hoone projekteerimine“ kohati kõrgel, kuid peamiselt keskmisel (normaalsel) tasemel. Kõrge radoonitase oli mõõtmishetkel ühes mõõtmispunktis (Pos 1: 52 075 Bq/m³), ülejäänud mõõtmispunktides (pos 2, pos 3 ja pos 4) jäi radoonitase vahemikku 39 710 Bq/m³ - 45 170 Bq/m, mis on vastavalt nimetatud standardile „normaalne pinnase radoonisisalduse tase“. Sellest tulenevalt 5 Kantsi tn 5 kinnistu ja lähiala detailplaneering 2016 Linnaruumi OÜ piisab ehitatavates hoonetes radoonitaseme vähendamiseks kergemate meetmete kasutamisest. (Vt täpsemalt ptk 4.2 „Nõuded ehitusprojekti koostamiseks“.) 3.6 Haljastuse rajamise ja heakorra tagamise põhimõtted Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringu järgi paikneb planeeritav ala ettevõtlusalal, mis on tootmis- ja laondusettevõtete kõrvalotstarbega. Ettevõtlus-, tootmis- ja laondusettevõtete alal on ette nähtud haljastusega alade osakaaluks vähemalt 15%, mille hulka ei kuulu katuse-, garaažipealne või muu haljastus, millel ei ole kokkupuudet maapinnaga. Planeeringuala läbib üldplaneeringu järgne tänavahaljastuse koridor, mis seob Kantsi roheala Jüriöö pargiga. Planeeringus on ette nähtud hoonestusest vaba ala haljaskoridori loomiseks pos 4 krundile. Sinna on ette nähtud uute puude istutamine ja osaliselt olemasoleva kõrghaljastuse säilitamine. Kantsi tänavast lõunas on haljaskoridori jätkamiseks säilitatud haljasala, mis on seotud Kantsi rohealaga. Planeeringulahendusega on kavandatud säilitada enamus väärtuslikust kõrghaljastusest ning säilivatele puudele tuleb läbi viia hoolduslõikus. Ette on nähtud 183 puu istutamine planeeritud alale, ülejäänud asendusistutusega ette nähtud puud istutatakse Lasnamäe linnaosa valitsusega kokkulepitud kohta. Planeeritud puud istutatakse tänavahaljastuseks planeeritud tänavate äärde ning gruppidena säilivatele suurematele ja väiksematele haljasaladele. Planeeritava ala jäätmete kogumine on lahendatud krundi piires sinna paigutatud jäätmekonteinerite baasil. Jäätmekonteinerid paigutada kõvakattelisele alusele varjatud kohta kinnistul (soovitavalt jäätmemajja või katusealusesse) või hoonetesse. Võimalikud asukohad on kajastatud Põhijoonisel. Jäätmed tuleb koguda kokku eelsorteeritult. Jäätmekäitluse nõuded (sh jäätmeloa ning välisõhu saasteloa taotlemise vajalikkus) on toodud ptk 4.2 „Nõuded ehitusprojekti koostamiseks“. Hoonealuse huumusmulla käitlemine peab vastama Tallinna Jäätmehoolduseeskirja nõuetele. (Vt täpsemalt ptk 4.2 „Nõuded ehitusprojekti koostamiseks“.) Planeeritaval alal asuva kõrghaljastuse kohta on läbi viidud kaks dendroloogilist hinnangut (vt Detailplaneeringu lisad – Tugiplaan ja Dendroloogiline uuring). Hinnatud on kokku 251 haljastuslikku objekti (neist 35 esimese hinnangu raames ja 216 teise hinnanguga), mille hulgas on nii üksikpuid, puudegruppe, kui ka põõsaid. Enamus nendest on olulised (III väärtusklass) ja väheväärtuslikud (IV väärtusklass) - vastavalt 52% ja 33%. Väärtuslikke isendeid (II väärtusklass) on uuritud alal 23 (11%) ning likvideeritavateks (V väärtusklass) on haljastusliku hinnangu järgi märgitud 4% isenditest. Haljastus on uuritud alal küllaltki mitmekesine. Domineerivateks liikideks on raagremmelgas, saarvaher, harilik haab, aru- ja sookask. Põõsarindes domineerivad harilik vaarikas ja pajud. Lisaks oli puude all paiguti nende järelkasvu. Kokku on eristatud 33 erinevat liiki (ja sorti) puid ja põõsaid, millest 21 on kodumaised. 6 Kantsi tn 5 kinnistu ja lähiala detailplaneering 2016 Linnaruumi OÜ Enamik puid regulaarse hoolduseta ning vajavad võrahooldust. Esile on tõstetud varjendi nõlval kasvav üheemakaline viirpuu (nr 20), harilike pärnade puuderida (nr 133) ja harilikud tammed (nr 128 ja 129), arukask (nr 76), värdnulg (nr 187) ja arukased (nr 170, 173, 177, 178 ja 186). Ala lõunaosas on suurvee perioodil üleujutatav ala, kus kasvab üks silmapaistev hõberemmelgas (nr 151). Detailplaneeringu lahenduses nähakse ette maksimaalselt 184 haljastusliku objekti likvideerimine, millest: - 2 on II väärtusklassi puud; - 4 on III klassi puudegruppi; - 9 on III väärtusklassi põõsast või hekki; - 70 on III väärtusklassi puud; - 10 on IV väärtusklassi puudegruppi; - 3 on IV väärtusklassi põõsast; - 69 on IV väärtusklassi puud; - 16 on V väärtusklassi puud, põõsast või puudegruppi; - 1 on IV väärtusklassi viljapuu. Säilivale kõrghaljastusele tuleb läbi viia võrahooldus, tagada kasvutingimused ning tüvekaitse ja juurestiku kaitsemeetmed ehitustööde ajal. Vältida pinnase tihenemist puujuurte alal ning perspektiivsetel kõrghaljastatavatel aladel. Olemasoleva kõrghaljastuse likvideerimiseks taotletakse raieluba Tallinna Keskkonnaametist. Uushaljastuse rajamine ja liigi valik lahendada haljastusprojektiga, mis tuleb kooskõlastada Tallinna Keskkonnaametiga. Planeeringu lahendus näeb planeeringuala haljastuse protsendiks ette 38%. Säilitada tuleks ka võimalikult suur hulk väärtuslikke (II väärtusklass) ja olulisi (III väärtusklass) puid ning tagada neile sobivad kasvutingimused. Harilike pärnade rida (nr 133) tuleb kasvutingimuste parandamiseks valikuliselt harvendada. Säilivatel puudel tuleks teostada hoolduslõikust. Vajadusel tuleb parandada võras valgustingimusi. Läbi võrkaia kasvanud puittaimed ja need mis kahjustavad II väärtusklassi haljastuse kasvutingimusi tuleb eemaldada. Hooldustöid peaks läbi viima väljaõppinud arborist. Haljastuse täiendamiseks ja asendamiseks sobivad kased, harilik hobukastan, remmelgad, pihlakad, vahtrad, sanglepp, toomingad, värdnulg. Põõsastest sobivad pajud, kontpuud, tuhkpuud, mägimänd, toompihlakad, sarapuud, magesõstar. Lisaks võib kasutada vähe ruumi nõudvaid liaane, nt metsviinapuu. Asendusistutuse kohustus määratakse raieloal haljastuse ühikutes. Haljastuse ühikute hulk vastavalt Tallinna Linnavolikogu 19.05.2011 määruse nr 17 „Puu raieks ja hoolduslõikuseks loa andmise tingimused ja kord“ tingimustele on 3338. Likvideeritavad puud ja haljastuse ühikute arvutamine: Puittaime nimetus Liigi Hindamise objekt Rinnas- Rinnas- Haljastuslik Seisukorra Raie- Haljastuse Likv koefitsient diameeter diameeter väärtusklass koefitsient põhjuse ühik puu (diameetrite (diameetrite koefitsient nr summa), cm summa), cm 3a h. saar 1 üksikpuu 122 39 IV 0,3 0,7 25,9 7a h. vaher 1 üksikpuu 74 24 III 1,0 0,7 21,2 7 Kantsi tn 5 kinnistu ja lähiala detailplaneering 2016 Linnaruumi OÜ 8a h. saar 1 üksikpuu 32 10 IV 0,3 0,7 6,8 9a h. saar 1 üksikpuu 30 10 V 0,0 0,7 5,4 10a h. saar 1 üksikpuu 28 9 III 1,0 0,7 8,0 11a h. saar 1 puude grupp 92 29 III 1,0 0,7 26,4 12a h. vaher 1 üksikpuu 76 24 III 1,0 0,7 21,8 13a h. saar 1 puude grupp 126 40 IV 0,3 0,7 26,8 14a h. jalakas 1 üksikpuu 29 9 III 1,0 0,7 8,3 15a h. toomingas 0,5 üksikpuu 82 26 V 0,0 0,7 10,4 16a h. vaher 1 üksikpuu 104 33 V 0,0 0,7 18,8 17a h. vaher 1 üksikpuu 207 66 V 0,0 0,7 37,4 18a h. saar 1 üksikpuu 191 61 IV 0,3 0,7 40,6 19a h. vaher 1 üksikpuu 134 43 III 1,0 0,7 38,4 20a h. hobukastan 2 üksikpuu 263 84 IV 0,3 0,7 83,8 21a h. vaher 1 üksikpuu tihedus8 92 V 0,0 0,7 52,0 22a h. vaher 1 üksikpuu 150 48 V 0,0 0,7 27,1 23a h. saar 1 üksikpuu 177 56 IV 0,3 0,7 37,6 24a h. vaher 1 üksikpuu 145 46 IV 0,3 0,7 30,8 25a raagremmelgas 0,5 üksikpuu 37 12 IV 0,3 0,7 5,9 26a raagremmelgas 0,5 üksikpuu 49 16 IV 0,3 0,7 7,8 27a raagremmelgas 0,5 puude grupp 266 85 IV 0,3 0,7 42,4 28a raagremmelgas 0,5 puude grupp 168 54 IV 0,3 0,7 26,8 29a raagremmelgas 0,5 üksikpuu 96 31 IV 0,3 0,7 15,3 30a raagremmelgas 0,5 puude grupp 140 45 III 1,0 0,7 32,7 31a h. vaher 1 puude grupp 493 157 V 0,3 0,7 104,7 32a h. vaher 1 üksikpuu 124 39 IV 0,3 0,7 26,3 33a h. vaher 1 üksikpuu 147 47 IV 0,3 0,7 31,2 34a h. vaher 1 puude grupp 259 82 V 0,3 0,7 55,0 35a h. vaher 1 üksikpuu 153 49 IV 0,3 0,7 32,5 1 saarvaher 0,5 üksikpuu 50 16 IV 0,3 0,7 8,0 2 h. vaher 1 üksikpuu 26 8 IV 0,3 0,7 5,5 3 saarvaher 0,5 puude grupp 148 47 IV 0,3 0,7 23,6 5 h. toomingas 0,5 puude grupp 150 48 IV 0,3 0,7 23,9 6 saarvaher 0,5 üksikpuu 161 51 IV 0,3 0,7 25,6 7 h. vaher 1 üksikpuu 47 15 III 1,0 0,7 13,5 8 saarvaher 0,5 üksikpuu 89 28 III 1,0 0,7 20,8 9 saarvaher 0,5 puude grupp 169 54 IV 0,3 0,7 26,9 10 saarvaher 0,5 puude grupp 265 84 IV 0,3 0,7 42,2 11 saarvaher 0,5 üksikpuu 27 9 IV 0,3 0,7 4,3 12 saarvaher 0,5 üksikpuu 49 16 IV 0,3 0,7 7,8 21 saarvaher 0,5 üksikpuu 67 21 IV 0,3 0,7 10,7 27 saarvaher 1,5 üksikpuu 62 20 IV 0,3 0,7 16,5 28 punane leeder põõsas - - III 1,0 0,7 - 33 h. pihlakas 0,5 üksikpuu 95 30 III 1,0 0,7 22,2 36 saarvaher 0,5 üksikpuu 147 47 III 1,0 0,7 34,3 37 saarvaher 0,5 üksikpuu 32 10 IV 0,3 0,7 5,1 46 h. vaher 1 üksikpuu 58 18 IV 0,3 0,7 12,3 8 Kantsi tn 5 kinnistu ja lähiala detailplaneering 2016 Linnaruumi OÜ 47 saarvaher 0,5 üksikpuu 51 16 IV 0,3 0,7 8,1 48 raagremmelgas 0,5 üksikpuu 45 14 IV 0,3 0,7 7,2 49 raagremmelgas 0,5 puude grupp 316 101 IV 0,3 0,7 50,3 50 raagremmelgas 0,5 puude grupp 236 75 III 1,0 0,7 55,1 51 raagremmelgas 0,5 üksikpuu 84 27 IV 0,3 0,7 13,4 57 saarvaher 0,5 põõsas - - IV 0,3 0,7 - 58 saarvaher 0,5 üksikpuu 34 11 IV 0,3 0,7 5,4 59 punane leeder põõsas - - III 1,0 0,7 - 61 raagremmelgas 0,5 põõsas - - III 1,0 0,7 - rabe 81,5 62 remmelgas 1 puude grupp 384 122 IV 0,3 0,7 63 raagremmelgas 0,5 üksikpuu 65 21 IV 0,3 0,7 10,4 64 pappel 0,5 üksikpuu 31 10 IV 0,3 0,7 4,9 65 arukask 1 üksikpuu 25 8 III 1,0 0,7 7,2 66 arukask 1 üksikpuu 22 7 III 1,0 0,7 6,3 67 arukask 1 üksikpuu 40 13 III 1,0 0,7 11,5 68 arukask 1 üksikpuu d<8 d<8 IV 0,3 0,7 - 69 arukask 1 üksikpuu d<8 d<8 IV 0,3 0,7 - 70 arukask 1 üksikpuu d<8 d<8 IV 0,3 0,7 - 71 h. toomingas 1 üksikpuu 106 34 IV 0,3 0,7 22,5 h. toomingas 1 üksikpuu 80 25 IV 0,3 0,7 17,0 h. toomingas 1 üksikpuu 48 15 IV 0,3 0,7 10,2 h. pihlakas 0,5 üksikpuu 27 9 IV 0,3 0,7 4,3 72 h. haab 0,5 üksikpuu 95 30 III 1,0 0,7 22,2 73 h. toomingas 1 üksikpuu 60 19 IV 0,3 0,7 12,7 74 h. toomingas 1 üksikpuu 35 11 IV 0,3 0,7 7,4 75 h. haab 0,5 üksikpuu 68 22 IV 0,3 0,7 10,8 h. toomingas 1 üksikpuu 30 10 IV 0,3 0,7 6,4 77 h. toomingas 1 üksikpuu 31 10 IV 0,3 0,7 6,6 78 h. toomingas 1 üksikpuu d<8 d<8 IV 0,3 0,7 - 79 h. haab 0,5 üksikpuu 96 31 III 1,0 0,7 22,4 80 h. pihlakas 0,5 üksikpuu 53 17 III 1,0 0,7 12,4 81 h. haab 0,5 üksikpuu 140 45 IV 0,3 0,7 22,3 82 arukask 1 üksikpuu 43 14 IV 0,3 0,7 9,1 83 h. haab 0,5 üksikpuu 117 37 III 1,0 0,7 27,3 84 arukask 1 üksikpuu 36 11 IV 0,3 0,7 7,6 85 h. haab 0,5 üksikpuu 57 18 III 1,0 0,7 13,3 86 h. haab 0,5 üksikpuu 46 15 IV 0,3 0,7 7,3 87 h. haab 0,5 üksikpuu 81 26 III 1,0 0,7 18,9 88 h. haab 0,5 üksikpuu 76 24 III 1,0 0,7 17,7 89 h. sirel põõsas - - III 1,0 0,7 - 90 h. haab 0,5 üksikpuu 52 17 III 1,0 0,7 12,1 91 h. haab 0,5 üksikpuu 49 16 III 1,0 0,7 11,4 92 h. haab 0,5 üksikpuu 65 21 III 1,0 0,7 15,2 93 h. haab 0,5 üksikpuu - V 0,0 0,7 0,0 9 Kantsi tn 5 kinnistu ja lähiala detailplaneering 2016 Linnaruumi OÜ 94 h. haab 0,5 üksikpuu 65 21 III 1,0 0,7 15,2 95 h. haab 0,5 üksikpuu 90 29 III 1,0 0,7 21,0 96 h. haab 0,5 üksikpuu 36 11 IV 0,3 0,7 5,7 97 h. haab 0,5 üksikpuu 78 25 III 1,0 0,7 18,2 98 h. haab 0,5 üksikpuu - V 0,0 0,7 0,0 99 aed-õunapuu üksikpuu - - IV 0,3 0,7 - 100 h. haab 0,5 üksikpuu 83 26 III 1,0 0,7 19,4 101 h. haab 0,5 üksikpuu 54 17 IV 0,3 0,7 8,6 102 h. haab 0,5 üksikpuu 38 12 III 1,0 0,7 8,9 103 h. haab 0,5 üksikpuu 78 25 III 1,0 0,7 18,2 104 h. haab 0,5 üksikpuu 128 41 III 1,0 0,7 29,9 105 h. haab 0,5 üksikpuu 83 26 III 1,0 0,7 19,4 106 h. haab 0,5 üksikpuu 172 55 III 1,0 0,7 40,2 107 h. toomingas 1 üksikpuu 47 15 III 1,0 0,7 13,5 108 h. haab 0,5 üksikpuu 57 18 III 1,0 0,7 13,3 109 h. toomingas 1 puude grupp 103 33 IV 0,3 0,7 21,9 110 ungari sirel hekk - - III 1,0 0,7 - 111 h. haab 0,5 puude grupp 205 65 III 1,0 0,7 47,9 112 h. haab 0,5 üksikpuu 73 23 III 1,0 0,7 17,0 113 h. toomingas 1 üksikpuu 56 18 IV 0,3 0,7 11,9 114 h. haab 0,5 üksikpuu 71 23 III 1,0 0,7 16,6 115 h. vaher 1 üksikpuu 28 9 IV 0,3 0,7 5,9 116 h. haab 0,5 üksikpuu 73 23 III 1,0 0,7 17,0 122 saarvaher 0,5 üksikpuu 33 11 III 1,0 0,7 7,7 123 h. saar 1 üksikpuu 47 15 III 1,0 0,7 13,5 124 saarvaher 0,5 üksikpuu 183 58 III 1,0 0,7 42,7 0,5 üksikpuu 48 15 III 1,0 0,7 11,2 0,5 üksikpuu 54 17 III 1,0 0,7 12,6 125 h. haab 0,5 üksikpuu 117 37 III 1,0 0,7 27,3 126 sookask 0,5 üksikpuu 237 75 III 1,0 0,7 55,4 133 h. pärn 2 üksikpuu 70 22 III 1,0 0,7 27,5 h. pärn 2 üksikpuu 33 11 III 1,0 0,7 13,0 h. pärn 2 üksikpuu 62 20 III 1,0 0,7 24,4 h. pärn 2 üksikpuu 54 17 III 1,0 0,7 21,2 h. pärn 2 üksikpuu 44 14 III 1,0 0,7 17,3 h. pärn 2 üksikpuu 48 15 III 1,0 0,7 18,9 h. pärn 2 üksikpuu 51 16 III 1,0 0,7 20,0 134 h. haab 0,5 119 38 III 1,0 0,7 27,8 135 h. haab 0,5 üksikpuu 83 26 III 1,0 0,7 19,4 136 h. haab 0,5 üksikpuu 94 30 IV 0,3 0,7 15,0 141 h. vaher 1 üksikpuu 50 16 III 1,0 0,7 14,3 157 raagremmelgas 0,5 üksikpuu 0 V 0,0 0,7 0,0 167 raagremmelgas 0,5 põõsas 108 34 V 0,0 0,7 13,8 168 raagremmelgas 0,5 üksikpuu 136 43 III 1,0 0,7 31,8 raagremmelgas 0,5 üksikpuu 75 24 III 1,0 0,7 17,5 raagremmelgas 0,5 üksikpuu 90 29 III 1,0 0,7 21,0 10 Kantsi tn 5 kinnistu ja lähiala detailplaneering 2016 Linnaruumi OÜ raagremmelgas 0,5 üksikpuu 93 30 III 1,0 0,7 21,7 raagremmelgas 0,5 üksikpuu 55 18 III 1,0 0,7 12,8 h. vaher 1 üksikpuu 25 8 III 1,0 0,7 7,2 raagremmelgas 0,5 üksikpuu 128 41 III 1,0 0,7 29,9 169 raagremmelgas 0,5 üksikpuu 40 13 IV 0,3 0,7 6,4 raagremmelgas 0,5 üksikpuu 157 50 IV 0,3 0,7 25,0 raagremmelgas 0,5 üksikpuu 162 52 IV 0,3 0,7 25,8 raagremmelgas 0,5 üksikpuu 73 23 IV 0,3 0,7 11,6 raagremmelgas 0,5 üksikpuu 29 9 IV 0,3 0,7 4,6 raagremmelgas 0,5 üksikpuu 59 19 IV 0,3 0,7 9,4 raagremmelgas 0,5 üksikpuu 43 14 IV 0,3 0,7 6,8 raagremmelgas 0,5 üksikpuu 162 52 IV 0,3 0,7 25,8 raagremmelgas 0,5 üksikpuu 55 18 IV 0,3 0,7 8,8 h. sirel põõsas - - IV - 0,7 - 171 h. vaher 1 üksikpuu 50 16 V 0,0 0,7 9,0 172 sookask 0,5 üksikpuu 38 12 IV 0,3 0,7 6,1 173 arukask 1 üksikpuu 93 30 II 2,5 0,7 41,5 174 sookask 0,5 üksikpuu 40 13 IV 0,3 0,7 6,4 176 sookask 0,5 üksikpuu 68 22 IV 0,3 0,7 10,8 181 h. vaher 1 üksikpuu d=9 cm 9 V 0,0 0,7 5,1 182 h. vaher 1 üksikpuu d=16 16 V 0,0 0,7 9,1 183 h. vaher 1 üksikpuu 29 9 IV 0,3 0,7 6,2 184 h. sirel - põõsas - - III - 0,7 - 185 h. sirel - põõsas - - III - 0,7 - 186 arukask 1 üksikpuu 188 60 II 2,5 0,7 83,8 189 saarvaher 0,5 üksikpuu 66 21 III 1,0 0,7 15,4 190 h. vaher 1 üksikpuu 52 17 III 1,0 0,7 14,9 191 h. vaher 1 üksikpuu 124 39 III 1,0 0,7 35,5 192 raagremmelgas 0,5 põõsas 0 III 1,0 0,7 0,0 193 sookask 0,5 üksikpuu 45 14 IV 0,3 0,7 7,2 194 raagremmelgas 0,5 üksikpuu 243 77 V 0,0 0,7 31,0 195 h. saar 1 üksikpuu 41 13 IV 0,3 0,7 8,7 196 h. pihlakas põõsas - - III 1,0 0,7 - 197 h. jalakas põõsas - - IV 0,3 0,7 - 198 raagremmelgas 0,5 üksikpuu 115 37 IV 0,3 0,7 18,3 199 h. vaher 1 üksikpuu 261 83 III 1,0 0,7 74,8 200 h. pihlakas 0,5 üksikpuu 26 8 III 1,0 0,7 6,1 201 h. pihlakas 0,5 üksikpuu 31 10 III 1,0 0,7 7,2 202 h. saar 1 üksikpuu 43 14 III 1,0 0,7 12,3 203 saarvaher 0,5 üksikpuu 93 30 III 1,0 0,7 21,7 204 h. saar 1 üksikpuu 82 26 III 1,0 0,7 23,5 205 h. saar 1 üksikpuu 37 12 IV 0,3 0,7 7,9 206 h. vaher 1 üksikpuu 61 19 IV 0,3 0,7 13,0 207 h. jalakas 1 üksikpuu 65 21 III 1,0 0,7 18,6 213 pappel 0,5 üksikpuu 72 23 IV 0,3 0,7 11,5 214 pappel 0,5 üksikpuu 26 8 IV 0,3 0,7 4,1 KOKKU: 3338 11 Kantsi tn 5 kinnistu ja lähiala detailplaneering 2016 Linnaruumi OÜ 3.7 Tänavate maa-alad, liikluskorralduse ja parkimise korraldamise põhimõtted Juurdepääs mootorsõidukitega hakkab planeeritavale alale olema Peterburi teelt läänest kantsi tänava kaudu ning idast Tõrviku ja selt edasi Tõivu tänava kaudu. Mõlemad juurdepääsud nähakse ette kahesuunalisena. Kõik kahesuunalised teed on planeeritud vähemalt 6 m laiustena. Parkimine on lahendatud igal krundil krundi piires. Planeeritava ala parkimine on lahendatud järgmiselt: Krundi pos Ehitise otstarve Normatiivne Planeeritud parkimine nr parkimine Variant 1: Ä 50%; 960 / 120 = 8 Pos 1 T 50% 960 / 210 = 5 16 Variant 2: Ä 100% 1920 / 120 = 16 Ä 50% 472,5 / 120 = 4 Pos 2 7 T 50% 472,5 / 210 = 3 Ä 50% 930 / 120 = 8 Pos 3 13 T 50% 930 / 210 = 5 Ä 50% 1515 / 120 = 13 Pos 4 21 T 50% 1515 / 210 = 8 Kokku 57 57 Normatiivse parkimise arvutamisel on kasutatud „Tallinna parkimise korralduse arengukava aastateks 2006- 2014”, hoone asukoht: „Linnakeskus / Vahevöönd“. Brutopinnast on maha arvestatud parkimismaja osa. Jalakäijate pääsu planeeritud alale tagab Kantsi tänava ääres kulgev kergliiklustee ning sellega ühendatud kõnniteed planeeritavate äri- ja tootmishooneteni. Lähimad bussipeatused („Jüriöö park“ ja „Ülemiste“) ning trammipeatud („Ülemiste“) paiknevad ca 200 m kaugusel planeeritavast alast. 12 Kantsi tn 5 kinnistu ja lähiala detailplaneering 2016 Linnaruumi OÜ Kuna Kommunaalameti ettepanekul ei ole krunte pos 5 ja pos 7 määratud avalikuks kasutuseks, siis on nendele kruntidele ette nähtud juurdepääsuservituudi vajadusega alad kruntide pos 1 ja pos 3 omanike ning Peterburi tee 48 b kinnistu valdajate kasuks, kes kasutavad neid transpordimaa krunte oma kinnistutele juurdepääsuks. 3.8 Tehnovõrkude planeerimise põhimõtted Tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline ja täpsustub ehitusprojekti koostamise käigus. Vee- ja kanalisatsioonilahendus Planeeritud ala vee- ja kanalisatsioonilahenduse koostamise aluseks on AKTSIASELTS TALLINNA VESI poolt 17.07.15 väljastatud tehnilised tingimused nr PR/1535083-1. Planeeritud ala olmevee vajadus on arvutuslikult 1,1 l/s. Planeeritud ala reovee ärajuhtimise vajadus on arvutuslikult 1,1 l/s, veetarbimine ja ärajuhitava reovee kogused täpsustuvad ehitusprojekti staadiumis. Veevarustus on lahendatud Kantsi tänava d110 mm ühisveetorustikust. Liitumispunktid veetorustikuga on ette nähtud tänava alal, kuni 1m kaugusel kinnistu piirist, liitumispunktide asukoht täpsustub ehitusprojektiga. Kantsi tn 5 ja lähiala planeeritud kruntide veevarustuseks planeeritavate veetorustike kogupikkus liitumispunktideni on kokku ca 14 m. Täpsed mahud määratakse ehitusprojektiga. Välistulekustutusvesi 20 l/s ja sisetulekustutusvesi 40 l/s on lahendatud lokaalse mahuti baasil. Kantsi tänava veetoru hüdrandist on tagatud tulekustutusvesi maksimaalselt 10 l/s ning piirkonnas on tagatud normaalolukorras vabasurve 170 kPa. Täpne mahutite vajadus ja paiknemine antakse ehitusprojektiga. Piirkonna kanalisatsioonisüsteem on lahkvoolne. I etapi raames ehitatakse välja ajutine survekanalisatsioon Kantsi tn 5 kinnistu hoonestuse reovee juhtimiseks olemasolevasse survekanalisatsiooni torusse Kantsi tänaval (Kantsi tn 3 kinnistu ees). Selleks on ette nähtud Kantsi tn 5 kinnistule survekanalisatsiooni pumpla. II etapi raames ehitatakse välja reoveekanalisatsioon Peterburi tee d500mm reovee ühiskanalisatsiooni, kuhu suunatakse pos 2, pos 3 ja pos 4 kruntide reovesi, samuti ühendatakse sinna ümber pos 1 reovesi. Planeeritavate reoveekanalisatsiooni torustike pikkus on orienteeruvalt 460 m. Täpsed mahud määratakse ehitusprojektiga. Planeeritud krundi pos 4 ja planeeritud Kantsi tänava idapoolse osa sademetevee eelvooluks on Tõivu tn de250 mm sademeveetoru. Ülejäänud ala sademeteveed juhitakse Kantsi tänava teemaale planeeritud sademetevee pumplasse, kust juhitakse see edasi surve-sadeveekanalisatsiooni toru abil Kantsi tänava idapoolsesse ossa planeeritud sademetevee kanalisatsiooni. Planeeritavatelt teedelt ja platsidelt ärajuhitava sademetevee arvestuslik vooluhulk on ca 30 l/s. Sademetevee pealevoolu reguleerimise vajadus täpsustub ehitusprojekti staadiumis. Sademetevee pealevool ühiskanalisatsiooni tuleb reguleerida planeeringuala piires. Vooluhulka reguleerivad mahutid ja puhastusseadmed peavad jääma liituvale krundile. Planeeritavatelt avalikelt teedelt ja platsidelt ärajuhitava sademetevee arvestuslik vooluhulk on ca 30 l/s, täpsed mahud selguvad ehitusprojekti koostamise staadiumis. 13 Kantsi tn 5 kinnistu ja lähiala detailplaneering 2016 Linnaruumi OÜ Kõvakattega platsidelt kogutav sademevesi tuleb enne sademeveekanalisatsiooni juhtimist puhastada lokaalpuhastites (liiva - ja õlipüüdurid), nende asukoht täpsustub ehitusprojekti koostamise käigus. Projekteerimise staadiumis tuleb näha ette sademetevee käitlemine võimalikult suures mahus omal kinnistul (vt ptk 4.2 „Nõuded ehitusprojekti koostamiseks“). Perspektiivis on võimalik pärast Peterburi tee sademetevee ühiskanalisatsiooni valmimist juhtida planeeritava ala sademeteveed sinna (Infragate Eesti AS tööga nr KA-109 planeeritud Peterburi tee sademevee ühiskanalisatsioon). Planeeritud sademetevee kanalisatsiooni torude pikkus on orienteeruvalt 290 m ning surve-sademetevee kanalisatsiooni toru pikkus on ca 90 m. Täpsed mahud määratakse ehitusprojektiga. Elektrivarustus Elektrivarustus on planeeritud vastavalt Elektrilevi OÜ poolt 09.07.2015 väljastatud tehnilistele tingimustele nr 232671. Kruntide elektrivarustus on lahendatud kruntide piiridele paigaldatavatest liitumiskilpidest. Liitumiskilpide toiteks on ette nähtud ringtoitena projekteeritavad 0,4 kV kaabelliinid alates alajaamast nr 822 (Kantsi 3A). Tänavavalgustus Tänavavalgustus on ette nähtud planeeritud Kantsi ja Tõivu tänavate äärde. Olemasolev võimalik lülitus-jaotusseade on LJS532 või LJS339. Tehnovõrkude koondplaanil (joonis 3) on toodud olemasolevad tänavavalgustuse postid, kust olemasoleva kaabli piisava koormuse olemasolul on võimalik võtta toide planeeritud tänavavalgustusele. Variant 1 liitumine tänavavalgustusega on ette nähtud olemasolevast postist, mis on ühendatud LJS532-ga. Varinat 2 liitumine on ette nähtud postist, mis on ühendatud LJS339-ga. Täpne tänavavalgustuse lahendus ja liitumispunktid selguvad projekteerimise staadiumis. Sidevarustus Sidevarustus lahendatakse vastavalt AS Eesti Telekom telekommunikatsioonialastele tehnilistele tingimustele nr 23759078. Planeeritaval alal paiknevad AS Eesti Telekom-ile kuuluvad siderajatised. Planeeringuga on ette nähtud olemasoleva kaablikanalisatsiooni ümberpaigutamine alates kaevust nr 6249 kuni kaevuni nr 6251. Ümberpaigutamine toimub asjaõigusseaduse § 15² lõike 4 kohaselt. Parkla alla jääv sidekaev nr 6251A on ette nähtud rekonstrueerida ning selle konstruktsioon tugevdada. Rekonstrueerimisel lähtuda AS Eesti Telekomi nõuetest liinirajatistele, sh meetmetest, mis on kirjeldatud AS Eesti Telekomi juhendis „Tüüpsituatsioonid kaevetöödel ja võimalikud kaitsemeetodid liinirajatiste säilitamiseks“. Vajadusel täpsustab võimalikke kaitsemeetmeid tehniliste tingimuste väljastaja ja /või võrgu haldaja. Küte Planeeritav ala ei kuulu kaugküttepiirkonda vastavalt Tallinna Linnavolikogu 27. Mai 2004 määrusele nr 19 „Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise 14 Kantsi tn 5 kinnistu ja lähiala detailplaneering 2016 Linnaruumi OÜ ning eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded, soojuse piirhinna kooskõlastamine ja soojusettevõtja arenduskohustus“. Vastavalt aktsiaselts Eesti Gaas tehnilistele tingimustele 28.01.2014 nr 5-1/27 on maagaasivõrguga liitumine tehniliselt võimalik planeerida Kantsi tänaval Peterburi tee 46 kinnistu ees paiknevalt B-kategooria gaasijaotustorustikult. Planeeringuga on näidatud gaasijaotustorustiku paiknemine mööda tänava maa-ala kuni planeeritavate kruntideni. Liitumispunktid on näidatud kruntide piirile. 15 Kantsi tn 5 kinnistu ja lähiala detailplaneering 2016 Linnaruumi OÜ 3.9 Avaliku ruumi planeerimise põhimõtted Planeeritavad hooned sobivad olemasolevasse ja kehtestatud detailplaneeringutega kavandatud linnaruumi oma mahu ning paiknemise osas ning lisavad uute funktsioonidega alale mitmekesisust, pakkudes lisaväärtust ümbritsevale asumile. Planeeringulahendusega korrastatakse Kantsi tänava ja Tõivu tänava tänavamaad ja liiklus. Samuti nähakse ette kergliiklusteed Tõivu ja kantsi tänavate äärde, mille ristumine sõiduteega lahendatakse ülekäiguradade abil. Ala nähakse ette korrastada ja tänavate äärde planeeritakse tänavavalgustus, mis muudab piirkonna turvalisemaks. 3.10 Kehtivaid ja planeeritud kitsendusi Kitsendused on toodud joonisel nr 3 „Tehnovõrkude koondplaan“ ja joonisel nr 2 „Põhijoonis“. Ala jääb kahe B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtte (Tallinna Vesi AS veepuhastusjaam ja Recticel OÜ) ohualasse ning ühe ohtliku ettevõtte (Maseko AS) ohualasse. Samuti jääb kogu planeeritav ala Ülemiste kaubajaama (Suur-Sõjamäe, ohtlike kemikaalide raudteeveod) ohualasse. Tallinna Vesi AS veepuhastusjaama riskiallikaks on veeldatud kloori mahutid, kus mahuti purunemise tagajärjel võib tekkida mürgine klooripilv. Recticel OÜ riskiallikaks on tolueenimahutid (tolueen-didotsünaat) ning mahuti purunemise tagajärjel võib tekkida lombituli ja mürgine pilv. Maseko AS riskiallikaks on ammoniaagimahutid, kus mahuti purunemise korral on õnnetuse tagajärjeks gaasipilv. 16 Kantsi tn 5 kinnistu ja lähiala detailplaneering 2016 Linnaruumi OÜ 3.11 Kavandatu vastavus planeeritava maa-ala ruumilise arengu eesmärkidele Planeeritud lahendus on kooskõlas maa-ala ruumilise arengu eesmärkidega. Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringu (kehtestatud 01.10.2015 Tallinna Linnavolikogu otsusega nr 153) kohaselt on planeeritava ala juhtotstarbeks B+T ettevõtlusala, tootmis- ja laondusettevõtete kõrvalotstarbega. See on ala, millel võivad paikneda kaubandus-, äri-, teenindus-, toitlustus-, büroohooned ja vabaaja harrastusega seonduvad ettevõtted ning asutused, parklad, rohealad ja pargid, kõrvalotstarbena keskkonda mittehäiriv (väike-) tootmine ja laondus. Planeeringus on tagatud kõigi kruntide haljaspinna osakaal vähemalt 15%. Planeeritud krundi näitajate võrdlus Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringuga: Planeeringuala Üldplaneeringuga määratud B+T-ettevõtlusala, tootmis- ja Maakasutus Ärimaa, tootmismaa laondusettevõtete kõrvalotstarbega Haljastuse osakaal 38 % 15 % Detailplaneeringu lahendus on kooskõlas Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringuga. 3.12 Muudatused võrreldes eskiislahendusega ja avalikul arutelul tehtud ettepanekutega arvestamine Võrreldes algatamise ajal olnud eskiisiga on detailplaneeringus tehtud järgnevad muudatused: - Planeeritavat maa-ala on suurendatud 2,06 hektarilt 2,27 hektarini, nii et see haarab ka osa Tõivu tänavast, mida on planeeringuga ette nähtud muuta; - täpsustatud on kruntide piire ning planeeritud kruntide ehitusõigust; - krundi nr 5 asemel on ette nähtud krundid pos 5 ja pos 7; - kruntide pos 1, 2, 3 ja 4 sihtotstarbeks on määratud 50%-100% ärimaa ja 0-50% tootmismaa; - kavandatud on haljaskoridor, mis ühendab Kantsi tänava roheala Jüriöö pargiga. - kavandatud on kergliiklusteed Kantsi tänava ja Tõivu tänava äärde; - näidatud on juurdepääs Peterburi tee 48b kinnistule; 17 Kantsi tn 5 kinnistu ja lähiala detailplaneering 2016 Linnaruumi OÜ - likvideeritavate puude asemele on ette nähtud 183 elujõulise ja pikaealise puu istutamine. Avalikul arutelul tehtud ettepanekutega arvestamine: - Analüüsida kõrghaljastuse olemasolevat tervislikku olukorda ning säilitada maksimaalselt ajaloolised puud. Planeeritaval alal asuva kõrghaljastuse kohta on läbi viidud kaks dendroloogilist hinnangut (vt Detailplaneeringu lisad – Tugiplaan ja Dendroloogiline uuring) ning säilitatud on maksimaalselt võimalik suur hulk ajaloolisi puid. - Arvestada varemkehtestatud detailplaneeringuga ja teha vajalikud muudatused kantsi tn 5 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu lahenduses. Varemkehtestatud detailplaneeringu lahendusega on arvestatud ja Peterburi tee 48 kinnistule on näidatud juurdepääs. Kuna käesoleva detailplaneeringuga on lahendatud oluliselt täpsemalt Tõivu tänava kulgemine, siis on täpsustunud ka juurdepääsu asukoht Peterburi tee 48 kinnistule (kinnistu omanik on lahenduse kooskõlastanud – vt Seletuskirja lisad, ptk 2). - Jätkata detailplaneeringu menetlemist vastavalt planeerimisseadusele ja Tallinna ehitusmäärusele. Detailplaneeringu menetlemist on jätkatud vastavalt planeerimisseadusele ja Tallinna ehitusmäärusele. 18 Kantsi tn 5 kinnistu ja lähiala detailplaneering 2016 Linnaruumi OÜ 3.13 Kavandatu mõju lähipiirkonna linnakeskkonnale ja selle arenguvõimalustele Planeeringuga kavandatav lahendus toob alale juurde uusi ettevõtteid elavdades nii piirkonna majandustegevust. Planeeringualale asuvad ettevõtted on potentsiaalsed tööpakkujad Tallinna elanikele. Büroopinnad ning lao- ja tootmisruumid soodustavad ka tehnoloogiamahukama ettevõtluse liikumist piirkonda. Suurem äriettevõtete osakaal planeeringualal tõstab piirkonna atraktiivsust külastajate jaoks, mis omakorda tähendab suuremat turvalisust. Väheväärtuslike puude likvideerimine ning selle läbi väärtuslikele puudele paremate kasvutingimuste võimaldamine, puude hoolduslõikuse tegemine ning uute puude ja põõsaste istutamine planeeritud tänavate äärde ning haljaskoridori täienduseks, muudab ala esteetilisemaks ning tagab haljastuse elujõulisuse järgnevateks aastateks. Lähtuvalt Tallinna Linnavalitsuse 20.03.2013 korraldusest nr 349 ja Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 15 lõikest 2 , ei tule ärihoone ehitamise korral kaaluda keskkonnamõju hindamise vajalikkust ega koostada eelhinnangut. Planeeritaval alal asuva kõrghaljastuse likvideerimise, säiliva kõrghaljastuse kasvutingimuste tagamise ning uushaljastuse rajamise nõuded kajastuvad ptk 3.5. Alal asuva kõrghaljastuse kohta on koostatud dendroloogiline inventeerimine (vt Lisade kaust). Planeeritud kruntidele on ette nähtud piirdeaia rajamise võimalus krundi piirile. Mürahinnangu kohaselt ei ole antud piirkonnas uute tootmis- või ärihoonete rajamisel reeglina vajalik müra vähendavate meetmete rakendamine. Nõuded hoonete kavandamiseks on toodud seletuskirja ptk 4.2 „Nõuded ehitusprojekti koostamiseks“. Planeeringulahenduse realiseerumine ei mõjuta piirkonna mürafooni. 3.14 Kavandatu vastavus avalikele huvidele ja väärtustele Planeeritav ala asub Tallinna linnas polüfunktsionaalse maakasutusega piirkonnas. Ala on vähese kasutusega ning hooldamata. Planeeringulahenduse realiseerumise tulemusena muutub ala aktiivselt kasutatavaks, mis tagab sotsiaalse kontrolli, mis omakorda tõstab turvalisust ja vähendab kuritegevuse riske. Kuritegevuse ennetamise abinõud on määratud Eesti Standardi EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur” soovituste alusel. Ehitusprojekti staadiumis tuleb kuritegevuse ennetamiseks ja turvalisuse tagamiseks rajatavate ja säilitatavate hoonete sissepääsud valgustada ning säilitada tänavavalgustus. Säilitatakse olemasolev piirdeaed ning planeeritud kruntidele rajatakse vajaduse korral piirdeaiad. 19 Kantsi tn 5 kinnistu ja lähiala detailplaneering 2016 Linnaruumi OÜ 4 Nõuded ehitusprojekti koostamiseks 4.1. Hoone olulisemad arhitektuurinõuded Hoone projekteerimiseks on määratud nõue kasutada antud keskkonnale iseloomulikke ja arhitektuurselt sobivaid ehitusmaterjale. Hoone peab olema kaasaegse ja kõrge arhitektuurse kvaliteediga. Olulisemad arhitektuurinõuded on: - lame- või kaldkatus, katuse kalle vahemikus 0° kuni 15°; - viimistlusmaterjaliks fassaadil: klaas, betoon, kivi, lubatud ka erinevate viimistlusplaatide ja teiste kaasaegsete viimistlusmaterjalide kasutamine; - tänavate poolne fassaad peab olema esinduslik; - piirded: võrkpiire metallpostidel või metallist läbipaistev piirdeaed. 4.2. Nõuded ehitusprojekti koostamiseks Detailplaneeringus määratakse järgmised nõuded ehitusprojekti koostamiseks: - Hoonete projekteerimisel arvestada Eesti Standardiga EVS 840:2009 „Radooniohutu hoone projekteerimine”. - Hoonete projekteerimisel arvestada Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrusega nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“ - Tarindite projekteerimisel kasutada radoonikindlaid lahendusi (õhukindlad esimese korruse tarindid ja /või alt ventileeritav betoonplaatpõrand või maapinnast kõrgemal asuva põrandaaluse tuulutus). Pos 1 puhul („kõrge radoonitase“) tuleb maapinnast kõrgemal asuva põrandaaluse tuulutuse asemel kasutada sundventilatsiooni. - Lahendada jalgrataste parkimine vastavalt Eesti standardile „Linnatänavad“ EVS 843:2016) Keskkonnahoiust tulenevad nõuded: - Säilivale kõrghaljastusele tuleb läbi viia võrahooldus. - Säilivatele puudele tagada kasvutingimused ning tüvekaitse ja juurestiku kaitsemeetmed ehitustööde ajal. Vältida pinnase tihenemist puujuurte alal ning perspektiivsetel kõrghaljastatavatel aladel. - Olemasoleva kõrghaljastuse likvideerimiseks taotleda raieluba Tallinna Keskkonnaametist. 20 Kantsi tn 5 kinnistu ja lähiala detailplaneering 2016 Linnaruumi OÜ - Tänavahaljastuse projekteerimisel arvestada Tallinna Linnavalitsuse 28.09.2011 määruse nr 112 „Avalikule alale puude istutamise kord“ nõuetega. - Uushaljastuse rajamine ja liigi valik lahendada haljastusprojektiga, mis tuleb kooskõlastada Tallinna Keskkonnaametiga. - Istutatavad puud peavad olema elujõulised. Täpsed istikute liigid ja mõõtmed valitakse koostöös Tallinna Keskkonnaametiga. - Kaevetöid, olemasolevate puude tüvedele lähemale kui 2 meetrit, mitte kavandada. - II-klassi puude, nr 2a ja 6a juurestike kaitsealadele kavandatud parkimiskohad rajada kas killustikkattega alale või kruvivundamendile toetatud plaatidele. - Olemasolevate hoonete lammutusprojektid, Kantsi tänava ja tehnovõrkude ning äri- ja tootmishoonete ehitusprojektid kooskõlastada Tallinna Keskkonnaametiga. - Äri- ja tootmishoonete ehitusprojektides anda ülevaade tekkivatest jäätmetest. Jäätmeluba ei ole vaja, kuna planeeritav äri- ja tootmistegevus jäätmekäitlusega ei tegele. - Maagaasil töötavate lokaalkatlamajade soojatootlikkuse korral üle 300 kW ja kui välisõhku eraldub vähemalt ühte saasteainet, lisada ehitusprojektidele välisõhu saasteload. - Hoone ja tehnovõrkude planeerimisel tuleb tagada säilitatavate/ istutatavate puude ning ehitiste vahelised kujad vastavalt Eesti Standard EVS 843:2016 „Linnatänavad“ tabel 9.13 nõuetele; - Tootmis- ja äritegevusest tulenevate jäätmete kogumine ja edasine käitlemine peab toimima vastavalt Tallinna jäätmehoolduseeskirja nõuetele; - Sademevee käitlemisel lähtuda Tallinna sademevee strateegiast aastani 2030, sademevesi käidelda maksimaalselt omal kinnistul (immutada pinnasesse, koguda vahemahutitesse, kasutada olmes); - Kõvakattega platsidelt kogutav sademevesi tuleb enne sademeveekanalisatsiooni juhtimist puhastada lokaalpuhastites (liiva - ja õlipüüdurid). - Äri- ja tootmishoonete projekteerimisel järgida töökeskkonnale esitatavate tingimuste täitmist vastavalt Vabariigi Valitsuse 12.04.2007 määrusele nr 108 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded mürast mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna müra piirnormid ja müra mõõtmise kord“. 21 Kantsi tn 5 kinnistu ja lähiala detailplaneering 2016 Linnaruumi OÜ - Büroo- ja äripindade projekteerimisel tuleb järgida siseruumide standardit EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ ning detailplaneeringu lisas 5 toodud dokumenti „Kantsi tn 5 ja lähiala mürahinnang“. Turvalisusest tulenevad nõuded: - Kuritegevuse ennetamiseks ja turvalisuse tagamiseks tuleb rajatavate hoonete sissepääsud valgustada ning säilitada olemasolev tänavavalgustus; - Soovitav on kasutada mehitatud ja/ või automaatvalvet; Tuleohutusest tulenevad nõuded: - Tuletõrje veevõtu vajadus lahendada vastavalt EVS 812-6:2012 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“ ja EVS 812-7:2008 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatava põhinõude, tuleohutusnõude tagamine projekteerimise ja ehitamise käigus“. Kõik hooned ehitatakse vastavalt Eesti Vabariigi 2015 a määrusele nr 54 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“. - On tagatud tuletõrjeautode juurdepääs krundil asuvatele hoonetele. - Tuleohutuskujad vastavad nõuetele. - Pos 1 hoone põhjaküljele on ette nähtud tulemüür. 4.3. Nõuded tehnovõrkude ehitusprojekti koostamiseks Kõikidelt tehnovõrkude valdajatelt tuleb ehitusprojekti koostamiseks taotleda uued tehnilised tingimused ja ehitusprojektid võrguvaldajatega kooskõlastada. Kasutuslubade taotlemise ajaks peavad olema välja ehitatud detailplaneeringuga kavandatud teed ja tehnovõrgud ning täidetud Teede- ja tehnovõrkude väljaehitamise lepingust tulenevad kohustused vastavalt seletuskirja lisades, lisa 8 „Planeeringu elluviimise tegevuskava ja vajalikud kokkulepped“ toodule. Võrguvaldajate poolt detailplaneeringu koostamisel esitatud nõuded: AS Eesti Telekom: Tööde teostamisel tuleb lähtuda liinirajatiste kaitsevööndis tegutsemise eeskirjast. Tööde teostamiseks planeeritud piirkonnas on vaja täiendavalt esitada tööjoonised. Tegevuse jätkamiseks on vajalik tellida Elion Ettevõted AS´i täiendavad tehnilised tingimused. Maa-alal paikneb Elion Ettevõted AS´ile kuuluv liinirajatis – Kaablikanalisatsioon. Ehitatavad liinirajatised on võimalik ühendada Elion Ettevõted AS´i üldkasutatava sidevõrguga. Projekt kooskõlastatakse märkustega: Planeeringuga on ette nähtud olemasoleva kaablikanalisatsiooni ümberpaigutamine alates kaevust nr 6248 kuni kaevuni nr 6251. Siderajatiste ümbertõstmiseks tuleb tööprojekti koosseisus esitada eraldi kaustana olemasolevate sidekaablite ümberlülitusprojekt. Tööprojekti koostades tagada trasside paiknemisel vastavus EVS 843:2016 „Linnatänavad“ nõuetega. AKTSIASELTS TALLINNA VESI: Enne järgnevaid projekteerimisstaadiumeid taotleda AS Tallinna Vesi tehnilised tingimused. Elektrilevi OÜ: Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt. 22 Kantsi tn 5 kinnistu ja lähiala detailplaneering 2016 Linnaruumi OÜ AS Gaasivõrgud: Ehitusprojektid kooskõlastada täiendavalt AS Gaasivõrgud. 23 Kantsi tn 5 kinnistu ja lähiala detailplaneering 2016 Linnaruumi OÜ 5. Planeeringus kavandatu vastavus planeeringu koostamise lähtedokumentidele ja -seisukohtadele Detailplaneering on koostatud vastavalt Tallinna Linnavalitsuse 31. oktoobri 2012 määrusele nr 52 „Detailplaneeringu koostamise algatamisettepaneku vorm ning detailplaneeringu koostamise nõuded”. Detailplaneeringu algatamise korraldusest lähtuvalt tuleb detailplaneeringu koostamisel arvestada järgnevaid lisatingimusi: - Määrata hoonestatavatele kruntidele ärimaa osakaaluks 10-100%. Tootmismaa osakaal planeeritaval alal ei tohi ületada 50%; Nõudega on arvestatud. - Kavandada haljastuse osakaaluks moodustatavatel kruntidel vähemalt 15%; Nõudega on arvestatud. - Kavandada sidus haljaskoridor, mis võimaldab ühendada Kantsi roheala Jüriöö pargiga arvestades kehtestatud detailplaneeringutega; Nõudega on arvestatud. Pos 4 lääneservas on võimaldatud 12 m laiune rohekoridor. - Kavandada kergliiklustee Tõivu tänava ja Kantsi tänava äärde; Nõudega on arvestatud. - Kanda piirkonna ettevõtete majandustegevusest tulenevate ohualade ulatused ruumilise keskkonna analüüsi joonisele; Nõudega on arvestatud. Vt Detailplaneeringu lisad – „Ruumilise keskkonna analüüsi joonis“. - Anda ülevaade kavandatavast tootmistegevusest, tekkivatest jäätmetest, nende käitlemisest ning tegevuse alustamiseks taotletavate keskkonnalubade (välisõhu saasteluba, jäätmeluba, vee erikasutusluba jne) vajadusest; Nõue lisatud seletuskirja ptk 4.2 „Nõuded ehitusprojekti koostamiseks“. - Säilitada II väärtusklassi ja võimalusel III väärtusklassi hinnatud lehtpuud. Säilitatavate puude juurestike kaitsealade ulatused kanda põhijoonisele ja teid, parklaid ning tehnovõrke kaitsealadesse mitte kavandada; Nõudega on arvestatud osaliselt. Likvideeritakse üks II väärtusklassi puu (nr 186), mis jääb planeeritava Tõivu tänava pikenduse alla ning Tallinna Keskkonnaameti ettepanekul ka II puu nr 173, jalgtee paremaks kujundamiseks. Põhijoonisele on kantud II väärtusklassi puude kaitsealad ning teede, parklate ja tehnovõrkude planeerimisel on neid maksimaalselt võimalikult arvesse võetud. Parklad ja on kavandatud väljapoole kaitsealade ulatust, kuid planeeritud Tõivu ja Kantsi tänavad ulatuvad osaliselt puude juurestike kaitsealadele (tagatud on normatiivne vahekaugus 2 m vastavalt Eesti standardile „Linnatänavad“ EVS 24 Kantsi tn 5 kinnistu ja lähiala detailplaneering 2016 Linnaruumi OÜ 843:2016). Samuti läbivad Kantsi tänavale planeeritud trassid puu nr 6a juurestiku kaitseala serva. - Eesitada pädeva ettevõtte poolt koostatud autoliiklusest tuleneva müra modelleerimine päevasel ja öisel ajal koos mürakaartide ja ning müratasemetega hoonete fassaadidel, kuna Tallinna strateegilise mürakaardi kohaselt jääb planeeringuala kõrge müratasemega piirkonda. Esitada müraleevendusmeetmed, millest äri- ja tootmishoonete projekteerimisel juhinduda; Nõudega on arvestatud osaliselt. Kuna Tallinna strateegilise mürakaardi kohaselt ei asu planeeringuala kõrge müratasemega piirkonnas. Esitatud on müraalane eksperthinnang „Kantsi tn 5 ja lähiala mürahinnang“ – vt Detailplaneeringu lisad. Müraleevendusmeetmed on toodud seletuskirjas ptk 4.2 „Nõuded ehitusprojekti koostamiseks“. - Esitada pädeva ettevõtte koostatud radooniuuringud tegeliku radoonitaseme selgitamiseks, kuna Osaühingu Eesti Geoloogiakeskus kaardi põhiselt võib planeeringualal esineda kõrgeid radoonisisaldusi pinnases. Vajadusel näha ette radooniohutu hoone projekteerimisnõuetega arvestamine hoone ehitusprojekti koostamisel; Nõudega on arvestatud. - Käidelda sademevesi maksimaalselt omal kinnistul (immutada pinnasesse, koguda vahemahutisse ja kasutada olmes). Nõudega on arvestatud. Ette on nähtud kruntide sisene sademevee immutamine krundi piires (vt ptk 4.2. „Nõuded ehitusprojekti koostamiseks“). Projektijuht-planeerija: ......................................./ Ingrid Saaroja / 25 Kantsi tn 5 kinnistu ja lähiala detailplaneering 2016 Linnaruumi OÜ II PLANEERINGU JOONISED 1. Asukohaskeem 2. Põhijoonis M 1:500 3. Tehnovõrkude koondplaan M 1:500 4. Liiklusskeem M 1:2000 26