Lea Baumann
Saatja: ÖselOffshore <
[email protected]>
Saatmisaeg: 23. veebruar 2017. a. 12:58
Adressaat: TJA - Avalik
Koopia: Kuido Kartau
Teema: Hoonestusloa taotlus_23.02.2017
Manused: Hoonestusloa taotlus_23.02.2017.bdoc
Tere
Käesolevaga esitame teile hoonestusloa taotluse, mille palume leida manusest.
Andro Ots
Juhatuse liige
Ösel Offshore OÜ
1
Ösel Offshore OÜ
Kesknõmme kalakasvatus, Kihelkonna vald, Saaremaa
reg nr 14207532
Tehnilise Järelvalve Amet
Sõle 23 A, Tallinn 10614
23.02.2017
Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks kalakasvatuseks
vajaliku rajatisega
Käesolevaga esitame teile hoonestusloa taotluse Saaremaast läänes, Hiiumaast põhjas ja Vormsist
põhjas asuva 3 kalakasvatus kompleksi rajamiseks.
Taotlus on koostatud vastavalt Veeseaduses (§ 226) sätestatud nõuetele.
Üldinformatsioon
Ösel Offshore OÜ (aadress Kesknõmme kalakasvatus, Kehila küla, Kihelkonna vald, Saare
maakond, 93437, reg nr 14207532) kavandab 3 kalakasvatuse rajatise (sumbakompleksi) rajamist
Saaremaast läänes, Hiiumaast põhjas ja Vormsist põhjas asuvas piirkonnas territoriaalmeres
sügavuses üle 50 m.
Rajatise (kalakasvatuse sumbakomplektide) piirkondade valikul on arvestatud et:
o sügavus oleks rohkem kui 50 meetrit;
o tegemist oleks väga hea veevahetusega avamerelise iseloomuga merealaga (vältimaks
negatiivset keskkonnamõju);
o asuks väljaspool looduskaitsealasid;
o asuks väljaspool väga intensiivseid laevateid;
o asuks tööduslikku kalapüüki mitte takistavalt
Üldine ülevaade kavandatavatest kalakasvatuse komplekside piirkondadest on esitatud joonistel 1
ja 2.
Kalakasvatus kompleksides on kavas kasutada kaasaegset ja innovatiivset avamere kalakasvatus
tehnoloogiat
Ühe näidis rajatise kõrgus on 68 meetrit ning läbimõõt 110 m, seega on sumba ruumala 250 000
m3.
Arvestades kala tiheduseks 10 kg/m3 on ühes rajatises kalade kogus 2500 tonni.
3 kompleksi kooseisus kokku on kavas rajada igaühes kuni 10 rajatist.
Kalakasvatuse rajatiste teenindamine toimub vastavate spetsiaalsete laevadega, mis saavad
lähtesadamana kasutada piirkonnas olevaid mitmeid sadamaid.
Joonis 1. Kalakasvatuse sumbakomplekside asukohad.
Joonis 2. Kalakasvatus komplekside asukohad Eesti territoriaalmeres.
Arvestades ametlikele protseduuridele (sh vee erikasutusloa menetlus ja tõenäoliselt selle osaks
olev KMH1 koos uuringutega) kuluvat aega, ehitusperioodi ja käivitamisfaasi, on prognoositavaks
kalakasvatuste kasutuselvõtmise ajaks orienteeruvalt 2021. aasta.
Rajatiste koostoime teiste kalakasvatuse elementidega
Hoonestusloa taotleja on teiste ettevõtete kaudu ja kootöös partneritega kogenud kalakasvataja
ja kala töötleja (kalatooted kuni jaekaubanduseni ja HoReCa’ni).
Kalakasvatuses on vajalik parandada efektiivsust ning samas vähendada negatiivset
keskkonnamõju ja muid riske. Üheks võimaluseks on kala erinevates kasvufaasides kasutada
erinevaid kalakasvatuse lahendusi/elemente. Antud juhul on võimalik kala noorjärkude
kasvatamine juba olemasolevates maismaal paiknevates vee retsirkulatsiooni kasutavates
kalakasvatustes, seejärel kalade kasvatamine näiteks kuni kaaluni 0,5 kg arendatavas Kesknõmme
kalakasvatuses ning viimase etapina kalade kasvatamine kaaluni 2-8kg avamere sumpades.
Selline kaasaegne lahendus oleks majanduslikult efektiivne, madala keskkonnakoormusega ning
looks märkimisväärse arvu erinevaid töökohti kogu väärtusahelas. Lisaks kasu Eesti tarbijale
võimalusest tarbida lähipiirkonnas kasvatatud kvaliteetset kala ja suur ekspordipotensiaal
Seos strateegiliste arengutega
Kalakasvatus ja laiemalt kogu vesiviljelus on maailmas ja muuhulgas Euroopa Liidus väga oluliseks
tunnistatud tegevusvaldkond, mis vähendab survet looduslikele ökosüsteemidele (nt ülepüük)
pakkudes samas inimkonnale vajalikku toitu ja muid saadusi merekeskkonnast.
Sinimajandus (blue growth) 2 on Euroopa Liidu pika-ajaline jätkusuutlik meremajandamine
strateegia. Merede jätkusuutlik majandamine on Euroopa majanduse oluliseks osaks, mis aitab
kaasa majanduskasvule ja innovatsioonile. Sinimajanduses on 5 peamist nn fookusvaldkonda:
taastuvenergeetika, biotehnoloogia, turism, vesiviljelus ja maavarad.
Kalakasvatus vesiviljeluse ühe osana on sinimajanduse üheks oluliseks alustalaks Euroopa
Komisjoni initsiatiivis, mille eesmärgiks on jätkusuutlikult ära kasutada Euroopa merealade
potentsiaali täiendavate töökohtade ja majandusliku kasvu loomiseks. Energia- ja
turismimajandus ning maavarad ja biotehnoloogia on ülejäänud valdkonnad, millele nn
sinimajanduse algatus tähelepanu pöörab.
Viidatud EL veebilehel on toodud ära mahukas informatsioon vesiviljeluse kohta. Alljärgnevalt on
esitatud lihtsustatud, kuid põhisõnumit väljendav illustratsioon vesiviljeluse kohta.
1
KMH – keskkonnamõju hindamine.
2
http://ec.europa.eu/maritimeaffairs/policy/blue_growth/index_en.htm
Joonis 3. EL sinimajanduse strateegia koduleheküljel
(http://ec.europa.eu/maritimeaffairs/policy/blue_growth/index_en.htm) esitatud vesiviljeluse arengut
visualiseeriv „plakat“.
Kavandatav avamere rajatiste kasutamine kalakasvatuses (sh koos teiste kalakasvatuse elementidega ja
kalatööstusega) sobitub sinimajandse kontseptsiooniga täielikult.
Ehitise kasutamise otstarve
Kalakasvatuse rajatiste eesmärk on kalakasvatuse arendamine Eesti merealal. Rajatiste otstarve
on kalade kasvatamine.
Ehitise maksimaalne kõrgus ja sügavus ning muud olulised tehnilised andmed
Kavandatakse 3 kalakasvatuse kompleksi rajamist Saaremaast läänes, Hiiumaast põhjas ja
Vormsist põhjas asuvas piirkonnas territoriaalmeres sügavuses üle 50 m.
Kompleksides on kavas kasutada kaasaegset ja innovatiivset avamere tehnoloogiat
Ühe näidis rajatise kõrgus on 68 meetrit (kuid neid on võimalik rajada ka madalamana, näiteks 50
m kui mere sügavus antud kohas ei võimalda nö täiskõrgust) ning läbimõõt 110 m, seega on
sumba ruumala 250 000 m3.
3 sumbakompleksi kooseisus kokku on kavas rajada igaüks kuni 10 sumpa.
Tegemist on merepõhja ankurdatud ujuvusega silindrikujulise rajatisega, mille põhistruktuuri
moodustab (terasest) taladest/torudest koosnev karkass. Sumbal on mahuti kalatoidu hoidmiseks
ning ruumid muude vahendite jaoks (sh päästevahendid, esmased hooldustööde seadmed ja
varud jms). Samuti on kompleksis võimalik majutada mehitatud meeskonda.
Sumba veepealne osa on suurusjärgus 10-15 meetri kõrgune.
Illustratsioon 1. Üks võimalikest lahendustest
Seega on ehitiste maksimaalseks kõrguseks kuni ca 85 meetrit, sellest ca 70 meetrit vee all ja 15
meetrit vee peal.
1 rajatise läbimõõt on 110 meetrit, millest tuleneb pindala ca 9500 m2 (üldistatult ca 1 hektar).
Kuni 10 rajatise summaarne pindala on suurusjärgus 10 hektarit ehk 100 000 m2.
Rajatise täpsemad tehnilised parameetrid täpsustatakse edaspidi koostöös tootjaga kes võttes
arvesse konkreetse asukoha asjaolusid (sh sügavus, jääolud, varustatus ja logistika, kalakasvatuse
iseloom jms) koostab konkreetse asukoha jaoks sobiva projektlahenduse.
Avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid ja koormatava ala suurus ruutmeetrites ning
ehitiste arv koormataval alal ning ehitiste ehitusalane pindala
Hoonestusluba taodeldakse Saaremaast läänes (piirkond Saaremaa W), Hiiumaast põhjas
(piirkond Hiiumaa N) ja Vormsist põhjas (piirkond Vormsi N) asuva 3 kalakasvatuse rajamiseks,
kokku kuni 10 rajatise paigaldamiseks (st ehitiste arv on kuni 10 ühes komleksis ).
Kuni 10 rajatise summaarne pindala (st ehitiste ehitusalane pindala) on suurusjärgus 10 hektarit
ehk 100 000 m2.
Rajatiste täpne asukoht selgitatakse välja edaspidi toimuva hoonestusloa menetluse ning
täpsustavate uuringute ja insener-tehniliste analüüside käigus.
Samuti ei ole arukas mitut rajatist paigutada vahetult üksteise kõrvale.
Sellest tulenevalt on käesolevas hoonestusloa taotluses määratletud hoonestusloa piirkonnad
(ringikujulised alad), mis on pindalalt oluliselt ulatuslikumad kui rajatiste lõplik suurus.
Hoonestusloa piirkondade keskpunkti koordinaadid, ringi läbimõõt ja pindalad on esitatud
alljärgnevalt:
Ala Keskpunkt N Keskpunkt E Ala läbimõõt Ala pindala
Saaremaa W 21,420˚ 58,498˚ 23 km 415 km2
Hiiumaa N 22,500˚ 59,160˚ 6.2 km 30 km2
Vormsi N 23,250˚ 59,272˚ 9.4 km 70 km2
KOKKU PINDALA 515 km2
Joonistel 4-6 on esitatud hoonestusloa piirkonnad.
Joonis 4. Hoonestusloa piirkond Saaremaa W.
Joonis 5. Hoonestusloa piirkond Hiiumaa N.
Joonis 6. Hoonestusloa piirkond Vormsi N.
Sõltuvalt edasise projekti arendamise käigus täpsustuvast ruumilisest lahendusest, rajatiste arvust
ja insener-tehnilisest lahendusest selgub ka täpne hoonestusloaga avalikus veekogus koormatava
ala pindala. Praeguseks teadaolevalt on see pindala kuni 10 hektarit (100 000 m2).
Hoonestusloa asukoha valikus hõlmatud mereala piirkonna (st hoonestusloa piirkond) pindala
kokku (st 3 piirkonda) on 515 km2.
Uuringute kirjeldus, mida soovitakse enne hoonestusloa andmist teha
Hoonestusloa menetlemise protsessis ei ole meie hinnangul vajalik teostada täiendavaid
uuringuid.
Lisaks hoonestusoale on vajalikuks loaks vee erikasutusluba, mille osas on otsustajaks ja loa
väljastajaks Keskkonnaministeerium/Keskkonnaamet. Kõnealuses mahus kala kasvatamisel tuleb
teostada eelhinnang otsustamaks keskkonnamõju hindamise (KMH) vajalikkuse üle. Arvestades
kalakasvatuse mahtu on KMH teostamine vee erkasutusloa raames väga tõenäoline.
Vee erikasutusloa KMH raames viiakse läbi ka vajalikud uuringud (eeldatavasti merepõhi, kalastik,
mereimetajad, veekvaliteedi seire ja modelleerimine).
Hoonestusloa taotletav kestus
Ösel Offshore OÜ taotleb hoonestusluba 50 aastaks.
Andro Ots
Juhatuse liige
/allkirjastatud digitaalselt/