Maanteeamet. Auditi lõpparuannete edastamine

Hr Priit Sauk Maanteeamet Meie: kuupäev digitaalallkirjas [email protected] nr 10-5 /00014 Auditi lõpparuande edastamine Austatud peadirektor Edastame Teile projektide nr 2014-2020.10.01.001.01.15-0001 „Riigimaantee nr 9 Ääsmäe- Haapsalu-Rohuküla km 39,3-49,4 (lõik: Risti-Palivere) rekonstrueerimine“, nr 2014- 2020.10.01.001.01.15-0003 „(Tammispää-Vilusi) Põhimaantee nr 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 61,2 – 67,1 teelõigu rekonstrueerimine“, nr 2014-2020.10.01.001.01.15-0004 „Põhimaantee nr 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru,Türi linna – Särevere lõigu ehitus km 74,7-78,7“, nr 2014- 2020.10.01.001.01.15-0005 „Riigimaantee nr 8 Tallinn – Paldiski km 24,9 – 29,5 Keila – Valkse lõigu rekonstrueerimine“, nr 2014-2020.10.01.001.01.15-0009 „Riigimaantee nr 8 Tallinn – Paldiski km 18,8 – 24,9 Kiia – Keila lõigu rekonstrueerimine“, nr 2014- 2020.10.01.001.01.15-0013 „Riigimaantee nr 8 Tallinn – Paldiski km 29,4-37,4 teelõigu rekonstrueerimine“, nr 2014-2020.10.01.001.01.15-0017 „Riigimaantee nr 9 Ääsmäe- Haapsalu-Rohuküla km 0,0-18,3 Ääsmäe-Riisipere rekonstrueerimine“ auditi lõpparuanded nr CF-92/2016, CF-93/2016, CF-94/2016, CF-95/2016, CF-96/2016, CF-97/2016 ja CF-98/2016. Auditi eesmärk oli anda hinnang struktuuritoetuse kasutamisele Vabariigi Valitsuse 8. mai 2007. a määruse nr 125 „Perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse ja omafinantseeringu auditi tegemise ning struktuuritoetuse kasutamise lõpetamise ja osalise lõpetamise deklaratsiooni esitamise kord” § 3 lõike 1 järgi. Täname Teid meeldiva koostöö ja osutatud abi eest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaur Siruli Finantskontrolli osakonna juhataja Auditeeriva asutuse juht Endla 13 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee / registrikood 70000272 Lisa 1: Auditi lõpparuanne CF-92/2016 (6 lehel) Lisa 2: Auditi lõpparuanne CF-93/2016 (6 lehel) Lisa 3: Auditi lõpparuanne CF-94/2016 (6 lehel) Lisa 4: Auditi lõpparuanne CF-95/2016 (6 lehel) Lisa 5: Auditi lõpparuanne CF-96/2016 (14 lehel) Lisa 6: Auditi lõpparuanne CF-97/2016 (6 lehel) Lisa 7: Auditi lõpparuanne CF-98/2016 (6 lehel) Sama: Hr Raigo Uukkivi, Tehnilise Järelevalve Amet ([email protected]) Teadmiseks: Pr Kadri Simson, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ([email protected]); Pr Kaie Koskaru-Nelk, Rahandusministeerium ([email protected]); Pr Karin Viikmaa, Rahandusministeerium ([email protected]). Grigori Ošomkov 611 3258, [email protected] 2 (2)  Euroopa Ühtekuuluvusfondi projekti 2014-2020.10.01.001.01.15-0001 “RIIGIMAANTEE NR 9 ÄÄSMÄE-HAAPSALU- ROHUKÜLA KM 39,3-49,4 (LÕIK: RISTI-PALIVERE) REKONSTRUEERIMINE” PROJEKTIAUDIT toetuse saaja: Maanteeamet rakendusüksus: Tehnilise Järelevalve Amet Lõpparuanne CF-92/2016 29.12.2016 KOKKUVÕTE AUDITI TULEMUSTEST Auditi tulemus: Auditi töörühm jõudis auditi toimingute läbiviimise tulemusena järeldusele, et toetuse saaja tegevus projekti rakendamisel on olulises osas1 vastavuses kehtivate õigusaktidega. Märge struktuuritoetuse registris: Märkusteta. Projektiaudit on läbi viidud vastavuses rahvusvaheliste siseauditeerimise kutsetegevuse standarditega. Projektiauditi lõpparuanne avalikustatakse Rahandusministeeriumi koduleheküljel. Täname auditeeritavat auditi läbiviimise ajal osutatud kaasabi, vastutulelikkuse ja koostöö eest. Kinnitame lõpparuande 6 leheküljel. 1 Auditi töörühm on teostanud auditi toimingud asjatundlikult ja nõutava ametialase hoolsusega. Auditi tulemusena antakse auditeeritud objekti kohta põhjendatud kindlustunne, võttes arvesse võimalikku auditi riski, et isegi suhteliselt olulised ebatäpsused võivad jääda avastamata. 2 SISUKORD KOKKUVÕTE AUDITI TULEMUSTEST ..................................................................................................... 2 SISUKORD ......................................................................................................................................................... 3 A - OSA ............................................................................................................................................................... 4 1. AUDITI OBJEKT JA AUDITEERITUD KULUD ................................................................................... 4 2. AUDITI EESMÄRK JA ULATUS ....................................................................................................... 4 3. AUDITI ALUS ............................................................................................................................... 4 4. AUDITI LÄBIVIIMISE AEG JA LÄBIVIIJAD ...................................................................................... 4 5. AUDITI KÄIGUS TEOSTATUD TOIMINGUD .................................................................................... 5 6. PIIRANGUD .................................................................................................................................. 5 B-OSA.................................................................................................................................................................. 6 AUDITI TÄHELEPANEKUD ......................................................................................................... 6 3 A - OSA 1. Auditi objekt ja auditeeritud kulud 1.1 PROJEKTI ÜLDANDMED 1.1.1 Rakenduskava Ühtekuuluvusfondide poliitika rakenduskava 2014-2020 1.1.2 Prioriteetne suund Jätkusuutlik transport 1.1.3 Meede Üleriigiliste ja rahvusvaheliste ühenduste arendamine 1.1.4 Projekti number 2014-2020.10.01.001.01.15-001 struktuuritoetuse registris (edaspidi SFOS): 1.1.5 Projekti nimetus: Riigimaantee nr 9 Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla km 39,3-49,4 (lõik: Risti-Palivere) rekonstrueerimine 1.1.6 Toetuse saaja: Maanteeamet 1.1.7 Toetuse saaja kontaktisik: Urmas Robam 1.1.8 Taotluse rahuldamise otsuse Käskkiri nr 1-10/15-107, 19.05.2015 (otsuse muutmise) number ja kuupäev: 1.1.9 Rakendusüksus: Tehnilise Järelevalve Amet 1.1.10 Projekti kulude 04.06.2014-28.02.2015 abikõlblikkuse periood: 1.2 AUDITI LÄBIVIIMISE INFO Alus: Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 11 lg 3 ning Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna struktuuritoetuse auditeerimise 2016. a tööplaan2. Eesmärk: Hinnang struktuuritoetuse eesmärgipärasele ja õiguspärasele kasutamisele vastavalt Vabariigi Valitsuse 07.08.2014. a määruse nr 127 „Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse andmise ja kasutamise auditeerimine ” § 4 lõikele 1. Auditi läbiviija(d): Viktoria Kutshinskaja, audiitor, AS Deloitte Audit Eesti Janno Roosimets, audiitor, AS Deloitte Audit Eesti Britt Marie Kutser, audiitor, AS Deloitte Audit Eesti Veiko Hintsov, juhatuse liige, AS Deloitte Audit Eesti Katrin Alliksaar, jurist, Advokaadibüroo Deloitte Legal OÜ Auditi läbiviimise aeg: 25.07.2016-29.12.2016, sh kohapealsed toimingud 2 Tööplaan koostatakse lähtuvalt statistilise valimi moodustamise metoodikast, mille kohaselt on kõikidel projektidel võrdne võimalus valimisse sattuda. 4  11.11.2016 Metoodika: Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna “Projektiauditi käsiraamat”. Toimingud toetuse saaja juures: Kohapealsete toimingute käigus projekti rakendamisega seotud isikute intervjueerimine ning järgneva analüüs ja hindamine: • projekti tegelik teostamine, • projekti rakendamist kajastav dokumentatsioon, • kulude abikõlblikkus, • projektiga seotud raamatupidamise korraldus, • struktuurifondide sümboolika kasutamine. 1.3 AUDITEERITUD KULUD 1.3.1 Sertifitseeritud kulude 2 872 225,68 eurot üldkogum (toetuse saajale tehtud väljamakse(d)), millele antakse kuludokumentide põhjal hinnang: 1.3.2 Sertifitseeritud kulude aluseks SFOS nr 38943; 30.06.2015, 2 872 225,68 eurot olevad SFOSi väljamaksed (SFOS nr, kuupäev, abikõlblik summa eurodes): 1.3.3 Valimi suurus (eurodes; %)3: 2 872 225,68 eurot, 100% 2. Piirangud Käesolev aruanne on koostatud sõltumatuse ja objektiivsuse põhimõtetest lähtudes. Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 24 punkti 10 alusel on toetuse saaja kohustatud andma audiitori kasutusse tema nõutavad andmed ja dokumendid ning võimaldama audiitoril viibida projektiga seotud ruumides ja territooriumil. Eelnevast tulenevalt järeldavad audiitorid, et kõik auditi käigus esitatud andmed ning muu suuline ja kirjalik teave kajastavad projekti raames teostatud tegevusi korrektselt ja tegelikkusele vastavalt ning on piisavad projektidele hinnangu andmiseks. Täiendava, audiitoritele mitteesitatud / mitteteadaoleva informatsiooni korral oleksid audiitorite järeldused võinud olla teistsugused. 3 Kui ei auditeeritud valimi alusel, märgitakse valimi suuruseks üldkogum eurodes ja auditeeritud kulude osakaaluks üldkogumist 100%. 5 B-OSA AUDITI TÄHELEPANEKUD 1. Struktuuritoetuse eesmärgipärane kasutamine Struktuuritoetust on kasutatud olulises osas otstarbekalt ja sihipäraselt, vastavalt struktuuritoetuse taotluse rahuldamise otsuses toodud eesmärkidele ja tingimustele. 2. Raamatupidamisarvestuse õigsus Struktuuritoetuse saaja projektiga seotud raamatupidamisarvestus vastab olulises osas kehtivatele õigusaktidele. 3. Struktuuritoetuse maht ning ajastus Struktuuritoetuse andmine on toimunud olulises osas ettenähtud mahus ja õigeaegselt ning omafinantseering on tagatud. 4. Hangete läbiviimine Struktuuritoetuse saaja on hanked läbi viinud olulises osas vastavalt kehtivatele õigusaktidele. 5. Riigiabi andmine Toetus ei sisalda riigiabi andmist ega vähese tähtsusega abi. 6. Teavitamine ja avalikustamine Struktuuritoetuse saaja on toetuse kasutamisest teavitamisel ning avalikustamisel järginud olulises osas kehtivaid õigusakte. Kinnitame lõpparuande 6 leheküljel. Auditi eest vastutav isik: Auditi juht: Veiko Hintsov Britt Marie Kutser Juhatuse liige Audiitor AS Deloitte Audit Eesti AS Deloitte Audit Eesti Tallinn, 29.12.2016 6  Euroopa Ühtekuuluvusfondi projekti 2014-2020.10.01.001.01.15-0003 “PÕHIMAANTEE NR 3 (E264) JÕHVI-TARTU- VALGA KM 61,2 – 67,1 TAMMISPÄÄ-VILUSI TEELÕIGU REKONSTRUEERIMINE” PROJEKTIAUDIT toetuse saaja: Maanteeamet rakendusüksus: Tehnilise Järelevalve Amet Lõpparuanne CF-93/2016 29.12.2016 KOKKUVÕTE AUDITI TULEMUSTEST Auditi tulemus: Auditi töörühm jõudis auditi toimingute läbiviimise tulemusena järeldusele, et toetuse saaja tegevus projekti rakendamisel on olulises osas1 vastavuses kehtivate õigusaktidega. Märge struktuuritoetuse registris2: Märkusteta. Projektiaudit on läbi viidud vastavuses rahvusvaheliste siseauditeerimise kutsetegevuse standarditega. Projektiauditi lõpparuanne avalikustatakse Rahandusministeeriumi koduleheküljel. Täname auditeeritavat auditi läbiviimise ajal osutatud kaasabi, vastutulelikkuse ja koostöö eest. 1 Auditi töörühm on teostanud auditi toimingud asjatundlikult ja nõutava ametialase hoolsusega. Auditi tulemusena antakse auditeeritud objekti kohta põhjendatud kindlustunne, võttes arvesse võimalikku auditi riski, et isegi suhteliselt olulised ebatäpsused võivad jääda avastamata. 2 Olulised tähelepanekud on leiud, mis omavad või võivad omada finantsmõju (st mitteabikõlblikud kulud). Väheolulised tähelepanekud on leiud, mis ei oma finantsmõju, kuid mille lahendamine aitab toetuse saajal vähendada riske projekti edukal elluviimisel. 2 SISUKORD KOKKUVÕTE AUDITI TULEMUSTEST ..................................................................................................... 2 SISUKORD ......................................................................................................................................................... 3 A - OSA ............................................................................................................................................................... 4 1. AUDITI OBJEKT JA AUDITEERITUD KULUD ................................................................................... 4 2. AUDITI EESMÄRK JA ULATUS ....................................................................................................... 4 3. AUDITI ALUS ............................................................................................................................... 4 4. AUDITI LÄBIVIIMISE AEG JA LÄBIVIIJAD ...................................................................................... 4 5. AUDITI KÄIGUS TEOSTATUD TOIMINGUD .................................................................................... 5 6. PIIRANGUD .................................................................................................................................. 5 B-OSA.................................................................................................................................................................. 6 AUDITI TÄHELEPANEKUD ......................................................................................................... 6 3 A - OSA 1. Auditi objekt ja auditeeritud kulud 1.1 PROJEKTI ÜLDANDMED 1.1.1 Rakenduskava Ühtekuuluvusfondide poliitika rakenduskava 2014-2020 1.1.2 Prioriteetne suund Jätkusuutlik transport 1.1.3 Meede Üleriigiliste ja rahvusvaheliste ühenduste arendamine 1.1.4 Projekti number 2014-2020.10.01.001.01.15-0003 struktuuritoetuse registris (edaspidi SFOS): 1.1.5 Projekti nimetus: Põhimaantee nr 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 61,2 – 67,1 Tammispää-Vilusi teelõigu rekonstrueerimine 1.1.6 Toetuse saaja: Maanteeamet 1.1.7 Toetuse saaja kontaktisik: Rein Kuusk 1.1.8 Taotluse rahuldamise otsuse Käskkiri nr 1-10/15-142, 12.06.2015 (otsuse muutmise) number ja kuupäev: 1.1.9 Rakendusüksus: Tehnilise Järelevalve Amet 1.1.10 Projekti kulude 01.05.2014-31.12.2014 abikõlblikkuse periood: 1.2 AUDITI LÄBIVIIMISE INFO Alus: Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 11 lg 3 ning Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna struktuuritoetuse auditeerimise 2016. a tööplaan3. Eesmärk: Hinnang struktuuritoetuse eesmärgipärasele ja õiguspärasele kasutamisele vastavalt Vabariigi Valitsuse 07.08.2014. a määruse nr 127 „Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse andmise ja kasutamise auditeerimine ” § 4 lõikele 1. Auditi läbiviija(d): Viktoria Kutshinskaja, audiitor, AS Deloitte Audit Eesti Janno Roosimets, audiitor, AS Deloitte Audit Eesti Britt Marie Kutser, audiitor, AS Deloitte Audit Eesti Veiko Hintsov, juhatuse liige, AS Deloitte Audit Eesti Katrin Alliksaar, jurist, Advokaadibüroo Deloitte Legal OÜ Auditi läbiviimise aeg: 25.07.2016-29.12.2016, sh kohapealsed toimingud 3 Tööplaan koostatakse lähtuvalt statistilise valimi moodustamise metoodikast, mille kohaselt on kõikidel projektidel võrdne võimalus valimisse sattuda. 4  11.11.2016 Metoodika: Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna “Projektiauditi käsiraamat”. Toimingud toetuse saaja juures: Kohapealsete toimingute käigus projekti rakendamisega seotud isikute intervjueerimine ning järgneva analüüs ja hindamine: • projekti tegelik teostamine, • projekti rakendamist kajastav dokumentatsioon, • kulude abikõlblikkus, • projektiga seotud raamatupidamise korraldus, • struktuurifondide sümboolika kasutamine. 1.3 AUDITEERITUD KULUD 1.3.1 Sertifitseeritud kulude 1 547 604,78 eurot üldkogum (toetuse saajale tehtud väljamakse(d)), millele antakse kuludokumentide põhjal hinnang: 1.3.2 Sertifitseeritud kulude aluseks SFOS nr 39704; 12.11.2015, 1 547 604,78 eurot olevad SFOSi väljamaksed (SFOS nr, kuupäev, abikõlblik summa eurodes): 1.3.3 Valimi suurus (eurodes; %)4: 1 547 604,78 eurot, 100% 1.3.4 Tuvastatud mitteabikõlblikud kulud (eurodes): 0,00 € 1.3.5 Leitud vea määr (%)5: 0,00% 2. Piirangud Käesolev aruanne on koostatud sõltumatuse ja objektiivsuse põhimõtetest lähtudes. Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 24 punkti 10 alusel on toetuse saaja kohustatud andma audiitori kasutusse tema nõutavad andmed ja dokumendid ning võimaldama audiitoril viibida projektiga seotud ruumides ja territooriumil. Eelnevast tulenevalt järeldavad audiitorid, et kõik auditi käigus esitatud andmed ning muu suuline ja kirjalik teave kajastavad projekti raames teostatud tegevusi korrektselt ja tegelikkusele vastavalt ning on piisavad projektidele hinnangu andmiseks. Täiendava, audiitoritele mitteesitatud / mitteteadaoleva informatsiooni korral oleksid audiitorite järeldused võinud olla teistsugused. 4 Kui ei auditeeritud valimi alusel, märgitakse valimi suuruseks üldkogum eurodes ja auditeeritud kulude osakaaluks üldkogumist 100%. 5 Mitteabikõlblike kulude osakaal tegelikult auditeeritud kuludest (%). Kui auditeeriti valimi alusel, siis mitteabikõlblike kulude osakaal valimi mahust. 5 B-OSA AUDITI TÄHELEPANEKUD 1. Struktuuritoetuse eesmärgipärane kasutamine Struktuuritoetust on kasutatud olulises osas otstarbekalt ja sihipäraselt, vastavalt struktuuritoetuse taotluse rahuldamise otsuses toodud eesmärkidele ja tingimustele. 2. Raamatupidamisarvestuse õigsus Struktuuritoetuse saaja projektiga seotud raamatupidamisarvestus vastab olulises osas kehtivatele õigusaktidele. 3. Struktuuritoetuse maht ning ajastus Struktuuritoetuse andmine on toimunud olulises osas ettenähtud mahus ja õigeaegselt ning omafinantseering on tagatud. 4. Hangete läbiviimine Struktuuritoetuse saaja on hanked läbi viinud olulises osas vastavalt kehtivatele õigusaktidele. 5. Riigiabi andmine Toetus ei sisalda riigiabi andmist ega vähese tähtsusega abi. 6. Teavitamine ja avalikustamine Struktuuritoetuse saaja on toetuse kasutamisest teavitamisel ning avalikustamisel järginud olulises osas kehtivaid õigusakte. Kinnitame lõpparuande 6 leheküljel. Auditi eest vastutav isik: Auditi juht: Veiko Hintsov Britt Marie Kutser Juhatuse liige Audiitor AS Deloitte Audit Eesti AS Deloitte Audit Eesti Tallinn, 29.12.2016 6  Euroopa Ühtekuuluvusfondi projekti 2014-2020.10.01.001.01.15-0004 “PÕHIMAANTEE NR 5 PÄRNU-RAKVERE-SÕMERU, TÜRI LINNA – SÄREVERE LÕIGU EHITUS KM 74,7- 78,7” PROJEKTIAUDIT toetuse saaja: Maanteeamet rakendusüksus: Tehnilise Järelevalve Amet Lõpparuanne CF-94/2016 29.12.2016 KOKKUVÕTE AUDITI TULEMUSTEST Auditi tulemus: Auditi töörühm jõudis auditi toimingute läbiviimise tulemusena järeldusele, et toetuse saaja tegevus projekti rakendamisel on olulises osas1 vastavuses kehtivate õigusaktidega. Märge struktuuritoetuse registris: Märkusteta. Projektiaudit on läbi viidud vastavuses rahvusvaheliste siseauditeerimise kutsetegevuse standarditega. Projektiauditi lõpparuanne avalikustatakse Rahandusministeeriumi koduleheküljel. Täname auditeeritavat auditi läbiviimise ajal osutatud kaasabi, vastutulelikkuse ja koostöö eest. Kinnitame lõpparuande 6 leheküljel. 1 Auditi töörühm on teostanud auditi toimingud asjatundlikult ja nõutava ametialase hoolsusega. Auditi tulemusena antakse auditeeritud objekti kohta põhjendatud kindlustunne, võttes arvesse võimalikku auditi riski, et isegi suhteliselt olulised ebatäpsused võivad jääda avastamata. 2 SISUKORD KOKKUVÕTE AUDITI TULEMUSTEST ..................................................................................................... 2 SISUKORD ......................................................................................................................................................... 3 A - OSA ............................................................................................................................................................... 4 1. AUDITI OBJEKT JA AUDITEERITUD KULUD ................................................................................... 4 2. AUDITI EESMÄRK JA ULATUS ....................................................................................................... 4 3. AUDITI ALUS ............................................................................................................................... 4 4. AUDITI LÄBIVIIMISE AEG JA LÄBIVIIJAD ...................................................................................... 4 5. AUDITI KÄIGUS TEOSTATUD TOIMINGUD .................................................................................... 5 6. PIIRANGUD .................................................................................................................................. 5 B-OSA.................................................................................................................................................................. 6 AUDITI TÄHELEPANEKUD ......................................................................................................... 6 3 A - OSA 1. Auditi objekt ja auditeeritud kulud 1.1 PROJEKTI ÜLDANDMED 1.1.1 Rakenduskava Ühtekuuluvusfondide poliitika rakenduskava 2014-2020 1.1.2 Prioriteetne suund Jätkusuutlik transport 1.1.3 Meede Üleriigiliste ja rahvusvaheliste ühenduste arendamine 1.1.4 Projekti number 2014-2020.10.01.001.01.15-004 struktuuritoetuse registris (edaspidi SFOS): 1.1.5 Projekti nimetus: Põhimaantee nr 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru,Türi linna – Särevere lõigu ehitus km 74,7-78,7 1.1.6 Toetuse saaja: Maanteeamet 1.1.7 Toetuse saaja kontaktisik: Priit Moor 1.1.8 Taotluse rahuldamise otsuse Käskkiri nr 1-10/15-143, 12.06.2015 (otsuse muutmise) number ja kuupäev: 1.1.9 Rakendusüksus: Tehnilise Järelevalve Amet 1.1.10 Projekti kulude 22.07.2014-31.03.2016 abikõlblikkuse periood: 1.2 AUDITI LÄBIVIIMISE INFO Alus: Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 11 lg 3 ning Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna struktuuritoetuse auditeerimise 2016. a tööplaan2. Eesmärk: Hinnang struktuuritoetuse eesmärgipärasele ja õiguspärasele kasutamisele vastavalt Vabariigi Valitsuse 07.08.2014. a määruse nr 127 „Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse andmise ja kasutamise auditeerimine ” § 4 lõikele 1. Auditi läbiviija(d): Viktoria Kutshinskaja, audiitor, AS Deloitte Audit Eesti Janno Roosimets, audiitor, AS Deloitte Audit Eesti Britt Marie Kutser, audiitor, AS Deloitte Audit Eesti Veiko Hintsov, juhatuse liige, AS Deloitte Audit Eesti Katrin Alliksaar, jurist, Advokaadibüroo Deloitte Legal OÜ Auditi läbiviimise aeg: 25.07.2016-29.12.2016, sh kohapealsed toimingud 11.11.2016 Metoodika: Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna “Projektiauditi käsiraamat”. 2 Tööplaan koostatakse lähtuvalt statistilise valimi moodustamise metoodikast, mille kohaselt on kõikidel projektidel võrdne võimalus valimisse sattuda. 4  Toimingud toetuse saaja juures: Kohapealsete toimingute käigus projekti rakendamisega seotud isikute intervjueerimine ning järgneva analüüs ja hindamine: • projekti tegelik teostamine, • projekti rakendamist kajastav dokumentatsioon, • kulude abikõlblikkus, • projektiga seotud raamatupidamise korraldus, • struktuurifondide sümboolika kasutamine. 1.3 AUDITEERITUD KULUD 1.3.1 Sertifitseeritud kulude 1 307 067,35 eurot üldkogum (toetuse saajale tehtud väljamakse(d)), millele antakse kuludokumentide põhjal hinnang: 1.3.2 Sertifitseeritud kulude aluseks SFOS nr 39365; 12.11.2015, 1 307 067,35 eurot olevad SFOSi väljamaksed (SFOS nr, kuupäev, abikõlblik summa eurodes): 1.3.3 Valimi suurus (eurodes; %)3: 1 307 067,35 eurot, 100% 1.3.4 Tuvastatud mitteabikõlblikud kulud (eurodes): 0,00 € 1.3.5 Leitud vea määr (%)4: 0,00% 2. Piirangud Käesolev aruanne on koostatud sõltumatuse ja objektiivsuse põhimõtetest lähtudes. Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 24 punkti 10 alusel on toetuse saaja kohustatud andma audiitori kasutusse tema nõutavad andmed ja dokumendid ning võimaldama audiitoril viibida projektiga seotud ruumides ja territooriumil. Eelnevast tulenevalt järeldavad audiitorid, et kõik auditi käigus esitatud andmed ning muu suuline ja kirjalik teave kajastavad projekti raames teostatud tegevusi korrektselt ja tegelikkusele vastavalt ning on piisavad projektidele hinnangu andmiseks. Täiendava, audiitoritele mitteesitatud / mitteteadaoleva informatsiooni korral oleksid audiitorite järeldused võinud olla teistsugused. 3 Kui ei auditeeritud valimi alusel, märgitakse valimi suuruseks üldkogum eurodes ja auditeeritud kulude osakaaluks üldkogumist 100%. 4 Mitteabikõlblike kulude osakaal tegelikult auditeeritud kuludest (%). Kui auditeeriti valimi alusel, siis mitteabikõlblike kulude osakaal valimi mahust. 5 B-OSA AUDITI TÄHELEPANEKUD 1. Struktuuritoetuse eesmärgipärane kasutamine Struktuuritoetust on kasutatud olulises osas otstarbekalt ja sihipäraselt, vastavalt struktuuritoetuse taotluse rahuldamise otsuses toodud eesmärkidele ja tingimustele. 2. Raamatupidamisarvestuse õigsus Struktuuritoetuse saaja projektiga seotud raamatupidamisarvestus vastab olulises osas kehtivatele õigusaktidele. 3. Struktuuritoetuse maht ning ajastus Struktuuritoetuse andmine on toimunud olulises osas ettenähtud mahus ja õigeaegselt ning omafinantseering on tagatud. 4. Hangete läbiviimine Struktuuritoetuse saaja on hanked läbi viinud olulises osas vastavalt kehtivatele õigusaktidele. 5. Riigiabi andmine Toetus ei sisalda riigiabi andmist ega vähese tähtsusega abi. 6. Teavitamine ja avalikustamine Struktuuritoetuse saaja on toetuse kasutamisest teavitamisel ning avalikustamisel järginud olulises osas kehtivaid õigusakte. Kinnitame lõpparuande 6 leheküljel. Auditi eest vastutav isik: Auditi juht: Veiko Hintsov Britt Marie Kutser Juhatuse liige Audiitor AS Deloitte Audit Eesti AS Deloitte Audit Eesti Tallinn, 29.12.2016 6  Euroopa Ühtekuuluvusfondi projekti 2014-2020.10.01.001.01.15-0005 “RIIGIMAANTEE NR 8 TALLINN – PALDISKI KM 24,9 – 29,5 KEILA – VALKSE LÕIGU REKONSTRUEERIMINE” PROJEKTIAUDIT toetuse saaja: Maanteeamet rakendusüksus: Tehnilise Järelevalve Amet Lõpparuanne CF-95/2016 29.12.2016 KOKKUVÕTE AUDITI TULEMUSTEST Auditi tulemus: Auditi töörühm jõudis auditi toimingute läbiviimise tulemusena järeldusele, et toetuse saaja tegevus projekti rakendamisel on olulises osas1 vastavuses kehtivate õigusaktidega. Märge struktuuritoetuse registris: Märkusteta. Projektiaudit on läbi viidud vastavuses rahvusvaheliste siseauditeerimise kutsetegevuse standarditega. Projektiauditi lõpparuanne avalikustatakse Rahandusministeeriumi koduleheküljel. Täname auditeeritavat auditi läbiviimise ajal osutatud kaasabi, vastutulelikkuse ja koostöö eest. Kinnitame lõpparuande 6 leheküljel. 1 Auditi töörühm on teostanud auditi toimingud asjatundlikult ja nõutava ametialase hoolsusega. Auditi tulemusena antakse auditeeritud objekti kohta põhjendatud kindlustunne, võttes arvesse võimalikku auditi riski, et isegi suhteliselt olulised ebatäpsused võivad jääda avastamata. 2 SISUKORD KOKKUVÕTE AUDITI TULEMUSTEST ..................................................................................................... 2 SISUKORD ......................................................................................................................................................... 3 A - OSA ............................................................................................................................................................... 4 1. AUDITI OBJEKT JA AUDITEERITUD KULUD ................................................................................... 4 2. AUDITI EESMÄRK JA ULATUS ....................................................................................................... 4 3. AUDITI ALUS ............................................................................................................................... 4 4. AUDITI LÄBIVIIMISE AEG JA LÄBIVIIJAD ...................................................................................... 4 5. AUDITI KÄIGUS TEOSTATUD TOIMINGUD .................................................................................... 5 6. PIIRANGUD .................................................................................................................................. 5 B-OSA.................................................................................................................................................................. 6 AUDITI TÄHELEPANEKUD ......................................................................................................... 6 3 A - OSA 1. Auditi objekt ja auditeeritud kulud 1.1 PROJEKTI ÜLDANDMED 1.1.1 Rakenduskava Ühtekuuluvusfondide poliitika rakenduskava 2014-2020 1.1.2 Prioriteetne suund Jätkusuutlik transport 1.1.3 Meede Üleriigiliste ja rahvusvaheliste ühenduste arendamine 1.1.4 Projekti number 2014-2020.10.01.001.01.15-0005 struktuuritoetuse registris (edaspidi SFOS): 1.1.5 Projekti nimetus: Riigimaantee nr 8 Tallinn – Paldiski km 24,9 – 29,5 Keila – Valkse lõigu rekonstrueerimine 1.1.6 Toetuse saaja: Maanteeamet 1.1.7 Toetuse saaja kontaktisik: Martti Lilleste 1.1.8 Taotluse rahuldamise otsuse Käskkiri nr 1-10/15-224, 28.08.2015 (otsuse muutmise) number ja kuupäev: 1.1.9 Rakendusüksus: Tehnilise Järelevalve Amet 1.1.10 Projekti kulude 30.09.2014-31.03.2016 abikõlblikkuse periood: 1.2 AUDITI LÄBIVIIMISE INFO Alus: Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 11 lg 3 ning Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna struktuuritoetuse auditeerimise 2016. a tööplaan2. Eesmärk: Hinnang struktuuritoetuse eesmärgipärasele ja õiguspärasele kasutamisele vastavalt Vabariigi Valitsuse 07.08.2014. a määruse nr 127 „Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse andmise ja kasutamise auditeerimine ” § 4 lõikele 1. Auditi läbiviija(d): Viktoria Kutshinskaja, audiitor, AS Deloitte Audit Eesti Janno Roosimets, audiitor, AS Deloitte Audit Eesti Britt Marie Kutser, audiitor, AS Deloitte Audit Eesti Veiko Hintsov, juhatuse liige, AS Deloitte Audit Eesti Katrin Alliksaar, jurist, Advokaadibüroo Deloitte Legal OÜ Auditi läbiviimise aeg: 25.07.2016-29.12.2016, sh kohapealsed toimingud 2 Tööplaan koostatakse lähtuvalt statistilise valimi moodustamise metoodikast, mille kohaselt on kõikidel projektidel võrdne võimalus valimisse sattuda. 4  11.11.2016 Metoodika: Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna “Projektiauditi käsiraamat”. Toimingud toetuse saaja juures: Kohapealsete toimingute käigus projekti rakendamisega seotud isikute intervjueerimine ning järgneva analüüs ja hindamine: • projekti tegelik teostamine, • projekti rakendamist kajastav dokumentatsioon, • kulude abikõlblikkus, • projektiga seotud raamatupidamise korraldus, • struktuurifondide sümboolika kasutamine. 1.3 AUDITEERITUD KULUD 1.3.1 Sertifitseeritud kulude 3 921 332,77 eurot üldkogum (toetuse saajale tehtud väljamakse(d)), millele antakse kuludokumentide põhjal hinnang: 1.3.2 Sertifitseeritud kulude aluseks SFOS nr 40385; 04.12.2015, 3 921 332,77 eurot olevad SFOSi väljamaksed (SFOS nr, kuupäev, abikõlblik summa eurodes): 1.3.3 Valimi suurus (eurodes; %)3: 3 921 332,77 eurot, 100% 1.3.4 Tuvastatud mitteabikõlblikud 0,00 eurot kulud (eurodes): 1.3.5 Leitud vea määr (%)4: 0,00% 2. Piirangud Käesolev aruanne on koostatud sõltumatuse ja objektiivsuse põhimõtetest lähtudes. Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 24 punkti 10 alusel on toetuse saaja kohustatud andma audiitori kasutusse tema nõutavad andmed ja dokumendid ning võimaldama audiitoril viibida projektiga seotud ruumides ja territooriumil. Eelnevast tulenevalt järeldavad audiitorid, et kõik auditi käigus esitatud andmed ning muu suuline ja kirjalik teave kajastavad projekti raames teostatud tegevusi korrektselt ja tegelikkusele vastavalt ning on piisavad projektidele hinnangu andmiseks. Täiendava, audiitoritele mitteesitatud / mitteteadaoleva informatsiooni korral oleksid audiitorite järeldused võinud olla teistsugused. 3 Kui ei auditeeritud valimi alusel, märgitakse valimi suuruseks üldkogum eurodes ja auditeeritud kulude osakaaluks üldkogumist 100%. 4 Mitteabikõlblike kulude osakaal tegelikult auditeeritud kuludest (%). Kui auditeeriti valimi alusel, siis mitteabikõlblike kulude osakaal valimi mahust. 5 B-OSA AUDITI TÄHELEPANEKUD 1. Struktuuritoetuse eesmärgipärane kasutamine Struktuuritoetust on kasutatud olulises osas otstarbekalt ja sihipäraselt, vastavalt struktuuritoetuse taotluse rahuldamise otsuses toodud eesmärkidele ja tingimustele. 2. Raamatupidamisarvestuse õigsus Struktuuritoetuse saaja projektiga seotud raamatupidamisarvestus vastab olulises osas kehtivatele õigusaktidele. 3. Struktuuritoetuse maht ning ajastus Struktuuritoetuse andmine on toimunud olulises osas ettenähtud mahus ja õigeaegselt ning omafinantseering on tagatud. 4. Hangete läbiviimine Struktuuritoetuse saaja on hanked läbi viinud olulises osas vastavalt kehtivatele õigusaktidele. 5. Riigiabi andmine Toetus ei sisalda riigiabi andmist ega vähese tähtsusega abi. 6. Teavitamine ja avalikustamine Struktuuritoetuse saaja on toetuse kasutamisest teavitamisel ning avalikustamisel järginud olulises osas kehtivaid õigusakte. Kinnitame lõpparuande 6 leheküljel. Auditi eest vastutav isik: Auditi juht: Veiko Hintsov Britt Marie Kutser Juhatuse liige Audiitor AS Deloitte Audit Eesti AS Deloitte Audit Eesti Tallinn, 29.12.2016 6  Euroopa Ühtekuuluvusfondi projekti 2014-20120.10.01.001.01.15-0009 “ RIIGIMAANTEE NR 8 TALLINN – PALDISKI KM 18,8-24,9 KIIA-KEILA TEELÕIGU REKONSTRUEERIMINE” PROJEKTIAUDIT toetuse saaja: Maanteeamet rakendusüksus: Tehnilise Järelevalve Amet Aruande projekt CF-96/2016 30.12.2016 KOKKUVÕTE AUDITI TULEMUSTEST Auditi tulemus: Auditi töörühm jõudis auditi toimingute läbiviimise tulemusena järeldusele, et toetuse saaja tegevus projekti rakendamisel ei ole vastavuses kehtivate õigusaktidega. Tuvastati puudusi hankemenetluse liigi valikul. Märge struktuuritoetuse registris1:  märkustega, oluline tähelepanek. Olulised tähelepanekud toetuse saajale: Oluline tähelepanek 4.1- Toetuse saaja on jätnud osadeks jaotatud riigihankel summeerimata kõigi osade eeldatavad maksumused ning on sellest tulenevalt valinud vale hankemenetluse (tuvastatud mitteabikõlblik kulu 607 632,92 eurot). Projektiaudit on läbi viidud vastavuses rahvusvaheliste siseauditeerimise kutsetegevuse standarditega. Projektiauditi lõpparuanne avalikustatakse Rahandusministeeriumi koduleheküljel. Täname auditeeritavat auditi läbiviimise ajal osutatud kaasabi, vastutulelikkuse ja koostöö eest. 1 Olulised tähelepanekud on leiud, mis omavad või võivad omada finantsmõju (st mitteabikõlblikud kulud). Väheolulised tähelepanekud on leiud, mis ei oma finantsmõju, kuid mille lahendamine aitab toetuse saajal vähendada riske projekti edukal elluviimisel. 2 SISUKORD KOKKUVÕTE AUDITI TULEMUSTEST ................................................................................................................................... 2 SISUKORD ............................................................................................................................................................................. 3 A - OSA .................................................................................................................................................................................. 4 1. AUDITI OBJEKT JA AUDITEERITUD KULUD .................................................................................................................... 4 2. PIIRANGUD ............................................................................................................................................................... 6 3. JÄRELTOIMINGUD ...................................................................................................................................................... 6 B-OSA .................................................................................................................................................................................... 7 AUDITI TÄHELEPANEKUD........................................................................................................................................... 7 Oluline tähelepanek 4.1- Toetuse saaja on jätnud osadeks jaotatud riigihankel summeerimata kõigi osade eeldatavad maksumused ning on sellest tulenevalt valinud vale hankemenetluse (tuvastatud mitteabikõlblik kulu 607 632,92 eurot). ...............................................................................................................................................................................................7 LISA 1. AS DELOITTE AUDIT ERIARVAMUS ....................................................................................................................... 14 3 A - OSA 1. Auditi objekt ja auditeeritud kulud 1.1 PROJEKTI ÜLDANDMED 1.1.1 Rakenduskava Ühtekuuluvusfondide poliitika rakenduskava 2014-2020 1.1.2 Prioriteetne suund Jätkusuutlik transport 1.1.3 Meede Üleriigiliste ja rahvusvaheliste ühenduste arendamine 1.1.4 Projekti number struktuuritoetuse 2014-2020.10.01.001.01.15-0009 registris (edaspidi SFOS): 1.1.5 Projekti nimetus: Riigimaantee nr 8 Tallinn – Paldiski km 18,8 – 24,9 Kiia – Keila lõigu rekonstrueerimine 1.1.6 Toetuse saaja: Maanteeamet 1.1.7 Toetuse saaja kontaktisik: Martti Lilleste 1.1.8 Taotluse rahuldamise otsuse Käskkiri nr 1-10/15-178, 14.07.2015 (otsuse muutmise) number ja kuupäev: 1.1.9 Rakendusüksus: Tehnilise Järelevalve Amet 1.1.10 Projekti kulude abikõlblikkuse 19.06.2014-31.05.2015 periood: 1.2 AUDITI LÄBIVIIMISE INFO Alus: Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 11 lg 3 ning Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna struktuuritoetuse auditeerimise 2016. a tööplaan2. Eesmärk: Hinnang struktuuritoetuse eesmärgipärasele ja õiguspärasele kasutamisele vastavalt Vabariigi Valitsuse 07.08.2014. a määruse nr 127 „Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse andmise ja kasutamise auditeerimine ” § 4 lõikele 1. Auditi läbiviija(d): Viktoria Kutshinskaja, audiitor, AS Deloitte Audit Eesti Janno Roosimets, audiitor, AS Deloitte Audit Eesti Britt Marie Kutser, audiitor, AS Deloitte Audit Eesti Veiko Hintsov, juhatuse liige, AS Deloitte Audit Eesti Katrin Alliksaar, jurist, Advokaadibüroo Deloitte Legal OÜ Kuna auditeeriv asutus ja auditi läbiviijad jäid eriarvamusele auditi tähelepaneku osas, siis auditi allkirjastas auditeeriva asutuse juht 2 Tööplaan koostatakse lähtuvalt statistilise valimi moodustamise metoodikast, mille kohaselt on kõikidel projektidel võrdne võimalus valimisse sattuda. 4  Kaur Siruli. AS Deloitte Audit Eesti eriarvamus on toodud auditi aruande lisas 1. Auditi läbiviimise aeg: 25.07.2016 - 27.12.2016 Metoodika: Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna “Projektiauditi käsiraamat”. Toimingud toetuse saaja juures: Kohapealsete toimingute käigus projekti rakendamisega seotud isikute intervjueerimine ning järgneva analüüs ja hindamine:  projekti tegelik teostamine,  projekti rakendamist kajastav dokumentatsioon,  kulude abikõlblikkus,  projektiga seotud raamatupidamise korraldus,  struktuurifondide sümboolika kasutamine. 1.3 AUDITEERITUD KULUD 1.3.1 Sertifitseeritud kulude üldkogum 30.11.2015; 2 430 531,69 eurot (toetuse saajale tehtud väljamakse(d)), millele antakse kuludokumentide põhjal hinnang: 1.3.2 Sertifitseeritud kulude aluseks SFOS nr 39715; 30.11.2015, 2 430 531,69 eurot olevad SFOSi väljamaksed (SFOS nr, kuupäev, abikõlblik summa eurodes): 1.3.3 Valimi suurus (eurodes; %)3: 2 430 531,69 eurot, 100% 1.3.4 Tuvastatud mitteabikõlblikud kulud (eurodes): 607 632,92 (tähelepanek nr 4.1.). Eesti avaliku sektori osalus Euroopa Liidu Erasektori Sihtotstarbeline Kokku osalus Omafinantseering finantseering finantseering Mitteabikõlblikuks 516 487,98 - 91 144,94 - 607 632,92 osutunud summa (eurodes): 1.3.5 Leitud vea määr (%)4: 25% 3 Kui ei auditeeritud valimi alusel, märgitakse valimi suuruseks üldkogum eurodes ja auditeeritud kulude osakaaluks üldkogumist 100%. 4 Mitteabikõlblike kulude osakaal tegelikult auditeeritud kuludest (%). Kui auditeeriti valimi alusel, siis mitteabikõlblike kulude osakaal valimi mahust. 5 2. Piirangud Käesolev aruanne on koostatud sõltumatuse ja objektiivsuse põhimõtetest lähtudes. Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 24 punkti 10 alusel on toetuse saaja kohustatud andma audiitori kasutusse tema nõutavad andmed ja dokumendid ning võimaldama audiitoril viibida projektiga seotud ruumides ja territooriumil. Eelnevast tulenevalt järeldavad audiitorid, et kõik auditi käigus esitatud andmed ning muu suuline ja kirjalik teave kajastavad projekti raames teostatud tegevusi korrektselt ja tegelikkusele vastavalt ning on piisavad projektidele hinnangu andmiseks. Täiendava, audiitoritele mitteesitatud / mitteteadaoleva informatsiooni korral oleksid audiitorite järeldused võinud olla teistsugused. 3. Järeltoimingud Toetuse saajal tuleb arvestada auditi aruande B-osas esitatud tähelepanekute ja soovitustega. Soovituste rakendamise osas teostab seiret ning viib läbi järeltoiminguid rakendusüksus. Järeltegevuste tulemustest annab rakendusüksus tagasisidet SFOS-i vahendusel. Auditeeriv asutus koondab korraldusasutuselt, sertifitseerimisasutuselt, rakendusasutuselt ja rakendusüksuselt saadud informatsiooni soovituste rakendamise kohta ning vajadusel küsib täiendavat informatsiooni. Vajadusel viiakse läbi järelaudit. 6 B-OSA AUDITI TÄHELEPANEKUD 1. Struktuuritoetuse eesmärgipärane kasutamine Struktuuritoetust on kasutatud olulises osas otstarbekalt ja sihipäraselt, vastavalt struktuuritoetuse taotluse rahuldamise otsuses või programmis toodud eesmärkidele ja tingimustele. 2. Raamatupidamisarvestuse õigsus Struktuuritoetuse saaja projektiga seotud raamatupidamisarvestus vastab olulises osas kehtivatele õigusaktidele. 3. Struktuuritoetuse maht ning ajastus Struktuuritoetuse andmine on toimunud olulises osas ettenähtud mahus ja õigeaegselt ning omafinantseering on tagatud. 4. Hangete läbiviimine Struktuuritoetuse saaja ei ole riigihanke korraldamisel lähtunud kehtivatest õigusaktidest. Eksitud on hankemenetluse liigi valikul. Toetuse saajale tehtud üks oluline tähelepanek. Oluline tähelepanek 4.1- Toetuse saaja on jätnud osadeks jaotatud riigihankel summeerimata kõigi osade eeldatavad maksumused ning on sellest tulenevalt valinud vale hankemenetluse (tuvastatud mitteabikõlblik kulu 607 632,92 eurot). Audiitori hinnangul on Maanteeamet rikkunud hanke nr 147 644 „Riigimaantee nr 8 Tallinn – Paldiski km 18,8 – 24,9 Kiia – Keila lõigu rekonstrueerimine“ läbiviimisel RHS § 23 lõikes 2 sätestatud nõuet, et osadeks jaotatud riigihanke iga osa kohta hankelepingu sõlmimisel kohaldatakse kõigi osade summeeritud eeldatava maksumusega hankelepingu sõlmimisele kohaldatavat korda. Maanteeamet on tellinud riigimaanteel nr 8 Tallinn Paldiski 2014. aastal teelõigu rekonstrueerimise töid 4 korral kogumaksumusega 12 896 230,96 eurot. Tellitavad tööd olid järgnevad: 1) Riigihange nr 147644 „Riigimaantee nr 8 Tallinn-Paldiski km 18,8-24,9 Kiia-Keila lõigu rekonstrueerimine“; avatud siseriiklik hankemenetlus, HT 02.04.2014, lepingu maksumus 2 230 200 eurot; 2) Riigihange nr 147680 „Riigimaantee nr 8 Tallinn-Paldiski km 29,4-37,4 teelõigu rekonstrueerimine“; avatud hankemenetlus (rahvusvaheline), HT 15.05.2014, lepingu maksumus 2 465 752,56 eurot; 3) RH nr 152520 „Riigimaantee nr 8 Tallinn-Paldiski km 24,9-29,5 Keila-Valkse lõigu rekonstrueerimine“; avatud hankemenetlus (rahvusvaheline), HT 28.05.2014, lepingu maksumus 5 510 400 eurot; 4) RH nr 147935 „Riigimaantee nr 8 Tallinn-Paldiski km 37,4-46,8 teelõigu rekonstrueerimine“, avatud siseriiklik hankemenetlus, HT 24.07.2014, lepingu maksumus 2 689 878,4 eurot. Kõik nimetatud teelõigud asuvad samal maanteel järjestikustel lõikudel ehk rekonstrueeritud lõigud on tehniliselt võttes otseselt ühendatud ja kulgevad kokkuvõttes katkematult. Tellitud tööd on tehtud samas geograafilises 7 piirkonnas, töö iseloom on sama, eeldatav pakkujate ring sama, lepingud on sõlmitud ajaliselt lähestikku (4 kuu jooksul). Ka eeldatav tööde valmimisaeg jääb vahemikku 64-74 kuud, mis viitab sellele, et tööd toimuvad samaaegselt. Seega viitavad asjaolud sellele, et hankelepingute eeldatavad maksumused tulnuks summeerida ja menetlusreeglid valida vastavalt summeeritud maksumusele. Euroopa Liidu 2014. aasta riigihangete direktiiv5 defineerib ehitustöö ehitus- või tsiviilehitustööde tulemuse tervikuna, millel on iseseisev majanduslik või tehniline otstarve (art 2 lg 1 p 7). RHS § 22 lg 1 kohaselt tuleb ehitustööde eeldatava maksumuse määramisel võtta aluseks ühel ehitisel või erinevatel omavahel funktsionaalselt seotud ehitistel tehtavate ehitustööde eeldatav maksumus. Järelikult tuleb ehitustööde üksikhanke piiritlemiseks tuvastada erinevate tööde tulemuse majanduslik või tehniline funktsioon. Audiitorite hinnangul on järjestikused teelõigud ühel maanteel nii majanduslikult kui ka tehniliselt koostoimivad ning seda vaatamata nende erinevale tehnoloogilisele lahendusele või erinevale liikluskoormusele. Kuna tee kulgeb katkematult asulate vahel, siis on väga raske selle erinevatele lõikudele erinevat majandusliku funktsiooni leida. Kindlasti tekitab küsimusi asjaolu, et kas sellisel juhul peaks ühtsena võtma kogu Eesti teedevõrku, mis on kõik omavahel ühendatud. Siin on Euroopa Kohus öelnud kohtuasjas C-16/98 Komisjon vs Prantsusmaa6 (kaasusus puudutas elektrivõrke), et määravaks on asjaolu, et hanketeated saadeti välja samal ajal, hanketeated olid sarnased ja hankelepingud hõlmasid kindlalt piiritletud ala (p 65). Samasugusele järeldusele jõudis viidatud kohtuasjas ka kohtujurist, kes viitas täiendava argumendina üksikhanke tuvastamisel nn kolmele ühtsusele – aja, koha ja tegevuse ühtsus7. Käsitletud kohtuotsusest järeldub eelkõige järgmine: (a) üksikhanke tuvastamisel on peamine argument ehitustööde tulemuse ühtne majanduslik või tehniline funktsioon. Ei piisa sellest, kui erinevatel osadel on samasugused tehnilised või majanduslikud funktsioonid. Osad peavad moodustama ühtse tehnilise või majandusliku funktsiooniga terviku; (b) muud asjaolud, mis ei ole seotud töö tulemuse majandusliku või tehnilise funktsiooniga, võivad küll üksikhanke tuvastamist abistada, kuid ei ole määrava tähtsusega. Näiteks ei ole üksikhanke tuvastamisel määrav kriteerium hankijate või pakkujate arv. Üksikhankega võib tegemist olla ka mitme hankija läbiviidavate hangete korral. Näiteks kui tegemist on mitut kohalikku omavalitsust läbiva tee ehitamisega ning iga kohalik omavalitsus on vastutav üksnes enda territooriumi läbiva tee hanke eest, on Euroopa Kohtu hinnangul tegemist ikkagi üksikhankega, sest töö tulemuse tehniline ja majanduslik funktsioon on ühtne. Kokkuvõtvalt võib järeldada, et ehitustööde puhul tuleb üksikhanke tuvastamiseks hinnata, kas erinevate ehitustööde tulemustel on ühtne majanduslik või tehniline funktsioon. Muud kriteeriumid (riigihangete üheaegne alustamine, hanketeadete sarnasus, hangete toimumise geograafilise koha ühtsus ja üheainsa hankija olemasolu) saavad olla üksikhanke tuvastamisel abistavad kriteeriumid. Kõik asjad või teenused, mis on vajalikud ehitustööde tegemiseks, loetakse samuti osaks ehitustöö riigihankest ja tuleb riigihanke eeldatava maksumuse arvutamisel omavahel summeerida. 5 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2014/24/EL, 26. veebruar 2014, riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta. ELT L 94, 28.03.2014, 6 Euroopa Kohtu 05.10.2000 otsus asjas C-16/98, Komisjon vs Prantsusmaa. 7 Kohtujuristi ettepanek kohtuasjas C-16/98, Komisjon vs Prantsusmaa, p 71. 8 Lähtuvalt eelnevast ning asjaolust, et hangete summaarne maksumus oli kokku 12 896 230,96 eurot (km-ta), mis ületas oluliselt riigihangete maksumuse rahvusvahelist piirmäära (2014.aastal oli see 5 186 000 eurot), siis oleks tulnud kõikide hangete osas läbi viia rahvusvaheline hange. Maanteeamet on ainult kahe hanke (147680 ja 152520) puhul viinud läbi rahvusvahelise hankemenetluse. Kahe ülejäänud hanke puhul (147644 ja 147935) on piirdunud avatud siseriikliku hankemenetlusega, kuigi RHS § 23 lg 2 sätestab, et osadeks jaotatud riigihanke iga osa kohta hankelepingu sõlmimisel kohaldatakse kõigi osade summeeritud eeldatava maksumusega hankelepingu sõlmimisele kohaldatavat korda. Seega on Maanteeamet läinud vastuollu RHS § 23 lg 2 sätestatuga. Tulenevalt VV määruse „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ §22 lõikest 2 tuleks riigihanke rahvusvahelist piirmäära ületavale hankelepingule eraldatavat toetust vähendada 100 protsenti, kui ilmneb, et riigihangete seaduse §- s 106 nimetatud hanketeadet ei ole Euroopa Liidu Väljaannete Talitusele avaldamiseks esitatud. Kohaldada võib 25- protsendilist finantskorrektsiooni määra, kui avalikustamine on toimunud määral, mis võimaldas hankemenetluses osaleda ka teise Euroopa Liidu liikmesriigi (edaspidi liikmesriik) territooriumil tegutseval ettevõtjal, sealhulgas, kui hanketeade on avaldatud riigihangete registris. Kuna hankija on avaldanud hanke 147644 hanketeate riigihangete registris ning hankes osalejate ring ei erinenud rahvusvahelistes hankemenetlustes osalejate ringist, siis audiitori hinnangul võiks kohaldada 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra. Hanke nr 147644 lepingu täitmine ei ole auditi hetkeks lõppenud (garantiiperiood veel kestab), kuid lepingu ehitustööde lõplik maksumus oli 2 430 531,69 eurot, millest 25% on 607 632,92 eurot. Seega kujuneb mitteabikõlblikus summaks 607 632,92 eurot. Samad asjaolud on seotud ka meie valimis mitte olnud hankega nr 147935 ning sellest on samamoodi 25% summas 703 355,54 eurot mitteabikõlblik (abikõlblik summa 2 813 422,17 eurot, millest 25% on 703 355,54 eurot). Risk toetuse saajale: Kui toetuse saaja on eiranud talle kehtestatud nõudeid ning projekti elluviimine ei ole kooskõlas õigusaktides sätestatuga, võib see kaasa tuua toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise. Soovitus toetuse saajale: Soovitame toetuse saajal teha mitteabikõlblike kulude osas tagasimakse 516 487,98 eurot (85%) ja mitteabikõlblik omafinantseering 91 144,94 eurot (15%) projekti abikõlblikust omafinantseeringust maha arvata. Toetuse saaja kommentaar: Teie poolt viidatud riigimaantee 8 lõigu osas on Maanteeameti hinnangul tegemist eraldi projektidega. Iga hanke aluseks oli erinev tee-ehituse põhiprojekt, ehk tegemist oli 4 erineva tee-ehituse põhiprojektiga, mille kohta tehti 4 erinevat tee-ehituse hanget. Tegemist ei olnud ühe tee-ehituse põhiprojektiga. Teiseks Riigimaantee nr 8 Tallinn – Paldiski km 37,4-46,8 teelõigu rekonstrueerimise hankes oli lisaks freespuru laotamise ja pindamistööde teostamine kõrvalmaanteele, mitte riigimaanteele nr 8 ja mille kohta sõlmiti eraldi leping pindamistöödeks. Riigimaantee nr 8 Tallinn – Paldiski km 29,4-37,4 teelõigu rekonstrueerimine hankes oli lisaks freespuru laotamise ja pindamistööde teostamine kõrvalmaanteele, mitte riigimaanteele nr 8 ja mille kohta sõlmiti eraldi leping pindamistöödeks ja mille kohta sõlmiti eraldi leping pindamistöödeks. Riigimaantee nr 8 Tallinn – Paldiski km 24,9 – 29,5 Keila – Valkse lõigu rekonstrueerimine hankes olid lisaks 2 silla ehitustööd, mida teistes hangetes ei olnud, siin hankes ei olnud ka kõrvalmaanteedele freespuru laotamist ja pindamistöid. Hanketeates küsiti silla referentslepinguid, mida teistest hangetes ei olnud. 9 Riigimaantee nr 8 Tallinn – Paldiski km 18,8 – 24,9 Kiia – Keila lõigu rekonstrueerimisel ei olnud kõrvalmaanteede freeskatte ehitust ning pindamistöid. Selles hankes oli jalgteede ehitus teiste hangetega võrreldes. Kolmandaks on tegemist funktsionaalselt erinevate projektidega kuna kõikidel ehitatud lõikudel on liiklussagedused erinevad 3000 autot/ööpäevas km 37-46 ja sillaehituse lõigul 15 000 autot), siis tehniliselt on (sealhulgas funktsionaalselt on) ehitatud teelõigud erinevad. Sillaehituse lõigul oli neljarealise silla ja maantee ehitus. Lisaks projektide ettevalmistus, ÜF rahastustaotlused/otsused on projektide tehtud eraldi vastavalt THK ja ÜF investeeringute kavale. Neljandaks oli hangete 2 hanke ehitustööde teostamise ajaks 2014-2015.a. 2 hankel 2014.a vastavalt teehoiukavale. auditis on leitud, et kõik nimetatud teelõigud asuvad samal maanteel järjestikustel lõikudel ehk rekonstrueeritud lõigud on tehniliselt võttes otseselt ühendatud ja kulgevad kokkuvõttes katkematult ning kuna tee kulgeb katkematult asulate vahel, siis on väga raske selle erinevatele lõikudele erinevat majandusliku funktsiooni leida. Viiendaks Maanteeamet ei nõustu väitega, et nimetatud lõigud on tehniliselt võttes otseselt ühendatud ja kulgevad katkematult. Teeregistri andmetest tulenevalt on riigimaanteel nr 8 Tallinn-Paldiski km 37,467 raudtee. Vastavalt raudteeseadusele on raudtee maatükiga püsivalt ühendatud funktsionaalselt terviklik rajatis, mille olulised osad on muldkeha ja sellele toetuv tee pealisehitus, mis koosneb rööbastest, pöörmetest, liipritest ja ballastist. Sama seadus sätestab, et raudteeinfrastruktuur koosneb järgmistest osadest, mis on raudteega ehituslikult või sihtotstarbeliselt seotud: 1) raudteemaa; 2) rööbastee ja muldkeha, mille hulka kuuluvad süvendid, veeviimarid, rennid, truubid, taimed mulde nõlvade kaitseks ning piirded, hekid, tarad ja tulekaitsevööndid; 3) oote- ja laadimisplatvormid, sealhulgas platvormid, mis asuvad reisi- ja kaubajaamades, teepeenrad, jalgteed ning seadmed pöörangute ja ristmete soojendamiseks; 4) raudteesillad, -truubid ja muud viaduktid, tunnelid, kaetud süvendid ja jalakäijate tunnelid ning tugiseinad ja - rajatised; 5) raudteeületuskohad ja nendega seotud maanteeliikluse ohutuse tagamise seadmed; 6) raudtee pealisehitis, mille hulka kuuluvad rööpad, riströöpad ja kontrarööpad, liiprid ja teetõkkeseadmed, rööpmestiku väiksemad tarvikud, killustik- ja liivballast, pöörmed, ristmed ning pöördesillad; 7) raudteemaal asuvad reisijatele ja kaupadele mõeldud juurdepääsuteed, sealhulgas raudteemaal asuvad juurdepääsu võimaldavad sõiduteed ja jalgsi liikuvate reisijate juurdepääsud; 8) jaamavahe, jaamade ja sorteerimisjaamade turvangu-, signalisatsiooni- ja sideseadmed, elektrivarustusseadmed signaliseerimiseks ja sidepidamiseks ning ehitised sellistele seadmetele ja vaguniaeglustid; 9) valgustusseadmed liikluse toimimiseks ja ohutuse tagamiseks; 10) kontaktvõrk, alajaamad, alajaamade ja kontaktjuhtmete vahelised toitekaablid, õhuliinid, mastid ja toiterööpad; 11) raudteeinfrastruktuuri hooned, sealhulgas transporditasude kogumiseks kasutatavad rajatiste osad. Eeltoodud faktilistest asjaoludest tulenevalt ei ole riigimaantee nr 8 km lõigud 29,4-37,4 ja 37,4-46,8 tehniliselt otseselt ühendatud ja ei kulge katkematult, sest raudtee katkestab nimetatud lõikude tehnilise ühendatuse ja katkematu kulgemise. 10 Euroopa Üldkohtu otsus T-384/10 otsuses on leidnud ( p 77) , et nr 1 ja sama projektiga seotud hange nr 3 toimusid ajaliselt ilmselgelt lähestikku, kuna neid lahutas ainult neli päeva ja seetõttu tuleb pidada neid samadeks ehitustöödeks. Tegelikult oli selles projektis 3 hanget ( p 29 ). - hange nr 1 ehk Lääne-Andévalot puudutav ehitustööde hange C6, mille teade avaldati Euroopa Ühenduste Teatajas ja mille osas sõlmiti 5. detsembril 2000 leping maksumusega 6 729 606,04 eurot koos käibemaksuga. Selle hanke eeldatav maksumus ilma käibemaksuta oli 6 393 693,58 eurot; - hange nr 2 ehk Ida-Andévalot puudutava ehitustööde hanke C7 osad I, IV ja VI, mille kohta ei avaldatud teadet Euroopa Ühenduste Teatajas ja mille osas sõlmiti 2. veebruaril 2000 leping maksumusega 2 286 142,95 eurot koos käibemaksuga; - hange nr 3 ehk Ida-Andévalot puudutava ehitustööde hanke C8 osad II, III, V ja VII, mille kohta ei avaldatud teadet Euroopa Ühenduste Teatajas ja mille osas sõlmiti 1. detsembril 2000 leping maksumusega 2 461 997 eurot koos käibemaksuga. Selle hanke eeldatav maksumus ilma käibemaksuta oli 2 491 978,77 eurot. Seda lepingut muudeti edukaks tunnistatud pakkujaga otse sõlmitud kokkuleppega 172 867,02 euro (koos käibemaksuga) suuruse summa võrra. Nimetatud kõik kolm hankelepingut sõlmiti ühel aastal, kuid kohus leidis, et ainult 4 päevaste vahedega välja kuulutatud hange nr 1 ja 3 on samad ehitustööd põhjusel, et need kuulutati välja 4 päevaste vahedega. Varem välja kuulutatud hange nr 2 (kuulutati välja samal aastal kui hanked nr 1 ja 3), ei ole sama ehitustööde hange, sest see kuulutati välja varem. Lisaks sama otsuse punktis 87 on lühikese ajavahemikuna kohus käsitlenud 16 päeva, millal hanketeated avaldati ja selle alusel on võimalik tuvastada, et tegemist on samade ehitustöödega. Auditis viidatud Maanteeameti hanked avaldati 4 kuu jooksul. Kuuendaks riigimaantee nr 8 Tallinn – Paldiski km 24,9 – 29,5 Keila – Valkse lõigu rekonstrueerimine hanketeade ei ole sarnane ja tööde iseloom ei ole sama võrreldes teiste hangetega. Hanketeates oli sätestatud muuhulgas tingimused, mida teistes hangetes ei olnud. a) Pakkuja peab viimase 5 aasta (07/2009–06/2014) jooksul olema ehitanud vähemalt ühe uue avalikult kasutatava auto- ja/või raudteeliikluseks ettenähtud silla või viadukti, pikkusega vähemalt 40 meetrit. b) Pakkuja peab omama õigust vastavalt oma asukohamaa seadustele: 1) sildade ehitamiseks ja remontimiseks. Eeltoodud tingimustest lähtuvalt ei saanud olla eeldatav pakkujate ring sama, kui teistes hangetes. Seitsmendaks ei ole kohtupraktikas samade ehitusööde väljaselgitamisel võetud arvesse lepingute sõlmimise ajalist lähestikust ja tööde toimumise samaaegsust nagu audiitorid on auditis viidanud. 11 Eeltoodust tulenevalt leiab Maanteeamet, et erisused 4 eraldi hanke teostavates töödes annavad aluse väita, et Maanteeamet ei ole hankeid osadeks jaotanud riigihangete seadust rikkudes. Erinevate ehitustöödega ning eesmärgiks majanduslikus ja tehnilises mõttes oli tegemist erinevate töödega. Soovitus RÜ-le: Soovitame rakendusüksusel algatada toetuse tagasinõudmise protsess ning toetus summas 516 487,98 eurot (85%) tagasi nõuda ning mitteabikõlblik omafinantseering summas 91 144,94 eurot (15%) projekti abikõlblikest kuludest maha arvata. Samuti soovitame RÜ-l üle vaadata hanke nr 147935, kus on tegemist sama rikkumisega. Selles projektis (SFOS-i number 2014-2020.10.01.001.01.15-0014) oli abikõlblik summa 2 813 422,17 eurot, millest 25% on 703 355,54 eurot. Rakendusüksuse kommentaar: Rakendusüksuse hinnangul ei saa käsitleda projekti “ Riigimaantee nr 8 Tallinn – Paldiski km 18,8-24,9 Kiia-Keila teelõigu rekonstrueerimine” raames läbiviidud hanget ühe tervikuna auditi aruande projektis nr CF-96/2016 võrreldud teiste riigimaantee nr 8 rekonstrueerimis- või ehitushangetega järgnevatel põhjustel:  Aruande projektis viidatud riigihanke direktiivi definitsiooni kohaselt on ehitustöö tulemus tervik, kui sel on iseseisev majanduslik või tehniline otstarve. Aruandes nimetatud hankelepingu esemeteks olevate ehitustööde tehniline funktsioon erineb. Jalakäiatele ja jalgratturitele mõeldud tee, raudteeülesõit ja maantee ei ole tehniliselt otseselt koostoimivad (vastasel juhul saaks terve maakonna antud võrgustikke ühtse objektina käsitleda). Lepinguobjektide valmimisajast ja iseärasusest tulenevalt erinevad ekspluatatsiooniks vajaliku hooldus- ja remonttööde iseloom ja intervallid, objektide kasutajad ning samuti ka objektide eluiga. Aruande projektis viidatud kohtuasjas C-16/98 (p 70) on toodud, et kuigi iga tänavavalgusti majanduslik ja tehniline funktsioon on põhimõttelt sama mis iga järgmise, ei saa käsitleda terve haldusala tänavavalgustite võrgustikku ühtsena. Samuti leiame, et tervet riigimaanteed nr 8 ei saa käsitleda ühe tervikuna ainult tema peamise visuaalse kriteeriumi järgi – asfaltkattega maantee.  Aruande projektis viidatud kohtuasja puhul oli määravaks asjaolu, et hanketeated saadeti välja samal ajal, hanketeated olid sarnased ja hankelepingud hõlmasid kindlalt piiritletud ala, mis antud olukorras ei ole olulises osas sama. Auditeeritavale hankele oli ajaliselt lähedal ainult hanke nr 147680 hanketeade ning seegi ligikaudu 2 nädalase erinevusega. Hankelepingu tegelik läbiviimise aeg erines oluliselt (algus ligikaudu kuu aega ning lõpp ligikaudu kuus kuud). Hangete nr 152520 ja 147935 hanketeate ja tööde läbiviimise ajaline sarnasuse võib leida ainult aastaarvust. Seega leiame, et hankelepingu esemeid ei saa käsitleda funktsionaalselt koos toimivateks ega täielikult sama eesmärgi saavutamiseks vajalikeks ehitustöödeks. AA täiendav kommentaar Maanteeametile, Tehnilise Järelevalveametile ja AS-ile Deloitte Audit Eesti: Auditeeriv asutus jääb oma seisukoha juurde, et hankija oleks pidanud hangete maksumused summeerima ning kõigi hangete puhul läbi viima avatud rahvusvahelise hankemenetluse. Kõik tööd on tehtud Tallinn-Paldiski maanteel ehk riigimaanteel nr 8 järjestikustel lõikudel. Riigimaantee on oma olemuse poolest mõeldud teenindama liiklust Tallinna ja Paldiski vahel. Erinevad lõigud võivad tõepoolest olla kasutatavad ka kohaliku (Keila ümbruse) liikluse jaoks, aga funktsionaalselt on siiski tegemist Tallinn-Paldiski maanteega, mille järjestikustel lõikudel (geograafiliselt lähestikku) on tellitud tee-ehitustöid, hanketeated on avaldatud ajaliselt lähestikku pakkujate ring on sama. Neljast järjestikusest teelõigust moodustub ühtne katkematult kulgev tervik. Ka on meie hinnangul keeruline kasutada tee erinevaid osi eraldi, sest juurdepääs nendele teelõikudele on tagatud peamiselt just tee eelnevate ja järgnevate lõikude kaudu, mistõttu saab teed ikka käsitleda ühtse tervikuna. 12 Ka pole meie hinnangul argumendiks teelõikude erinevatel teelõikudel olev erinev liikluskoormus ja liiklustingimused. Liikluskoormus ja liiklustingimused on ajas muutuvad ja võivad sõltuda näiteks ilmastikust või aastaajast. Ka ei mõjuta erinev liikluskoormus või liiklustingimused tee olemust ühendada omavahel sihtpunkte, mistõttu nende väljatoomine ei ole meie hinnangul asjakohane. AS Deloitte Audit ei viita oma eriarvamuses ühelegi Euroopa Kohtu lahendile, mis viitaks, et teedevõrgule kehtiksid erandid ning nende puhul ei tuleks lähtuda võrguinfrastruktuurile ette nähtud reeglitest. Euroopa Kohtu otsuses C- 16/98 Komisjon vs Prantsusmaa8 on punktis 45 selge viide, et ka teid tuleks käsitleda võrgustikuinfrastruktuuri objektina (näiteks kui tegemist on mitut kohalikku omavalitsust läbiva tee ehitamisega ning iga kohalik omavalitsus on vastutav üksnes enda territooriumi läbiva tee hanke eest, on Euroopa Kohtu hinnangul tegemist ikkagi üksikhankega, sest töö tulemuse tehniline ja majanduslik funktsioon on ühtne). Seega ei pea me põhjendatuks teedele erandi tegemist. 5. Riigiabi andmine Toetus ei sisalda riigiabi ega vähese tähtsusega abi. 6. Teavitamine ja avalikustamine Struktuuritoetuse saaja on toetuse kasutamisest teavitamisel ning avalikustamisel järginud olulises osas kehtivaid õigusakte. Kinnitame lõpparuande 14 leheküljel. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaur Siruli Finantskontrolli osakonna juhataja Auditeeriva asutuse juht Tallinn, 30.12.2016 8 Euroopa Kohtu 05.10.2000 otsus asjas C-16/98, Komisjon vs Prantsusmaa. 13 Lisa 1. AS Deloitte Audit Eesti eriarvamus Leiame, et riigimaantee nr 8 Tallinn-Paldiski ehitamiseks korraldatud ja meie poolt auditeeritavad riigihanked viitenumbritega 147644 (Kiia-Keila teelõik, km 18,8-24,9), 152520 (Keila silla ja Keila linna teelõik, km 24,9-29,5) ja 147680 (teelõik Keila-Valkse, km 29,4-37,4) ning meie auditi valimisse mitte kuulunud riigihange nr 147935 (teelõik km 37,4-46,8) on pigem eraldiseisvad hanked. Kuna järeldus, et hankija on hanke õigusvastaselt osadeks jaotanud, tooks kaasa finantskorrektsioonide rakendamise, peab osadeks jaotamise kriteeriumide kohaldamine olema selge ning järeldus õigusvastase osadeks jagamise kohta põhjalik ja põhjendatud. Riigihanke osadeks jaotamise õigusvastasuse kindlakstegemiseks tuleb asjaolusid hinnata juhtumipõhiselt nende kogumis ning erinevates Euroopa Kohtu lahendites esitatud kriteeriumid osadeks jaotamise kindlakstegemiseks ei pruugi olla üheselt ja automaatselt ülekantavad teistsugustele olukordadele. Veelgi enam, Euroopa Kohtu lahendites esitatud kriteeriumid ei pretendeeri ammendavusele, mistõttu võib isegi nende kriteeriumite täitmise juhtudel esineda asjaolusid, mis õigustavad hankija käitumist eraldiseisvate hangete korraldamisel. Riigihanke eeldatava maksumuse määramise analüüsis (https://riigihanked.riik.ee/lr1/c/document_library/get_file?p_l_id=216053&folderId=523891&name=DLFE-37301.pdf) on kirjeldatud erinevaid kriteeriume, kuid ka selles analüüsis on punktis 3.1.13 nenditud, et Euroopa Kohtu praktikas puuduvad majandusliku ja tehnilise funktsiooni ühtsuse tuvastamisel raudkindlad, alati kohalduvad reeglid. Ka on analüüsi punktis 3.1.18 jõutud järeldusele, et peaasjalikult tuleb hinnata, kas erinevate ehitustööde tulemustel on ühtne majanduslik või tehniline funktsioon. Muud kriteeriumid (riigihangete üheaegne alustamine, hanketeate sarnasus, hangete toimumise geograafilise koha ühtsus ja üheainsa hankija olemasolu) saavad olla üksikhanke tuvastamisel vaid abistavad kriteeriumid. Leiame, et ainuüksi asjaolu, et tegemist on teega, millele on omistatud üks number, ei tähenda, et teel oleks tervikuna üks majanduslik või tehniline funktsioon. Samuti ei ole meie hinnangul määravaks asjaolu, et rekonstrueeritavad teelõigud asuvad järjestikku, sest ei ole põhjust eeldada, et riigimaanteel nr 8 liiguvad liiklejad ainult marsruudil Tallinn- Paldiski. Ühe tee erinevad lõigud on kasutatavad ka eraldiseisvalt, samuti on ühest sihtkohast teise võimalik sõita erinevaid teid mööda (näiteks on Tallinnast Paldiskisse üsna otse võimalik sõita ka mööda riigimaanteid 4, 11 ja 8). Lisaks on tee erinevatel lõikudel erinev ka liikluskoormus ning liiklustingimused. Samuti ei ole teevõrgustiku puhul tegemist muude võrguinfrastruktuuridega (näiteks elektrivõrk ja muud tehnovõrgud, nagu veevarustus- või kanalisatsioonitorustik ning elektroonilise side või elektrivõrk) identse infrastruktuuriga, mistõttu ei ole kohtupraktikas üht tüüpi võrguinfrastruktuuri kohta tehtud otsused ja seisukohad automaatselt ülekantavad teevõrgustikuga seotud hangetele. Ka asjaõigusseadus käsitleb teid ja tehnovõrke eraldi (AÕS § 155 ja 158) ning ei ole pidanud vajalikuks teid võrgustikuna käsitleda. Seoses sellega, et tee erinevaid osi on võimalik eraldi kasutada, ei ole automaatselt ülekantavad ka näiteks majade ehitamisega seotud kohtulahendites (nt Euroopa Kohtu lahend C-574-10) esitatud argumendid. Eeltoodust tulenevalt ei ole meie hinnangul võimalik kindlalt väita, et riigimaantee nr 8 erinevate teelõikude suhtes hangete korraldamisel oleks pidanud hankija nende erinevate hangete eeldatavad maksumused summeerima ning kohaldama kõikide riigimaantee nr 8 teelõikude hangete suhtes rahvusvahelist piirmäära ületava hanke reegleid. 14  Euroopa Ühtekuuluvusfondi projekti 2014-2020.10.01.001.01.15-0013 “RIIGIMAANTEE NR 8 TALLINN – PALDISKI KM 29,4-37,4 TEELÕIGU REKONSTRUEERIMINE” PROJEKTIAUDIT toetuse saaja: Maanteeamet rakendusüksus: Tehnilise Järelevalve Amet Lõpparuanne CF-97/2016 29.12.2016 KOKKUVÕTE AUDITI TULEMUSTEST Auditi tulemus: Auditi töörühm jõudis auditi toimingute läbiviimise tulemusena järeldusele, et toetuse saaja tegevus projekti rakendamisel on olulises osas1 vastavuses kehtivate õigusaktidega. Märge struktuuritoetuse registris: Märkusteta. Projektiaudit on läbi viidud vastavuses rahvusvaheliste siseauditeerimise kutsetegevuse standarditega. Projektiauditi lõpparuanne avalikustatakse Rahandusministeeriumi koduleheküljel. Täname auditeeritavat auditi läbiviimise ajal osutatud kaasabi, vastutulelikkuse ja koostöö eest. Kinnitame lõpparuande 6 leheküljel. 1 Auditi töörühm on teostanud auditi toimingud asjatundlikult ja nõutava ametialase hoolsusega. Auditi tulemusena antakse auditeeritud objekti kohta põhjendatud kindlustunne, võttes arvesse võimalikku auditi riski, et isegi suhteliselt olulised ebatäpsused võivad jääda avastamata. 2 SISUKORD KOKKUVÕTE AUDITI TULEMUSTEST ..................................................................................................... 2 SISUKORD ......................................................................................................................................................... 3 A - OSA ............................................................................................................................................................... 4 1. AUDITI OBJEKT JA AUDITEERITUD KULUD ................................................................................... 4 2. AUDITI EESMÄRK JA ULATUS ....................................................................................................... 4 3. AUDITI ALUS ............................................................................................................................... 4 4. AUDITI LÄBIVIIMISE AEG JA LÄBIVIIJAD ...................................................................................... 4 5. AUDITI KÄIGUS TEOSTATUD TOIMINGUD .................................................................................... 5 6. PIIRANGUD .................................................................................................................................. 5 B-OSA.................................................................................................................................................................. 6 AUDITI TÄHELEPANEKUD ......................................................................................................... 6 3 A - OSA 1. Auditi objekt ja auditeeritud kulud 1.1 PROJEKTI ÜLDANDMED 1.1.1 Rakenduskava Ühtekuuluvusfondide poliitika rakenduskava 2014-2020 1.1.2 Prioriteetne suund Jätkusuutlik transport 1.1.3 Meede Üleriigiliste ja rahvusvaheliste ühenduste arendamine 1.1.4 Projekti number 2014-2020.10.01.001.01.15-0013 struktuuritoetuse registris (edaspidi SFOS): 1.1.5 Projekti nimetus: Riigimaantee nr 8 Tallinn – Paldiski km 29,4-37,4 teelõigu rekonstrueerimine 1.1.6 Toetuse saaja: Maanteeamet 1.1.7 Toetuse saaja kontaktisik: Viktor Kisseljov 1.1.8 Taotluse rahuldamise otsuse Käskkiri nr 1-10/15-194, 24.07.2015 (otsuse muutmise) number ja kuupäev: 1.1.9 Rakendusüksus: Tehnilise Järelevalve Amet 1.1.10 Projekti kulude 28.07.2014-30.09.2015 abikõlblikkuse periood: 1.2 AUDITI LÄBIVIIMISE INFO Alus: Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 11 lg 3 ning Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna struktuuritoetuse auditeerimise 2016. a tööplaan2. Eesmärk: Hinnang struktuuritoetuse eesmärgipärasele ja õiguspärasele kasutamisele vastavalt Vabariigi Valitsuse 07.08.2014. a määruse nr 127 „Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse andmise ja kasutamise auditeerimine ” § 4 lõikele 1. Auditi läbiviija(d): Viktoria Kutshinskaja, audiitor, AS Deloitte Audit Eesti Janno Roosimets, audiitor, AS Deloitte Audit Eesti Britt Marie Kutser, audiitor, AS Deloitte Audit Eesti Veiko Hintsov, juhatuse liige, AS Deloitte Audit Eesti Katrin Alliksaar, jurist, Advokaadibüroo Deloitte Legal OÜ Auditi läbiviimise aeg: 25.07.2016-29.12.2016, sh kohapealsed toimingud 11.11.2016 Metoodika: Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna “Projektiauditi käsiraamat”. 2 Tööplaan koostatakse lähtuvalt statistilise valimi moodustamise metoodikast, mille kohaselt on kõikidel projektidel võrdne võimalus valimisse sattuda. 4  Toimingud toetuse saaja juures: Kohapealsete toimingute käigus projekti rakendamisega seotud isikute intervjueerimine ning järgneva analüüs ja hindamine: • projekti tegelik teostamine, • projekti rakendamist kajastav dokumentatsioon, • kulude abikõlblikkus, • projektiga seotud raamatupidamise korraldus, • struktuurifondide sümboolika kasutamine. 1.3 AUDITEERITUD KULUD 1.3.1 Sertifitseeritud kulude 2 673 045,11 eurot üldkogum (toetuse saajale tehtud väljamakse(d)), millele antakse kuludokumentide põhjal hinnang: 1.3.2 Sertifitseeritud kulude aluseks SFOS nr 39960; 13.11.2015, 2 673 045,11 eurot olevad SFOSi väljamaksed (SFOS nr, kuupäev, abikõlblik summa eurodes): 1.3.3 Valimi suurus (eurodes; %)3: 2 673 045,11 eurot, 100% 1.3.4 Tuvastatud mitteabikõlblikud kulud (eurodes): 0,00 € 1.3.5 Leitud vea määr (%)4: 0,00% 2. Piirangud Käesolev aruanne on koostatud sõltumatuse ja objektiivsuse põhimõtetest lähtudes. Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 24 punkti 10 alusel on toetuse saaja kohustatud andma audiitori kasutusse tema nõutavad andmed ja dokumendid ning võimaldama audiitoril viibida projektiga seotud ruumides ja territooriumil. Eelnevast tulenevalt järeldavad audiitorid, et kõik auditi käigus esitatud andmed ning muu suuline ja kirjalik teave kajastavad projekti raames teostatud tegevusi korrektselt ja tegelikkusele vastavalt ning on piisavad projektidele hinnangu andmiseks. Täiendava, audiitoritele mitteesitatud / mitteteadaoleva informatsiooni korral oleksid audiitorite järeldused võinud olla teistsugused. 3 Kui ei auditeeritud valimi alusel, märgitakse valimi suuruseks üldkogum eurodes ja auditeeritud kulude osakaaluks üldkogumist 100%. 4 Mitteabikõlblike kulude osakaal tegelikult auditeeritud kuludest (%). Kui auditeeriti valimi alusel, siis mitteabikõlblike kulude osakaal valimi mahust. 5 B-OSA AUDITI TÄHELEPANEKUD 1. Struktuuritoetuse eesmärgipärane kasutamine Struktuuritoetust on kasutatud olulises osas otstarbekalt ja sihipäraselt, vastavalt struktuuritoetuse taotluse rahuldamise otsuses toodud eesmärkidele ja tingimustele. 2. Raamatupidamisarvestuse õigsus Struktuuritoetuse saaja projektiga seotud raamatupidamisarvestus vastab olulises osas kehtivatele õigusaktidele. 3. Struktuuritoetuse maht ning ajastus Struktuuritoetuse andmine on toimunud olulises osas ettenähtud mahus ja õigeaegselt ning omafinantseering on tagatud. 4. Hangete läbiviimine Struktuuritoetuse saaja on hanked läbi viinud olulises osas vastavalt kehtivatele õigusaktidele. 5. Riigiabi andmine Toetus ei sisalda riigiabi andmist ega vähese tähtsusega abi. 6. Teavitamine ja avalikustamine Struktuuritoetuse saaja on toetuse kasutamisest teavitamisel ning avalikustamisel järginud olulises osas kehtivaid õigusakte. Kinnitame lõpparuande 6 leheküljel. Auditi eest vastutav isik: Auditi juht: Veiko Hintsov Britt Marie Kutser Juhatuse liige Audiitor AS Deloitte Audit Eesti AS Deloitte Audit Eesti Tallinn, 29.12.2016 6  Euroopa Ühtekuuluvusfondi projekti 2014-2020.10.01.001.01.15-0017 “RIIGIMAANTEE NR 9 ÄÄSMÄE-HAAPSALU- ROHUKÜLA KM 0,0-18,3 ÄÄSMÄE-RIISIPERE REKONSTRUEERIMINE ” PROJEKTIAUDIT toetuse saaja: Maanteeamet rakendusüksus: Tehnilise Järelevalve Amet Lõpparuanne CF-98/2016 29.12.2016 KOKKUVÕTE AUDITI TULEMUSTEST Auditi tulemus: Auditi töörühm jõudis auditi toimingute läbiviimise tulemusena järeldusele, et toetuse saaja tegevus projekti rakendamisel on olulises osas1 vastavuses kehtivate õigusaktidega. Märge struktuuritoetuse registris: Märkusteta. Projektiaudit on läbi viidud vastavuses rahvusvaheliste siseauditeerimise kutsetegevuse standarditega. Projektiauditi lõpparuanne avalikustatakse Rahandusministeeriumi koduleheküljel. Täname auditeeritavat auditi läbiviimise ajal osutatud kaasabi, vastutulelikkuse ja koostöö eest. Kinnitame lõpparuande 6 leheküljel. 1 Auditi töörühm on teostanud auditi toimingud asjatundlikult ja nõutava ametialase hoolsusega. Auditi tulemusena antakse auditeeritud objekti kohta põhjendatud kindlustunne, võttes arvesse võimalikku auditi riski, et isegi suhteliselt olulised ebatäpsused võivad jääda avastamata. 2 SISUKORD KOKKUVÕTE AUDITI TULEMUSTEST ..................................................................................................... 2 SISUKORD ......................................................................................................................................................... 3 A - OSA ............................................................................................................................................................... 4 1. AUDITI OBJEKT JA AUDITEERITUD KULUD ................................................................................... 4 2. AUDITI EESMÄRK JA ULATUS ....................................................................................................... 4 3. AUDITI ALUS ............................................................................................................................... 4 4. AUDITI LÄBIVIIMISE AEG JA LÄBIVIIJAD ...................................................................................... 4 5. AUDITI KÄIGUS TEOSTATUD TOIMINGUD .................................................................................... 5 6. PIIRANGUD .................................................................................................................................. 5 B-OSA.................................................................................................................................................................. 6 AUDITI TÄHELEPANEKUD ......................................................................................................... 6 3 A - OSA 1. Auditi objekt ja auditeeritud kulud 1.1 PROJEKTI ÜLDANDMED 1.1.1 Rakenduskava Ühtekuuluvusfondide poliitika rakenduskava 2014-2020 1.1.2 Prioriteetne suund Jätkusuutlik transport 1.1.3 Meede Üleriigiliste ja rahvusvaheliste ühenduste arendamine 1.1.4 Projekti number 2014-2020.10.01.001.01.15-0017 struktuuritoetuse registris (edaspidi SFOS): 1.1.5 Projekti nimetus: Riigimaantee nr 9 Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla km 0,0-18,3 Ääsmäe-Riisipere rekonstrueerimine 1.1.6 Toetuse saaja: Maanteeamet 1.1.7 Toetuse saaja kontaktisik: Urmas Robam 1.1.8 Taotluse rahuldamise otsuse Käskkiri nr 1-10/15-263, 05.20.2015 (otsuse muutmise) number ja kuupäev: 1.1.9 Rakendusüksus: Tehnilise Järelevalve Amet 1.1.10 Projekti kulude 01.06.2015-29.02.2016 abikõlblikkuse periood: 1.2 AUDITI LÄBIVIIMISE INFO Alus: Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 11 lg 3 ning Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna struktuuritoetuse auditeerimise 2016. a tööplaan2. Eesmärk: Hinnang struktuuritoetuse eesmärgipärasele ja õiguspärasele kasutamisele vastavalt Vabariigi Valitsuse 07.08.2014. a määruse nr 127 „Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse andmise ja kasutamise auditeerimine ” § 4 lõikele 1. Auditi läbiviija(d): Viktoria Kutshinskaja, audiitor, AS Deloitte Audit Eesti Janno Roosimets, audiitor, AS Deloitte Audit Eesti Britt Marie Kutser, audiitor, AS Deloitte Audit Eesti Veiko Hintsov, juhatuse liige, AS Deloitte Audit Eesti Katrin Alliksaar, jurist, Advokaadibüroo Deloitte Legal OÜ Auditi läbiviimise aeg: 25.07.2016-29.12.2016, sh kohapealsed toimingud 11.11.2016 2 Tööplaan koostatakse lähtuvalt statistilise valimi moodustamise metoodikast, mille kohaselt on kõikidel projektidel võrdne võimalus valimisse sattuda. 4  Metoodika: Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna “Projektiauditi käsiraamat”. Toimingud toetuse saaja juures: Kohapealsete toimingute käigus projekti rakendamisega seotud isikute intervjueerimine ning järgneva analüüs ja hindamine: • projekti tegelik teostamine, • projekti rakendamist kajastav dokumentatsioon, • kulude abikõlblikkus, • projektiga seotud raamatupidamise korraldus, • struktuurifondide sümboolika kasutamine. 1.3 AUDITEERITUD KULUD 1.3.1 Sertifitseeritud kulude 1 124 702,42 eurot üldkogum (toetuse saajale tehtud väljamakse(d)), millele antakse kuludokumentide põhjal hinnang: 1.3.2 Sertifitseeritud kulude aluseks SFOS nr 40707; 18.12.2015, 1 124 702,42 eurot olevad SFOSi väljamaksed (SFOS nr, kuupäev, abikõlblik summa eurodes): 1.3.3 Valimi suurus (eurodes; %)3: 1 124 702,42 eurot, 100% 1.3.4 Tuvastatud mitteabikõlblikud kulud (eurodes): 0,00 € 1.3.5 Leitud vea määr (%)4: 0,00% 2. Piirangud Käesolev aruanne on koostatud sõltumatuse ja objektiivsuse põhimõtetest lähtudes. Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 24 punkti 10 alusel on toetuse saaja kohustatud andma audiitori kasutusse tema nõutavad andmed ja dokumendid ning võimaldama audiitoril viibida projektiga seotud ruumides ja territooriumil. Eelnevast tulenevalt järeldavad audiitorid, et kõik auditi käigus esitatud andmed ning muu suuline ja kirjalik teave kajastavad projekti raames teostatud tegevusi korrektselt ja tegelikkusele vastavalt ning on piisavad projektidele hinnangu andmiseks. Täiendava, audiitoritele mitteesitatud / mitteteadaoleva informatsiooni korral oleksid audiitorite järeldused võinud olla teistsugused. 3 Kui ei auditeeritud valimi alusel, märgitakse valimi suuruseks üldkogum eurodes ja auditeeritud kulude osakaaluks üldkogumist 100%. 4 Mitteabikõlblike kulude osakaal tegelikult auditeeritud kuludest (%). Kui auditeeriti valimi alusel, siis mitteabikõlblike kulude osakaal valimi mahust. 5 B-OSA AUDITI TÄHELEPANEKUD 1. Struktuuritoetuse eesmärgipärane kasutamine Struktuuritoetust on kasutatud olulises osas otstarbekalt ja sihipäraselt, vastavalt struktuuritoetuse taotluse rahuldamise otsuses või toodud eesmärkidele ja tingimustele. 2. Raamatupidamisarvestuse õigsus Struktuuritoetuse saaja projektiga seotud raamatupidamisarvestus vastab olulises osas kehtivatele õigusaktidele. 3. Struktuuritoetuse maht ning ajastus Struktuuritoetuse andmine on toimunud olulises osas ettenähtud mahus ja õigeaegselt ning omafinantseering on tagatud. 4. Hangete läbiviimine Struktuuritoetuse saaja on hanked läbi viinud olulises osas vastavalt kehtivatele õigusaktidele. 5. Riigiabi andmine Toetus ei sisalda riigiabi andmist ega vähese tähtsusega abi. 6. Teavitamine ja avalikustamine Struktuuritoetuse saaja on toetuse kasutamisest teavitamisel ning avalikustamisel järginud olulises osas kehtivaid õigusakte. Kinnitame lõpparuande 6 leheküljel. Auditi eest vastutav isik: Auditi juht: Veiko Hintsov Britt Marie Kutser Juhatuse liige Audiitor AS Deloitte Audit Eesti AS Deloitte Audit Eesti Tallinn, 29.12.2016 6 Saatja: [email protected] Saatmisaeg: 2. jaanuar 2017. a. 10:52 Adressaat: mkm info; TJA - Avalik; MNT Teed Koopia: [email protected] Teema: 10-5/00014 KIRI 02.01.2017 Manused: Uus_Pakitud_20170102T105130.zip J�reltegevuse lipp: J�reltegevus Olekulipp: Lipuga m�rgitud Maanteeameti projektide projektiauditite l�pparuannete edastamine P S��sta loodust ja �ra prindi seda e-kirja! ________________________________ K�esolev e-kiri v�ib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. This e-mail may contain information which is classified for official use.